6
EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022
Rein Rannapi „Klaver tuleb külla 25“ Sirje Vihma-Normet Kaarli kirikus Rein Rannapi vaimustavat kontserti nau tides mõtlesin, et seekord oleks tema viiulikunstnikust ema, ülikriitiline Ines Ran nap, oma päevaraamatus oma poega küll kiitnud. Suviste tuuride „Klaver tuleb külla“ viimane, kahtekümmend viit aastat kokkuvõttev kontsert oli nii kõlakvaliteedi kui dra maturgilisest aspektist vaada tes detailideni viimistletud ja muusikaliselt teostuselt väga põnev. Rein Rannapit tuleb kuulata elavas ettekandes, siis tuleb tõeliselt esile tema isiksuse võlu, mida filmilindile tundub olevat raske jäädvustada. Kah juks on siiani teda portreteeritud kui konflikset isiksust, jättes tähelepanuta tema loomingu sügavamad hoovused. Rein ei ole konfliktne, vaid pigem ülinõudlik nii iseenda kui temaga koos musitseerivate muusikute ja kontserdikorralda jate suhtes. Temas kõlab ju publikuni jõudva esituse lõpp tulemus ideaalis, mille poole püüdlemine nõuab oma pilli ja muusikateksti perfektset valda
mist ning suurt süvenemist. Olulised on ka muusikavälised detailid. Dokfilmis „Päris Rannap“ raisatakse masendavalt palju aega sellele, kuidas Reinule klaveritooli otsitakse. Ei sobi see ega teine, lõpuks tuu akse klaveritool kontserdi paika muusiku enda kodust. Jah, kinopublik saab suutäie naerda, aga seda, MIKS Rannap klaveritooli suhtes nii nõudlik on, saab aru vaid klaverit õp pinud vaataja. Ja selles pole mi dagi naljakat – eks katsuge ise poolteist tundi järjest ebamuga val (klaveri)toolil istuda. Selle Aleksander Otsa dokfil mi parimad hetked on siis, kui Rannap loeb oma viiulikunstni kust ema päevaraamatuid, mida ema oli lubanud pojal lugeda alles pärast ta surma. Rannap on imestunud, kui kriitiline ema ta muusikaliste ettevõtmiste suhtes on. Vaatamata sellele, et Rein sai noorima osavõtjana Eesti esimesel pianistide kon kursil preemia ja esikohad 1971. ja 1973. aastate Tipp meloodia lauluvõistlustel. Suu re päraseks saavutuseks oli ka preemia Bachi konkursil Leipzigis, millest Rannap sai osa võtta tänu sellele, et Bachi
ERMi miljones külastaja sai erilise kingi Kolmapäeva keskpäeval jõu dis Eesti Rahva Muuseumisse 1 000 000. külastaja. Selleks osutus Marite Rikkas. Miljo nikorje läks lahti 1. oktoobril 2016, mil avati Raadil ERMi uus maja. Miljonendat külas tajat tervi tasid ERMi töötajad eesotsas direktor Kertu Saksaga. Õnnit lemisel anti üle ERMi tea duri Reet Piiri koostatud suur rah varõivaraamat ,,Rahvarõivas on norm“.
Võitja ei pidanud pilku raa matusse oma auhinna valimi seks heitma, sest teadis juba oma rahvarõiva-eelistusi. ,,Tant sin rahvatantsuansamblis Lei garid ja siin rühmas saavad kõik oma kandi rahvarõivaid kanda. Mina valin Kuusalu rahva rõivad, sest sealt on pärit minu vanavanemad,“ ütles Marite Rikkas. ERMi direktor Kertu Saks: ,,Kingime sellele armsale ini mesele vastavalt tema soovile
Kirjanik Mats Traat 1936–2022
nende hulka luges ta ka liivlasi – arengukaar kirja panna, 13. sajandist tänapäevani välja. Eel kõige pühendus ta aga LõunaEestie ja mitte ainult, vaid ka keeleliselt – tema murdekeele valdamine on meisterlik. Teist sellist autorit eesti kirjanduses ei ole,“ tõdes Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev ERR-ile. Traat on tuntud nii luuletaja na kui proosakirjutajana. Proo sateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisene mine muutuvas ajas. Tema tun tumad romaanid on ,,Tants au rukatla ümber“ (1971), ,,Inger“ (1975) ja ,,Puud olid, puud olid hellad velled“ (1979), tuntumad luulekogud on ,,Kandilised laulud“ (1962), ,,Kassiopeia“ (1968) ja ,,Harala elulood“ (1976). Proosa ja luule kõrval on ta kirjutanud ka mitu filmist senaariumit, nende hulgas ,,Ukuaru“ (1972) ja ,,Sügis“ (1990). (ERR/EE)
85-aastasena lahkus Eesti luuletaja, proosakirjanik, tõl kija, dramaturg ja stsenarist Mats Traat (23.11.1936– 27.06.2022). ,,Mats Traat oli fenome naalne autor, seda kolmel põh jusel: haare, töövõime, vastutus tunne. Traat tundis vastutust terve maa ja rahva ees ja luges oma ülesandeks eestimaalaste –
Foto: Sirp
sünnilinn oli juhuse tahtel IdaSaksamaal, mitte Lääne-Sak samaal nagu Beethoveni sünni linn Bonn. 1987. aastal Rein Rannap emigreerus ja läks studeerima Lõuna-California ülikooli prof Stephen Hartke heliloominguklassi doktori õppesse. Õhtut täitvat dokto rikraadi kontserti sai Eesti publik nautida 1996. aastal Estonia kontserdisaalis. Tarvo Mölderi dokfilmis „Eesti muld ja Eesti RUJA“ on kasutatud vanu mustvalgeid dokumentaalkaadreid RUJA al gusaastate kontsertidest. Need on igati ehedad, kuigi filmitud tänapäeva mõistes algelise kaa meraga. Tore oli taaskord nähakuulata ka Estonia katastroofis hukkunud legendaarset RUJA solisti Urmas Alenderit. An sambel RUJA on täiega Rein Rannapi muusikaline laps, kuigi pärast Rannapi bändist lahku mist on seal klahvpille män ginud ja ansamblit juhtinud veel Margus Kappel ja Igor Garshnek. Aga nemadki on järginud rannaplikku printsiipi – teha eestikeelset progres siivset rokki parimate eesti poeetide tekstidele, millest pee geldub nii looritatult kui otseko
just selle paiga rõivad, kus on tema juured. ERM ongi ju koht, kus on juba 1909. aastast kogu tud rahvarõivaid ja meil on kõige täiuslikum ülevaade sel lest, millised on erinevad paik kondlikud komplektid. Oleme seda nõu andnud läbi aegade nii rahvatantsurühmadele kui laulu kooridele, et me laulu- ja tantsupidude traditsioon saaks rahvarõiva ilu autentselt edasi kanda.“ Esimestel aastatel külastas ERMi uut maja paarsada tuhat inimest aastas, kuid koroona aastatel langes külastuste hulk 100 000 aastas. Käesoleval aastal on külastuste arv taas tõusma hakanud ning välis külastajad on samuti uuesti tee muuseumisse leidnud. Suurema osa ERMi külasta nud välisriikide turistidest moo dustavad Soome, Läti, Leedu ning Saksamaa inimesed, kokku on külastajaid olnud rohkem kui 120 riigist ning 20% näituste külastajatest ongi välisturistid. Haridusgruppe käib aastas ERMis 500 ringis ja giidituure tehakse üle 1000. Kokku toi mub ERMis aastas üle 500 ürituse. (PM/EE)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Foto: Jüri Kaljundi, Vikipeedia
heselt edasi antud ühiskonnak riitika. RUJA algaastatel olid bändi kontserdid noorte seas niivõrd populaarsed, et nõu kogude võimu esindajad keelas id RUJA esinemised ära. See andis bändile populaarsust veel juurdegi ja varsti oldi sunnitud RUJA esinemised vabaks lask ma – kes teab, mida noored RUJA-fännid võivad muidu ette võtta. Siinkohal võiks meenuta da legendaarset Propelleri staa dionikontserti, millest vallandus niisugune möll, et aktiivsemad mässajad pandi lausa vangi. 1980ndate aastate alguse stag natsioon oli juba niivõrd masen datavatesse sügavustesse kuk kunud, et kõige tundlikum osa ühiskonnast – noored – hakka sid mässama. Tänavu 16. juunil kõlasid Kaarli kirikus 25 aasta jooksul Rein Rannapi klaveri küllatu
Nr. 26
lemise tuuridel kõlanud parimad lood. Sealt on Rannap saanud ka heatahtliku hüüdnime – Klaveripoeg. Rannap oli ava rasse Kaarli kirikusse toonud oma isikliku tiibklaveri kõrvale ka ühe vana klaveri, mille ta oli eelnevalt ära prepareerinud kõiksugu metallsete poltide ja naeltega, selleks et laivis erine vaid naturaalseid heliefekte saavutada. Lisaks oli laval har moonium, kõlasid ka eelnevalt sissemängitud muusikalõigud digitaalselt arvutist. Kõikidel pillidel mänginud Rannap oli ainuisikuliselt nagu terve orkester. Eelnevatel tuuridel osalenud lauljad seekord kont serdil ei esinenud, nii esitas Rannap ise ka ühe vokaalpartii. Prepareeritud klaveri kulminat sioonilooks oli „Kellade juubel damine“. Minu jaoks helises sealt vastu ka kunagise Rannapi ansambli „Hõim“ helipilt – heakõlaliste kirikukellade kõr val kõlasid mõned kellad tuh milt nagu lehmakellad. Võrratu! Kui siia lisada põnevalt illus treeritud Estonia klaveri kaas (ilmselt video abiga) ja Rannapi lühikommentaarid, siis jõudis kontserdi sõnum ilmselt adek vaatselt kõikide kuulajateni. Publik polnud ka aplausi ja braavo-hüüetega kitsi.
Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on praegu suvepuhkusel; avatakse taas septembris. Ojalo, Hanno. Narva Teises maailmas õjas. Ammukaar, 2020
Ideon, Argo. Rahvusvahe lised mehed. Hea Lugu, 2020
Raamat annab üle vaate Narva linna ja selle elanike katsu mustest Teises maailmasõjas, suurema test lahingutest, linna hävingust 7. märtsi 1944 pom mitamises ja linnaelanike eva kueerimisest. Lisaks on juttu Narva silda dest, eesti väeosadest linnas, Narva jõelaevandusest, ajaleh tedest ja olulisematest sõjas hävinud ehitistest.
Argo Ideon kirjeldab selles raamatus Eesti rahvusvahelisi mehi ja naisi, välissuhtlu se teatud sündmusi ning protsesse doku mentaalses võtmes, hõlma tes laias laastus ajavahemikku 1994. a algusest kuni 2004. a kevadeni ehk Indrek Tarandi värbamisest välisministeeriu misse Mart Laari esimese valit suse ajal kuni selleni, mil Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO täisliige.
Ilmub Eesti esimene äikeseplaat
Velsker, Eva ja Velsker, Mart. Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga. EKSA, 2019
Klassikaraadio ,,Suveduuris“ käis Eesti esimesest äikese plaadist ja loodushelide sal vestamisest rääkimas helilooja Taavi Tulev, kes tõdes, et loo duskohti, kuhu inimtegevus ei kostu, jääb järjest vähemaks. Tulev on loodushelide sal vestamisega tegelnud 15 aastat. Kontoris töötades kuulas ta pidevalt kõrvaklappidest muu sikat, kuid ühel hetkel tundis, et muusika, mida ta kuulab, on väga etteaimatav ning ta vajas sellele vaheldust. Tulev tõdes, et äike on üks keerulisemaid loodusnähtuseid, mida salvestada, sest seda ei saa eriti ette planeerida, raske on leida kohta, kus segamatult salvestada ning see on tehnili selt teiste helide salvestamisest keerulisem.
„Vaba inimese tun ne“ koon dab mäle tamisest ja mõistmiskirest kan tud intervjuusid, mis Ene Mihkelson on andnud aastatel 1984–2015. Raamatu juhatavad sisse Viivi Luige eessõna ja Ene Mihkelsoni artikkel „Isiklikust kunstis“. Muusiku sõnul proovib ta kohavaliku puhul vältida inim tegevuse lähedust, eriti autosid, lennukeid, ronge ja laevu. Kuigi inimkõrv kõiki helisid ei kuule, püüab mikrofon kõrvalised helid siiski kinni, mistõttu on Eestis kohti, kus saab loodust salvestada, üsna vähe. Samuti tõdes ta, et salvestamisvõimalu si vähendab metsade ja lindude arvukuse vähenemine. (ERR/EE)
