Nr. 27
EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022
Kommentaarid ja arvamused
Kuidas võõrsil said pagulased harituks Harri Kivilo Eesti keele kasutamist riigi kee lena pole ilmselt pidanud vajalikuks enamik riigivõimu seniseid rakendajaid. Põhi seaduses määratud kohustust ei ole ju saadud rakendada, sest Eestisse oku patsiooni ja anneksiooni ajal elama saade tud venelased ja nende jär glased ei ole Eesti riigivõimu hinnangul võimelised alghari dust saama eestikeelses koolis ning sellest tulenevalt on järeldatud, et Eesti peab olema kaherahvuseline riik. Kõik, kes 30 aasta vältel on pingsalt toimides püüdnud tuvastada, kuidas ainult vene emakeelt oskavaid lapsi tuleks eesti koolis alghariduse saa mi seks õpetada, peaksid tajuma, et aasta 1944 hilissuvel ja sügisel põgenesid sissetungiva NSV Liidu alluvusse jäämise eest võõrsile 80 000 eestlast, kellest suurem osa ei osanud keelt, mida rakendas riigivõim, kes neid põgenikena vastu võttis. Võõras keeles tuli põgenike lastel vajalik algharidus saada, ilma et nende õpetajad oleksid osanud põgeniku emakeeles oma õpilasi aidata. Kuid mitte ainult lapsed ei pidanud uue elupaiga riigikeelt selgeks õppima, sest elamiseks vajalikku sissetulekut ei olnud võimalik saada ilma riigikeele oskamiseta. Omal käel õppides
jõudis enamik põgenikest vaja liku riigikeele oskuse saada kahe aastaga. Enamus pagulaste lapsi said ka paari aastaga riigikeelses koolis õppides vajalikud teadmised kõrgematesse õppeasutustesse edasi õppima minekuks. Alghariduse saamise õppeaeg oli pagulusse mineku ja oleku tõttu paljudel pike ne nud aasta või kahe võrra. Ent see olukord pole ilmselt mitte ainsatki eesti last takistanud saada võõrsil oma soovide täitmiseks vajalikku kõrgemat haridust. Miks siis ikkagi ei ole Eesti koolihariduse korraldajad tahtnud toimida nagu toimiti paguluses, kus sadadel noortel alg hariduse saamiseks kulus aasta või kaks rohkem aega kui uue elupaiga põhielanike lastel. Võõrsile põgenenud ja nende lapsed on oma alghariduse pikemaks muutumisele vaatamata kõikides riikides olnud üldiselt saavutanud kutseoskused, mis on neil võimaldanud majanduslikult väga edukad olla – just nagu seda on saanud olla ka kõik eestlased, kes pärast NSV Liidu ikkest vabanemist said asuda oma õppimisi ja elu ise korraldama. Seda riigielu ise korraldamist on ka nüüd võimalik teha, nagu seda oli tehtud okupatsioonieelsel ajal – ilma et Eestis elanud teiste rahvuste liikmed oleksid tahtnud riigi poolt tehtut halvaks pidada.
Uuring: ameeriklased Setod pidasid ei soovi Bideni uuesti 16. leelopäeva kandideerimist Värskas toimus juulikuu 71 protsenti ameeriklastest leiab, et president Joe Biden ei peaks teiseks ametiajaks kandideerima, selgus värskest uuringust, mille viis läbi Harvard CAPS–Harris Poll. Nende seast, kes arvavad, et Biden ei peaks uuesti kandideerima, 45 protsenti põhjendas, et ta on halb president, umbes kolmandik ütles, et ta on liiga vana ning umbes veerand leidis, et vaja on muutusi, vahendas The Hilli rahvusringhääling. Küsitlusest selgus ka, et 61% vastanutest leiab, et eelmine president Donald Trump ei peaks 2024. a uuesti kandideerima, tema uuesti kandideerimist pooldas 39 %. 36 protsenti neist, kes arva sid, et Trump ei peaks kandi deerima, ütlesid, et ta käitumine on ebastabiilne, 33 protsenti leidsid, et ta lõhestaks riiki ning 30 protsenti leidsid, et Trump on vastutav eelmise aasta 6. jaanuari rünnakus Kapitooliu mile. 60 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et kui nii Biden kui ka Trump kandideeriksid järgmistel presidendivalimistel, siis nad kaaluksid mõõduka sõltumatu kandidaadi poolt hääletamist. 53 protsenti vabariiklastest ja 64 protsenti
esi mesel laupäeval 16. seto leelo päev, mille teema oli ,,Ilo“. Iga kolme aasta tagant toimuv laulupäev toob kokku erine vas vanuses setod mitmest paigast, et üheskoos leelotada ja samas anda hinnang UNESCO vaimse pärandi nimistusse kuuluva seto leelo tervisele. Läbi Värska kulges leelopäe valiste rongkäik, kus teiste hulgas astus ka Mäeste Paul – üks kolmest Paulist, kes 1977. aastal tuli mõttele hakata pidama seto leelopäeva. Kokku oli leelopäeval 19 leeloparki, kellest kaks olid täiesti uued koosseisud. See tähendab, et leelotamine elab ning vahepealsed koroona-aastad ei ole seto traditsioonilisele laulule negatiivselt mõjunud. (ERR/EE)
demokraatidest ütles, et nad kaaluksid sellises olukorras sõltumatu kandidaadi valimist. Bideni populaarsus on küsitluste järgi praegu madal. Uuringufirma Harvard CAPS– Harris Poll küsitlusest selgus, et tema üldine reiting on 38 prot senti. Vastajad andsid talle madala hinnangu muu hulgas inflatsiooniga, majandusega, töökohtade toetamise ja koroo napandeemiaga tegelemisel. (ERR/EE)
50 aastat… (Algus lk. 4)
kides, üleilmsed eesti laulupeod ja ESTO-d, kiriklikud ja rahvakalendri tähtpäevad. Pühad, peod, aktused, protesteerimised, mälestamised. Näiteks just ESTO peod maailmas on kujundanud eest luse üleilmse kultuurivälja. Üleilmsete pidustuste etteval mistus on loonud üleilmse ühistegevuse, kujundanud pagulaseestluse selged eesmärgid ja põhimõtted, mille ümber koonduti. I Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972 Toronto II ESTO 1976 Baltimore III ESTO 1980 Stockholm IV ESTO 1984 Toronto V ESTO 1988 Melbourne VI ESTO 1992 New York VII ESTO 1996 Stockholm, Tallinn VIII ESTO 2000 Toronto IX ESTO 2004 Riia X ESTO 2009 Münster XI ESTO 2013 San Francisco XII ESTO 2019 Helsinki, Tartu, Tallinn Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972 Torontos
ESTO POWER. Sellest tekkiski momentaalselt mõte, sõna ESTO.“ Toronto eestlaste algatatud ülemaailmse eestlaste kogu nemise nädala jooksul toimusid mitmesugused eesti kultuu ri sündmused, välis-eesti organisatsioonide kokkutulekud, õhtukohtumiste Salakõrts. Kava kese olid laulu- ja tantsupidu, rahvuskongress, jumalateenistus. ESTO-del on olnud läbi aegade täita oluline poliitiline roll – ESTO kogunemiste kaudu sai maailm sõnumeid okupeeritud Eesti kohta. Nüüd on käes aeg need peod ja võitlused meenutustena järgmiste põlvede pärandiks kirjutada. Olen pikalt mõelnud, mis teo sed võiksid kanda pagulus eesti kodu ja kultuuri kvintessentsi. Mõtlen, et paguluselu ja inimlike printsiipide üks suur sõnastaja on olnud akadeemik Oskar Loorits (1900-1961), kes juba 26-aastasena kaitses doktoritöö ,,Liivi rahva usund“ ning usundiloolasena-mõtteloolasena on uurinud ja kirjutanud just rahva sügavamast loomulaadist, mille üheks üleilmseks ilminguks ka ESTOd kahtlemata on.
Esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad kui eesti kultuuri üleilmne manifestatsioon toimusid 50 aastat tagasi Torontos. 1972 ESTO eellugu on 16 aastat pikk, kui Robert Kreem algatas 1956 Torontos PõhjaAmeerika Eesti Päevad, mille korraldus vajas meeskonnatööd. Näiteks 1964 Eesti Päevade üldjuht oli Roman Toi, abiesimees Olev Träss, välissuhtluse juht Harri Kivilo jt, kes arendasid mõtet. ESTO nime saamisloost kõneleb Olev Träss: ,,Olin käinud 1972 Seedrioru Suviharja pidustustel, kus eesti noorte T-särkidel oli kirjutatud
Oskar Loorits: Eesti koduse kasvatuse viis printsiipi
Esimene ahvirõugete juhtum Eestis
Bulgaaria saatis riigist välja 70 Vene diplomaati
Terviseameti nakkushaiguste laboris leidis eelmisel teisi päeval kinnitust esimene ahvirõugete juhtum Eestis. Patsient sai nakkuse välisriigis viibides ning terviseametile teadaolevalt puuduvad tal lähikontaktid Eestis. Tegemist on seni ainsa ahvi rõugete juhtumiga Eestis. Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete oma dele, kuid on leebemad. Haigusele on iseloomulik nahalööve, mis esineb enamasti näol, peopesades, jalataldadel ja suguelunditel. Haigestumise alg faasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ja reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Ahvirõuged ei levi inimeste vahel kergelt ning laiema leviku ohtu peetakse madalaks. Naka tumise vältimiseks on oluline jälgida üldisi hügieenireegleid ja vältida juhuslikke seksuaalkontakte. (ERR/EE)
Kontseptuaalses sarjas ,,Ise seisvuslaste kirjavara“ ilmusid Oskar Looritsa manifestteosed ,,Eestluse elujõud“ 1951. aastal ja ,,Pagulaskodude kasvatus muresid“ 1953. Loorits hoiatab: …läbi aastate olen jälginud, … kuidas meie vaimu tikub lämmatama ilmetu ja hall keskpärasus … mistõttu näeme vaimse taseme järjekindlat langust. Kuidas näeme ,,keskpära“ – selle alla ilmselt kuulub tänapäeval tarbimisühiskond ja tarbimismentaliteedi harjumused, mida tuleks
Eelmisel pühapäeval lendas kaks Vene valitsuse lennukit Bulgaariast väljasaadetud 70 Vene diplomaatide perekonda dega Sofiast Moskvasse. Bulgaaria ajakirjanduse andmetel on riigist lahkunud venelaste koguarv üle 180. Bulgaaria kuulutas eelmisel neljapäeval 70 Venemaa diplomaati persona non grata’ks, kusjuures tegemist on teada olevalt suurima väljasaatmisega pärast seda, kui Ühend kuning riik saatis külma sõja ajal 1971. aastal välja 105 Nõukogude diplomaati. Vene diplomaatide hulgas oli ka Sofia Venemaa saatkonna diplomaat Filip Voskresenski, kelle sõnul ei töötanud ükski „Bulgaaria valitsuse poolt illegaalselt ja üleolevalt välja saadetud“ venelastest Bulgaaria vabariigi vastu. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Bulgaaria on muutnud nullilähedaseks Vene saatkonna töö jätkamise võimalused Sofias. (D/EE)
5
teadlikult vältida. Püüdlusi vaimuväljal manifesteerib Loorits ,,Eesti olemuse ning hingehoiu põhiteesides“: 1. Mitte üksikute suurkujude, vaid isikukultuurilt suurte hul kade, mitte individualistlikult isoleeritud, vaid personalistlikult konsolideeritud kõrgeväärtusliku massi ajalugu tõendagu läbi aastatuhandete meie eksistentsi staatilist monumentaalsust vastukaaluks aarialaste kiiresti tarduvalle ja manduvalle dünaamikalle! 2. Eetiline resonanss ravigu meie ,,haiget“ juhtkonda ja kindlustagu ,,tervele“ rahvale viiekordne iseseisvumine – isiklik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline! 3. Jatkugu kõige kiuste eestluse kultuurikontinuiteet ning eesti olemuse omapära järjest kõrgema väärtustaseme poole, sihiks õilistatud vaimsus kui elu- ja maailma-printsiip! 4. Toimugu vaimu ja võimu koostöö isikliku ja rahvusliku loomingu tähiseil vabalt, jõuliselt ja suveräänselt! 5. Teostugu osasaamine Juma last iseendas, ligimeses ning inimkonnas vastastikuse armastuse ning austuse tõelise rakendamisega! Paguluskultuuri reaalsus ja idealism Pagulaselu ja paguluskultuuri aegruumilised suhted on alates suurpõgenemisest 1944 küm nenditel ajas veidi muutunud, teisenenud, ent põhiprintsiibid, mis on eestlust maailmas kandnud ning koondanud, on olnud kindlalt paigas. On aeg eestlust paguluses ja Välis-Eesti talletada, põhiprint siipe jätkuvalt ärksalt elevil hoida.
Fenomenaalsed… (Algus lk. 4)
samuti ka Stockholmis. Sellest andis Robert Kreem põhjaliku ülevaate raamatus ,,Uus algus“, olles nii autor kui koostaja. Globaalne eestlus oli juba kolm aastat enne esimest ÜEP’d tähistanud Eestis 1969. a. toimunud laulupidu. On oluline nimetada, et see nädal vääris mitte ainult Kanada ajakirjanduses vastavat tähele panu, vaid vändati rahvusliku ringhäälingu raames olulise suunaga film, mille juures tegutses ka eestlane Edgar Väär. Film, kajastades kuu aega varem toimunut, kandis ime kombel nimetust: Esto 72. Nii toodi esmakordselt kõikide silme ette senini veel vaikselt kasutatud lihtsat sõna, mis neli aastat hiljem hakkaski võimsalt ning püsivalt veerema – ESTO. (Esimestel Eesti Päevadel tegutses allakirjutanu koos Olaf Kopvillemiga paari muusikalise eeskava juures ja oli valguspeol kolm-keelne teadustaja.)
