4
EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022
Mõneks ajaks Eestist Kanadasse – Brait Õispuu Andres Raudsepp Vennaskonna kaasliikmed kodu maal teatasid hilistalvel, et Kanadasse on saabumas noor vilistlane meie korporatsioo nist. Saabujast oli huvitatud ka Eesti Elu toimetaja, kes palus, et Brait Õispuu avaldaks sobival ajal oma muljeid nii Kanada elust kui ka siinsest eestlaskon nast. Mina oma kontaktide kaudu sain teada, et Brait on ka laulumees. Kutsusin teda vii vitamata osalema Toronto Eesti Meeskoori märtsikuisel esi mesel harjutusel, kus ta kohe sobis meeskoori lauluvendliku miljöö keskele. Laulu ja juttu sai ka laialt tehtud hiljuti sel korporatsioon Sakala koos viibimisel, mis võimaldas all järgneva intervjuu. Brait, kuulsin, et oled Saaremaalt. Minu äiapapa oli saarlane Sõrve säärelt ja omal ajal mind kutsuti Toronto saarlaste pidudele esinema. Kust kandist siis Sina täpselt pärit oled? Ma ise sündisin ja kasvasin Kuressaares, aga sugulased on mul enamasti Leisi kandist. Seal on ka mu vanaema kodutalu ja kogu oma maaelu kogemuse olen ma sealt saanud. Ja kuidas sattusid siis hil jem mandrimaal meie toreda vennaskonna liikmeks? See on küll veidi pikem lugu, aga kokkuvõtvalt on tegu ühe suure juhusega. Kui üli kooli aeg kätte jõudis, oli meil sõpradega vaja elukohta ja kuidagi kogemata kuulsime, et ühe sõbra õde on oma elukohast välja kolimas, aga et lisaks on samast majast mitmed mehed kaitseväkke minemas ja alumi sel korrusel on veel kolm vaba kohta. Pikalt ei mõelnud, pak kumine oli hea ja lõime käed. See oli üks väga rikka ajalooga maja Tartus Kreutzwaldi täna val, mis kuulus Eesti esimese riigivanema Ants Piibu järeltuli jatele. Alumisel korrusel oli 6 tuba, kus me elasime viiekesi,
ülemisel korrusel 5, kus elati neljakesi. Ja just seal alumisel korrusel, kuhu mina kolisin, elas juba 2 sakalanust ees. Me, Saaremaa poisid, polnud varem korporatsioonidest kuulnudki, aga nad kutsusid meid üritustele, ütlesid, et vaadake teisi organi satsioone ka, aga juba järgmisel semestril läks nii, nagu minema pidi ja meie kolmekesi alt kor ruselt ning lisaks veel üks mees ülevalt astusime kõik korraga Sakalasse. Aga mis Sind siia Kanada maale tõi? Mulle jubedalt meeldib mugavustsoonis istuda, aga aegajalt tulevad väiksed süümepii nad kallale ja siis ma jälle mõtlen välja võimalusi, kuidas oma elu huvitavamaks teha. Taaskord, üsna juhuslikult, mängis elu kätte sellised kaar did, et firma, kus ma Eestis juba aastaid tööanud olen, avas Kanadas kontori ja mulle pakuti võimalust siia tulla, et kohalikele õpetada, kuidas nad siin minu tööd teha saaks. Alati küsitakse, mis olid Sinu esimesed muljed, kui Sa siia linna sattusid. Oli see siis märtsikuu algul? Jõudsin kohale märtsikuu keskel ja muljed olid ilmselt sarnased teiste kodumaalt tuli jatega. Eestiga võrreldes oli siin igal pool nii palju rahvast ja linn ise, isegi Tallinnaga võrrel des, on ikka erakordselt mas taapne. Kuna ma esialgu elasin downtownis külaliskorteris, siis põhiliselt vaimustasid mind ikka need suured ja kõrged majad ja see üldine ,,urban jungle“ siin. Aga teisest küljest oli kurb vaadata, kuidas ümber ringi on nii suured majad, aga tänavad on täis kodutuid. Kind lasti on meil see probleem ka Eestis, aga siin paistis see kuidagi eriliselt silma. Teine suurem probleem, mil lega ma kohe alguses kokku puutusin ja millest tundub, et ei saagi üle ega ümber, on bürokraatia. Asjad, mis Eestis
Brait Õispuu, olles saabunud Eestist mõneks ajaks Torontosse tööle, nautimas seltskonda korp! Sakala hiljutisel õlleõhtul. Foto: AR
saaks ära teha ühe klikiga inter netis, võtavad siin aega pool teist kuud (SINi saamine), 5 tundi telefonikõnesid (WiFi), mitu korda füüsiliselt kohale minemist (Health card) või liht salt ülemäära kaua (pangakonto avamine). Ma kardan, et lehes pole piisavalt ruumi selleks, et ma kõike seda jõuaks ära kiru da. Positiivsema noodi pealt pean nentima, et kuigi eestlase na oli see alguses väga võõras ja ma olin ikka skeptiline, siis see, kui soojad ja sõbralikud siin inimesed on ja kui avatud kohe esimesest kokkupuutest, on tegelikult väga lahe. Lisaks veel multikultuursus, mida vist isegi Berliiniga ei anna võrrel da. Kas meeskooriga kohtu mine oli Sinu esimene kokku puude kaaseestlastega? No kuidas võtta. Mul oli juba enne tulekut selge siht, et tahan nii palju kui võimalik meie korporatsiooni kohalike meestega kokku saada ja nende ga tutvuda. Seega juba enne tulekut võtsin ühendust sinuga. Kui ma pühapäeval maandusin, oli meil teisipäevaks juba kooriproov kokku lepitud. Ega sinna vahele enam palju aega ei jäänud. Aga tõepoolest, sealt sai mu kokkupuude eestlastega alguse ja edasi on ainult ülesmäge läinud. Milliseid ühendusi nii kohalike kanadalastega kui ka eestlastega oled Sina veel loonud?
Ei, see ei ole mitte Toronto Eesti Meeskoor, olgugi et üle poole pildil nähtavast vennaskonnast on hetkel meeskoori koosseisus (Altosaar, Heinar, Kreem, Raudsepp ja Õispuu). Need on mehed, kes hiljuti said omavahel kokku, rüüpasid õlut, laulsid tudengilaule ja hüüdsid ,,tere tulemast“ kaasvennale kodumaalt. Brait Õispuu, mees Saaremaalt, kes seisab tagumises reas kõige paremal, võeti märtsikuisel s.a. esimesel harjutusel vastu meeskoori ridadesse, saades samal ajal Eesti Majas kokku mitme kaasvennaga korp! Sakalast. Kogu lugu on osa mõnusast jutuajamisest, mis ootab lugemist käesoleval leheküljel. Foto: AR
Nr. 25
Sealsamas kooriproovis sain veel mitmete Sakala meestega tuttavaks ja üsna pea pärast meeskooriga liitumist sain ma teada, et tegelikult käib Tartu College’is koos ka üks väga tore segakoor. Ma pean ütlema, et kohalik Eesti kogukond on ikka väga asjalik ja siin toimub nii palju erinevaid asju. Ma olen näiteks käinud kuulamas eesti keelset loengut Kanadas Ukraina teemal, Eestist tulnud koori kontserdil ja kontserdi järelpeol, mis kujunes omakorda kontserdiks ja just hiljuti sain ma külalisena osa võtta ka korporatsioon Fraternitas Estica aastapäeva pidustustest. Väga tore oli vaadata, et kuigi ürituse ülesehitus ja üldine korraldus olid võib-olla veidi erinevad sellest, mida me tavaliselt Eestis näeks, siis kogu asja tuum ja pidulikkus olid täpselt sellised, nagu võiks näha kodumaal, olgugi et me viibime põhi mõtteliselt teisel pool planeeti. Aga milline on Sinu töö siin Torontos? Ma olen programmeerija. Kuidas kirjeldaksid oma elu Torontos viimase nelja kuu jooksul? Arvestades käes oleva ajavahemikuga, kas üsna vaikne? Ei saa öelda, et siin kunagi vaikne oleks. Toronto on lihtsalt juba nii suur, et siin on alati midagi teha ja ikka paras seiklus on olnud. Kuna olen siin ikkagi täiesti uues keskkonnas, siis olen üritanud võimalikult palju turistida ja kõike, mis siin pakutakse, näha ja kogeda. Isegi väga lihtsad asjad on siin teist moodi. Näiteks praegu ma elan 21. korrusel. Varasemalt olen ma kõige kõrgemal elanud nel jandal korrusel, nii et puhtalt aknast välja vaatamine on siin juba nii põnev, et mul on tele fonis vist sadu pilte samast vaatest erinevate nurkade alt. Lisaks on siin väga palju erine vaid maailmakööke esindatud,
katsun ikka pidevalt uusi asju proovida. Kui oluline on laul Sinu elu juures? Ma astusin viimasel lasteaia aastal Saaremaa poistekoori ja sealt alates on mulle koorilaulu pisik külge jäänud. Gümnaasiu mis laulsin lisaks veel segakoo ris ja hiljem ülikoolis liitusin korp! Sakala meeskooriga. Laulupeol käisin esimest korda vist millalgi algklassides ja sealt saadik olen ikka üldjuhul alati laval olnud, viimane noorte laulupidu jäi vist vahele. Ja kui koorilaulust väheks jääb, siis laulan duši all ja süüa tehes. Vanasti ma röökisin mandrilt saarele sõites terve tee raadioga ka kaasa, see oli väga teraa piline. Aga kuna mul siin het kel autot ei ole, on see paraku unarusse jäänud. On Sinul kavatsus siin Põhja-Ameerikas ka veidi reisida? Ma mõtlesin, et peaasjalikult tuleks ikka Kanadat avastada ja lähemad kohad nagu Niagara on mul juba nähtud. Samas, kui ma siin juba olen, siis USA on siit nii kiviga visata, et vist tahaks ikka Suure kanjoni ja New Yorgi ka ära näha. Ja kui või malus tekib, siis tahaks Kalju mäestiku ka üle vaadata. Millised on Sinu lootused seoses siinse töö ja külas käi guga? Mida kavatsed Sa siit mandrilt tagasi kodumaale viia? Ikka võimalikult palju näha ja kogeda, et pärast oleks ko dustele rääkida, mida kõike ma laias ilmas näinud olen. Tagasimineku ja asjade peale pole ausalt veel mõelnudki, see on alles nii kaugel. Kaks mag netit on mul juba olemas, need tuleb kindlasti kodusele külm kapile kingituseks viia. Oli tõepoolest meeldiv kuulda Sinupoolseid muljeid ja tajuda Sinu seniseid koge musi. Ole Sina tänatud.
Afganistani maavärinas on hukkunud üle 900 inimese
Šveits seadustas ravikanepi
Sel nädalal oli Afganistanis tugev maavärin, mille tagajär jel on hukkunud vähemalt 920 inimest ja vigastada saanud veel sadu, teatasid Talibani ametnikud. Maavärin leidis aset umbes 44 kilomeetri kaugusel Khosti linnast. Tõukeid oli tunda enam kui 500 kilomeetri raadiuses Afga nistanis, Pakistanis ja Indias, teatas Euroopa Vahem ere Seismoloogiakeskus Reutersi vahendusel. Samuti oli tõukeid tunda Afganistani pealinnas Kabulis ja Pakistani pealinnas Islamabadis. Maavärin toimus ajal, kui paljud inimesed magasid. Selle magnituud oli 6,1 ja selle kese asus 51 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). (D/EE)
Šveitsi valitsus otsustas sea dustada 1. augustist kanepi raviotstarbelise kasutamise. Patsiendid, kellele on ravi kanepit välja kirjutatud, ei pea enam taotlema tervishoiu ministeeriumi eriluba. Valitsus kavatseb võimaldada patsien tidele ligipääsu raviotstarbe lisele kanepile ja tühistab seega senise keelu, seisis avalduses. Seadusmuudatus võib pakkuda leevendust tuhandetele ini mestele, kes kannatavad tõsise kroonilise valu käes, märkis valitsus, sealhulgas vähi- ja hulgiskleroosihaiged. Parlament kiitis seadusmuu datuse heaks juba märtsis 2021. Seadusmuudatus tähendab ka, et kanepi kasvatamine, tööt lemine, tootmine ja müümine raviotstarbeliseks kasutamiseks langeb ravimiameti pädevusalasse, sarnaselt teistele narkoo tikumidele nagu kokaiin, meta doon ja morfiin. Mõnukanepi müük ja tarbi mine on endiselt keelatud. (PM/EE)
