8
EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022
Nr. 26
Koolitussari: ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 11“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriumiga üleil ma eestlastele 31. mail 2022 Zoomis 11. koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpeta mine välismaal“. Esinejateks olid ema ja tütar, Ruth Raudsep ja Anneliis Kõiv. Ruth on õpetaja Kohila Mõisa kooli 5. klassis ja ta tutvustas eesti keele õppematerjalideks sobivaid raamatuid ja mänge. Allpool nendest ülevaade. Maria Teiverlauri lasteluu leraamatus „Minu kodumaa“ tutvustatakse Eestimaad, meie rahvakultuuri, Eesti erinevaid linnu ja toite. Anna Maria Tammesaare „Oskar keskaegses linnas“ tutvustatakse keskaega ja hansa linna Tartut, mille nimeks kesk ajal oli Tarbatu. Lydia Koidula sünnist ja kujunemisaastatest räägib Kätlin Kaldmaa „Lydia“. Lauri Juursoo kogupereraa mat „Eesti oma riigiaabits“ oli kingitus EV100.a sünnipäevaks. Raamat oli mõeldud tekitamaks huvi teiste riikide vastu. Teaduspõhise ülevaate kõrval erinevate riikide kohta on infot erinevate maade kultuuri eri päradest, nt Šveitsi puhul saab teada Šveitsi kelladest ja et šveitslased söövad umbes pool kilo šokolaadi nädalas. Huvitavaks õppematerjaliks sobib „Eesti vanasõnad ja mõistatused“, sest vanasõnad ja mõistatused on Eesti rahva kultuuri lahutamatuks osaks, need on elutarkust täis ja tabava sisuga. „Tunne Eestit: Loomalood
ja linnulood meie metsadest“ (Jüri Jõepera, Hilli Rand) on tore raamat, kus on teaduslikult asjakohane info väga lapse sõbralikult esitatud. Tegevus toimub Eesti metsades, niitudel, mere ääres ning peategelasteks on 10 looma ja 11 lindu, suuri mad, kes neis paigus elavad. Tarmo Tuule „Mets on kodu“ on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Lugeja saab osa olulistest väärtustest: loo dushoid, inimestevahelised head suhted, isamaa-armastus, põlv kondade side, tervislik toitumine, kultuur, tervis, igavikuline mõõde, meelerahu. Iga peatükk puudutab ühes kalendrikuus looduses toimuvat. Irmgard Luchti „Looduse aastaring“ on lindude ja loomade elupaikadest ja nende elust igal kuul. Kaunite ja tõetruude piltidega raamatu fookuses on linnud, heinamaad ja metsad. Indrek Rohtmetsa „Üks rott läks rändama“ on haarav ja hästi kirjutatud raamat, mis sobib ka täiskasvanutele. Raamatus läheb rott Krõssu maailma rändama, käib ära kõi kidel mandritel ning tutvustab eri maailmajagude linde, loomi ja taimi. Krõssu on tegelikult autori alter ego. Info on teadus põhine, kuigi seda esitleb lusta kas tegelane. Lugude juures on Krõssu õpetlikud küsimused koos vastustega. Lisaks roh ketele loodusfotodele seikleb lehekülgedel ringi Anne Pikkovi joonistatud peategelane. „Koduvana taimemapp“ on küll Soome looduse kohta teavet andev, aga seda saab üle kanda ka Eesti looduse kohta. Raamat annab juhtnööre, kuidas
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Läheneb kergejõustikuhooaja esimene kulminatsioon 15. juulil algavad USA-s Eugene’is kergejõustiku maail mameistrivõistlused. Eestist sõidab sinna suurimate lootus tega 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Ta oli Tee mantliiga Rabati etapil teine, võitis Soomes Paavo Nurmi mängud Eesti rekordiga 47,82. Sel hetkel oli see hooaja kolmas aeg maailmas. Miks mitte MM-medalist unistada? Traditsiooniliselt on Eesti maailmariik kümnevõistluses ja seekordselgi MM-il võib Eesti mehi võistelda koguni kolm. Ning sealjuures eelmise MM-i hõbe ning Eesti selle ala vii maste aastate parim Maicel Uibo ei olegi nende seas, sest pole suutnud MM-normi täita. Eestlastest parimas seisus on tänavu 8450 punkti kogunud Janek Õiglane, aga kvalifikat siooninorm on täis ka viimasel ajal palju haiguste ja vigastus tega maadelnud Karel Tilgal ning reitingupunktide abil võib
MM-ile pääseda teinegi USA üliõpilaste meister Johannes Erm. Veel loodetakse wild cardi 400 meetri tõkkejooksus Eesti õrnema soo rekordi teinud Marielle Kleemeierile. Hooaja teiseks kulminatsiooniks tulevad sügisel Euroopa meistrivõist lused. Eesti kergejõustikus on veel üks hea ja üks kurb uudis. Hea on, et 900-päevaselt vigas tuspausilt tuli tagasihoidliku 73.67-ga Eesti meistrikulda võites tagasi 90-meetri odavis kaja, eelmisel MM-il hõbeda võitnud Magnus Kirt. Kurb, väga kurb on aga, et 75-aasta sena suri esimene eestlasest kergejõustiku olümpiavõitja, 1972. aastal Münchenis kõrgus hüppe võitnud Jüri Tarmak. Vesistel aladel on rõõmsaid sõnumeid Ujujad võistlesid pika raja maailmameistrivõistlustel Buda pestis. Eesti koondis koosnes viiest sportlasest, kellest oli edukaim 15-aastane Sillamäe
teha herbaariumit. Kristel Vilbaste „Sipelga hapu“ järgi on tore lapsi luge ma õpetada. Raamatus on vah vad looduse lood ja pärimused. Vanal ajal arvati, et kooliküps on see laps, kes on kasvanud lillade õitega taime – põdra kanepi – pikkuseks. Tänapäeval peab kooliminev laps aga kind lasti lugeda oskama. Raamatust saab teada, kuidas loomad räägivad ja mida metsas suhu pista. Kuidas ära tunda karva seid ja sulelisi, rohelisi ja õie lisi. Kuidas tuld teha ja kust joogivett ammutada. „Pühapaigad looduses“ tut vustab lastele eestlaste jaoks pühasid paiku. Saab teada, mis on allikas, kuidas märgata ja austada pühasid puid, mille poolest mõned kivid on erilised, kuidas esivanemad käisid hiies ja millised kombed neil seal olid. Raamatus „Lummav pla neet Maa. Jutustused ja ainu laadsed kaardid“ on väga huvitavad kaardid, toredad lood, legendid, müstilised olendid, peidetud aarded, tundmatud mered, kadunud laevad, riukali kud taimed. Kõigist on kirju tatud 10 põnevat lugu ning joonistatud 10 ainulaadset kaarti. Uskumatud lood ja detaili rohked kaardid pakuvad avasta misrõõmu ka täiskasvanutele. Nende kaudu õpetatakse loo dust, ookeane ja mandrite ajalu gu ning need näitavad maailma väga erinevatest vaatenurkadest. Lõpuks soovitas Ruth kau neid lasteraamatuid nagu Lewis Carrolli aegumatu „Alice imedemaal“, kus on imeilusad Made Balbati illustratsioonid ja Jaan Krossi väga hea tõlge eesti
neiu Eneli Jefimova. Ta püsti tas 50 meetri rinnuliujumises Eesti rekordi ja tuli finaalis kuuendaks, olles taasiseseis vunud Eestis alles teine pika raja MM-i finalist Jana Kolu kanova peaaegu 20 aasta taguse saavutuse järel. 100 meetris oli Jefimova 11. Sama 11. koha saavutas Budapestis Eesti parim meesujuja Kregor Zirk kodu riigi rekordit püstitades 200 meetri liblikujumises. MM-il võistles Eesti lipu all ka Kanada Toronto neiu Aleksa Gold, uju des 100 ja 200 meetrit nii krooli kui selili. Esines tublilt, aga kevadine haigus on tal tähtede taevast alla toomist siiski veidi pidurdanud. Teine hea vesine uudis Jefimova finaalikoha kõrval tuli sõudjatelt. Mitukümmend aastat Eesti lipulaevaks olnud meeste paarisaeruneljane läks Poola maailma karikavõistluste etapile uue koosseisuga (Tõnu End reksoni ja Allar Raja kõrval Johann Poolak ja Mihhail Kuštein) ning üllatas Hiina järel teise kohaga. Jalg-, võrk- ja korvpallist Eesti jalgpallimeeskond alus tas mänge Rahvuste liiga
keelde. Samuti Antoine de Saint-Exupéry „Väike Prints“, mis pole mitte ainult keeleliselt, vaid ka inimeseks olemise õpetuse poolest oluline raamat. Ruth tutvustas ka mängu kaarte – Hilli Rand „Sõsar sõna – omadussõna. Mängude ja kaartide kogumik“, mis ai tab omandada rikkalikku sõna vara ja erksat keeletaju. Või nimisõnade mäng, kus vaja lei da sünonüüm kaardil olevale sõnale. Oluline ja aktuaalne praegu sel ajal „Tunded. Minu mag netitega mängukomplekt“, kuhu kuulub karp 2 tahvli, 80 magneti ja 10 kaardiga, mille toel saab aidata lapsel oma emotsioone tundma õppida. Anneliis Kõiv (Raplamaa Noored) rääkis teemal „Mäng on väikese inimese töö ehk tunne lihtsate asjade võlu“. Anneliis on olnud koolijuht, viinud läbi erinevaid projekte ja sündmusi, korraldanud laagreid, kus väikesed kogukonnaliikmed tunnevad end hoituna suurte kogukonnaliikmete poolt. Anne liis rääkis meeskonna olulisu sest. Tähtis on üksteise jaoks olemas olemine, infovahetus, käe pulsil hoidmine, samuti vastutus. Sündmust kavandades tuleb kogu meeskond kaasata algusest peale. Kõigile peab olema arusaadav korraldatava
madalaimas ehk mudaliigaks kutsutavas D-divisjonis. Esi mesed tõkked ületati komista mata, võites San Marino 2:0 ja Malta 2:1. Kui nii edasi läheb, saadakse ehk jälle tagasi omasuguste sekka. Eesti pidas viimasel kuul ka kaks maavõist lust. Albaaniaga tehti Tiranas ilmetu 0:0 viik, aga Hispaanias sparringut vajanud Argentina pani Eesti väga karmilt paika. Eksmaailmameistrid lustisid eestlaste vastu nii-öelda täie raha eest, võitsid 5:0 ja kõik need viis palli lõi Eesti vära vasse üks mees, maailma pari maks vutimeheks peetav Lionel Messi. Võrkpallis lõppesid Eesti rahvusmeeskonnal mängud Kuldliigas ja naiskonnal Hõbe liigas. Eesti mehed võitsid küll viimati 3:1 Belgia, aga uks Final Fouri oli juba kinni ja vii mane mäng Tšehhiga jäi siiski ju veel ringleva Covidi-haiguse süül ära. Naiskond kaotas vii mases mängus 1:3 Portugalile ja samuti oma liiga medalimän gudele ei pääsenud. Nii meeskui naiskond kasutasid liiga mänge hea ettevalmistusena sügiseseks Euroopa meistri võistluste finaalturniiriks.
sündmuse eesmärk, miks ta meeskonnas osaleb, mis juhtu ma hakkab, tegevuskava ja ajaraam, arusaadav ülesannete jaotus. Vaheetappe peaks hinda ma, ressursse kavandama, riske analüüsima. Iga liige on turundaja. Kõik ei pruugi alati õnnestuda, sellega tuleb leppi da. Kui sündmuse toimumisaeg on käes, tuleb säilitada rahu. Osavõtjad ei tea, kuidas midagi plaanitud oli, neile peab jääma mulje, et nii nagu asi aset leiab, see peabki olema. Tänu vääri vad kõik meeskonnaliikmed võrdselt. Anneliis viib läbi suvel päevalaagreid „Mäng on väi kese inimese töö“, kuhu on kaa satud 70 vabatahtlikku ja laagris saab osaleda 150 last. Nelja päeva jooksul pannakse kõik esinema. Heaks etenduseks on alati „Tsirkus“, kus kõik saavad oma tugevaid külgi ja oskusi näidata. Selle suve laagri tee maks on „Kaardipaki kuning riik“. Noorimad osavõtjad on 6-aastased, grupijuhtideks on paarikümneaastased noored, abigrupijuhid on 14-16-aastased. Laagrites on osalenud ka välis eesti noori. Aitäh Heidy Eskor-Kiviloole Eesti Instituudist koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriu miga väga huvitava ja inforikka koolituse korraldamise eest.
Võrkpallis on hea uudis see gi, et Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar jõudsid MM-il kaheksa parema hulka, jagades viiendat kohta. Kordasid sellega Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku kunagist saavu tust. Korvpalliga on lugu selline, et Eesti-siseselt käib klubides mängijate ja treenerite palka mine. Aga hooaeg tõotab tulla huvitav, kuna praeguse seisuga võivad Eesti ja Läti ühisliigaga ühineda ka sõjas oleva Ukraina kõrgliiga tugevad meeskonnad. Üks Eesti noor korvpallur, 22-aastane ja 205 sentimeetri pikkune Henri Drell käis end näitamas NBA klubides Utah Jazz, Chicago Bulls ja Altanta Hawks. Ta oli üles antud NBA drafti, kuid tänavu ükski klubi teda veel ei valinud. Drell jät kab nüüd pürgimist NBA suve liigas, kandes Chicago Bullsi särki. Suurel spordil on ka põnevad ääremaad Mõned nopped siinkohal. Väikelinn Elvas peeti sport keegli MM, Heret Ots tuli sprindivõistlusel esimese eest (Järgneb lk. 19)
