Nr. 25
EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
23.06.2022 Tublid kaitseliitlased, hea Eesti rahvas! Noored kotkad, kodutütred, külalised! Ametisse astudes andsin vande, milles tõotasin vankuma ta kaitsta Eesti Vabariigi põhisea dust. Põhiseadus ei ole ainult üks seadus. See on mida gi palju enamat – kirjeldus sel lest, milliste väärtuste ja põhimõtete alusel me oma riigis elame ja mis on meie jaoks rah vana oluline, millised on meie õigused, vabadused ja kohus tused üksteise ja oma riigi ees. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 54 ütleb, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust ning lisab, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Kaitsta Eesti iseseisvust – see ülesanne, mis paljudele on sisemine tahe ja sund, lasub
tegelikult meil kõigil. See tähendab, et me ei istu käed rüpes, kui Eesti võib sattuda ohtu. Eeskätt need, kellel on riigi ja elanikkonna kaitsmiseks vajalikud oskused olemas. Seistes siin kaitseliitlaste rivi ees, on tänane päev minu jaoks parim tõendus sellest, et meie, rahvana, kavatseme kogu jõuga kaitsta oma iseseisvust, oma vaba otsustusõigust, oma maad. Mistahes hind sellel võitlusel ka ei oleks. Teie ei paindu võõra ees. Teie hakkate vastu. Kaitsete oma kodu. Teie olete osa sellest loost, mida võiksid rääkida Vabadus sõja veteranid. Aga samuti meie kaitseväelased, kes on olnud välisoperatsioonidel Balkanil, Afganistanis, Iraagis, Malis. Ja samuti päästjad, politseinikud – kõik, kes hoiavad meie sisetur valisust. Aasta tagasi, võidupüha paraadil Paides, oli Eesti just väljunud viiruskriisi suletusest
Tori süüdatud…
võidutuli. Eesti reservohvitseride kogu 25. aastapäeva tähistamise üri tused jätkusid mälestushetkega Vabadusristi teise liigi kolman da järgu kavaleri Reinhold Hoogi vast renoveeritud haua platsil Vana-Pärnu kalmistul. Õhtul toimus pidulik õhtusöök restoranis Embecke. Reservohvitseride kogu asu tasid 22. juunil 1997 Võrumaal kaitseväe Meegomäe lahingu koolis esimeste vabatahtlike reservohvitseride kursuste lõpe tajad. Vabatahtlikele reserv ohvitseride kursustele panid aluse mure Eesti julgeoleku pärast ning rahva kaitsetahte kasvatamise vajadus. Praegu on koguga liitunud üle 430 reserv ohvitseri. Tori kirikus toimunud mäles tusteenistusel süüdati ka mäles tustuli, mis liikus võidupüha maratoni peas Pärnusse Iseseis vuse väljakule ning sealt edasi Kuressaarde, kus see koos mui nastulega neljapäeva hommikul võidutuleks liideti. President Alar Karis andis Kuressaares Võidupüha paraadil võidutule üle kodutütardele, kes viisid selle edasi oma kodumaa kondadesse. (VPK/ERR/EE)
(Algus lk. 1)
pidavus ja kannatlikkus, see lisakoorem, mida ma teilt palun, ei ole lihtne kanda. Aga aidates Ukrainal võidelda ja kaitsta ennast, kaitseme me ka Eestit ja rahu Euroopas. See ongi meie vabadusvõitlus.“ (vt ka presi dendi kõne kõrval). Kuressaare keskväljakule olid üles rivistatud kaitseliitla sed, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Lisaks part nerid Politsei- ja Piirivalve ametist ning Päästeametist ning lõunanaabrid Lätist ühe rüh maga. Välisriikide esindajatest osalesid paraadil liputoimkon nad Soomest, Leedust, Poolast, Ameerika Ühendriikidest ja Tapal paiknevasse liitlaste la hingugruppi (NATO Battlegroup Estonia) panustavad riigid Prantsusmaa, Ühendkuningrii gid ning Taani. Võidupüha märkimine algas juba 22. jtuunil, kui Tori kirikus toimus mälestusjumalateenistus, millega märgiti Eesti reserv ohvitseride kogu 25. aastapäeva, tunnustati teenekaid kogu liik meid ja toetajaid ning süüdati
Foto: major Ülo Isberg
ja tundis rõõmu võimalusest jälle päriselt kokku tulla. Ent juba siis varjutas seda kergen dustunnet mure nende pärast, kes pole loobunud soovist, et Euroopa tulevikku kujundaks mitte rahvaste vaba enese mää ramine, vaid tugevama õigus. Nüüd me teame, et juba aas ta tagasi oli sõja uks praokil. Viimased neli kuud on näidanud, et isegi Euroopas, kus me oleme relvastatud vägivalla ajastu pöördumatult lõppenuks kuulutanud, on sõda võimalik. Lääs on teinud kõik, et sõda Euroopas ära hoida, kuid Venemaa tegi samal ajal kõik, et sõda alustada. Nüüd peame mitte ainult Eestis või Balti riikides, vaid terves Euroopas harjuma mõtte ga, et rahu ei pruugi kesta iga vesti. Ja peame olema valmis vajadusel vabadust lahinguväljal kaitsma. Juba täna tähendab see tunta vat mõju meie igapäevaelule, mis käib kaasas meie ja liitlaste pingutustega toetada Ukrainat ja ohjeldada Venemaad. Olgu siin näiteks suurenenud kütte- ja bensiiniarved, toidukaupade hinnatõus – inflatsioon, aga ka vajadus abistada sõja eest põ genenud Ukraina perekondi. See puudutab meid kõiki ja me kõik tunneme nüüd ühel või teisel viisil Venemaa algatatud sõja mõju. Ma tean, et paljudel on senisest veelgi raskem toime tulla. See vastupidavus ja kan natlikkus, see lisakoorem, mida ma teilt palun, ei ole lihtne kanda. Aga aidates Ukrainal võidelda ja kaitsta ennast, kaitseme me ka Eestit ja rahu Euroopas. See ongi meie vaba dusvõitlus. Võib-olla me ei olnud valmis selleks, et praegustel põlv kondadel on vaja astuda vastu Venemaa sõjalisele jõule võtta oma naabritelt nende vaba ot sustusõigus. Kuid meil tuleb seda teha ja Venemaa agres sioon peatada. 24. veebruaril ütlesin, et Venemaa alustatud sõda Ukrai nas on kuritegu, mis võtab paljude ukrainlaste ja venelaste elud. Tegelikkus on veel õud sem. Venemaa käib neljandat sõjakuud ja tema kuriteod aina kuhjuvad: Butša, Borodjanka, Mariupol, Sjeverodonjetsk. Pal judele seni tundmatud nimed, mis nüüd on vägivalla, surma, kannatuste sünonüümid. Meil pole voli väsida ega leppida kurjusega, unustada ukrainlaste kaotatud elud ja purustatud Ukraina linnad, kui tahame ise rahulikult elada oma riigis, mis on rajatud vaba dusele, õiglusele ja õigusele. Võidupüha märgib 103 aastat tagasi saavutatud võitu Võnnu lahingus. Sajand hiljem saame enesekindlalt öelda – Eesti on ja jääb turvaliseks, leidlikuks, demokraatlikuks, loodusthoid vaks, ilusaks, iseseisvaks.
Foto: major Ülo Isberg
Eesti Vabariigi President Alar Karise kõne Võidupüha paraadil Kuressaares
Selline Eesti väärib hoidmist ja kaitsmist. Armsad kaasmaalased. Vene vägede koleduste taus tal on meid inspireerinud Ukraina rahva, sõjaväelaste ja maakaitseüksuste vaprus, leid likkus ja tugevus. Ukrainlased on meile kõigile näidanud oma südikust ja armastust oma kodu maa vastu. Nägime, kuidas Ukraina inimesed astusid Venemaa kallaletungi järel hul galiselt maakaitsesse. Kui sõja puhkedes oli Ukraina maa kaitse üksustes umbes kuus ja pool tuhat võitlejat, siis kolme kuu jooksul kasvas see arv 117 000-ni. 18 korda. Kas meie oleksime sama kindlameelsed? Jah, ei mingit kahtlust. Alates 24. veebruarist on üle 3300 inimese esitanud Kait seliiduga liitumise avalduse. On märkimisväärne, et neist roh kem kui kolmandik liitus Naiskodukaitsega, sest Eesti naiste panus meie riigi kaitsesse on hädavajalik. Siinsamas Saa remaal, pani 50 saarlast lauale avalduse Kaitseliitu astumiseks ja 30 ühines Naiskodukaitsega. Kui liitujatega rääkida, on nende põhjendused väga liht sad: nad tahavad olla valmis kriisiolukorraks ja saada vajali kud oskused juba rahuajal. Või peavad nad tähtsaks tuletada meelde seda, mis on pärast ajateenistust ununenud. Neil on tuline õigus, sest krii sis saab meid saata edu ainult siis, kui meie tegevus on rajatud korralikule ettevalmis tusele. Me oleme oma tegevuse läbi harjutanud ja õppinud koos tegutsema. Iga Eesti inimene võiks teada, mis on tema ülesanne ja töö kriisi ajal. Vahel võib see üles anne olla lihtsalt teadmine ja oskused, kuidas tagada iseenese hakkama saamine. Kellel aga võimalik, saab panustada rii gi kaitsesse ka otsesemalt. Läbi Kaitseliidu, kus on ra kendust ka neile, kes vanuse, veendumuste või tervise tõttu ei saa otseselt panustada sõjalisse kaitsesse. Sama kehtib vabataht
like päästjate või abipolitseinike kohta. Me kõik saame õppida, kuidas aidata ennast ja teisi. Selline valmidusele kesken duv, ettevaatav mõtlemine on täpselt see, mis aitab meil rahva ja riigina olla valmis kõigiks olukordadeks. Järgmisel aastal kasvatame oma maakaitset veelgi – 10 000 inimese võrra, reservväelastele toetudes. See annab võimaluse läbi maakaitse veelgi tugevdada meie riigi kaitset. Aitab reservväelastel senisest paremini säilitada ja lihvida oma oskusi ning hoida tugevana side võitluskaaslaste ja riigikaitsega. Minu kindel usk Eesti riigi kaitsesse põhineb ka sellel, et uuringud näitavad üheselt – meie reservväe valmidus ja moraal on kõrge. Toon ühe näite eelmisel aastal tehtud uu ringust: 98% reservväelastest oleks valmis osalema kaitsete gevuses, kui Eestile tungitaks kallale. Selles küsitluses ei ol nud mitte ühtegi inimest, kes kindlasti ei oleks valmis selles osalema. Mitte ühtegi. Ja kuigi paljudel ei ole lihtne oma töö, pere ja muude kohus tuste kõrvalt käia õppekogu ne mistel, tuli sel kevadel õppusele SIIL üle 6200 reservväelase. Lisaks neile tuhandeid ajateeni jaid, tegevväelasi, kaitseliitlasi. Tunnustada tuleb nende läheda si ja tööandjaid, kes õppusel käia võimaldasid. Teie toetus on hädavajalik, sest sellised õp pused aitavad meil hoida oma kaitsevalmidust. Armsad sõbrad! Julgeolekutaevas pole päike seline, pigem tumedates pilve des. Aga täna tähistame siiski võitu ja Võidupüha ning mis tegelikult veelgi tähtsam – on jaanilaupäev. Loodan, et saate täna veeta toredaid hetki koos oma pere, sõprade ja võitlus kaaslastega. Head paraadi Võidupüha!
ja
head
Elagu Kaitseliit! (www.president.ee)
