Eesti Elu / Estonian Life No. 28 | July 15, 2022

This newspaper was mailed on Friday, July 15, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 28, 2022

Reedel, 15. juulil — Friday, July 15

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ühtse perena meie mängumaal – Jõekääru 70

Elu kulgeb oma looklevat rada: mis­ ki muutub, miski jääb püsima ja kest­ ma üle aja. Oli 1952. aasta suvi, vana taluma­ ja oma maalapiga. Nüüd juba 70 aastat hiljem – ikka meie laste mängumaa. ,,Jõekääre maailmas on palju – üht­ ainust neist meeles ma pean…“ lauldakse meelsasti Jõekääru (JK) laste suveko­ dus, Udora alevikus, Ontarios, Kanadas.

Jõekääru eesti laste suvekodu esimene laagrinädal 2.-9. juulini 2022 on kiiresti möödunud.

Tempot lisas tavategevustele juurde traditsiooniderohke perekonnapäeva ,,Jälle koos“ tähistamine laupäeval, 9. juulil ja JK-70 tähtaasta.

Tarede juurest üle rippsilla nad marssisid – mudilased, keskmised ja suured kasvandi­ kud koos kasvatajatega. Mars­ sida oli tegelikult raske, sest rippsild ju kõikus edasi-tagasi, vasakule-paremale. Oli palju rahvariides noori väiksematest tüdrukutest teismelisteni.

Eestis alustati uue valitsuse moodustamisega

Arvestades Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide kokkulepet moodustada uus koalitsioon, tegi Karis Refor­ ­ mierakonna juhile Kaja Kallasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.

Põhiseaduse kohaselt määrab peaministri kandidaadi president ja volitused valitsuse moodustamiseks annab talle parlament. Seejärel nimetab riigipea valitsuse ametisse, misjärel ­annavad ministrid riigikogu ees

Neljapäeva hommikul kohtus Eesti peaminister Kaja Kallas (RE) president Alar Karisega, et esitada talle avaldus ame­ tist lahkumiseks. Reedeks tegi Kallas ettepaneku kutsuda kokku riigikogu erakorraline istung, et küsida mandaati uuele valitsuskoalitsioonile.

Perepeo lainetel ,,Jälle koos – JK 70“ Pingiridadel peamaja juures

Kaja Kallas kohtumisel president Alar Karisega.

Foto: VPK

istusid lapsevanemad, vanavanemad ja peresõbrad, kõik elevil, kaasa elamas oma armsate laste esinemistele. Perepäeva kontserdi juhatas sisse suvekodu juhataja Elli Kipper. Kasvataja Merike Järvamägi tutvustas igat esine­ misnumbrit ja kutsus esinejaid lavale, milleks oli muruplats ­peamaja ees.

Jõekääru Suvekodu Seltsi (JSS) juhatuse liige Monika Roose-Kolga tervitas külalisi Jõekääru 70. tegevusaasta puhul ja tänas nimeliselt 1. nädalal tegutsenud Jõekääru supertiimi ­ liikmeid, kes pakkusid lastele rõõmu, erinevaid tegevusi,

maitsvaid sööke ja turvalist ujumist.

Laste esinemiskava oli rõõmus ja hoogne ning paljude Eestis tuntud laulude ja tantsudega. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud tantsisid ringis, tehes konnatantsu ja armsaid ­ kallistamisliigutusi. Tüdrukud lugesid eesti keeles luuletust ,,Suvi“ ja poisid laulsid Muki nimelisest koerast. Kõige nooremad lapsed laulsid ka kodust, mis on tilluke ja armas kõigile.

Suured tüdrukud olid kokku pannud moodsa liikumistantsu.

Eesti poplaulu ,,Valged ööd“ lauluviiside saatel liikusid

14-16aastased neiud ühtlaselt mustas suveriietuses üle muruplatsi ja tegid saltosid, kukerpalle ja modernseid tantsusamme sujuvalt koos heas rütmis. Keskmiste poiste räpi stiilis laulmine pani vaatajad laginal naerma ja isegi kooris kaasa hüüdma.

ametivande. ,,Ootan valitsuskoalitsiooni, mis hoolimata suvest asuks kohe tööle ja kus kõik ministrid asuksid kohe poliitiliselt juhtima enda vastutusvaldkondi,“ ütles Karis. ,,Uue koalitsiooni järgmised kaheksa kuud nõuavad kõigilt koalitsioonierakondadelt, kogu valitsuselt jäägitut pühendumist ja see pole vali­ miskampaania. See on Eesti juhtimine läbi mitme kriisi, kus põimuvad julgeolek, pandeemia, majandus, inimeste hakkama saamine ja riigi rahanduse tugevatel jalgadel hoidmine.“ Karis kohtub lähipäevil ka uue koalitsiooni ministrikandidaatidega, et saada ülevaade nende kavatsustest oma valdkondade poliitilisel eestvedamisel.

Neljapäevase seisuga olid uue valitsuse ministrikandidaadid järgmised. Valitsusest pidid lahkuma reformierakondlastest ministrid Andres Sutt, Liina Kersna ja Maris Lauri. Senisest

Carmel Kallemaa võitis Pan-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali

Iluvõimleja Carmel Kallemaa treener on tema ema, varasem Euroopa- ja maailmameister Janika Mölder.

(Järgneb lk. 2)

Rio de Janeiros 7.-9. juulini toimunud Pan-Ameerika meist­ ­ rivõistlustel võitis Kanadat esindanud eestlanna Carmel Kalle­ maa võimlemise in­di­viduaalses mitmevõistluses pronksmedali, kogudes nelja harjutusega 113,6 punkti. ,,Olen väga tänulik võimaluse eest esindada Kanadat neil võistlustel. Võistlus oli edukas nii mulle kui Kanada koondi­ sele, sain palju positiivset taga­ sisidet ja lähen uue energiaga võimlasse, et valmistuda järgmisteks jõuproovideks,“ ütles Carmel Kallemaa võistluse ­järgselt.

Tartus üles kasvanud, kuid alates 2018. a Kanadat esindav Carmel Kallemaa (24) on esi­ mene Kanada iluvõimleja, kes Pan-Ameerika meistrivõistlustel mitmevõistluses medali võitnud.

Keskmiste ja suurte kasvan­ dike poolt esitati hoogsalt rahvatantsu ,,Oige ja vasemba“ ja kõige vanemad laagrisolijad keerutasid tantsiskledes ,,Mere­ meeste tantsu“. Suured poisid koos eeslaulja abikasvataja (Järgneb lk. 5)

Võistlus toimus Barra da Tijuca olümpiapargis Carioca hallis, kus 2016. a suveolümpial toimus korvpalliturniir. Mit­ me­ (Järgneb lk. 20)

2

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Ühendriikide hävitajad tugevdavad Eesti õhuruumi kaitset

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uus reaalsus: muutunud elukorraldus ja kõrgenenud kulud Kõrgenenud toidu- ja bensiinihinnad pole enam kellelegi üllatuseks. Regulaarselt poes käijad oskavad võrrelda näiteks aastataguseid hindu, kuid see pole veel kõik. Vastavalt on kiires tempos tõusnud üleüldine elukallidus.

Kanada Statistikaameti poolt kevadel läbi viidud küsitlus leidis, et ligi kolm neljast kanadalasest andis teada, et kasvavad hinnad mõjutavad nende võimekust igapäevakuludega toimetulekul, nagu näiteks kulud, mis seotud transpordi, eluaseme, toidu ja riie­ tusega. Selle tulemusena kohandavad paljud kanadalased oma ostukäitumist uue reaalsusega, mis hõlmab näiteks kulu­ tuste harjumuste muutmist ja kodu ostmise või ka uude üürikor­ terisse kolimise edasilükkamist.

Kuigi regionaalselt võib esineda mõningaid erinevusi, tunnevad enamus kanadalasi küsitluste järgi siiski inflatsiooni mõju.

Statistikaameti andmetel tõusid toiduhinnad riigis vahemikus aprill 2021 – aprill 2022 9,7%, seda nii värske puu- ja juurvilja, liha jm. osas. Toidutarnijate hinnangul võivad hinnad kasvada sügisel veelgi. Ja kuna kulutused on tõusnud ka muudes valdkondades, pole ime, et toidule jääb vähem raha.

Võimalusi kohandumiseks on inimesed leidnud mitmeid, alates n-ö mitte-hädavajalike autosõitude ärajätmisest kui ka toidule kulu­va eelarve kärpimisest – mis aga võib pahatihti kaasa tuua varasemast vähem mitmekülgsema toiduvaliku.

Toidupangad on juba mõnda aega toonud välja inimeste kõrgenenud vajadust nendepoolse abi järele. CBC kirjutas juuni algul Food Banks Canada küsitlusest, mis viitas nälja ja toiduga seotud ebakindluse kasvule Kanadas; kõige suurema löögi all on madalama sissetulekuga inimesed; ning üks viiest küsitletud kanadalasest andis teada, et on vähemalt korra ajavahemikus märts 2020 – märts 2022 tundnud nälga.

Muudatusi on tehtud ka elukorralduses. Sel nädalal kirjutas CTVNews äsjaavaldatud riigi statistika andmetest, mille kohaselt kasvab nende inimeste hulk, kes elavad koos korteri/majakaaslasega (roommates), samuti mitme-generatsioonilised pered.

Ajavahemikus 2001 – 2021 tõusis korteri/majakaaslasega kodude arv 54% võrra, mis on kiireim tõus kõigis majapidamise/leibkonna tüüpides. Mitme-generatsiooniliste perede hulk, mis samuti viimase kahekümne aastaga kasvanud, annab ilmselt võimalust kulusid kokku hoida, seda nii nooremate pereliikmete kui seenioride perspektiivist. Endiselt elavad paljud noored täiskasvanud vanematega/ühe vanemaga, ning ka perede loomise aeg on paljude jaoks edasi lükkunud.

Statistilised andmed on alati huvitavad, andes aimu erineva­ test trendidest pikemas ja lühemas perspektiivis, aga ka reaalsusest, milles käesoleval hetkel asutakse.

KAIRE TENSUDA

Nädal tagasi jõudsid Ämari lennubaasi Ameerika Ühend­ riikide hävituslennukid F-35, mis saadeti NATO poolt Baltikumi regiooni allianssi idatiiva tugevdamiseks. Ühendriikide hävituslennukid saabusid Eestisse NATO Air Shielding missiooni raames, mille eesmärgiks on tugevdada alliansi territooriumi kaitset Läänemere ja Musta mere ­vahel. Ämarisse saabunud varghävitajate F-35 näol on tegemist inimkonna ajaloo kõige moodsama relvasüsteemiga, mis suudab täita nii hävitus-, luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. Viienda põlvkonna hävitajana on F-35 eelised lahinguruumis tema

Eksperdid prognoosivad Eesti majanduse seisu halvenemist Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) hindab Eesti majan­ duse üldist olukorda rahulda­ vaks, kuid prognoosib küsitle­ tud ekspertidele viidates, et see nõrgeneb järgmise kuue kuu jooksul.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on eelkõige prognoositav majanduskasvu aeglustumine, jaehindade jätkuv tõus, ekspordi ja impordi võimaluste halvenemine. ,,Me pole päris seal majanduskriisis või kõige põhjas, aga oleme ikkagi languse faasis ja liikunud sinna kriisi poole praegu,“ vahendas Josingut rahvusringhäälingu portaal.

EKI küsitletud ekspertide

Eestis alustati…

(Algus lk. 1)

Riigikogu aseesimehest Hanno Pevkurist saab ametlikult kinnitamata andmetel Kalle Laaneti asemel kaitseminister. Üle­ jää­ nud Reformierakonna ministrid jäävad samaks. Keit PentusRosimannus jätkab rahandus­ ministrina, Urmas Kruuse maaeluministrina, Signe Riisalo sotsiaalkaitseministrina ja Kaja Kallas peaministrina.

Isamaa ministrikandidaadid on haridus- ja teadusministriks Tõnis Lukas, välisministriks Urmas Reinsalu, justiitsminist­ riks Lea Danilson-Järg, ette­võt­ lus- ja infotehnoloogia­mi­nist­ riks Kristjan Järvan, riigihalduseministriks Riina Solman.

Sosiaaldemokraatliku erakonna ministrikandidaadid on ametlikult kinnitamata andmetel Piret Hartman kultuuriministri kohale, Madis Kallas keskkonnaministri kohale, Riina Sikkut majandusministri kohale, Peep Peterson töö- ja terviseministri kohale ja Lauri Läänemets siseministri kohale. (PM/ERR/EE)

Foto: mil.ee

hukukindlus ja situatsiooniteadlikkus, mille tagab vargtehno­ loogia, sensorid ja mitmekihi­ line andmeside.

Lisaks Ühendriikide F-35

lennukitele paiknevad antud hetkel Ämaris Prantsuse NATO õhuturbe missiooni hävitajad Mirage-2000 ning Belgia hävitajad F-16. (mil.ee)

hinnangul on Eesti majanduses püsinud probleemina oskustööjõu puudus. Lisaks teevad muret praegune poliitiline ebastabiilsus ja kaubandustõkked.

EKI ennustab, et kuue kuu pärast väheneb eratarbimine.

Seda põhjustavad reaalpalga langemine, kõrge inflatsioon ja kõrged energiahinnad. Ka investeeringud on kuue kuu pärast väiksemad kui praegu.

Majandususalduse langus jätkub, sest kõikidesse Eesti naa­ berriikidesse on raskem müüa ja sisendid on kallimad.

Majandususaldus on madalam nendes riikides, mis asuvad Venemaa läheduses.

Suurenenud on inimeste hulk, kes kasutavad inflatsiooniga hakkama saamiseks sääste.

Kui varem on selliste inimeste arv jäänud paari protsendi pii­ resse, siis nüüd on neid 26 ­protsenti. (ERR/EE)

Saarte rannikule jõudnud reostuse päritolu ebaselge

G20 kohtumisel jäi ühispilt tegemata Eelmisel nädalal toimus Indoneesias juhtivate majan­ dusriikide G20 kohtumine.

Vene välisminister Sergei Lavrov marssis G20 välis­ ministrite kohtumiselt Indo­ neesias minema, kui läänerii­ gid kritiseerisid Moskvat Ukrainale kallaletungimise eest.

Välisminister Sergei Lavrov osales koos ametivendadega nende esimesel kohtumisel alates sõja puhkemisest. Võõ­ rustajariik Indoneesia teatas kohe, et konflikt tuleb läbirääkimiste teel lõpetada ja kriitikat jagus ka teistel.

USA välisminister Antony Blinken ütles, et Lavrovile sai suletud uste taga peetud kohtu­ misel osaks Lääne kriitika ­turmtuli.

Mitte ükski riik ei kaitsnud Venemaa suhtumist ega nõustunud Venemaa loogikaga.

Lääne diplomaatide sõnul ei kuulnud Lavrov istungitel ühe­ mõttelist poolehoidu Venemaale isegi riikidelt, mis USA ja Euroopa karmi lähenemist ei toeta.

Lavrov jäi Mulia hotelli ees

Neljapäevaks oli veel teadma­ ta, mis ainet uhtus meri sel nädalal Hiiumaa ja Saaremaa rannikule.

Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannikul paarikümne kilomeetri ulatuses ning vähesel määral ka Kõpu lõunarannikul ja Saaremaal Onni rannas leiti kleepuvaid hallikaid klompe, mille päritolu polnud lehe trükkiminekuajaks veel selge. ­ Laborianalüüside vastust loodeti reedeks.

Saaremaal oli reostus vaid paarisajal meetril, Hiiumaal oli reostusala suurem. (ERR/EE)

Rail Balticu liinil võib esimesena valmis saada Riia-Kaunase lõik Balti riikide ühisfirma AS RB tegevjuht Agnis Driksna sõnul plaanitakse Rail Balticu raud­ teeliin avada etappide kaupa aastatel 2026-2030 ja esime­ sena võidakse avada RiiaKaunase lõik.

Driksna ütles, et liiklus plaanitaval 870-kilomeetrilisel raudteeliinil algab pigem etappide kaupa, mitte korraga.

Lõigud avatakse järk-järgult aastatel 2026-2030, vahendas LSM. ,,Üks esimese avamisi võiks olla lõigul Riia-Kaunas,“ ütles Driksna. Vahepeal ehitatakse Eesti-suunaline lõik Tallinnast Pärnuni. Seejärel ühendatakse liin Pärnust Riiga. (ERR/EE)

rääkides endale kindlaks ja süüdistas lääneriike ,,üleilmsete majandusprobleemide“ eirami­ ses, et selle asemel sõjast rääkida. ,,Kohe kui nad suu avavad, hakkavad nad palavikuliselt Venemaad kritiseerima,“ ütles ta ajakirjanikele.

Tavapärast pilti kõigist G20 ministritest koos kohtumisel ei tehtud. (PM/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

3

EERO verstapostid ja aastakoosolek 2022 Mitmed uued inimesed on juba annetanud oma aega ja aidanud nii Estonian Ecu­ menical Relief Organizationi (EERO) administratsiooniga kui veebilehega, sotsiaalmee­ diaga, artiklitega ja kuulutus­ tega.

Suur tänu Tiiu Palumäele, Maimu Mölderile, Kati Kiilaspeale ja Rutt Pattersonile.

Pärast kaheaastast vaikset tegevust on nii maailm kui ­ EERO tegevus on hüpanud hüperajamisse. Mari Ann Tam­ mark ja Laas Leivat on olnud EERO eesseisuses asutamisest saadik ja sellega läbi elanud palju muudatusi Eesti majanduses ja poliitilisel maastikul; ja sellega on muutunud EERO tegevus ja projektid.

Aastakoosolekut korraldas Mart Pikkov, kes on EERO eesseisuse sekretär, teatades, et kahjuks Kaupo Kallemaa puudub koosolekult ja Toomas Merilo lahkub eesseisusest.

Toomas Merilo oli mitu aastat EERO eesseisuse liige, neist paar aastat laekur, Eelnurme Mälestusfondi komitee liige ja nõunik, mille eest oleme tänulikud.

EERO registreeris mitu uut liiget. Seniste EERO eesseisuse liikmetega liitub Ene Luik, kes on mitukümmend aastat töötanud IBM ja PWC konsultat­ sioonifirmaga suurte projektide juhina ja turustamisega. Eelmise aasta aruande esitas laekur Toomas Tammark, kes hoolitses nii tulumaksukviitungite kui valitsuse aruandluste eest ja mainis, et selle aasta prognoos on väga positiivne. Kui keegi

on huvitatud EERO liikmeks astumisest, palun saatke ekiri: eeroesimees@gmail.com või võtke EERO liikmega kontakti.

EERO nõukogusse kuuluvad: Aarne Luik, Kaupo Kallemaa, Laas Leivat, Mart Pikkov, Ene Luik ja Mari Ann Tammark.

Maailm jättis hüvasti endise Jaapani peaministri Shinzo Abega

paania üritusel atentaadi tule­ musel. Teda tulistati kõne pida­ mise ajal tänaval vaid mõne sammu kauguselt isetehtud tulirelvast töötu 41 aastase Nara elaniku Tetsuya Yamagami poolt.

Hoolimata rohkem kui kahekümne arsti pingutustest ei suudetud 67 aastase Abe elu päästa.

Juba mitmel päeval enne ­matusetseremooniat avaldasid Tokyos tuhanded inimesed endisele peaministrile austust. ­ Kogu Jaapan oli leinas. Pärast privaatset matusetseremooniat viidi teisipäeval tema kirst budistlikust templist autoga ­ Kirigaya Funeral Hall’i tuhastamisele. Matuseauto liikus läbi kesklinna ja möödus peaministri kabineti ja parlamendihoone eest. Shinzō Abe oli töötanud seal juba aastast 1993 ning aastal 2006 asudes seal ametisse ühe noorima peaministrina.

Tema teistkordne peaministri ametiaeg kestis 2012–2020 ja ta lahkus teenistusest tervislikel põhjustel.

Kõige kauaaegsemat Jaapani peaministrit Abet mälestati paljudes riikides ja maailma juhtivamad riigitegelased avaldasid tema traagilise hukkumise puhul siirast kaastunnet.

Teisipäeval, 12. juulil toimus Tokyo kesklinnas asuvas bu­distlikus Zōjō-ji templis kinnine matusetseremoonia, millest võtsid osa endise Jaapani peaministri Shinzō Abe abikaasa Akie Abe, pere­ konnaliikmed ja lähedased sõbrad. Üks maailmas tuntumaid Jaapani poliitikuid suri traagiliselt möödunud reedel, 8. juulil Osaka läheduses asuvas Nara linnas toimunud valimiskam-

Foto: ©Ülle Baum

2022.a märtsist saadik on EERO toetanud Ukraina põgenikke Eestis $320,000 suuruse summaga, mis on seni Eesti pagulasabi haridustoetuse kaudu aidanud 2,041 last ja vaimse tervise toetusega võimaldab <Mindspring> programmi treenida lisagrupijuhte Eestis ja korraldada rohkem vaimse tervise gruppe. Annetused on ­ tulnud Vancouverist, Newfound­ landist, Montrealist ja Ontariost. Üle 70,000 Ukraina põgeniku on 24. veebruarist, mil algas sõda, Eestisse saabunud, kuid umbes 43,000 jäävad Eestisse kuni sõja lõpuni (piirivalveameti arvud). Sügisel on kindlasti vaja lisaraha, et toetada neid, kes pole varem saanud haridustoetust ja jätkuvat abi on vaja vaimse tervise toetuse jaoks.

EERO Ukraina põgenikefondil on eriarve Northern Birch Credit Unionis Torontos.

EERO Esto Lastefond sai Hedvig Korpi pärandusest üle $21,000, mis on selleks, et aidata vaeseid lapsi Eestis. EERO Lastefond on varem toetanud mitmeid lastekodusid algaastatel, Haapsalu lastekodu 2010.a. ning 2019-2020 lapsi ja emad, kes asusid isesisvale elule siis, kui lahkusid naiste tugikesku­ sest (Pärnu, Saaremaa, Kihnu, Haapsalu, Tartu, Põlva, Lääne­ maa, Pärnumaa, Tartumaa).

EERO Lastefondil on samuti eriarve Toronto Northern Birch Credit Unionis.

Tänu ühele lahkele Kanada eestlaste perele oli/on EERO sponsoriks Ukraina põgenike laste traumateraapia heategevuskontserdil aprillis, Tallinn – Odessa Classics festivalil mais, Pärnu muusikafestivalil juulis ja Eesti Riiklikule Sümfoonia­ orkestrile. Neid kontserte saab nautida interneti kaudu ja lingid on EERO veebilehel: https:// www.eerocanada.com/news.

Kuna Eelnurme Mälestus­ fondi kapital lõppes, muutis EERO fondi nime EERO TalTech Scholarship Fundiks ja sai suure annetuse stipendiumikapitaliks, mis võimaldab anda toetust Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna 2 a üliõpilasele, kes on eestlane, kellel on väga head hinded, kes on aktiivne kooli kogukonnas ja ­ kellel on toetusraha vaja. Sel­ leks, et kindlustada stipendiumi, moodustab EERO oma liikme­ test investeerimiskomitee.

Mart Pikkov soovitas, et EERO moodustaks ka põhikirjakomitee, et EERO põhikiri ­vastab uutele nõuetele, kasutab võimaluse lisada elektroonilised teated, koosolekud jne, mida oleme nagu teised organisat­ sioonid teinud juba kaua aega.

Komitee peaks järgmiseks koosolekuks tegema soovitusi.

Soovime tänada abistajaid, lahkeid annetajaid ja aktiivseid liikmeid.

Tervist Teile ja head suve!

MARI ANN TAMMARK

Seoses endisele Jaapani peaministrile Shinzo Abe’le tehtud atentaadiga märkis oma ametlikus avalduses Kanada ­ peaminister Justin Trudeau 8. juulil ,,Canada condemns, in the strongest terms, this egregious attack and stands with the people of Japan in this difficult time,“ lisades ,,We greatly value our strong friendship with Japan – a friendship that was expanded and deepened under Mr. Abe’s tenure as Prime minister. He was a dedicated, ­ visionary leader and a close friend of Canada. We remain committed to the shared vision for a free and open Indo-Pacific region that Prime Minister Abe and I agreed to pursue during his visit to Ottawa in April 2019.“ Päikesetõusumaa endise peaministri visiit Kanadasse 2019. a. toimus ajal, mil Jaapan ja Kanada tähistasid diplomaatiliste suhete 90. aastapäeva.

Paljude inimeste mõtted ja palved olid seotud tihedalt Jaapani rahvaga viimase nädala jooksul. Miljonid inimesed saatsid kaastundeavaldused Jaapani rahvale kas virtuaalselt või kirjutasid kaastunderaamatutesse, mis olid avatud Jaapani suursaatkondades ja diplomaatilistes esindustes üle kogu maailma.

Norstati reitingud: Eesti elanike parteide esikolmik on eelistatuim muutumatu meediabränd on Parteide populaarsuse pin­ Eesti Televisioon gerea eesotsas muutusi pole, kuid uue võimukoalitsiooni moodustamisel osaleva Isa­maa toetus on tõusnud viimase küsitluse järgi 8,6 protsendini.

Viimati oldi samal tasemel 2019. a juulis, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 20,6% ja Keskerakonda 16,7% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,2%), Isamaa (8,6 %) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (7,2%).

Alates aprilli teisest poolest on Isamaa toetus kasvanud 3,8 protsendipunkti võrra ning praegusest kõrgem oli see viimati 2019. a juulis.

Koalitsiooni moodustavate erakondade toetus oli 49,5% ning praeguse seisuga oposit­ siooni jäävatel erakondadel 37,3 protsenti.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. juunist 11. juulini, kokku küsit­ leti 4001 valimisealist Eesti ­kodanikku. (ERR/EE)

12. juuli pärastlõunal tegi visiidi Jaapani suursaatkonda Ottawas Kanada peaminister Trudeau ja andis edasi valge lilleseade ja tegi sissekande kaastundeavalduste raamatusse.

Jaapani endine peaminister Shinzō Abe oli seotud Eestiga e-residendina, millise tunnistuse sai ta 2015.a Eesti poolse kingina. ÜLLE BAUM

Eesti elanike seas läbi viidud Kantar Emori meediabrän­ dide uuringust selgus, et eestlaste lemmikmeediabränd on kolmandat aastat järjest Eesti Televisioon (ETV), mida pidas kõige enam meeldivaks 39 % 15–74-aastastest elani­ kest. ETV-le järgnevad edeta­ belis Delfi (29%) ja ERR (28%). ERR-i meeldivuse ta­ ­ seme kasv on märgatav vanu­ serühmas 35–74 eluaastat.

Kõige suuremid erinevused brändieelistustes on rahvuste lõikes: eestlaste selgeks lemmikuks on aastaid olnud ETV, venekeelsete elanike lemmikuks on tänavu tõusnud ETV+.

Varasemalt on venekeelsete eelistuste tipus olnud Delfi ja Postimees.

Raadiojaamade seas juhib edetabelit Vikerraadio, mis üldtabelis on seitsmendal kohal.

Rahvusringhäälingu kanalitest on 30 enim meeldinud meediabrändi hulgas veel: ETV2 (13. koht), Jupiter (15. koht), Raadio 4 (18. koht), Raadio 2 (24. koht), Klassikaraadio (28. koht) ja Raadio Tallinn (44. koht).

Tuntum meediabränd Eesti elanike jaoks on Postimees, järgnevad Delfi, ERR ja ETV. Populaarseimate meediabrändide väljaselgitamiseks palus Kantar Emor vastajail teha valik 76 etteantud nimetuse seast.

Uuringus osales 1065 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat. Uuring korraldati maikuus.

Hiljuti Kantar Emori tehtud Eesti elanike kõige meeldi­ vamate brändide edetabeli esi­ kümnesse jõudis tänavu samuti kaks meediabrändi: üldedeta­ belis jagasid kolmandat kohta Google ja ERR ning kümnendale kohale jõudis ETV. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Jõekääru laagri esimene nädal

Nädala portree

Madli Vahtra: pikk tee arstiks saamiseni Jaanuaris 2016 kirjutasime Eesti Elus Madli Vahtrast – USAs sündinud ja kasvanud eestlannast, kel tugevad side­ med Kanadaga. Sel ajal õppis ta Toronto Ülikoolis viimast aastat bakaleureuseõppes neu­ roteadust ja psühholoogiat, kuhu astus pärast keskkooli lõpetamist Chicagos, ning töö­ tas ka Toronto Eesti Ühis­ pangas. Tookord rääkis ta oma tulevikuplaanidest, mil­ leks olid arstiõpingud USAs. Vahepealse kuue ja poole aasta jooksul on Madli (28) õppinud ja kõvasti töötanud ­ ning saavutanud oma unistuse: tänavu kevadel lõpetas ta Midwestern University meditsii­ nikooli (Illinois) ning on praegu resident sünnitusabi ja günekoloogia alal (OB-GYN). Hea meelega rääkis ta oma õpingu­ test ja tööst, samuti perest.

Madli sündis ja kasvas Chicagos vanima lapsena nelja­ lapselises peres. Tal on üks õde ja kaks venda: Merit (25), Oskar (27) ja Feliks (23). Tema ema Silvi Pirn on Ameerika eestlane ja isa Mehis Vahtra, kes möödunud aastal suri, oli Kanada eestlane. Seepärast oligi side Kanadaga väga tugev: pere külastas tihti Torontos elavaid vanavanemaid Viivi ja Arvo Vahtrat (vanaisa lahkus mõni aasta tagasi) ning kõik suved

veedeti alati Jõekäärul, kus ema aastaid töötas ning lapsed olid kasvandikud. Hiljem oli Madli ka kasvataja ja Kanada eestlaste seas on tal väga palju sõpru. Nii oli pärast keskkooli Toronto Ülikooli õppima minek mitte sugugi tundmatusse kohta asumine.

Madli on käinud Eesti kooli­ kooriga Eestis laulupeol, viimane Eesti külastus oli 2017. aastal. Ta loodab sinna jälle minna, praegu elab Tallinnas noorem vend Feliks, kes asus sinna pärast ülikooli.

Nende pere on väga eestimeelne, Madli isa Mehis on ­olnud Chicago Eesti Maja president. Chicagos on aktiivne eestlus, aga hetkel pole Madlil olnud aega sealse ühiskonnaga palju kontaktis olla, sest arstiks õppimine on teatavasti väga intensiivne. Madli vend Oskar ­ töötab praegu sealses Eesti Majas. Õde Merit töötab personaaltreenerina Portugalis.

Akadeemiliselt kuulub Madli korp! Amicitia ridadesse, mille tegevuses ta Torontos elades osales.

Kui Madli lõpetas 2016.a.

Toronto Ülikooli bakalaureusekraadiga, kolis ta esmalt Detroiti, kus töötas kaks aastat ühes haiglas. Ta tundis, et vajab praktilist kogemust ja kinnitust, kas tahab ikka arstiks õppida.

Madli (ees paremal) koos õe Meriti ja vendade Oskari (vas.) ja Feliksiga.

Arstiks õppimine hõlmab endas tegevust nii haiglas kui klassiruumis.

Tänavu mais lõpetas Madli Vahtra Midwestern University arstiteadus­ konna.

Huvi oli suur ja kaks aastat hiljem sai ta sisse Midwestern ­ University’sse, kus õppis neli aastat arstiteadust. Esimesed kaks aastat peamiselt klassi­ ruumis, õppides anatoomiat, mikrobioloogiat, biokeemiat jm., järgmised kaks aastat aga haiglas, kus sai ka väiksemaid asju teha, näiteks mõõta vere­ rõhku, õmmelda haavu jm.

Selle aja jooksul õppis ta kõike ja tuli otsustada, millise eriala peale spetsialiseeruda. Madli otsuseks oli sünnitusabi ja ­ günekoloogia, mida ta kaheksa kuu jooksul õppides leidis, et on tema jaoks õige tuleviku ­eriala. Vastav residendiprogramm algas juuni algul, kestab neli aastat kuni täieliku litsentsi saamiseni (praegu on tal ajutine luba) ning see hõlmab peamiselt tegevust haiglas, samuti võivad tal olla oma patsiendid.

Madli viimased aastad üli­ koolis olid hoopis teistsugused, kui need oleks olnud tavapäraselt, sest teatavasti algas 2020. a märtsis Covidi-pandeemia. Kui see algas, ei teadnud ju keegi, mis toimuma hakkab, meditsii­ nitudengeid ei lubatud algul mitu kuud haiglasse ning ­õpingud toimusid Zoomi kaudu.

Juulis 2020 sai ta tagasi haig­ lasse ning hiljem tegeles ka Covidi-patsientidega intensiiv­ ravi osakonnas, kogedes suurt koormust haiglale, mida pandeemia kaasa tõi. Ta nägi ka, kuidas mitmed med.õed ja teised haiglatöötajad tundsid läbipõlemist ja otsustasid sellest tööst loobuda, kas siis varasele pensionile siirdudes või hoopis teise ameti valides.

Ise tundis Madli end pandeemia ajal haiglas väga turvaliselt, sest olemas olid kõik vajalikud isiklikud kaitsevahendid (PPE). Haiglas ta Covidit ei saanud, kuid sai mujalt ja on selle läbi põdenud.

Eks Madli on ka ise vahel õppimise ja haiglatöö ajal väsimust tundnud, mitte sugugi ainult pandeemiaga seotult, sest päevad on pikad ja pinget jagub. Aga palju jõudu ja jul­ gustust andis hiljutine kohtu­ mine seenior-residentidega, kinnitades, et ta on valinud õige eriala. Juba varsti saab Madli

oma patsiente võtta. Kõik see tundub nii huvitav.

Oma tulevikku näeb Madli günekoloogina erasektoris, või­ malik on ka saada haiglaluba ja aidata oma sünnitama minevat patsienti haiglas.

Residentuuri ajal on Madlil igal aastal 20 päeva puhkust, mida ta hoolega planeerib.

Näiteks hiljuti oli ta Jõekääru Alumni laagris, millest on toredad mälestused. See oli esimene kord alates pandeemia algusest Kanadat külastada ja ta loodab seda suve jooksul veel teha.

Madli on nõus oma intensiivse töö kõrvalt vahetevahel Eesti Elule kirjutama, näiteks vastama mõnedele lugejate ­küsimustele. KAIRE TENSUDA Fotod Madli Vahtra erakogust

S P ORT

Kanada lahtistel on osalejatena nimekirjas ka Kontaveit ja Kanepi Augustis Torontos toimuvatel Kanada lahtistel meistrivõist­ lustel leiab WTA kõrgeima kategooria turniiri osalejate nimekirjast ka Anett Konta­ veidi (WTA 2.) ja Kaia Kanepi (WTA 35.).

Eelmisel aastal ei pääsenud Kontaveit avaringist edasi, jäädes 7:5, 3:6, 3:6 alla Jessica Pegulale (WTA 8.). 2019. aastal jõudis Kontaveit kolmandasse ringi, kus ta pidi tunnistama Karolina Pliskova (WTA 15.)

3:6, 5:7 paremust. Kanepi osales Kanada lahtistel viimati 2010. aastal, siis kaotas ta kolmandas ringis 2:6, 1:6 Kim Clijstersile.

Osalejate nimekirjas on koguni 41 maailma edetabeli 43-st parimast mängijast. Kohalikest mängijatest leiab nimekirjast maailma 14. reketi Leylah Annie Fernandezi ja 2019. aastal võidu võtnud Andreescu.

Kõrgeimat asetust omab maailma edetabeli esireket Iga Swiatek.

Kanada lahtised meistrivõistlused toimuvad 8. kuni 14. ­augustini. (ERR/EE)

1952 – Eesti kogukond Torontos on jõudnud arusaa­ male, et meie lastele on vaja nende oma mängumaad.

Kohta, kus saab eesti keeles ja eesti meeles lihtsalt olla ja sõpradega aega veeta. Kus kodune tunne ja värske õhk tervitavad sind juba kaugelt ning kõik muu ununeb. Nii sündis Jõekääru, tükike nii kodust Eestit, mis selle üle 6700-kilomeetrise vahemaa silmapilkselt olematuks muu­ dab. See on meie kodu, meie armas suvekodu paik, meie väike Eesti.

Täna, mil Jõekääru Suve­ kodu tähistab oma 70ndat tegutsemisaastat, on meil siiras rõõm näha taas lapsi ala peal ringi jooksmas ja rõõmust kilkamas. Üle kahe aasta oli pikisilmi oodatud, millal taas laagrisse saab.

Lapsed oleks justkui oma­ vahel kokku leppinud – JK70 avanädalal oli laagris 70 last Kanadast, Ameerikast, Eestist ja Itaaliast! Nädala alguses tehtud tuleohutuse drill ja selle raportid paljastasid, et viimati oli laagris nii palju lapsi täpselt 10 aastat tagasi – aastal 2012.

Lisaks liitusid mudilased, kõige nooremad neist 8-kuused kaksikud.

Esimene nädal möödus peamiselt taas ennast Jõekäärule sisse seades, palju palju perekonnapäevaks harjutades ning eesti laule ja rahvatantse õppi­ des. Sellegipoolest oli piisavalt aega ujumas ja saunas käia, tutvumismänge teha, Marcus Kolga esitluses Kalevipoja lugu kuulata, Simcoe järve ääres käia, laskmist harjutada ja kuns­ ti, sporti ja nahatööd teha, lõkke­ õhtul vahukomme küpsetada ning hiliste tundideni reede õhtul tantsu vihtuda. Mitmed taretegevused, saunaõhtutel üks­ teistele vempude viskamine, konnatiigis mängimine, matkad Taevaskotta ja Kiviojale ning veel palju palju teisi toredaid ettevõtmisi.

Laste turvalise ja rõõmsameelse laagrikogemuse eest hoolitseb Jõekääru supertiim.

Ikka eriti suur tänu kõigile, Jõekäärul on vedanud, et nii palju andekaid ja häid inimesi ikka ja jälle lakkamatult ennast laagriellu panustavad. Lapsed on hoitud ja laagriprogrammiga rikastatud, söök on imemaitsev, saun köetud ja laagriala korras – mida veel tahta! :) Lisaks laagripersonalile on ka suur hulk vabatahtlike panustanud viimaste aastate jooksul tuhandeid tunde, ikka selleks, et ala korras hoida ja kindlaks teha, et lastel oleks siin turvaline olla.

Jõekääru tegutseb tänu Jõekääru Suvekodu Seltsi liikmete vabatahtlikule panusele.

Kui kellelgi on soovitusi või soovite ise kaasa aidata laagri heaks, võite alati ühendust ­võtta: joekaaru@hotmail.com.

Kohtumiseni Jõekäärul!

Jõekääru suvekodu mees­ konna nimel KADI LAANEOTS

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Venemaa olemus

raketirünnakuid Moskvale. Ku­ jutage ette!

Kalev Stoicescu, Venemaa teeb inimkonnale Rahvusvahelise Kaitseuuringute ainult head. Ta ei ole alustanud Keskuse teadur ühtegi sõda. Ta on neid ainult lõpetanud. Muidugi võidukalt.

ERR

Ühtse perena…

(Algus lk. 1)

Felix Tammega aga näitlesid muruplatsil vastavalt tuntud laulu ,,Superesto“ sõnadele. ­ Poiste teatristseenis lendas Superesto kõrgelt (õnneks maandus madratsile) ning ta ujus vees ja rääkis eesti keelt.

Perepäeva meeleoluka kontserdi lõpuosas lauldi ühiselt ,,Jõekääru laulu“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“. Ent ükski perepidu ei saa ju lõppeda ilma ,,Tuljaku“ rahvatantsuta! Jah, rahvas plaksutas tantsijatele kaasa ja kõik neiud tõsteti kõrgele õhku noormeeste poolt!

Peokava lõppsõnas tänas JSS juhatuse liige Lia Zifkin mälestusesemetega suvekodu heaks tegutsenud vabatahtlikke, kõiki laagri töötajaid ja abilisi.

Lia Zifkin tänas eraldi perepäeva piduliku lõunasöögi valmistajaid – Erin ja Jaan Kittaskit koos abilistega, lisajõuks Marcus Kolga ja Sven Linkruus. Tänusõnu jagati laagri maa-ala korrastajatele: Mart Põldma,, Andres Kolga, Heikki Kolga, Linda Lillakas, John Flannery, Siiri Valter.

Kontserdi muusika ja helitehnika eest hoolitses perepäeval Miku Linkruus, kes ka oli hea rahvatantsupartner eeskavas.

Peokava lõppakordiks kuju­ nes traditsiooniline perekonnavalsi ringtants, kuhu noored kutsusid kaasa tantsima omad isad-emad ja vanaisad-vana­ emad. Tantsule järgnes suve­ kodu kasvandike, kasvatajate ja küla­ liste ühisfoto tegemine.

Kontsert meeldis kõigile. Lausa imestati, et nii lühikese ajaga on võimalik suvekodus paljude muude tegevuste kõrval selgeks saada tantsud, laulud ja välja mõelda esinemiskavad.

Enne pidulikku lõunastamist ja maiustamist koguneti Lia Zifkini eestvõttel õunapuuaeda vaikseks hetkeks ja mälestati puude istutamise tseremooniaga hiljuti lahkunud suvekodukaaslasi – Liivi Sandy, Snaige Jõgi ja Andros Lipp-Leppik.

Kes on suvekodu hakkajad ja särtsakad tegijad 2022?

Tänavuse suvekodu 2022 energilisteks juhtideks on juhataja Elli Kipper ja abijuhataja ning eesti keele õpetaja Kadi Laaneots (Eestist). Esimesel nädalal (2.-9.07.) oli laagris kokku 69 last, teasel nädalal (9.-16. juulil) oodati 67 noort suvekodusse puhkama.

Laagriarstina tegutses 1. nädalal Lembi Hess, väikeste tüdrukute kasvatajana Tiiu Hess, abikasvatajana Mia Mat­ soo (Eestist) ja tare emaks oli Reet Hess. Mudilaste programmi juhendas Silvi Kolga ja abijuht oli Sophie Evelyn. Väikeste poiste kasvatajaks oli Robi Trei, abikasvatajateks Marc-André Perron, Lillian Dumbrille ja Maarika Neges. Väikeste tares olid vabatahtlikeks abilisteks Jaan Hess ja Laas Hess.

Keskmiste tüdrukute kasvatajana tegutses Laura Nipernado ja abikasvatajana Angelika Moore. Suurte neidude kasvatajateks olid Merike Järvamägi (Eestist) ja Maiki Müürsepp (USAst).

Keskmiste poiste kasvatajaks oli Kalev McCarthy (USAst) ja abikasvatajaks Stephen Jenkins.

Suurte poiste kasvatajaks oli Paul Sambla ja abikasvatajaks Felix Tamm.

Suvekodus juhendab käelisi tegevusi kunstiõpetaja Proomet Torga (Eestist), nahatööd juhendab Lia Zifkin, laulmist ja täpsuslaskmist Kadi Laaneots, (rahva)tantsu ja laulmist Elli Kipper, spordijuhiks on Merike Järvamägi. Vetelpäästeteenis­tu­ ses on Bronwyn Pajo ja Laas Kolga. Kalevipoja legende ja lugusid tutvustab Marcus Kolga. Laagri registraatoriks on Linda Lillakas. Sauna- ja meist­ ritöid tegid Väino Treksler ja Lucinda Bester Venter.

Maitsva ja tervisliku toidu valmistajaks on peakokk Erin Kittask koos abilistega Jaan Kittask, Siiri Valter, Monika Dumbrille, Monika RooseKolga, Kalev Neges (ja ooda­

takse ka teisi abilisi).

Suvekodu esimese nädala teemaks oli eesti keel ja kul­tuur, teise nädala teemaks on sport.

Laagrisse on tulemas veel uusi noori abilisi – Isabelle Laanemaa Paskov, Annika Lepik, Lukas Timmusk jt.

Kes on Jõekääru ,,tuksuvaks südameks“?

Jõekääru laste suvekodu ei toimuks, kui ei oleks vabatahtlikke, abilisi ja toetavaid sponsoreid – Eesti Sihtkapital Kanadas ja Eesti Abistamis­ komitee Kanadas. Samuti JSS juhatus on olnud suurepärane tiim, kuhu kuuluvad töökad ja abivalmid liikmed: Kersti-Li Fischer, Linda Karuks, Ilmar Kütt, Kristina Lillakas, Leiki Luud, Heikki Novek, Monika Roose-Kolga, Krista Spence, Inge Tamm, Eerik Valter, Lia Zifkin. Nad on nagu laulus kirjeldatud superesto, kes me ­ päästja, kes kultuuri meile toob, hoiab rahvuslikku meelt ja räägib eesti keelt.

Laulame Jõekäärust laulu!

Jõekäärul, sõber, ootan sind siin rõõmust alati särab silm, siin on päikest, on vett ja veel Simcoe äärde matk, see on meie mängumaa.

Refr.: Siin ma tahan matkata siin ma tahan laulda ka see on meie mängumaa see on meie maa.

Jõekäärule tule sinagi ja too sõber kaasa! Saad laulu ka selgeks eesti keeles!

Ehk saad eesti kringlitki veel maitsta!

Jõekääru radadelt EDA OJA Fotod INGE TAMM

Valetamine on ebapatriootlik ning ühtlasi kriminaalkuri­ tegu. Riigijuhid ja -aparaat ning riiklikud meediakanalid valetasid nõukogude ajal, kuid Putini ajal nad enam ei valeta. Suurvaletajad sõida­ vad tõllas. Kümned miljonid nõrgamõistuslikud, inimvääri­ kuse ja inimlikkuse kaotanud (kui see on neil kunagi olnud) väikevaletajad karjuvad gipgip-urraa. ,,Valetajad“ ripu­ vad võllas.

Vaikijad vaikivad. Nad ei taha karjuda ega võllas rippuda.

Ametlikud valetajad on reeturid. Ka välisagendid. Neid tuleb mistahes meetoditega elimineerida. Vaikijad on kahtlased.

Miljonid lahkuvad Vene­ maalt. Ongi parem. Järgi jääb truualamlik lumpen. Need vii­ vad Venemaa edasi. Või tagasi.

Kuidas võtta.

Reeturid põgenegu kuni veel saavad. Kuni piirid on veel avatud. Kes ei taha või ei saa ära minna, lähevad varem või hiljem kinni. Uus GULAG saab olema kasulik nii kasvatustööks, kui rahvamajandusele.

Venemaal on kõik nagu arenenud demokraatlikus maailmas. Lihtsalt teist moodi.

Venepäraselt. Selles pole ju ­midagi halba.

On president, valitsus, parlament, kohtud ja põhiseadus.

Toimuvad valimised ja referendumid. On erinevaid meedia­ kanaleid. Ka sotsiaalmeedia.

Inimesed vaatavad televiisorit ja on kodumaa ja maailma asjadega kursis.

Igaüks vaatab või loeb mida tahab. Või mida saab vaadata või lugeda. Kuid valetada ei tohi. Nõukogudeaeg on läbi.

Pole tarvis enam ridade vahelt lugeda. See ajatu oskus läheb ajaloo prügikasti. Kõik on must-valgel ja selgelt kirjas.

Meie (nende) arusaam Venemaa välispoliitika ei e­ rine samuti lääne omast.

Nemad võtsid Serbialt Kosovo ära, kuid meid võtsime Krimmi.

Mis vahet seal on? Nemad sõdisid Saddam Husseini vastu Iraagis, kui meie sõdime fašistidega Ukrainas.

Miks on lääs valge ja Venemaa must? Pada (lääs) sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Neil on NATO ja Euroopa Liit. Meil on oma NATO (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon) ja Euroopa Liit (Euraasia Majan­ dusühendus). Meie omad on demokraatlikud, sest nad koosnevad sõbralikest riikidest ja vennalikest rahvastest. Nende omad on USA ülemvõimu all.

USA kasutab NATO-t ja Euroopa Liitu oma ekspansio­ nistlike huvide realiseerimiseks.

Püüab tungida isegi Venemaa põlistele aladele Ukrainas ja sealt korraldada viie minutiga

Nii ütles tsaar-president. Ta ei ründa Ukrainat ega alustanud invasiooni 24. veebruaril. Nii ütles välisminister.

Venemaalastele on nii palju ülekohut tehtud läbi terve ajaloo. Poolakad, Napoleon ja Hitler on olnud sissetungijad.

Venemaa on alati vabastaja.

Mõistagi ka kõrgkultuuri looja ja maaletooja. Kõik, keda Vene sõdurid vabastavad, peavad ­olema õnnelikud ja tänulikud.

Venemaaga ei taha koos olla ainult fašistid. Nende hävitamine on igati õigustatud. Vene sõjaväelased ei tapa süütuid inimesi, ei varasta ega vägista. See pole lihtsalt võimalik. Nad on ju kangelased. Butšas sõdinud vaprad kaardiväelased ei ole mõrtsukad. See on lavastus.

Ukrainlased tapsid oma inimesi, et Venemaad süüdistada ja häbistada.

Moskva Patriarhaadi õigeusk ongi ainus õige usk. Selle nimi on juba selline. Patriarh Kirilli sõna ja tegu on ainuõige. Tema teab, sest ta on vana ja tark mees. Kiriku juurde ei kuulu ainult kirikud, ikoonid ja muu kiriklik atribuutika ja kombed, vaid ka Kalašnikovi automaatide, mürskude, rakettide, tankide ja sõjalennukite pühitsemine, sest meie sõda on püha ja õiglane.

Riik, kirik, rahvas ja sõjavägi on ühtsed. Kolmas Rooma üks­ kord võidutseb nii kui nii.

Kaubanduses ja teeninduses on kõik olemas. Kui dekadentse lääne kraami ei saa, siis pole vajagi. Saame ise hakkama.

Teeme ise kõik mida on vaja.

Vkusno i totška teeb ise hamburgereid, olgu hallitanud bulkadest ja saepuruna maitsvatest kotlettidest. Lõpuks leiame ka friikartuleid. Milleks on vaja autodele paigaldada turvapatju ja roolivõimendit?

Inimesed ei pea rallima. Sõi­da­ vad rahulikult punktist A punkti B. Ka piduriklotse ja elektroo­ nilisi lennukaarte pole vaja natsionaliseeritud läänelennukitele.

Vene piloodid on väga võimekad. Küll nad lõpuks nõustuvad nende Airbusidega ja Boeingu­ tega lendama. Või võtame neid lennukeid üha rohkem tagavarajuppideks lahti.

Lõpuks, me ei anna alla.

Tulgu või veeuputus. Me liht­ salt ei saa kaotada ja alandust (loe vastutust) taluda.

Kõik on meie vastu. Olgu, hiinlased ja hindud veel mitte, sest neil on omad praktilised põhjused. Nagu ka Süüria ja Venetsueela diktaatoritel. Kuid ikkagi, keegi meid ei armasta.

Isegi valgevenelased, kasahhid ja armeenlased. Nad on vist hirmunud. Imelik. Kas hirm polegi armastus ja austus?

6

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Elin Toona 85 Erika Kessa

Rahvatantsuõpetaja Toomas Parra oma paarilise Maarit Pappeliga.

Mets meis kõigis (2) Metsaülikool 2022 Metsaülikooli löök­ lause sel aastal on „Mets meis kõi­ gis“, kuna pidasi­ me Metsaülikooli tegevusi viimasel paaril aastal Zoomi keskkonnas, millisel ajal tundsime suurt puudust seltskonnast ja Kotkajärve põlismetsast. Tasub sel aastal mõelda metsa võlule ja kuidas see pakub tervisele ja hingele head.

Lisaks eelmises artiklis (EE # 26, 30.6.2022, lk 9) ära toodud loengutele toimuvad Kotkajärve Metsaülikoolis veel mitmed tegevused, nimelt keelekohvik (endiselt EKK grupid) ja huviringid.

Riina Kindlam

Keelekohviku teemad: Keele ja rahvapärimuse uurija Jaan Sudak pakub keelekohviku grupile võimalust süveneda rahvapärimuse teemasse ning Jaan tutvustab osalejatele teemapärast sõnavara.

Metsaülikoolil on rõõm tea­ tada, et luuletaja ja ajakirjanik Riina Kindlam pakub Metsa­ ülikoolis viibijatele loovkirjutamise keelekohvikut. Kui paljudel meist on mahti aega maha võtta ja ennast kirjapildis loo­ minguliselt väljendada? Inspi­ rat­siooniks pakub Riina näiteid teiste kirjanike loomingust.

Piret Noorhani keelekohvik põhineb kirjandusel. Talvi Laev pakub eesti keele kõnepraktikat algajatele lõbusa jutuajamisega, julgustamaks neid, kel keele­ oskus on napp.

Kristjan Kannukene võtab eesti keele häälikud luubi alla improkoori korraldades.

Talvi Laev

Huviringid: Huviringe on meil rohkelt sel aastal: Robert Hiis korraldab kanuusõitu, Ene Timmusk leivaküpsetamist, Ülle Veltmann verivorstide valmistamist, Maret Tae ja Kristiina Mark loodus­ matka. Allan Luiker hoolitseb võrkpalli ala eest, Jaan Sudak viib läbi mõtluseringi („mindfullness“), Jaak Järve pakub maletamist, Allan Luiker ja Agu Ets korraldavad viskimaitsmist (nii kanada kui ka šoti) ja Tiina Hiis massaaži.

Lisaks ülaltoodule toimuvad rahvatantsuharjutused, hiielkäik, lõkkeõhtud ja ka filmiõhtud.

Metsaülikooli nädal sel ­aastal on 21. – 27. august.

Registreeri ennast Metsaülikooli veebilehel www.eesti.ca/mu.

Ootame teid metsa!

Pika elu jooksul leiab igaüks (loodetavasti) oma „veregrupi inimesi“. Neid, kes inspiree­ri­ vad Sind, kellega koos olla on hea ja kerge, sest mõistad neid poolelt sõnalt ja võid jät­ kata teise pooleldi ütlemata või lõpetamata lauset.

Kui Torontosse jõudis Elin Toona raamat „Into exile: a life story of war and peace“, mis kirjeldab eestlaste põgenemist 1944.a ja järgnevat elu, siis tundus, et see on parim ajalooõpik eesti täienduskooli vanema astme õpilastele. Lisaks ajaloole kirjeldab autor inimeste emotsioone, mõtteid, mälestusi ja pürgimusi.

Raamat pälvis auhindu tol ajal Ameerikas elavale Elin Toonale, kus ta ei piirdunud kirjutamisega, vaid andis loengud mitmetes Ameerika ülikoolides, tutvustades Eestit ja Balti riike.

Toronto eesti koolis lugesime seda raamatut inglise keeles ja tegime peatükkidest kokkuvõt­ teid eesti keeles. Nüüd on see raamat tõlgitud ka eesti keelde – „Pagulusse“.

Elini ümbermaailmareis on jõudnud ringiga tagasi sinna, kust ta 1944. a. sügisel põgenes – Eestisse, Haapsallu. Õigemini kaheksa kilomeetrit eemal asuvasse Taeblasse. Ei õnnestunud tal tagasi tulla oma kodumajja, kus ta vanaisa Ernst Enno ja perega elas. Võõrandatud varade tagastamise käigus toimus palju kummalist, mistõttu Elin saab küll käia seda armsat kohta vaatamas õiguseta seda omamast. Aga see selleks. Nüüdseks on vanaisa Ernst Enno maja lähedale paigaldatud Elin Toona nimeline pink. Pingi taga, vanaisa kunagisel krundil, avara vaatega promenaadile ja lahele, kõrgub suur kuusk. Selle puu kohta jutustas Elin loo: 90-ndatel, kui ta järjekordselt Haap­ salu külastas, leidis ta prügihunnikust ära visatud poolkuivanud juurtega kuuse. Heas usus kõigesse, mis on nii Elinile omane, istutas ta selle õnnetukese.

Nüüdseks on sellest sirgunud kaunitar. Vägisi kipub üks võrdlus pähe…

Külastasin kirjanikku Taeb­ las, mis jääb imeliseks mälestuseks. „Teo rada“, nagu Elin oma ­eluteed nimetab, on ta tagasi toonud oma sünnimaale, kus ta 12. juulil pühitses 85ndat ­sünnipäeva. Tartus tähistati seda päeva näitusega tema loomingust. Palju õnne, Elin!

Innustunult kirjutab ta oma uut raamatut „Tähesadu“, mis kajastab tema teekonda Tseilo­ nilt Inglismaale.

Samuti ilmus juulikuu „Loo­ mingus“ essee „Mea Culpa“.

Näeme rohkem, kuuleme rohkem, tunnetame rohkem ja loeme rohkem.

Lisan omal valikul mõned katked käsilolevast raamatust „Tähesadu“ … Nad olid mu täie teadmi­ sega hädasse jätnud. Andestasin

Juubilar Elin Toona (paremal) koos Erika Kessaga Elini nimelisel pingil.

Foto: erakogust

Erika ja Elin suure kuuse juures.

neile! Mind oli vabaks antud, et saaksin otsast alustada. Nii­ moo­ di andestas kevad suvele, kui see ta metsalilled närtsitas.

Ja suvi langetas pea talve ulgvel pimeduse ees. Sellise ­ ringkäigu abil hoiab loodus enda tasakaalus, inimloomus aga kustutab viimaks halvad mälestused, luues neist kirjandust. Keegi ei uskunud seda, siis aga juhtus see taas! Ikka ja ikka jälle! Sest ega keegi ei ela ju kahesaja aastaseks või nii.

Kui see nõnda oleks, ei kordaks ajalugu end nii sageli. … … Mind üllatas, et ma polnud kunagi omistanud inglastele, kelle hulgas olin üles kasvanud, sellist tohutut nostalgiat, mis oli märksa omasem deporteeritutele ja pagulastele, eriti neile, kes tulid mõnelt väikeselt maalt.

Mälestuste, kaotatud pärandi ja tagasipöördumatu mineviku võim lõi kosmilise rahvuskuuluvuse, mis hõljus endiselt justkui mullidena ülejäänud maailma kohal. Me polnud saanud oma maad tagasi, kuid meie ainukordsus oli alles. … … Aetuna kelladest, valealgustest, oli vaja meeles pidada,

Foto: erakogust

et aeg pole midagi muud kui sõõm õhku elu ja surma, kõige ja eimillegi vahel. Üksainus sõõmuke õhku elu ja surma ­vahel, siin- ja sealpoolsuse vahel! Mu silmi valgusid kergenduspisarad, kui taipasin, kui lähedal mulle oli olnud surm.

Nüüd vähemalt ei oodatud mult enam midagi enamat. Kõigis mu rõõmudes peegeldus ena­ masti valgus, kurvastuses aga enamuses pimedus. … … Inimesed nagu mina, kes maailma teadvust olid vaid riivata jõudnud, ei suutnud ­ tundmatust kujutleda mitte taga­nemise ega lüüasaamisena, vaid lugupidamisena selle vastu.

Oli hirmutav möönda, et lõppu ei ole, mitte kunagi. …

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1113 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19 21

27

28

23

29

30

32

33

36

37

40

38

41

50

51

11

24

25

26

47

48

39

42 44

45

52

53

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

10

35

43 49

9

31

34

36. Eesti Rahva Muuseum.

37. Baikal-Amuuri Magistraal.

38. Kooskõla.

40. Iisraeli rahaühik.

42. Itaalia maatähis.

43. Ikka, kogu aeg.

45. Vedel toit.

49. Laplane.

52. Isa, paps (ingl.k.).

53. ,,C“.

54. Kalevipoja koer.

55. Valimiskast.

56. Eesti läänepoolseim laht.

57. Toa osa.

58. Susan (lüh.).

59. Ehitusmaterjal.

1. Aste, astumine.

5. Rootsi kroon.

8. Sportlik lauamäng.

12. Maailmajagu (ingl.k.).

13. Piirkond.

14. Kartlikum.

15. Ei puudu laste mänguväljakult.

16. Motor Vehicle Records.

17. Mesilaspere elamu.

18. Nuhk.

19. ______d, teat. jalatsid.

21. Viga, eksimus.

23. Metsatöövahend.

27. Leotis õlle või viina ALLA: tegemiseks.

1. Härra; mõisnik.

30. Vee olek.

31. Erakorralise medit- 2. Sama, mis 12. par.

3. Pikkusmõõt. siini osakond.

4. Teat. ahv.

32. Eesti 5. Seemis-.

Kunstiakadeemia.

6. Linn Tartumaal.

33. ______a, vane7. Kõrb Aasias. mate sünnimaa.

35. End. Eesti koorijuht 8. Islamiriik Aasias.

9. Kartliku. ja helilooja (1916–2018).

10. ____n, Šveitsi linn.

46

S

T

Ristsõna nr. 1112 LAHENDUS

20

22

I

11. Lennuvõimetu lind.

20. Mereröövel.

22. Raamatute raamat.

24. Keeld (ld.k.).

25. Kantar ____, uuringu­firma Eestis.

26. Mitm. vorm sõnast ,,soo,“.

27. Üks sugupool.

28. Eesti Konservatiine Rahvaerakond.

29. Sama (ingl.k.).

30. Vaat.

34. See, mida ei saa kellelegi rääkida.

39. Teat. puu.

41. Küttekolle.

42. Igivana, põline.

44. Sama, mis 17. par.

46. _____v, truu.

47. Maailma kuul­samaid jalgpallureid (snd 1940).

48. Kohamäärsõna.

49. Skandinaavia lennufirma.

50. Asula PärnuTallinna maanteel.

51. Sõber (pr. k.).

Paremale: 1. Vits, 5. TIR, 8. Apia, 12.

Krae, 13. Aie, 14. Säga, 15. Tare, 16.

(P)ank, 17. (P)irak(as), 18. Bataat, 21.

(De)nve(r), 22. Kaval(-Ants), 25. Asuur, 27. Eee, 28. Keiser, 32. Ersa, 34. (Mo) rse, 35. Üksi, 39. Veretu, 42. Aul, 43.

Madal, 46. Susla, 48. Esi-, 49. Kobras, 53. Etap(p), 55. Tai, 56. Tere, 60.

De­ni(m), 61. Sai, 62. Aara, 63. Erak, 64.

Irv, 65. (Aard)vark.

Alla: 1. VKT, 2. Ira, 3. Tar, 4. Seeba, 5.

Taat, 6. (H)iina, 7. Reka, 8. Asi, 9.

Pärnu, 10. Igavu(s), 11. Aaker, 19. Alk, 20. Tae, 22. Kee, 23. Aer, 24. VES, 26.

SRÜ, 29. ERR, 30. Ise, 31. Set, 33. Ava, 36. Kas, 37. Sul, 38. Ila, 40. Elk, 41.

USA, 43. Meede, 44. Aster, 45. Diana, 47. Ustav, 50. Otsi, 51. Baar, 52. Riiv, 54. Pik(k), 57. EAA, 58. Rrr, 59. EAK.

Nädala retsept

Röstsai majoneesi/ munavõi, muna ja krevettidega Röstida sai ja määrida peale õhuke kiht majoneesi või munavõid. Lisada eelnevalt töödeldud krevette ja munaviile, kaunistuseks murulauku.

Munavõi on populaarne kasutamiseks just eesti ja soome köögis. Lihtne valmistada ja koostisosad ongi need, millest nimi koosneb, lisaks ka pisut soola. Samuti võib lisada hakitud murulauku vm. maitserohelist.

Munavõi valmistamiseks kee­ ta 4-5 muna kõvaks, jahu­ tada ning koorida. Hakkida peeneks ning lisada umbes 1/4 naela magedat toasooja, pehmemapoolset võid. Segada ja maitsestada soolaga. Säilib kenasti külmkapis paar päeva.

S P ORT

Erakordne leid Yukonis: külmunud beebi-mammut YUKON, KANADA. Tr’ondek Hwech’in Traditional Terri­ tory’l kullakaevaja poolt 21. juunil juhuslikult leitud kar­ vane beebi-mammut on Yu­ ­ koni valitsuse sõnul tänaseks kõige täielikum ja paremini säilinud Põhja-Ameerikas lei­ tud mammut.

Esialgsed uurimised näitavad, et tegemist oli emase

mammutiga, kes suri umbes 3035 päeva vanuses; tema pikkuseks on umbes 140 cm. Ta oli külmunud igikeltsas (permafrost) umbes 30.000 aastat taga­si.

Karvased mammutid rända­ sid üle põhja-poolkera, kuid kadusid umbes 10.000 aastat ­ tagasi soojenevate temperatuu­ ride ja jahtimise tõttu.

Tr’ondek Hwech’in vanemad panid mammutile nimeks Nun cho ga, mis Han’i keeles tähendab ,,suur beebi-loom“.

(Lüh. CP24)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Eneli Jefimovast sai kolmekordne juunioride Euroopa meister Eelmise nädala Eesti Elus teatasime, et 15aastane Eneli jefi­ mova võitis juunioride Euroopa meistrivõistlustel (EM) 50 m rinnuliujumises kuldmedali.

Bukarestis toimunud EMil õnnestus Jefimoval oma talenti veel näidata ning tulla Euroopa meistriks ka 100 ja 200 meetri rinnuliujumises. (ERR/EE)

Naljanurk Noormees läheb silmaarsti juurde. ,,Mille üle te kurdate?“ küsib silmaarst osavõtlikult. ,,Mul on midagi silmadega juhtunud. Pärast abi­ ellumist ei näe ma enam raha.“

7

KARLA KALENDRISABA

Valetamisest ja varastamisest Kudagi kõhe tunne on, kassa tead, nisukese pääliskirja all juttu alustada. Mõlemad kuuluvad ju ikke nigu unnrehi katekoorijasse. Aga vot kummatagi elus läbi ei saa, mõlemat läheb vahel ädaste vaja.

Minu kadund mamma, kes oli igapidi ontlik ja õiglase südamega inime, akkas mulle juba väga varases lapsepõlves valetama. Ma sain aru küll, aga märku anda ei julend. Iga ommuku ajas unise poisikese voodist välja, et tõuse aga üles, mis sa põõnutad, suur poiss juba. Aga õhta, kui ma oleks taht veel istuda ja vanainimeste jutte pealt kuulata, kupatas mind magama, et oled veel veike. No kuule, kuda siis nii saab olla, et iga ommuku oled suur ja õhta jälle veike. Kesse päeva jooksul suure poisi lühikeseks kulutas?

Aga vot protesti tõsta ei tohtind. Sel ajal oli nisuke kord, et nii kui valel ajal vai kohal suud pruukisid, nii läks pussulinna all lahinguks ja selles sõjas olid jõud ebavõrtsed. Minu kahjuks muidugist.

Piinlik tunnistada, aga ega pühakiri kah peris õigust ei kõnele. Ei tihka ütelda, et kiri valetab, aga no minu arust eksib ikke küll. Seitsmes käsk ütleb, et sina ei tohi varastada. Aga koolmeistrid, kes on ometi kah ristiinimesed, kinnitavad jälle, et nisuke ütelus ei ole ültsegi käsk, on oopis keeld. Käsk oleks, et sina pead varastama. No kumba ma nüid uskuma pean, kas kooliõpetajat vai kirikuõpetajat?

Võibolla peaks uskuma oopis iidlast, kelle jutus on alati natuke tõtt sehes. Mitte ülemäära, aga just parajaste nii palju, et vale kenaste koos seisaks.

Varastamine oleks nigu veel riivatum asi kui valetamine.

Kui ikke oma näpud teise inimese vara kallale ajad, saad vangirauad. Vähemalt siis, kui natuke varastad, no ütleme nii, nagu sulle ädapärast vaja. Kui ahnitsed ja rohkem varas­tad, siis ei pane sind keski vangi. Pannakse ehk mõnd riiki valitsema, kus võid teise riigiga sõdima akata, et veel rikkamaks saada.

Mina olen mõlemat paharetti põhjalikult uurind ja analüisind ja endale isikliku eluvilusohvija loond. Minu meelest on veike valge vale üsna süitu värk ja seda võib kasutada küll. Aga valetada tohid ainult teistele ja tihti peadki, kui tahad, et sind ausaks inimeseks peetakse. Kui kogu aeg ainult tõtt kõneled, ei usu sind keski. Aga ise­ endale valetada ei tohi. Kohe mitte kunagi ei tohi.

Varastamist on mulle kah ette eidetud, aga selles punktis ma end süidi ei tunnista. Ega jutt polegi ligimese rahakoti kallal käimisest, aga mõne asjapulga ütelust perra olevat ma vaimuvargusega tegelend. Et kõik tarkused, mis ma olen kirja pand, ei olevat ültsegi minu omad, et keski teine on neid enne mind üteld. No see on õige küll, aga kui keski on ühe väärt mõtte vai targa üteluse õhku pilland, see jusku ei ole enam tema oma. Ega ta seda teist korda kasutada ei saa, nii et kui mina kinni püian ja teile edasi annan, siis ma temale miskit kahju ei tee. Ega ma kehva tarkust kellelegi paku kah, varas võtab alati ikke kõige parema.

KARGU KARLA

Käbi Laretei 100. sünniaastapäeva puhul avati Tartus eriline näitus Tartu kaarsillal avati 2. juulil Tartu linnamuuseumi näitus ,,Käbi Laretei 100“.

Näitus annab lühiülevaate rahvusvahelist karjääri teinud kontsertpianisti ning kirjanikuna tuntust kogunud Käbi Laretei elu- ja loometeest. Näituseteks­ tides kasutatakse rohkesti tema intervjuudes ning raamatutes avaldatud mõtteid ja tundmusi lapsepõlvest, pagulusest, muusikast, kirjutamisest, abielust jm.

Käbi Laretei, kelle 100. sünni­ aastapäev oli 14. juulil, lahkus kodumaalt 1940. a vahetult enne seda, kui nõukogude võim okupeeris Eesti. Uueks koduks sai Stockholm, kus ta isa Heinrich Laretei töötas Eesti Vabariigi suursaadikuna.

Käbi Laretei debüütkontsert toimus 1946. a ning alates

1960. aastatest algas ta tähelend kontsertpianistina Lääne-Eu­roo­ pa, Skandinaavia ja USA kontserdilavadel, kus esitas ka Eduard Tubina heliloomingut.

Lisaks andis ta loeng-kontserte mitmete maade (Rootsi, Sak­sa­ maa, USA) televisioonis.

Ta on heliplaadistanud mitmeid Chopini, Schumanni, Beethoveni, Hindemithi, Griegi jt klaveriteoseid, s.h. muusikat Rootsi režissööri Ingmar Bergmani (kellega oli 10 aastat abielus) mitmest filmist.

Kirjutamist alustas ta 1970. aastail, kirjutades rootsi keeles.

(PM/EE)

Käbi Laretei ja Ingmar Bergman.

Foto: wikipedia

8

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Paradiisisaar Hiiumaa Tekst ja fotod: Mailis Sütiste-Gnannt „Hiiumaa on maailmade maa,“ on öelnud Go Reisi­ ajakirja peatoimetaja Tiit Pruuli, kes on külastanud rohkem kui 100 riiki. ,,Siin on ajalugu, mis on sama põnev kui Kariibi mere piraatidel, siin on randu, mis on sama ilusad kui Miamis ja kus saab sama ägedalt surfata nagu Austraalias, siin on loodust, mis lööb silmad ette Ama­ zonase metsadele, siit leiab restorane, milliseid pole Pariisis…“ Hiiumaa ajalugu sai alguse 455 miljoni aasta eest, mil praeguse Kärdla linna lähistele tekkis meteoriidiplahvatuse ta­ ­ ga­järjel ligi 10kilomeetrise läbi­ mõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared praeguse Hiiumaa asukohal. Seetõttu võib Hiiumaad pidada üheks maailma vanimaks saareks.

Hiiumaa nimetuseks rootsi keeles on Dagö, mis tõlkes tähen­ dab päevasaar. Hiiumaa on Saaremaa järel suuruselt Eesti teine saar, Hiiu maakond aga Eesti väikseim maakond. Palju­

Kõpu tuletorn

des kohanimedes on tänini aimata rootsi keele mõjutusi.

Püsielanikke on saarel umbes 9600, suviti kasvab see arv tänu suvehiidlastele vähemalt poole võrra. Aasta jooksul külastab saart umbes 100 000 külalist, kes tulevad nautima siin korraldatavaid põnevaid kultuuri-, spordi- ja meelelahutussünd­ musi.

Hiiumaal on vaid üks linn – Hiiumaa pealinn Kärdla, kaks alevikku ja 182 küla. Meie ööbisime seekord õdusas küla­ listemajas Villa Kertelhof, mis asub Kärdla kesklinnas. See Rookopli tänaval asuv väärikas maja on teisaldatud Kärdlasse 30-ndate aastate lõpus Õngult, kus ta toimis palvemajana pikki aastaid. Külalistemaja esimesel korrusel on privaatsete vannitubadega kaheinimese toad.

Teisel korrusel on rõduga küla­ liskorter ja kaks peresviiti köökidega. Hotellis on tasuta WiFi-ühendus ja parkla. Alates maist 2021 on külalistemaja aiapoolses tiivas avatud suure väliterrassiga restoran Näkima­ dala.

Meie Hiiumaal viibimise ajal toimus Kärdla jahisadamas Margus Tabori ühemeheetendus „…ja Margus nõukogude armeest“, mille autoriks ja esitajaks Hiiumaalt pärit Margus Tabor ise, muusikaliseks juhiks Endrik Üksvärav, kunstnikuks Kristjan Suits. See oli väga ­humoorikas autobiograafiline lavastus näitleja kooliajast ja nõukogude armees viibimisest, millele pealtvaatajad ovatsioo­ nidega kaasa elasid. Armeest pääsedes viis Marguse koduteekond ta läbi Ukraina…

Kalurite päeval saime Rannapaargu juures osa toredast traditsioonilisest Hiiumaa pidu­ päevast, kus päikeseloojangul mere ääres pakkus meeleoluka kontserdi ansambel 2 Quick Start – Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas, jt. Koha­

Taamal Hiiuma Eiffeli torn.

Nr. 28

veealusest maailmast, panna end proovile hiiu keeles, proo­ vida selga kalamehe-saapaid ja katsetada kalapüüdmist kaluri­ paadis, tunda tuulekambris erinevate tuulte tugevust. Lapsed said ronida Baltimaade kõrgeimal ronimisseinal 20 meetri kõrgusele. Samas asub ka spordikeskus ja kohvik Ruudi, kus keha kinnitada. Tuuletorni külas­tus pakub huvi nii suurtele kui väikestele.

Hiiumaa tekitab tundeid.

Tuul, vihm, päike, udu, avarus, meremüha, metsavaikus, lahedad inimesed – selles kõiges on midagi erilist. Ja kui eemalolek hakkab tunduma kohalolekuna, siis oled lähedal. Seda kõike me seal kogesime. Kuna ka minu vanavanaema on pärit Hiiumaalt Emmaste kandist, tunnetasin tõesti, et mu juured on sealt pärit ja tahan kindlasti sinna ­tagasi minna.

Külastasime ka 1531. aastal ehitatud Kõpu tuletorni, mis on vanuselt kolmas töötav tuletorn Tahkuna tuletorn maailmas, Eestis aga konkurent­ sitult esimene. Kõpu poolsaa­ rest 9-10 km põhjapool asub kurikuulus Hiiu madal ehk Suurrahu (Neckmansgrund), mille karidel on hukkunud palju laevu. Kuna Hiiumaa läänerannikust möödus tähtis laevatee, otsis Hansa Liit juba 15. sajandil võimalust selle koha tähistamiseks. 1500. aastal sai Tallinna magistraat siinselt maavaldajalt Saare-Lääne piiskopilt loa ehitada Kõppu maa­ märk. Asukohaks valiti Kõpu poolsaare ja Lääne-Eesti kõrgeim, 68 m üle merepinna ulatuv „mäetipp“, mida hakati nimetama Tornimäeks. Ligi 8 m Tuuletorni elamuskeskuses saab proovida ka seda, kuidas mõniküm­ laiune ja 20 m kõrgune õõnmend aastat tagasi poemüüja amet sobis. suseta tahumata raudkividest ehitatud maamärk valmis 1531. peal sai kehakinnituseks osta talve rasket teekonda ja nemad Tuletorniks ehitati see ümber suitsulesta, -ahvenat ja tuule- panidki lahkudes praegusele 1649. aastal. Tuld põletati torni haugi, Hiiu õlut ja teisi koha­ Ristimäele esimese risti. Keva­ tipus lahtisel raudrestil, puude likke hõrgutisi. Lapsed said del jõudsid talupoegadest sihtülesvinnamiseks kasutati vintsi kiikuda külakiigel, hüpata konda umbes pooled. Rajatav ­ ja tulevalvajad ronisid tornitippu batuu­ dil, ronida Tarzani roni- küla sai nimeks Gammal­ mööda torni välisküljel asuvat misredelitel ja mängida mängu- s­ venskby. 1929. aastal lubas puittreppi. väljakutel. Mere ääres oli kõigil vene valitsus hiiurootslastel Alates 1805. aastast hakati võimalik nautida imelist päike- Rootsi ümber asuda. Enamik puude asemel tornis põletama seloojangut. neist randus Gotlandil, kus kanepiõli.

Hiljem ehitati torn Kärdlas käsitöölaadal müüsid Romas on nende keskus tänini. kõrgemaks, uude lambiruumi oma käsitööd Hiiumaa kuldsete Risti võib Ristimäele seega teha seati üles poleeritud messingist kätega käsitöömeistrid. Samuti rannarootslaste mälestuseks. peeglid ja nende ette 25 õli­ olid põnevad näitused (Mee­ Rist tuleks teha looduslikust lampi nii, et valgus kolmest nutusi lapsepõlveajast, Koer materjalist, siis tagab see tegijale küljest merele paiskus ja seda arhiivis, Lepo Mikko maalide õnne. ­ 55 versta (1 verst = 1,067 km) näitus) Hiiumaa muuseumi peaTeise legendi järgi kohtusid kaugusele näha oli. 1854. aastal majas, mida kutsutakse Pikaks selles paigas kunagi kaks pul- hakati kasutama petrooleumi ja Majaks. See on omaaegne kale- maseltskonda ja kumbki ei taht- 1860. a vahetati senine peeglite vivabriku direktorite elamu, mis nud teisele teed anda. Tekkis süsteem Fresneli dioptiliste ehitatud 1830.-1840. aastatel. kähmlus, mille tulemusel said prismade ja petrooleumhõõg­ Hoone on üle 60 meetri pikk ja surma ühe pulmaseltskonna lambi vastu. 1900. aastal osteti seega Kärdla pikimaid puumaju. peig ja teise pruut. Ellujäänud Pariisi maailmanäituselt pöörleva Peale toredate näituste asub abiellusid ja elasid õnnelikult optikaga masinaruum. Teise Pikas Majas ka meene- ja raa- elu lõpuni. Vallalised võivad maailmasõja ajal sai majakas matupood, kus oli suurepärane teha risti nende mälestuseks ja kannatada, taastati aga pärast valik käsitööd ja suveniire peaksid seejärel kiiresti abi­ sõda kiiresti, esialgu plinkivana, Hiiumaa meistritelt. elusadamasse jõudma. hiljem pöörlevana. 1963. aastal Loomulikult käisime Risti­ Legendi järgi on Hiiumaa asendati atsetüülgaasivalgus mäel, millega on seotud mitmed tulnud tuulest. Tuul puhastab elektriga. legendid. Siin Reigi ja Pühalepa maailma, sünnitab tormi, liigu­ Praegune süsteem töötab kunagisel piiril pidasid 20. au- tab laevu, keerutab tuulelippe, 1981. aastast. 1810. aastal raiuti gustil 1781 oma lahkumisjuma- murrab puid, tuiskab liiva ja torni sisse 69 astmega trepp. lateenistuse Hiiumaalt väljasaa- tiirutab tuulikuid. Sellest hooli- Tänane tuletorn on 37 m kõrge, detud rootslased. Katariina II mata võib tuul sulle oma põik- kivitrepile järgneb 48-astmeline andis ukaasi (määruse, käsu) päisuses meeldima hakata – puutrepp. 1980-ndate aastate lõrootslaste ümberasustamiseks ­ eriti Hiiumaa Tuuletorni katu- pus valati varisemisohtlikule Lõuna-Ukrainasse ja Kõrges­ sel, mis asub asub Käinas. See hoonele ümber raudbetoonis saare mõisa omanik Jakob on tore 2012. a avatud elamus­ „särk“, säilitades selle ajaloolise Pontus Stenbock ajas vabad keskus kogu perele, kus saab välimuse. Tuletorni juures asub Rootsi talupojad kohtadelt ära. teada Hiiumaa ajaloost ja hiid- ka tore kohvik, kus nautisime Nii alustas tuhat hinge enne laste elust-olust, salapärasest hiiglaslikke toiduportsjone ja

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

9

Pärnu Kanada tagastab Muusikafestival algas Nord Streami turbiini Neeme Järvi juubelile Saksamaale pühendatud Kanada tagastab Saksamaale remonditud Nord Stream 1 kontserdiga gaasijuhtme kompressorijaa­

Ristimägi

ostsime kõrval asuvast suve­ niiripoest kaasa Hiiu meistrite käsitööd. Avastasime ka sealt käsitöökompvekkidena valmis­ tatud suus sulavad lehmakommid, mida enam palju aastaid ei olnud söönud. See tekitas meis õega tõelist lapsepõlvenostalgiat.

Hiiumaal asuvad lisaks Kõpu tuletornile veel Ristna ja Tah­ kuna tuletornid.

Tahkuna tuletorn on Eesti randade kõrgeim malmist tehtud torn, mille kõrguseks on 42,7 meetrit merepinnalt.

Ristna tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale.

Ristna tuletorn telliti 1873. a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874. aastal. Tuletorni paigutati ka 7-puudane (1 puud = 16,381 kg) vaskne udukell.

Hiiumaal asub Kõrgessaare

vallas Reigi külas ka oma Eiffeli torn, mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. Torn valmis 2007. a ja on 31,4 m kõrge ehk 1/10 Prantsusmaal asuvast Eiffeli torni kõrgusest. 2008. aasta aprillis sai alguse kauakestev vaidlus torni püsimajäämise üle, sest selle püstitamiseks puudus ehitusluba ja turvalisus oli kaheldav. Torni tippu ehivad eesti ja prantsuse lipp ning hernehirmutis. Maapinnal ümbritsevad torni veidrad puunikerdised, sealhulgas mitmed kiiged ja veskid.

Külastasime ka Suuremõisa lossi, kus mõisa ruume tutvustas selles majas koolis käinud giid, kes jutustas vahvaid lugusid ja legende lossielanikest ja seal asetleidnud sündmustest.

Suuremõisa on üks uhkeimaid ja paremini säilinud barokkstiilis mõisasüdameid Eestis.

Tuulehaug tuulelipp

Rannapaargu

Peahoone valmis 1772. a krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbocki (sündinud de la Gardie) tellimusel. 1796-1919 kuulus mõis Ungern-Stern­ bergidele. Lossi ümber rajati inglise stiilis park, aiad ja al­ leed. 1920. a alustas lossis tööd kool. Praegu tegutsevad seal Suuremõisa lasteaed-põhikool ja Hiiumaa Ametikool. Lossi­ ruume saab üürida pulmadeks või muude sündmuste tähistamiseks. Seal asuvad ka koh­vikrestoran ja rikkaliku valikuga suveniiripood, kus müügil kohalike meistrite käsitöö.

Hiiumaal on puutumatud inimtühjad rannad, 324 km tähistatud matkaradu, mõnusad samblalõhnalised metsateed.

Vaatamata sellele, et ilm muutus vihmaseks, õnnestus meil iga päev leida üles päikeselaik ja ujuda kas Luidja või Tõr­va­ nina liivarandade soojas merevees. Vesi on seal kordades soojem kui Tallinna randades ja ujumast tulles tundus nahk ­imeliselt siidine ja pehme.

Luidja liivarand on 2,5 km pikkune. Külas asub mitu suurt luidet ja kohalikus keeles nimetatakse seda Luide rannaks. Liiva tuiskamine teedele peatati 1904–1908. Selleks ehitati metsahärra Ahrensi juhtimisel mere ja maantee vahele 2,2 km pikkune sanglepapuistu, mis on aja jooksul muutunud paarikümne puu- ja põõsaliigiga segametsaks. Siia on moodus­ tatud 68 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille ees­ märgiks on kaitsta unikaalset sanglepapuistut ja elupai­ ga­ tüüpe nagu püsitaimestikuga ­liivarannad, valged luited (liikuvad rannikuluited), hallid luited (kinnistunud rannikuluited), metsastunud luited, ojad ja jõed, rohundite rikkad kuusikud.

Kaitsealustest taimedest kasvab Luidja metsas ungrukolda ja pruunikat pesajuurt. Luidja maastikukaitseala kuulub Na­ tura 2000 võrgustikku.

Hiidlased on väga sõbralikud ja külalislahked. Söögitubades ja restoranides pakutakse lihtsat kodust armastusega valmistatud toitu. Olgu selleks siis praetud lest või kodused kotletid kartulipudru või kartulitega, magustoiduks pannkoogid maasikamoosiga vms. Portsjonid olid hiiglaslikud ja nälga seal kindlasti ei tunne. Ka pere lapsed aitavad söögitubades kaasa ja kannavad toitu ette või müüvad käsitööd ning kodus valmistatud tooteid, et endale taskuraha

Sel nädalal algas traditsiooni­ line Pärnu Muusikafestival, kus kümne päeva jooksul toimub kontserte iga päev.

Avakontserdil dirigeeris Neeme Järvi Tallinna Kam­ merorkestrit, solistiks Maari­ ka Järvi flöödil.

Avakontsert oli pühendatud 7. juunil 85. sünnipäeva tähistanud Neeme Järvi juubelile. ,,Dirigenditöö iseenesest on ju selline, mis ei ole üldse seotud praktilise prooviga, see on kõik tema kodune töö. Seal ta valmistab ette kõik, mida ta tahab juhatada, mis on tema plaan selle teose ettekandmise puhul ja kuidas ta seda siis kajastab oma dirigeerimisega ­ orkestrile ja kuidas orkester sellest aru saab. Kas saab aru või ei saa aru. Kas ta oskab seda seletada oma kätega...

Tegelikult see on üks peenike värk. Mulle see asi väga istub.

Ma olen seda elu aeg proovinud ja mõnikord on isegi õnnes­ tunud,“ ütles Neeme Järvi rahvusringhäälingule.

Pärnu festivali kuns­tiline juht on dirigent Paavo Järvi.

ma turbiini, mis on Venemaa teatel vajalik gaasitarnete jät­ kamiseks Euroopasse.

Kanada valitsus annab sanktsioonide all turbiini tagastamiseks ajutise erandi.

Samas teatas Kanada, et laiendab sanktsioone Venemaa energiasektorile ning edaspidi läheb sanktsioonide alla ka Venemaa tööstustoodang. Uued sanktsioonid kehtivad metallidele, transpordile, elektroonikale ja masinatele.

Ukraina-Kanada Kongressi juhi Alexandra Chyczij sõnul allub Kanada valitsus Venemaa väljapressimisele ning turbiini tagastamine on ohtlik pretse­ dent, mis viib sanktsioonide nõrgenemiseni.

Turbiin saadetakse esmalt Saksamaale, mis tagastab selle Venemaa Gazpromile.

Kreml teatas reedel, et turbiini tagastamisel suurendab riik gaasitarneid Euroopasse.

(ERR/EE)

(ERR/EE)

teenida.

Traditsioonilistest rahvustoitudest rääkides võib Hiiumaal kohata üpris veidra nimetusega hõrgutisi, nt silgupiss, õunajügra mandilaga ja käkisupp.

Eesti keeli siis soolatud räim soolveega, mida kasutatakse kartuli kastmena, kartulipuder koorekastme ja supiga, kus sees odrajahu ja searasvapallid.

Hiiumaal on parimad mustikametsad, palju pohli, puravikke ja isegi murakaid. Hiiumaal nagu saartel ikka süüakse palju kala, aga neil on ka kalašokolaad, üks kuivatatud haugi ja teine kuivatatud säina tükkidega! Tuuli Tammla ja Imre Kivi peavad Kärdlas kalapoodi ega saa aru, miks mandriinimesed ainult lestajuttu ajavad ja ainult suitsulesta nõuavad. Hiiumaal on ju muud kala ka!. „Mand­ riinimesel käib juba praami peal kõlks ära selle lestaga,“ ütleb Imre. Kevadel on räimepüük, samuti saab säinast ja särge.

Seejärel tuleb tuulehaug, mis on väga maitsev. Hiidlane sööb igal hooajal vastavat kala. Siiga saab kogu aeg süüa. Sügisel saab lesta otse rannalt, suvel on

lest sügavamal meres. Orjaku sadamas toimub maikuus Tuulekala festival. Siis tehakse võistluspüüki, toimub laat, tegutsevad töötoad. Hiiu murdes on tuulekala tuulehaug. Ta tuleb edelatuultega Atlandi ookeanist Hiiumaa vetesse kudema ja on sellest ka oma nime saanud. See on ainuke kala, mis Atlandist Läänemerre kudema tuleb.

Hiiumaal, Kõpu poolsaarel, Tõrvaahju talus asub elumajast 200 m kaugusel helilooja ErkkiSven Tüüri stuudio. Tema sõnul annab Hiiumaal viibimine ja elamine mingi erilise algjõu, siin on üks energeetiline käivitav mootor. Ja sellega jääb üle vaid nõustuda. Saabusime ­mandrile ja meie „patareid said Hiiumaal paari päevaga taas täis laetud“.

Terit Teitele! Ehk siis Tere tulemast, Tere Teile! Läks meile Hiiumaal väga südamesse ja jääb kauaks ajaks meelde.

Kindlasti läheme võimaluse korral sinna taas tagasi, sest avastada jäi seal veel palju ja samas sai rahulikult puutumatut loodust nautida ja omaette olla.

Suuremõtsa

10

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

JÕEKÄÄRU 70

Fotod: Kadi Laaneots, Eda Oja

Nr. 28

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

11

Seedrioru lastelaager avatud ja taas täies hoos!

Seedrioru laste suvekodu kau­ nis Elora ümbruskonna met­ sas Grand jõe kaldal on aasta­kümneid olnud koht, kus eesti päritoluga lapsed on saanud nautida loodust, ujuda ning uute ja vanade sõprade­ ga lõbutseda. Kahjuks oli eelmisel paaril aastal laagri­ tegevus aeglasem, kuna ko­ ­ roonaviiruse levik takistas laste kokkusaamist. Sellega jäi laager täielikult avamata 2020. a, aga tänu korralda­ jatele sai päevalaagrit siiski pidada 2021. aastal.

Kuna sel aastal on koroona­ viiruse takistused eemaldatud, tuli aeg, kus lastelaagrite tegevusi saab jälle täies hoos pidada. Selle hea uudisega ongi võimalik jälle pidada normaalset las­te­suvekodu kaunitel Seed­ rioru küngastel. Nelja nä­

dala pikkusega Seedrioru laager avati ilusa päikesepaistelise ilmaga pühapäeval, 10 juulil.

Lapsed kui ka laagri kasvatajad, abilised, köögitöölised ja lastevanemad kogunesid juba hommikul Seedrioru maa-alale laagrisse kolimise ettevalmis­ tuseks. Esimeseks nädalaks oli registreeritud pea 50 last ja osavõtt muutub veelgi suuremaks teiseks (,,Survivor“) nädalaks.

Enne lipuheiskamist kogunesid laagri kasvandikud ja kasvatajad ühispildiks ujula kõrvale uue mänguväljaku juurde. Sel aastal on laagris kaks uut mänguväljakut (ujula kõrval ja mudilaste maja juures), need sai ehitatud tänu lahkele annetajale Muriel Voltrele, kelle majandusliku toetuse tõttu saavad laagrilapsed nautida tegevust veelgi

Seedrioru esinaine Lia Hess (par.) avaldab tänu laagri mänguväljakute annetajale Muriel Voltrele (vas.).

Foto: Martin Kiik

Seedrioru laagri esimese päeva ühispilt. Ees vasakul on laagri mänguväljakute annetaja, Muriel Voltre.

Foto: Martin Kiik

rohkem kui eelmistel aastatel.

Järgnes traditsiooniline li­ pu­ heiskamine (lauluga ,,Kaunis­ tagem Eesti kojad...“) ja lillede viimine mälestusausammaste juurde. Seedrioru juhatuse nimel võttis sõna Kaila Montgomery, kes andis võima­ lust laagri kasvatajatele end tutvustada. Kaila avaldas tänu ­ Kadri Nõmmik-Munrole ja Karen Mustale nende nõu ja abi eest.

Seejärel võttis sõna esimese laagrinädala juhataja Hannes Aasa, kes ka nimetas suure­ pärast tegevust laagri köögitöö­ listelt. Seedrioru juhatuse esi­ naine Lia Hess avaldas erilist tänu (koos lillekimbuga ja tänukaardiga) Muriel Voltrele eelnimetatud laagri mänguväljakute toestuse eest. Akadeemi­ liste Kanada Eesti Naiste (AKEN) nimel andis Rutt Veskimets üle toetusannetuse Seedrioru esinaisele.

Avamise lõpul läks laagri­ pere peamajja lõunasöögiks.

Laager kestab neli nädalat (10. 07. – 6. 08.). Plaanis on traditsiooniline ,,Survivor“ nä­ dal; väljasõit Jõekääru laagrisse (12. juulil), maskeraad (16. juulil), valguspidu (30. juulil) ja suurlõke (5. augustil). Laagri juhatajad on Hannes Aasa (nädalad 1 ja 3), Leila Hess (nädal 2) ja Lisa (Sepp) Ross (nädal 4).

Kasvatajateks: mudilased – Marja-Leena Kiik, Tiiu Nõm­ mik, Mai-Liis Tammemägi, Michelle Gray, Tom Rebane, Anneli Thomson; väikesed: Johanna Kiik, Lexi Ross, Sten Puust, Lisa Ross, Marianne Melrose, Riina Knowles; kesk-

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Seedrioru 2022.a laagri 1. ja 3. nädala juhataja Hannes Aasa.

Foto: Martin Kiik

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

mised (2. nädalal): Sten Puust, Kaila Montgomery, Lisa Ross; suured: Liisa Ruus, Jordan Väärsi.

Vetelpäästjad on MarjaLeena Kiik ja Johanna Kiik; köögis peakokad: Laine Nõmmik (1. nädal), Aleksa del Castillo (2. ja 3. nädal) ja Helga del Castillo (4. nädal); toitlustaja Linda Paluveer; köögi-/saunapoisid: Brendan Crossman, Hunter Crossman, Max Luiker; köögiabilised: Kati Kütti-Otsa, Jüri Kimsto, Lia Hess, Karen Must, Anneli Sigura, Julia Nagy, Rutti Yalle, Pia Hess, Toomas Aasa, Krista Heap, Katriina Nõmmik jt.

Muidugi tulevad ka laagrisse appi mitmed vabatahtlikud abi-

lised.

Registreerimislehti ja muud infot on leida Seedrioru veebilehel: www.seedrioru.com või Facebookil: Seedrioru Estonian Summer Camp.

Seedrioru avaldab suurt tänu suurimale toetavale organisat­ sioonile Eesti Sihtkapitalile Kanadas (ESK), kelle toetus on oluline Seedrioru tegevusele ja tulevikule. Seedrioru on ka saanud toetusi AKEN-ilt, Eesti Abistamiskomiteelt Kanadas, Muriel Voltrelt ja paljudelt isikutelt, kes on laagrile annetusi teinud käesoleval aastal.

Soovime edu ja energiat laagri lastele ja ka kasvatajatele!

Tekst ja fotod MARTIN KIIK

Eesti laste suvelaagrites Kanadas on kunstitegevus alati olnud olulisel kohal. Sel nädalal oli Seedriorul kunstitundi läbi viimas Jaak Järve, kes lasi laste fantaasial lennata ja end lasta tunda rüütlitena, kel oma vapp. Kasutada sai kolme kujundit – ringi, kolmnurka ja ruutu, mida kombineerides ja erinevaid värve kasutades oma tunnusmärgid sai välja töötada, ühtlasi sai täien­ dada sõbra tööd sobivate sümbolitega. Valmis töödest sai pea­ majja üles pandud näitus.

Fotod: Jaak Järve

12

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Rhythmic Gymnastics Coach Effective: July 11, 2022 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Teaching Russian children who and why to fight The Estonian Security Police (KAPO), already back in 2014, warned the public about Russia militarizing Russianspeaking children from abroad at summer camps.

At that time, small groups of 13–14-year-olds from Estonia had been participating already for several years, being groomed not only ideologically but also trained for the battlefield. The aim was to strengthen the loyalty to Russia. It was likely that neither the parents nor the children were aware of the Kremlin’s politically-motivated intentions to indoctrinate youth from previously Sovietoccupied countries.

The WWII victory in the ‘Glorious War for the Father­ land’ was the underlying motivator for the camps. They advertised military sports activity, where youngsters of Russian heritage, from the formerly captive nations, would develop ­ a need to defend Russia with weapons as well as barehanded.

With the attack on Eastern Ukraine’s Donbas and the annexation of Crimea, Russia quickly implemented a more intense ‘patriotic education’ ­ program targeting the hearts and minds of those most vulnerable to ideological influence – children. By 2018, about 5000 from Russian-controlled eastern Ukraine had participated in military/sport camps, some located in Russia. They were also encouraged to join the armed forces.

In the occupied Donetsk and Luhansk regions, the law compels not only schools but ­ all organizations, churches and even families to “shape their children’s consciousnesses’ from early on. By 2018 some 48 groups in the Donetsk region alone had been registered as military-patriotic clubs. Within the membership, some 13,000 work in education. Besides marching and other military training, youth are taught knife throwing and weapons hand­ling.

Even in some nurseries, military-style clothing is worn and children exercise with soldiers.

Simply put, these youngsters are being brought up in an atmosphere of hatred and hostility toward the state in which they were born.

This clearly violates inter­ national law as affirmed by the Geneva Convention and Optional Protocol on the Rights of a Child, which prohibits promotion of voluntary or in­ voluntary recruitment in state or non-governmental armed for­ mations in occupied territories.

Russia is a signatory to these conventions.

Promoted by the Kremlin, the Yunarmia (a combination of words ‘young’ and ‘army’) has been formed in the occupied territories, analogous to the military-patriotic movement in ­ Russia. It recruits children from age eight and is controlled by the defence ministry.

It eerily parallels Hitler’s Youth with ideological and political indoctrination directed ­ by the security and military leadership, not the ministry of education. At school, teachers who don’t adjust are fired.

References to Kyiv and Ukraine are deleted from textbooks. In fact, the head of the Foreign Intelligence Service is respon­ sible for reviewing history ­textbooks.

The Russian education ministry has provided schools ­ with a slide show for students in the last three grades promoting hatred of Ukraine and ­supporting Russia’s ‘mission of liberation’ there. It stresses that the invasion of Ukraine was not Putin’s personal decision, that the assault was a ‘special peacemaking operation’ and it instructs students to read an article entitled, “We have not ­ forgiven. On the anniversary of the liquidation of the USSR’’.

One must note that similar programs are used in Ukraine, but more subdued, not as per­ vasive, emphasizing the nation’s defence, with no jingoistic, ­aggressive undertone.

Putin is openly grooming a generation of youth who are ­engaged with the war and will feel right at home in a revived totalitarian milieu. Putin needs the young for cannon fodder.

Critics predict that the current pervasive and deep-rooted indoctrination programs will still survive Putin’s eventual ­departure. The illegitimate conquests of foreign territory and blatant violations of international law will persist because the

Carmel Kallemaa makes history at the Pan American Championships Carmel Kallemaa of Barrie won the individual AllAround Bronze medal for rhythmic gymnastics at the recent Pan American Cham­ pionships. The competition took place on July 7–9, 2022 in Rio de Janeiro, Brazil.

Kallemaa is the first Cana­ dian gymnast to win a medal in the All-Around competition.

With her hoop, ball, clubs and ribbon routines she earned a total of 113.6 points.

First place went to Evita Griskenas of USA with 115.8 points. Griskenas also competed at the Tokyo Olympics where she was awarded 12th place in All-Around. The silver medal was won by Brazilian gymnast Geovanna Santos who earned 12th place at the Tokyo Olympics in the team competition.

The Pan Am Championships in rhythmic gymnastics took place at Carioca Hall in the Barra da Tijuca Olympic Park, where the 2016 Olympics

Marcus Kolga’s remarks at Hong Kong rally Friends, George Orwell creat­ ed a terrifying totalitarian world in his book 1984, where its authoritarian leaders wiped-out all free expression and brainwashed citizens into believing that “War is peace.

Freedom is slavery. Ignorance is strength.”

In states like Russia and China, Orwell’s oppressive ­authoritarian world has become a terrifying reality. What’s worse, is that Putin and Xi are on the march, aggressively imposing their terror and ­ ­repression on others.

In Ukraine, millions of innocent civilians have been forced to flee their homes over the past five months.

Schools, hospitals and shopping malls are targeted by Russian bombs to exterminate as many Ukrainians civilians as mindset of the younger ge­ neration has been thus programmed. The current Russian leadership is obviously obsessed with grooming youngsters into battle-thirsty imperialists by Instilling a need in children for building a ‘Russian World’.

LAAS LEIVAT

Kalev Estienne Rhythmic Gymnastics Centres is looking to hire an experienced Rhythmic Gymnastics Coach who will focus on the development of the National and Provincial stream athletes, as well as assist with other developmental athletes.

We are the oldest Rhythmic Gymnastics Club in North America and have been training young women from recreational levels up to and including the Olympics, for over 65 years. Our club is competition based.

We require a full time coach immediately. If you would like to apply please e-mail info@kalev.net or call (905) 889-7889 for more details, and submit a resumé.

Terms of employment: Two-year full-time contract with work primarily in the evenings and weekends.

Basketball events were held. A total of 44 rhythmic gymnasts from Argentina, Bolivia, Brasil, Canada, Chili, Columbia, Costa Rica, Cuba, El Salvador, United States of America, Guatemala, Mexico, Peru, Puerto Rico and Venezuela took part in the AllAround competition.

When asked about her ex­ perience in Rio, Carmel replied, “I am extremely grateful to have had the opportunity to represent Canada in Rio de ­ Janeiro, at the Pan American Championships. The competition was a great success for me and Canada! I received lots of positive feedback and I am very excited to get back in the gym and start working for the next competitions.”

Carmel Kallemaa came home with a total of three bronze medals, winning an additional two medals in the ­ team competition and the clubs finals. Kallemaa trains in Toronto at the Glimmer Athletic Club and is coached by her mother, World Champion Janika Mölder, who founded the club in 2014. In addition to a busy training schedule and her postsecondary studies, this talented 24-year-old Canadian gymnast finds time to coach younger gymnasts at the club. Kallemaa, who was born in and received her initial training in Estonia, is currently preparing for the Commonwealth Games which will take place on August 4–6, 2022 in Birmingham, England.

possible.

Systematic rape, torture and executions are used to crush the will of the Ukrainian people and snuff out their independence. Refugees, women and children are targeted.

This bloody Russian menace threatens many of our allies in Europe – and it is working hand-in-hand with Beijing.

China’s brutal repression in Hong Kong. It’s genocide against the Uyghur people, and in Tibet continue. The threat to Taiwan’s independence and its shining democracy continue to grow.

Sadly, there are those in this country who call for the appeasement of these dark forces.

They amplify authoritarian ­propaganda and are allowed to freely advance authoritarian ­ interests in our country.

Friends, this must end now.

First, Canada must imme­ diately adopt legislation that requires those who operate in ­ the murky shadows – on behalf of Beijing, Moscow and Tehran – to be exposed.

A foreign influence registry law will expose the agents of malign authoritarian influence and protect us from their goal of exploiting and undermining our democracy.

Second, we must use the Sergei Magnitsky Law to place

sanctions on officials in Hong Kong and Beijing who have ­engaged in human rights abuse.

We need to ban their entry from Canada and seize their assets.

This cannot wait.

A new Canadian law was passed last week now allows Canada to sell off those assets, and use those funds to support the victims in Hong Kong, Tibet and the families of millions of Uyghurs. Threatening to seize and then sell the exotic cars, mansions and businesses owned

by Chinese officials in Canada will most certainly motivate them to rethink their repressive behaviour.

We must freeze, seize and sell those assets.

Friends, if we wish to overcome and defeat this league of evil authoritarians we must continue to stand together, in ­ solidarity against them.

We must not let up. And we will never give in.

On this sad anniversary we, the 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage stand with you today, and everyday, for freedom and democracy in Hong Kong and everywhere where democracy and freedom are under attack.

Freedom for Hong Kong, Tibet, East Turkistan and Ukraine!

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

13

Udoras Jõekääru Alumni Laager (JKAL) Tuleme koju mängima, tuleme koju puhkama, vanad soõbrad kohtuvad, ja uued ees sind ­ootavad.

Translation: Let’s come home to play, let’s come home to rest, old friends will meet again and new friends await you there!

These words, taken from the lyrics of the brand new Jõe­ kääru Alumni Laager (JKAL) theme song, truly sum up the spirit of JKAL 2022 and indeed Jõekääru Laste Suvekodu itself.

After 4 long years of hiatus, JK alumni, partners and friends gathered in Udora Ontario to participate in an epic fundraiser.

The (normally) biennial weekend is aimed at both raising funds to support the building of a future attraction at Jõekääru and giving every adult the opportunity to have the full ­ camp experience, let loose and play like a kid again.

The weekend began on the sunny afternoon of Friday June 10th with registration. Campers received the new JKAL t-shirt (generously sponsored by Nor­ thern Birch Credit Union) and were invited to burn their names on the commemorative plaque. As we are celebrating the 70th anniversary of Jõe­ kääru Laste Suvekodu, the suur saal was laid out like a gallery with hundreds of photos from the past 70 years of laager.

Campers got to marvel at how much has changed and yet, how many things have remained ­familiar over many decades.

A delicious BBQ dinner, pro-

vided by everyone’s favourite peakokk Jüri Kimsto, was served. Jüri and the kitchen team did a wonderful job keeping everyone well fed all ­weekend long.

Dinner was followed by a meet-and-greet game (tutvu­ mismäng) where new friendships began to emerge right away. Teams prepared names, cheers and skits for the bonfire (lõkkenaljad) that followed. For many, it was the first time in a long time that these familiar songs were sung and it was a much-needed dose of Estonianstyle fun.

From there, an exciting scavenger-hunt night game ­ (öömäng) began, which saw the same teams roaming Jõekääru and gathering objects to save a kidnapped staff member. The fastest team emerged triumphant to claim their prize! The evening wound down with a ­casual sauna night.

On Saturday, the day began like a typical camp day, with the raising of the flags, breakfast and classes that participants had selected the previous day.

Campers got to pick 3 each out of: leather-craft, swimming, folk dancing, cooking class, sport and art. A big thank you to our enthusiastic volunteer instructors: Siiri Valter, Miku ­ Linkruus, Kristina Kald, Paul Lillakas, Kristina Lillakas and Lia Kaljurand. Watching over 60 adults play like kids was a treat for everyone involved.

After lunch, campers could

choose to participate in re­ laxation time (puhketund), free-swimming, target-shooting (thanks to Andres Kolga) or sauna viht-making (with Ellen Valter). Fun fact – we learned that late spring is the perfect time to harvest young, pliable, birch branches for this ancient handicraft!

But it wasn’t just any normal day at Jõekääru. It also happened to be the annual end-of-summer dance (lõpuball) so the sauna was heated early and campers were invited to freshen up and (Continued on page 14)

Highlights from the first week at Jõekääru Estonian Children’s Camp Natalie Jenkins After what has seemed like a never-ending hiatus, Jõekääru Estonian Children’s Camp has finally resumed its usual programming.

To celebrate a successful first week of camp, family members visited Jõekääru last Saturday, July 9th, to see campers perform various skits and dances they had prepared throughout the week. Known as perepäev (“family day”), campers put on an entertaining display of performances ranging from ­ synchronized acrobatics to tra­ ditional Estonian folk dances.

“I think the performances

Photo: Kati Laaneots

were a good comeback after spending so much time away from camp for so long,” said Bronwyn Pajo, who’s working at Jõekääru for the first time this summer. “Everyone was really excited to showcase ­ Estonian culture.” Angelika Moore, who’s spending her first summer working as a Jõekääru counsellor, agreed with Bronwyn: “Everyone here is really proud to be Estonian… ­ Being able to share our culture through song and dance is super rewarding.” Needless to say, the show did not disappoint.

One performance worth highlighting was by the inter-

mediate boys’ cabin. Campers wrote and performed their original rap songs, some in English and others in Estonian lyrics.

The boys said, “We got ideas on how to rhyme in Estonian from the camp’s songbooks, and the counsellors also helped us.” Clever and playful in style, their verses prompted hearty laughs and cheers from the ­audience.

Another memorable moment from the first week of camp was the much-anticipated dance, which happens every Friday night to bring the week to a close. Stephen Jenkins, who’s also spending his first

summer at Jõekääru as a counsellor this year, said it was quite the time. “It was very fun. [All the counsellors] were adding their favourite classic camp songs to the queue; the energy was great!”

Some campers were familiar with perepäev’s action-packed antics. Others are spending their first summer at Jõekääru.

Overall, their experiences have been incredibly positive.

“It’s really been a full circle moment,” said Angelika. “When I play games with the campers and can see that they’re having a good time, I’m like, wow, that was me at one point! Camp has always been a second home to me, so I hope I can make that true for the kids here this year, too.”

Since he was five years old, Kalev McCarthy has travelled from his hometown Chicago to spend his summers at Jõekääru.

Now, he’s working there as a counsellor for the intermediate and senior boys. “It’s great building connections with the boys in our cabin and seeing them get along with each other.” Stephen, who was ­ Kalev’s co-counsellor during week one, added that “we’re like a little wolf pack.”

Even though the first week of camp has been action­ -

packed, the fun doesn’t end there. Upcoming themes include sports and adventure week, prom week, and volleyball week.

When asked what she was most looking forward to, firsttime counsellor Annika Lepik said she’s been planning a fun “night game” for the campers.

Each week, counsellors wake their campers (excluding the ­junior and younger intermediate kids) from their slumbers to play camp-wide games (including capture the flag and manhunt) across the camp’s property.

These are not just ordinary games, though. Whether a counsellor has been abducted by an alien or a zombie outbreak has spread, counsellors always add a unique twist to make the night games exciting and memorable for the kids.

“Night games are always the most fun when the campers are super engaged with them,” said Annika. “I want to do something hardcore. I have a few ideas and some glow sticks, so I already know it’s going to be awesome.”

After two long years of not running in-person activities, the first week back at Jõekääru has been a success for both campers and counsellors alike.

14

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Reconnect with food through Paul Lillakas’ new Cityline cooking show Vincent Teetsov

Photo: Ilya, via Flickr

The unsung heroes of Ukraine, the farmers who continue to feed the world Spotlighting some of the unsung heroes of the war in Ukraine, who are doing their part amid Russia’s invasion Marcus Kolga, The Globe and Mail, July 2022 In late April, Valeriy Zhivaga was finishing up work on his farm when a loud explosion broke windows in his farm­ house and shook nearby homes in the village of Makovysche, west of Kyiv.

When Valeriy arrived at the site of the blast, he found his brother bloodied and shellshocked. The tractor he’d been using to plow the potato field had been split in two, and was now in flames – destroyed by a Russian anti-tank mine. His brother miraculously survived.

But countless others, who risk their lives every day to work fields strewn with Russian mines and falling shells and missiles, have not been so lucky.

Ukrainian farmers have helped ensure that their communities and their country are fed, despite Vladimir Putin’s best ­efforts. They’ve helped boost a terrified Ukraine’s morale in the early days of the Russian in­ vasion, by bravely capturing and using their tractors to tow away abandoned – and sometimes stolen – Russian tanks, trucks and armoured vehicles.

Ukrainian programmers have even created a video game that allows players to use a Ukrainian tractor to take away Russian tanks.

Since the beginning of Mr. Putin’s invasion, Russian forces have targeted Ukrainian agri­ cultural infrastructure, including farms, to impair their ability to sow crops. According to widespread reports, grain silos have been burned with their stocks plundered. Land mines have been reportedly air-dropped onto agricultural areas, littering fields with explosives. The Ukrainian government has warned that half of the country’s total land area now needs

to be checked for explosives left behind by Russian forces, and that nearly 30 per cent of the country’s farmland is now reportedly occupied, unsafe or unable to be farmed.

The Russian President appears to not be satisfied with only destroying infrastructure in Ukraine’s interior; he has also moved to blockade Ukrainian grain exports from leaving the port city of Odesa. David Beasley, the executive director of the United Nations’ World Food Programme, has warned that the blockade “will result in famine and destabilization and mass migration around the world.”

The failure to open up ports in Odesa, he said, “will be a declaration of war on global food security.” The head of the African Union, Macky Sall, says that millions in Africa could starve as a result of Russia’s invasion, with Russia and Ukraine accounting for more than 40 per cent of the continent’s wheat imports.

If Russia maintains its blockade, the 20 million tonnes of grain currently held in storage could rot and go to waste.

Without anywhere to store it, the late June harvest of Ukraine’s winter wheat crop could be completely lost.

Farmers may be forced to burn the crop to make way for the planting of the summer crop.

These brave Ukrainian farmers need Western support to continue feeding their people and much of the world. Western nations, then, must immediately provide naval escorts for ships carrying grain from the port of Odesa, and surface-to-sea missiles to Ukraine’s military; ­ this would help deter Russia from bombing key agricultural and shipping infrastructure.

Ukraine’s farmers like Mr. Zhivaga are heroically doing their part, in the face of great personal risk. Doing ours is the least we could do.

(Marcus Kolga is the founder of DisinfoWatch and a senior fellow at the Macdonald-Laurier Institute and CDA Institute in Ottawa.)

Has spending less time with extended family and friends during the pandemic made your cooking skills rusty, or rendered the act of cooking merely utilitarian? As we gravitate back to the dining room table together, chef Paul Lillakas is here to spice things up with his latest cooking series, Food. Friends. Family.

Appearing in four parts on the Cityline YouTube channel, Lillakas explains that the show is “all about hosting family and friends and serving exciting, but also approachable, food and drinks!”

Lillakas has worked as a personal peakokk (chef) and caterer.

He regularly contributes to Eesti Elu. Moreover, he’s known for hosting top-notch dinner parties. All of this comes from a core desire: “to serve dishes that make people’s eyes light up.” With this ethos in mind, his focus for the new show has been to share his ideas and motivate people to branch out and try fresh, bold things in the kitchen for the next time you gather together with the people you love.

This series is a little bit ­different from what you may be used to seeing Lillakas doing.

Typically, he co-hosts with Tracy Moore, someone he truly loves working with and someone with whom a vibrant shared dynamic is always created. This time, however, he was excited to step on set as a solo host for the first time ever.

This different configuration has been a long time coming.

Speaking about the lead-up to

Udoras…

(Continued from page 13)

dress up for the formal dinner (pidulik õhtusöök). They were also encouraged to ask a special someone to be their date for the dance!

As the söögisaal filled with friends old and new, each looking like a million bucks and ­enjoying a celebratory prime rib dinner, the sound of laughter bounced around the room. Our honorary camp director (Juha­ taja) Liisa Novek handed out the prizes for most-enthusiastic Estonian speakers and a few speeches of thanks were given.

The vibe was excellent, everyone cheering happily and sharing stories of their own ­ experiences at camp. The ­ ­evening continued with dancing, another impromptu campfire, and eventually spread to the sauna and continued into the early morning hours.

On Sunday, another JKAL closed with hugs and bittersweet goodbyes though some, myself included, had a very hard time leaving. The weekend

this series, Lillakas described how “Cityline has been keen to develop digital content... but since adjusting to the pandemic was so taxing for the production team, crew and contributors, this had to wait.” As soon as things cleared up, he was asked to craft a digital series.

If you’ve ever been curious about what it’s like to be in front of the camera, Lillakas confirms that it’s both stressful and exhilarating. As fun as it is to play in the kitchen, as Lillakas puts it, “it’s also a ton of work to produce the food and try to stay camera ready (I’m sweaty in the wintertime).”

Lillakas assures us that what we see on camera is exactly what went down at the time. No food stylists. No redos. Paul cooks his recipes, and of course, “sometimes things spill and splatter, but that’s all part of it and we left those moments in!”

When asked what he enjoys most of all about cooking for broadcast these days, he emphasized the lasting legacy of it all.

Indeed, the joy of cooking as a personal chef or caterer can be quite fleeting. In contrast, Lillakas delights in the ability to create recipes that stand the test of time, recipes that may become staples in the homes of families all over, which he confirms has happened numerous times.

Paul Lillakas’ charismatic, friendly approach continues to grow his fan base, and the response to his videos is indicative of that. But it’s this inviting feeling paired with the extra nudge to attempt something challenging, like a festive sea-

was a grand success. Through the generosity of our campers, and a fun swag shop, we beat our 2018 fundraising results!

Special thanks to everyone who volunteered, donated and contributed to this fantastic weekend. On behalf of the JKAL Juhatus (Anneliis Põldre, Paul Lillakas, Kristina Kald and Siiri Valter) we would like to thank Eerik Valter, Monika Kolga and the other members of JSS. Thank you for all that you did and continue to do to make laager and JKAL possible.

On this weekend, a diverse group of adults, spanning a 50year age range, with a deep affection for Jõekääru came ­ together and brought the spirit ­ of laager back to life with a bang. We gathered to raise funds for camp, but what we got in the end was even more valuable, a true feeling of togetherness in a place we all ­ love. Me tulime koju.

Mark your calendars for JKAL 2024 – June 7–9, 2024!

We’ll see you there.

JKAL JUHATUS Photos: PEETER PÕLDRE

food boil or a refined brunch spread, that makes the difference between longingly watching cooking videos with a bowl of Kraft Dinner on your lap or messaging all your friends to come over for food. Cooking is social. You might even say it’s a gamble. It doesn’t always turn out well.

Thankfully, the way Lillakas guides you through key stages and the five senses of cooking will stay with you when you try the recipes out on your own.

For instance, the pinching action used to arrange thin pastry into a muffin tin, or pointing out the crimson hue of a garlic herb butter with cayenne pepper sauce and smoked paprika added in. So go take some risks!

To date, the first three e­ pisodes have come out already.

The fourth and final episode will go live on Tuesday July 19th, sure to brighten up the early part of your week.

Clear some counter space, sharpen your knives, and tune into Food. Friends. Family. on YouTube! (https://www.youtube. com/watch?v=SzCoREZRoVk)

Dance YOUR way to Tantsupidu 2025!

Register by July 31 for early bird pricing to womens’ weekend dance workshop, 18+ with no upper limit on age or number of hip/knee replacements.

We’ll decide at the end whether we have what it takes to take a run at Tantsupidu 2025 through semi-annual(?) dance camps, one that travels throughout North America. Let’s give it a go!

Tantsulaager brought to you

by Estonian Arts Centre, the charity associated with KES­ KUS, and supported by Estonian Foundation of Canada and Kultuurkapital.

Info: www.tantsulaager.fun

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Eesti in the world press Andres Raudsepp

On the left, the Juna e-bike from Ampler Bikes (photo: amplerbikes.com) and on the right, one of Veemo’s e-bikes (photo: veemo.ca).

Can e-bikes solve our transit challenges?

Vincent Teetsov As the local saying goes, “Toronto is an hour from Toronto.” With millions of Torontonians needing to get to work, run errands, and take part in recreational activities with similar daily schedules, dense traffic forms, slowing down our journeys from place to place.

According to the TomTom Traffic Index, in January 2020, it took drivers in Toronto 33% longer to travel to their destinations due to traffic, compared to the same trips with clear road conditions. At this point before the pandemic, Toronto had the second worst level of congestion in Canada after Vancouver.

These cities aren’t alone, though. It’s likely to affect any sprawling metropolis. The ­gradually increased use of public transportation is reducing the number of cars on the road, as are high-occupancy vehicle lanes. But among vehicles on the road, would the woes of commuters be lessened if, on inner-city roads, vehicles that were carrying minimal cargo and only one passenger were replaced with bikes? Further­ more, could this exchange be viable if the movement of a bike was assisted with motors, as with electric bicycles?

The e-bikes made by Esto­ nian company Ampler Bikes indicate that this kind of ex­ change may be more convenient than you’d think.

On March 7th, 2022, Ampler Bikes presented two models from their second generation of e-bikes, all built and tested in Estonia. The Ampler Juna and the Ampler Axel are sleeker and lighter than ever. The Juna has a weight of 16.5 kilogrammes and is usable for riders between 150 and 174 centimetres in height, while the Axel is 16.3 kilogrammes in weight and usable for riders between 170 and 200 centimetres in height.

They both have a top motor­supported speed of 25 kilo­ metres per hour and a battery range of 70 kilometres. The battery, which is hidden from view, is removable from one of the bike’s tubes in case it requires maintenance. Remaining range, charge, and other trip data are viewable through an integrated digital display on the frame of the bike. For added conve-

nience, riders can control pedal assist modes, track the location of their bike, and lock the bike from unauthorized access using the Ampler Bikes smartphone app. For safety and comfort, the bike includes brake lights, front and back lights, and wide fen­ ders to block water spraying from the ground.

Ampler Bikes – founded in 2014 by Ardo Kaurit, Hannes Laar, and Rait Udumäe – grew quickly from a garage-based project into an international operation. In 2021 they had ­ almost 15,000 e-bikes on the ­ road, demonstrated to customers in showrooms from Tallinn to Germany (Berlin and Köln), the Netherlands (Amsterdam), and Switzerland (Zürich).

However, despite the speed and convenience of these bikes, a price of 2,590 Euros is prohibitively high if they were to be adopted on a massive scale.

What if e-bikes were part of public vehicle sharing system, though? This has been the aim of Veemo (formerly VeloMetro Mobility Inc.), a company in East Vancouver.

Veemo’s initial e-bike design featured a “hard body shell” that totally enclosed their three wheeled bike (two wheels in the front and one in the back) and had electric powered windows on the sides to block rain and wind. Since 2021, designs have become more minimal, with sides that are more open to the elements.

Still, this bike has many carlike features such as a handbrake, a GPS device with an eight inch screen, headlights, brake lights, turn signals, and a trunk with 60 litres of storage space. To get around, riders pedal like they would with a typical bike and turn the ­handlebars. Brake levers on the handlebars stop the e-bike and pedalling backwards reverses the vehicle. Kody Baker, the founder and chief technical officer of Veemo, states that these e-bikes “combine the comforts of a car with the freedom of a bicycle.”

Baker explains how the battery receives “trickles” of energy from a small solar panel on the roof of the Veemo e-bike.

Used batteries can be removed and recharged using a standard wall socket.

With a full battery, the e-bike

has a range of 70 kilometres and a top motor-assisted speed of 32 kilometres per hour.

Considered a “class 1 pedal assisted electric bike” the ­ e-bikes can go on roads as well as bike lanes. As has been shown in Veemo’s pilot program on the campus of the University of British Columbia, you can adjust pedal cadence settings for every bike you hire through the Veemo app. Baker equates the maximum assistance of 500 watts to two Olympic athletes assisting you with your pedalling. The app also allows you to locate and reserve e-bikes, paying 28 cents for every minute you use the bike.

Baker founded the company at the end of 2013, and in 2019, he went on CBC’s Dragons’ Den to pitch his idea, seeking one million dollars for five percent of the company. After ­ Arlene Dickinson of District Ventures Capital questioned that he “just took an electric bike and put a chassis around it”, Baker insisted that the innovative part of his business is making these bikes available in a “dockless bike sharing mode”, so that you don’t have to bring them to a specific point in the city. For instance, they can be parked in the same spots that motorbikes and scooters use. In the end, Arlene Dickinson was the only dragon to be convinced, agreeing to invest one million dollars for 7.5 percent.

Integration of the Veemo e-bikes into cities has taken longer than expected, and already, competitors have made their mark elsewhere in Canada.

In June 2020, Bike Share Toronto announced the introduction of “300 pedal assist e-bikes and 10 e-bike charging stations” in a pilot programme, with full compatibility between the docking of regular bikes and e-bikes. Bike Share Toronto’s e-bikes have an interface below the handlebars that show the remaining charge of the bike ­ being used. They have a 250 watt motor, allowing for speeds up to 25 kilometres per hour, and also have lights on the front and back. In the PBSC (Public Bike System Company) mobile app, you can find all locations with available bikes.

A single trip on a Toronto e-bike costs $3.25 CAD. 24

It is both exciting and satisfy­ ing to read these days about your “kodumaa”, the land you left as a child in the ­darkest of times. Suddenly the world wakes up to the fact that there is an Estonia, a country that now merits the world’s attention and respect.

The issues and points of focus connected to the war in Ukraine are of course the main factors in the current situation.

I have been impressed by the full-page articles in the Globe and Mail, which have focussed mainly on the Estonian prime minister Kaja Kallas. It is historically significant that her ­ family’s background regarding their deportation is brought ­forward. This demonstrates the inhuman methods used by Russians in dealing with other populations. Another theme that is now brought forward is the large number of Russians being relocated to Estonia in the fifties. These points were also ­ clearly depicted in a June article (author Liz Sly) which ­ appeared in the Washington Post. A friend in the US brought that to my attention.

A more recent article also appeared on ethnic Russians in Estonia. This, however, was describing their starting to ­ q uestion Putin’s war. It ­ ­appeared in the July 3 Sunday New York Times (author Andrew Higgins), to which I happen to be a subscriber. It is one of the best reports reflecting attitudes and convictions in Estonia in that it covers many themes: Russians in Estonia helping Ukrainian refugees, the Estonian Defence League (Kaitseliit) in which half of the members in Narva are ethnic Russians and the process of Estonianization among ethnic Russians. The significant re­

hours costs seven dollars, 72 hours is $15, and an annual membership is $99. A $20 deposit is temporarily charged ­ to use each bike; and there’s the catch that you have to dock the bike every half hour, otherwise you’ll be charged four dollars for every additional half hour.

In the meantime, Veemo has allowed customers to reserve their own e-bike, with prices starting at $6,395 CAD. In the end, renting an e-bike from Bike Share Toronto is the most affordable way to start riding an e-bike among these ­ three options, but none of them address the challenge of long Canadian and Estonian winters, where snowy and icy roads and bike lanes would render an e-bike an impractical alternative to a car. These bikes would at least need tires that offered ­better traction in winter.

If more companies built and rented out e-bikes with enclosed chassis, storage space for er-

15

ference to “Kaitseliit” I had not seen in any Estonian news ­report.

I’m asking my readers to stay with me when I next ­attempt to list the issues around the war, the first being the Russian attack itself. As it was unprovoked, it establishes as the only burden of guilt for so much loss of life on the attacker, echoing at the same time Russian military attacks in the past – the attack with Germany on Poland in 1939 which, one could say, started the Second World War and the occupation of the Baltic states in 1940.

While an immediate issue is the burgeoning refugee problem which calls on other nations for assistance, the quantity and quality of military defence materials many countries are ­ directing toward Ukraine is a ­ major factor to consider. This creates a twofold problem. One is the means of delivery and the other the impression of the helpful countries enhancing the actual war.

The issue of NATO suddenly becoming a meaningful organization is probably the most ­significant factor on the current conflict. This involves increased membership as well as the intensified degree of co-operation that still needs to develop.

Throughout the conflict an important factor to consider is the increasing awareness of the previously mentioned guilt factor in terms of the Russian ­ onslaught. More and more Russians are becoming aware that their government is responsible for starting and continuing the bloody conflict and many are leaving their country as a result.

These themes are echoed in the articles published through the perspective of Eesti. They certainly reinforce the concept of our homeland being an ­important player in the current severe situation. I strongly ­recommend Estonian readers to save these articles for future reference.

Quotes Am I perfect? No. But am I striving to be a better person every day? Also no.

• Maybe you should eat some makeup so you can be pretty on the inside too.

• I’m actually not funny. I’m just really mean and people think I’m joking.

• My brain has too many tabs open.

• I don’t even believe myself when I say I’ll be ready in 5 minutes.

• You’ll never be as lazy as whoever named the fireplace. rands, and tires that could grip better, it would reduce the amount of inner-city traffic, reduce pollution, and cut people’s transportation costs all at once.

16

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Kõige rohkem on Eestis 30-34-aastaseid Põhinedes 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse and­ metele on Eesti rahvastik kümne aastaga kasvanud ja seejuures on kõige rohkem 30-34-aastaseid, märgib Sta­ tis­tikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Triinu Augi sõnul on juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimesed andmed on juba kantud ka statistikaameti interaktiivsesse rahvastikupüramiidi rakendusse, kus igaüks saab erinevate andmetega katsetada. ­ Ilmneb, kuidas on muutunud olulisemate vanuserühmade suurus, mis vanusest ja soost on Eestis elavad eestlased ja mitte-eestlased ning kuidas

inimesed üle Eesti jaotuvad.

Viimase rahvaloenduse tule­ musi kujutava püramiidi kõige laiem koht on vanuse 30–34 juures ehk kõige rohkem on 2021. aastal inimesi vanuserühmas 30–34 aastat. Kümme aastat tagasi olid need inimesed vanuserühmas 20–24 aastat ning 2000. aastal rühmas 10– 14. „Näeme, et praegu on see rühm veidi väiksem kui 2000. aastal, kuid 2011. aastal oli see inimeste rühm veelgi väiksem.

See tähendab, et 2011. aastaks oli märgatav osa neist Eestist tõenäoliselt ära kolinud. 2021. aastaks on osa neist aga tagasi tulnud või siis teise välismaalase piltlikult öeldes enda ase-

mel siia saatnud,“ märkis Aug. Samuti on püramiidist näha, et ennast eestlasena identifit­ seerivate inimeste arv ja osakaal Eesti rahvastikus on kümne ­aastaga suurenenud.

Samuti on näha, et eelmise aasta seisuga on eestlaste seas vanemates vanusegruppides naisi kaks korda rohkem kui ­ mehi. Suurima rühma moodustavad 30–34-aastased mehed.

Venelaste hulgas on enim 60–74-aastaseid naisi.

Ukrainlaste puhul oli eelmise aasta 31. detsembri seisuga kõige suurem 35–39-aastaste meeste rühm, samas vanuses ukrainlastest naisi on pea kaks korda vähem. Varasematel loendustel pole ukrainlaste puhul meeste ja naiste soo ja vanuse jaotused erinenud.

Juba avaldatud rahvaloenduse andmed on ka näidanud, et väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8% võrra ehk on hoogustunud valglinnastumine.

Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu.

1980.–1990. aastatel sündinud ehk praegused 30–40-aastased on väga suures osas kolinud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse ehk Harjumaale.

Väiksem on rahvastiku vähenemine Lõuna-Eestis ning maakondasid eraldi vaadates on näha, et Lõuna-Eestit hoiab ­stabiilsemana Tartu maakond.

Ootuspäraselt elab suurem osa mitte-eestlastest KirdeEestis ehk Ida-Virumaal, kus enamiku moodustavad venela­ sed. Teine rahvuste poolest kirjum piirkond on Põhja-Eesti ehk Harjumaa, kuid seal on mitte-eestlasi siiski alla poole ning mitte-eestlaste seas peale venelaste rohkem ka teisi rahvusi. Ülejäänud piirkondades on mitte-eestlaste osa väike, eriti nooremate inimeste seas.

Maakondade võrdluses paistab, et kõige vähem elab mitte­ eestlasi Hiiumaal. (pealinn.ee)

S P ORT

Peeter Olesk võitis Euroopa karikavõistluste etapil pronksi

Ehatare peres olid hiljutised suuremad sündmused jaanipäeva ja Võidupüha tähistamine ning Ehatare 40. sünnipäeva märkimine, mida aitas pidulikult pühitseda siin külas olnud ERRi Tütarlastekool Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel. Suuremate pidupäevade kõrval aga on teisigi sündmusi, mis aitavad eha­ tarelaste meeleolu ülal hoida ja tegevust pakkuda. Praegusel ajal, kui ilmad on suvised, püütakse tegevusi ka õues läbi viia. Nii oli nädal tagasi külas väliooper ja selle nädala kolmapäeval pidas välijumalateenistuse Agricola koguduse õpetaja Matti Kormano, orelil Juha Tikkanen. Tegevust jätkub aga ka elanikele, Ehatare huvijuhi Janne Laanemaa sõnul aitasid lilledel kuuma aja üle elada Astrid Vaikla ja Mea Paju, kes käisid hoolega lilli turgu­ tamas, sel ajal, kui automaatvihmutid rivist välja olid.

Fotod: Janne Laanemaa

Eelmisel nädalavahetusel Ees­ tis Männiku lasketiirus toi­ munud Euroopa karikavõist­ luste etapil standardpüstoli harjutuses võitis pronksi eestlane Peeter Olesk.

30 sportlase konkurentsis võitis esikoha Ruslan Lunev Azerbaid­ žaanist. 580 silmaga, teiseks tulnud Joze Ceper Slo­ veeniast sai 578 silma, Peeter Oleski ­tulemus oli 577 silma.

Võistkondliku võistluse võitis Läti (1694 silma), hõbemedali sai Eesti (Peeter Olesk, Fred Raukas, Reijo Virolainen) tule­ musega 1685 silma ja kolmas koht läks Prantsusmaale tule­ musega 1678. (ERR/EE)

Rajatare juurde-ehitus Ettevalmistused Rajatare juur­de­ehituseks on alanud!

Mis on Rajatare? Kotka­ järvel asuv tare, mida kasutavad Põhjaraja gaidlipkonna hella­ kesed talilaagris ning kus asub esmaabi-punkt suvelaagrite jooksul. Sellel on pisike magamistuba, kus on 8 voodikohta, elutuba kaminaga ja tilluke köök. Sama katuse all on ka eraldi laagri varustuseks lao­ ruum. Rajatare ehitati valmis 1972.a suurlaagriks, nii et Rajatare on 50. aastane!

Miks renoveerida? Hella­ keste pere kasvab! Hetkel on nimekirjas 20 hellakest, vanuses 7 – 11 aastat. Rohkem tüdru­ kuid = rohkem ruumi vaja!

Senini on pidanud tüdrukud ja

Šotimaal avastati teise maali alt peidetud Van Goghi autoportree Šotimaa rahvusgaleriis avas­ tati Vincet Van Goghi maali ,,Taluperenaise pea“ alt kunst­niku autoportree.

Rutiinne röntgeniülesvõte näitas, et Van Goghi portree on liimi- ja papikihi all peidus olnud üle sajandi. ,,Selliseid hetked on uskumatult harvad,“ ­ ütles Šotimaa rahvusgalerii vanemkuraator professor Fran­ ces Fowle.

Erinevalt mõnest kunstniku hilisemast autoportreest, on Van Goghi vasak kõrv röntgenpildil selgelt nähtav. Kunst­ nik lõikas selle otsast 1888. a­asta det­ semb­ris pärast vaidlust kolleegi Paul Gauguiniga. Van Gogh suri kaks aastat hiljem.

Kuigi autoportree detailid pole täielikult teada, on see tõenäoliselt tehtud pärast Pariisi kolimist.

Ka varem on Van Goghi maali alt avastatud teine senitundmatu portree, nii leiti 2008. a tema maali alt naise portree, vahendas ERR. (ERR/EE)

juhid vahel ka põrandal ma­ gama.

Mida lisatakse? Ehitus­plaa­ nis on uus 12-kohaline magamistuba, ,,porituba“ (mud room) ja suurem köök. Lisaks kavat­ setakse talvekindlustada eksis­ teerivaid põrandaid.

Millised on ettevalmistu­ sed? Uue magamistoa ja köögi asukohast eemaldati 3 puud (sellest saab häid lõkkepuid ja istekohti laagriks!) ja kännud kaevatakse välja. Uued seinad on nööriga maha märgistatud.

Kuidas aidata? Annetada projektile saab GoFundMe kaudu (link: https://gofund.me/30fb56ee) või otseülekandega Northern Birch Ühispangas.

Põhjarajaga saab kontakti võtta aadressil: pohjarada@gmail. com.

TALVI PARMING Fotod: Pearu Tamm, Katrin Tamm, Talvi Parming

Nargeni vraki uuringud jätkuvad Eesti Meremuuseumi arheo­ loogid jätkavad välitöödel arvatavasti 16. sajandi lõpus Naissaare lähistel uppunud purjelaeva Nargen vraki mälestise uurimist.

Meremuuseumi teaduri Ivar Treffneri sõnul loodetakse uute uurimistööde käigus teada saada, milline oli Nargeni laeva päritolu, tüüp ja roll. Samuti uuritakse Nargeniga seonduvate leidude päritolu ja kasutust.

Treffneri sõnul võivad andmed avada uusi lugusid tolleagsest merekaubandusest ja Tallinna rollist selles.

Purjelaeva Nargen vraki leidis Eesti merevägi 2015. aastal läbiviidud miinitõrjeoperatsiooni käigus. Tänavu juunis jätkasid meremuuseumi tea­ durid selle uuringuid koostöös muinsuskaitseameti töötajate ja Finnish Scientific Diving Academy (Soome Teaduslike Allveeuuringute Akadeemia) esindajatega. Uurimistöid on ­ tehtud nii sonariga kui ka ­ sukeldumiste käigus. (ERR/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

17

Kolmandik venelastest ei toeta sõda Ukrainas Lätis tegutseva venekeelse uuriva ajakirjanduse portaali Meduza.io valdusesse sattus Vene võimude tellitud küsit­ lus­uuring, mille järgi kolman­ dik venelastest soovib sõja kohest lõpetamist Ukrainas.

Sõja vastu on eelkõige noore­ mad venelased, vahendas Meduzat ERR. Küsitlusuuringu järgi toetas sõja lõpetamist koheselt 56% vastanutest vanuses 18-24 ning ainult 19% sellest eagrupist toetas sõja jätkamist. Vahemikus 25-34 toetas sõja lõpetamist 43% ja 41% toetas sõja jätkamist. Üldiselt on sõja toetus suurem vanuse kasvades. Näi­ teks üle 60 aasta vanuste seast toetas sõja jätkamist 72%.

Moskvas ja Peterburis soo­ vivad küsitlusuuringute järgi sõja lõpetamist 40 protsenti ja 48 protsenti toetab lahingutegevuse jätkumist. Enamus sõja jätkamise pooldajatest on Vene linnades, kus on elanikke vähemalt üle ühe miljoni inimese.

Kremli palvel uuriti küsitlus­ uuringu raames ka sõja toetamise määra seost meediatarbimise harjumusega. Nö aktiiv­ sete internetikasutuste seas toetas sõja lõpetamist uuringu ­ järgi 47 protsenti ja 35 toetab konflikti jätkamist. Samas tele­ vaatajate seas toetab sõjalise konflikti lõpetamist Ukrainaga ainult 22 protsenti ning 68 prot­ senti telekavaatajatest Vene­maal toetab sõja jätkamist.

Uuringu läbi viinud asutuse kodulehel antud küsitlusuurin­ gut ei leia. Samalt veebilehelt leiab aga hoopis teise juunis läbi viidud küsitlusuuringu, mille järgi 72 protsenti venelastest kaldub toetama sõjalise erioperatsiooni jätkamist Uk­ rainas ning 17 protsenti kaldub toetama selle lõpetamist.

Meduza on Lätis tegutsev iseseisev vene- ja ingliskeelne ­ meediaväljaanne. (ERR/EE)

Filateelia. Uus postmark

Tallinna Raekoda 700 Omniva (Eesti Post) lasi 7. juulil käibele uued 0,90 € nominaalväärtusega postmar­ gid ,,Tallinna Raekoda 700“.

Postmargid kujundas Indrek Ilves ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Tallinna raekoda on Põhja- ja Baltimaade vanim ja ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäe­ vani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis, millel on kõrge sadul­ katus ja kaheksatahuline konsooltorn. Tornikiivri tippu 1530 paigaldatud sõjasulast kujutav tuulelipp Vana Toomas on kuju­ nenud üheks Tallinna sümboliks.

Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627.

Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.

WHO: koroonapandeemia pole läbi Sel nädalal hoiatas Maailma ­terviseorganisatsioon (WHO), et uued nakatumislained näitavad koroonapandeemia jätkumist. ,,Uued viiruselained näitavad taas, et Covid-19 ei ole kaugeltki läbi,“ ütles Tedros Adhanom Ghebreyesus, lisades ,,kui viirus meile peale surub, peame vastu suruma.“ (PM/EE)

NOORTE NURK

Pumpkin & Stretch #9

Vabaõhjujumateenistusel osalejad.

Foto: Lillian Lennox

Toronto Eesti Baptisti Kogudus kogunes ,,vikerkaare lõpus“ Aastakümneid tagasi ei olnud sugugi haruldus, kui kogudus suvel kirikuuksed suletuks jättis ja sõitis jumalateenistusi pidama hoopis mõne kogu­ dusliikme suvekodu hoovile.

Lauldi pastor Kaljo Raidi ja muusikajuht Charles Kipperi akordionite saatel armastatud vaimulikke laule, kuulati Jumala Sõna ja nauditi koo­s­ olemist. Sarnaselt kogunesid TEBK pere ja sõbrad möö­ dunud pühapäeval Georgian Bay imekaunile kaldale pere­ kond Väljaste suvila õuele.

Artikli pealkiri ei ole inspi­ reeritud mitte Vernor Vinge ulmeromaanist ,,Rainbows End“, vaid sellise tekstiga sildi leiab Väljaste suvekodu väravast ja see viitab muuhul­ gas vikerforelli (rainbow trout) püügile, millega peres on tege­ letud.

Keset ilusat pühapäeva hakkasid autod Väljaste suvekodu hoovi keerama. Muruplatsile seati üles aina uusi matkatoole, mis jäid algavat teenistust ootama. Pastor Lige oli valmis sättinud helivõimenduse, kõlaritest kostsid Walter Rodriquezi jazzilikud kitarritöötlused tuntud kirikulauludest ning naispere ­ valmistus teenistusele järgnevaks lõunasöögiks.

Jumalateenistusel jagas Ed McLean (Peeter ja Asta Kaupsi väimees) mõtteid 8. psalmist, mis kutsub üles imetlema Jumala loodut ja ilu ning nägema iseenda kohta selles imelises loomingus ja Jumala armastu­ ses. ,,Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale ­mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?“ kirjutas psalmist.

Seekord ei olnud laulmise saateks akordione nagu vanasti, vaid pastor Timo Lige kitarri saatel laulis kogudus tuntud hümne, Hank Williamsi ,,I Saw The Light“ ja uuemaid ülis­ tuslaule. Jutluses kõneles Timo Lige teemal ,,Noa ja ilma tüürita laev“, kus tõi esile selle, et sageli on kõige keerulisemad ajad ootamise ajad. Ajad, mil me ei tea täpselt, kuhu Jumal on meid juhtimas ja kui kaua mingi teekond kestab – see on just see olukord, mida Noa oma

perega tundis laevas, millel ei olnud tüüri, vööri ega ahtrit.

Samas tõdes pastror Lige, et ühelt poolt oleme me keset selle maailma hullumeelsust ja torme, kuid teisalt tahab Kristus olla meie Noa laevaks, kelles meie elu võib olla täidetud rahu, julguse ja tuleviku lootusega ka keset kõige suuremaid torme ja kaost.

Teenistusele järgnes meele­ olukas koosolemine, kus oli head sööki, toredaid meenutusi ühi­ sest teekonnast, palju naeru ja rõõmu koosolemisest, päiksepaistelisest ilmast ja idüllilisest vaatest peegelsiledale järvele.

Pastori jaoks lõppes see eriline pühapäev eestlastele kohaselt kuuma sauna ja karastava järve­ veega. Muuseas, Georgian Bay kallas on väga sarnane Hiiumaa rannikule. See oli ka üks põhjus, miks Väljase pere kunagi suvekodu just sinna rajas.

Ainult et üle vee ei paista mitte

Avasõna Ed McLean.

Foto: Lillian Lennox

Saaremaa, vaid hoopis Blue Mountains. Koguduse ja Väl­ jaste suvekodu ajaraamatusse sai kirjutatud taas üks eriline ja armas mälestus. Järgmisel püha­ päeval (17.07) koguneb kogudus taas kirikus. (TEBK)

Timo Lige jutlust pidamas, Marika Wilbiks tõlkimas. Foto: Lillian Lennox

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

18

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra ja ristiisa

Mälestame kurbuses

Jaan Vares’t Siiras kaastunne lastele

ESTER ristipoeg THOMAS INGRID peredega

Ralf Kall 28.10.16 – 22.06.21 Meie südamlik kaastunne perekonnale ANNE ja PEETER pojad MARK ja ANDRES

Mälestame kauaaegset peresõpra

Jaan Varest

Ralf Kall

MAI, ERIC ja MARTIN SÕMERMAA

Ühised perekondlikud mälestusrajad, alanud lapsepõlves Narvas Sügav kaastunne REEDULE perekonnaga MALLE SALUSOO

Lahkus armas sõber, alati väga abivalmis naaber Honey Harbouris

Jaan Vares

Lahkus meie hää Honey Harbouri naaber ja Toronto tennisemängukaaslane

Jaan Vares

Südamlik kaastunne lastele MIA HEINE perega

Südamlik kaastunne LEALE ja JAAN jun-le perekondadega MIA ja JÜRI DANIEL

Tartu Maarja kirikus helistati esimest korda üle 81 aasta kelli Teisipäeval, 12. juulil helisesid Tartu Maarja kiriku tornis, pärast täpselt 81 aastat kest­ nud vaikust, taas kirikukellad.

Kiriku uute kellade – Armas­ tus, Usk, Lootus ja Rõõm, häält sai Maarja kiriku tor­ nist esmakordselt kuulda käsitsi helistamisel südapäeva paiku. Kellapaigaldaja Toomas Mäeväli tegi esimese proovi­ helistamise.

Testlöökide järel ühendati kelladele mootorid, mis seadis­ tati.

31. juuli keskpäeval toimub kellade pühitsemise talitus, mille viib läbi piiskop Joel Luhamets. Pärast talitust algab jumalateenistus.

Peale pühitsemist hakkab väikseim Rõõmu kell lööma päevasel ajal kella kaheksast hommikul kuni kaheksani õhtul täistunde. Rõõmu kell tänab oma heliga iga Tartu Maarja

kiriku taastamisse panustanud inimest, seega on ta ühtlasi ka tänukell. Keskpäeva kella lööb Lootuse kell, mis kannab endal Tartu vappi.

Samuti helisevad kellad pühapäeviti jumalateenistuste eel ja järel, mis toimuvad algu­ sega kl 12.00. Tavapärasest erineval ajal hakkavad kellad lööma nädalasiseste kirikupühade ja ka talituste puhul.

12. juulil 1941 hävis Tartu Maarja kirik taganevate puna­ vägede visatud süütepommi tagajärjel. Põlengus ei hävinud mitte üksnes pühakoda, vaid ka koguduse maine vara. Tänavu 12. juulil meenutati, et lootus on meid rasketest aegadest läbi toonud ning uus aeg annab ­põhjust rõõmustamiseks – Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm hakkavad peagi Tartu Maarja ­ kirikutornis helisema.

Rõõmu ja Lootuse kellad kellatoolil.

(TARTU MAARJA KIRIKU SIHTASUTUS)

Foto: Silvia Leiaru

Lahkus igavesele unele armas

Avo Varret sündinud 14. märtsil 1943 Tallinnas surnud 10. juulil 2022 Tallinnas Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet abikaasa TALVILE ja tütar TERJELE perekonnaga ning omastele ENNO ja ANNE AGUR perega PETER ja SANDY VILDE perega

Baltimaade kõige kallim toit on Riias

Läti Liepaja rannast leiti morsk

Teises kvartalis tõusis Balti riikides toidu hind. Läti ring­ hääling LSM tutvus kolme riigi pealinnades müügil oleva toidu hinnaga poodides ning jõudis järeldusele, et kõige kallim toit on Riias.

Läti toidupoodide kettides on toidu hind keskmiselt kallim kui naaberriikides. Erandiks on Lidli poekett, kus toidu hind oli kolmes riigis üsna sarnane.

Lätis tõusis tarbijahinnaindeks võrrelduna 2021. aasta ­juuniga 19,3%.

Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide kategoorias oli tõus lausa 22,1%. Kõige rohkem tõusis hind juustu ja kodujuustu alakategoorias, jõudes Lätis 30,2%-ni. Piimatooted kallinesid 33,7% ja piim ise 39,2%.

Leib kallines Lätis 21% ja muud teraviljatooted 58%.

(ERR/EE)

Hiljuti avastati Läänemere rannikult Liepajast morsk (walrus), teatas Läti loodus­ kaitseamet.

Kuigi morsad elavad PõhjaJäämere arktilistes tingimustes, nähti üht morsaisendit juuni keskel Saksamaal ja 23. juunil ­ Poolas.

On võimalik, et tegu on sama isendiga, keda varem nähti Poolas ja Saksamaal. ­ Väliseksperdid on spekuleeri­ nud, et tegemist on noore emase morsaga.

Läti looduskaitseameti imetajate eksperdi Valis Pilatsi sõnul on see esimene kord, kui Lätti on sattunud morsk. ,,Morsa loomulik elukeskkond on külmad ja jäised veed.

Seega ei ole Läänemeri sobilik morsa jaoks, kuna siin ei ole söögiks talle sobilikke suuri karpe, krevette, pehmeid koralle, merikurke ja muid põhjameredele omaseid liike.“ Eksperdi sõnul saab mors­ kasid võrrelda nendega sugulu­

Nr. 28

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Föderaalvalitsus toob alates 19. juulist tagasi kohustusliku juhusliku testimise Kanadasse saabuvatele lennureisijatele, mis vahepeal enam kui kuu aega tagasi peatati. Public Health Agency of Canada sõnul hakatakse seda tegema väljaspool lennujaamu, kas spetsiaalsetes testimiskohtades või virtuaalselt. Kanada tervi­ seminister Jean-Yves Duclos ütles, et peame hoidma piiri testimismeetmed alles, et jälgida viiruse olukorda ja ­ murettekitavaid variante.

Reisijad peaksid enne rahvusvahelise reisi planeerimist tutvuma täpselt kõikide kehtivate reeglitega nii Kanadas kui teistes maades, mida reis puudutab.

• Neljapäeval teatati, et Health Canada kiitis heaks Moderna COVID-19 vaktsiini kasutamise 6 kuu kuni 5 aasta vanustele lastele. See on esimene COVID-19 vaktsiin, mis on Kanadas heaks kiidetud sellele vanusegrupile. Pfizeri vastav vaktsiin on samuti esitatud Health Canada’le heakskiidu saamiseks ning on praegu üle­ vaatamisel.

• Kolmapäeval teatas Ontario kõrgeim terviseametnik dr.

Kieran Moore, et kõik täis­ kasvanud alates 18. eluaastast võivad alates 14. juulist panna omale aja teise booster-doosi (neljanda vaktsiinidoosi) saa­ miseks (varem oli see saadaval elanikkonnale 60+ eluaastat jm. gruppidele), ent terved täiskas­ vanud võivad soovi korral oodata sügiseni, kui võib-olla on saadaval spetsiaalselt Omicronvarianti sihtivad vaktsiinid. Ta soovitas inimestel rääkida oma arsti/tervisenõustajaga nende ­jaoks neljanda doosi vajalikkuse osas. Samuti soovitas dr. Moore oodata booster-doosi saamisega vähemalt kolm kuud peale COVID-19 infektsiooni.

Dr. Moore’i sõnul on Ontario sisenemas viiruse seitsmendasse lainesse ning kõrgpunkt võib olla järgmise kahe nädala pärast.

Provints jätkab tasuta koduste kiirtestide jagamist ela­ nikkonnale poodides ja aptee­ kides kuni aasta lõpuni.

(Lüh. CTVNews, CP24) ses olevate hüljestega, kes vee­ davad samuti suure osa enda elust vees, rannikul või jää peal.

Inimesi morsk söögiks ei pea. Siiski võib morsk rünnata, kui talle läheneda ning isegi hammustada.

Morsk suudab jäise vee all püsida kuni pool tundi ilma õhku hingamata. Tal on külma vastu isoleeriv rasvakiht, mille paksus võib olla kuni 15 sentimeetrit. Morsa kihvad võivad kasvada meetripikkuseks.

Morsk ehk Odobenus rosmarus on rahvusvahelise punase raamatu järgi ohustatud liik.

(ERR/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 31. juulil jumala­ teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäevadel, 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

KESKUSe ehitusuudised

Nagu KESKUS uudiskirjas oli mainitud, on ametiühingute strei­ kide ajal keskendunud KESKUSe ehitamise juures muinsus­ kaitse all oleva maja restaureerimine. Värvikihtide alt on ilmunud inetu pardipoja asemele kaunis luik! ,,Luigel“ on igal fassaadil veel taastustöid läbi viia, kuid naabruskonna elanikud on meel­ sasti annetanud telliskive, mis sama ajastu ja vajalike mõõtudega sobivad nendeks töödeks. Lisa end uudiskirja saajaks www.­ keskus.ca kodulehel ja püsi ehitusjärkudega kursis!

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Apostlite pühapäev Issanda teenistuses – Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaas­ kodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19 Vana Testamendi lugemine: 1 Moosese 12:1-4 Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnis­ tan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!“ Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.

Uue Testamendi lugemine: 1 Timoteuse 1:12-17. Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind, endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult.

Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur ­

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 17. juulil kell 11.00 LIVE JUMALATEE­ NISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Taavet – Kuningas nüüd aga mitte praegu”. Muusika Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 24. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Gideon - Kui meie vähe on Jumala jaoks palju”. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Simson – raisatud võimalustega kange­ lane”. Muusika Marika Wilbiks.

7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses. Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina. Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.

Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.

Evangeeliumi lugemine: Luuka 5:1-11 Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, ­ et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.

Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud ­ vette loomuse katseks!“ Siimon vastas talle: „Õpe­ taja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud!

Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.“ Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid ­vajumas.

Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse

põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!“ Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.

Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johan­ nesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda!

Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!“ Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

Pühapäeva palve: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apostlite mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast ­iga­vesti. Aamen.

Iraan plaanib Venemaad varustada sõjadroonidega BBC teatel plaanib Iraan Venemaad varustada sadade sõjadroonidega, vahendas Postimees.

Valge Maja riikliku julge­ oleku nõunik Jake Sullivan ütles, et USAle laekunud info kohaselt valmistub Iraan vene sõdureid sõjadroonide kasutamiseks ka välja õpetama.

Ta lisas, et hetkel ei ole infot selle kohta, kas Iraan on sõjadroonid juba Venemaale kohale toimetanud. (PM/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 15. juulil 2022 — Friday, July 15, 2022

Nr. 28

Tellige EESTI ELU! Paradiisisaar Hiiumaa

Juuresolev pilt päikeseloojangu-eelsest Hiiumaa rannikust ei jäta mingit kahtlust – Hiiumaa võiks tões­ ti olla paradiisisaar.

Foto: M. Sütiste-Gnannt

Sõidujagamisteenuse firma Uber rikkus teadlikult seadusi Sõidujagamisteenuse pakkuja Uber rikkus teadlikult seadu­ si, tegi lobitööd paljude valit­ suste juures ja kasutas vägi­ valda, mida nende juhid pidid taluma, selgub Ühend­ kuning­ riigi ajalehe The Guardian kätte sattunud dokumentidest.

Dokumentide kohaselt üritas Uber täie teadlikkusega tegutseda ka riikides, mille seadused seda tegelikult ei võimaldanud.

Guardiani andmeil tegi Uber aktiivset lobitööd, et mõjutada

Carmel Kallemaa…

(Algus lk. 1)

võistluses osales 44 sportlast, esindatud olid Argentina, Boliivia, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, El Salvador, Ameerika Ühendriikide, Guatemala, Meh­ hiko, Peruu, Puerto Rico ja Venezuela võistlejad.

Kulla võitis 21-aastane Evita Griskenas USA-st 115,8 punk­ tiga. Chicagos sündinud Gris­ kenase vanemad on pärist Leedust ja ta osales ka Tokyo olümpiamängudel, kus sai mitmevõistluses 12. koha. Hõbe­ medali teenis kodupubliku ees

valitsusi muutma seadusi rakenduspõhise sõidujagamisteenuse sujuvamaks toimimiseks. Uber maksis ka teadlastele, et need avaldaksid uurimistöid, mis ­näitavad sõidujagamisteenuse eeliseid traditsioonilise taksoteenuse ees.

Uber kinnitas eelmisel pühapäeval väljastatud pressi­ teates, et firma taktika ja meetodid on pärast 2017. aastat, mil tegevjuhiks sai Dara Khos­ rowshahi, täielikult muutunud ning firma ei pea varem kordasaadetut õigeks ega kavatse seda ka kuidagi välja vabandada. (ERR/EE)

võistelnud 20-aastane Geovanna Santose, kes Tokyo olümpial sai rühmkava koondisega 12. koha.

Carmel teenis Pan-Ameerika meistrivõistlustelt kokku kolm pronksmedalit, lisaks mitme­ võistluse individuaalmedalile ka kurikaharjutuses ja võistkonna­ võistluses.

Carmel Kallemaa treenib Torontos Janika Mölderi poolt 2014. a asutatud klubis Glimmer Athletic Club, kus ta on ka üheks treeneriks.

Carmel Kallemaa järgmiseks suuremaks võistluseks on 4.-6. augustini Birminghamis, Ing­lis­ maal toimuvad Rahvaste Ühenduse riikide mängud. (EE)

Ainulaadne õhku puhastav kunstiteos Patarei merekindluses Tallinnas Patarei merekind­ luse hoovis saab imetleda kunstnike-duo Vahur Agari ja Helena Hanni loodud kuns­ titeost, mis valmis ainulaad­ sete õhku puhastavate värvi­ dega, kirjutas ERR. Kunstnikepaari teada on see esimene kord, mil Eestis seesugust värvi on kasutatud: ,,Teose teeb eriliseks Itaaliast tellitud innovaatiline mineraalne seina­ värv, millel on õhku puhastav toime. Selle värviga töötamine nõuab pikemat ettevalmistust, sest esmalt tuleb õiges koguses toimeained kaaluda ja kokku ­segada, ehk värvimisele eelneb justkui kokkamise etapp. Tule­ museks valmis installatsioon, mis lisaks visuaalsele naudingule ka õhureostust eemaldab.

Tootja kinnitusel on 100 ruutmeetril värvitud pinnal sama toime, mis 100 ruutmeetril ­ kasvaval metsal,“ rääkis Agar.

Kunstiteos valmis koostöös Läti ja Leedu kunstnikega.

Helena Hanni sõnul lõid kolme riigi kunstnikud ühtse kontseptsiooniga muralite trio, mis Balti riike mõtteliselt seob. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Kuni laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Kuni laup., 6. aug.

SEEDRIORU SUVEKODU. • Pühap., 21. – laup., 27. aug.

METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Reede, 9. – pühap., 11. sept.

Keskus TANTSULAAGER “NOU POIS ÄLÄUD” Jõe­ käärul.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

Tantsupidu 2025!

Naiste tantsurühm on moodustamisel

vaatame, kas saame naisrühma kokku!

Kas ihkad tantsida järgmisel Tantsupeol, aga rühma pole käepärast või iganädalased proovid kuidagi ei sobi graafi­ kusse?

Registreeri 31. juuliks, et saada allahindlust!

Registreeri juba nüüd ja tule, tule tantsi! Info: www.tantsulaager.fun

Eesti ja eestlastega seotud naised – olete oodatud ,,Nou Pois Äläud“ tantsulaagrisse reedest, 9. septembrist kuni pühapäeva, 11. septembrini Toronto lähistel Jõekäärul ja

Tantsulaagri korraldab Esto­ nian Arts Centre, heategev orga­ nisatsioon KESKUSe juures, toetajad Eesti Sihtkapital Kanadas ja Kultuurkapital.

Õnnitleme meie kauaaegset EKKT liiget, kunstnik

Hilda Truupere’t tema 100 a sünnipäeval

EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS

Õnnitleme

Hilda Truupere’t 100. a juubelisünnipäeva puhul!

Soovime edaspidiseks palju õnne ja kauneid päevi!

HILJA ja VIRVE

Suur tänu Jõekääru Suvekodu Seltsile, kelle lahke toetus võimaldab tänase lehe tuua teieni värvitrükis.