Eesti Elu / Estonian Life No. 27 | July 8, 2022

This newspaper was mailed on Friday, July 8, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–14)

Alates / since 2002 Nr. 27, 2022

Reedel, 8. juulil — Friday, July 8

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kui ma Seedrioru küngastele jõuan… ,,Kas lähed?“ ,,Kuhu?“ ,,Seedrioru suviharjale.“ ,,Jah.“ ,,Ma ei tea.“ ,,Muidugi.“ ,,Võib-olla.“ ,,Ilmtingimata.“ ,,Siis näeme seal!“ Seesuguseid jutukatkeid võis ühes ja teises kohas viimasel paaril nädalal enne juulikuu esimest nädalavahetust ühes ja teises kohas kuulda. Ja oli põhjust – üle pika aja oli ees terendamas suur kokkusaamise võimalus – Seedrioru suvihari Kanada päeva nädalavahetusel, mis algas juba reedel, 1. juulil.

Laupäevahommik tervitas mõnusa päikesesäraga ja Seed­ rioru väravas võtsid saabujaid vastu külalislahked suviharja vabatahtlikud.

Kui meeled avatud, siis olidki valmis suviharjast osa saama.

Kes varem sel ajal Seedriorul käinud, see teab, et suviharjal osalemise teed toredaks just sina ise. Kui lähed valmisolekuga kohtuda sõpradega ja suhelda, siis ongi juba kõik korda läinud. Lisa juurde veel kaunis loodus, ürgsed seedrid, Suur­ jõgi, mis voolab otse maa-ala külje alt läbi ning meelelahutuslikult poolelt korraldajatepoolne programm esinejatega – ning saad teise poole Seedrioru suvi-

harja energiast.

Juba mitmel aastal on laupäevahommikud suviharjal alanud ägedate võrkpallilahin­ gutega tiigi kaldale rajatud võrkpalliplatsil. Polnud selgi aastal teisiti. Emotsionaalsed hüüded mängijatelt ja kaasaelajatelt ning võimsad palliplaksud kostsid väljakust kaugemalegi.

Sel aastal osutus edukaimaks segatiim, kus mängisid Chris­ topher Duckett, Sven Wichman, Adam Virkus ja Kiira Käärid.

Nagu varasematelgi aastatel olid nüüdki turniiri peakorraldaja kohustused Allan Luikeril.

Kellele varahommik võrk­ palliplatsi ääres või enne­ lõunapäike tundusid liiga intensiivsed, nendel oli hea võimalus aeglustada tempot mõnusalt ­jahedas peamajas, kus sai puhata jalga, võtta osa maleturniirist, proovida oma õnne rikkalike võitudega loteriis (korraldajad Merike Koger ja Evi Pertens) või vahepeal uudistada vaba­ õhumüügil pakutut. Oli väga tõenäoline, et sealt sai leida kaasa ostmiseks ka siis midagi, kui olid kindel, et omad juba kõike vajalikku (ning ka mittevajalikku).

Hilispärastlõunal aga kogu­ neti oruplatsile ühisele vaba­ õhusöögile, mille olid valmista-

Võidutule süütas Eesti Kaitseväe kapral Juhan Käärid.

(Järgneb lk. 11)

Foto: EE

Imeliselt kõlasid ERRi Tütarlastekoori hääled Seedriorul.

Foto: EE

Eesti riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise Kolmapäeval toimus erakor­ raline riigikogu istungjärk, kus riigikogu kiitis 79 poolt­ häälega heaks Soome ja Root­ si vastuvõtmise NATO-sse.

Otsuse vastu ei hääletanud keegi, kolm oma kohalviibi­ mise registreerinud saadikut jättis hääletamata.

Kohal olnud 82 saadikust jättis hääletamata Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Jürgen Ligi ning Ants Laaneots.

Reformierakonna pressi­ esindaja Kajar Kase sõnul tahtsid tegelikult nii Laaneots kui ka Ligi poolt hääletada. Kase ei osanud öelda, mis täpsemalt hääletusel valesti läks. Keskera­ konna pressiesindaja sõnul ei viibinud Stalnuhhin hääletamise ajal Eestis. Miks oli ta märgitud kohalviibijaks, pole selge.

Välisministri ülesandeid täi­ tev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles Riigikogu ees esinedes, et kaks viimast nädalat kirjutatakse suurte tähtedega maailma ajalukku. ,,Enne sissetungi Ukrainasse nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300 kilomeetrit uut piiriala NATO-ga,“ rääkis Sutt.

Sutt ütles, et see on suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas pärast külma sõja lõppu. Soome ja Rootsi on juba praegu NATO struk­ tuuridega tugevalt lõimunud, osaledes ühistel missioonidel ja õppustel, vahetades infot ning tehes koostööd kübervaldkonnas, lisas ta. Riigikogu saadikud kiitsid üksmeelselt Soome ja

Rootsi liitumisotsust, meenutades, et seda on Eestis aastaid oodatud.

Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ütles, et kahtlemata on see Soome jaoks aja­ looline otsus. ,,Soome on alati väga tõsiselt suhtunud julge­ olekuküsimustesse, riigi julge­ olekusse ja see on selles osas ajalooliselt erakordne samm,“ lisas Kantola.

Rootsi suursaadik Eestis Ingrid Tersman ütles, et tal on väga hea meel, et protsess on kulgenud nii kiiresti ja ka kindla toetusega kõigi liitlaste poolt meie piirkonnas.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni (RE) sõnul loob Põhjala ühtne ja

Eneli Jefimova võitis juunioride EM-il ujumises kuldmedali

j­agamatu julgeolekuväli täiesti uue dünaamika kogu vabas ja demokraatlikus Euroopas.

Eesti oli esimene NATO liikmesriik, kus Soome ja Rootsi liitumise ratifitseeris parlament.

Teisipäeval allkirjastasid Soome ja Rootsi välisminister Põhja-Atlandi nõukogus (NAC) alliansiga liitumise protokolli, mille peavad jõustumiseks ratifitseerima kõik liikmesriigid.

Mõlema riigi allianssi võtmise on juba ratifitseerinud Kanada, Taani, Norra ja Island, aga nendes piisas ratifitseeri­ miseks valitsuse otsusest, ütles kolmapäeval riigikogu istungil väliskomisjoni liige Henn Põlluaas. (ERR/EE)

Hõbemedali sai taanlanna Schastine Skifter Tabor, kes kaotas Jefimovale 0,87 se­ kundit, pronksi teenis Poola Karolina Piechowicz ajaga Eesti ujuja Eneli Jefimova tuli 31,44. kolmapäeval Rumeenias Bu­ ­ Meeste 50 meetri rinnuli­ ka­ restis toimuval juunioride ujumise finaalis ujus Ralf EM-il 50 meetri rinnuliuju­ Roose uue Eesti juunioride remises Euroopa meistriks. kordi ajaga 27,99, millega tee15-aastane Jefimova edestas nis kuuenda koha. Euroopa lähemaid konkurente nii eel­ meistriks tuli ukrainlane ujumises kui poolfinaalis korra­ Volodõmõr Lisovets (27,62), liku edumaaga ja oli selgelt teine oli hollandlane Koen De parim ka finaalis, kui tema Groot ja kolmas serb­lane Uroš ajaks oli 30,44.

Zivanovic. (ERR/EE)

Foto: Karli Sauli, ERR

2

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Suvi toob taas sündmusi Suvi on täies hoos nagu juulikuus ikka. Vaatamata sellele, et kõik veel pole tagasi päris tavapärastes raamides pärast paariaastast pausi. Aga paljud inimesed on valmis võtma vastu suve nagu igat teistki, kuigi vahepealsed paar aastat on toonud hoopis teistuguseid kogemusi ja emotsioone, ärajäänud üritusi ja luhtunud plaane.

Toimuvad üritused ja kokkusaamised. Nii laiemas ühiskonnas kui siinses eestlaskonnas – olgu selle kinnituseks edukas ja rahvarohke Seedrioru Suvihari Kanada Päeva nädalalõpul.

Rahvast on kõikjal liikumas, jälle on hoo sisse saanud populaarsed festivalid jm. üritused. Samuti, inimesed reisivad taas.

Vaatamata sellele, et uudispilt ja mitmete inimeste isiklikud kogemused edastavad mitte just kõige meeldivamaid reisi­ kogemusi rahvarohketest lennujaamadest... Sidemed kodumaaga tihenevad taas (mitte et need oleks vahepeal katke­ nud, kuid virtuaalsed kohtumised pole päriselt samad mis otse­sed, küllap paljud nõustuvad). Mitte küll kõik pole valmis siiski veel pikka teekonda kodumaale ette võtma, kes oleks seda teinud näiteks aastal 2019 – meenutades, kui elamusterohke oli tollane laulu- ja tantsupidu Eestis ning ESTO Helsinkis, Tartus ja Tallinnas. Kui palju muljeid, mälestusi – ja lootust, et kõik see saab taas korduma.

Järgmisel, 2023.a. suvel toimub Tallinnas XIII Noorte Lauluja Tantsupidu „Püha on maa“, milleks ettevalmistused juba ammu käivad. Muide, noortepidude traditsioon on Eestis kestnud juba 60 aastat, ja sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt (rohkem infot 2023.a. noorte laulu- ja tantsupeo veebilehelt).

Kuigi suurpidu sel aastal ei olnud, on kodumaal siiski olnud vahvaid ettevõtmisi, mida siinsed eestlased sõprade ja mee­ dia vahendusel on kogeda saanud. Juunikuus toimus Jõgeval III Eesti Naiste Tantsupidu PereLugu, kus tantsisid üheskoos kolme põlvkonna naised, väärtustades perega veedetud aega.

Juuli algul toimus Rakveres Meeste Tantsupidu 4 Venda. Laul ja tants on alati olnud eestlastele oluline, nii kodumaal kui Välis-Eestis.

Selle lehe ilmumise päeval, 8. juulil tähistatakse esimeste Ülemaailmsete Eesti Päevade (ESTO) 50. sünnipäeva, millel on olnud mitmekülgne ajalooline roll. Tänases lehes leiab lugeja sellest kajastust ja meenutusi.

KAIRE TENSUDA

Foto: välisministeerium

Sutt: Eesti aukonsulite roll välismaal on Venemaa sõja ajal Ukraina vastu üha tähtsam 4. juulil algas Tallinnas tradit­ siooniline Eesti aukonsulite konverents, mis tõi kokku 94 aukonsulit 44 riigist. Kon­ verentsil arutati, kuidas tut­ vustada Eestit paremini, kaa­ sata välismaal elavaid eestlasi ja aidata meie ettevõtteid välisturgudele. Samuti räägiti praegusest julgeoleku- ja majandusolukorrast ning in­te­ gratsiooni ja energeetika tee­ madel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloo­ gia­minister välisministri ülesannetes Andres Sutt tunnustas avakõnes Eesti aukonsuleid välismaal, kes on ka koroonapandeemia tingimustes jätkanud mitmekülgselt Eesti riigi ja

k­ultuuri tutvustamist, aidanud edendada majandussuhteid ning toetanud meie kodanikke ja ettevõtjaid välisriikides. Sutt tõstis esile aukonsulite rolli Eesti sõnumite levitamisel välis­maal ning rõhutas, et hoolimata sõjast Ukrainas on Eestis turvaline, NATO ja Euroopa Liit algavad Narvast ning terve Eesti on äriks ja investeeri­ miseks avatud.

Aukonsulid said konverentsil ülevaate julgeoleku- ja majandusolukorrast ning arutasid, kuidas paremini tutvustada Eestit ja kaasata välismaal elavaid eestlasi. Pärast konverentsi kohtusid aukonsulid president Alar Karisega.

Läti kavatseb Virtsus saab vaadata taastada kohustusliku näitust maailma ajateenistuse esimesest Läti valitsus on otsustanud dessandikatsest luua rahvusvahelise sõjaväe­ soomusrongiga baasi Aizkraukle ja Jekabpilsi regioonide vahele riigi lõu­ naossa, teatas Läti kaitsemin­ ister Artis Pabriks hiljutisel pressikonverentsil. Samuti taastab Läti ajateenistuse, vahendab Läti ringhääling LSM. Eelmisel nädalal otsustati NATO tippkohtumisel Madridis oluliselt suurendada NATO üksuste suurust Balti riikides Venemaalt tingitud suurenenud ohu tõttu.

Praegu on Lätis kanadalaste juhitud NATO lahingugrupp, kuhu kuulub peaaegu 2000 sõdurit, kuid seda on plaanis suurendada 3000 kuni 5000 sõdurini.

Kaitseminister Artis Pabriks teatas ka ajateenistuse taastamisest Lätis alates 2023. aastast.

Alguses on ajateenistus vabatahtlik ja hiljem kohustuslik.

Esimene faas ajateenistuse taastamiseks algab 2023. aasta jaa­ nuaris.

Viieaastase üleminekuperioodi järel on ajateenistus kohustuslik kõikidele meestele eavahemikus 18–27 aastat. Õpingute ajal on võimalik ajateenistusse minekut edasi lükata.

Riikliku ajateenistuse pikkus on 12 kuud, millest üks kuu on mõeldud puhkuseks. Praegu on

1. juulil avas Eesti sõjamuu­ seum Virtsu sadamas näitus­installatsiooni ,,Dessant, mida ei toimunud“, mis tutvustab admiral Johan Pitka lennukat plaani Vabadussõjas maan­ dada 1919. aasta kevadel Heinastes maailma esimene dessant soomusrongiga.

Tallinnast teele läinud suur laevastik, pardal meredessantpataljon ja vastvalminud soomusrong Heinaste, pidi ankrusse heitma Virtsus, et oodata jääolude paranemist. Lõpuks jäi dessant Heinaste, lätikeelse ­nimega Ainaži sadamasillal maabumiseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja sõjalise vajaduse kadumise tõttu toimumata, kuid läks ajalukku kui noore riigi sõjaväe julge ja innovaatiline ettevõtmine.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et sõjamuuseumi eesmärk on näidata, et ajalu-

plaanis igale ajateenijale anda 400 eurot kuus, millele lisandub transpordihüvitis.

Läti miinimumpalk on 500 eurot kuus.

Naised võivad ajateenistuses osaleda vabatahtlikkuse alusel.

Läti kavatseb ajateenistusse võt-

5.–6. juulil jätkus konverents Ida-Virumaal Sillamäel, Narvas ja Narva-Jõesuus, kus arutati integratsiooni- ja energeetikaküsimusi ning külastati erinevaid kohalikke ettevõtteid.

Eestil on kokku ligi 200 aukonsulit 87 riigis. Aukonsulite peamine ülesanne on Eesti tutvustamine oma asukohariigis, majandus- ja kultuurisuhete ja hariduskoostöö edendamine ning konsulaarteenuste ja -abi osutamine Eesti kodanikele välismaal.

Aukonsulid on asukoha­ riigi ­l­ugupeetud ja kõrge ühiskondliku positsiooniga ini­ mesed, kes ei saa aukonsuli töö eest tasu.

(VMPT/EE)

gu ei asu ainult muuseumiseinte vahel, vaid seda võib kohata kõikjal meie ümber. ,,Sõja­ muuseum tuleb siin Virtsus ise külastaja juurde, sinna, kus inimesed liiguvad,“ ütles Lill. ,,Siit sadamast käib iga päev läbi sadu praamile tõttavaid ­inimesi ja loodan, et see väike väljapanek Vabadussõjast aitab neil ooteaega sisukamaks ­muuta.“ Eesti sõjamuuseumi näitus­ installatsioon ,,Dessant, mida ei toimunud“ on pühendatud 150 aasta möödumisele Eesti ajaloo suurkuju admiral Johan Pitka (19. veebruar 1872 – ? september 1944) sünnist. See valmis Eesti-Läti piiriülese koostööprojekti ,,Military Heritage“ toel ja jääb Virtsu sadamasse viieks aastaks.

Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas on suve lõpuni välja pandud Johan Pitkale kuulunud hinnaline hõbeserviis ja kuni 15. jaanuarini 2023 on Eesti meremuuseumis Lennusadamas avatud näitus ,,Kajutivestlused Johan Pitkaga“, mis käsitleb tema noorusaastaid kaugsõidukaptenina. (ERR/EE)

ta ainult Läti kodanikud, kes vastavad tervisenormidele.

Läti kaotas kohustusliku ajateenistuse 2007. aastal. Leedu kaotas kohustusliku ajateenistuse 2008 ja otsustas taastada kohustusliku ajateenistuse 2016. aastal. (ERR/EE)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

EMC aastakoosolek 23. juunil toimus Estonian Studies Centre/Estonian Mu­­ seum Canada aastakoosolek Zoomi kaudu. Koosolekut juhatas Tartu College’i ja EMC’i president Jaan Meri, kes esmalt rääkis nimemuudatusest: nimelt on Estonian Studies Centre (ESC) uueks legaalseks nimeks nüüd Estonian Museum Canada (EMC); ning VEMU kasutatakse osana logos ja brändingus (branding).

Jaan Meri tutvustas ka muudatusi seadusandluses: eelmise aasta oktoobris hakkas kehtima Ontario valitsuse Not-for-Profit Corporations Act, millega kõik mitte-kasutaotlevad organisatsioonid provintsis, kaasa arvatud EMC, peavad olema kooskõlas. Ta kõneles, milliseid muudatusi selles valdkonnas on tehtud, ja mis peab järgmise kahe aasta pärast muutma.

Järgnevalt rääkis ta toetusest Ukrainale: Tartu College ja ta sõsar-organisatsioonid on teinud Canada Ukraine Foundation’ile $7,500 suuruse rahalise panuse.

Juttu oli ka Eesti Elu uuest veebilehest, mis peaks valmis saama suvel, ning käiku minema hiljem sel aastal.

Jaan Meri peatus ka Tartu College’i kõrvale rajatava KESKUSe ehitusel. Northern Birch Credit Union üürib Tartu College’ilt 1. korrusele ruumi mini-pangaks. Ta märkis ka, et

mitmed organisatsioonid on küsinud Tartu College’isse tuleku kohta ning käimas on läbirääkimisi; ka ürituste korraldamiseks on võimalik ruume kasutada.

Ta kõneles ka VEMU/EMC-le kuuluvast Konrad Mägi maalist „Saaremaa“, mis jõudis ilusti Eestisse Enn Kunila Foun­ dation’ile, ja seda on võimalik näha Tallinnas Mikkeli Muu­ seumis toimuval näitusel au­ gusti lõpus/septembri algul.

Kunstitöö on laenatud välja viieks aastaks ja see sai restaureeritud KUMU poolt.

Autasudest ja tunnustustest: hiljuti on saanud kaks auhinda VEMU peaarhivaar Piret Noorhani: Eesti Vabariigi Välisministeeriumi III klassi teeneteristi (2021) ning EV Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi (veebruaris 2022).

Peeter Einolat on tunnustatud Tartu Ülikooli tänutähega.

Järgnevalt kõneles Jaan Meri juba toimuvast ja tuleviku ehitusest Tartu College’i ümbruses ja muutuvast linnapildist. Kõrge condomiiniumi ehitust on alus­ tanud kõrvalasuv kirik, samuti on ehitamisel KESKUS ning plaanitud on muudatused Madi­ son/Bloori põhja-lääne­poolsel nurgal; samuti on plaanide hulgas üks tudengiresidents naab­ rus­konnas. Ta näitas pilte, kuidas ümbruskond tulevikus välja

Eesti riigilipp sai 100aastaseks Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp. Maailma riikidest vähem kui kümnen­ dikul on lipp üle 100 aasta vana.

Möödunud nädalal möödus 100 aastat, mil meie sinimustvalge trikoloor on olnud kasutusel riigilipuna. 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigi­lipuna. Sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipp (eel-

nõus ette nähtud sini-valge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul.

Helilooja Enn Võrk kirjutas 1922. a eesti vaimuliku Martin Lipu sõnadele laulu ,,Eesti lipp“, mida lauldakse tänaseni.

Juuresolev foto on võetud tänavusel Eesti lipu päeval 4. juunil Enn Võrgu haual Metsakalmistul. Keskel Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

nägema hakkab, ning TC saab olema seal üks madalamaid, kuna kõik ümbruskonna uued hooned kerkivad kaks korda kõrgemaks.

Edasi oli juttu VEMU ehitu­ sest. Jaan Meri sõnul otsustas EMC nõukogu projekti 1. faasiga edasi minna: sellega saab teha joonised, et leida linna­ poolset Committee of Adjust­ ment heakskiitu ehitusele. Ta näitas, kuidas see maja Madison Ave. peal võib tulevikus arhi­ tekt Alar Kongatsi plaanide ­järgi hakata välja nägema; palju tööd on veel ees ning muidugi rahakorjamine (fundraising), kuna ehitamine linnas on väga kalliks muutunud. Ta näitas ka tänavapilte ja põrandapindade plaane: hoone suuruseks on plaanitud 12 tuhat ruutjalga ja kõige varasem valmimise aeg võiks olla 2026.a. Järgmisteks sammudeks oleks detailplanee­ rimine Toronto linnaga; mitmed tööd on käimas samal ajal, kaasa arvatud sisedisain; samuti on otsustamisel omaniku staatus.

Järgnevalt esitati rahalised aruanded.

Revidendi valimiste osas ­valiti tagasi MNP Ltd., kes on teinud seda tööd mitmeid ­aastaid.

Direktorite valimise osas teatas Jaan Meri, et kolm ini­ mest on otsustanud nõukogust erru minna: Anne Agur, Asta Lokk ja Anne Õsso, keda ta tänas suure tehtud töö eest.

Kadi Käis valiti tagasi ametisse. Jaan Meri sõnul jäävad kolm direktori positsiooni praegu lahtiseks: nõukogu soovitusel otsime järgmisel aastal muu­ seumiprojekti ning rahakorja­ mise kogemustega inimesi, mis aitab muuseumi projektiga edasi minna. Jaan Meri mainis ka, et tema ametiaeg, 9 aastat, lõpeb järgmisel aastal.

ESC/EMC nõukogu direk­ torid on praegu järgmised: Kadi Käis, Andres Kasekamp, Käbi Lokk, Jaan Meri, Mart Salumäe ja Reet Vanaselja.

Koosolek lõppes jaanipäeva tervitustega Jaanile ja heade soovidega kõigile.

Foto: PEETER HÜTT

Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis tasuta kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet Sellest nädalast algas kõigi ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi. Polit­ sei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kõikidele aju­ tise kaitse saanud täiskasva­ nuile. Eesti keele õppesse on saanud kutse esimesed 2500 ajutise kaitse saanut. „Eesti keele oskus vähemalt baastasemel on hädavajalik, et meie riigis iseseisvalt hakkama saada ning kohaneda siinse ühiskonnaga. Seetõttu on koha­ nemisprogramm koos keele­ õppega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele kohustuslik ning tasuta. Oleme koolituste pakkumisel äärmiselt

3

Boris Johnson astub tagasi Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas nelja­ päeval, et astub konservatii­ vide juhi kohalt tagasi, kuid jätkab peaministrina kuni sügiseni.

Johnsoni sõnul loobub ta maailma parimast töökohast ning tal on kahju, et ta ei saa näha mitme tema valitsuse idee ja projekti lõpuni jõudmist.

Peaministri sõnul on ta ametis senikaua kuniks uus peaminister on konservatiivse erakonna poolt välja valitud. Johnsoni

sõnul peaks uue juhi valimise ajakava teatavaks saama järgmisel nädalal.

Eesti plaanib keskmaaõhutõrje soetamist koos Lätiga

„Venemaa agressioon Ukrai­ nas näitab selgelt vajadust õhutõrjesüsteemide järele. Ta­ haksin veel kord tänada Hispaaniat, kes hiljuti sellised süsteemid Lätis kasutusele võttis, kuid me töötame ka oma võimete arendamisega,“ ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks.

Lisaks liitlaste pakutavale täiendavale keskmaa õhutõrjele vajab Eesti ka oma vastavat võimet. Esmane keskmaa õhu­ tõrje võime tagab õhukaitse Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooniks ning loob eeldused liitlaste tugevduste saabumiseks Eesti sadamatesse ja lennuväljadele ning võimaldab läbi viia maaväeüksuste ma­ nööv­ reid. Liitlaste täiendav õhutõrje tugevdab Eesti olemasolevat võimet ning toetab ühtlasi täiendavalt saabuvaid liitlasüksusi näiteks kaitsega vastase lennuvahendite ja ka ­tiibrakettide eest. (KMPT/EE)

Kaitseminister Kalle Laanet ja Läti kaitseminister Artis Pabriks allkirjastasid 30. juunil Madridis NATO tipp­ kohtumisel kavatsuste proto­ kolli, mis loob aluse Eesti ja Läti keskmaa õhutõrje süs­ teemide ühiseks hankeks. „NATO tippkohtumine on andnud selge sõnumi, et aidatakse neid, kes on ka ise valmis ennast kaitsma. Eesti on usaldusväärne liitlane ja kindlasti üks neist riikidest, kes oma osa ära teeb,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

p­aindlikud – lisaks sellele, et õpet saab läbida veebis, on plaanis teha koolitusi kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad. Teeme omalt poolt kõik selleks, et ­igaüks leiaks endale sobiva viisi ja aja kasuliku koolituse läbimiseks,“ ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesi­ suse asekantsler Piret Hartman.

(KuMPT/EE)

Viimastel päevadel on John­ soni valitsusest tagasi astunud üle 50 kõrge ametiisiku ja ­ministri.

BBC teatel võidakse uus juht erakonnale valida juba sep­ tembriks, kuigi paljud konservatiivse erakonna liikmed ja endised ministrid soovivad ­ Johnsoni kohest väljavahetamist. (ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

50 aastat esimestest Üleilmsetest Eesti Päevadest Eesti kultuur uuenevas ilmas: mida on vaja praegu uuesti läbi mõelda?

Maarja Pärl-Lõhmus 1972 seisis maailm mitmetel teelahkmetel ja eestlusel oli maailma kultuurisündmuseks kasvamise aasta!

Praegu on aeg vanemad rajad ja teod uuesti meelde tuletada, uuenevas maailmas uuesti läbi mõelda ning suurepärastest saavutustest õppides kaasajal edasi minna.

Eksiili põgenenud Eesti sugupõlv on pidanud elama mitmes ajas ja ruumis korraga – on eelmise Eestielu aeg ja ruum, on uue asukohamaa aeg ja ruum. Pagulastel on need

mõõtmed pidevalt aktualiseeritud nii personaalselt kui ka kogu põgenenud rahvuskehandi tasandil, mida aktiveerib Eesti paguluskultuur.

Nii on Eesti paguluskultuur elanud mitmetasandilises aeg­ ruumis.

Paguluses jätkus täiel jõul Eesti kultuurielu, hoiti üleval Eesti koole, organisatsioone, kultuuritunnetust ja sellest lähtuvat Eesti kultuuri aastaringi.

Aastaringi rütmistasid uus­ aasta, Eesti Vabariigi aasta­ päevad, jüriöö, sovetivõimu poolt Siberisse küüditatute mälestuspäev, Võidupüha, jaa­ nipäev, laulu- ja tantsupeod, suurpõgenemine, rahvuslikud jõulukombed, lisaks skautide ja gaidide suvelaagrid, noorte ülemaailmsed suurlaagrid eri rii-

ÜEP majandusjuht Antoni Truuvert, peakomitee esimees Robert Kreem, Helle Viirlaid, Ilmar Heinsoo, pr.

Jaakson, Ernst Jaakson, Malle Laansoo.

Arhiivifoto

(Järgneb lk. 5)

Vabadusnõude manifestatsioonil Toronto raekoja ees olid meelt avaldamas eestlased erinevatest riikidest.

Arhiivifoto

Fenomenaalsed Ülemaailmsed Eesti Päevad aastal 1972 ja järgnevad võimsad ESTO’d Andres Raudsepp

Foto: Tommy Tomson

ÜEP manifesti lugemine: Helle Viirlaid, ÜEP peakomitee esimees Robert Kreem, Maria Koppermann.

Arhiivifoto

Valides kuupäevi rahvusli­ kuks tähistamiseks, võiksime mõelda ka 8. juulile aastal 1972. See siis esimeste Üle­ maailmsete Eesti Päevade avapauk. Algas nädalapikkune globaalsete vabade eestlaste poolt kinnitamine, et Eesti elab! Nädal möödus imekiirelt ja suuutis näidata maailmale, et Eesti pole allunud Nõu­ kogude võimule.

Toimusid Rahvuskongress, vabadus-rongkäik ja ühe maailma suurlinna avaral raekoja platsil tuhandete eestlaste nõue vabadusele. Toimusid kultuu­ri­ üritused teatrietenduste ning kontsertide kujul, lõpuks laulupidu ja hiiglaslikul väljakul veelgi suur valguspidu 20,000 pealtvaatajaga.

Avaldati ka trükiseid ja artik­ leid kohalikus keeles.

See oli suur samm edasi pärast vahvat 10 aasta pikkust kontiinumit, mil toimusid suurejoonelised Põhja-Ameerika Eesti Päevad Torontos ning New Yorgis ja loomulikult (Järgneb lk. 5)

Lippude taustal erinevad põlvkonnad reageerivad Eesti vabadus­ hüüdele. Keskel allakirjutanu ema Senta Raudsepp koos õekese Marikesega, kes rahvuslikus hoos ühinevad rahvamurruga Toronto raekoja platsil.

Arhiivifoto

Esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad olid tulvil mitmesuguseid eeskavu. Allakirjutanu on teinud valiku, mis kajastab paar aastat varem kujunenud noorte laulugruppe seoses rahvusvahelise Metro Karavaniga ja ­populaarsuse võitnud kohvik Kajakaga. Pildil selline grupp esinemas avaras Ontario Place’is, kus Andrese kõrval vasakul lauluhoos Valev Vastopä ja Matti Kopamees. Paremal temaga värskelt abiellunud abikaasa Marga, Ene Harju ja Heli Kopti.

Arhiivifoto

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Kommentaarid ja arvamused

Kuidas võõrsil said pagulased harituks Harri Kivilo Eesti keele kasutamist riigi­ kee­ lena pole ilmselt pidanud vajalikuks enamik riigivõimu seniseid rakendajaid. Põhi­ seaduses määratud kohustust ei ole ju saadud rakendada, sest Eestisse oku­ patsiooni ja anneksiooni ajal elama saade­ tud venelased ja nende jär­ glased ei ole Eesti riigivõimu hinnangul võimelised alghari­ dust saama eesti­keelses koolis ning sellest tulenevalt on järeldatud, et Eesti peab olema kaherahvuseline riik.

Kõik, kes 30 aasta vältel on pingsalt toimides püüdnud tuvastada, kuidas ainult vene emakeelt oskavaid lapsi tuleks eesti koolis alghariduse saa­ mi­ seks õpetada, peaksid tajuma, et aasta 1944 hilissuvel ja sügisel põgenesid sissetungiva NSV Liidu alluvusse jäämise eest võõrsile 80 000 eestlast, kellest suurem osa ei osanud keelt, mida rakendas riigivõim, kes neid põgenikena vastu võttis.

Võõras keeles tuli põgenike lastel vajalik algharidus saada, ­ ilma et nende õpetajad oleksid osanud põgeniku emakeeles oma õpilasi aidata.

Kuid mitte ainult lapsed ei pidanud uue elupaiga riigikeelt selgeks õppima, sest elamiseks vajalikku sissetulekut ei olnud võimalik saada ilma riigikeele oskamiseta. Omal käel õppides

jõudis enamik põgenikest vaja­ liku riigikeele oskuse saada kahe aastaga. Enamus pagulaste lapsi said ka paari aastaga ­rii­gikeelses koolis õppides vajalikud teadmised kõrgematesse õppeasutustesse edasi õppima minekuks. Alghariduse saamise õppeaeg oli pagulusse mineku ja oleku tõttu paljudel pike­ ne­ nud aasta või kahe võrra. Ent see olukord pole ilmselt mitte ainsatki eesti last takistanud saada võõrsil oma soovide täitmiseks vajalikku kõrgemat ­haridust.

Miks siis ikkagi ei ole Eesti koolihariduse korraldajad tahtnud toimida nagu toimiti paguluses, kus sadadel noortel alg­ hariduse saamiseks kulus aasta või kaks rohkem aega kui uue elupaiga põhielanike lastel.

Võõrsile põgenenud ja nende lapsed on oma alghariduse pikemaks muutumisele vaatamata kõikides riikides olnud üldiselt saavutanud kutseoskused, mis on neil võimaldanud majanduslikult väga edukad olla – just nagu seda on saanud olla ka kõik eestlased, kes pärast NSV Liidu ikkest vabanemist said asuda oma õppimisi ja elu ise korraldama. Seda riigielu ise korraldamist on ka nüüd võimalik teha, nagu seda oli tehtud okupatsioonieelsel ajal – ilma et Eestis elanud teiste rahvuste liikmed oleksid tahtnud riigi poolt tehtut halvaks pidada.

Uuring: ameeriklased Setod pidasid ei soovi Bideni uuesti 16. leelopäeva kandideerimist Värskas toimus juulikuu 71 protsenti ameeriklastest leiab, et president Joe Biden ei peaks teiseks ametiajaks kandideerima, selgus värskest uuringust, mille viis läbi Harvard CAPS–Harris Poll.

Nende seast, kes arvavad, et Biden ei peaks uuesti kandideerima, 45 protsenti põhjendas, et ta on halb president, umbes kolmandik ütles, et ta on liiga vana ning umbes veerand leidis, et vaja on muutusi, ­vahendas The Hilli rahvusringhääling.

Küsitlusest selgus ka, et 61% vastanutest leiab, et eelmine president Donald Trump ei peaks 2024. a uuesti kandideerima, tema uuesti kandideerimist pooldas 39 %.

36 protsenti neist, kes arva­ sid, et Trump ei peaks kandi­ deerima, ütlesid, et ta käitumine on ebastabiilne, 33 protsenti leidsid, et ta lõhestaks riiki ning 30 protsenti leidsid, et Trump on vastutav eelmise aasta 6. jaanuari rünnakus Kapitooliu­ mile.

60 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et kui nii Biden kui ka Trump kandideeriksid järgmistel presidendivalimistel, siis nad kaaluksid mõõduka sõltumatu kandidaadi poolt ­ hääletamist. 53 protsenti vabariiklastest ja 64 protsenti

esi­ mesel laupäeval 16. seto leelo­ päev, mille teema oli ,,Ilo“.

Iga kolme aasta tagant toimuv laulupäev toob kokku erine­ vas vanuses setod mitmest paigast, et üheskoos leelotada ja samas anda hinnang UNESCO vaimse pärandi nimistusse kuuluva seto leelo tervisele.

Läbi Värska kulges leelo­päe­ valiste rongkäik, kus teiste ­hulgas astus ka Mäeste Paul – üks kolmest Paulist, kes 1977. aastal tuli mõttele hakata pidama seto leelopäeva.

Kokku oli leelopäeval 19 leeloparki, kellest kaks olid täiesti uued koosseisud. See tähendab, et leelotamine elab ning vahepealsed koroona-aastad ei ole seto traditsioonilisele laulule negatiivselt mõjunud. (ERR/EE)

demokraatidest ütles, et nad kaaluksid sellises olukorras ­sõltumatu kandidaadi valimist.

Bideni populaarsus on küsitluste järgi praegu madal.

Uuringufirma Harvard CAPS– Harris Poll küsitlusest selgus, et tema üldine reiting on 38 prot­ senti. Vastajad andsid talle madala hinnangu muu hulgas ­ inflatsiooniga, majandusega, töökohtade toetamise ja koroo­ napandeemiaga tegelemisel.

(ERR/EE)

50 aastat…

(Algus lk. 4)

kides, üleilmsed eesti laulupeod ja ESTO-d, kiriklikud ja rahvakalendri tähtpäevad. Pühad, peod, aktused, protesteerimised, mälestamised.

Näiteks just ESTO peod maailmas on kujundanud eest­ luse üleilmse kultuurivälja. Üleilmsete pidustuste etteval­ mistus on loonud üleilmse ühistegevuse, kujundanud pagulaseestluse selged eesmärgid ja põhimõtted, mille ümber koonduti.

I Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972 Toronto II ESTO 1976 Baltimore III ESTO 1980 Stockholm IV ESTO 1984 Toronto V ESTO 1988 Melbourne VI ESTO 1992 New York VII ESTO 1996 Stockholm, Tallinn VIII ESTO 2000 Toronto IX ESTO 2004 Riia X ESTO 2009 Münster XI ESTO 2013 San Francisco XII ESTO 2019 Helsinki, Tartu, Tallinn Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972 Torontos

ESTO POWER. Sellest tekkiski momentaalselt mõte, sõna ESTO.“ Toronto eestlaste algatatud ülemaailmse eestlaste kogu­ nemise nädala jooksul toimusid mitmesugused eesti kultuu­ ri­ sündmused, välis-eesti organisatsioonide kokkutulekud, õhtukohtumiste Salakõrts. Kava kese olid laulu- ja tantsupidu, rahvuskongress, jumalateenistus.

ESTO-del on olnud läbi aegade täita oluline poliitiline roll – ESTO kogunemiste kaudu sai maailm sõnumeid okupeeritud Eesti kohta.

Nüüd on käes aeg need peod ja võitlused meenutustena järgmiste põlvede pärandiks kirjutada.

Olen pikalt mõelnud, mis teo­ sed võiksid kanda pagulus­ eesti kodu ja kultuuri kvintessentsi. Mõtlen, et paguluselu ja inimlike printsiipide üks suur sõnastaja on olnud akadeemik Oskar Loorits (1900-1961), kes juba 26-aastasena kaitses doktoritöö ,,Liivi rahva usund“ ning usundiloolasena-mõtteloolasena on uurinud ja kirjutanud just rahva sügavamast loomulaadist, mille üheks üleilmseks ilminguks ka ESTOd kahtlemata on.

Esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad kui eesti kultuuri üleilmne manifestatsioon toimusid 50 aastat tagasi Torontos.

1972 ESTO eellugu on 16 aastat pikk, kui Robert Kreem algatas 1956 Torontos PõhjaAmeerika Eesti Päevad, mille korraldus vajas meeskonnatööd.

Näiteks 1964 Eesti Päevade üldjuht oli Roman Toi, abiesimees Olev Träss, välissuhtluse juht Harri Kivilo jt, kes arendasid mõtet.

ESTO nime saamisloost kõneleb Olev Träss: ,,Olin käinud 1972 Seedrioru Suviharja pidustustel, kus eesti noorte T-särkidel oli kirjutatud

Oskar Loorits: Eesti koduse kasvatuse viis printsiipi

Esimene ahvirõugete juhtum Eestis

Bulgaaria saatis riigist välja 70 Vene diplomaati

Terviseameti nakkushaiguste laboris leidis eelmisel teisi­ päeval kinnitust esimene ahvirõugete juhtum Eestis.

Patsient sai nakkuse välisriigis viibides ning terviseametile teadaolevalt puuduvad tal lähikontaktid Eestis.

Tegemist on seni ainsa ahvi­ rõugete juhtumiga Eestis.

Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete oma­ dele, kuid on leebemad.

Haigusele on iseloomulik nahalööve, mis esineb enamasti näol, peopesades, jalataldadel ja suguelunditel. Haigestumise alg­ faasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ja reeglina on tegemist iseparaneva haigusega.

Ahvirõuged ei levi inimeste vahel kergelt ning laiema leviku ohtu peetakse madalaks. Naka­ tumise vältimiseks on oluline jälgida üldisi hügieenireegleid ja vältida juhuslikke seksuaalkontakte. (ERR/EE)

Kontseptuaalses sarjas ,,Ise­ seisvuslaste kirjavara“ ilmusid Oskar Looritsa manifestteosed ,,Eestluse elujõud“ 1951. aastal ja ,,Pagulaskodude kasvatus­ muresid“ 1953.

Loorits hoiatab: …läbi aastate olen jälginud, … kuidas meie vaimu tikub lämmatama ilmetu ja hall keskpärasus … mistõttu näeme vaimse taseme järjekindlat langust. Kuidas näeme ,,keskpära“ – selle alla ilmselt kuulub tänapäeval tarbimisühiskond ja tarbimismentaliteedi harjumused, mida tuleks

Eelmisel pühapäeval lendas kaks Vene valitsuse lennukit Bulgaariast väljasaadetud 70 Vene diplomaatide perekonda­ dega Sofiast Moskvasse.

Bulgaaria ajakirjanduse andmetel on riigist lahkunud venelaste koguarv üle 180.

Bulgaaria kuulutas eelmisel neljapäeval 70 Venemaa diplomaati persona non grata’ks, kusjuures tegemist on teada­ olevalt suurima väljasaatmisega pärast seda, kui Ühend­ kuning­ riik saatis külma sõja ajal 1971. aastal välja 105 Nõukogude diplomaati.

Vene diplomaatide hulgas oli ka Sofia Venemaa saatkonna diplomaat Filip Voskresenski, kelle sõnul ei töötanud ükski „Bulgaaria valitsuse poolt illegaalselt ja üleolevalt välja saadetud“ venelastest Bulgaaria vabariigi vastu.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Bulgaaria on muutnud nullilähedaseks Vene saatkonna töö jätkamise võimalused Sofias. (D/EE)

5

teadlikult vältida.

Püüdlusi vaimuväljal manifesteerib Loorits ,,Eesti olemuse ning hingehoiu põhiteesides“: 1. Mitte üksikute suurkujude, vaid isikukultuurilt suurte hul­ kade, mitte individualistlikult isoleeritud, vaid personalistlikult konsolideeritud kõrgeväärtusliku massi ajalugu tõendagu läbi aastatuhandete meie eksistentsi staatilist monumentaalsust vastukaaluks aarialaste kiiresti tarduvalle ja manduvalle dünaamikalle!

2. Eetiline resonanss ravigu meie ,,haiget“ juhtkonda ja kindlustagu ,,tervele“ rahvale viiekordne iseseisvumine – isiklik, majanduslik, sotsiaalne, ­ kultuuriline ja poliitiline!

3. Jatkugu kõige kiuste eestluse kultuurikontinuiteet ning eesti olemuse omapära järjest kõrgema väärtustaseme poole, sihiks õilistatud vaimsus kui elu- ja maailma-printsiip!

4. Toimugu vaimu ja võimu koostöö isikliku ja rahvusliku loomingu tähiseil vabalt, jõuliselt ja suveräänselt!

5. Teostugu osasaamine Juma­ last iseendas, ligimeses ning inimkonnas vastastikuse armastuse ning austuse tõelise rakendamisega!

Paguluskultuuri reaalsus ja idealism Pagulaselu ja paguluskultuuri aegruumilised suhted on alates suurpõgenemisest 1944 küm­ nenditel ajas veidi muutunud, teisenenud, ent põhiprintsiibid, mis on eestlust maailmas kandnud ning koondanud, on olnud kindlalt paigas.

On aeg eestlust paguluses ja Välis-Eesti talletada, põhiprint­ siipe jätkuvalt ärksalt elevil hoida.

Fenomenaalsed…

(Algus lk. 4)

samuti ka Stockholmis. Sellest andis Robert Kreem põhjaliku ülevaate raamatus ,,Uus algus“, olles nii autor kui koostaja.

Globaalne eestlus oli juba kolm aastat enne esimest ÜEP’d tähistanud Eestis 1969. a. toimu­nud laulupidu.

On oluline nimetada, et see nädal vääris mitte ainult Kanada ajakirjanduses vastavat tähele­ panu, vaid vändati rahvusliku ringhäälingu raames olulise suunaga film, mille juures ­ ­tegutses ka eestlane Edgar Väär.

Film, kajastades kuu aega varem toimunut, kandis ime­ kombel nimetust: Esto 72. Nii toodi esmakordselt kõikide silme ette senini veel vaikselt kasutatud lihtsat sõna, mis neli aastat hiljem hakkaski võimsalt ning püsivalt veerema – ESTO. (Esimestel Eesti Päevadel tegutses allakirjutanu koos Olaf Kopvillemiga paari muusikalise eeskava juures ja oli valguspeol kolm-keelne teadustaja.)

6

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

Petserimaa romaan ajalugu õpetamas Võidupüha eel jõudis lugejani trükikojas Võru Trükk kirja­ niku Ilmar Vananurme trü­ki­ värvi järgi lõhnav ajalooline romaan „Petserimaa taevahel­ gid“ (128 lk). Seda on tunnus­ tavalt ära märgitud kirjastuse „Hea lugu“ ajaloolise romaa­ nivõistluse žürii poolt juba selle aasta 22. aprillil. Raa­ma­ tu tiitelleht ja alapealkiri „Armastusromaan Vabadus­ sõjast Petserimaal“ juhib meid Kagu-Eestisse ja sisu sirvides vaatavad vastu aasta­ arvud 1917–1919. See on noor­ te inimeste, Olga ja Mihkli lugu, millele sooviks igaüks õnnelikku kulgu, aga unustada ei tohi, et käimas oli sõda ja püssikuul ei halasta kellelegi.

Juba rohkem kui kolm inimpõlve lahutab meid sellest, kui maailmasõja taustal 1944. aasta augustis taas Eestisse murdnud Punaarmee toel haukas Vene­ maa Föderatsioon sõsarliidu­ vabariigilt ära kolmveerand Petseri maakonnast ja moodustas samanimelise rajooni Pihkva oblasti koosseisus. Seda olevat tehtud „rahvahulkade“ palvel, juhindudes selle piirkonna rahvuslikust koosseisust. Taolist palvet pole kellelgi õnnestunud ei arhiividest ega mujalt leida.

Küll on teada Petserimaa Vilo valla rahva ametlik taotlus, et see eesti enamusega vald taga Petserit jääks Eesti külge, kuid see jäi okupeerijariigi poolt tähele panemata.

Juunipöörde-eelse eesti ena­ musega Petserit ei saanud samuti Eestile jätta, rääkimata setode Irboska kantsist, mis võttis oma vallide varju Venemaa lagunenud riiklust 9. sajandil päästma kutsutud varjaage. Et seda petserimaalastele traagilist piirinihutust ei toetanud isegi omaaegsesse võimuladvikusse kuulunud Hendrik Allik, kes on

seda nimetanud anneksiooniks ja Atlandi hartaga vastuolus olevaks ning pidanud seda lausa ,,kohatuks ja rumalaks naljaks“, sellest meie usinad ajalookirjutajad vaikivad.

Jutt kaldus eestiaegsele Petser­ imaa Vilo vallale, sest kõnesoleva romaani sündmustik hargneb just seal, peiu ja pruudi kodus Podgora ja Trõnne külas.

Need kohanimed on lugejaile enamasti tundmatud, aga maakonnalinn Petseri ja kivilinnuse tõttu Irboska, on tuttavad.

Muinasajal eestlaste asualade küljest Pihkva vürstide võimu alla rebitud setod jäid poole tuhandeks aastaks raja taha ­ ­õigeuskliku Venemaa osaks.

Pärast Põhjasõda jätkasime koos – meid eraldas vaid kubermangupiir. 1917. aasta veebrua­ rirevolutsioon Petrogradis lõi impeeriumi rahvastele võimaluse Vene riigi koosseisus auto­ noomia saavutamiseks ja isegi rahvuskubermangu moodustamiseks. Seda tõttasid Eesti poliitilised jõud kasutama. Rah­ vuskubermanguga liitumist asu­ sid Pihkva kubermangupiiri tagant taotlema ka petserimaa­ lased, eesotsas nende ärkami­ s­ aja suurkuju, Tailova preestri Karl Ustaviga (1867–1953). Ta astub romaanis seitsmel korral targa rahvavalgustaja ja riigi­ ametnikuna lugeja ette. Ilmselt just tema koostas Petseri linna ja sealse nelja valla 73 volitatud isiku poolt allkirjastatud ühine­ missoovi Eesti maapäevale 1. juulil 1917. Sihiks oli Petseri­ maal Eestiga sarnase majan­dusja kultuuritaseme saavutamine ning üleminek emakeelsele asjaajamisele, haridusele ja ­ jumalateenistusele.

Enamlaste riigipööre ei lasknud ühinemisel teostuda, aga eesmärgile jõuti osava rahvadiplomaatiaga saksa okupatsiooni ajal, kus kindlasti ees­

Raamat Tartu botaanikaaia 220-aastasest ajaloost

senud botaanikaaia – Tartu ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaa­ nikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollekt­ sioo­ nide paiknemist botaani­ kaaias näitab raamatusse lisatud kaart.

Hiljuti ilmus rikkaliku pildi­ materjaliga populaarteaduslik raamat ,,Botaanikaaed ja botaanilised kogud“, millega tähistab loodusmuuseum tä­ ­ na­vust ja Tartu botaanikaaed järgmisel aastal täituvat 220. sünnipäeva.

Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegut-

Elustaimede kollektsiooni kõrval tutvustatakse esmakordselt laiemale avalikkusele ka loodusmuuseumi – Eesti vanima muuseumi – botaanilisi kogusid.

Selles kogus on suurim maailma taimede herbaarium Eestis ja vanimad Eesti taimede eksemplarid – kokku 323 000 ­herbaarlehte.

Raamatu koostas Inge Kukk.

Trükis on eesti ja inglise keeles.

Raamatu on kujundanud Maarja Roosi, fotod on teinud fotograafid Are Tralla, Andres Tennus.

Teksti toimetasid keeletoimetajad Marika Kullamaa ja Meelis Leesik. Tekstid inglise keelde tõlkis Meelis Leesik. (TPM/EE)

kõnelejaks oli sakslannast prees­ triemand Pauline Ustav.

Romaani tegelased olid sellest teadlikud ja rõõmustasid, kusjuures Petserimaa liidetigi Eestiga esiotsa Võrumaa koosseisus. Tartu rahulepingu idapiir polnud uus, vaid juba kahe ­aasta vanuse eaga.

Lugeja, kes on varem vähe kokku puutunud seto keelega, mida varem murdeks kutsuti, saab romaani lehekülgedel väikese keelekooli. Luterliku taustaga lugeja elab kaasa ­matuseteenistusele Petserimaa Pankjavitsa õigeusu kirikus ja usukommetele esivanemate haudadel.

Seto pulmakombestik oma kirevuses ja keerukuses jõuab romaani peategelaste osavõtul iga lugejani. Abiellumine on noorte elus ülitähtis toiming, mida ülepeakaela ette ei võeta.

Abielu, perekond ja kodu on petserimaalastele püha.

Usk sellesse, et töö loob rikkusi, mitte selle ümberjagamine tööinimeselt loodrile, saatis kõiki edumeelseid petserimaalasi, sealhulgas noort pereisa Mihk­ lit. Erilise isamaalise kindlameelsusega paistis silma pruutpaari vanemate kõrval mõrsja tädimees Villem. Hariduse imet­ tegev võime noorsoo kasvatamisel on pedagoogi kutse omandanud noore abielunaise ja ema Olga juhtmõtteks. Külarahvas on tema selja taga koolimaja ehitamas ja oma lapsi sinna ­õppima saates.

Romaanis saavad omajagu nahutada nii punased kui ka valged. Esimesed eelkõige oma ohjeldamatu terrori, teised aga minevikku tardunud impeeriu­ mimeelsuse pärast.

Romaani lehekülgedel vilksatavad Petserimaalt pärit või sellega seotud nimekad isikud nagu Valmar Adams, Karl Ast, Eliise Aun, Sofia ja Nikolai Bönting, Semjon Duplevski, Jakob Hurt, Lauri Kettunen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Viktor Muižel, Nikolai Raag, Anna Raudkats, Georg Truus­ mann, Andrei Tsänk, Leopold Tõnson, Armas Otto Väisänen, Anton Õunapuu jt.

Et tsaarivõim Petserimaa põlisrahva haridusellu vähe panustas, pole uudis. Setode vaimsest võimekusest annab aga tunnistust nende rikkalik rahvaluulepärand ja leelokultuur ning mõnede teadaolevate isikute edulood. Siin särab Veli­ kije-Lukis 24 aastat kloostriülemaks olnud seto Arkadi, kes jätkas samas ametis hiljem ­ Petseris. Pole kahtlust, et näiteks Pihkva koolide, eriti vaimuliku seminari õpilaste nimekirju hoolikalt kammides leiaksime sealt palju üllatusi.

Riia-Valga-Pihkva raudteeliin oli sõja tingimustes elusooneks punastele, aga seda mööda liikusid ka Eesti rahvaväe imerelvad – soomusrongid. Peaaegu aasta vältel kujuneski raudtee­ lõik Petseri ja Pihkva vahel põhiliseks kangelaslikuks sõja­

Ilmar Vananurm

tandriks.

Romaani lehekülgedel rajasid petserimaalased, nende hulgas peigmeespoiss ja noor isa Mihkel Irboska kõrgendikule kaitserajatisi, mida hiljem hukatusliku alistumispoliitika tõttu kahjuks kunagi vaja polnud.

Kirjanik muretseb, et surmapõlgavalt oma Petserimaa eest sõdinud ei osanud arvata, et kunagi juhivad meid rahvaasemikud, kellele ei lähe piisavalt korda EV põhiseadus ega territoriaalne terviklikkus. Meie Riigikogu toetas kuni viimase ajani naaberriigiga sõlmitud uut loovutuslikku piirilepingut, millega soovitakse agressorriigile üle anda EV seaduslikke maa- ja merealasid.

Selle kaitsmisel langesid ja said haavata tuhanded meie

Filmitakse uut versiooni ,,Vigastest pruutidest“ Läänemaal Lihula lähistel käivad Eduard Vilde jutustu­ sel põhineva komöödiafilmi ,,Vigased pruudid“ võtted, film peaks kinodesse jõudma järgmisel aastal.

Lipuvere talu peretütardel on juba välja valitud kohalikud poisid, aga isa tahab nad mehele panna jõukatele mulkidele.

Nii peavadki neiud koos oma väljavalitutega plaani, kuidas ­tülikatest kosilastest vabaneda.

Režissöör Ergo Kuld usub, et Eduard Vilde jutustus, millel filmi stsenaarium põhineb, ­ ­kõnetab publikut ka tänapäeval. ,,Kuna ta on ajastulugu, siis ta on mõneti tinglik ja natuke muinasjutuline võib-olla. Ar­ mastus ja kõik need intriigid on ikkagi sarnased,“ sõnas ta.

Filmi stsenarist on Ott Kilusk. Filmis ,,Vigased pruudid“ mängivad Oskar Seeman (Joosep), Simo Andre Kadastu (Juhan), Maria Teresa Kalmet (Miina), Maarja Johanna Mägi (Leena), Harry Kõrvits (täidab kaht rolli: Lipuvere peremees Mart ja Mulgi peremees Mikk), Pääru Oja (Jaak), Kaspar Velberg (Enn) ja Tarvo Vridolin (mölder). (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

r­ahva parimad pojad ja tütred. Õnneks kinnitasid koalitsioo­ nierakondade poliitikud 3. mail Riigikogus, et Eesti poolt uue piirilepingu ratifitseerimist ei tule. Ettevaatlikuks teeb aga tõik, et uuelt piirilepingult all­ kirja tagasivõtmist Riigikogu ei toetanud. Jääb loota, et sarnaselt uue piirilepingu läbikukkunud ratifitseerimishääletusele 25. novembril 2015, ei õnnestu ka tulevikus kahekolmandikulist häälteenamust kokku klopsida.

Petseri oma kloostri, „Musta Kassi“ restorani, äride, laatade ja setode Varvara kirikuga il­ ­ mestasid linna juba siis, aga Petseri paremad päevad olid veel ees. Romaanist kui paikkondlikust tarkuseraamatust saab laia ringi teadmisi petserimaalaste taluarhitektuurist, põlvkondade- ja rahvastevahelistest suhetest, toidukultuurist, käsitööst, leelotamisest, rahva­ kalendrist ja -meditsiinist, tava­ dest, elu-olust ja muust. „Petserimaa taevahelgid“ on Ilmar Vananurme kogu senise loomingu, eriti eelmisel aastal lavastatud „Petserimaa igatsuse“ järel uus hinnaline lüli kodumaakonna ajalugu kajastavas ketis. Lugeja on aga uute ülla­ tuste ootel. Lootus on, et õiglus võidab ja Eesti taastab oma riigi territoriaalse terviklikkuse.

ALDO KALS

Pariisis tutvustatakse eestlaste vabaduseteemalisi kunstiteoseid Pariisis Eesti saatkonnas avati 5. juulil Jaak Visnapi kureeri­ tud ja teostatud kunstikogu näitus ,,Vabadus 21. sajandil“.

Esindatud on 21 eesti kunst­ niku vabaduse olemust mõtes­ tavat teost. Näitus avati vaba­ duse-teemalise aruteluga, kus osalesid intellektuaalid Eestist ja Prantsusmaalt.

Avaliku diskussiooni juhatas sisse suursaadik Lembit Uibo, selles osalesid kunstnik Marko Mäetamm, režissöör ja esseist Ilmar Raag ja poliitik Urmas Paet. Prantsusmaad esindasid Céline Bayou, INALCO õppejõud, veebiajakirja Regard sur l’Est toimetaja, Nicolas Tenzer, rahvusvaheliste küsimuste eks­ pert, Sciences Po õppejõud ja Bruno Tertrais, politoloog, strateegiliste uuringute fondi FRS asejuht.

Vabaduse kunstikogu idee autor Jaak Visnapi sõnul on vabaduse mõiste Ukraina sõja kontekstis saanud uue sisu. ,,Eestis me elame Ukrainas toimuvale eriliselt kaasa, sest ­ meie vabadus on noor. Me saavutasime selle veretult, kultuuri abil. Maailmas tuntakse Eestit laulva revolutsiooni ja Arvo Pärdi järgi. On väga oluline maailmale tutvustada Eesti kunstnikke ja nende loomingut.

Meie väärtus on meie kultuur!

Eesti kultuuridiplomaatias on küllaga arenguruumi.“ (ERR/EE)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1112 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 22

23

20

24

25

27

28

32

33 39

43

19

44

29

30

34 40

53

54

50

51

36

37

38

58

59

42 47

52

55

56

60

61

62

63

64

65

48. Ees olev töötamisriba.

1. Ihunuhtluse 49.

K

anada sümvahend. bol-loom.

5. Rahvusvaheliste 53. _

____p, teate­ autovedude võistluse või märgistus. mitmepäevase 8. Samoa pealinn. võistluse järk.

12. Rõiva detail.

55.

Aasia riik.

13. Madagaskari 56.

Tervitussõna. poolahv.

60. _____m, 14. Röövkala. teksamaterjal 15. (Talu)hoone, peam. (ingl.k.). elumaja.

16. P____, rahandus­ 61. Pagaritoode.

62. Papagoi. asutus.

17. P_____as, jurakas, 63. Üksiklane.

64. Irvitus. põrakas.

65. Aard______, 18. Maguskartul. tuhnik (ingl.k.).

21. De_____r, linn ALLA: USAs, Colorados.

22. ______ - Ants, 1. Vehicle kilometres Vanapagana ninatravelled. pidi-vedaja.

2. Naisenimi.

25. Taevasinine.

3. Tõrv (ingl.k.).

27. Ühesugused 4. Vanaaja riik vokaalid.

Araabia 28. Monarh mõnedes lõunaosas. riikides.

5. Vana mees.

32. Soomeugrilane.

6. H_____, Aasia riik.

34. Mo_____, teat.

7. Poolhaagisega märkide keel veoauto. teadete 8. Ese. edastamiseks.

9. Eesti suvepealinn.

35. Ilma teisteta.

10. ______s, 39. Selline, kus pole üksluisusest, verd. huvitusetusest 42. Sukelpart. tingitud tüdimustunne.

43. Mitte kõrge.

11. Pindalaühik.

46. Kitsarööpmelise raudtee rong.

19. Merelind.

PAREMALE:

11

26

41 46

49

10

21

35

57

20. End. skautmaster Torontos, pikaajaline hiievana metsaülikoolis.

22. Ehe. 23. Mõla.

24. Vaba Eesti Sõna.

26. Sõltumatute Riikide Ühendus.

29. Eesti Rahvusringhääling.

30. Iseseisvalt, omal jõul.

31. Komplekt (ingl.k.).

33. Auk. 36. Küsisõna.

37. Sinul.

38. Sülg.

40. Põder, hirv (ingl.k.).

41. Ameerika Ühendriigid.

43. Abinõu.

44. Sügislill.

45. Walesi printsess.

47. Truu.

50. Püüa leida!

51. Väike restoran, kohvik.

52. Köögiriist.

54. ____k, mitte lühike.

57. Eesti Arhiiv Austraalias.

58. Ühesugused kaashäälikud.

59. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

Naljanurk ,,Kas tahaksite töötada neli päeva?“ peatavad küsitluse läbiviijad tänaval möö­ duja. ,,Ei, kindlasti mitte,“ vastab see kindlalt. ,,Miks mitte?“ tunnevad küsitlejad huvi. ,,Teate, olen juba pärast esmaspäeva nii väsinud, et veel kolme päeva enam töötada ei jaksa.“

S

T

Ristsõna nr. 1111 LAHENDUS

31

45

48

9

I

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Paremale: 1. Sel, 4. Etna, 8. Pila, 12.

(H)ani, 13. Maik, 14. Amor, 15. Lam(p), 16. Inka, 17. Raev, 18. Amati, 20.

Leebe, 21. Aroonia, 25. Orel, 28.

Skandaal, 32. RAS, 33. Vaasa, 34. Pai, 35. Riisikas, 37. Esma-, 38. Emapart, 40. Suleb, 43. Aaria, 47. Elad, 48. Mõla, 51. Iil, 52. Amme, 53. Oled, 54. Iva, 55.

(Kuningas) Lear, 56. Agaa, 57. VES. Alla: 1. Sala, 2. Enam, 3. Lima, 4. Emiir, 5.

Tan, 6. Nik(e), 7. Aka, 8. Paraad, 9.

Imal, 10. Loeb, 11. Arve, 19. Tal, 20.

Mina, 22. Osaka, 23. Okaap(i), 24.

Nassa(u), 25. Orr, 26. Rai, 27. Esi-, 29.

Aps, 30. Aam, 31. Lia, 33. Vimb, 36.

Seeder, 37. ETA, 39. Raada, 40. (Siin ja) seal, 41. Ulme, 42. Lama, 44. Riiv, 45. Iive, 46. Alas(i), 48. Moa, 49. Õlg, 50. Lea.

Nädala retsept

BBQ-l küpsetatud spargel (asparagus) Sparglit võib poodidest leida küll aastaringselt, kuid selle tipp­ajaks on mai-juuni, mil seda saab Ontarios osta näiteks farmeritelt eriti värske saagina.

Valmistada saab seda mitmeti, kas potis keetes või ahjus küpsetades, üheks võimaluseks on ka BBQ peal fooliumpaberis või -nõus.

Valmistamine: Puhastada ja trimmida sparg­ livarred, lõigates otsad ära.

Asetada varred fooliumnõusse, lisada võitükikesi, soola, pipart ja sidrunimahla, soovi korral ka riivjuustu. Katta fooliumpaberiga ning küpsetada BBQ peal umbes 15 minutit, kuni varred on pehmenenud. Segada tangide abil kergelt läbi, et või ja maitseained jaotuks ühtlaselt. Sobib hästi lisandina erinevate BBQliharoogade juurde, värske ­kartuli ja salatiga.

Sinimäel avati taas vaatetorn Narva ja Sillamäe vahele jäävas Sinimäe alevikus avati sel nädalal vaatetorn, mis püstitati Tornimäe tippu ohtli­ kuks muutunud vaatetorni asemele.

Sinimäe uus vaatetorn on rajatud Vaivara maastikukait­ sealale Pargimäe piiranguvöön­ disse Pargimäe künka peale.

Vaatetorni kõrgus maapinnast on 29,5 meetrit. Tornil on kolm vaateplatvormi, millest viimane asub 25,5 meetri kõrgusel.

Vaheplatvormid asuvad 15,1 meetri ja 22,9 meetri kõrgusel.

Varasem Pargimäele ehitatud vaatetorn lammutati 2018. aastal, sest muutus ohtlikuks.

(ERR/EE)

7

Volli veste

Ryssä perkele Pidi kuu peal olema, kui ei teadnud, mida hiljutine toronaado, suur tuul siin tegi. Pani ka mõtlema, kuidas venelased, eriti need punased, oskasid pookida keni nimesi igapäevase külge. Võtame või seda, et pärast tõsist tuult oli kettsaagi vaja, et koristada langenuid puid. Õnneks meie linnajaos neid palju ei olnud, aga olen kuulnud, et maakodu juures ootab katastroof. Ning egas ma inämp kevade kana ole, et suudaks kaua sellist looduse poolt toodud hävingut koristada. Loodan naabritele, sõpradele, Etsile, turske noorsand on alati abivalmis.

Mõtlesin siis just sellele slaavi keelele. Družba tähendab sõprust. Oli nimeks ka sovjeetide kettsaele. Mida olla leiutanud estoonjets, kuigi vist oli juba huskvarna rootslaste poolt ilma toodud. No kas pole rumalamat nime tööriistale, mis närib puid. See, vajalik metsas, nüüd ka linnas, saag olevat olnu aga nii raske ja kohmakas, et pidi nigu Jaan Jaago olema, et sellega toime tulla.

Olin kunagi Port Artuuri lähistel tööl. Siinse, mis nüüd on Tander Pei nimega, mitte tollega, mis oli tüliõunaks venelaste ja jaapanlaste sõjas möödunud sajandi alul. Kus hukkusid mitmed tublid nekrutid meitegi maalt. Laulegi loodud sellest.

Tsaariaegne sõjavägi sai peksa siis. Kanaadas, aga oli ja on Tander Peis palju soomlasi. Millest ka meelega kiuslik, aga tõeline pääliskiri. Ei keegi sallinud noid sõjakaid vankasid. Üksikutena võisid olla inemesed küll, aga valitsused, kas punased või valged, olid kik sellised, et ei mingit sõprust.

Ka mudu on olnud seda propagandismust. Kuda leida Pravdast tõde? Võimatu. Izvestiast uudiseid. Sama. Trud on sõna, mida paljud ei vist tunnegi, kuna tööd tuleb teha. Ja nii edasi.

Kirjutan teatud vihaga oma keldrikartsast neid sõnu, kuna veel pole ohus. Soomlased aga on. Ning tahavad selle tõttu NATOsse. Ei minusugune tia, miks enne ei soovitud. Ju pelgus, soov karhut mitte ärritada võis olla selle taga. Nüid aga, poliitiline ei taha olla, on ainuõige omariiklust kaitsta. Ei see Lääs muidu seljatagust taga.

Ja-jah, kui veel venekeelsetest sõnadest. Svoboda on vabadus. Ent Moskvale see ei tähenda miskitki. See, mis praegu juhtumas, on selline, mida Kreml on aastasadu juhtinud ainult oma huvides. Ning miks?

Jälle, juba jälle, on mitte liht-venelane, aga juhtiv türann vägistamas vabaduse põhimõtteid. Soomlasi tuleb kaitsta, ukrainlasi samuti. Just nigu nende punaste – kas on midagi muutunud? – väljendusi vältida. Oh seda maailma.

Pääseksime vaid sellest vastikusest. Keisri atentaadist ei aita, nigu teame.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark.

Mootorpurjelaev „Läänemaa“ Omniva (Eesti Post) lasi 9. juunil käibele uue siseriikli­ kuks kasutamiseks mõeldud 0,90 € nominaalväärtusega postmargi ,,Mootorpurjelaev „Läänemaa““ Margid kujun­ das Roman Matkiewicz ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Mootor(purje)laev Läänemaa on üks märkimisväärsemaid laevu Eesti kaubalaevastiku ajaloos. See kaubalaev oli esimene moodne teraskorpusega laev, mis ehitati Eestis ja mis sõitis kuni lõpuni sama nime all.

Laeva projekteeris üks asjatundlikumaid laevaehitusinsenere kaptenleitnant Nikolai Link, vastavalt kindlustusseltsi Saksa Lloyd kõrgeima klassi nõuetele.

6. detsembril 1919 toimus Peetri Laevatehases (varasem ja hilisem Noblessner) pidulik kiilu­ panek, lõplikult sai laev merekõlbulikuks 5. augustiks

1922, mil tehti proovisõit.

1928. aasta eriti karmis talves jäi laev kõvasse jääpressi ja sai nii tugevasti kannatada, et kardeti selle hukkumist. Laeva remont kestis Saksamaal kuus nädalat ning „Läänemaast“ sai peale seda kolmemastiline mootorlaev. 1947. aastal paigaldati Loksa laevaremonditehases laevale uus 400 hobujõuline peamasin ning jäeti alles kaks masti ja kolm kaubapoomi.

Aastail 1954-1955 remonditi laeva Leningradis, paigaldati uus ahtriehitis ja vahetati täielikult välja lossimis-laadimissüsteem, paigaldati raadio- ja elektrinavigatsiooniseadmed. Laeva elutee lõppes 1970.

(Allikas: Omniva)

8

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

Kümnes Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Nädala portree

Dr. Hando Nahkur: Eestis on nii palju imelist ja geniaalset muusikat Dr. Hando Nahkur on rahvus­ vaheliselt tunnustatud pianist, kes on nii solistina kui or­ ­ kestrite koosseisus esinenud rohketes mainekates kontser­ disaalides üle Euroopa, PõhjaAmeerika jm. Tuntud muusi­ kaajakirjad on kirjeldanud tema klaverimängu nii tehni­ lises kui musikaalses mõttes väljapaistva ja briljantsena, teda kui ainulaadse interpre­ tatsiooniga muusikut, võludes kuulajaskondi üle maailma juba esimesest noodist alates.

Hando Nahkur on sündinud Eestis, kus õppis Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusikaakadeemias ning siirdus edasi õpingutele Ameerika Ühendriikidesse, kus ta on praeguseks saavutanud kraadid/ diplomid viiest ülikoolist: New England Conservatory of Music, Yale University, Uni­ versity of North Texas, SMU’s Meadows School of the Arts ja Texas Christian University.

Lisaks pianistitööle kuulub Hando Nahkuri karjääri 19 aastat õpetamist mitmete Ameerika ülikoolide muusikafakulteetides, samuti töötab ta muusika­ direktorina Christ Lutheran Church’is Dallases.

Ta on esinenud rohketel festivalidel ja konkurssidel ning pälvinud mainekaid auhindu erinevates riikides. Kuuel välja ­ antud sooloplaadil näitab ta oma virtuooslikkust erinevates stiilides ja žanrides, varieerudes klassikalistest muusikateostest vähemtuntud heliloojateni, kaasa arvatud tema enda arranžeeringud.

7. juulil tähistas Hando Nahkur oma 40. sünnipäeva.

• Eesti Elu lugejad mäleta­ vad kindlasti, kui esinesite Torontos juba oma karjääri algusaegadel. Palun rääkige natuke oma sidemetest Toron­ toga, kuhu Teie karjäär on Teid toonud esinema mitmel korral.

Toronto on läbi aegade olnud minu jaoks väga eriline koht, seda tänu sealsetele eestlastele.

Jõudsin kontsert-tuuridega Ka­ nadasse juba enne õpingute

Dr. Hando Nahkur.

Foto: Scot Redman

a­lustamist USAs. Esinemised mitmetes Toronto saalides, Eesti Majas, Tartu College’is ja ka kodukontserdid andsid võimaluse kohtuda paljude eestlas­ tega. Torontos on erakordsed inimesed! Sealne külalislahkus ja soe suhtumine on alatiseks meelde jäänud. Mind on mitmel korral Torontosse viinud ka korp! Vironia üritused, eriti meie suurejoonelised aastapäeva tähistamised. Kõik need asjad kokku on teinud Toronto minu jaoks väga eriliseks kohaks, kuhu alati sooja südamega tagasi lähen.

Kasvasite üles tuntud pia­ nistide peres, kus muusika oli elu lahutamatuks osaks. Kas seega oli loomulik, et ka lapsed valisid sama tee? Kas on Teil olnud ka perioode, kus tuli harjutamiseks end sundi­ da?

Minu peres olid kõik muusikud: vanemad Toivo ja Anu Nahkur klaveriõpetajad, kaksi­k­ õde Hanna-Liis viiuldaja ja vanem õde Ave pianist. Muusika on alati olnud minu elu lahu­ tamatu osa, juba lapsepõlvest peale. Kindlasti oli teatud mõttes loomulik, et alguses sai muusika tee valitud, aga see ei pruugi alati tähendada, et ka jäädakse muusika peale. Harju­ tamine on raske töö, sest see võtab palju aega ja nõuab kannatlikkust. Mul on olnud palju perioode, kus pidin ennast ­sundima harjutama. Eks see vist ole sama ka teistel aladel. Aegajalt lihtsalt saab jõud otsa ja siis peab ennast utsitades asjad ikkagi kuidagi ära tegema.

Meenutades oma karjääri algusaegu: kas noorelt Ameeri­k a Ühendriikidesse õpingutele siirdumine tõi en­ ­ daga kaasa palju väljakutseid ja kas oli ka raskusi? Millal saabus otsus oma edasine elu ja karjäär siduda USA-ga?

Raskusi ja väljakutseid oli algusaegadel palju. Eestist otse USA keskkonda minek oli suur muutus. Keel oli uus, pere ja sõpru ei olnud läheduses, finant­ siliselt oli kõik väga õhukese jää peal ja eluga tuli järsku ise hakkama saada.

Samas teadsin alati, et proovida saada hakkama ja kohaneda uutes olukordades oli alati minu soov. Nüüd olen juba poole oma elust USAs elanud. Samas ma ei ole mingeid lõplikke otsuseid teinud. Lähtun alati ühest põhimõttest: tegutsen seal, kus mul parajasti kõige rohkem tegemisi on. Dallas, TX on mul koduks olnud juba pikemat aega, aga tuleviku koha pealt on kõik võimalik.

Olete esinenud rohketel konkurssidel ja võitnud mit­ meid prestiižikaid auhindu.

Mida peate neist kõige olulise­ maks ja mis on avanud edasisi uksi?

Kõik auhinnad ja tunnustused on olnud minu jaoks väga

Selline näeb välja Hando Nahkuri uhiuue plaadi esikaas: Lisztomania Vol. 2, mai 2022.

tähtsad ja kõrgelt hinnatud. Iga tunnustus on inspiratsioon ja julgustab edasisi ettevõtmisi. ­ Muusikat tehes on muidugi ­tähtis mitte keskenduda tunnustusele, vaid muusika erakordsele ja ainulaadsele väljenda­ misele.

Kas tihedale töö- ja esine­ misgraafikule vaatamata on Teil ka regulaarne võimalus Eestit külastada?

Olen proovinud Eestis käia vähemalt korra aastas. Kuna minu pere ja lapsepõlve kodu on seal, siis väga väärtustan igat võimalust Eestit külastada.

Mõnikord satun sinna ka tööasjus. Eestis kontserte mängida on alati eriline tunne, sest seal ­algas minu muusikutee.

Kui tihti Teie muusikutest pere praegu kohtub ja kas on teil ka ühiseid esinemisi?

Kuna minu vanem õde elab Saksamaal, siis igal aastal me kõik ühel ajal Eestisse ei satu. Õnneks saab tänapäeval teha videokõnesid ja kõigiga ühendust hoida. Aeg-ajalt tuleb meil ka ühiseid esinemisi ette. Olen mitmel korral oma kaksikõe keelpillikvartetiga kontserte tei­ nud.

Kas Teil on oma rahvusva­ helise muusikukarjääri jook­ sul olnud maailmas palju võimalusi tutvustada Eestit ja Eesti muusikat?

Muidugi! Proovin igasse kavasse panna vähemalt ühe Eesti

klaveriteose ja sellest publikule ka rääkida. Eestis on nii palju imelist ja geniaalset muusikat.

Hiljuti just avastasin jälle ühe täiesti erakordse Eesti klaveripala – Pärt Uusbergi ,,Paradiis“.

Teos mõjus mulle nii eriliselt, et otsustasin sellest kohe ka videosalvestuse teha. Nüüd on see Eesti-teemaline video jõudnud ka YouTube’i kõigile vaatamiseks.

Maikuus ilmus Teil uus plaat nimega Lisztomania Vol. 2, olles järjeks esimesele Liszti albumile, tuues esile Teie ühe lemmik-helilooja loomingut. Kas tahaksite natuke rääkida selle saamis­ loost?

Liszt on alati olnud üks minu lemmik-heliloojaid, tema muu­ sika hõlmab kõike alates elust endast kuni sügavate spirituaalsete vibratsioonideni välja.

Minu eelmisest Liszti plaadist on juba mõned aastad möödu­ nud ja kuna koroona-aeg andis palju võimalusi stuudiotööd teha, siis hakkasidki asjad uue plaadi suunas liikuma. Plaadi programm on erakordselt huvitav. Valisin kavasse mitmed Liszti väga tuntud teosed (Liebestraum nr. 3, Ungari rapsoodia nr. 12 jne.), aga ka ­ mõned vähem mängitud teosed (Ballaad nr. 1, Mefisto valss nr.

2). Lisztomania Vol. 2 ilmus nii disc’i kui ka digitaalalbumina (Spotify, iTunes etc).

Lufthansa plaanib tagasi tuua Airbus A380

meetrit pikk ja 24 meetrit kõrge ja Lufthansa A380-t on konfigureeritud nii, et need mahutavad turistiklassis 509 reisijat, 3-4-3 istumisplaanis.

Reisiäri kasvavale nõudlusele vastamiseks toob Saksamaa riiklik lennuettevõte järgmisel suvel tagasi maailma suurima reisilennuki Airbus A380.

Kui COVID-19 pandeemia lennureisid 2020. aasta kevadel peatas, parkis Lufthansa Hispaaniasse ja Prantsusmaale 14 maailma suurimateks reisilennukiteks peetavat Airbus A380-t pikaajaliseks ladustamiseks. Pandeemiast tulenevalt müüdi kuus neist maha. Aga vähemalt osa allesolevatest lennukitest plaanitakse taas kasutusele võtta alates tuleva aasta suvest.

Hiiglaslik õhusõiduk on 73

KAIRE TENSUDA

A380-ga lendavad endiselt ka Singapore Airlines, Emirates, Qantas, Qatar Airways, Korean Air, All Nippon Airways ja British Airways. British Air­ ways katkestas A380 kasutamise 2020. a märtsis, kuid jätkas nende kasutamist 2021. a oktoobris.

Lisaks A380 taaselustamisele on Lufthansa juhatus teatanud plaanist järgmise kolme aasta jooksul moderniseerida oma lennukiparki 50 uue Airbus A350, Boeing 787 ja Boeing 777-9 pikamaamudelitega ning 60 uue Airbus A320 ja A321-ga.

(D/EE)

Neljapäeval algas järjekorras 10. Eesti sõprade rahvusvahe­ line kokkutulek, millega täna­ takse äri-, poliitika- ja kul­tuu­ ri­tegelasi, kes on oma tegevuse ja nõuannetega panustanud Eesti eduloosse. Seekord­ sel kohtumisel keskendutakse nii rohepöördele ning tuleviku tehnoloogia- ja elukeskkon­ dade arendamisele kui ka aktuaalsetele julgeoleku tee­ madele.

Eesti sõprade kokkutulek algas e-Eesti esitluskeskuse ­ külastusega, toimus äriseminar ja arutelud kliimatehnoloogia rahastamise ja kestlike linnade rajamise teemadel.

Välisministri ülesandeid täi­ tev ettevõtlus- ja infotehno­ loogia­minister Andres Sutt avaldas tänu kõigile Eesti sõpradele, kes on ka viimastel keerulistel aastatel aidanud kaasa Eesti ettevõtete edule välismaal, toonud siia välisinvesteeringuid ning laiemalt panustanud sel­ lesse, et meid igakülgselt maailmas tuntumaks teha.

Reedel toimub traditsiooniline sümpoosion „Quo vadis, Estonia?“, mille avab president Alar Karis ja mille peakõnelejateks on Toomas Hendrik Ilves ning ajakirjanik ja kirjanik Michael Weiss, sümpoosioni modereerib Sten Tamkivi. „Traditsiooniliselt keskendub sümpoosion Eesti kui tulevikku vaatava digiühiskonna teema­ dele. Sel aastal on nii esinejate kui teemavalikus põhirõhk Ukraina sõja väljakutsetel Eesti ja Euroopa jaoks,“ sõnas Sten Tamkivi.

Külastatakse Stenbocki maja, kus kohtutakse peaminister Kaja Kallasega, järgneb kontsert Arvo Pärdi keskuses.

Kümnes Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek lõpeb pre­ sident Alar Karise vastuvõtuga Roosiaias laupäeva ennelõunal.

Tänavusel kohtumisel osaleb ligi 90 väliskülalist enam kui 20 riigist. Üritust korraldavad EASi ja KredExi ühendasutus, Välisministeerium, Eesti Info­ tehnoloogia ja Telekommunikat­ siooni Liit ning Asutajate Selts.

Kokkutulekut toetavad Kultuuri­ ministeerium, NordicNinja VC, Taavet+Sten, Auve Tech ja Levira.

Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek kutsuti ellu 2010. a.

Kokkutulekuga tänatakse ette­ võtjaid, poliitikuid ja kultuuri­ tegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning õitsva kultuurikeskkonnaga Euroopa riigiks, ning kes võivad kaasa aidata oluliste välisinvesteerin­ gute Eestisse toomisele. Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku patroonid on president Toomas Hendrik Ilves ning tehnoloogiaettevõtjad Ott Kaukver ja Sten Tamkivi. (VMPT/EE)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

9

Kanada päev Ottawas

Eesti Kodu õuepidu Ülle Baum

1. juuli hommikul toimus Quebeci provintsis Gatineau linnas jõe kaldal pärismaa­ laste traditsiooniline õnnistuse ja vee tseremoonia, millest võtsid osa Kanada kindral­ kuberner Mary Simon ja Kanada peaminister Justin Trudeau. Seejärel osalesid nad koos Kanada rahvusliku sõjamuuseumi lähedal Ottawa jõe juures asuvas LeBerton Flats pargis Kanada päeva tähistamise pidulikul suurüri­ tusel ja esinesid kõnedega. See suurejooneline üritus Ottawas tähistas 155 aastat Kon­ föderatsiooni asutamisest ning see ettevõtmine toimus esi­ mest korda pärast kolmeaas­ tast vaheaega COVID-19 pan­ deemia tõttu.

Oma kõnes väärtustas Kana­ da peaminister Justin Trudeau eriliselt Kanada riigi lippu ja ütles: ,,Today is an opportunity for us all to recommit ourselves to those values – values that the Maple Leaf represents. Because our flag is more than a symbol, it’s also a promise. A promise of opportunity...“ Ja ta lisas: ,,As we come together today, let’s think about what this country means to us – and ­ tomorrow, let’s challenge our­ selves to find new ways to live up to the great promise of Canada.“ Ametlikule sissejuhatavale osale järgnes muusikaline, mis kestis peaaegu kogu päeva.

Hilisõhtul kaunistas aga taeva mitmevärviline ilutulestik samas asukohas LeBreton Flats Park’is, mis on Kanada päeva tähistamise paigaks Ottawas umbes 2030. aastani Kanada parlamendi peahoone restaureerimistööde tõttu.

Eesti Kodu tagaaias peeti 30. juunil elanike õuepidu, et märkida Kanada päeva 1. juulil. Mõnus suveilm meelitas palju elanikke (umbes 40) välja üksteise seltsi juttu ajama, muusikat kuulama ja ühist BBQ-lõunasööki nautima. Pakuti grillitud vorste, kotlette, salateid ja maitsvaid magustoite. Juhatuse liige Mike Taka ja Bruce mängisid kitarri ja laulsid, ühislaul kostis õhtuni välja.

Fotod: Robert Hiis

S P ORT

Maadleja Richard Karelson tuli noorte Euroopa meistriks Eesti kreeka-rooma maadleja Richard Karelson tuli Roomas toimuvatel U-20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel esi-

kohale, alistades finaalis sakslase Connor Sammeti 3:0.

Karelson oli kuni 97 kg kaaluvate meeste konkurentsis saanud jagu armeenlasest Hrant Mikajeljanist 8:0, rootslasest Maans Klostermannist 5:4 ja poolfinaalis ukrainlasest Juri Dorohanist 6:0. (ERR/EE)

Foto: ©Ülle Baum

Kanada päeva tähistamise üritused toimusid samal ajal paralleelselt ka Gatineau linnas üle jõe asuvas Place des festival Zibi’s ja ka Parlamendimäel, kus traditsiooniliselt ligi 50 aastat järjest oli läbi viidud ametlikud üritused Kanada pealinnas.

Ka sel aastal tulid sinna inimesed kokku väiksemates gruppides, kuid kella kahe paiku kogunesid sinna ka rahulikul moel oma pahameelt väljendavad inimesed. Wellingtoni tänava ja Metcalfe’i nurgal asuva Kanada peaministri kabineti lähedusest marssisid nad Kana­ da rahvusliku sõjamemoriaali juurde. Üle riigi tähistati Kanada riigi sünnipäeva kõikides provint­ sides omamoodi ja oma võima­ luste kohaselt koos peredega, sõpradega, paraadil osalemisega või ilutulestikuga oma tagaias.

Kanada kindralkuberner too­ nitas sel päeval oma kõnes: ,,Canada is our home. On Canada Day, let’s all commit to our country where everyone truly belongs.“

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

Foto erakogust

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

10

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

SEEDRIORU SUVIHARI

Fotod: Jaak Järve, Paul Kiilaspea, Kai Kiilaspea

Nr. 27

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Kui ma Seedrioru…

(Algus lk. 1)

nud Seedrioru vabatahtlikud ja mida toetasid Ehatare ja Eesti Abistamiskomitee Kanadas ning Pillar’s Fine Foods. Söögipalve pidas kauaaegne Seedrioru sõber õp Hannes Aasa. Nüüd oli ka näha koos enam-vähem kõiki inimesi, kes sel ajal Seedriorul olid, päeva jooksul olid ini­

Aktusel oli teadustajaks Häli Puust.

Foto: EE

mesed h­ajunud mäe peal telkimisalal, suvilates, laste mänguväljaku läheduses, tiigi ääres või mujal suurel suvekodu maaalal. Suu­ rem osa oruväljakule kogune­ nuist jäi kuulama-vaatama kontsertaktust, kus külalisena esines Eesti Rahvusring­ häälingu Tütar­lastekoor Kadri Hundi ja Kaie Tanneri dirigeerimisel.

Kontsertaktust alustati Kana­ da hümni laulmisega, saatjaks Martin Kiik, ja Kaila Montgo­ mery tervitusega Seedrioru juhatuselt. Kohe kõlas ERRi ­ tütarlastelt tervituseks ja ühise sideme kinnituseks Seedrioru laul, millele publik oma hääled lisas. Pärast koori esinemise esimest osa luges Seedrioru ­ aupatrooni, Eesti Vabariigi au­ peakonsuli Kanadas tervituse ette Ruth Veskimets. Kuna suvihari on traditsiooniliselt märki­ nud ka Võidupüha ja jaanipäeva, siis on alati olnud oluline koht k­avas meie vabaduse eest võidelnute austamisel. Tänavu süütas võidutule Eesti kaitseväe kapral Juhan Käärid, mälestussambale asetasid lilled Luuka, Aleksa ja Sofia Hilkewich.

Marie Underi luuletuse ,,Mäles­

tus ja tõotus“ esitas Leila Hess, andes esinemisjärje taas Eesti neidudekoorile.

Tütarlastekoori imelised hää­ led ja meisterlik esinemine lummasid taas pealtvaatajaid, Kadri Hunt selgitas ka mõnede laulude saamist või sisu ja aitas neid nii kuulajale lähemale tuua.

Seedrioru juhataja Lia Hess oli tänusõnadega helde – oli rõõm näha nii paljusid taas suvekodu teed üles leidmas ja ­ tundmas heameelt kokkusaami­ sest. Väga suur tänu kuulub ka kõikidele vabatahtlikele – suviharja korraldamine on palju rohkem, kui kõrvalt paistab.

Kuigi olud ja elu on muutumi­ ses, püüab Seedrioru jätkuvalt hoida elus meie kultuuri ja austada nii meie siinsete eelkäijate pärandit.

Eesti hümni kõlades, langetasid Sten ja aktusel teadustajaks olnud Häli Puust selleks päevaks Eesti lipu. Lühikese vaikuse­ hetke järel jätkus rõõmus keskustelu. Kuulda oli ka Eesti külalise kommentaari, et Seed­ riorus on mingi imeline vägi, mis tõi kõige tipuks emotsioo­ nipisara välja.

Aga mäe peal oldi sõprade

11

Uhke jaanitule eest hoolitses Elmo Pint.

seltsis, peatselt sai minna korv­ palliplatsile jalga keerutama, muusikat tegid seal Matt & Bryan bändist Romeo Sex Fighter ja DJ Robert Vessmann.

Foto: R. Zutis

Samuti süüdati juba teist õhtut jaanituli (tulemeister Elmo Pint), mille ümber aega veeta ja ühiselt laulda. …. leian sõpru hulgana (EE)

Serena Vilde võitis Kanada koondises kuldmedali pallihokis

Seedrioru juhataja Lia Hess, Sten Puust ja mälestuspärja asetanud Luuka, Aleksa ja Sofia.

Foto: EE

Võrkpalliturniiri võitjad: Christopher Duckett, Sven Wichman, Adam Virkus ja Kiira Käärid.

Foto: Seedrioru

Juuni lõpus (21.–27. juunini) toimusid Montrealis maailma­ meistrivõistlused pallihokis.

Võistlus toimus Rahvus­vahe­lise tänava- ja pallihoki­föde­rat­siooni – ISBHF (Inter­ national Street and Ball Hockey Federation) egiidi all. Suur rõõm on teatada, et Kanada esindusnaiskonnas tuli maailmameistriks Torontos sündinud ja kasvanud SERENA VILDE. Turniiri finaalkohtumises alistati Tšehhi 3:2. See oli ­ Serenale magusaks revanšiks, sest 2018. a U20 koondises Kanadat esindades jäädi just Tšehhile alla ja tuli leppida hõbemedaliga.

Pronks läks Slovakkiale, kes alistas 2:0 USA naiskonna.

MM-turniir toimub iga kahe aasta tagant koos meesteturnii­ riga. Naiskondadest osalesid sel aastal: Kanada, USA, Tšehhi, Slovakkia, Suurbritannia ja Liibanon.

Serena on mänginud pallihokit juba üle kümne aasta ja lisaks meeldivad talle ka jäähoki ja maahoki (field hockey), mida ta mängib Yorgi Ülikooli Lions naistiimis USPORT liigas.

Pallihoki on nagu jäähoki, aga mängijad jooksevad väljaku põrandal. Kuna Serena mängib mitmes stiilis hokit, tuleb teha erinevat trenni aasta ringi.

Serena, kes oli Kanada koondise väravavaht, ütles, et naiskonda pääsemise konkurents on tugev. Et koondisesse pääseda, tuleb esialgu vähemalt mängida ühes Ontario liigas ja võita ­esimene või teine koht provint­si turniiril. Parimad kaks tiimi Ontariost lähevad mängima üle-Kanadalisele turniirile tei­ste provintside vastu. Seal võid loota silma jääda koondise ­talentide-otsijatele (scouts), kes vaatavad ja hindavad kõiki mängijaid ja valivad parimad

Kanada tiimi kandidaatideks.

Serenale oli see esimene kord Kanada naiskonnas mängida ning oli uhke ja tore tunne kulda võita.

Igapäevaselt on Serena On­ tario koduklubi New Tecumseth Extreme, kellega ta on võitnud 1 kulla (2019) ja 4 hõbedat (2015, 2016, 2017, 2018) pro­ vintsituriiridel ning 2 pronksi (2018, 2019), 1 hõbe- (2021) ja 1 kuldmedali (2019) üleriigi­lis­ telt võistlustelt. Kõige suurem saavutus oli 2019, kui võideti

Serena Vilde.

kuld provintsi ja üleriigiliselt turniirilt samal suvel.

Järgmised suuremad väljakutsed, mis Serenal eel seisavad on viimane aasta ülikoolis, et bakalaureusekraadi saavutada (B of Sc Environmental Sci­ ence). Kooli lõpetamise järel soovib Serena hokiga jätkata, eriti jääl, kas Põhja-Ameerikas profiliigas või Euroopas, kus saaks ka ­ edasi magistrikraadi teha.

Palju edu, Serena!

(EE)

Foto: erakogust

12

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Convoys, freedoms and populism The recent Freedom Convoy on Canada Day in Ottawa wasn’t a repeat of the head­ line-grabbing, confrontational, prolonged event of February.

Back then, total contempt for the law was matched by the inability of law enforcers to execute their duty.

Neither of the two Freedom Convoys were about ending COVID-19 restrictions, about showing opposition to a “mandate-prone” government. And it certainly wasn’t about truckers suffering from lack of freedoms.

The facts tell us the real story. Some 120,000 certified ­ truckers are part of the Canadian Trucking Association (CTA). In downtown Ottawa, at the peak of the occupation in February, only 230 trucks participated. The CTA denounced the convoy and stated that over 90% of its truckers are vaccinated and follow mandate ­requirements.

For many, it’s disturbing to see far right international media depict the Freedom Rally as a widely supported, grass roots uprising demanding their rightful freedoms from a repressive government. It’s even more disconcerting reading in EKRE’s Uued Uudised distortions of the level of support the Freedom Rally gained from Canadians in general.

Far right reports have stated that protesters ranged from 10,000 to 50,000 in numbers.

Local police place the protesters from 5,000 to 10,000 at the peak. These are not small ­gatherings. But compare this to the 500,000 in 2019, convening in Montreal, targeting climate change.

Many observers suggest the Freedom Rally represented a much broader grievance. It was a well-organized protest, an actual prime opportunity for ­ disaffected white Canadians, who are Christian (a distortion of this designation – ed.) and male to build and express solidarity with others of equal ­ mind.

From an academic perspective, the protesters were spurred from feelings of shame rising from their inability to gain their expected status in society. This forced humility swells to resentment and bitterness – at fault being liberal ideas, policies – concepts that decision-makers

use to advocate equity and ­inclusion as opposed to a traditional social hierarchy familiar to the protesters. This is the scholarly, non-judgmental version of the current surge of populism.

The above is an attempt to construct a psycho-social profile and motivation of a typical participant in populism. An ­ up-to-date definition of popu­ lism has currently not found unanimous agreement.

Far-right populism is said to play upon fear as a political motivator. Left-wing populism has been identified with hope.

Critics suggest that we have been carelessly in calling far right movements ‘populist’.

This legitimizes them by linking them to the people.

Some scholars suggest that up until the political ascendancy of Mr. Trump, populism referred to something broad and vague such as ‘the will of the people’. This gives them un­ deserved democratic legitimacy.

Now, for most observers, it has a negative association. In a survey of some 5000 Estonians living abroad, the Institute of Baltic Studies asked about their personal ties to Estonia and their perceptions of life in Estonia. Far-right populism (parem-populism) in Estonia was the most negative development in their estimation. It was a direct reference to EKRE. The respondents placed the presidency (specifically Kersti Kaljulaid) as the most positive ‘thing’ in Estonia – ironically the public figure most vilified

by EKRE. To many, EKRE, Mr. Trump and the Freedom Convoy do have some striking commonalities. They claim to represent ordinary people and that they ­ alone are uniquely qualified to lead them. All political opponents are part of an entrenched elite and are not traditional political adversaries, but the ­ ­enemy.

The notion that a legitimate opposition is possible is not in the populist’s mindset. They must represent all of the people.

Those opposing them must ­either be corrupt, treasonous or incompetent.

Procedural legitimacy is also not part of the populist’s agenda. Populists also have disdain for political formalities and time-honoured political prac­

Photo: Estonian Life

Superb singing at Suvihari

In all three instances, demagogues have attracted fervent supporters and managed or ­attempted to turn them against a country’s established institutions. A weakening of trust in democratic norms and, at the worst, can end in violence.

performers and audience ­sweltered in muggy, humid air whilst trying to swat the skeeters. Hard to recall such a day at Seedrioru in recent decades.

Enjoyment was had in swimming and a volleyball tournament for all, especially the younger generation.

The featured performers were very special. The Estonian Radio Girls Choir had already performed at numerous Toronto locations; those who had heard them knew it was worth the drive to the environs of Elora.

The choir is composed of, ­according to the provided programme, girls and young ­ladies ranging from ages of 14 to 19.

Although a keen eye thought some were even y­ ounger.

In last week’s Eesti Elu, reviewer Eerik Purje used superlatives in praising the choir and their conductors, Kadri Hunt and Kaie Tanner. He wrote that listening to their singing at St. Peter’s Church, the choir was comparable to angels expressing their beliefs. And the same can be said about the flawless performance at Suvihari. An­ gelic, yet professionally beyond their years.

Your humble correspondent availed himself of the opportunity to speak with Kadri Hunt.

At allowed length. A wonderful individual. Not only a lovely singer, conductor, but also a composer to boot. Her very Estonianness, in the sense that fun was being poked at others, her “Estonian Etudes” is remarkable. Her sense of humour, in both of Seedrioru’s official languages, shone throughout.

The choir performed in the first half of their lovely singing mostly what the undersigned experienced at St. Peter’s church. And flawlessly. The movements chosen to accom­ pany certain songs were ­im­peccable. This choir is extra­ ordinary.

The proceedings went as

LAAS LEIVAT

(Järgneb lk. 13)

The slender one has long held affection for Seedrioru, from the days when the slimster was but a whelp, attending summer camp, or suvekodu.

Because of the pandemic the annual greeting of summer with Suvihari, a celebration of warm weather in song, speech, the remembering of those who gave their lives to gain independence then later defending, had been post­ poned. It is a memorable notto-be-missed event. That we lacked for two years.

Perhaps this nostalgia rises strongly from the fact that the founders of Seedrioru were from the Estonian societies, eesti seltsid in smaller cities (Hamilton, Kitchener, St Catharines and London) in

Southern Ontario. They are a special breed of Estonians.

Often from the islands. Volun­ teers have donated thousands and thousands of hours since 1955, when an old farmstead on the banks of the Grand River was purchased in the interest of providing a cultural experience for Estonian children, ensuring that they would speak their mother tongue in the process.

Seedrioru’s cottage leaseholders and supporters are of a different make than those from the Big Smoke, Hogtown, where trying to be cosmopolitan results often in a prevailing divisive attitude.

This year’s Suvihari was truly memorable. Perfect summer weather, clear and sunny, a mild breeze to keep the mosquitoes away. So unlike the times when

tices. These are seen as clever maneuverings of a political elite to overthrow the will of the people.

The long life of Mr. Trump’s ‘Big Lie’ and his continued rejection of the majority deci­ sion is a good example, one that has gained traction inter­ nationally. To this day, Uued Uudised have not mentioned the fact that 65 court decisions – in fact all cases dealing with widespread election fraud – have been dismissed for lack of any evidence, and needless to say, rejected by many Trumpappointed judges.

One crucial reason for focusing on far-right populism is the political polarization it causes.

Most starkly visible is the mutual demonizing of the ­ political opposition within US ­ mainstream parties. It’s the pernicious level of political ­ ­polarization that puts democracy at risk.

The fundamental premise of democracy is that citizens agree to be governed by whoever

wins the election. Demagogues take advantage of the fervour of those who don’t accept being governed by an elected political opposition.

This was appallingly evident by the Jan 6 attempted insurrection at Washington’s Capitol, obeying Mr. Trump’s exhortations. Showing the same farright populist identifiers, on a much milder scale, the Freedom Convoy paralyzed Ottawa in February. A more benign version was the EKRE-organized mass protest in 2021 in which the leader of the party urged people to chant “Kallas maha” (down with Kallas). The last two protests both advocating “freedom”.

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

13

The Rolling Estonian A review of the music video for “X-Ray” by Tommy Cash Natalie Jenkins Tommy Cash is an artist that knows how to throw a curve­ ball at you. No matter how familiar you may be with his experimental, surreal, eye­ brow-raising antics, he still manages to create something unexpected and unapologeti­ cally eccentric with every release.

The traditions of Seedrioru’s Suvihari were restored last week­ end. In the photo: Seedrioru president Lia Hess and Kadri Hunt, Estonian girls’ choir conductor.

Without any doubt, the same holds true for one of his most celebrated music videos, “X-Ray,” released in 2018. The song originates from his 2018 record YES. The three-minutelong video is beautifully put together by Cash’s co-director ­ and long-term creative partner Anna Himma, who in 2020 won the UK Music Video Award for Best Art Production of Cash’s music video “Sdubid.”

Turning our attention back to “X-Ray,” Himma’s creative directorial style perfectly syn­ chronizes with Cash’s provocative nature, enhancing his absurdity without taking away from the video’s overall cohesion. Carefully balanced between clarity and obscurity, Himma assembles pieces of a puzzle that create a picture vague enough to keep you guessing, while still being sufficiently decipherable to avoid complete visual anarchy.

Placing flowers at the memorial were Luuka, Aleksa and Sofia Hilkewich with Juhan Käärid, who lit the commemorative flame.

Photos: Estonian Life

Superb singing…

(Algus lk. 12)

usual at Suvihari. After the commemorations and speeches, the choir once again took to the risers and was, as Kadri Hunt ­ promised, not as serious as in the first half. Where perhaps most of the very patriotic songs sung were performed in Toronto. Now the young ladies really let loose with unexpected material. Smiling all the while.

And the audience was beckoned to sing along at times. One skinny wretch accepted the dare, knowing the words and melodies, and found that his eyes were misty. Why? It was not that humid. Must be something in Seedrioru’s air.

These young maidens are truly incredible singers. With genuine heart. The svelte one had the opportunity to speak, after a lovely dinner, with the choir’s voice coach Külli Kiivet. Who is a remarkable individual as well, involved in the Estonian choral community on many levels, as a singer, conductor and many more roles.

She believes in the power of song, the freedom that it gives in the form of self-expression.

Truly a wonderful and giving, caring person. Hope to see her again. Kadri Hunt as well.

The smiles, the genuine e­ njoyment of sharing their gifts through song were greatly a ppreciated at Seedrioru. ­ Nothing like a cheerful teen­ ager, believing in her voice, giving happy smiles galore to spark happiness. As surely was the case wherever these wonderful songbirds alit during a time of confusion and expectations that their conveyors here, governments and airports could not meet.

The skinny guy is proud to be an Estonian, especially after making the acquaintance of these wonderful young Esto­ nians. Elagu Eesti noored. Long live our youth. Especially those, who know that singing is often the only way to communicate those difficult to express sentiments otherwise. After all, we all have a legacy to uphold.

Aitäh noored! Aitäh Seedrioru!

OTEPÄÄ SLIM

Good art leaves you satisfied, but great art frustrates you.

It should provoke you, tantalize you. It should elicit an intrigue that draws you back in for ­seconds, to figure out what you may have missed the first time, instead of being spoon-fed a message so obvious a toddler could understand. Himma succeeds in this because she ­ lets Cash’s hyper surrealism do the talking. From scenes of what appears to be a cult led by Cash, to body contortionists creating dynamic tableaus, to forests made of gourds and kale, it’s impossible to anticipate what may happen next.

What’s clear is that in “X-Ray,” we are invited to live in Cash’s surrealist, absurd world, far away from the predictable rhythms and habits of everyday life that we may be used to. As viewers, we become guests abiding by Cash’s house rules.

He calls the shots, and it works.

Some may say this unpredictability is too chaotic, too messy. But such chaos holds your attention and keeps you wanting more. In fact, I would say that this chaos is in perfect harmony with the song’s electrifying sound. The song’s fast­ tempo and electric vocals reinforce the emotionally-charged energy in the scenes featuring Cash’s screaming and convul­ sing cult.

While whimsical and uncomfortable to a certain degree, “X-Ray” is still tame compared to some of Cash’s other videos.

But taking away from this ­music video’s value merely because it does not incorporate the same outlandishness found in Cash’s other projects is not fair. “X-Ray” contains just enough oddities to elicit dialogue about the project, but not too much as to leave you ­having nightmares.

“The video is a shoutout to scary horror-core and the ­aesthetic of another world,” said Cash in an interview with British magazine New Musical Express. By taking something like a cult and having it present on another distant, far-removed world from our own, it seems like Cash and Himma are sending the rather pessimistic message that corrupt human nature – the desire to control – can transcend even galactic frontiers. But perhaps this is reading too far into the video.

Of course, the project is open for interpretation; its ambiguity warrants a degree of thought and discussion about what its true meaning is and what it’s trying to convey, if anything at all.

Cash is a provocateur.

“X-Ray” is underpinned by his unconventional, freakishly uncanny creative spark that distinguishes him from the same old.

Overall, I enjoyed watching “X-Ray.” I highly recommend you take a look for yourself if you want to visit a bizarre, mysterious fairytale land.

“X-Ray” is available on You­ Tube and other sharing platforms. Watch it here on ­ YouTube: www.youtube.com/ watch?v=K5kD_vYnbe4&ab_ channel=TOMMYCASH

Tommy Cash posing as a cult leader in his music video for “X-Ray”.

Photo: Dummy Magazine

Tommy Cash in his music video for “X-Ray”. Photo: Paper Magazine

The government submitted the NATO Accession Protocols for Finland and Sweden to the Riigikogu for ratification On July 5, the Government of Estonia submitted the NATO Accession Protocols for Finland and Sweden to the Riigikogu for ratification and proposed that the Riigikogu convenes for an extraordinary session for this purpose. The Protocols were ratified.

Prime Minister Kaja Kallas: “I assured my Finnish and Swedish colleagues already in spring that Finland and Sweden have no better friend in NATO than Estonia. We welcome their accession to NATO with open arms and will take all the necessary steps as quickly as ­ possible. Estonia’s Permanent Representative to NATO, Am­ bassador Jüri Luik, has signed the protocols with 29 other Allies in Brussels, and we held an extraordinary government meeting immediately afterwards.”

Prime Minister said that this marks a historic turning point.

“Soon, the whole Nordic and Baltic region will belong to NATO. This strengthens the ­defence of our entire region as well as the Alliance as whole.

Just half a year ago Russia was issuing ultimatums demanding that NATO close its door to new members, but NATO is more united than ever and will be even stronger soon when it will hopefully grow by two ­capable Allies,” Kallas said.

Finland and Sweden applied for NATO membership on 18 May 2022. NATO heads of state decided at last week’s Madrid Summit to invite Finland and Sweden to join NATO. Today, on 5 July, the accession protocols were signed in Brussels.

For Finland and Sweden to join the Alliance, all Allies must ­approve the protocols according to their respective legal pro­ cedures. In Estonia, protocols must be ratified by the Estonian parliament, the Riigikogu.

GOVERNMENT COMMUNICATIONS

14

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

Time Machine: Toronto Eesti Meeskoor’s Canadian musical memories Vincent Teetsov Toronto Eesti Meeskoor (TEM, or Toronto Estonian Male Choir) is a choir that needs no introduction.

Founded in the year 1950, its accomplishments are well established on a global Esto­ nian community level. As TEM declares, they are “the only expatriate Estonian [male choir] still active out­ side Estonia.” The current reduced array of perhaps 25 to 35 voices is among the ­persevering force of Estonian culture in the Canadian ­cultural scene.

Historically, one of the choir’s most famous concerts, on the occasion of their 50th concert, was at Massey Hall on April 19th, 1964. Imagine that, Estonian songs filling the rafters of the Grand Old Lady of Shuter Street! Nearly seven years later, Neil Young would play there, taped for the classic album Live at Massey Hall 1971.

There’s plenty more proof of the respect this choir built for itself in Canada, though.

Between 1952 and 1973, the period in which TEM was conducted by Roman Toi, two ­ shows in particular stand out.

The first was in Stratford, Ontario, for the Stratford Shakespearean Festival of Canada (now known simply as the Stratford Festival). It was Sunday July 15th, 1956, which places the show three years ­after the festival’s founding.

Parks Canada states that the festival had developed “an international reputation for ex­ cellence in the classics... attract-

ing outstanding talent from across the country.” Aligning with this account is the first TEM album (covering the years 1950 to 1970) which describes how TEM performed to a “particularly demanding inter­ national audience.” It was a momentous time for Toi, who ­ also became a Canadian citizen around this time.

The Stratford TEM performance would have taken place in a somewhat temporary venue built in the festival’s first year.

It was, as The Parlour Inn in Stratford recalls, “a concrete amphitheatre with a tent roof.

This design lasted for the ­theatre’s first four seasons, and in 1956, the tent came down and the building of a permanent structure began...” TEM’s concert was among the final performances in this old space before it was taken down. The following summer, the brand new Festival Theatre designed by Robert Fairfield was completed.

Of course, the choir’s prestige only grew from there. In November 1970, TEM were ­appointed by Ontario to perform over two days as the province’s representative at the province of Manitoba’s centennial celebrations, organized by the Manito­ba Centennial Corporation. This included an “Ontario Day”, for which the Winnipeg Free Press spoke excitedly about the impending arrival of what the ­ choir in the weeks preceding the concert, in an article titled “Cross-Canada Choirs At Alex.”

As documented by Evald Raid in Vaba Eestlane news­ paper and by Olaf Kopvillem in the second TEM album (cover-

Canada Day in Estonia

On the occasion of Canada Day, a reception was held by The Ambassador of Canada H.E. Mr. Kevin Rex on Wednesday, June 29, 2022 at the Põhjala Brewery & Tap Room. Photos: Ülo Isberg

Toronto Estonian Male Choir at Massey Hall in 1965, on the 15th anniversary of its founding.

Photo: Uno Kabal

ing 1970 to 1993), it was to be a “crossing [of] linguistic and cultural borders.” The choir’s first day in Winnipeg – Novem­ ber 21st, 1970 – was jam packed with three concerts.

First was a six-song matinée for recovering patients at Princess Elizabeth Hospital (now part of Riverview Health Centre).

Following this was a two hour evening show with a reception in between at the luxurious Royal Alexandra Hotel in north Winnipeg. The choir, who were preceded on stage by a girl’s choir and a Korean mixed choir, were performing at what was then a major social hub for the city.

Among the choir’s repertoire at the concert were compositions by Oskar Merikanto, Edvard Grieg, the Irish folk song “The Galway Piper”, Roman Toi’s cantata “Vahi­ mees” and three of Toi’s compositions-arrangements, including “Eidekene ketrab” and “Kanneldaja.”

The crowd loved what they heard and heaped praise onto the singers in the reception between the two performances.

Among the audience at this show were a majority of Winni­ peg’s Estonian population (estimated to be 100 people at the time) in addition to government representatives from Manitoba and Ontario.

Andres Raudsepp – singer, guitarist, producer, and a TEM member since 1964 – was a Master of Ceremonies for the 1970 Manitoba concerts and was instrumental to introducing the choir’s music to Canadian audiences through his “humorous and expressive” explanations in English, as is described in the album.

Soon after, Roman Toi passed the conductor’s baton on to his brother Harri, and left for Switzerland to obtain Master’s qualifications in composition.

When he returned, Raudsepp notes that Toi “spent two years achieving the degree of Doctor of Philosophy in the field of Estonian Folk Music” and then began working as a staff member at the Royal Conservatory of Music.

Aside from sustaining its musical reputation, how did the Toronto Estonian Male Choir gain top performance oppor­ tunities like these? Ingenuity in

leadership was part of the equation. The choir was savvy in its development strategy from the beginning. August Kiilaspea, the choir’s conductor for the first two years, made connections within the Estonian ­community.

When Roman Toi was asked to conduct TEM, they benefited from his expertise in leading the choirs of Displaced Persons camps in Germany after the Second World War. Andres Raudsepp confirms that Toi was also “a driving force in the formation of a series of ­ Estonian male choir joint festival concerts in North America.

He worked in tandem with the New York Estonian male choir.”

On one occasion detailed in the first TEM album, he mobilized nearly 200 singers from five choirs for a joint concert at Massey Hall. On Saturday night, May 26th, 1956, 2,300 people filed into Massey Hall to watch them, 83 percent of the venue’s designated capacity.

At the very least, every singer

invited about 11 of their friends, but evidently, word was spreading about the choir.

Outside of Canada, in the 50s, TEM went on a lengthy Euro­ pean tour. In 1967, they toured from BC to California for the Lääneranniku Eesti Päevad (West Coast Estonian Days), culminating with a performance in San Francisco.

When it comes down to it, though, the choir’s success is founded on a cohesiveness that can be heard by listeners to this day.

••• More information about Toronto Eesti Meeskoor’s history can be found in the form of audio recordings, concert programs, and song books in the Estonian Museum Canada (VEMU) archival collection.

For background on Dr. Roman Toi and key moments in his composing and conducting career, visit vemu.ca/toi105 to look through the exhibit (in Estonian) created by Estonian Museum Canada.

News release: Global Affairs Canada

dent ambassador in Armenia, allowing for stronger bilateral ties and increased Canadian support for Armenian democracy.

This diplomatic expansion will help guide Canada’s response to evolving security threats, enhance political and economic cooperation to support European Allies, and further counter the impacts of the Russian invasion of Ukraine and support Armenia in its democratic development.

Since Russia’s illegal and unjustifiable invasion of Ukraine, the world is experiencing a profound geopolitical shift with political, economical, security and environmental ­ impacts, and Canada must act ­ strategically to promote our ­interests and democracy against growing authoritarian forces.

This includes pushing back on Russian influence, whether they assert it through soft power, ­disinformation or military force.

These measures will ensure deeper collaboration between Canada and its international partners to effectively address the shifting security and diplomatic landscape to protect peace and democracy in Europe and globally.

The Honourable Mélanie Joly, Minister of Foreign Affairs, recently announced an ex­­pan­­ sion of Canada’s diplomatic presence and capacity in Central and Eastern Europe and the Caucasus.

We are converting current Canadian offices in Estonia, Lithuania, and Slovakia – countries with strong and growing bilateral ties with Canada and key NATO Allies – into full embassies with resident ambassadors, and strengthening our presence at our embassy in Latvia. These changes will further enhance Canada’s engagement in the region, help counter Russia’s destabilizing activities and increase support for Operation REASSURANCE. In addition, following the mission and report of Stéphane Dion, Canada’s Special Envoy to the European Union and Europe and Ambassador to Germany, on ways to increase Canadian support for Armenian democracy, Canada will also open a full embassy with a resi-

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

15

NOORTE NURK

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU

Jaaniaja kohtumised

Marika Blossfeldt

Raamatu peal/kiri, milles Väike My teeb oma debüüdi on inglis/ keeles tõlkes ,,Muuminsummer madness“! Väikese My kirjeldus Vikipeedias: ,,Ta on pisikest kasvu, enese/kindel ja ülimalt ise/seisev Mymlade esindaja, tüdrukuke, kes ei karda kedagi ega midagi. Kui väike My on otsustanud midagi teha, teeb ta seda otse/kohe. Ta on kohati agressiivne, ninakas ja ääretult eba/viisakas, ent võib sellegi/ poolest olla ka hea sõber. Tal on punased juuksed, mis on alati seotud hobuse/sabasse pealael ning kannab ka punast kleiti.

Väikese My pool/vend on Nuusk/mõmmik.“ Tema nimi originaalis ehk rootsi keeles on Lilla My ja soome keeles Pikku Myy. Ei ole tegu lilla värvi ega pika plikaga, ikka VÄIKE, aga vapper. Mis keeles My ja pull vestlesid, ei ole kindel, aga nad olid nina/ pidi koos, nelja silma all pikka aega.

Väike My on Chicago pullidest kaks/teist aastat vanem. Ta tegi oma debüüdi (debut) selles viien­ das muumi/lugude raamatus, mis ilmus eesti keeles küll alles aastal 1995. Muumi/lood kirjutati Soo­ mes, aga algselt (originaalselt) hoopis rootsi keeles. Selle teose rootsi/keelne peal/kiri on Farlig mid/sommar, inglise keeles Midsummer Madness!. Kas näete, mis on erinev? Eesti, rootsi, soome, aga näiteks ka prantsuse keeles on raamatute peal/kirjade puhul suure tähega kirjutatud üld/juhul (generally) ainult esi­ mene sõna. (Antud raamatu/ kaane puhul seda küll kahjuks aru ei saa.) Eesti ja teisteski keeltes on palju muid “tähtsaid asju” kirjutatud väikese algus/ tähega, erinevalt inglise keelest.

Kas teate, mis need on?...

Foto internetist

Eestis on COVID-19 nakatumine kasvamas Eesti Terviseameti andmete kohaselt vajas esmaspäeva hommikuse seisuga haiglaravi 107 COVID-19 patsienti.

Statistiliste näitajate järgi on haigestumus kasvutrendis.

Nädala jooksul manustati 827 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 173.

Lisa- või tõhustusdoosi on

Väike My ja Chicago pull kohtusid Hiiumaal Soonlepa lahe rannas.

Pull jah, p tähega. Nii on eesti keeles. Pullid mängivad Chicagos korv/palli. Juba aastast 1966.

Väike My (hääldatud Mü) on tege­ lane soome/rootsi kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni muumi/ lugude sarjast. Ta on kaks/teist aastat pullist vanem, ilmus esma/ kordselt välja viiendas muumi/ lugude raamatus ,,Ohtlik jaani/ päev“ aastal 1954.

Foto: Riina Kindlam

Saaremaal jaani/aegselt talu/ maja sahtlist leitud ,,Pere/konna/ leht“ ilmus 11. juulil 1931 ja maksis 10 senti. Leht oli seal ­ oodanud 91 aastat! Kaane/pildil on stiilsed suvitajad, kes kutsu­ vad ,,LÄHME SUPLEMA!“ Suple­ mine on selline sulistamine vees.

Vanasti ei osanud ju väga paljud inimesed ujuda, isegi ranna- ja saare/rahvas! Ja siis nad käisid suplemas ehk ennast vees mär­ jaks kastmas. Pärnus on Supeluse tänav ja Kuressaares Supluse puies/tee. Ujula tänav on Tartus, Üle/jõe linna/osas. Ujula võib olla (ujumis)bassein, kas sise- või väli-, aga ka vee/kogus eraldatud koht nagu seda on Ema/jõe linna/ ujula või ujulad Kotkajärves ja endiselt Jõekääru suvekodu jões.

Foto: Riina Kindlam

saanud 462 528 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%.

26. nädala reoveeseire tule­ muste põhjal on viiruselevik reovees 50% ulatuses kollasel ­ ohutasemel. Rohelisel ohutasemel olid kolmandik asulatest võetud proovidest. Enim vii­ rusosakesi tuvastati reovees Laagri ja Tamsalu piirkonnas.

Toidu energiad – Hiina meditsiini vaatepunktist Toidust on võimalik mõelda mitut moodi. Sellele teadlikult lähenedes saame suurendada söömisest saadavat naudingut ja teha parimaid valikuid.

Igal toidul on oma eriline ise­ loom ja energia. Toitu süües ja seda omastades muutume ise veidi selle sarnaseks. Igal toidul on oma temperament või põhiolemus, mida saab mingil määral muuta sellega, kuidas me seda valmistame või milliste toitudega koos pakume.

Traditsiooniline Hiina meditsiin õpetab, et kõik toidud on kas kuuma, sooja, jaheda või külma ning kuiva või niiske kombinatsioon. Näiteks loomaja pardiliha peetakse kuumaks ja niiskeks, sealiha aga kuumaks ja kuivaks. Riffahven ja mustikad on jahedad ja niisked, aga mungoad ja vaarikad jahedad ja kuivad. Lõhe ja jogurt on külmad ja niisked, sidrun ja petersell aga külmad ja kuivad.

Traditsioonilises Hiina me­ ditsiinis, kus jaotatakse toiduaineid just nende omaduste järgi, on olemas pikad toitude ­ omaduste nimekirjad. Meile ­piisab esialgu teadmisest, et liha on enamasti kuum või soe, kala jahe või külm, teraviljad kuivad ja soojad või kuumad, vürtsid nagu punane pipar, ingver ja kaneel on kuumad, värsked juurviljad jahedad, lehtköögiviljad ja merevetikad külmad, puuviljad ja salatid jahedad või külmad. Kõige külmema puu­ viljade grupi moodustavad ­tsitrused.

Neid põhimõtteid silmas pidades saab teha toiduvalikuid, mis aitavad tasakaalustada kuuma või külma, kuiva või niisket.

Need tasakaalustavad nii meie keha kui ka ümbritsevast keskkonnast saadud mõjutusi.

Täiesti arukas on süüa suvel värskeid köögivilju, salateid ja puuvilju, et maha jahtuda.

Külmal ja niiskel novembrikuu päeval jogurti söömine ei ole aga kõige õigem valik, sest jogurt suurendab külma ja niis­ kust meie kehas. Selle asemel võiks süüa hoopis soojendavat ja kuivatavat toitu, näiteks tatart. Talvel võiks paremini ­ sobida ahjus küpsetatud õun ­ kaneeliga kui toores ja jahutav õun. Samal põhjusel ei pruugi suuremas koguses tsitrusviljade söömine talvel olla eriti mõistlik tegu. Tsitrused kasvavad troopikas, kus nende jahutav toime on vajalik aastaringselt. ­ Tsitruseid on soovitatav süüa suvel, talveks sobivad sellised C-vitamiini rikkad toidud nagu petersell, roos- ja peakapsas.

Katseta erinevate toitudega ja pane tähele, mis tunne sul süües tekib. Avasta, kuidas kasutada toidu temperamenti, et tasakaa­ lustada oma keha ja ümbritse­ vast keskkonnast saadud mõjutusi.

Teade. 12. juulil algab Marika Blossfeldti Suvel Söö Puhast/EAT CLEAN Summer Challenge programm.

Rohkem infot: https://marikab.com/cleanses-etc/eat-clean-summer-challenge/

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Ontario teadusliku nõuandva kogu andmetel on provints tõenäoliselt sisenenud viiruse uude lainesse, juhituna roh­ kem nakkavamast BA.5 alam­ variandist; reovee vastavad näitajad näitavad tõusu pea igas regioonis, mis viitab üldisele kõrgemale viiruse aktiivsuse tasemele. Samas on märgitud, et pole tõestust, et BA.5 on tõsisem või põhjus­ taks tõusu hospitaliseerimiste osas nii suurelt kui eelnevate lainete ajal. Ent samas võib see mõjutada kõiki – ajal, kui haiglad juba seisavad silmitsi töötajate vähesusega ning rekordiliste ooteaegadega.

Viimased Ontario tervise­ ministeeriumi andmed näitavad nädalast tõusu hospitaliseeri­ miste hulgas, esimest korda alates maist. Samuti on tõusnud testide positiivsusnäitaja – 23. juunil oli see 7,64% ning 30. juunil 9,82%.

Teaduslik nõuandev kogu soovitab inimestel võtta kasutu­ sele mitmeid ettevaatusabi­ nõusid viiruse edasikandumise vältimiseks, kaasa arvatud minna

tagasi maskikandmise juurde rahvarohketes siseruumides, ja ventileerida siseruume nii palju kui võimalik. Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore soovitas inimestel olla oma vaktsineerimistega ajakohas­ta­ tud (up to date), märkides, et viis miljonit Ontario elanikku ei ole teinud veel booster-doosi.

Nakatumiste tõusu BA.5 alamvariandi tõttu on täheldatud ka teistes maades. (Lüh. CP24) • Mitmete uuringute analüüsist, mida rahastas Kanada valitsus COVID-19 Immunity Task Force (CITF) kaudu ja mis tuginesid veretestidele, ilmnes selgem pilt Omicroni laine ulatu­ sest Kanadas. Enne Omicroni saabumist olid umbes 7%-l kanadalastest infektsiooniga saavutatud antikehad SARSCoV-2 vastu (viirus, mis põhjustab COVID-19-i). Vahemikus detsember 2021 – mai 2022 tõusis vastav protsent märkimisväärselt ning ekspertide sõnul oli sel perioodil viirus umbes 17 miljonil kanadalalsel (keskmiselt enam kui 100.000 juhust

Retsept

Külm kurgisupp Marika Blossfeldt, foto Jaan Heinmaa neljale kuni kuuele Suurepärane jahutav ja puhastav suvesupp Supp: 1 kg kurki, kooritud, suured seemned eemaldatud 240 ml jogurtit 120 ml jämedalt hakitud värskeid maitsetaimi (nt basiilik, till, koriander) ½ tl soola pipart ½ sidruni mahl ja riivitud koor Kaunistuseks: 1 sl peeneks hakitud sibulapealseid 1 sl peeneks hakitud tilli 1 sl peeneks hakitud basiilikut 1 sl peeneks hakitud koriandrit 1 leeskputke leht, peenteks ribadeks lõigatud ½ sidruni mahl ja riivitud koor 1 sl oliiviõli 2 näputäit soola 1 Haki osa kurgist, et saada üks tassitäis hakitud kurki ja pane kõrvale.

2 Lõika ülejäänud kurk parajateks tükkideks ja pane kannmikserisse.

3 Lisa jogurt, jämedalt ha­ kitud maitsetaimed, sid­ runimahl ja riivitud koor ning maitsesta soola ja pipraga. Püreesta segu ja pane külmkappi.

4 Sega hakitud kurk kaunistuse koostisosadega.

5 Enne serveerimist maitse suppi ja lisa vajadusel veidi soola või sidrunimahla.

Vala supp kaussidesse ning kaunista kurgi ja maitserohelise seguga.

päevas), ning tõenäoliselt on praeguseks enam kui 50%-l kanadalastest olnud see viirus.

Omicron mõjutas kõiki vanusegruppe; ja teadlaste sõnul on miljonitel inimestel nüüd hübriid-immuunsus kombinee­ rituna vaktsineerimisest ja nakkusest, kuid nad võivad olla kahjuks taasnakatumise riski all. Inimestel soovitatakse olla valvas rahvatervise nõuannete osas vaktsiinide suhtes ning teha kindlaks, et ollakse sügis­ hooajaks ajakohastatud ulatu­ sega. (Lüh. Globe Newswire)

16

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

Annetaja tutvustus: Lea Kõiv, annetaja Koidula gild tasemel, toonitab kodanikuühiskonna olulisust KESKUS annab meie kogukonnale harukordse võimaluse luua üleilmse side kõigi eestlaste jaoks KESKUSe ehitamisega saavu­ tatakse palju enamat kui eesti päritolu inimeste kogunemis­ paiga loomist – see aitab luua käegakatsutava panuse koda­ nikuühiskonna heaks. ,,See on nii oluline, eriti praegu, mil tundub, et mõnel on sündsus ja lahkus silmist kadunud,“ märgib Koidula gild annetaja Lea Kõiv Torontost. ,,KESKUS tihendab meie kogukonna sidemeid.“ Kodanikuühiskonda määratletakse kui ühiskonda, kus paljud avalikus elus osalevad ­ organisatsioonid väljendavad oma liikmete või teiste huve ja väärtusi eetilistel, kultuurilistel, poliitilistel, teaduslikel, reli­ gioossetel või filantroopilistel kaalutlustel. „Mõelge tagasi sellele eeskujule, mida näitasid üles meie vanemate ja vanavanemate põlvkonnad; nad olid eetilised, ausad ja kavalate võteteta,“ lisab ta. ,,Nad mõistsid tugeva ­ kogukonna loomise tähtsust ja seda, kui oluline on panustada nii aega kui raha nii hästi kui võimalik.“ Lea suurendas oma esialgset annetust ja kutsub ka teisi üles sama tegema Algselt KESKUSe Viru vanem annetaja, Lea on suurendanud oma annetust Koidula gildi tasemele. „Kulud on pandeemia ja sel­ lest tuleneva inflatsiooni tõttu kasvanud ning seda ei olnud algselt muidugi oodata. Olen ­ pühendunud hoone valmimi­ sele,“ selgitas ta. ,,Olen üks paljudest kanadalastest, kellel ­ on hästi läinud, ja kutsun teisi üles andma endast võimalikult

palju.“ Lea märgib, et tal on veda­ nud, et haridus on andnud talle oskused, mis võimaldab tal kogukonda teenida.

Ta õppis Toronto ülikoolis äriteadust ja rahandust ning lõpetas B.Comm. kraadiga. Ta ­ töötas aastakümneid juhtivatel kohtadel rahvusvahelistes audiitorfirmades ja paljudes suu­ r­ ettevõtetes. Alates 2016. aastast on ta omanud finantsnõus­ ta­ misteenust pakkuvat firmat, nõustades oma kliente peamiselt maksustamise ja pensioni planeerimise küsimustes.

Tal on nii ,,Certified Management Accountant“ kui ka ,,Chartered Accountant“ (nüüd Chartered Professional Accountant) ametinimetused, ka ,,Trust and Estate Practitioner“ (TEP) ja ,,Certified Financial Planner“ (CFP) ametinimetused. Ühiskondlik töö on elustiil ,,Ma olen uhke oma panuse üle meie kogukonnale,“ ütles ta.

Lea määrati hiljuti Estonian Arts Centre nõukogusse ning on Northern Birch Credit Unioni kauaaegne liige ja endine nõu­ kogu esinaine.

Varem on ta olnud EERO (Eesti Oikumeenilise Abistamis­ organisatsiooni) ja Abistamis­ komitee (Estonian Relief Committee) nõukogudes. Ta on väga huvitatud muusikast, olles õppinud Kanada Kuninglikus Muusikakonservatooriumis ja laulab ,,Estonia“ kooris.

Peres jooksevad tugevad Eesti sidemed Lea poeg Kalle Amolins on lõpetanud kinesioloogia eriala ja õpib hetkel kolmandal kursusel Dublinis Iirimaa Royal College of Surgeons meditsiini­ koolis. ,,Olen Kalle üle ääretult uhke

Vasakult Indrek Romet, Tiit Romet, Lea Kõiv, Alar Prost, Lena Kõiv, Kalle Amolins.

– ta mõistab, et kodakondsusega kaasnevad nii õigused kui ka kohustused. Ta valis ajateenistuse Eestis ning viis selle läbi Kuperjanovi jalaväepataljonis Võrus.“ Lea abikaasa Tiit Romet on samuti KESKUSe Viru vanem annetaja. Tiit õppis Toronto ülikoolis füsioloogiat ja alustas oma karjääri föderaalvalitsuses riigikaitse teadlasena. Tema töö viis ta Ottawasse, kus ta hiljuti riigiteenistusest pensionile läks.

Tiidul on üks poeg Indrek.

Indrek on lõpetanud McGilli BSc psühholoogia erialal.

Indrek on Eestis veetnud märkimisväärselt palju aega, sealhulgas mängides nooremana jalgpalli ja esindades Eestit kuni 17-aastaste Euroopa meistri­ võistlustel.

Lea vanemad Ants ja Salomia Kõiv on pärit vastavalt Tartumaalt ja Pärnumaalt. Tema ema saabus Kanadasse Rootsi kaudu, põgenedes sinna 1944. aastal. Isa teenis sõjaväes ning tuli Saksamaa ja Inglismaa kaudu. Nad kohtusid Kanadas ja abiellusid 1952. aastal.

Tema õde Lena Kõiv ja abikaasa Alar Prost, kes elavad Trent Hillsis Ontarios, on samuti KESKUSE Viru vanemad annetajad. Lena on aastaid panustanud Toronto Eesti Maja siseauditi komisjonisse. Lena lõpetas Queen’s University MBA kraadiga ning pärast pikka karjääri finants- ja auditi­ valdkonnas läks pensionile Kanada avaliku teenistuse komisjoni auditi tegevjuhi ­kohalt. Nende kaks poega, Tõnu ja Ülo, elavad ja töötavad ­mõlemad Toronto piirkonnas. „Eesti diasporaa jaoks on väga oluline säilitada oma keel ja kultuur tulevikuks riigis, mis võttis meid kõiki avasüli vastu.

Viru vanemate annetajateks saamine on Lena ja Alari viis seda tulevikku tulevastele põlvkondadele kinnistada.

On oluline, et KESKUS kaasab kõiki ,,Tahaks, et KESKUSel oleks ,,suure telgi“ lähenemine; koht, mis tervitab kogu meie kogukonda. Me ei saa väita, et keeleoskus määrab, kes on eestlane – me peame kaasama kõiki eesti päritolu inimesi ja nende ­ perekondi, need, kes on kogukonnaga abiellunud või muul viisil seotud.“ Lea usub, et KESKUSes kaa­ salöömine nii juhatuse liikme kui annetajana on ,,üleskutse“. ,,Minu elu on rikastanud kuulumine eestlaskonda ja Kanada on meie vastu väga lahke olnud. Ma tahan anda tagasi järgmistele põlvkonda­ ­ dele, et neile pakkuda samu võimalusi millest valida, nagu seda oli mul.“ KESKUSe toetajate abiga viime projekti lõpuni Vajame igaühe abi, et ehituse lõpuni viia! Kui soovid kindlustada eesti kogukonna tule­ vikku, siis liitu kõigi teiste toetajatega. KESKUSe annetamise tasemed on järgmised: Kalevipoja laud (rohkem kui 100 tuhat dollarit koos nime panemise õigusega), Koidula gild (50 tuhat kuni 99 999 dollarit), Viru vanemad (10 tuhat kuni 49 999 dollarit), ja Kungla rahvas (kuni 10 tuhat dollarit).

Toetuste tegemiseks kirjutage: donations@estoniancentre. ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse ­välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti ja ehituskäigu kohta: • Külasta projekti kodulehte ja registreeru uudiskirja saajaks: www.estoniancentre.ca • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

S P ORT

Martin Rump jõudis Le Mans’i sarjas hooaja esimese poodiumini Euroopa Le Mans’i kereau­ tode võistlussarjas Absolute Racingu värve esindav Martin Rump jõudis kuulsal Monza ringrajal sõidetud etapil täna­ vusel hooajal esmakordselt poodiumile.

Peamiselt sõidu käigus Ferraridega lahinguid pidanud Martin Rump ja tema tiimi­ kaaslased Alessio Picariello ja Andrew Haryanto läbisid Monzas nelja tunni jooksul 115 ringi. Sõidu võitnud sarja liidrile Proton Competition (Porsche 911 RSR-19) tiimile kaotati kolmandatena lõpuks vaid 6,3 sekundiga. Ühtlasi oli tegemist ka Absolute Racingu läbi aegade esimese poodiumikohaga Euroopa Le Mans’i ­sarjas.

Kolm etappi enne hooaja lõppu hoiab Absolute Racing Euroopa Le Mans’i sarjas LM GTE klassis 19 punktiga küm­ nendat kohta.

Euroopa Le Mansi sari jätkub augusti lõpus nelja tunni sõiduga Barcelonas, tänavu kihu­ tatakse veel ka Spa-Fran­ corchamps ja Portimao ringradadel. (D/EE)

N O O R T E N U R K Pumpkin & Stretch #8

Lea Kõiv abikaasa Tiit Rometiga.

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

17

Lembit ja Virve Avesson’i kodumaa mulda sängitamine 1. juulil 2022 Tallinna Metsakalmistul Avessonide pere hauaplatsile Reedel, 1. juulil 2022 kell 12 toimus Metsakalmistul Tal­ linnas sündinud ning Torontos elanud ja tegutsenud eesti helilooja, organisti, dirigendi, kirikumuusiku, muusikakri­iti­ ku ja -pedagoogi Lembit Avessoni ja tema abikaasa Virve (nna Viilup) kodumaa mulda sängitamine.

Lembit Avesson oli pärit musikaalsest perest. Tema vanem õde Elsa Avesson oli Eestis väga kõrgelt hinnatud pianist ja kontsertmeister ning Tallinna konservatooriumi pedagoog.

Vanem vend Rudolf AvessonAvasalu oli suurepärane viiul­ daja, kes enne sõda tegutses Tartus nii solisti kui orkestran-

dina Vanemuise orkestris.

Lastest noorim, Lembit, alustas Tallinnas tšelloõpinguid August Karjuse ja oreliõpinguid August Topmani juures. Koos musitseeriti palju instrumentaaltriona viiul-tšello-klaver.

Sõja ajal põgenesid vennad erinevaid teid pidi Saksamaale.

Rudolf tegutses professionaalse muusikuna ja Lembit jätkas Tallinnas poolelijäänud muusi­ kaõpinguid tšello ja oreli alal.

Elsa jäi emaga Eestisse ja jätkas tunnustatud pianisti ja kontsertmeistrina. Rudolfi elutee katkes Saksamaal traagiliselt. Tema haud on tänaseks hävinud. Pere hauakivile Met­ sakalmistul lasi ema graveerida

Marta Kivik ja Ene Salumäe Metsakalmistul Avessonide viimsel puhke­ paigal.

Lembit ja Virve Avesson.

ka Rudolfi nime. Rudolfi lapsed kasvasid Ameerikas ja tänaseks on olemas kontakt pojapojaga.

Lembit Avesson jõudis Saksamaalt Kanadasse, kus viis Torontos lõpule oma muusika­ õpingud oreli ja kompositsiooni alal. Ta tegutses aastakümneid organistina Torontos nii Kanada anglikaani kui eesti kogudustes (esmalt Peetri, hiljem VanaAndrese koguduses), andes regu­ laarselt orelikontserte ja toimides orelihangete juures ­ asjatundjana (sh eestlaste ehi­ tatud Peetri kirikule oreli hankimisel), samuti dirigendina oma asutatud koori Musica Divina ja orkestri Musica Viva ees, muusikapedagoogina ja muusi­ kakriitikuna.

Lembit Avessoni helilooming sisaldab nii sümfoonilist kui kammermuusikat, rohkesti vai­ mulikku vokaalmuusikat koorile ja orkestrile (ladina, inglise ja eesti keeles), mille esmaette­ kandjaks olid sageli ta oma koor ja orkester, samuti koorija soololaule, sealhulgas eesti luuletajate (Under, Suits, Liiv, Ristikivi jt) tekstidele. Tema teo­ sed kõlasid Kanadas nii kanada kui eesti muusikute esituses. Lembit Avesson oli ­ Kanada Heliloojate Assotsiat­ siooni liige.

Lembit Avesson hoidis kontakti lisaks õele Elsa Avessonile ka mitmete teiste muusikutega Eestis, kes tema teoseid tellisid, esitasid ja salvestasid (Samuel Saulus, Camerata Tallinn, Heiki Mätlik, Ilmar Tõnisson jt).

Samuti oli tal hea kontakt Rootsi eestlastest muusikutega (Harri Kiisk jt), kelle esituses Avessoni muusika sageli kõlas.

Lembit Avessoni igapäeva­ tööks oli muusikateoreetiliste ainete õpetamine, mida ta tegi pühendunult aastakümneid ühes ja samas Toronto koolis töötades.

Lembit Avesson suri 2008. aastal, tema matusetalitus toimus Toronto Vana-Andrese ­kirikus. Abikaasa Virve lahkus möödunud, 2021. aastal.

1. juulil 2022 sängitati mõlema põrmud sünnimaa mulda Avessonide perekonna hauaplatsil Tallinna Metsakalmistul.

See kuupäev ei olnud juhuslikult valitud. Lisaks Avesso­ nide teise kodumaa, Kanada sünnipäevale oli 1. juuli ka 72 aastat tagasi (1950) Lembit ja Virve Avessoni laulatusepäev Torontos. Haual tähistasid seda nii Eesti kui Kanada värvides lipud ja kaunid lillekimbud.

Talituse toimetasid EELK Tallinna Piiskopliku Toomkogu­ duse õpetaja, Tallinna praostkonna abipraost Arho Tuhkru (oli Toronto Peetri koguduse õpetaja 2001-2002) ja EELK Toronto Peetri koguduse õpe­ taja, EELK Põhja-Ameerika praostkonna praost Mart Salu­ mäe, kes puistas hauda ka Avessonide teise kodumaa Kanada maamulda.

Pärijate esindajana luges ing­ lise keeles piiblisalmi Toronto

Talituse Metsakalmistul toimetasid EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja, Tallinna praostkonna abipraost Arho Tuhkru (oli Toronto Peetri koguduse õpetaja 2001-2002) ja EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, EELK Põhja-Ameerika praostkonna praost Mart Salumäe, kes puistas hauda ka Avessonide teise kodumaa Kanada maamulda.

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru pühitses 30. juunil Toomkirikus Virve ja Lembit Avessoni kodumaale jõudnud urnid. Tallinna Toomkiriku ajaloolisel orelil (mis oli Lembit Avessoni orelitundide pill 1930-40nda­ tel) kõlas Ene Salumäe esituses Lembit Avessoni teos Processionale, mille ta komponeeris 2007. a. juunis peapiiskop Andres Tauli ametisse pühitsemise talituse algusmuusikaks ja selle ka ise esmaesitas.

Peetri koguduse organist Marta Kivik, kes jätkas pärast Lembit Avessoni lahkumist mõnda aega organistina Vana-Andrese koguduses ja oli viimased ligi ­kaheksa aastat Virve Avessoni hooldaja.

Kõne pidas Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees helilooja Märt-Matis Lill.

Talitusel kõlas Lembit Avessoni helilooming selleks korraks kokku kutsutud Aves­ soni muusika huvilistest koosnenud vokaalkvarteti – Jaanika Kuusik (sopran), Ene Salumäe (alt), Mart Jaanson (tenor), Ott Indermitte (bariton) – ja solisti Ott Indermitte esituses. Kau­ nitelt laululehtedelt lauldi ühislauludena mh. Lembit Avessoni esimese oreliõpetaja August Topmani laule.

Pärast talitust Metsakalmistul koguneti koosviibimisele Pirita Püha Brigitta kloostri söögisaali, kus Lembit Avessoni meenutasid mitmed muusikud, kes temaga Torontos kohtusid ja koostööd tegid (Ene Üleoja, Tiiu Levald, Marta Kivik, Talvi Maimets oma ema, aastaid Lembit Avessoni käe all laulnud Tamara Norheim-Lehela mälestusi lugedes).

Vaadati ka tulevikku, kuidas Avessoni pere muusikutest laste – Elsa, Rudolfi ja Lembitu – pärandit veelgi paremini jäädvustada. Saskia Saulus tutvustas hiljuti avastatud Elsa Avessoni päevikuid, Ene Kuljus Teatri- ja Muusikamuuseumisse jõudnud Lembit Avessoni arhiivifondi, tehti plaane 2025. aastal toimuvaks festivaliks „Lembit Aves­ son 100“ Eestis ja Kanadas ning sooviti Avessoni muusikale rohkesti avastajaid.

Lembit Avessoni käsikirjad asuvad Teatri- ja Muusikamuu­ seumis temanimelises arhiivifondis ning on tänu Toronto VEMU-le digitaalsel kujul kättesaadavad ka Eesti Muusika Infokeskuses. Avessoni muusi­ kat on kirjastanud Edition 49.

Lembit Avessoni elu ja loomingu kohta saab pikemalt lugeda EMIKu kodulehelt. https://www.emic.ee/lembit­avesson-est Ilmunud on ka artikkel ajakirjas Muusika 1/2019 https://www.ajakirimuusika.ee/ single-post/2019/01/04/avessoni-avastamas Koostanud ENE SALUMÄE Fotod: Marta Kivik, Talvi Maimets, Ene Salumäe

18

Koolinoorte lauluja tantsupidu 60 Juuni viimasel päeval 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu.

Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasu­ tusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt.

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19.00 Kalevi staadionil lõkkeõhtu­ tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga.

Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikape­ dagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti kooli­ noorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal.

Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat.

Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo ,,Püha on maa“ kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal ko­ genud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning ­ elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. ,,Kui mõt­len end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2-3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte ­ olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu – lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis,“ tõdeb Uusberg.

XIII noorte tantsupeo eten-

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Armas

Nr. 27

Mõeldes Sinu saavutustele kodumaal,

Egna Jäävad alatiseks ilusad mälestused koosoldud aegadest Seedriorul

vil! Ralf

Kall

Südamlik kaastunne perekonnale leinab ANDRES RAUDSEPP, korp! Sakala

MALLE SALUSOO

Norstati reitingud: populaarsemate erakondade juhtkolmik on endine Kolme kõige populaarsema erakonna reitingutes märki­ misväärseid muutusi ei ole, kuid on jätkunud Isamaa reitingu kasv, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituu­ di ja uuringufirma Norstat küsitluse tulemustest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34 %, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 21,1% ja Keskerakonda 17,8 % valimisõiguslikest koda­ nikest.

Viimase kuu tulemused näiduse ,,Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõne­ tades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise ­seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis ini­ mestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood ol­ mest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti

tavad, et Reformierakonna tõus on selgelt peatunud ning EKRE on suutnud oma toetust mõne­ võrra parandada.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,9 %), Isamaa (7,7%) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (6,5%). Isamaa toetus lii­ gub jätkuvalt tõusvas joones, aprilli teisest poolest alates on see kerkinud 2,9 protsendipunkti võrra. Eesti 200 toetus jääb ­esimest korda alates 2020. a novembrist allapoole 10 protsendi piiri.

Norstati uuringu viimased koondtulemused kajastavad kü­ sitlusperioodi 1. juunist 4. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.

(ERR/EE) rongkäigust, peomeeleolust, esi­ nemisriietest, ilmaoludest jne.

Saata võib nii meenutusi, ­fotosid kui ka videoid.

Lugusid noorte laulu- ja tant­ supidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/ noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/.

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogu­ nenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku ,,Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

XIII noorte laulu- ja tant­ supidu ,,Püha on maa“ toi­ mub 30. juunist kuni 2. juuli­ ni 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

(Allikas: EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SA)

Mälestame meie kauaaegset sõpra

Ralf Kall’i Sügav kaastunne abikaasa REEDALE ja perekonnale HELLE ja JÜRI

Mälestame kurbuses Montreali sõpra

Ralf Kall’i ja avaldame sügavat kaastunnet REEDALE ja perele HENNO ja DENISE LATTIK ARMAS ja MARGIT MAISTE

Mälestan kurbuses ülihead armast sõpra

Aimi Zechanowitsch’i INGE

Leinan Sind,

armas

Aino Müllerbeck ANDRES RAUDSEPP

Kauaaegne perekonnasõber esimesest kohtumisest DP-laagris Schwarzenbeckis

Kalju Jaason Kaastunne UNOLE perekonnaga ja HEITILE perekonnaga MALLE SALUSOO

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Kalju Jaason Südamlik kaastunne perekonnale HANS ja LEILI KUKK Foto: P. Kiilaspea

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 10. juulil kell 2 pl VABAÕHU-JUMALATEE­ NISTUS perek. Väljaste suvilas Georgian Bay ääres. Pastor Timo Lige jutlus: „Noa ja ilma tüürita laev”. Muusika Timo Lige.

Lähemaks informatsiooniks ja osavõtuks registreerimiseks palume teatada Marika Wilbiksile, tel 416-712-4311, hiljemalt 3. juuliks. Kirikus EI toimu jumalateenistust sel päeval.

Pühapäeval, 17. juulil kell 11.00 LIVE JUMALATEE­ NISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Taavet – Kuningas nüüd aga mitte praegu”. Muusika Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 24. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Gideon - Kui meie vähe on Jumala jaoks palju”. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Simson – raisatud võimalustega kange­ lane”. Muusika Marika Wilbiks.

7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 10. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

Uuring: Eesti tööturul on hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom Kevadel korraldas Kantar Emor 15–60-aastaste Eesti elanike seas taas ülikoolide maineuuringu, millest selgus, et eri vanuses elanikud pea­ vad riigi mainekaimaks kõrg­ kooliks endiselt Tartu Üli­ kooli. Vastajate hinnangul saab Tartu Ülikoolist väga hea hariduse ja selle lõpudiplom on tööturul enim hinnatud.

Seda, et kõige mainekam Eesti ülikool on Tartu Ülikool, arvab 81% ligi 1300-st küsitlusele vastanust. 88%-le meenus kõigist kõrgkoolidest spontaanselt kõige sagedamini Tartu Ülikool.

Vastuste põhjal tagavad Tartu Ülikooli maine tugevuse eel­ kõige usaldusväärsus, kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäevadel, 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 5. pühapäev pärast nelipüha Halastage! – Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:1 Vana Testamendi lugemine: Sakaria 8:16-17 Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus! Ärge hauduge südames üksteisele kurja ja ärge armas­ tage valevandumist, sest kõike seda ma vihkan, ütleb Issand!

Uue Testamendi lugemine: Rooma kiri 14:7-12 Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele, sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. Selleks on ju Kristus ­surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui ­elavate Issand.

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette, nagu on kirjutatud: „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand,minu ees nõtkub iga põlvja iga keel annab tunnustust Jumalale.“ Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

Evangeeliumi lugemine: Luuka 6:36-42 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!

Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputa­ tud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, mil-

lega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.

Aga ta (Jeesus) rääkis neile ka tähendamissõna: „Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku? Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.“ Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese ­silmas aga ei märka? Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!

Pühapäeva palve: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastusega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli konkursisõela tihedaks ja ülikooli vilistlasi ­ edukateks. Eelisena nähakse ka rahvusülikooli rahvusvahelisust, ettevõtluskoostööd ning ühiskondlikku silmapaistvust.

Kantar Emor korraldab igal kevadel ülikoolide maineuurin­ gut, kus uuritakse Eesti kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas. Selle aasta aprillis-mais tehti uuring juba 12. korda ja sellele vastas 1329 Eesti elanikku vanuses 15–60 eluaastat. (TÜ/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022

Nr. 27

Tellige EESTI ELU! Kanada päev Tallinnas 2022

Tänavu toimus Kanada päeva vastuvõtt Tallinnas 29. juunil Põhjala pruulikojas.

Suursaadik hr Kevin Rex tervitas kohaletulnud külalisi ­ Kanada 155. sünnipäeval ja tõi oma sünnipäevakõnes esile mõningaid huvitavaid fakte Kanada ja Eesti suhetest lähi­ ajaloo jooksul.

• 2019. aastal külastas taasiseseisvunud Eestit esimest korda Kanada riigipea • tähistasime 30 aastat diplomaatiliste suhete taastamisest • Tallinna Muusikafestivali raa­ mes külastas Eestit rohkem kui 20 Kanada erinevaid muusikute ühendusi • avati NATO küberkaitsekoostöö tippkeskus • hiljuti külastasid Balti riikide välis- ja kaitseministrid Kanadat

• Eesti oli esimestest riikidest, kes ratifitseeris vabakaubandus­ lepingu (Comperhensive Eco­ nomic Trade Agreement); see leping vähendab tariife ning muudab kaupade ekspordi liht­ samaks, millest saavad kasu nii ELi kui ka Kanada ettevõtjad.

• kütusemüügikett Circle K, mis töötab ka Eestis, on Kanada päritolu Kanada laiendab diplomaati­ list kohalolekut ja suutlikkust Eestis, samuti on tugevad ja kasvavad kahepoolsed sidemed NATO peamiste liitlastega.

Suur samm edasi on uue Kanada saatkonnahoone ava­ mine, kus hakkab ka resideeruma suursaadik.

PALJU ÕNNE, ELAGU EESTI – KANADA ÜHTSUS!

Kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks

on 4% rohkem võrreldes 2018. aastaga. Vaeseks liigitas end 2018.a 14%, nüüd 10 protsenti vastanutest.

Kõige suurem (51%) on end madalamasse keskklassi kuuluvaks pidavate inimeste hulk.

Kõrgema keskklassi ja jõukate hulka kuuluvaks peab end 6 protsenti elanikkonnast.

Kõige olulisemaks keskklassi tunnusena tõid 68% vastanutest välja isikliku eluaseme olema­s­ olu. Samuti peeti oluliseks auto olemasolu ja lisakulude tegemise võimalust peale kohus­tuslike kulutuste tegemist. Keskklassi tunnusena märgiti ka puhkusereisi lubamist välismaal vähemalt üks kord aastas. Keskklassi puhul peeti oluliseks ka 3–6 kuu säästupuhvri olemasolu.

Uuringus osalenute hinnangul saab keskklassi kuuluvaks pidada neljaliikmelist peret, kellel pärast vajalike ostude, ­ maksude, maksete ja muude vajalike kulude mahaarvamist jääb igakuiselt kätte 970 eurot. 2018. aastal oli selleks summaks 940 eurot.

Uuringu tulemustest järel­

Hiljutisest Swedbanki rahaas­ jade teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et Eesti elanikest peab kol­ mandik end keskklassi kuulu­ vaks.

Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peavad uuringus osalenud isikliku eluaseme omamist ning keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosisse­ tulekuga (pärast maksude tasumist kätte jääv summa – toim.) inimesi. ,,Keskmisest sagedamini lii­ gitavad end keskklassi ja jõukamatesse klassidesse kuuluvaks noored vanuses 18–34. Mada­ lama keskklassi ja vaeste hulka kuuluvaks loevad end keskmi­ sest sagedamini 50–70-aastased,“ vahendas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhti ­ Mari-Liis Jäägerit Postimees.

Keskklassi kuuluvaks peab end 33 % Eesti elanikest, seda

Fotod: AAVO PINTSON

Suur tänu Seedriorule, kelle lahke toetus võimaldab tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Kopenhaageni tulistamises hukkus kolm inimest Nädalavahetusel Kopen­haa­ geni Amageri linnaosas Fieldsi ostukeskuses toimunud tulis­ tamises sai surma kolm ini­ mest, kinnitab Taani politsei. Üks hukkunuist oli Vene kodanikust 47-aastane mees ja ­ kaks hukkunut olid 17-aastased poiss ja tüdruk.

Varem pühapäeva õhtul tea­ tas politsei, et tulistamisega seo­ses on kinni peetud 22-aastane Taani päritolu mees.

(ERR/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Taksohinnad linnas võivad varsti tõusta $1 võrra sõidu kohta seoses bensiinihinna tõusuga, mis on märkimisväärselt mõjutanud taksojuhtide ­sissetulekuid. (Lüh. CP24) dub, et inimesed hindavad keskklassi kuu sissetulekut 1800– 2400 euro suuruses, kuid tegelik keskklassi kuu sissetulek on 700–1700 eurot.

2000-eurose sissetulekuga inimesed kuuluvad Eestis pigem jõukate hulka.

Uuringus toodi välja, et kesk­misel neljaliikmelisel perel võiks kuus vaba raha olla 970 eurot, tegelikkuses on see suurusjärk aga 300 eurot.

Küsitlusele vastanud arvasid, et sääste võiks keskklassil olla vähemalt 3–6 kuu sissetulekute jagu, kuid tegelikkuses on inimestel sääste ühe kuu sisse­ tuleku suuruses. (PM/EE)

Sündmuste kalender • Laup., 9. juuli Jõekääru Suvekodu PEREPÄEV – JK 70!

– Kell 11 h Laste programm – 12.30 pl Mälestushetk – 1 pl Ühislõuna • Pühap., 10. juuli – laup., 6. aug. SEEDRIORU SUVE­ KODU.

• Kuni laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLI­LAA­GER. • Pühap., 21. – laup., 27. aug. METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.