6
EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022
Nr. 25
Ikka meenub midagi Tiit Made: Ajad ammused. Autori kirjastus, 2022. 528 lk.
Tõlkijad kogunesid Käsmu Elle-Mari Talivee ja Andres Gutman Käsmu, kunagine kaptenite küla, asub Eesti põhjaranni kul Tallinnast 80 km idas. Seal on põnev kohaliku meresõidu ajaloole pühenda tud muuseum, säilinud on endine merekooli hoone ning väike kirik seda ümbritseva surnuaiaga, kus meremehed rahus puhkavad. Tänapäeva Käsmu on muutunud kenaks puhkekülaks, kus asuvad
uhked suvekodud. Äsja, kesk juunit, toimus seal järjekordne üritus eesti kirja kultuuri levitamiseks: kogu maailmast, Euroopa riikidest, Taiwanist ning Põhja-Ameeri kast tuli kokku 43 eesti kirjan duse tõlkijat, kes vahendavad eesti ilukirjandust võõrkeel tesse. Nende tõlkeis levib eesti ilukirjandus kuueteistkümnesse keelde. Käsmus arendasid tõlki jad suhteid eesti kirjanike ja kirjandusteadlastega. Päevakava oli tihe, sisaldades loenguid ja
Foto: Dmitri Kotjuh
usutlusi. Õhtuti peeti vabamaid vestlusi kokkutulnute vahel. Suhtlus toimus muidugi eesti keeles. Mitmekesise kava koosta mine, tõlkijate majutamine, toit mine ja nende meele lahuta mine oli keeruline ettevõtmine, millega Eesti Kirjanduse Keskus tuli suurepäraselt toime. Kõik oli kavatsetud, korraldatud ja ellu viidud viimse üksikas jani. Tõlkijad läksid, täis elevust, laiali igaüks oma maailmanurka: ürituse siht, eesti ilukirjanduse levitamine laias maailmas oli jälle hoogu juurde saanud.
Fred Jüssi ,,Olemise mõnu“ ilmus Ööülikooli raamatusarjas Ööülikooli Raamatukogu sar ja teise raamatuna ilmus mai lõpus Fred Jüssi ,,Ole mise mõnu“, kuhu on koondatud nii ,,Ööülikooli“ loengud kui ka värske intervjuu. Raamatu jaoks on Jaan Tootsen teinud pikema vestluse
Fred Jüssi kujunemisest ja tema mõjutajatest-õpetajatest. ,,Õpe tada ei saa. Inimene mõjutab teisi eelkõige eeskuju kaudu. Fred on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul,“ ütles Tootsen ja lisas, et ta on võtnud aega elu märka
Leelo Tungal 75
tide hulk. Kolmapäeval Eesti Televisiooni saates Ringvaade ütles sünnipäevalaps, et laulu tekste on ta loonud üle tuhande! Esimene neist valmis tõlkena ülikooli kursusevenna, täna tun tud ja armastatud laulja Ivo Linna palvel ja kannab pealkirja ,,Tühi päev“. Samuti Ivo Linna esituses kõlanud ,,Tähti üheks õhtuks“ peab Leelo Tungal ise üheks õnnestunumaks tekstiks, mille esmane esitus toonud lausa pisara silma. Erinevaid versioone on Valter Ojakääru laulust ,,Oma laulu ei leia ma üles“, mille esmaesitajaks oli Heli Lääts. Uue hingamise tõi loole aga Metsatöllu jõuline versioon, mis sai ka Eesti ajalool põhineva teleseriaali ,,Tuulepealne maa“ tunnuslau luks.
Tänapäeva Eesti üks viljaka maid ja armastatumaid kir janikke Leelo Tungal tähistas 22. juunil oma 75. sünnipäeva. Leelo Tungal on ühtviisi hinnatud nii luuletaja, prosaisti, lib retisti kui tõlkijana. Ta on ühtviisi armastatud nii laste kui täiskasvanud lugejate poolt. Paljud muusikahuvilised ei pruugi teadagi, kui mahukas on Leelo Tungla loodud lauluteks
Leelo Tungal esinemas T.E.S. Täienduskooli perele.
Oma lapsepõlves läbielatu on Leelo Tungal jäädvustanud raamatutesse ning raamatute ,,Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning ,,Samet ja sae puru ehk Seltsimees laps ja kir jatähed“ ainetel valmis 2016. a Moonika Siimetsal film ,,Seltsi mees laps“.
miseks ja süvenemiseks ning nii oskab tähele panna asju ja näh tusi, millest enamik meist niisa ma mööda ratsutab. ,,Metsa poole linnamees hoiab oma hinges teist, avarat taustsüs teemi – looduse ja kultuuri rist teel toimub sünapside särin iseä ranis heledate sähvatuste ga.“ Raamatus on ka valik Fred Jüssi Ööülikooli loenguid, mis on kõlanud pea kahe aasta kümne jooksul Viker- ja Klassikaraadio lainetel. Ööülikooli Raamatukogu esi mese teosena ilmus mullu Jaan Kaplinski ,,Vaimu paik“. (ERR/EE)
Võiks vist öelda, et pealkiri kät keb ka kõnesoleva teose žanri määratlust. Nagu autor kohe esimeses sissejuhatavas lauses tähendab, ei ole tegu tüüpilise mälestuste- või elulooraamatu ga. Ei saagi olla, sest suure osa oma kirevast ja värvikast elu loost on ta juba õige mitmes varasemas raamatus avalikusta nud. Tõsiasi on aga, et kõnele oma elu mitmesugustest faasi dest kuitahes põhjalikult ja ulatuslikult, ikka meenub veel midagi, mis on jäänud ütlemata ja mis ei tarvitse olla vähema olulise tähtsusega kui öeldu. Mitte niivõrd mälestused, kui just meenutused, tahaks öelda kirjapandu iseloomustuseks. Sedalaadi meenutusi on hu vitav ja õpetlik lugeda juba seepärast, et nad on osa aja loost. Ajalugu ei tehta ainult lahinguväljadel ja riiklikes võimukoridorides, ajalugu sün nib igal ajal ja igal pool. Selle vormijad võivad uhkeldada pük siviikide ja lakk-kingadega või tammuda takustes pükstes ja pasteldes, kanda ballikleiti või pearätikut, vahet pole. Nii sageli oleme kuulnud mälestuste luge jaid lausumas, et autor elas erakordselt huvitavat elu või tähendusrikkas ajajärgus. Tege likult on igas elus ja ajajärgus piisavalt huvitavat, mis väärib jäädvustamist. Tuleb vaid mär gata ja märgatu oskuslikult kirjasõnas edasi anda. Autoril on see võime olemas. Majandusteadlase, ajakirjani ku ja poliitikuna tuntust ko gunud autor algas oma eluteed heitlikul ajal, eesti rahvale sün gete ajaloosündmuste eelõhtul. 1940. aasta paastukuu kolme teistkümnendal päeval oli vaba ja demokraatlik Eesti Vabariik veel vormiliselt olemas, vaata mata Nõukogude baasidele ja eelnenud „vaikiva ajastu“ perioodile. Pisut enam kui kolm kuud hiljem toimus enamlaste juunipööre, mis selle vabaduse ligi poolesajaks aastaks varjutas. Aasta hiljem võttis uus riigikord autorilt ta isa, veel hiljem, varases noorukieas, mõneks aastaks ka ema. Seetõttu tuli autoril varakult enda heaolu eest väljas olla ja iseseisvalt langetada otsuseid oma edaspi dise elusaatuse kujundamisel. Lugedes ei saa kuidagi lahti tundest, et autoris tulevad tu gevalt esile ema geenid. Ema oli vilunud naisterätsep ja juur delõikaja. Õmblusateljees asetati lõiked riidetükile ja paigutusest olenes, kui palju riiet üle jäi, mida sai hiljem muuks otstar beks ära kasutada. Autor on oma elukangast välja lõiganud ja raamatuna avaldanud õige mitu märkimisväärset perioodi. Meenutagem vaid teoseid nagu „Kremlis iseseisvust toomas“ (Tallinn, 2011), mis käsitab tema tegevust rahvasaadikuna Eesti Vabariigi taasiseseisvu
mise protsessis; või „Rootsis Nõukogude saatkonnas“ (Tal linn, 2016), kuhu teda läkitati ülesandega jälgida väliseestlaste tegevust, et mainida vaid üksi kuid. Kõne all olevas teoses on ära kasutatud ja lõdvalt kokku traageldatud autori elukanga ülejäänud riidetükid, mis oluli selt täiendavad üldpilti ja aitavad paremini mõista, kuidas toimus tema isiksuse kujunemine, miks asjad läksid just nii ja mitte kuidagi teisiti. Näeme autorit nelja-aastase poisikesena kõndi mas Tallinna tänavatel märtsi pommitamisest suitsevate aher varemete vahel, mängimas kaas lastega „sussimängu“, suu remaks sirgudes teenimas tasku raha suhkrusabas seismise või tsirkuse reklaami levitamisega. Järgnevad karastuse aastad, kus tuleb vahetada koole ja elu kohta, lüüa vene poistega lahin guid ja saatuslikul päeval kõndi da koolist üksi koju, teadmata, miks ema vastu ei tulnud. Aastate edenedes tulevad juba mängu Noorte Reporterite Klubi, koolipeod, tantsukursu sed, nakatumine spordipisikust, mis viib tippsportlusse. Aja kirjanduslik tegevus, tutvumine ja abiellumine kolleegiga, pere loomine ja palju muud. Autori elutee areng ja kulg on paigutatud kahe perekeskse peatüki vahele. Raamat algab kirjeldusega esivanematest ja lähisugulastest, lõpeb enda ja abikaasa sugupuuga. Rohke kvaliteetne fotomaterjal lisab raamatule koloriiti. EERIK PURJE
Eestis võitis Euroopa disainiauhindadelt mitu auhinda 18. juunil jagati Tallinnas Euroopa disainifestivali raa mes disainiauhindu. Eesti võitis kaks hõbe- ja kaks pronksauhinda digitaalse disaini valdkonnas. Euroopa disainiauhindade jagamisel anti välja 47 auhinda. Eesti disainerid esitasid konkur sile rekordilised 50 tööd. Tallinn 2035 Arengustra teegia veebilehe eest pälvisid hõbemedali digitaalse disaini stuudio Platvorm, Stuudio Stuu dio, Disainiosakond ja arhitekt Raul Kalvo. Korporatiivse kodulehe kate goorias pälvis hõbemedali büroo Velvet lahendus bio tehnoloogia kiudude tootjale FiberPartner. (ERR/EE)
