6
EESTI ELU reedel, 8. juulil 2022 — Friday, July 8, 2022
Nr. 27
Petserimaa romaan ajalugu õpetamas Võidupüha eel jõudis lugejani trükikojas Võru Trükk kirja niku Ilmar Vananurme trüki värvi järgi lõhnav ajalooline romaan „Petserimaa taevahel gid“ (128 lk). Seda on tunnus tavalt ära märgitud kirjastuse „Hea lugu“ ajaloolise romaa nivõistluse žürii poolt juba selle aasta 22. aprillil. Raama tu tiitelleht ja alapealkiri „Armastusromaan Vabadus sõjast Petserimaal“ juhib meid Kagu-Eestisse ja sisu sirvides vaatavad vastu aasta arvud 1917–1919. See on noor te inimeste, Olga ja Mihkli lugu, millele sooviks igaüks õnnelikku kulgu, aga unustada ei tohi, et käimas oli sõda ja püssikuul ei halasta kellelegi. Juba rohkem kui kolm inimpõlve lahutab meid sellest, kui maailmasõja taustal 1944. aasta augustis taas Eestisse murdnud Punaarmee toel haukas Vene maa Föderatsioon sõsarliidu vabariigilt ära kolmveerand Petseri maakonnast ja moodustas samanimelise rajooni Pihkva oblasti koosseisus. Seda olevat tehtud „rahvahulkade“ palvel, juhindudes selle piirkonna rahvuslikust koosseisust. Taolist palvet pole kellelgi õnnestunud ei arhiividest ega mujalt leida. Küll on teada Petserimaa Vilo valla rahva ametlik taotlus, et see eesti enamusega vald taga Petserit jääks Eesti külge, kuid see jäi okupeerijariigi poolt tähele panemata. Juunipöörde-eelse eesti ena musega Petserit ei saanud samuti Eestile jätta, rääkimata setode Irboska kantsist, mis võttis oma vallide varju Venemaa lagunenud riiklust 9. sajandil päästma kutsutud varjaage. Et seda petserimaalastele traagilist piirinihutust ei toetanud isegi omaaegsesse võimuladvikusse kuulunud Hendrik Allik, kes on
seda nimetanud anneksiooniks ja Atlandi hartaga vastuolus olevaks ning pidanud seda lausa ,,kohatuks ja rumalaks naljaks“, sellest meie usinad ajalookirjutajad vaikivad. Jutt kaldus eestiaegsele Petser imaa Vilo vallale, sest kõnesoleva romaani sündmustik hargneb just seal, peiu ja pruudi kodus Podgora ja Trõnne külas. Need kohanimed on lugejaile enamasti tundmatud, aga maakonnalinn Petseri ja kivilinnuse tõttu Irboska, on tuttavad. Muinasajal eestlaste asualade küljest Pihkva vürstide võimu alla rebitud setod jäid poole tuhandeks aastaks raja taha õigeuskliku Venemaa osaks. Pärast Põhjasõda jätkasime koos – meid eraldas vaid kubermangupiir. 1917. aasta veebrua rirevolutsioon Petrogradis lõi impeeriumi rahvastele võimaluse Vene riigi koosseisus auto noomia saavutamiseks ja isegi rahvuskubermangu moodustamiseks. Seda tõttasid Eesti poliitilised jõud kasutama. Rah vuskubermanguga liitumist asu sid Pihkva kubermangupiiri tagant taotlema ka petserimaa lased, eesotsas nende ärkami s aja suurkuju, Tailova preestri Karl Ustaviga (1867–1953). Ta astub romaanis seitsmel korral targa rahvavalgustaja ja riigi ametnikuna lugeja ette. Ilmselt just tema koostas Petseri linna ja sealse nelja valla 73 volitatud isiku poolt allkirjastatud ühine missoovi Eesti maapäevale 1. juulil 1917. Sihiks oli Petseri maal Eestiga sarnase majandusja kultuuritaseme saavutamine ning üleminek emakeelsele asjaajamisele, haridusele ja jumalateenistusele. Enamlaste riigipööre ei lasknud ühinemisel teostuda, aga eesmärgile jõuti osava rahvadiplomaatiaga saksa okupatsiooni ajal, kus kindlasti ees
Raamat Tartu botaanikaaia 220-aastasest ajaloost
senud botaanikaaia – Tartu ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaa nikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollekt sioo nide paiknemist botaani kaaias näitab raamatusse lisatud kaart.
Hiljuti ilmus rikkaliku pildi materjaliga populaarteaduslik raamat ,,Botaanikaaed ja botaanilised kogud“, millega tähistab loodusmuuseum tä navust ja Tartu botaanikaaed järgmisel aastal täituvat 220. sünnipäeva. Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegut-
Elustaimede kollektsiooni kõrval tutvustatakse esmakordselt laiemale avalikkusele ka loodusmuuseumi – Eesti vanima muuseumi – botaanilisi kogusid. Selles kogus on suurim maailma taimede herbaarium Eestis ja vanimad Eesti taimede eksemplarid – kokku 323 000 herbaarlehte. Raamatu koostas Inge Kukk. Trükis on eesti ja inglise keeles. Raamatu on kujundanud Maarja Roosi, fotod on teinud fotograafid Are Tralla, Andres Tennus. Teksti toimetasid keeletoimetajad Marika Kullamaa ja Meelis Leesik. Tekstid inglise keelde tõlkis Meelis Leesik. (TPM/EE)
kõnelejaks oli sakslannast prees triemand Pauline Ustav. Romaani tegelased olid sellest teadlikud ja rõõmustasid, kusjuures Petserimaa liidetigi Eestiga esiotsa Võrumaa koosseisus. Tartu rahulepingu idapiir polnud uus, vaid juba kahe aasta vanuse eaga. Lugeja, kes on varem vähe kokku puutunud seto keelega, mida varem murdeks kutsuti, saab romaani lehekülgedel väikese keelekooli. Luterliku taustaga lugeja elab kaasa matuseteenistusele Petserimaa Pankjavitsa õigeusu kirikus ja usukommetele esivanemate haudadel. Seto pulmakombestik oma kirevuses ja keerukuses jõuab romaani peategelaste osavõtul iga lugejani. Abiellumine on noorte elus ülitähtis toiming, mida ülepeakaela ette ei võeta. Abielu, perekond ja kodu on petserimaalastele püha. Usk sellesse, et töö loob rikkusi, mitte selle ümberjagamine tööinimeselt loodrile, saatis kõiki edumeelseid petserimaalasi, sealhulgas noort pereisa Mihk lit. Erilise isamaalise kindlameelsusega paistis silma pruutpaari vanemate kõrval mõrsja tädimees Villem. Hariduse imet tegev võime noorsoo kasvatamisel on pedagoogi kutse omandanud noore abielunaise ja ema Olga juhtmõtteks. Külarahvas on tema selja taga koolimaja ehitamas ja oma lapsi sinna õppima saates. Romaanis saavad omajagu nahutada nii punased kui ka valged. Esimesed eelkõige oma ohjeldamatu terrori, teised aga minevikku tardunud impeeriu mimeelsuse pärast. Romaani lehekülgedel vilksatavad Petserimaalt pärit või sellega seotud nimekad isikud nagu Valmar Adams, Karl Ast, Eliise Aun, Sofia ja Nikolai Bönting, Semjon Duplevski, Jakob Hurt, Lauri Kettunen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Viktor Muižel, Nikolai Raag, Anna Raudkats, Georg Truus mann, Andrei Tsänk, Leopold Tõnson, Armas Otto Väisänen, Anton Õunapuu jt. Et tsaarivõim Petserimaa põlisrahva haridusellu vähe panustas, pole uudis. Setode vaimsest võimekusest annab aga tunnistust nende rikkalik rahvaluulepärand ja leelokultuur ning mõnede teadaolevate isikute edulood. Siin särab Veli kije-Lukis 24 aastat kloostriülemaks olnud seto Arkadi, kes jätkas samas ametis hiljem Petseris. Pole kahtlust, et näiteks Pihkva koolide, eriti vaimuliku seminari õpilaste nimekirju hoolikalt kammides leiaksime sealt palju üllatusi. Riia-Valga-Pihkva raudteeliin oli sõja tingimustes elusooneks punastele, aga seda mööda liikusid ka Eesti rahvaväe imerelvad – soomusrongid. Peaaegu aasta vältel kujuneski raudtee lõik Petseri ja Pihkva vahel põhiliseks kangelaslikuks sõja
Ilmar Vananurm
tandriks. Romaani lehekülgedel rajasid petserimaalased, nende hulgas peigmeespoiss ja noor isa Mihkel Irboska kõrgendikule kaitserajatisi, mida hiljem hukatusliku alistumispoliitika tõttu kahjuks kunagi vaja polnud. Kirjanik muretseb, et surmapõlgavalt oma Petserimaa eest sõdinud ei osanud arvata, et kunagi juhivad meid rahvaasemikud, kellele ei lähe piisavalt korda EV põhiseadus ega territoriaalne terviklikkus. Meie Riigikogu toetas kuni viimase ajani naaberriigiga sõlmitud uut loovutuslikku piirilepingut, millega soovitakse agressorriigile üle anda EV seaduslikke maa- ja merealasid. Selle kaitsmisel langesid ja said haavata tuhanded meie
Filmitakse uut versiooni ,,Vigastest pruutidest“ Läänemaal Lihula lähistel käivad Eduard Vilde jutustu sel põhineva komöödiafilmi ,,Vigased pruudid“ võtted, film peaks kinodesse jõudma järgmisel aastal. Lipuvere talu peretütardel on juba välja valitud kohalikud poisid, aga isa tahab nad mehele panna jõukatele mulkidele. Nii peavadki neiud koos oma väljavalitutega plaani, kuidas tülikatest kosilastest vabaneda. Režissöör Ergo Kuld usub, et Eduard Vilde jutustus, millel filmi stsenaarium põhineb, kõnetab publikut ka tänapäeval. ,,Kuna ta on ajastulugu, siis ta on mõneti tinglik ja natuke muinasjutuline võib-olla. Ar mastus ja kõik need intriigid on ikkagi sarnased,“ sõnas ta. Filmi stsenarist on Ott Kilusk. Filmis ,,Vigased pruudid“ mängivad Oskar Seeman (Joosep), Simo Andre Kadastu (Juhan), Maria Teresa Kalmet (Miina), Maarja Johanna Mägi (Leena), Harry Kõrvits (täidab kaht rolli: Lipuvere peremees Mart ja Mulgi peremees Mikk), Pääru Oja (Jaak), Kaspar Velberg (Enn) ja Tarvo Vridolin (mölder). (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
rahva parimad pojad ja tütred. Õnneks kinnitasid koalitsioo nierakondade poliitikud 3. mail Riigikogus, et Eesti poolt uue piirilepingu ratifitseerimist ei tule. Ettevaatlikuks teeb aga tõik, et uuelt piirilepingult all kirja tagasivõtmist Riigikogu ei toetanud. Jääb loota, et sarnaselt uue piirilepingu läbikukkunud ratifitseerimishääletusele 25. novembril 2015, ei õnnestu ka tulevikus kahekolmandikulist häälteenamust kokku klopsida. Petseri oma kloostri, „Musta Kassi“ restorani, äride, laatade ja setode Varvara kirikuga il mestasid linna juba siis, aga Petseri paremad päevad olid veel ees. Romaanist kui paikkondlikust tarkuseraamatust saab laia ringi teadmisi petserimaalaste taluarhitektuurist, põlvkondade- ja rahvastevahelistest suhetest, toidukultuurist, käsitööst, leelotamisest, rahva kalendrist ja -meditsiinist, tava dest, elu-olust ja muust. „Petserimaa taevahelgid“ on Ilmar Vananurme kogu senise loomingu, eriti eelmisel aastal lavastatud „Petserimaa igatsuse“ järel uus hinnaline lüli kodumaakonna ajalugu kajastavas ketis. Lugeja on aga uute ülla tuste ootel. Lootus on, et õiglus võidab ja Eesti taastab oma riigi territoriaalse terviklikkuse. ALDO KALS
Pariisis tutvustatakse eestlaste vabaduseteemalisi kunstiteoseid Pariisis Eesti saatkonnas avati 5. juulil Jaak Visnapi kureeri tud ja teostatud kunstikogu näitus ,,Vabadus 21. sajandil“. Esindatud on 21 eesti kunst niku vabaduse olemust mõtes tavat teost. Näitus avati vaba duse-teemalise aruteluga, kus osalesid intellektuaalid Eestist ja Prantsusmaalt. Avaliku diskussiooni juhatas sisse suursaadik Lembit Uibo, selles osalesid kunstnik Marko Mäetamm, režissöör ja esseist Ilmar Raag ja poliitik Urmas Paet. Prantsusmaad esindasid Céline Bayou, INALCO õppejõud, veebiajakirja Regard sur l’Est toimetaja, Nicolas Tenzer, rahvusvaheliste küsimuste eks pert, Sciences Po õppejõud ja Bruno Tertrais, politoloog, strateegiliste uuringute fondi FRS asejuht. Vabaduse kunstikogu idee autor Jaak Visnapi sõnul on vabaduse mõiste Ukraina sõja kontekstis saanud uue sisu. ,,Eestis me elame Ukrainas toimuvale eriliselt kaasa, sest meie vabadus on noor. Me saavutasime selle veretult, kultuuri abil. Maailmas tuntakse Eestit laulva revolutsiooni ja Arvo Pärdi järgi. On väga oluline maailmale tutvustada Eesti kunstnikke ja nende loomingut. Meie väärtus on meie kultuur! Eesti kultuuridiplomaatias on küllaga arenguruumi.“ (ERR/EE)
