Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 24, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, July 24, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 29, 2020           Reedel, 24. juulil — Friday, July 24

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

USA ja kolme Balti riigi välisministrid tegid Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeval ühisavalduse Neljapäeval, 23. juulil möödus 80 aastat Wellesi deklarat­ sioonist, millega USA mõistis hukka Balti riikide ille­ gaalse okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. Ajaloolise tähtpäeva puhul tehtud ühisavalduses rõhutas Eesti välisminister Urmas Rein­salu koos USA kolleeg Mike Pompeo, Läti välisminister Edgars Rinkwēvičsi ja Leedu välisminister Linas Linkevi­čiusega Balti riikide ja USA pü­ sivalt tugevaid liitlassuhteid. Ühtlasi mõisteti hukka Venemaa praegused katsed ajalugu manipuleerida. „Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, ees­märgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine,“ öeldakse aval­ duses. Avalduses kinnitasid välisministrid tugevat liitlassuhet NATOs, kus töötatakse ühes­koos rahu ja stabiilsuse kaits­mise nimel. Balti riigid hin­davad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline.

Foto: internetist

President avas Värskas Petserimaa Vabadussõja monumendi

Esmaspäeval avati Värskas Petserimaa Vabadussõja mo­­ nu­ ment. Avamisel viibis ja esines sõnavõtuga Eesti presi­ Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on tegemist märki­ dent Kersti Kaljulaid. misväärsega näitega Eesti Vabariigi ja USA pikaajalistest „See monument on mälestus­ lähedastest suhetest ning tugeva sõnumiga ajal, mil Venemaa sammas kõigile neile, kes nende jätkab süsteemseid katseid ajalugu moonutada. „Ameerika ­ võidukate hommikute nimel Ühendriigid ajasid kõige järjekindlamat Eesti okupeerimise ja oma eluga riskisid või oma elu annekteerimise mittetunnustamise poliitikat,“ sõnas Reinsalu. andsid. See sammas on ausam­ mas meie vabadusele. Kuid „Tänu sellele, et USA ja mitmed teised lääneriigid ei tun­ selle samba lugu kõneleb meile nustanud Eesti okupeerimist, said meie saatkonnad vabas ka Eesti ajaloo rasketest aega­ maailmas edasi tegutseda. Sellel olulisel aastapäeval tun­ dest, üksi jäämisest, iseseisvuse nustame ka Eesti diplomaate, kes seisid siis ja seisavad prae­ kaotamisest ning sellega kaas­ gu Eesti Vabariigi riikluse ja suveräänsuse eest,“ lisas ta. nenud Vabadussõja kangelaste 23. juulil 1940 mõistsid Ameerika Ühendriigid hukka Balti kohutavast ja keerulisest saatu­ riikide jõuga okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. sest võõra okupatsiooni all,“ Dokumenti tuntakse kui Wellesi deklaratsiooni toonase USA ütles president Kaljulaid. välisministri kohusetäitja Sum­ner Wellesi järgi. „Need kangelased, kelle Eesti, Läti, Leedu ja USA välisministri ühisavaldust saab nimed siin täna ette loeti, lugeda täismahus Eesti välisministeeriumi veebilehelt. väärivad seda, et hoiame alles (VMPT/EE) oma nii raskesti tulnud iseseis­ vuse, mille suutsime vereta taas­ tada. Tervitan kõiki meie üksusi kodust kaugel Afganis­ tanis, Iraagis ja Malis. See, mida te teete, on teie kohustus nende langenute ees. Nii, nagu ja mitmekülgsemaks. Vaata­ on ka meie diplomaatide iga­ Viimsi poolsaarel ma­ ta praegusele koroona-­ päevane töö rahvusvahelistes or­ toimus traditsiooniline ajale toimus eelmisel näda­ ganisatsioonides hoida meie liit­ lavahetusel see tänavuselgi lassuhteid ja partnerlust selleks, Rannarahva Festival ­aastal oma täies hiilguses. Et et langenud ei oleks langenud Rannarahva festival kasvab pealinna rahvas kenasti kohale asjata,“ lisas riigipea. iga aastaga järjest suuremaks (Järgneb lk. 4) Mälestusmärke püstitades ja mõeldes minevikule peame meeles pidama ka oma tänast tööd, rõhutas president Kalju­ laid. „Siinkohal pöördun koha­ letulnud Riigikogu liikmete poole – me vajame kiiret inter­ netti, häid ja korras teid ka siin kauges Eesti nurgas, sest ka nii mälestame ja hoiame hinges seda püha, millele täna mõt­ leme.“ Pidulikul tseremoonial osa­ lesid ka Setomaa ülemsootska,

vallavanem ja kongressi vane­ mate kogu peavanem, kaitseväe juhataja Martin Herem, riigi­ kogu Setomaa toetusrühma esi­ mees Priit Sibul ning kaitseväe, Kaitseliidu Võru ja Põlva male­ va ning Eestis teenivate liitlaste liputoimkonnad. Monumendi algatuse pea­ mine eestvedaja Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn ütles et Petserimaa Vaba­ dussõja ausammas ei ole ühe väikese huvirühma eraasi. ,,See

on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumine. Petserimaa lahingutes langes Vabadussõjas esilgse uurimise põhjal ligi 350 võitle­ jat.“ Monumendi õnnistamisel loeti ette kõigi teadaolevate Petserimaa rindel Vabadussõjas ligi 350 langenute nimed, kait­ seliitlased lasid nende auks aupaugud ning monumendi avamise järel toimus pidulik lä­ bimarss ausamba väljakult põh­ (Järgneb lk. 3)

Rannarahval oli pidu

Fotod presidendi FB lehelt


2

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

Euroopa Liidu eelarvekõnelused olid Eestile edukad

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kaks erinevat suve Millest kirjutas Eesti Elu aasta tagasi samal ajaperioodil? Jõekääru ja Seedrioru lastelaagrid olid avanud oma uksed ja toredad laagrinädalad olid käimas. Iga nädal saadeti lehetoimetusse vahvaid laagriuudiseid koos rohke pildimaterjaliga. Äsja oli lõppenud Eestis juubeliaasta laulu- ja tantsupidu „Minu arm“ (esimesest laulupeost möödus 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda), millest võttis osa rohkelt Kanada ja teiste maade eestlasi. Sellele eelnes juubelipeo avamäng – Tule tulemine, kus peotuli läbis enam kui kuu jooksul kõiki Eesti maakondi. Vahetult enne laulu- ja tantsupidu toimus Helsinkis, Tartus ja Tallinnas ESTO – Ülemaailmsed Eesti Kultuuripäevad, mis tõi kokku kaasmaalasi lähemalt ja kaugemalt, kus toimus arvukalt mitmekesiseid üritusi ja tõdeti taas, et eestlus on ikka sama, olenemata kus keegi parajasti asub. See kõik tundub ühest küljest justkui väga hiljuti, teisalt aga nii kauge aja taga. Sest vahepeal on lihtsalt maailm nii palju muutunud. Aasta tagasi suvel ei teadnud keegi, mis on koroonaviirus ja mida tegelikkuses tähendab pandeemia, kuidas võib see mõjutada majandust ja inimeste igapäevaelu; ja milline sisu on terminitel nagu füüsiline distants, sotsiaalne ring jmt. Muljed eelmise suve suursündmustest olid kõigil ülevad ja kajastasime lehes kõike põhjalikult, tuues lugejaini nii paberlehes kui veebis kirjeldusi ja fotogaleriisid, nii et osaleda said lisaks kohalolijaile kaudselt ka teised. Tänavu kevadel-suvel on aga norm, et saamegi osa paljudest asjadest veebi vahendusel. Sõna ‘virtuaalne’ on tulnud pea kõigi inimeste eludesse uuel moel: virtuaalsed kohtumised pere ja sõpradega, kooli­ lõpetamised, kõikvõimalikud üritused, koosolekud, kunstigaleriide külastamine jm., olles saanud reaalsuseks. Küllap on pea igaüks tänaseks võtnud osa mõnest virtuaalsest sündmusest, olles seega nagu kohal, kuigi mitte füüsilises mõttes. Hea, et on olemas tehnilised edusammud, mis seda kõike võimaldavad. Kui lapsevanemad võivad vahel tunda muret laste liigse elektroonika kasutamise pärast, on selle po­ sitiivseks pooleks suurepärane orienteerumine kaasaegses tehnikamaailmas. Ka üha enam vanemaealisi saab sõbraks arvutimaailmaga, mis aitab praegusaja isoleerituse puhul väga palju. Kindlasti on ees palju laulupeo- ja laagrisuvesid, lihtsalt tänavune suvi on erinev. Loodame, et võitlus viirusest jagu­ saamisel on edukas; ning et 2022.a. noorte laulu- ja tantsupidu saab toimuda normaalses olukorras – ettevalmistused juba käivad. KAIRE TENSUDA

Sel nädalal kinnitasid EL rii­ gipead ja valitsusjuhid aja­ loolise kokkuleppe uues pikaajalises eelarves aastateks 2021-2027 ning majanduse taaskäivitamise kavas. Need aitavad kokku 1,824 triljoni euroga elavdada pandeemia järel ELi majandust, tugevda­ da ühist siseturgu, kasvatada konkurentsivõimet, luua töö­ kohti ning ühtlasi vastata kliimamuutuste mõjudele ja kiirendada digitehnoloogia kasutuselevõttu. „Eesti jaoks olid eelarvekõ­ nelused edukad ning võime saavutatud kokkuleppega rahul olla,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Uuest pikaajalisest eelarvest on Eestil kasutada kolm miljar­ dit eurot ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendeid. Olu­ line on Eestile ka kaasfinantsee­ rimise määra vähendamine 45%-lt 30%-le, mis kiirendab projektide elluviimist ja vä­hen­ dab riiklikku finantseerimisvaja­ dust nendesse umbes miljardi euro võrra. Toetused põllumajandusse on loodetust suuremad, uus eelarve võimaldab rohkem investeerida kliimaeesmärkide saavutami­ seks ning ka Rail Balticu ehita­ miseks saab Eesti vajaliku lisa­ rahastuse. Lisaks saab Eesti teha erine­ vate EL toetustega olulisi inves­ teeringuid haridusse, ühendu­ tesse, taastuvenergiasse, teadu­ sesse, ettevõtluse arendamiseks, piirihalduse parendamiseks ja sisejulgeolekusse. Euroopa Liidu uue pikaaja­ lise eelarve maht on 1,074 tril­ jonit eurot ning taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud. Et kriisiaastatel majandust stimuleerida, võtab EL taaskäi­ vitamise kava rahastamiseks ühiselt laenu. Eesti ei ole veel otsustanud EL poolt eeldatavalt soodsa intressiga laenatava raha võimaluse kasutamist. (PMBPT/EE)

Eesti kaitsevägi sai uued automaadid Sel nädalal saabus Eestisse esimene partii uutest auto­ maattulirelvadest R20 Rahe, mis jõuavad peatselt kaitseväe ja Kaitseliidu erinevatesse üksustesse. Kokku soetas kait­ sevägi ligi 19000 relva, mis saabuvad Eestisse kahe aasta jooksul. „Kahtlemata on täna ajaloo­ line hetk. Viimane kord hankis Eesti riik ja Eesti kaitsevägi au­ tomaate siis, kui me hankisime Galilid, mida tegelikult ei jät­ kunud kogu sõjaaja koosseisule. Relv R20, eestipärase nimega Rahe, on ette nähtud relvas­ tuseks kogu sõjaaja struktuurile. See on kindlasti kaitseväe rel­ vastuse seisukohast suur aren­ guhüpe,“ ütles kaitseväe juhata­ ja kindralmajor Martin Herem. Seni kasutusel olnud au­ (Järgneb lk. 14)

Foto: mil.ee

Eesti õhuvägi tähistas 101. aastapäeva Eesti õhuvägi tähistas es­­mas­ päeval väeliigi 101. aastapäe­ va piduliku rivistusega Ämari lennubaasis, kus õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk õnnitles ausamba ,,Viimane lend“ juures õhuväe isikoosseisu ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused. „Käesoleval aastal avasime ühe kaasaegsema õhuoperatsioo­ nide juhtimiskeskuse NATO-s, hiljuti alustasime uute lennukite M28 opereerimist. Meil on täna hästi funktsioneeriv lennuväli ja õhuseire ja seda mitte ainult

õhuväe tarbeks, vaid Eesti riigi ja rahva kaitseks,“ ütles kolonel Sirk rivistusel peetud kõnes. Rivistusel anti Eesti Len­ nundusmuuseumile eksponeeri­ miseks üle õhuväe kopter Robinson R44. Selle aasta jook­ sul lõpetavad teenistuse ka üle­ jäänud kolm kopterit. Eesti õhuvägi loodi 21. no­ vembril aastal 1918 – vaid nädal enne Vabadussõda, kuid kokkuleppeliselt tähistatakse õhuväe aastapäeva igal aastal 20. juulil, seda eelkõige lennuil­ ma tõttu. (KVPST/EE)

Välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku

„Kutsusime Venemaa saadiku välja tänasel päeval, kui tähis­ tame Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeva – dokumenti, mis pani aluse kogu okupatsiooniaja Välisministeerium kutsus nel­ väldanud mittetunnustamispolii­ japäeval välja Venemaa Fö­ ­ tikale ja näitab selgelt, et juba derat­ siooni suursaadiku Ees­ 1940. aastal nägi vaba maailm tis seoses hiljutiste avalduste­ Nõukogude Liidu tegevustes ga, milles püütakse kujutada ebaseaduslikku jõuga annek­ Eesti okupeerimist ja jõuga teerimist,“ selgitas välisminis­ liitmist Nõukogude Liiduga ter. õiguspärasena. Nii Molotov-Ribbentropi Viimastel päevadel on Vene­ pakti tagajärjel alanud Teise ­ maa Föderatsiooni saatkond Maailmasõja kui okupatsioon­ avaldanud oma sotsiaalmeedia ide tulemuseks oli Eestile vee­ kanalites rea ajalugu võltsivaid randi elanikkonna kaotus sõjas postitusi. Kolmapäevaõhtul tegi hukkunute, küüditatute, huka­ Venemaa välisministeerium tute ja Eestist põgenenute näol. avalduse, kus üritati juunipööret Lisaks olid pool sajandit kest­ ja sellele järgnenud sündmusi nud nõukogude okupatsioonil kujutada vabatahtlikena, jättes rasked demograafilised, ökoloo­ täiesti mainimata repressioonid gilised, majanduslikud ning ka terve okupatsiooniaja vältel. kultuurilised mõjud. Välisminister Urmas Rein­ Neljapäeval tegid USA, salu sõnul mõistab Eesti täieli­ Eesti, Läti ja Leedu välisminis­ kult hukka kõik katsed ajalugu ter ka ühisavalduse, milles kin­ võltsida. „Venemaa püüab jätta nitasid tugevat vastuseisu kõi­ muljet, nagu legitiimsus saaks kidele Venemaa katsetele ajalu­ sündida relva ähvardusel, rep­ gu ümber kirjutada. ressioonid vastastikusel nõus­ tumisel – see on ülimalt küüni­ (Vt. ka tänast lehe lk 1) line,“ sõnas välisminister. (VMPT/EE)

Isamaa erakonda loodi kaks uut ühendust Alates neljapäevast saab lii­tu­ da Isamaa kahe uue liik­me­s­ ühendusega: Perede ühen­ dus ja Parempoolsete ühendus. Isamaa liikmete loodav ­erakonnasisene Perede ühendus tõstab perepoliitika kõrval fookusesse ühiskondlikud hoiakud. Pöördumine pealkirja­ ga ,,ELUST pakatav elu“ väär­ tustab tasakaalu inimese isik­ like, ühiskondlike ja perekond­ like eesmärkide vahel. Parempoolsete liikmeühen­ duse eesmärk on seista lääne­ like väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda

vastu äärmuslusele Eesti poliiti­ kas. ,,Parempoolsete ühendus näeb, et Eesti peab olema edu­ kas avatud majandusega riik, kus oluline vastutus lasub inimestel endil – riik ei pea igal võimalusel sekkuma, et ette­ võtteid tegutsema ja inimesi elama õpetada,“ sõnas ühenduse üks algataja Kaido Kukk. Ühenduse asutajate hinnan­ gul on Eestis klassikaline parempoolsus tegemas vähikäi­ ku – Reformierakond on loo­ bunud parempoolsest maailma­ vaatest ja uued parteid on kas vasakpoolsed või äärmuspopu­ listlikud. Isamaa peab pakkuma sellele alternatiivi ja koondama parempoolse valijad enda taha. (Allikas: eestiuudised.ee)


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Kindralkuberner Julie Payette ametisseastumise tseremoonial 2017.a. Foto: ©Ülle Baum

Kuumad uudised Ottawast Ottawa pealinnas ei võimutse mitte ainult kuum ilm, vaid Vahtralehemaa pealinna on vallutanud üllatavalt kuumad uudised. Muuhulgas on prae­ gu Kanada meedia tähelepanu keskpunktis jätkuvalt We Charity heategevusorganisat­ siooni suhete ajalugu Kanada valitsusega ja seejuures ka rahandusminister Bill Mor­ neau huvide konflikt. Nimelt tasus rahandusminister Mor­ neau We Charity’le sel nädalal kiiresti tagasi 41,000 dollarit oma reisikulude eest, tehes seda vahetult enne, kui astus parlamendi komitee ette tun­ nistusi andma We Charity’ga seotud küsimustes. Peaminister Justin Trudeau on andnud ka nõusoleku sama valitsuse komitee ette astuda. Nüüd on aga avalikuks tulnud, et hoopis We Charity Foun­ dation on tegelikult see organi­ satsioon, mis pidi vastutama sel aastal COVID-19 pandeemia tingimustes valitsuse ligi mil­ jardi dollari suuruse Canada Student Service Grant’i pro­ grammi elluviimise eest ja mitte We Charity. On huvitav tõdeda, et samal ajal, kui lahendamisel on We Charity’ga seotud vastuolulised probleemid, tõi uudistes esile Kanada üks vanim 2. nov. 1936. a. asutatud föderaalvalitsuse ­finantseerimisega ringhääling

CBC Kanada kindralkuberneri Julie Payette’i ametlikus resi­ dentsis Rideau Hallis väide­ tavalt alluvatega probleemse käitumise. Ametlikult registree­ ritud süüdistusi Rideau Halli administratsiooni suhtes pole aga keegi hiljuti viiest ametist lahkunud riigitöölistest esita­ nud.

President avas…

ning see on kõigist Eestis taas­ tatud Vabadussõja monumen­ tidest erilisema saatusega. Monument pidi saama püsti­ tatud 1940. a Petseri linna Vabaduse parki. Nõukogude võim nurjas selle püstitamise kaks korda, 1940. ja 1944. aas­ tal. Esimest korda saigi monu­ ment tervikliku kuju alles 80 aastat hiljem juba uues asuko­ has Setomaa uues vallakeskuses Värskas. Kuna esimese monu­ mendi püstitamise vahendid kogus ausamba püstitamise ­ komitee annetustena peamiselt Petseri linnakodanikelt, on aus­ tusavaldusena samba jalami paremale küljele paigutatud Petseri linna vapp. Taastatud monumendi püsita­ mine Setomaale Värskasse on rahastatud põhiosas Eesti rii­ gija Setomaa vallaeelarvest ning olulisel määral ka ligi 300 eraannetaja toel. Monument koos ümbritseva väljaku ehi­ tusega läks maksma ligi 300 000 eurot.

(Algus lk. 1)

jalaagri endises asukohas oleva taastatud kindral Reegi suvilani Kaitseliidu Võru maleva rat­ saüksuse osavõtul. Setomaa vallavanema Rauld Kudre sõnul on monumendist juba saanud uus Värska maa­ märk ja asula keskpunkt – esin­ dusväljak, kust tee hargneb nii Värska kuurortravikeskuse kui Setomaa Muuseumide suunas. ,,Siinne rahvas on soovinud saada Eesti riigi osaks ning selle eest ka võidelnud,“ ütles vallavanem. ,,Kui Setomaa val­ da poleks moodustatud, poleks ka seda monumenti arvatavasti siia tulnud. Monument on kõige paremas mõttes ühendaja. Setomaa ja Petserimaa on olnud läbi ajaloo keerulises ja olulises rollis ning on seda ka edaspidi.“ Petserimaa Vabadussõja monument on Värskasse püsti­ tatud skulptor Roman Haava­ mäe 1938. a valminud ajaloo­ liste kavandite ja fotode järgi

Rideau Halli pressiesindaja Ashlee Smith vaidlustas teisi­ päeval CBC programmis poolt esitatud süüdistused. Aeg näi­ tab, kuidas olukord Inglise ku­ ninganna ametlikus esinduses Kanadas laheneb. Siinjuures võiks meenutada hetke, kui kindralkuberner Julie Payette ­ andis 2018. a intervjuu Kanada CTV uudisteankrule Lisa La­ Flamme’ile, öeldes: ,,I don’t pretend to be perfect. I started this job and I learned and I had missteps and those missteps I corrected and I will continue to do that because they’ll come again. It’s human nature.“ Kindralkuberner Julie Pay­ ette on mitmekülgse haridusega ja on töötanud eelnevalt palju­ del tähtsatel ametikohtadel. Ta on suurte saavutustega Kanada astronaut, keda valiti välja 1992. a juunikuus Canada Space Agency (CSA) poolt 5330 astro­naudikandidaadi seast.

(Kanada erinevate meediaallikate põhjal EE)

(VPK/ERR/LEP/EE)

Möödunud neljapäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau, et föderaalvalitsus annab provintsidele ja terri­ tooriumidele $19 miljardit, aitamaks rahastada majan­ duse turvalist taaskäivitamist. „COVID-19 ei ole ainult ter­ visekriis,“ ütles peaminister, „see on ka majanduskriis.“ Rahaeraldus keskendub mit­ metele eri valdkondadele, nagu laiendatud testimine ja kon­ taktide jälgimine, isiklike kaitsevahendite ostmisele ees­ liini- jt. olulistele töötajatele, rohkemate lastehoiukohtade rahastamisele, et vanemad saaksid tööle tagasi minna jm. Luuakse ka ajutine riiklik haiguse tõttu töölt puudumise programm, mis võimaldab 10 päeva haiguse tõttu töölt vabas­ tust neile, kel pole seda läbi oma tööandjate. Rahasid on suu­natud ka pikaaegse hoolduse ning mentaalse tervise teenuste heaks, samuti kodutusega võit­ lemiseks. Munitsipaalvalitsused on juba pikka aega palunud fö­ deraalabi: COVID-19 pandee­ mia tõttu on linnade sissetu­ lekud kokku kuivanud, näiteks vähenenud ühistranspordi ka­ sutamise ja vabaaja-tegevuste sulgemise tõttu. Toronto linn on teatanud $1.35 miljardi suurusest defit­ siidist sellel aastal. Nagu ütles linnapea John Tory, peab linn kaaluma suurt maksutõusu või teenuste olulist vähendamist, et tasakaalustada sissetulekuid ja väljaminekuid, kui ei saa abi föderaal- ja provintsivalitsuselt. ,,Oleme väga optimistlikud, et saame seda vältida,“ märkis ­linnapea. Kuigi suur osa Ontario pro­ vintsist sisenes eelmisel reedel majanduse taasavamise 3. järku, palutakse inimestel siiski mitte valvsust kaotada, vaid hoida füüsilist distantsi ja vältida suuri kogunemisi. Ontarios on hiljuti olnud märgata uute haigusjuhtude tõusu. Kui eelmise nädala nel­ ­ japäeval ja reedel registreeriti kummalgi päeval uusi juhuseid 111, siis laupäeval 166, püha­ päeval 164, esmaspäeval 135 ja teisipäeval 203, mis oli suurim arv viimase umbes kolme näda­ la jooksul. Umbes 57% uutest juhustest oli 39-aastaste ja nooremate hulgas. Kolmapäeval oli provintsis registeeritud uute juhtude arv 165. Haigusjuhtude tõusu on täheldatud ka mõnes teises provintsis. Briti Columbia mu­ delandmete kohaselt on provints riski all haigusjuhtude järsuks tõusuks, kuna viimasel ajal on nähtud uute haigusjuhtude kasvu. Quebecis registreeriti püha­ päeval uusi juhuseid 166; tege­ mist on kõrgeima suurenemi­ sega alates 7. juunist, kui vasta­ vaks arvuks oli 171. Laupäeval hakkas terves Quebeci provint­ sis kehtima kohustus kanda maski avalikes siseruumides. Albertas registreeriti kolma­

päeval 133 uut haigusjuhust, aktiivseid haigusjuhuseid oli ­ selleks päevaks provintsis 1251, kellest 102 haiglaravil. Uute haigusjuhtude arv on suurenenud nooremas vanuse­ grupis, mis võib teadlaste sõnul tähendada uue puhangu teket: kuigi noored ise võivad põdeda viirust kergelt või olla ilma sümptomiteta, siis võivad nad seda anda edasi vanematele pe­ reliikmetele ja teistele, kellele haigus mõjub märksa raskemalt. Sel nädalal räägiti uudistes Ontario patsiendist, kes oli haiglas 107 päeva – vahepeal väga raskes seisus, ja parane­ misprotsess on olnud pikaa­ jaline – ning ta soovitab teistele seda viirust tõsiselt võtta. Füüsilise distantsi hoidmine on paljude jaoks saanud nor­ miks, samuti avalikes siseruu­ mides maski kandmine, mis saab kohustuslikuks üha ena­ mates paikades. Kõigile see paraku ei meeldi – pühapäeval toimusid mitmes Kanada linnas meeleavaldused, millega sooviti öelda, et maski kandmine ava­ likes kohtades peaks olema vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kanada Rahvatervise Agen­ tuur, samuti Maailma Tervise­ organisatsioon soovitavad mitte­meditsiinilise näokatte kandmist tähtsa sammuna COVID-19 leviku pidurdamisel, mis peab ­ toimuma kombineeritult tava­ päraste ennetusmeetmetega na­gu kätepesemine ning avalikes koh­ tades füüsilise distantsi hoidmine. Kanadas oli 22. juuli seisuga registreeritud 112.240 CO­ VID-19 haigusjuhust. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Avatud talude nädalavahetusel sündis külastusrekord Möödunud nädalavahetusel toimus üle juba kuues Eesti avatud talude päev, kui külastajatele oli avatud 281 talu. Maaeluga käis tutvumas üle 213 000 inimese, mis on senine külastusrekord. „Avatud talude päevast on kujunenud suvine tippsündmus, mis toob maaettevõtteid ja ta­ lusid külastama tuhanded laste­ ga pered – piltlikult öeldes maaõhk teeb vabaks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Nädalavahetus kinnitas CO­ VID-perioodiga kaasnenud kas­ vavat huvi maaelu vastu ja seda, et Eestis toodetud toitu ja kaupa hinnatakse kõrgelt. Avatud ta­ lude päevast on kujunenud positiivse maaelu maine suurim kujundaja.“ Tänavu oli kahel päeval ava­ tud talusid rohkem kui eelmisel aastal ehk 215 talu ja maa­ ettevõtet, kes avasid oma uksed külastajatele nii laupäeval kui pühapäeval. Mõlemal päeval avatud olnud talude esindajad tõdesid, et kui laupäeval ini­ mesed tulevad ja jäävad kaue­ maks, siis pühapäev on pigem lühemaajaliste külastuste päev. Kahel päeval käis üle 2000 külastaja kokku 25 talus, eelmi­ sel aastal oli selliseid talusid poole vähem. 1000 ja rohkem külastust vastu võtnud talude arv jäi samaks kui eelmisel aas­ tal, olles veidi üle 60. 2019. aastal oli avatud talude päeval avatud 310 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 195 000 piiri. 2018. aas­ tal olid vastavad näitajad 296 ja 163 000. Avatud talude päeva veebi­ leht asub aadressil www.avatud­ talud.ee.


4

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Erakorralise meditsiini osakonna õde Kristiina (Nieländer) Hildebrandt:

ma otsisin teist tüüpi tööülesan­ nete täitmist. Laiendades oma huvisid terviseteaduste osas, otsustasin õppida medõeks, ­ teades, et just erakorralise me­ ditsiini õendus on see, mida tahan teha.

Rannarahval…

pro­gandi- ja puuvilja-toor­s­ näkid. Janu kustutamiseks (Algus lk. 1) sobi­ sid hästi kali ja õunamahl. Eestis tehakse ka head vahuvei­ saaks, käisid otse Tallinnast ni, mida samuti laadal osta sai. sündmuskohta festivalipaadid. Oma telgi või müügilaua olid Paadiga sai ka nii mõnele üles seadnud ka kohalikud Viimsi vallale kuuluvast ka­ ­ k ­ unstnikud, sai osta keraamikat heksast saarest. Lisaks oli ja muud käsitööd. Sai vaadata, Viimsis ka kohvikutepäev. kuidas röstiti vanasti kohviube, Oma majja või aeda võisid kedrati lõnga ja tehti muid vaja­ kohviku üles sättida kõik likke talutöid. Palju rahvast­ soovijad. See on hea võimalus vaadata, kuidas siinsed ini­ ­tungles kalasuitsutusahju juures. mesed ka elavad ning saada Maaeluministeerium tutvustas tänapäeva rannarahvaga per­ ÜRO taimetervise aasta tegevu­ si ning õpetas, kuidas hoida ära sonaalne kontakt. ohtlike taimekahjurite levikut Kahel festivalipäeval ootasid ühest riigist teise. Tutvustati ka rahvast külla Viimsi poolsaare muid keskkonnateemasid, nagu kolm muuseumi. Kõige tihedam prügi sorteerimine ja loodus­ programm oli vabaõhumuu­ säästlik kalastus. Vabaõhulaval seumis, kus juba hommikust esinesid Viimsi lauljad-tantsijad. peale sai uudistada vanu ese­ Kuna tegemist oli ikkagi ran­ meid vanavaralaadal, juua kohvi narahva peoga, siis said külla ning süüa kooki, kalasuppi ja tulnud kuivamaarotid proovida suitsukala. Muuseumi töötajad ka meresõitu. Väike laevuke rääkisid lugusid möödunud tegi tiire Viimsi poolsaare üm­ ­aegadest, näiteks sellest, kuidas ber. Ilm oli ilus, laine küll siinne Kingu talu rahvas elas väike, aga merega harjumata ning omal ajal kohvi ja muud inimesel võttis ikka südame alt kraami smugeldas. kõhedaks. Muuseumi kõrval on lau­ Viimsi Rannarahva Muu­ seu­ päeviti taluturg. Festivali ajal oli mis sai uudistada näitust Kirovi see eriti suur ning paljusid Eesti kalurikolhoosist. See oli nõu­ väiketootjate kaupu sai ka kogude ajal tegutsenud jõukas maits­ ta. Ettevõtlikud Eesti ini­ ühismajand, mille asutamisest mesed toodavad huvitavaid asju täitus sel aastal 70 aastat. Väljas – olgu siin nimetatud näiteks olid nõuka-aegsed esemed ja ­linaseemnekrõpsud, tatraleib, Kirovi kalurikolhoosi tooted.

Kuna ma ise ei kuulu kõrge riskiga kategooriasse, kel või­ vad viiruse komplikatsioonid areneda, olin ma vähem mures iseenda ja rohkem teiste võima­ liku nakatumise pärast. Siiski pidasin end oma elukutse tõttu kõrgema riski all olevaks hai­ guse võimalikul edasiandmisel teistele, isegi asümptomaatilise kandjana. Enam kui kolme kuu jooksul hoidsin distantsi inimes­ test, kes võivad olla rohkem kaitsetumad. Jällegi, olles eba­ kindel, kas ma olen ikka tööl olles teinud piisavalt enese kaitsmiseks või äkki võis olla veel midagi, mida oleksin pida­ nud tegema, oskamata selle pealegi tulla. Praegusel ajal on palju neid inimesi, kes COVID-19 tõttu väga suures mures ja kardavad toidupoodigi minna, samas on teisi, kes püüavad elada nii tavalist elu kui võimalik. Kas Sind ärritab, kui näed ja kuuled inimestest, kes COVID-19 tervisereegli­ test kinni ei pea? Ühe sõnaga: jah. Jah, see häirib mind, kui inimesed ei järgi elementaarseid tervise- ja ­ turvalisuse nõuandeid. Me oleme näinud patsiente, kes tulevad väikeste tervisemuredega või mitte-kiireloomulist abi vajavate probleemidega ja keelduvad maski kandmast. Murettekitav on see, et need inimesed pais­ tavad mitte soovivat respekteeri­ da neid, kes on väga kaitsetus seisus ja kellega peavad jagama

Viimsi mõisas elas enne Teist Maailmasõda kindral Laidoner oma perega. Nüüd asub seal Sõjamuuseum, mis rannarahva festivali puhul oli samuti kõi­ gile tasuta avatud. Muuseumi väljapanek on huvitav, see räägib Eesti ajaloost läbi sõdade ning kindral Laidonerist. Mõisa suures saalis mängis klaveril Margus Kappel ja Viimsi kohvi­ kutepäeva pop-up kohvikus olid fantastilised koogid-küpsetised. Mõnus oli istuda mõisahoone terrassil, süüa kooki ja nautida pärastlõunakohvi. Festivali reklaamiti hästi ning seda külastas ka palju välismaalasi. Küsisime tšeh­ hidelt Marielt ja Magdalt, kui­ das neile festival meeldib. Nende arust kõik on nii huvitav, et esialgse tunnikese asemel veetsid nad siin terve päeva. Tulid jalgrattaga ja tahtsid ka Piritale ujuma minna, aga veel polnudki jõudnud. Selle asemel ostsid hulga käsitööd ja maits­ vat toidukraami. Tšehhide arva­ tes on eestlased väga rahulikud ja harjumatult vaiksed, seda ise­ gi festivalil. Aga see olevatki just väga tore. Tekst ja fotod LEA KREININ

www.eestielu.ca

Foto: erakogust

vad ka maski kandma. Kui pat­ sient vastab jaatavalt mõnele küsimusele, isoleeritakse ta füüsiliselt. Turvalisus on priori­ teet ja me jätkame isiklike kait­ sevahendite (Personal Protec­ tive Equipment (PPE)) kandmist nagu nõutakse. Milline oli Sinu jaoks kõige raskem aeg käesoleva pan­ deemia ajal? Kõige raskem aeg pandeemia jooksul oli selle algus, kui oli nii palju teadmatust. Me ei ol­ nud kindlad, kas viirus levib õhu kaudu või piisknakkusena. Me kandsime N95 maske ega teadnud, kuidas on nende ­varude staatus. Hiljem kerkisid küsimused, millist maski kanda, kas kirurgiline mask on piisav või on N95 mask (mille varud olid vähesed) kõige s­obivam kasutada? Peaaegu iga­päevaselt teatati uutest protse­duuridest ja turvalisuse meetmetest ja pärast mõnepäevast töölt eemalolekut tuli viia ennast kurssi uute reeg­ litega, mis olid loodud viimaste päevade jooksul. Oli päris raske funktsioneeri­ da teadmatuses. Olles ebakin­ del, kas kaitsed ennast õigesti, kas võid tuua viiruse koju ja kas on veel midagi, mida peak­ sid tegema või mitte tegema, et optimeerida võimalusi omaenda ja ümbritsevate tervise hoidmi­ seks. Kas oled pidanud tihti muretsema ka enda ja lähe­ daste tervise pärast selle vii­ ruse tõttu?

Foto: erakogust

,,Minu mask kaitseb sind, sinu mask kaitseb mind. Lihtsalt kanna maski!“ Oled registreeritud medõde ja töötad Torontos Western haiglas erakorralise meditsiini osakonnas. Palun räägi, kui­ das on Sinu töö muutunud võrreldes COVID-19 eelse ajaga. Minu roll erakorralise medit­ siini osakonna medõena (Emer­ gency Room (ER) Registered Nurse (RN)) ei ole väga palju muutunud. Ma jätkan esmaabi vajavate patsientide vastuvõt­ mist, hindamist ja ravimist. Suurim erinevus on see, et COVID-19 algus- ja kõrgajal oli meil patsiente umbes poole võrra vähem kui tavaliselt; ­ võimalik, et inimesed, kelle mured polnud väga kriitilised, kartsid tulla. Sel ajal oli meil töötajaskonna ja patsientide suhtarv jõukohane ja saime pat­ siente ravida privaatruumis, mitte koridoris ega ooteruumis nagu hiljuti saamas normiks. Nüüd, kui osa ühiskonnast naaseb tagasi tavapärasesse ellu, hakkavad esmaabiosakonda taas tulema ka need inimesed, kes ei vaja kiireloomulist abi. Mitmed arstikliinikud on veel kinni või teevad virtuaalseid vastuvõtte. Need ei sobi igaühele ja seega näeme nüüd nende patsientide sissevoolu, kes külastavad es­ maabiosakonda mitte esmaabi vajavatel põhjustel. Sisenemine haiglasse üks­ kõik millisest uksest nõuab ­detailset COVID-19 skriiningut. Kõik inimesed – töötajaskond, patsiendid ja külastajad – pea­

Nr. 29

sama ooteruumi. Kellelegi ju ei meeldi maski kanda, aga me teeme seda, et kaitsta kaitsetu­ maid inimesi meie ühiskonnas. Minu mask kaitseb sind, sinu mask kaitseb mind. Lihtsalt kanna maski. Sa oled varem lõpetanud kehakultuuri eriala Toronto Ülikoolis, samuti õppinud aasta Tartu Ülikoolis. Kuidas tuli idee õppida medõeks? Ma olen alati leidnud, et ter­ viseteadused on vaimustavad. Minu esialgne plaan peale ke­ hakultuuri oli rajada karjäär biomehaanikas. Aga elu läks edasi ja huvid muutusid. Oma kahe kraadi vahel töötasin ran­ navõrkpalli programmidirekto­ rina. Siis tuli majanduslangus ja

Oled väga aktiivne Toronto eesti ühiskonnas, tegutsed mitmetes organisatsioonides ja kuulud akadeemiliselt korp! Amicitia ridadesse, kus oled olnud tubli esinaine ja kannad kuldrebase tiitlit. Kui olulisel kohal on Sinu jaoks eesti-alased tegevused ja kui­ das seda kõike jõuad? Alates lapsepõlvest olen osalenud paljudes eesti organi­ satsioonides ja üritustel, alates laagritest kuni koorideni. Eesti juurte hoidmine on mulle väga tähtis. Sooviksin, et praegu oleks mul rohkem aega nendes tegevustes osaleda! Oma vahe­ tustega töö tõttu ma ei saa teha iganädalasi pühendumusi, sa­ muti ei saa ma garanteerida, et mul oleks vabad nädalalõpud, et osaleda üritustel. Tavaliselt töötan kaks päevast vahetust, siis kaks öövahetust ja siis on viis vaba päeva. Eesti tege­ vustes osalen nii palju, kui saan. Oled väga sportlik ja ka hobide hulgas on esikohal aktiivsed tegevused. Kuidas veedad tööst vaba aega ja kas saad suvel ka meelepärast puhkust nautida? Pandeemia jooksul olen veet­ nud oma vaba aega seal, kus kõik teisedki – kodus! Siiski, nüüd, kui suvi on saabunud, on mul olnud võimalus käia suvi­ las ja veeta rahulikku aega linnast väljas (siiski füüsilist ­ distantsi hoides), et patareisid laadida. KAIRE TENSUDA


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

80 aastat tagasi keeldus USA valitsus tunnustamast Balti riikide okupeerimist Kuu aega pärast Balti riikide okupeerimist kümnete tuhan­ dete Punaarmee vägede poolt juunis 1940 ning vahetult pärast seda, kui terrori tingi­ mustes toimunud „valimised“ üheainsa lubatud nimekirja alusel olid võimaldanud luua kommunistliku vägivalla režii­ mile hädavajaliku poliitilise viigilehe, reageeris toimunule USA riigisekretäri kohusetäit­ ja Sumner Welles. Tema 23. juulil 1940 avalda­ tud deklaratsioonist möödub 80 aastat. Sellega pühkis USA valitsus võltsvalimiste viigilehe ­ kõrvale ning hindas Balti rii­ kides toimuvat sellisena, nagu see tegelikult oli – okupatsioo­ nina ning kehtiva riigikorra ­vägivaldse muutmisena. Tei­si­ sõnu – käitumisena, mida saab ainult hukka mõista, mitte ­tunnustada. Siit algas nüüdseks ajaloo­ liseks saanud USA mittetunnus­ tuspoliitika, millele järgnesid teised Lääne demokraatiad.

Täna on küllaga põhjust­ reaalpoliitika tugevad surved t­unnustada selle väärtuspõhise sellest loobuda ning uue reaal­ poliitilise initsiatiivi kestvat susega „kohaneda“. Siin tuleb positiivset mõju. USA välispoliitika selle liini Esiteks – olukorras, kus Balti püsivust tõsiselt tunnustada. Kui riigid olid Molotov-Ribbentropi poleks olnud Washingtoni kind­ paktiga täielikult välismaailmast lat seisukohta, poleks Euroopa isoleeritud, Prantsusmaa kapitu­ demokraatiad mittetunnustus­ leerunud ning Suurbritannia pi­ poliitikaga ühinenud või oleksid das elu või surma peale võitlust sellest varem või hiljem loo­ Hitleri vastu, pani ookeani ta­ bunud. gant langetatud hinnang maha Kolmandaks – balti rahvas­ selge ja püsiva märgi. Seda tele kujunes Teise maailmasõja mitte ainult eestlaste, lätlaste ja järgses masendavas reaalsuses leedulaste osas, vaid rahvusva­ teadmine sellest, et maailma helise üldsuse jaoks tervikuna. suurim demokraatia ei tunnista Sellega väideti, et kolme väike­ nende liidendamist Moskvaga riigi minemapühkimine maail­ ainsaks lootuse allikaks. Mä­ ma kaardilt on ebaseaduslik letan Nõukogude okupatsiooni ning moraalselt vastuvõetamatu. aastaist, millise erutusega kuu­ Sumner Wellesi seisukohale lasime läbi segajate ragina järgnes 50 riiki. Ameerika Hääle vahendatud Teiseks – seisukoht Balti rii­ sõnumit sellest, kuidas USA kide ebaseaduslikust okupee­ president igal EV aastapäeval rimisest elas üle Stalini ja õnnitles peakonsul Ernst Jaak­ lääneliitlaste kokkulepped Teise soni ning väljendas usku, et maailmasõja lõpul. Elas üle kunagi Eesti saab taas iseseis­ ­niihästi külma sõja kui ka rahu­ vaks. Tähtis oli see, et nende liku kooseksisteerimise perioodi õnnitluste jõud aastatega ei

Kummardus Välis-Eestile Jüri Kotšinev (Varem ilmunud väljaandes ,,Objektiiv“, siin avaldatud auto­ ri ja Objektiivi toimetuse lahkel nõusolekul) On aeg täita ammune võlg ja rääkida mõned tunnustavad sõnad sellele eestlaste seltskon­ nale, keda on Eesti lähiajaloos nimetatud väliseestlasteks. Veel kolmkümmend aastat tagasi oli kodu-eestlastele Välis-Eesti ja väliseestlased mingi müstiline ja müütiline seltskond muinas­ jutulisest hõimukaaslaste kogu­ konnast. Kogukonnast, mis pai­ satuna üle terve maailma suutis oma olemasoluga tekitada tunde justkui heast unenäost. Sellisest unenäost, kus kõik on õige ja hea võrreldes kodus elavate orjastatud eestlaste ar­ gieluga ja olmega. Need, kes pääsesid siit minema enne 1944. aasta punaste teist tulekut muutusid sõltumata oma uuest asukohamaast kadunud Eesti Wabariigi vaimsuse ja eestluse kandjateks. Enamus kodueestlastest ei ­olnud iialgi oma silmaga ühtegi väliseestlast näinud, küll aga kuulnud nende hääli „Vaba Euroopa“ või „Ameerika Hääle“ eestikeelsetes saadetes. Need saated jõudsid raadiolai­ nete vahendusel ENSV-s elavate kuulajateni vaatamata nõuko­ gude raadiosegajate põrinale. Väliseestlased tundusid siis nagu mingid titaanid, kes suut­ sid elada vabas maailmas ja olla seal eesti keele ja vabaduseaate ning omariikluse võimalikkuse kandjad. Mõistagi ei olnud paljudel siia­ jäänutel võimalus oma pakku pääsenud sugulastega ja ­

hõimlastega lähedast kontakti pidada ning teinekord isegi kir­ javahetuses olla. KBG ja muud punaste repressiivorganid jäl­ gisid pingsalt kodueestlaste suhtlemist välismaal elavate ­ ­sugulastega. Ajaleht „Kodumaa“ ja Väliseestlastega Kultuurisi­ demete Arendamise Ühing olid selgelt o­ kupantide nuhkimis- ja propagandaorganid. Eesti ajaloolise mälu saatus oli vähemalt paguluses eelmise sajandi teisel poolel välis­ eestlaste õlgadel ning nende poolt hoolega hoitud – seda mõistagi ajaloolise mälu, vaim­ suse ja kultuuri hoidmise moo­ dulis. Poliitiliselt ei saanud ka väliseestlased suurt midagi ära ­ teha ei Rootsis, Austraalias ega USAs ning Kanadas. Seda suurem oli nende roll kui ise­ seisvusaate hoidjatel ning elava­ tel tunnistajatel selle kohta, et kord oli Eesti Wabariik. Kui NSVL hakkas lähenema oma loomuliku ja möödapääs­ matule agooniale ning viimse­ tele hingetõmmetele, elavnes väliseestlaste suhtlemine kodu­ eestlastega märgatavalt. Kodu­ eestla­ sed olid hakanud järjest rohkem pöörama oma pilke läbi tekkinud ühiskondlike liiku­ miste ja organisatsioonide just Välis-Eesti ja väliseestlaste poole. Paljud väliseestlased ei usal­ danud arusaadavatel põhjustel kodueestlasi ning „perestroika“ tingimustes tekkinud liikumiste ja uute ENSVs asutatud koos­ luste ja seltsingute esindajaid. Kardeti, et „uutmispoliitika“ laineharjal loodud rahvarin­ delaste ja muinsuskaitsjate var­ jus soovib NSVL läbi oma

luure- ja propagandaorganite imbuda vabas maailmas tegut­ sevate eestlaste seltside ning ühenduste ridadesse. Paljud väliseestlaste ühenduste juhid ei pidanud üldse võimalikuks sot­ sialismist läbi imbunud kodu­ eestlaste esindajatega mingit koostööd teha. Paraku jäi peale pragmaati­ line ja eluterve suhtumine ning sild Välis-Eesti ja tollal veel ENSV nime kandva okupeeri­ tud Eesti vahel loodi. Edasised sündmused hakkasid arenema kiirelt ning väga paljud VälisEesti aktivistid toetasid vaimselt ning aineliselt punavõimude alt vabanevat Kodu-Eestit. Paljud eestlased tulid Eestisse elama ja aitasid uut riiki üles ehitada. Kui Eesti Vabariik hakkas juba kaela kandma ja punased olid siit lõplikult lahkunud, hak­ kas ilmnema kahetsusväärne tendents – kodueestlastest uue riigi uued juhid ja funkt­ sionäärid hakkasid väliseestlasi eemale tõrjuma ja nende teeneid uue elu ehitamisel maha vaiki­ ma. Väliseestlastele hakati ette heitma, et nad ei pidanud vire­ lema punaokupatsiooni tingi­ mustes vaid elasid vaba maail­ ma heaoluühiskonnas läänes. Unustati see, et nad ei lahkunud kodumaalt vabatahtlikult vaid olude sunnil ning et nendeta oleks eestlaste iseolemise idee ehk sootuks haihtunud. See oleks võinud vabalt juh­ tuda, kui poleks olnud olemas eestlastest emigrante ja nende poolt läänemaailmas alal hoitud eestluse kultuurilisi ning polii­ tilisi traditsioone ja ajaloolist mälu. Ühest küljest on see suhtu­ mine seletatav sellega, et väga paljudel juhtudel said uue vaba­

k­ahanenud, vaid hoopis laienes üle tähtpäevade raamide. 1983 juunis kuulutas president Rea­ gan välja Balti Vabaduspäeva, mida hakati järgnevalt igal aas­ tal tähistama. Neljandaks – USA mittetun­ nustuspoliitika pidurdas Moskva halvemaid plaane Balti riikide suhtes. See valdkond vajaks tõ­ sist teaduslikku analüüsi, kuid võib väita, et pärast Stalini surma tegi teadmine sellest, et Balti provintsidel on USA silmis eri­ staatus, Moskva juhte ette­ vaatlikumaks. Teisisõnu – Balti ­küsimus oli selgelt see, millest kokkulepete puhul USA-ga ei saanud loota mööda minna. Juba fakt, et okupatsiooni-eel­ sete Balti valitsuste diplomaa­ did jäid terve okupatsiooni­ perioodi vältel Washingtoni diplomaatilise korpuse liikme­ teks, et Läti ja Leedu saatkon­ nad toimisid USA pealinnas edasi, pidi Nõukogude välis­ poliitikuile mõjuma hoiatava punase rätina. Teadmine sellest, et Eesti okupeerimine on USA silmis ­ ebaseaduslik, kandis esimese Hirvepargi meeleavaldusest osa­ võtjaid. 1987. a. Hirvepargi

nõue polnud veel vabadusest, küll aga tõest. Tõest selle kohta, kas oleme Moskvaga seadusli­ kus abielus, nagu seda oli meile aastakümneid kinnitatud või on tõde hoopis Sumner Wellsi 1940. a. 23. juuli deklaratsioo­ nis, et Balti rahvad liidendati Nõukogude Liiduga vägivald­ selt ja seadusevastaselt. 23. juuli puhul on kohane meenutada Eesti vabadusvõitle­ ja ning õigusliku järjepidevuse parima teoreetilise põhjendaja Enn Sarve lauset – „Õiguse vastu ei saa ükski“. See on saanud tõeks. Kuid samasugune tõde on see, et õigust üksi kaitsta on peaaegu võimatu. Seetõttu on Ameerika Ühendriikide ajaloo­ line panus Eesti õiguse kaitsmi­ sesse kustumatu väärtusega.

riigi juhtorganistesse endised kompartei ja komsomoli oma­ aegsed aktivistid. Neil oli VälisEesti ees nii hirm kui ka ­klassiviha. Samal ajal tundsid kodu­ eestlased ennast nagu millestki ilmajäetutena. See tulenes asja­ olust, et reeglina olid ajaloo­ lisele kodumaale saabunud, läänest tulnud eestlased jõukad, edukad, vabad orjameelsusest ja julged – ühesõnaga vaba maail­ ma vabad kodanikud, mitte pool elu saba jalge vahele tõmmanud punaste poolt orjastatud „nõu­ kogude inimesed“. Selline koduste eestlaste trotslik suhtumine oma läänest ­ tulnud hõimuvendadesse oli siiras ja väga ehe ning alati isiklik. Ma ei kavatse ette öelda või soovitada kaasaegsetele poliiti­ kutele, antropoloogidele, demo­ graafidele ja politoloogidele kuidas tuleks hinnata VälisEestit ajaloolises ja poliitilises rakursis. Ma kavatsen lõpuks ometi öelda siirad tänusõnad VälisEestile ja avaldada suure aus­ tuse nende poolt tehtule eelmise sajandi teisest poolest alates kuni tänapäevani välja. Hain Rebas, Viido Polikarpus, Ilvi Jõe-Cannon, Hilja Pikat, Rein Pikat ja paljud, paljud teised – sügav kummardus teile selle eest, mida te tegite ja teete ning selle eest, et te olemas olete! Kas Eesti teid tänab või mitte, seda ma ei tea ja ma ei saa kuidagi moodi Eesti eest rääkida, kuid mina tänan teid igal juhul ja minu tänu on siiras ja sügav. Te kõik olete kange­ lased, teie nimed saavad kirju­ tatud kuldtähtedega Eesti Elu­ raamatusse, mis ei aegu ja mida punased, lillad või rohelised

Lugeja kirjutab

TUNNE KELAM Euroopa Parlamendi liige 2004-19

• Vt. ka selle nädala Eesti Elu ingliskeelses osas 10 aastat tagasi Tunne Kelami algatusel koostatud Balti Europarlamendi liikmete ühispöördumist.

Põhiseadust rikkuvad inimõigused Harri Kivilo Enne Teise maailmasõja al­ gust olid Euroopa riigid ise otsusta­ nud millisel viisil oma riigis elu korraldada. Pärast Teise maailmasõja lõppu Eu­ roopas avaldas Ühi­ nenud Rahvaste Organisatsioon 10. detsembril 1948 Inimõi­ guste Ülddeklaratsiooni kui „ühise suunise kõigile rahvaste­ le ja riikidele, et iga inimene ja iga ühiskondlik organ, pidades seda deklaratsiooni alati silmas, aitab selgitus- ja haridustööd te­ hes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning tagab riiklike ja rahvusvaheliste edumeelsete abinõudega, et neid õigusi ja vabadusi üldiselt ja tõhusalt tunnustaksid ja jär­ ­ giksid nii liikmesriikide rahvad kui ka nende jurisdiktsiooni all olevate territooriumide rahvad.“ Aastal 1992 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseadus oli toona ja on nüüdki kooskõlas kõigi aastal 1948 avaldatud Ini­ mõi­ guste Ülddeklaratsiooniga. Kõigile rahvastele määratud ühist suunist asuti peagi muut­ ma. Tänaseks on liikmesriikide poolt heaks kiidetud kümme­ kond protokolli, mis mitmed ­algsed suunised on hoopis vas­ tupidisteks käskudeks muutnud. Eriliselt tähtsaks pidama on ha­ katud seksuaalvähemusi, kelle (Järgneb lk. 13)

poliitilised jõud ei praegu ega tulevikus kustutada ei saa. (Artikli autor Jüri Kotšinev, snd 1960, on Eesti sõjaajaloo­ lane, kirjanik ja publitsist. Toim.)


6

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Plahvatus bussi katusel Lexsoul Dancemachine’i uus plaat Lexplosion II Muusikat oli kuulda paari kilomeetri kaugusele. See pani tempot lisama. Oli väike hirm, et võib-olla saab see kõik juba enne läbi, kui koha­ le jõuan. Ja seal nad olidki! Kirevaks värvitud Hulkur­ bussi katusel, Tallin­nas Pirita bussipeatuses. Nende taga sei­ sis vilkuritega korrakaitse­ auto. Muruplats oli rahvast täis, nii mõnigi liigutas end aktiivselt muusika taktis. Lexsoul Dancemachine on ansambel, kes ei lase vaikselt nohisedes paigal istuda, vaid tõmbab hoogsalt kaasa elama. Lex’i ideed on alati üllatavad, fantaasiast neil juba puudu ei tule. Kontserti saadab hoogne show, mis on täis ootamatuid humoorikaid ja kelmikaid de­ taile. Laval on väga lõbus ning see nakatab ka pealtvaatajaid. Kõige tähtsam on aga ülihea

Armastatud saatejuht ja laulja Reet Linna.

muusika – Eesti kõigi aegade parim, fantastiline maailmata­ semel funk! Bändi kolmanda plaadi esitluskontsert oli juba paar nädalat tagasi nõuka-aegse „Põhjala“ tehase hoovis Tallin­ nas. Piletid sellele müüdi kiires­ ti läbi ning enamik fänne pidi leppima kontserdi ülekandega Elisa TV-st. Kuuldavasti olevat suur osa nende fänne välis­ maalt. Pirita kajas veel tükk aega bändi rõõmsalt tantsulisest muusikast ning kell seitse läks Lexsoul Dancemachine bussi katusel edasi kesklinna poole teele. Linnas peatuti veel mit­ mes kohas. Vaatajate hulgas hakkas silma juhtiva bändi­ liikme Robert Linna ema – tuntud teleajakirjanik ja muusik Reet Linna. Ta oli nõus andma „Eesti Elule“ lühi-intervjuu bändi ja oma poja tegemistest. Reet Linna: „Selle keerulise ingliskeelse nimega bändi, Lexsoul Dancemachine’i poisid on tegelikult kõik siitsamast Tallinnast pärit ja kirjutavad muusikat ise. Ka kõik lauluteks­ tid on poiste kirjutatud. Minu poeg Robert Linna on lisaks laulutekstide ja muusika kirjuta­ misele ka bändi laulja. See on bänd, mida peab nägema, sest plaadilt ei saa pooltki seda emotsiooni. Olen näinud palju välismaa bände esinemas, ka siin. Aga sellist energiat, mis sealt välja purskab, see on täies­ ti enneolematu! Ma tihtipeale vaatan, et taevake, kas see on tõesti minu poeg, kes seal niimoodi möllab, kelle keha ­ ­niimoodi liigub, kes on nii plas­

ERSO, Neeme Järvi ja Triin Ruubel-Lillebergi uus plaat Juuli alguses ilmus USA plaadi­ firmalt Sorel Classics heliplaat, millele on jäädvustatud samal ajal, kuid eri riikides – Inglismaal ja Rootsis – elanud heliloojate looming. Plaadil kõlavad Edward Elgari (1857– 1934) kuulus viiulikontsert ning Wilhelm Stenhammari (1871– 1927) kaks romanssi, mida esi­ tavad 2015. aastast ERSO kont­

sertmeistrina tegutsev Triin Ruubel-Lilleberg ja ERSO Neeme Järvi juhatusel. Triin Ruubel-Lilleberg män­ gis solistina ka kevadel kuula­ jaini jõudnud briti plaadifirmale Chandos salvestatud eesti muu­ sika heliplaadil „Kapp. Lüdig. Lemba“. Sellelgi plaadil juhatab ERSOt Neeme Järvi, teine solist on pianist Mihkel Poll. (ERR/EE)

Nr. 29

Arvo Pärdi muusikamaja hea tahte saadik on Kristjan Järvi Rakveres peaks lähimate aas­ tate jooksul valmima Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul on armastatud diri­ gent Kristjan Järvi nõustunud saama Arvo Pärdi muusikamaja hea tahte saadikuks, olles val­ mis levitama head sõna nii siin kui sealpool piiri. Lexsoul sõitis värvikireva bussiga mööda linna ja andis eri paigus kontserte. Vasakul bändi solist Robert Linna.

tiline ja laulab nii hästi! Robert oli juba väiksest peast väga musikaalne. Tema vanaisa, minu isa Arved Haug oli heli­ looja. Robert klimberdas kuue­ aastasena klaveril lugusid. Lindistasime ja mängisime need minu isale ette. Siis papa Arvi ütles: „Sellest poisist tuleb mi­ dagi, siin on ju isegi kõik osad ilusti olemas!“ Ja näe tuligi! Plahvatus toimus võib-olla kus­ kil viis aastat tagasi. Eriti heaks läks ta, kogu tema energia val­ landus täielikult siis, kui ta sai isaks. Need asjad mõjutavad hästi palju. Olen ise täiesti vaimustuses ja panen tähele, et kontserdil on paljud kuulajad mitte enam noored, vaid juba vanemad inimesed. Funky-muusika on see, mille peal meie, seitsme­ kümnendate põlvkond, oleme üles kasvanud. See tõmbab kaa­ sa ning iseenesele märkamatult juba tantsidki kaasa. Nii nagu praegu siin. See oli erakordne

kontsert, mida ei ole varem teh­ tud. Nad on võtnud bussi, sõi­ davad läbi linna, teatud kohta­ des teevad pausi, annavad kontserdi ja panevad edasi. ­ Suurepärane!“ L. K.: „Mida tahate öelda tervituseks Toronto ja Kanada rahvale?“ Reet Linna: „ Olen Torontos kaks korda käinud. Üks kord olin seal aastavahetuse prog­ rammis õhtujuhiks, olin siis koos „Karavani“ ansambliga. Teine kord käisin laulusaatega, mis oli erakordselt emotsio­ naalne, see oli vabariigi aasta­ päeva paiku. Mul on seal palju sõpru, tervitan kõiki eestlasi! Nagu mul on kombeks öelda oma saate (eakate saade „Prillitoos“ – L.K.) lõpus: Ajad on keerulised ja väheke nukrad, kui vaadata, mis maailmas toi­ mub, aga ma ütlen, et elame veel!“

Tekst ja fotod: LEA KREININ

Eesti parimaks bassimängijaks valiti Raul Vaigla ERR Kultuuriportaal valib koostöös plaadifirmaga Vai­ guviiul Eesti rockmuusika säravamaid hetki. Kahel eel­ misel nädalal on küsitluste tulemusena välja valitud pa­ ­ rim kitarrist – Riho Sibul – ja klahvpillimängija – Margus Kappel. Sel nädalal hääletati pari­ maks bassistiks Raul Vaigla (Radar (1981–1985), VSP Pro­ jekt (1986–1988), Ultima Thule (al.1987) ning lugematud ühis­ projektid teiste muusikutega. Vaiglale järgnesid Raivo Piirsalu (Metsatöll), Peedu Kass (teinud koostööd Kristjan Randalu, Raivo Tafenau, Villu Veski, Meelis Vindi, Lembit Saarsalu, Tõnu Naissoo, Riho Sibula, Tõnis Mägi, Toomas Rulli, Hedvig Hansoni ja mit­ mete teistega), Jan-Christopher Soovik (Frankie Animal) ning Madis Aesma (Ans. Andur, Köök, Vaiko Eplik & Eliit jm). Parimaks bassipartiiks valiti Raul Vaigla mängitud partii palas ,,Kassitapp“ (V. Kobrin, ­ R. Sibul/ O. Arder, esitaja ans. Ultima Thule). (ERR/EE)

Raul Vaigla esinemas Padise kloostris. Foto: Kai Kiilaspea

Eestlane kutsuti Ameerika filmiakadeemiasse Ameerika filmiakadeemia aval­ das aprilli lõpus 819 inimese nimed, keda kutsutakse 2020. aastal akadeemiaga liituma. Nende hulka kuulub ka eestla­ sest filmimonteerija Tambet Tasuja, kelle viimaste tööde hulka kuuluvad Tanel Toomi ,,Tõde ja õigus“ ja Liina Triškina-Vanhatalo ,,Võta või jäta“. (ERR/EE)

,,Rakvere linn on vapustav ja muusikamaja peab seal olema! Kunagi Vabaduse kirikuks ehi­ tatud Pauluse kirik väärib kand­ ma riiklikult tähtsa kultuuriob­ jekti nime Arvo Pärdi muusika­ majana ning on väga sobilik aeg teha neid otsuseid maestro 85. juubeliaastal,“ sõnas Krist­ jan Järvi. (ERR/EE)

Ilmunud on romaan Sillamäe uraanikombinaadist Eesti keeles ilmus äsja kirjas­ tuselt ,,Tänapäev“ vene kir­ janiku Olga Pogodina-Kuz­ mina romaan ,,Uraan“ (tlk. Erle Nõmm) Sillamäe linna ajaloost 1950. aastatel. Raamatu tegevus toimub Sillamäel 1953. a, mil salajane Kombinaat nr 7 peab tagama uraani katkematu tarnimise Nõu­ kogude aatomiprojekti jaoks. Direktor Gakov saab teada ka­ vatsetavast diversioonist toot­ misüksuses. Samal ajal hakka­ vad linnakeses toimuma mõista­ tuslikud kuritööd. NSVL elab läbi muutuste aega – Stalini surm pöörab kogu varasema elukorralduse pea peale. Romaan põhineb pikalt sule­ tud Sillamäe linna elanike mälestustel ning hiljuti avatud CIA arhiivist leitud dokumen­ taalsel materjalil. Tekstis on ­kasutatud ajaloolisi dokumente. Olga Pogodina-Kuzmina (snd 1969) on õppinud näitejuhti­ mist, kirjutanud romaane, näi­ dendeid ja filmistsenaariume. ,,Uraan“ on esitatud mitmele olulisele vene kirjanduspree­ miale. Autor elab Peterburis ning on sageli külastanud Eestit. (PM/EE)


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1012

I

S

T

Ristsõna nr. 1011 LAHENDUS Paremale: 1. Map, 4. Viiv, 8. Kali, 12.

Isu, 13. Ilma, 14. Aval, 15. Riisikas, 17. Vagu, 18. (S)een, 19. Saladus, 21. Vastik, 24. Kel, 25. (P)aat, 26. Sun, 28. Kelam, 32. Pres(to), 34. Sul, 36. Rase, 37. Stepp, 39. Iks, 39. Iks, 41. (Big) Sur, 42. Aav, 44. Ristmi(k), 46. Kadakas, 50. Roe, 51. (Ar)arat, 52. J. Puusaag, 56. Lame, 57. (M)aral, 58. Ena, 59. Akel, 60. Neli, 61. Dig. Alla: 1. Mir, 2. Asi, 3. Puiestee, 4. Viinis(tu), 5. Ilk, 6. Imas, 7. Vasak (ja parem), 8. Kavaler, 9. Avad, 10. Lagu, 11. Ilus, 16. Set, 20. Lek(k), 21. Vaps, 22. (K)aart, 23. Kus, 27. Nui, 29. Lasteaed, 30. Asum, 31. Meri, 33. Spaatel, 35. LKR, 38. PAK, 40. Siruli, 43. Vajan, 45. SOS, 46. Kala, 47. Arak, 48. Dame, 49. Spre(i), 53. UAL, 54. (H)ani, 55. GAG.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Eesti õigusteadlane (1914-1995) Torontos.   4. Teat. muusikastiil, ka noorte elulaad.   8. Reisidokument. 12. London International Awards. 13. Sugulasrahva liige. 14. Ühe Balti riigi pea­ linn. 15. Eesti Elu toimetaja (eesn. täht+perek. nimi). 17. Eesruum. 18. Poola lennufirma. 19. Küla Pärnu lähistel. 21. Kasemets. 24. Microsoft Test Manager. 25. Amper (lüh.). 26. Mängukepp. 28. Eesti autovõidu­ sõitja, snd a.2000 (perek. nimi+ eesn. täht). 32. Väljas ja _____. 34. Also known as. 36. Aina, üha, ikka (van.). 37. Peakorter. 39. Eestis tegutseva suurpanga lühend. 41. Kolm ühesugust vokaali.

42. Piirkond. 44. Kaherattaline van­ ker. 46. Neljandik. 50. Tallinna Riiklik Konservatoorium (end. õppeasutus). 51. Tuntud hollandi juust. 52. Lohe, lendmao. 56. Kaas-, järel-, taga-. 57. Papagoi. 58. Null, mitte midagi (ingl.k. lüh.). 59. Ununes (kõnek.). 60. Auaste mereväes. 61. Hämar, pimendama (ingl.k.). ALLA:

1. Merelind.   2. Üksik, lahus seisev, mitte kinnitunud.   3. Eesti Elu kaastööline.   4. Mulda juurduma pistetud taimeosa.   5. Ole kindel, ole veendunud!   6. Alasti, akt (ingl.k.).   7. Asjad, träni.   8. Lisatasu, ergutusraha.   9. Tundemeel; meele­ lisus. 10. Sõna, mis osutab teatud ajahetkele

või ajalisele järgnevusele. 11. ______la, kõrgustik Eestis. 16. _____u, nina (kõnek.). 20. Muusikale kesken­ dunud telekanal. 21. Koduloom. 22. Tööala. 23. Korea auto. 27. Võõrtäht. 29. Maa-ala, territoo­ rium. 30. _____t, luksusnumber, apartement. 31. Eesti kirjanik ja ajakirjanik (1899–1948). 33. Veeloom. 35. Ateena jalgpalli­ klubi. 39. Pacific Locomotive Association. 40. Maguskartul. 43. Naturaalmaks. 45. Autoregistrikeskus (lüh.). 46. Väliseesti muuseum (lüh.). 47. Paradiisiaed (ingl.k.). 48. Ebamäärases eas olev. 49. Jõgi Marokos. 53. Vorm sõnast ,,arg“. 54. _____ ja naa. 55. Atmosfääri olek.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud. Kreem, Enn. Eesti m­ e­ renduse 100 aastat. Post Factum, 2018

Kirg ja kodumaa: Henrik Visnapuu. Tä­­ napäev, 2017

Meri on Eesti elu sama loomulik osa nagu maagi. Eesti Vabariigi saja aasta jooksul on meie merendusel tul­ nud üle elada orkaane ja tapvaid laineid. Seda võiks kirjeldada lipuvärvidega: sinine – laevan­ duse areng ja kaunis silmapiir oma riigi esimestel kümnendi­ tel; must – sõda, eksiil, okupat­ sioon, muutuste ajad; valge – uued võimalused ja teed maail­ mameredele. Kõik need muu­ tused leiavad kirjeldamist ka käeso­levas raamatus.

Isamaalüürik ja ar­ mastuslaulik Hen­ rik Visnapuu (1890 –1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesk­ semaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esi­ mese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kir­ jutada 43 aastat. Enne pagu­ lusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visna­ puu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket saa­tesõna.

Sparkling Strawberries Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 35 minutes Makes: 4-6 servings Tip: For best results, use the most-ripe strawberries possible. Ingredients: 2 cups ripe sliced strawberries 2 cups sparkling wine or soda water In mason jar or sealable ­container, combine strawberries and sparkling wine or soda water. Close lid. Shake gently ­ and place into refrigerator or freezer for 30 minutes. Spoon strawberries onto whipped cream and meringue or angel food cake. Serve imme­ diately! Pour strawberry-scented wine or soda water into cham­ pagne flutes to serve as an accompaniment or use in a ­ Strawberry Gin Fizz (see recipe – next week).

Naljanurk Ülemus alluvale: ,,Lõ­ puks jõudsite õigel ajal tööle. Kas ostsite uue äratuskella, nagu soovitasin.“ ,,Ei, ma ostsin papagoi. Ma panen äratuskella papa­ goi puuri kõrvale ja kui kell heliseb, äratab see papagoi ning selle peale, mida see lind siis ütleb, ärkaks üks­ kõik kes.“

7

KARLA KALENDRISABA

Nüid ajaratas ringi käind Imelik, et seda laulu enam laulda ei saa. Nüid oleks just õige aeg, aga näe, ei ole võimalik. Kannatust, küll ma pärastpoole seletan. Kõik asjad on kudagi pahupidi, uut­ moodu ja mõnes mõttes vanamoodu. Kui meie noorest peast ehal käisime, siis oli see kah riskiga seotud. Kui aidakmbrisse vai tarelakka pääsesid, pi­ did kartma tüdruku isa vai naabertalu sulast. Nüitsel ajal pead pelgama kroonumehi. Nigu kadedad sõbrad küla peal kuulutavad, et said Mannilt musu, on sul kõva trahvi kaelas ja lähed koos pidalitõbistega karantiini. Muus osas paistab, et nõukaaeg on jälle tagasi. Siis käidi tööl, aga tööd ei tehtud. Nüüd peetasse sind elus, aga elada ei lubata. Toidupoe juures on nüid sama pikad sabad. Selle vahega, et nõukaajal võis liha just siis otsa saada, kui sina leti ette jõutsid. Nüüd võid oma kraami kätte saada, aga just enne kassa juurde jõudmist aevastad ja jälle on võmm turjas. Aige ambaga on sama äda mis nõukaajal. Ambatõmbamine on irmkallis operatsioon. Siis ei julgend keski suud avada, nüid peab suumulk kõvaste kaetud ole­ ma. Kuda sa aige amba muidu kätte saad kui tagaukse kau­ du. Oi, sellega on tegemist. Aga peris põntsu pani ikke see viimane uudis Eestimaalt, et laulukoorid on viiruse levikus kõige kurja juur. Noh, nüid siis ometi saame neist tülikatest laulupidu­ dest lahti. Kaks korda on eesti rahvas end vabaks lauld, nüid vaikime ennast orjadeks tagasi. Ajaratas on oma ringi teind. Optimist nigu ma olen, proovin asju kaeda positiivsest küllest. Kui me nüid akkamegi jälle mõisapõllul koperda­ ma, küir seljas, ega siis kubijal kah kerge tagast sundida ei ole. Ta kepp peab üle kahe meetri pikk olema, vaevalt ta seda viibutada jaksab. Vahimees võib vitsad likku panna küll, aga mitte soolvette. Kõik peab olema korralikult tes­ inhvitseeritud. Ja riivatut teomeest väega kõvaste lüia ta kah ei tohi. Kui peksa saand orjad kõik kõvaste karjuma pistavad, siis on see ullem kui laulupidu. Ega viirus vahet ei tee, kargab juures seisvale parastavale parunile vuntsi ja siis on sel endal ing kinni ja kisa lahti. Aga minul on ikke sellest rattalaulust kahju. Kõigist rat­ talauludest, neid oli ju mitu. Mis teha, konutan külili tiivanil ja ootan mõisast käsku künnivaole minekuks. Ise jo­ risen omaette laulda: puurattad, kaskaisad, saarkõdarad, tammredelid... KARGU KARLA

Kasulik teada

Vaarikad aitavad mitme haiguse vastu Praegusel kesksuvisel ajal on mitmelt poolt saada vaari­ kaid, mis oma tervislikkuse tõttu on rahvameditsiinis tun­ nustatud ravimina. Vaarikates on palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, mis on organismile eriti kasuli­ kud, kui marju toorelt süüa. Vaarikates on palju C­-vita­ miini, seetõttu aitavad nad parandada immuunsust. Juba 250 g marju katab päevase C-vitamiini vajaduse. Vaarikad täidavad hästi kõh­ tu, kuna neis on palju aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, mis hoiavad ka näljatunde pikalt ­eemal. Samuti on marjad kiudaine­ rikkad ning juba 100 g vaari­ kaid katab viiendiku päevasest kiudainevajadusest. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika marjade kõrval lehti ja võrseid, millest saab maitsva ja kasuliku ravitee. Vaarikateed kasutatakse palju külmetuste puhul, kuna see on väga hea higistama ajav vahend. Vaarikatee leevendab ka peava­ lu ja väsimust ning alandab ­palavikku.

Läti hakkas riiki sisenejaid registreerima Et piirata Covid-19 levikut hakkas Läti sellest nädalast registreerima kõiki rahvus­ vaheliste reisidega riiki saabu­ jaid. Registreerima peavad ennast ka isiklike lennukite ning laeva­ dega saabujad, kirjutab Läti Delfi. Kõiki saabujaid registreeri­ takse ka sellepärast, et sõltuvalt nende lähteriigist, edastatakse nende andmed terviseametile ning politseile. Kahe nädala pärast andmed kustutatakse. (ERR/EE)


8

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

Brussels, July 23. 2010 • Joint Declaration

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russians abroad manipulated by Moscow In April, Russian legislators adopted a new law, “Con­ cerning the Simplification of the Process for the Acqui­ sition of Russian Citizenship”, which drastically simplifies the process of becoming Rus­ sian nationals. Among elimi­ nating other requirements, it gives ­ citizens of the former Soviet Union who continue to reside in one of the former republics or Soviet-occupied countries to apply for Russian citizenship without having to take up Russian residency. The revisions to the old citi­ zenship law were only in part motivated by the need to alle­ viate Russia’s demographic crisis, a drastic decrease in ­ population. The new legislation targets specific groups of foreigners who include ethnic Russians and Russian speakers living in adjacent states to Russia, and qualify for a simpli­ fied procedure to obtain citizen­ ship. Observers say that the new p­ rocess will amount to five to ten million new citizens. This change has been seen as a legal pretext for Russia to use mili­ tary force to “protect Russian citizens resident in neighbour­ ing states”. Compounding this justifica­ tion for Russian interference, Moscow is certainly not ambi­ guous about the Baltic states lacking any historic rights qua­ lifying them for independence, for total non-interference from Russia. As on previous occa­ sions, Vladimir Putin, in a recent article in ‘National ­ Interest’ asserted that all three countries begged to join the Soviet Union after being mili­ tarily occupied in 1940, thus re­ linquishing any legitimate sov­ ereignty. In spite of the utter nonsense with which the West takes this claim of the Kremlin, it’s part of the latter’s historical narra­ tive but with the accompanying reassurance, “Russia has no in­ tention of taking over the Baltic states.” But Russian war games targeting the three countries, constant air penetrations testing their response capabilities, and a general verbal aggressiveness, clearly signal Moscow’s confi­ dence in calling the shots in the region.

Although most observers note that no evidence exists for Moscow planning to militarily intervene in the foreseeable future, the taunts continue, ­ not-withstanding the permanent presence of local NATO forces deployed in the Baltic states and Poland to deter any actual armed confrontation. Intense Russian propaganda, its ‘Troll factories’ inundating the social media with fabrications and its willingness to use all-out cyber warfare – witness the 2007 ­offensive against Estonia – still betray a healthy Russian ap­ petite for intimidation. Skeptics argue that the take­ over of South Ossetia and Crimea, although lacking direct equivalency with the circum­ stances of the Baltic states, make Estonia and Latvia still vulnerable and their substantial Russian-speaking communities (Lithuania lacks the numbers of the other two) can be manipu­ lated to advance the Kremlin’s foreign policy goals. Many of the former republics and occupied states of the Soviet Union were left with a sizable Russian diaspora in their country, most of whom were Russians or their descendants. They were deliberately relocat­ ed to populate smaller neigh­ bouring countries under the guise of supplying labour for industries initiated by Moscow. The So­viet Union ignored with impunity that this intentional shift of migrants to occupied countries was in direct violation of the Geneva Convention. This then begs the question: To what extent is Moscow will­ ing and prepared to collaborate with compatriots abroad, espe­ cially in the ‘near abroad’, to advance its historic expansionist legacy? It’s said that Western counter-intelligence services do not devote enough attention to Moscow’s relation with them. Even though Moscow insist­ ed that Russians in the occupied lands and Soviet Republics were not considered to have special rights and privileges compared to the indigenous population, it was clear that the former still were treated the “most equal among equals”. It is then normal for these Russians to have retained a close affinity to their ancestral homeland of Russia and an emotional attachment to a Russian identity. (To be continued) LAAS LEIVAT

On the 70th anniversary of the proclamation of the United States non-recognition policy regarding the forcible seizure of the Baltic States by the Soviet Union On June 14, 2010, the President of the European Parliament made a statement on behalf of the largest democratic representative body in the world, conveying his sympathy to the Estonian, Lat­vian and Lithuanian nations on the occasion of the 70th anniversary of the il­ legal occupation of the three independent Baltic states by the Soviet Union in 1940 and also expressing his satisfaction that these nations have been able to return to the family of united Europe as free and democratic member states. In defiance of half a century of totalitarian terror, genocide and suppression of all basic ­human rights Estonians, Lat­vians and Lithuanians succeeded in retaining their identity, language and hopes to regain independent statehood. Their determined fight for survival was significantly helped as a ­result of the clear and prin­cipled position taken by the United States Government almost immediately after the i­nitial military takeover of the Baltic states by the Red Army and the subsequent toppling of their legitimate governments. On July 23, 1940, reacting to the Kremlin-prescribed coups, under which the Sovietinstalled and supervised puppet parliaments applied to become part of the Soviet Union, Sumner Welles, the acting US Secretary of State, stated that the “de­vious processes where­ under the political independence and ter­ritorial integrity of the three small Baltic republics – Estonia, Latvia and Lithuania – were to be deliberately annihilated by one of their more ­powerful neighbours, have been rapidly drawn to their conclusion.” He declared that “the people of the United States are opposed to predatory activities no matter whether they are carried out by the use of force or by the threat of force.” Referring to the Stimson doctrine, the acting Secretary of State indicated that non-rec­ ognition of illegal seizure of ­foreign territories would be ­applied to the Soviet Union as it had been applied to Japan, Germany and Italy. As a result, the diplomatic representations of the Baltic republics were a­ llowed to continue their activities in Washington D.C.; steps were taken to protect the assets of Estonia, Latvia and Lithuania in the United States. American authorities also refused to turn over Baltic merchant vessels to the Soviet Union. Responding on August 9, 1940 to a Soviet note, the US State Department concluded that it had become “apparent that the governments and ­people of those countries [i.e. the Baltic states] were being ­ deprived of freedom of action by foreign troops which had ­entered their territories by force or threat of force”. As a result of the declaration by acting Secretary of State Sumner Welles on July 23, 1940 and the ensuing steps ­taken by consecutive American administrations, the firm re­ solve of the United States to adhere to the policies of self-determination of peoples and non-­recognition of forcible seizure of territory – especially with r­egard to Eastern Europe – was confirmed. The non-recognition policy of the largest democracy in the world, re­ garding the illegal annexation of the Baltic states lasted for half a century, despite im­ mense pressures of pragmatic Realpolitik. The ­continued recognition by the United States of the diplomatic representatives of the Baltic states as part of the diplomatic corps until the victorious end in August 1991 encouraged many other Western democracies not to yield to Soviet pressure and to regard the Baltic states as i­llegally occupied. The United States policy of non-recognition of the Soviet annexation in 1940 is deeply appreciated by the Estonian, Latvian and Lithuanian nations. Many of us who have been living under Soviet occupation can testify that the United States’ clear position made ­ Kremlin rulers often hesitant, especially after the death of Stalin, fully to implement the policy of Russification and suppression of national cultures and languages in the Baltic countries. The Communist rulers would never admit it officially, yet we could feel the dif­ ference – the occupied Baltic nations were treated on several occasions in a more flexible and cautious way because of the special attention paid to them by the Western democra­ cies. This was crucially important in helping Estonians, Latvians and Lithuanians to gain time and persist until the collapse of the Soviet empire. In 1991, the continuing policy of non-recognition contributed to restoring independence of the Baltic states on the basis of their legal continuity. Representing the free Es­tonia, Latvia and Lithuania in the European Parliament, which supported the restoration of our independence already in 1983, we would like to use this anniversary to strengthen the solidarity and mutual cooperation of democratic nations on both sides of the Atlantic. The principles proclaimed by the acting Secretary of State Sumner Welles on July 23, 1940, have by no means lost their practical significance today. Unfor­tunate­ly even today Russia, the legal successor to the Soviet Union, still officially claims that the occupation and subsequent a­nnexation of the three Baltic States in 1940 was the expression of the free will of these ­nations. Clearly, the united stand of free demo­ cratic nations based on the principles of non-recognition of the forcible seizure of any ter­ ritory will be the best guarantee for the Baltic nations that the “methods of gunmen” – (New York Times ­editorial July 24, 1940) will never again be used to deprive small coun­ tries of their so­vereignty. Members of the European Parliament: Mr. GEORGS ANDREJEVS (Latvia, ALDE); Mrs. LAIMA LIUCIJA ANDRIKIENE (Lithuania, EPP-ED); Mr. VALDIS DOMBROVSKIS (Latvia, EPP-ED); Mr. TOOMAS-HENDRIK ILVES (Estonia, PSE); Mr. EUGENIJUS GENTVILAS (Lithuania, ALDE); Mr. TUNNE KELAM (Estonia, EPP-ED); Mr. GUNTARS KRASTS (Latvia, UEN); Mr. GIRTS VALDIS KRISTOVSKIS (Latvia, UEN); Mr. ALDIS KUSKIS (Latvia, EPP-ED); Mr. VYTAUTAS LANDSBERGIS (Lithuania, EPP-ED); Mrs. MARIANNE MIKKO (Estonia, PSE); Mrs. SIIRI OVIIR (Estonia, ALDE); Mr. RIHARDS PIKS (Latvia, EPP-ED); Mr. ALOYZAS SAKALAS (Lithuania, PSE); Mr. TOOMAS SAVI (Estonia, ALDE); Mr. ANDRES TARAND (Estonia, PSE); Mrs. INESE VAIDERE (Latvia, UEN); Mr. ROBERTS ZILE (Latvia, UEN) (Please see also T. Kelam’s article “80 aastat…” on page 5)


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

9

Canada must take measures to end foreign attacks on human rights activists in Canada Marcus Kolga, Yang Jianli, Vancouver Sun, July 2020 In May of this year, the Coa­ ­ lition for Human Rights in China published a report exposing incidents of Chi­nese government harassment against human rights activists in Canada that have taken place between July 2019 and March 2020. The report described efforts undertaken by the Chinese government to suppress dissidents and mobi­ lize overseas Chinese com­ munities to act as agents of influence. This civil society report fol­ lows one published in March by Canada’s National Security and Intelligence Committee of Par­ liamentarians (NSICOP), which explicitly warned that regimes like those in China, Russia and Iran are “harassing human rights defenders in Canada and interfering with freedom of as­ sembly and media,” with the aim being to impose a “chilling effect on human rights activism and freedom of expression.” Both reports provide clear evidence that the Chinese government is intensifying its ­ clandestine operations to threat­ en, bully, intimidate and silence activists in Canada when they raise concerns about democracy and civil rights in Hong Kong, Beijing’s systemic mass abuse of Uyghur, Tibetan or Falun Gong human rights, or Chinese government influence operations in Canada. China’s efforts to mute criti­ cism in Canada is occurring in the shadow of that country’s ­arbitrary, unlawful detention of Canadians Michael Kovrig and Michael Spavor, who were ­taken hostage in retaliation for the lawful arrest of Huawei CEO Meng Wanzhou on a Uni­ ted States extradition request. Amnesty International Cana­ da has stated that Chinese state actors have almost certainly ­become emboldened by the in­ adequate response of Canadian officials. The academic freedom and freedom of expression of uni­ versity students in Canada speaking out on China has been stifled. Indeed, many fear that the Chinese government is monitoring their speech and ­activities – a fact that has been confirmed by the NSICOP re­ port, which states that Canada’s intelligence agency “CSIS assesses that the PRC and the ­ Russian Federation are the pri­ mary threat actors on Canadian campuses.” The Canadian Coalition on Human Rights in China has called for a public inquiry into threats at Canadian educational institutions and has recom­ mended setting up a monitoring office to register complaints of harassment and refer such inci­ dents to police. Amnesty In­ter­ national has warned about the rampant hacking of phones, computers and websites on ­university and college campuses,

public rallies, and cultural events in Canada, implicating China for hacking. The indi­ viduals behind these threats are often anonymous but can be characterized as state propagan­ dists and foreign influence agents who are supported and often directed by the Chinese government. Among the threats outlined in the Canadian Coalition on Human Rights for China report are “bullying, racist, bigoted, threats of violence including sexual violence and even death.” It has called for the ­expelling of Chinese diplomats – of which China has more of in Canada than any other ­country – and applying Mag­nit­ sky sanctions on those respon­ sible for engaging in informa­ tion warfare and threats against Canadian civil society activists. On August 17, 2019, at a Toronto rally held in support of civil rights in Hong Kong, more than one hundred protesters blocked the pro-democracy activists, loudly chanting “One ­ China.” They insulted the pro­democracy demonstrators and took photos of them in efforts to intimidate them. When activists sang “O Canada,” the ­ counter protesters booed them and sang China’s national an­ them, eventually requiring a ­police escort for the pro-democ­ racy activists to leave safely. Mehmet Tohti, a leading Uyghur Canadian activist, says that threatening phone calls are another method by which the Chinese government intimidates those who raise concerns about the over one million Muslim Uyghurs who have been forced into concentration and forced labour camps in Xinjiang and elsewhere. Chinese security officials are making direct ­ phone calls to Uyghur-Cana­ dians ­ demanding that they re­ main silent with the threat of targeting family members who remain in China with harass­ ment or worse. Chemi Lhamo, a member of Canada Tibet Committee and Students for a Free Tibet, faced a massive harassment campaign in 2019, when she was elected president of a University of Toronto student union. Among the racist, anti-Tibetan messages she received was one that read: “China is your daddy – you ­better know this.” While Canadian Foreign Minister Francois-Philippe Champagne welcomed the Coalition for Human Rights in China report and promised to follow up on its recommenda­ tions, no meaningful action was taken. Chinese government harassment against Canadian ­ civil society activists continues to escalate, and the mass human rights abuses committed by Beijing continue unabated, with total impunity. In order to protect its own citizens and uphold its commit­ ment to protecting human rights, Canada must immediately

apply Magnitsky human rights sanctions against Chinese offi­ cials responsible for the mass violation of human rights against Uyghurs, Tibetans, the citizens of Hong Kong and in mainland China. According to China expert Jonathan Man­ thorpe, roughly US$1 trillion has been “spirited out of China by Communist party leaders and their hangers-on” who seek to hide their assets “in stable overseas havens like Canada, the United States, Australia or Europe.” Canada can help curb China’s barbaric abuse of ­human rights by threatening to freeze the assets of those who are responsible for them. Minister Champagne signalled last Wednesday that the govern­ ment is open to considering the option of Magnitsky sanctions, and we urge him to do so in co-ordination with UK Foreign Minister Dominic Raab and U.S. Secretary of State Mike Pompeo. Canada should immediately consider adopting legislation that requires the registration of Canadian citizens acting as agents for foreign governments – similar to Australia’s Foreign Influence Transparency law. Such legislation will introduce serious punitive consequences for anyone who acts against Canada and its citizens on be­ half of malign foreign regimes. Finally, Canada should con­ sider expelling Chinese diplo­ mats who use their diplomatic cover to engage in information warfare, intimidation and in­ fluence operations. Canada’s security agencies are likely ­ aware of which “diplomats” are engaging in such activity. It should be noted that, as of March 2020, China had many more diplomats accredited to Canada than any other nation, with 163 compared to 146 for the United States or 22 for the United Kingdom. China’s information warfare and influence operations target­ ing Canada will assuredly only intensify over the coming months. If Canada wishes to protect its citizens against ­foreign harassment, intimidation and threats, it must act imme­ diately to show Beijing, Mos­cow and Tehran that their actions have consequences. The Canadian government speaks loudly of the need to protect international human rights, but it must now back that rhetoric with action if de­ fending the values of human rights, freedom and democracy are truly its aims. (Marcus Kolga is a writer, docu­ mentary filmmaker, human rights activist and a senior fel­ low at the Macdonald-Laurier Institute’s Center for Advancing Canada’s Interests Abroad. Yang Jianli is founder and pre­ sident of Initiatives for China. He was imprisoned in China from 2002 to 2007 for attempt­ ing to monitor labour unrest.)

People wearing masks stand during a rally to show support for Uighurs and their fight for human rights in Hong Kong, Sunday, Dec. 22, 2019. Photo: Lee Jin-Man, The Associated Press

Ukraine confirms death of Estonian citizen in Donbass ERR, July 2020 Ukrainian authorities have confirmed that an Estonian citizen died in military ope­ rations in Donbass. Estonian Ambassador to Ukraine Kaimo Kuusk told ERR the Ministry of Defense of Ukraine and the Commander of the Defense Forces could con­ firm the death of Mikola Ilin, an Estonian citizen. “Mikola Ilin served in the Ukrainian Armed Forces in the 35th Infantry Brigade, he was a sergeant. His specialty was medicine,” said Kuusk. Kuusk said the man had no relatives in Estonia and his de­ portation will take place tomor­ row in Kyiv. In addition to Kuusk, the Estonian Defense Attaché will also attend. “The Donetsk Regional Prosecutor’s Office has also launched an investigation, as they do into all those killed in the war,” Kuusk said. He added that the embassy is still waiting for the official approval of the Ukrainian foreign ministry. Kuusk said a DNA test was performed on Monday to identi­ fy the body. Riin Oeselg, communications advisor at the Ministry of the Interior, told ERR that serving

University of Tartu rises to 285th in world rankings ERR, 2020 The University of Tartu (TÜ) has risen to its highest ever ranking in the Quacquarelli Symonds (QS) World Uni­ versity Rankings, the 285th position. The result is sixteen places higher than last year. Since 2014, the university has climbed 176 places in the rank­ ings. TalTech has fallen by to the group of 651-700, last year they were placed at 601-650. Tallinn University has remained in the last named group of 801-1000. In the new rankings, the

in the armed forces of another country is not punishable under Estonian law. “Fighting terrorism in the service of the Republic of Ukraine is not a crime. Under Ukrainian law, foreigners could also serve in the armed forces of their country under a con­ tract,” Oeselg explained. Kaarel Kallas, head of the Public Relations Department of the Public Prosecutor’s Office, told ERR if a citizen of the Republic of Estonia has been killed abroad, the crime is ­usually prosecuted by the state where the killing took place. “In principle, the Penal Code provides for the possibility of initiating criminal proceedings in Estonia as well,” said Kallas. Civic activist and lawyer Yevgeny Krishafovich wrote in a social media post that Ilin’s ashes would be divided into three between Estonia, Belarus and Ukraine. Ilin took Estonian citizenship after renouncing his Belarusian citizenship. “Officially, however, Mikola was a citizen of the Republic of Estonia until his last day. He was undeniably an Estonian patriot, he loved Estonia very ­ much. I am very proud to know him [and] that I persuaded him to come to live in Estonia in 2006,” Krishtafovich wrote. Foreign Minister Urmas Reinsalu (Isamaa) confirmed an Estonian citizen died in military activities in Donbass last week.

University of Tartu has im­ proved its ranking in four of the six indicators. The university’s reputation among academic staff has improved particularly significantly, with a rise of 28 places on this indicator com­ pared to last year. For the third year in a row, the university has improved its result in the ratio of internation­ al staff and students – the rise compared to last year was by 6 and by 27 places, respectively. Faculty/student ratio has im­ proved from the 130th to the 122nd position. QS uses this ra­ tio as an indirect indicator of teaching quality. The results of this year’s rankings were announced on Wednesday.


10

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Excelling in the Midst of Adversity (part seven): Reacting as a Strategy A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life This week’s theme is “React”. In life, as in Innovation prac­ tices, many influences and events occur around us; some rudimentary, others influencing, and some quite surprising. What is most interesting is that we have the ability (and choice!) of specifically how to react, and if we are clever, can do so stra­ tegically, for the benefit of our­ selves and others. Innovation as an Active / Reactive practice: Reacting as a strategy is a constant practice, requiring us to have empathy, self-knowl­ edge, and ultimately, self-con­ trol. Firstly, when reacting to something that has happened, we must appreciate the context of that event in order to under­ stand it fully, so that we might create more options for our­ selves, and choose the proper response. Also helpful is deep

A shortage of smiles

empathy for our audience, and understanding their point of view (POV), hearing the true signal from the noise of our quick decisions, or early feel­ ings about the event. In this way, we can choose the ex­ perience and the solution we wish to create, and the proper timing for it. The right idea at the wrong time still will not work, so it is important to have freedom of choice to react with intention. Challenge as Reaction: The Greek philosopher Hera­ clitus is quoted as saying “change is the only constant in life”, and if we are seeking to innovate, we can be sure that our plans will be disrupted many times. We can help our process by simply expecting change, challenge and disrup­ tion to occur before they ever do; in this way, we can be pre­ pared for the unexpected, and create a ‘pocket’ of happy ex­ pectation for disruption, know­ ing that no matter what, we will be able to handle it well. Seen

competition there. At the time, Italy was one of the world’s hotbeds of COVID-19, thanks to the large number of imported Chinese national workers there. A little known fact: Estonians Physical distancing became are responsible for the de­ ­ necessary, and the hiidlased velopment of both self-depre­ joked that it was not necessary cating humour and the sly dig on their island, as it is so category of pun, directed at sparsely populated. And as for others speaking the same Mulgimaa, the hiidlased joked language yet living elsewhere that because the mulgid are ­ in the country, identified by ­ legendary for being skinflints, region. Call it the precursor not wishing to give anything at to urban myth or legend. We all away, hence they would just like to provoke others for keep the virus to themselves. the sake of a laugh. An exam­ Well, guess you have to be ple of this point, the best Estonian to smile. Which brings pande­mic joke heard from the this writer to bemoan our pre­ homeland (yes, it is allowed to sent mask culture. It is neces­ alleviate stress through such), sary, no doubt, and why some apparently originated in Hiiu­ morons choose to make this a maa. Perhaps per capita the personal rights issue boggles source of most of the best the mind. It is common sense. jokes from Eesti. Just ask the What the mask prevents is editor of EL. the sharing of facial expres­ Any joke that needs explana­ sions. Raised eyebrows could tion is not worth the time to tell mean displeasure. Coupled with it. Allowing for the reality that turning the frown upside down this is a translation, read by though, it is a sign of pleasure. some who may not be aware of Smiles cannot be seen. Nor the Estonian joke-telling tradi­ even the slight up-tick at the tion, English readers, alas, ’tis corner of the mouth after a bad necessary. The two large Esto­ pun, for which, alas, the under­ nian islands of Hiiumaa and signed is maligned for far too Saaremaa have for centuries, no often. Or for twisting song titles exaggeration, been in friendly and lyrics. As an example, take one-upmanship contests. On the the Payolas’ 1982 hit, “Eyes of mainland, Viljandimaa is the a Stranger.” Made the mistake home of the mulks – stereotypi­ of singing to a girlfriend “you cally rich, thanks to their fertile have the thighs of a ranger.” lands, known as well as for the Whoops, bad call. ability, like many Estonians, to Now happily married, these underline the fact that their mistakes do not occur. Often. county is better than any other. One also has to be careful when Rubbing in the wealth factor to and where to crack wise in this boot. humourless world. Post 9-11 Apparently the following airports are such places, where originated in Hiiumaa, after an humour is forbidden. Grocery outbreak of the novel corona store line-ups are not the place virus in Saaremaa, caused by to make mask jokes as well. ­ the visit of Italian athletes for a Although I have a few, thanks

Illustration of Lilli Suburg by Vello Paluoja, photographed by Urmas Luik

this way, disruption becomes a type of prize, challenge and ­opportunity, allowing us to gain choice for how to react. Reaction to Action: Ultimately, what can be con­ sidered most pressing in our reactive practice is the know­ ­ ledge that we are seeking to take a quick re-action to a

to my elementary school days. Thanks to the Estonian first name, which gave trouble to classmates, never mind the prin­ cipal, one acquired nicknames. Among them Tonto, the Lone Ranger’s sidekick. Many a joke came out of the schoolyard, and unfortunately most of them, which began “Meanwhile, back at the ranch, Tonto…” are not suitable for a family publica­ tion. Amazing, is it not, that children learn double entendres so young. They were not politi­ cally correct either. Yet still funny. As an Estonian, who thanks to other children became Indigenous, I learned the war whoops, which, of course, can­ not be repeated in today’s cen­ sorious and judgmental world. Previously I have written about sociologist Alan Dundes and his ethnological studies of humour. As a coping mechanism, even if offensive. The pandemic has created many such; again, they cannot be printed. But they are funny, without a doubt. During times of stress, noth­ ing beats humour. As Reader’s Digest had it, “Laughter is the Best Medicine”. Unfortunately, my bubble is full; otherwise I would invite friends to hear my latest Nanabush (Anishinaabe for trickster) one-liners about masks and viruses. As it is im­ possible to judge their merit without seeing a smile… More likely though, that my ears would register the groans. And for a George Carlin, Robin Williams wanna-be, that is not the desired result. Keep smiling, crack jokes, and keep it light in a stressful world. May the force of fun be with you. TÕNU NAELAPEA

f­avourable action by creating deeper understanding, greater choice, and degrees of freedom to act strategically. The transla­ tion of reaction to action is a fruitful endeavour, requiring us to grow, and trust ourselves. Reacting perceptively to stubborn societal circumstances was integral to the work of writer and educator Lilli Su­ burg, born in 1841. Lilli wrote her first short story, “Liina”, in 1877, at the encouragement of her family’s friend Carl Robert Jakobson, a leading figure of the Ärkamisaeg (the Estonian Age of Awakening). The story was less than favourable in its representation of life under Baltic-German influence; like­ wise the critical response was not positive of her rocking the boat, so to speak. Five years later, she opened an elementary school for girls in Pärnu (and later Viljandi), amidst regulations against teach­ ing in the Estonian lan­ guage. Finances were a chal­ lenge for Lilli, but as headmis­ tress, she was thrifty, organizing theatre performances and mar­ kets to raise funds. During and after her administration of the school, she launched and edited Estonia’s first maga­ zine for women, Linda, from

Nr. 29

1888 to 1894. Estonian literary scholar Eve Annuk has noted that as an autobiographer, Lilli Suburg ­ “created her own textual space, which allowed her to assert the validity of her life experiences.” This creation of space reacted counter to the lack of reception she faced as an educator, writer, and purveyor of new ideas in the late 1800s. Even when her magazine was ridiculed. Even when stum­ bling blocks were put down in her way. She reacted with more dedication, surrounded herself with supportive people, and achieved what she had set out to do. When you don’t exactly fit into the mold of people who have come before you, you might be given a hard time; but how you react means the most; and knowing your value is self-defined keeps successful people on track. • In the next installment of this series, we’ll hear from Reet Lindau-Voksepp, a musician, teacher, real estate professional, and notable choir director in the Estonian community of Toron­to. We’ll have a chance to hear her perspective on some lesser-known aspects of her life and career – so stay tuned!

Oswald Riisma in memoriam Oswald Riisma was born in Märjamaa, Estonia on May 19, 1920 and lived to be 100 years old, passing away peacefully in his home in Boca Raton, Florida on July 15, 2020. Oswald was an entrepreneur in both Toronto, Canada and subsequently in Florida, USA. He arrived in Canada in 1951 and started working as assistant cook and waiter at a ­ Badminton and Racquet Club in Toronto. He then purchased and operated his own restaurant in the business district of down­ town Toronto. Following that he purchased both a restaurant and a Country Style Donuts in the city’s west end. Oswald was also an active member of the Estonian Theatre Group. In 1969 he moved to Florida and became the owner and operator of 16 unit Saltaire ­ Apts. in the tourist beach dis­ trict of Ft. Lauderdale. Later in 1977 he became the owner and manager of the 26 unit Aqua Mar Apts. on the Intracoastal Waterway in Pompano Beach. In 1989 he built a 17-unit Seville Gardens Condominium in Boca Raton. Oswald served as president of the Estonian National Association of South Florida and was an active mem­ ber and officer of the Estonian Lutheran Church. Oswald is remembered by his son Rick for his hard work and strong discipline. He re­ members his father waking up early, sometimes too early, either during the week or Saturday morning, doing main­ tenance and landscaping work on the grounds at Aqua Mar

Apts. Oswald stressed the im­ portance of working outside. He had a good vision for business and strong will-power, stressing the importance of maintaining good pro­perty in South Florida. Oswald had a kind heart and much respect and love for his family and others. He was a very proud person with a daily routine of physical fitness in being an original and lifetime ­ member of Vic Tanny’s Gym. He was well known as a sharp dresser and a true gentleman. He is lovingly remembered and mourned by his wife Maire, his son Richard (Michelle) and his daughter Veronica (Jon); grandchildren Marilyn, Kinsley and step-grandson Thomas. Also fondly remembered by his extended family in Estonia of his nephew Tiit, his nephew Rein (Ivi), his niece Marika, his great nephews Timo, Joel, Hanno, Silver, Hannus, Andres and his great nieces Kirke, Kaija and Kristiina. Also re­ membered by his dear cousin Arved Maiste and his daughters Lisa and Anita. Rest in peace dear Ossi.


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Estonia looking for a president Toomas Sildam, ERR, July 2020

parliament is unable to do this, the election will move to the Electoral College that is made up of MPs and representatives from all local government coun­ cils. Should the college fare no better, things will move back to the Riigikogu and the cycle ­begin anew. The coalition of the Center Party, Conservative People’s Party (EKRE) and Isamaa has discussed the presidential elec­ tion briefly. Because the parties are against giving the rather critical Kersti Kaljulaid a ­second term, their aim is to find a new president for Estonia. However, it is difficult to imagine the three rather dif­ ferent coalition partners agree­ ing on a common candidate. Even if they could, it is even more difficult to imagine the opposition Reform Party throw­ ing its weight behind their ­candidate, while the coalition’s candidate would need the op­ position’s support to be elected in the parliament. Therefore, should the coalition foster ambitions of being the king­ ­ maker here, they would need to take the election to the Elec­

11

toral College that traditionally convenes in the Estonia Concert Hall. Following the administra­ tive reform and local govern­ ment mergers, local council electors make up just half of the college, with the Riigikogu accounting for the other half. ­ This has definitely increased the coalition’s chances of putting their candidate through the gauntlet successfully. However, that would make them the government’s presi­ dent. And that does not sound good. It would eat away at the new president’s social capital and popular credit right from the beginning. The best fit for Estonia would be a president whose support would go beyond just the coali­ tion or just the opposition. This would require at least one part of the coalition to work with their political opponents. For example, if Center, Reform and either Isamaa or the Social Democratic Party could strike an accord, the president could be elected in the Riigikogu that is the idea of the parliamentary constitution of Estonia. A beautiful thought but one hard to put into practice. Very hard.

Having a “president of the government” sounds bad and would belittle the role of the head of state, while a more broad-based electoral process would require cooperation between the coalition and the opposition, which would be a feat of super­ human propor­ tions, journalist Toomas Sildam writes. A year from now in August, Estonia will be electing a new president. Right now, heads of Põhjala Brewery Tap Room. Photo: Renee Altrov, used under a CC BY-SA 4.0 license parties are saying that they have not thought that far ahead. These words should not be taken too seriously. As while ­ we can always debate the in­ at high latitudes, in colder tem­ Vincent Teetsov fluence and role of the presi­ peratures, and even in poor Canadians are no strangers to quality acidic soil, so it became dent in a parliamentary country, craft breweries, sophisticated a practical crop for Estonians, they are still the head of state. ingredients, and beer with to make not only bread but The president often determines Estonia’s appearance abroad complex flavour profiles. A beer. and should act as the country’s trip to the LCBO, Beer Store, Rye has become a more conscience during domestically or any of Canada’s provincial popular feature on the “grain sensitive times. liquor store variations will ­ demonstrate this. Do you bill” of IPAs, lagers, and other According to the law, the want something earthy with a beers these days. Whereas president is elected by the crisp palate finish to go with a American rye whiskey must Riigikogu, with support from at steak or burger? Have a have at least 51% rye content to least 68 MPs required. If the Czech-style Pilsner. Do you qualify, a rye beer can fluctuate want a bitter and spicy sip­ significantly in the amount of ping beer? An Indian Pale Ale rye it contains, resulting in will do the trick. Rich, fortify­ ­varied flavours from one brewer ing goodness for the winter? to another. A smaller percentage can add spice and positively Try a malty Belgian ale. augment other flavours like cit­ For those readers with ad­ rus, while higher percentages The new musical ‘Singing ago, we had no idea that the ­values this opportunity to help venturous palettes who want to will make for a beer that’s fuller Revolution’ has been pledged power of peaceful resistance introduce Estonia’s important try something new, I would overall, with a characteristic a large sponsorship from the and social justice would be at message to the American pub­ suggest an Estonian-style rye “bready” aroma. Estonian American National the forefront of our current cli­ lic, and is excited about the beer. So what’s a good example of Council (EANC) toward the mate here in the United States. ­ creative take on our history Rye, of course, is a grain that an Estonian beer where rye Los Angeles World Premiere. We are thrilled to have the brought to the stage in ‘Singing makes for an ever so slightly plays a significant role in the The musical, written by ­support of EANC as we bring Revolution: The Musical.’” sour, durable, mature-flavoured ­final taste? James Bearhart and Tony awareness of this historical re­ Rink-Abel added, “The indomi­ loaf of bread. Must leib is fer­ Spinosa, has been fundraising volution to American audienc­ table spirit and fierce determi­ Though difficult to import, mented rye bread. I’m sure for the production since es,” said Spinosa. Bearhart add­ nation shown by the Estonian one Estonian rye beer you many readers have encountered March with the intention of ed, “Years after we started people in their quest to regain might want to try if you are in or heard of people bringing revealing it to Los Angeles working together to create this national independence and free­ Estonia is Põhjala Brewery’s bags of black bread back to audiences in the Spring of musical, Estonia’s history con­ dom from oppression is a story Rye River. There’s a sweet Canada in their suitcases. It’s 2021. tinues to be an inspiring lesson that never gets old – and one malty flavour, a peppery edge, good with jam, butter, cheese, for our ever-changing present.” that a democratic people must and a refreshing carbonation deli meats, fish; or sliced and Singing Revolution is a The Republic of Estonia re­ never forget. Every voice needs that’s true to the properties of made crispy in the oven. As in contemporary musical with a ­ gained its independence in to be heard in the song of this grain. I would recommend Don McLean’s “American Pie”, Europop score. It’s the story of 1991. ­freedom.” pairing a rye beer with rye is a variety of whiskey, too. Taavi Tamm, the leader of a re­ The Estonian American well-seasoned, barbecued pork sistance movement, who falls in Selections from ‘Singing But rye beer is less explored National Council supports love with the daughter of his Revolution: The Musical’ have terrain in terms of refreshing or chicken. Another beer from this brew­ enemy. Inspired by the real his­ Estonian cultural activities and been presented at the John F. beverages. organizations in the United Barley, oats, and wheat were ery that contains rye but aligns tory of the Estonian revolution States. They work to create Kennedy Center for the actually the first grains to enter with their more experimental against the Soviet Union, our awareness of and support for Performing Arts, the Estonian the diet of Estonian people, approach to brewing is Sajand, hero leads his fellow country­ Estonia among all Americans Centennial Gala in NYC, and at with rye appearing later, around which was created in comme­ men to freedom through the and to voice the Estonian the 2019 Awards Gala hosted by EANC in Washington D.C. 500 CE, in the Pre-Viking Age. moration of 100 years since power of song. American community’s support Estonia first gained indepen­ Beer consumption then started “The messages of ‘Singing for a secure and thriving Details on the Los Angeles in Estonia in the early Medieval dence. Põhjala Brewery was Revolution: The Musical’ are Republic of Estonia. As stated production will be coming period, especially beer with started by four friends in more resonant today than ever by EANC president Marju soon. For more information, go lower alcohol content, because Tallinn in 2011 and began before. When James and I started Rink-Abel, “The Estonian to www.singingrevolutionthemu­ it was a safe alternative when it ­operating out of a new facility to write this musical five years Amer­ ican National Council sical.com was questionable whether water in the neighbourhood of Nõmme was potable or not. Beer brew­ in 2014. For a refreshing low alcohol ing was a DIY operation, made content variation, try kali, at home and also by monks. which is like a “bread soda” Rye is a grain that grows well made of partially fermented rye bread. In Canada, your best I am interested in purchasing chance of finding it is to look Estonian art that was created for kvass in the international prior to WW II. Artists of interest foods section of a grocery store. include: Ants Laikmaa, Eerik If you’re looking for a Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Canadian rye beer, try Campfire Kallis and Eduard Wiiralt. Rye Ale by Boshkung Brewing If you wish to discuss a possible Co. (located in Algonquin sale, please write to me at Highlands, Ontario). laurihillar@gmail.com or Hillar Wherever you may be enjoy­ Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON ing that rye beer – terviseks/ Singing Revolution: The Musical with Märt Agu Dancers at the EANC & JBANC Awards Gala 2019. M4V 2A9. cheers! Photo by UV Photography

On The Market: Estonian Rye Beer

EANC sponsors the World Premiere of Singing Revolution: The Musical Premiering in Spring 2021


12

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Värske Värska – üllatusi täis paik Setomaa südames II osa Värska veekeskus on nii mõ­nus, et siin võiks veeta kohe mitu nädalat: mineraalvee-mul­ livannis ja mineraalvee lesilas voolab maa-alune tervistav vesi soojana ja mõnusana sulle peale – ravima haigeid liigeseid, lõõ­ gastama lihaseid ja vabastama keha pingetest. Sanatooriumi poolel on pakkuda palju eri­ nevaid raviprotseduure. Meie otsustame mudaravi ja massaaži kasuks. Balneoloogiakeskuse (bal­ neoloogia on kümblusravitea­ dus) mudaravilas on vahesein­ tega erandatud vannid – ühel pool koridori meestele, teisel pool naistele. Värska ravimuda peetakse maailmas ainulaadseks, selles on kümme korda rohkem orgaanilisi aineid kui meremu­ das. Kas teadsite, et Värska on ainuke Eesti mudaravila, kus patsient ronib mudaga täidetud suurde vanni? Mudavann on eriline elamus! Algul tundub see liiga kuum, sest vesi on üle 40 kraadi, aga keha kohaneb kiiresti. Tähtis on hoida liigesed vee all, kõrge soolasisaldusega mudavesi aga proovib keha kiuslikult veepin­ nale tõsta. Kümme minutit soo­ jas mineraalveega segatud mu­ das ligunemist jätab mõnusa tunde mitmeks tunniks. Tuntud Eesti kirjaniku Mats Traadi romaan „Valge maja“ räägib doktor Martin Lunde­ li­ nist, kes 1970. aastatel töötab Lõuna-Eesti maahaiglas ja ehi­ tab sellest välja mudaravila. Selle romaani peategelase pro­ totüüp on doktor Ragnar Viir, kes oli Värska sanatooriumi esi­ mene peaarst. Ragnar Viir ole­ vat ka praegu väga heas vormis, elavat ja töötavat hetkel Soo­ mes. Mudaprotseduure tegev proua on jutukas. Nii saamegi teada, et päevas käib siit läbi üle nelja­ kümne patsiendi. Ruumi jätkuks veel rohkematele. Eriti palju tööd on nädalavahetustel. Enne koroona-aega käis siin soom­ lasi, nüüd neid enam pole, seeeest tuleb rohkem Eestimaa ini­ mesi ja lõunanaabreid lätlasi.

Sanatooriumi patsiendid saavad mudaravi iga päev. Ravi hakka­ vatki mõjuma alles siis, kui seda teha mitu korda järjest. Massöör käib Värskasse tööle Räpinast. Koroona-aeg oli kee­ ru­line, sest siis oli sanatoorium kinni. Nüüd aga klientidest puu­ dust pole. Räägime kohalikust elu-olust – kui ilus on Värska ning kui tore oleks siin elada. Vahepeal olevat ka püütud rohkem noori peresid siiakanti meelitada, jagades neile toetusi. Tõsi on aga see, et töökohti peale raviveega tegelevate asu­ tuste (spa, sanatoorium ja mi­ neraalveetehas) siinkandis eriti pole. Natuke on puidutööstust ka. Kinnisvara hinnad aga on siin madalad ja taskukohased. Värskas sobiks elada inimestel, kes saavad teha kaugtööd, näiteks arvutiga töötada. Värska sanatooriumi juurest algab metsa-terviserada ning siin on ka kettagolfi (disc-golf) rada. Kettagolf olla pärit 1920. aastate Kanadast, Vancouverist. Eestis on kokku umbes 125 ­kettagolfi rada ja see mäng saab üha populaarsemaks. Meil golfi­ kettaid pole ning me kesken­ dume hoopis raja kõrval kasva­ vatele metsmaasikatele ja mus­ tikatele. Suud saavad kenasti siniseks. Nüüd jälle raviveega mullivanni mõnulema! Õhtupoolikul on hea minna väikesele jalgratta-tuurile. Rat­ taid saab laenutada ka sanatoo­ riumist. Rattatee viib meid Värs­ kast läbi ning siis võtame suuna muuseumidele – Seto­ maa talumuuseum on sanatoo­ riumist 5-6 kilomeetri kaugusel. Enne seda on aga tee ääres uhke juugendstiilis puitvilla – Reegi maja, milles praegu te­ gutseb Setomaa külastuskeskus. Reegi villa avati külastajatele alles hiljaaegu. See oli vaja ­algusest peale uuesti üles ehita­ da. Väga elegantne ja tore koht, kus oma teekonnal peatuda. Reegi villa kohvikus võtame pudeli kohalikku toodet – kase­ mahla astelpajuga ning uudis­ tame voldikuid-kaarte. Sellest, kuhu me sel päeval veel jõuame ja mida näeme, lugege juba järgmise nädala lehest.

Reegi majas Värskas avati külastuskeskus

Reegi villa asub maantee kõrval väikesel künkal. Maja taga on sadam.

Külastuskeskuse kohvikus Setomaa voldikuid uurimas ja kasemahla joomas.

Tekst ja fotod: LEA KREININ Külastuskeskuses jagatakse kaarte ja voldikuid Setomaa kohta inglise ja eesti keeles.

Karl Kuus lõpetas ülikooli kiitusega

Mudavann täitub aeglaselt muda ja soolase mineraalvee seguga.

Nr. 29

Torontost pärit Karl Kuus on tuntud mäesuusataja ja ta sai stipendiumi Plymouth State Ülikoolist, New Hampshire’is, USAs. Sel kevadel lõpetas Karl seal nelja-aastase programmi ja sai bakalaureusekraadi majanduse alal, teenides välja Summa Cum Laude. Karl on igal õpinguaastal ka nimetatud ülikooli parimaks sportlaseks. Samal ajal on ta edukalt võistelnud kõik neli aastat NCAA (National Col­ legiate Athletic Association) USAs üleriiklikel mäesuusata­ mise esivõistlustel. Juba mitmed aastad on Karl olnud üks pari­

maid tehnilisi mäesuusatajaid Kanadas ja ta jätkab treeningut, et osaleda 2022. a olümpial. Karl sündis Torontos 24 aas­ tat tagasi ja ta vanemad on

Setomaa sai uue turismiobjek­ ti, 1. juunil avati Värs­ kas, Õrsava järve kaldal Värska külastuskeskus – Reegi maja. Lisaks võimalusele tutvuda kohaliku ajaloo ja piirkonna loodusvaradega, saab äsja renoveeritud endises kindral ­ Nikolai Reegi suvemajas nauti­ da ka kohvikumiljööd ning lae­ nutada vastavalt hooajale paate, rattaid või uiske. Külastajatele on maja avatud alates 2. juunist aastaringselt. Endise EW Kaitseväe Põh­ jalaagri aladel paikneva külas­ tuskeskuse eesmärgiks on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi kõrval tutvustada ka kohalikke loodusvarasid. Juugendstiilis puidust hoone taastamine maksis Setomaa val­ lale rohkem kui 1,3 miljonit eurot ning töödeks vajaminev ­ toetusraha saadi EL Regionaa­l­ arengu Fondi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud“ meetmest. Setomaa vallas asuvad muu­ seumid liideti üheks asutuseks 2019. a alguses ning külasta­ jatele on 2020. a suvest alates igapäevaselt avatud neli erinevat ekspositsiooni – Värska külas­ tuskeskus – Reegi maja, Värska talumuuseum, Saatse muuseum ja Obinitsa muuseum. Lisaks on võimalik ettetellimisel külastada Paloveere ning Luikjärve talu. Setomaa muuseume külastab aasta jooksul ligi 18 000 ini­ mest. Põhjalaager ehk täisnime­ tusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager (II diviisi staap) rajati Värska alevikku, Õrsava ­ järve kallastele 1926. aastal. See oli kaitseväe suvine välja­ õppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväela­ sed üle Eesti. Kõik laagri­ hooned ehitasid sõdurid ise. Siin olid barakid sõduritele, aga ka hobusetallid, ohvitseride elumajad, söökla ja uhke kasii­ no ehk laagri kodu. Enamus hoonetest on praeguseks hävi­ nenud, kuid need, mis alles, ai­ tavad aimata kunagist hiilgust. Kindral Nikolai Reek (18901942) oli kahekordne Eesti Vabariigi sõjaminister, Põhja­ laagri asutaja ning temast on järele jäänud hulk sõjateadus­ likke kirjatöid. (Allikas: kylauudised.ee)

Heidi Laikve-Kuus ja Ron Kuus. Ta on olnud entusiastlik eesti kogukonna liige, õppinud T.E.S. Täienduskoolis, olnud eesti skaut ja Toronto Eesti Koolikoori liikmena laulnud noorte laulupeol Tallinnas, Eestis.


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

13

NOORTE NURK Lõimeleeri laager Eestis Greta Madeleine Gnannt 10-aastane

Juuli 2018 – kasvatajad ja kasvandikud Eestist.

Laagrisuvi, mida sel aastal pole Ma olen Jõekäärul enda suve­sid veetnud terve elu, alates nel­ ja-aastasest saati. Vii­ mased kaks aastat olen ka olnud ­abi­­­kas­­vataja. Tunnen ennast Jõekäärul väga kodu­ selt ja ausalt öeldes võiksin seal elada terve aasta läbi. Ma mäletan, kuidas ma väikeste tares sõin seoses tut­ vumismänguga rohutirtse, isegi Aasias ei saa nii häid rohutirtse kui Jõekäärul! Ma olen endale leidnud nii palju uusi sõpru, et on raske kõiki nimetada. See suvi olen kohutavalt kurb, et ei saa Jõekäärule tööle tulla ning väliseestlaste kogu­ konnaga väärtustada eesti keelt ja vaba riiki, mille peale me iga päev ei mõtle, aga oleme tänu­ likud sellegi eest.

Põhiseadust… (Algus lk. 5)

juhid, lisaks meie põhiseaduses määratule, tahavad nõuda, et ena­ muse moodustajad hakkak­ sid seksuaalvähemuste erinevust „ühiskonda rikastavaks“ pidama – ja nende tegevuse propageeri­ mist riiklikult rahastama. Igas riigis on ilmselt mitmeid vähemusi ja nende poolt loodud seltse. Ent demokraatlikke riike on senini valitsetud ikka nii, nagu kodanike enamus oma tahteavaldustega on nõudnud. Olen elanud 41 aastat Kana­ das ning tean, et ükskõik milli­ seks eriharrastuseks loodud ühiskondlikku seltsi ei hakanud riik iialgi rahastama. Eesti põhi­ seadus keelab mis-iganes põhju­ sel isikute diskrimineerimise, kuid ei nõua ühiskondlikult vähemuses olijate seaduskuu­ le­ kat tegevust ülistama ega riikli­ kult rahastama. LGBT kategoo­ riasse kuuluvate isikute keha­ lised ja vaimsed organid ei taki­ sta neid heterogeensed olla. Seega on igati ebaõiglane nõu­ da, et riik hakkaks tahtlikult erandlik olijate soove rahulda­ vaid uusi seadusi looma. Nii­sa­ ma taunitav on ka väga väheste, teistest lihtsalt erineda tahtjate ühiskondlikku tegevust riiklikult rahastada – just siis, kui tõeliste eluraskustega kodanike aitami­ seks pole riigil olnud vajalikul määral raha.

Juuli 2017 – Joonas perepäeval.

Tunnen end Jõekäärul roh­ kem eestlasena kui Eestis, sest kodumaal mu sõbrad ei oska näiteks Tuljakut nagu mu Kanada sõbrad. Igatsen joosta värskes õhus päev läbi ringi ja sõpradega mängimist – peaksin vist rohkem õues käima. Loodan, et järgmine aasta ikka laager toimub ja kõik saavad uuesti Jõekäärul kokku. ­ Kandke maske! JOONAS ROOSE

Olümpiarõngaste originaaljoonis läheb oksjonile Nüüdiaegste olümpiamängude looja Pierre de Coubertini joo­ nistatud olümpiarõngaste origi­ naaljoonis kavatsetakse Can­ es’is juuli lõpus oksjonile panna. Joonis müüakse hinnan­ guliselt kuni 100 000 euro eest. Kaasaegsete olümpiamängu­ de asutaja lõi 1913. a viis oma­ vahel ühendatud rõngast – sini­ ne, kollane, must, roheline ja pu­ nane rõngas valgel taustal, mis sümboliseerivad Aafrika, Ameerika, Aasia, Euroopa ja Oke­a ania maailmajagusid. Olümpiamängude sümboliks saanud eri värvi rõngaid tutvustas de Coubertin 1913. aasta ­augustis Olympic Review väljaandes. Uus olümpiasümbol ja lipp pidid esmakordselt avalikkuse ette tulema 17. juunil 1914 Sorbonne’i ülikoolis toimunud Rahvusvahelise Olümpia­komi­ tee (ROK) kongressil, et tähista­ da 20 aasta möödumist mängude taaselustamisest ning olümpia­ liikumise moodustamisest. Kuna Esimese maailmasõja tõttu üritus tühistati, siis olid rõngad ja lipp avalikkuse ees 1920. a olümpiamängude ava­t­seremoonial Antwerpenis. Eelmise aasta detsembris müüdi New Yorgis toimunud oksjonil ca 7,9 miljonit euro

12.-18.07.2020 olin ma Tääksil Lõimeleeri laagris. Ma sain selle laagrivahetuse auhinnaks eelmise aasta septembris toi­ munud Üleilmsel eesti keele nädalal eesti keele õpetamise eest oma loodud lauluga „Armas Eestimaa“. Laagris oli 13 last ja nad olid pärit Eestist, Soomest, Luk­sem­ burgist, Rootsist ja Inglis­maalt. Mina ise olen Prantsusmaalt. Minu parimad sõbrad laagris olid Sophie ja Grethel. Laagrisse jõudes olin ma toas number 5 koos Triinu ja Meribeliga, aga siis sain väga headeks sõpradeks Sophie ja Lauraga ning me kolisime kõik suuremasse tuppa number 7. Esmaspäeval käisime me ra­ bamatkal. Metsas oli väga palju mustikaid. Ma sain neid kohe terve topsi täie. Teisipäeval käi­ sime hobuvankriga sõitmas ja me istusime kõik vankris. Meisterdasime ka klaasist ja tinast aknakaunistuse emale. ­ Mina tegin sinistest klaasitük­ kidest lille, sest sinine on mu emme lemmikvärv. Kolmapäeval käis meil külas luuletaja Contra, kes luges meile ette väga palju luuletusi. Need olid nii naljakad. Nel­ ja­ päeval tuli meile külla jutuvest­ ja Piret Päär. Ta jutustas meile erinevaid lugusid. Reedel sõime lõkke ääres grillvorsti ja

Printsess Beatrice abiellus Briti printsess Beatrice abiel­ lus 17. juulil Itaalia päritolu kinnisvaramagnaadi Edoardo Mapelli Mozziga. Pulmad pidid esialgu toimuma mai­ kuus suurema külalistehulga­ ga, kuid koroonaviirus sundis tseremoonia edasi lükkama. Nädal tagasi toimunud pul­ mapeost võtsid pandeemiast põhjustaud piirangute tõttu osa vaid paari sugulased, nende seas olid ka kuninganna Elizabeth II ja prints Philip. Paar abiellus Beatrice’i lapsepõlvekodus Windsori par­ gis asuvas Royal Lodge’is. Beatrice’i ja Edoardo suhe algas 2018. aasta sügisel. Paar kihlus eelmise aasta septembris. (ERR/EE)

eest Coubertini manifest, mis annetati Lausanne’is asuvale olümpiamuuseumile. Ostu­sum­ ma oli kaheksa korda kõrgem kui algselt eeldati. New Yorgis oksjonit pidanud Sothe­ by’s ütles toona, et see on kõigi ae­ gade kalleim spordiga seotud ese. Manifesti soetas Venemaa miljardär Ališer Usmanov, kes on ühtlasi ka Rahvusvahelise Vehklemisliidu president. (ERR/EE)

Greta oma kasvatajate Iti ja Bertiga ja Lõimeleeri lipuga.

vahukomme. Käisime ka suitsusaunas ja saime kõik tah­ maga ­kokku. Meil olid laagripulmad, kus õppisime vanasid eesti pulma­ kombeid. Pruut pidi beebit mähkima ja peigmees puid lõh­ kuma. Nad sidusid paela posti külge. Need katsed pidid näita­ ma, et nad on abieluks valmis. Pulmadeks õmblesime me en­ dale ise riided. See oli nii lahe! Samade riietega tegime lau­ päeva hommikul vanematele moeshow. Viimasel ööl oli meil õudus­ teöö. Meid äratati kell 2 öösel, sest oli ööhäire. Kostis mingi karjumine ja ma ehmatasin päris ära. Siis hakkasin teise karjumise peale värisema ja lõpuks nutma. Meil oli suur

hirm, aga tuli välja, et see oli vaid nali. Peaaegu iga päev käisime Tääksi järves ujumas ja poest jäätist ning kommi ostmas. Toidud olid meil laagris väga maitsvad, näiteks kotletid, kar­ tulid, kaste ja salat. Laagri lõpetamisel olid ka meie vanemad ja pärast moe­ showd tantsisime nendega koos, langetasime laagrilipu ja ma sain oma sõpradele oma laulu „Armas Eestimaa“ CD-sid müüa. Meil olid väga head kas­ vatajad Iti ja Bert. Aitäh neile toreda laagri korraldamise eest! See oli väga tore ja lõbus laager. Tahaksin järgmisel aastal taas sinna minna. Tallinnas 19. juulil 2020

Tallinna linn tegi ettepaneku linnahalli restaureerimiseks Sel nädalal tegi Tallinna abi­ linnapea Andrei Novikov riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku restaureerida järg­ mise riiklikult tähtsa kultuu­ riehitisena kultuurkapitali vahenditest Tallinna linnahall. ,,Tallinna linnahall on arhi­ tekt Raine Karbi projekteeritud silmapaistev modernistliku pae­ arhitektuuri näide ning omab märkimisväärset kultuurilist ning linnaruumilist tähtsust. Hoone interjööri kujundab ­suu­rejooneline kunstnik Enn Põld­ roosi kujundatud hiigel­ mõõtme­ tes gobelään, mis on teadaolevalt maailma suurim,“ sõnas Novikov. Linnahalli hoonekompleks valmis 1980. aastal ning hoone

Foto: EE

rajamisel oli eesmärgiks säilita­ da merelt avanev vaade vana­ linna siluetile. Tallinna linnahall on saanud biennaali Interarh-83 Grand Prix’ ja Rahvusvahelise Arhi­ tektide Liidu presidendi kuld­ medali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linna­ hall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt. Viimati otsustas riigikogu 1996. a rahastada riiklikult täht­ sate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadee­ mia ehitamist. (ERR/EE)


14

märkmik

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

LAHKUS VAIKSELT MEIE KALLIS ABIKAASA, ISA, VANAISA, ONU JA VANAONU

Riina Kindlam

Oswald Riisma sündinud 19. mail 1920 Märjamaal, Eestis surnud 15. juulil 2020 Boca Raton’is, Floridas Leinavad sügavas kurbuses

Puhka rahus!

Aknaklaasid lubavad inimestel metsavaadet nautida, kuid samas tekitavad lindudele ohtliku olukorra, kui nad seal metsapeegeldust näevad ja pahaaimamatult „edasi“ aknasse kihutavad. Tuntud on lindudele hoiatuseks ja ehmatuseks akendele pandavad mustad röövlindude siluetid, kuid nüüd on selgunud, et linnud näevad paremini UV-kiiri peegeldavaid kleepsusid. Need häirivad ka vähem inimeste vaadet. Näide fotol on puulehekujulisest kleepsust.

abikaasa MAIRE poeg RICHARD, MICHELLE ja KINSLEY tütar VERONICA, JON, MARILYN ja THOMAS SUGULASED Eestis

Lahkus meie armas onu

Oswald Riisma Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa MAIRELE ning tütrele VERONICALE ja pojale RICHARDILE nende peredega ALDO ELB perega ANN ELB-CADEN perega ERIK NAAR perega MARET LEHNERT perega MARIANNE ERIKSSON perega ROBERT CARL BAUER perega TINA STORER perega

Suri kunstiteadlane Kaalu Kirme

See maikuine leid Kotkajärvel pani meie pere kähku tegutsema. Whitethroated sparrow, Zonotrichia albicollis VALGEKURK-SIDRIK oli lennanud meie suvila rõdupiirde klaasi ja hukkunud. Loodame, et temast ei jäänud maha ootav pesakond. Valgekurk-sidrik laulab tuntud kaunist viisijuppi, mida on tõlgendatud kõlavat kui: „Oh sweet Canada, Canada, Canada“. Ülemaailmsete lindude eestikeelseid nimetusi võib leida andmebaasist https://www.eoy.ee/ET/23/birdnames/.

Kui inimene loob metsa eksitavaid tõkkeid Läinud nädala Märkmiku loos tutvustasin tehismaterja­ li, kahepoolset kleeplinti ehk nn kleepsu, mida südasuvel mütsi või rattakiivri kuk­ lapoolele kleepida, et parmud ja täpsemini kibunad (deer flies) nii väga matkaja pea ümber tiirutamisega ja pi­­kee­ rimisega ei häiriks. Kui inimene tuleb loodu­ sesse, toob ta paratamatult en­ daga kaasa aina rohkem tehis­ materjali, nagu klaas, mis on meile kaitseks ja rõõmuks, ent võib lindudele olla kabelimat­ suks („mats“ ehk pauk, mis lõ­ peb surnuaia kabelisse sõiduga). Õnneks on lindude kaitseks välja arendatud seniks parem ­ abivahend – jällegi imeline tehismaterjal, liibuv kile, mida ­ on töödeldud nii, et peegeldab ultraviolett-valgust ja seega kar­ gab lindudele paremini silma kui mõni muu lihtsalt värvi­ kont­rastne pind. Siis püsib loo­ tus, et viimasel hetkel tajub len­ daja, et ees ei jätku mets vaid peas sütib tuluke: „Häire! Häire! Pööra ära!“ Lindusid võivad eksitada ka valgusallikad, mis õhtuti läbi

akende kumavad ja eriti rände ajal saavad kõrghoonete pinnad neile traagiliselt suurearvuliselt saatuslikuks. Kui igaüks panus­ tab veidi, on siiski võimalik vähemalt oma kodu ja suvila lähedal õnnetusi vältida. Toote ingliskeelne nimetus on bird anti-strike või anti-col­ lision window decals, siinne näide on „Window Alert“ nime­ line, mille soetasin linnu­ seemnete ja -söögimajade poest Wild Birds Unlimited. Pakis on 5 kleepsu umbes $10 eest, neid on müügil erinevates kujudes ja tuleb akna välisküljele parajate vahedega paigaldada. Need ei jäta aknale jälge, kuna pole liimised, vaid kleepuvad ehk ­ klammerduvad staatiliselt. In­ terneti kaudu on võimalik neid mitmelt poolt tellida. Meie silm ei seleta nii väga kleepsude helendamist, kuid lindude silmanägemine pidavat meie oma ületama 12-kordselt ja nendele see märkamatuks ei jää. Kuna kleepsusid paigal­ datakse akna välisküljele, kulu­ vad või pleegivad nad ilmselt mingi aja möödudes ära või võivad hakata ilmastiku tõttu lahti tulema ning tuleb siis ­ asendada. Elame-näeme! Meil see katse alles algab ning soo­ vin teilegi selleks tahet ja jõu­ du, et meie sõbrad sulelised ka elaks ja näeks.

Kärdlas suri 15. juulil Tal­ linna Ülikooli emeriitprofes­ sor, kunstiteadlane Kaalu Kirme. 1928. aasta 12. novembril Tallinnas sündinud Kaalu Kirme lõpetas 1954. aastal ERKI nahkehistöö erialal. Ta on töötanud Ajaloo Instituudis ja 1980. aastast oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonis­ tuskateedri dotsent, 1992. aas­ tast Tallinna Pedagoogikaüli­ kooli kunstiajaloo professor ning jooniste- ja graafika­ kateedri juhataja, peale seda oli ta Tallinna Ülikooli emeriit­ professor. Ta on uurinud Eesti rahva­ kunsti ajalugu ja ehete ajalugu. Kaalu Kirmet on vääristatud kolmel korral Kristjan Raua preemiaga, 2005. a Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2007. aastal A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemiaga ja 2007. a Pärandihoidja preemiaga. (D/EE)

Puhka rahus!

Suri Põhjamaade suurima kohvikuketi rajaja Pauligi kohviperekonda kuu­ lunud Robert Paulig suri kol­ mapäeva hommikul 73-aas­ tasena. Robert Paulig lõi Robert’s Coffee kohvikuteketi 1990ndate lõpus, kokku on Soomes ja mu­ jal maailmas üle 100 kohviku. Robert Paulig sündis 1947. a Katajanokka linnaosas, Hel­ singis. kohviärimees Henrik Pauligi perre. Ta töötas Pauligi emafirmas 1987. aastani, mil tekkisid sisepinged firma bör­ sile mineku küsimuste üle. Pärast pereärist lahkumist lõi ta käsitöö kohviröstla. Robert’s Coffee idee tuli tal ühel USA reisil olles, oma firma loomisel oli üks eeskujusid kohvikutekett Starbucks. Edukaks ja popu­ laarseks osutunud kohvikutekett hakkas 90ndatel kasutama fran­ tsiisimudelit. Alates 2011. aastast on firmat peamiselt juhtinud tema lapsed.

USA esindajatekoda kiitis heaks uued Nord Stream 2ga seotud sanktsioonid Sel nädalal võttis USA esinda­ jatekoda vastu seaduseelnõu, millega kehtestatakse täienda­ vad sanktsioonid ettevõtetele, mis aitavad Venemaal lõpule viia maagaasitoru Nord Stream-2 ehituse. Enne kui sanktsioonid jõus­ tuvad, peavad need heaks kiit­ ma senat ja vastava dokumendi peab allkirjastama president Donald Trump. USA võimude sõnul tugev­ dab Nord Stream 2 Kremli haaret Euroopa energiaturul. Kardetakse ka, et Venemaa saab tänu Nord Stream 2-le avaldada suuremat survet Ukrainale, kuna Euroopa sõltub vähem läbi Ukraina liikuvast Vene gaasist. Nord Stream 2 on üle 90 protsendi ulatuses juba valmis. See koosneb kahest 1230 kilo­ meetri pikkusest Läänemeres asetsevast torust. (ERR/EE)

(ÄL/EE)

Eesti kaitsevägi… (Algus lk. 2)

Aknasse lennanud linnu viimne puhkepaik kiviktaimlas Orujärve kaldal. Väikseks lohutuseks oli, et linnu surm oli silmapilkne ning et lastel oli võimalus teda lähemalt uurida ning ärasaatmine korraldada. Fotod: Riina Kindlam

tomaattulirelvad Galil ja AK-4 kogutakse toetuse väejuhatuse ladudesse, kus need kontrolli­ takse tehniliselt üle ning val­ mistatakse ette pikaajaliseks hoiustamiseks. Heas seisukorras 5,56mm Galil automaadid jäävad kaitseväe sõjaaja täien­ dusreservi ja asendusrelvadeks. 7,62mm tagastatud AK-4 au­ tomaattulirelvad kontrollitakse samuti üle ning ladustatakse üldreservi tarbeks. (KVPST/EE)


Nr. 29

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põh­ justatud olukorraga jumalateenis­ tusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kät­ tesaadav ülalpool näidatud tele­ foninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kiri­ kuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

”The strong recommendation of the Bishop remains that con­ gregations not resume in-person worship experiences within their church buildings until the begin­ ning of September at the earli­ est.” June, 12, 2020 Rev. Jason D. Ashby Rev. Susan Climo Rev. Hilla Lahtinen, Director of Worship Ministries, Eastern Synod Laurie Knott, Vice Chairperson, Eastern Synod Rev. Dr. Michael Pryse, Bishop Rev. Adam Snook, Assistant to the Bishop

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­rist.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2. EELK Toronto Peetri kogudus alustas taas pühapäevaste jumala­ teenistuste pidamist. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kiri­ kusse tulles palutakse kanda näo­ maski. JUMALATEENISTUSED juu­ likuus 2020 toimuvad igal pühapäeval EELK Toronto Peetri kirikus algusega meie tavapärasel ajal, kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 26. juulil kell Vaimulikud videomõtisklused ko­ ­ 11.00 VIRTUAALREAAL JUMA­ LATEENISTUS. guduse facebooki koduleheküljel Pühapäeval, 16. augustil kell Pühapäeval 2. augustil. Teema 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­ ,,Lesknaise ohvriand” MALATEENISTUS. Koguduse liikmed, kelle e-posti­ Mõlemad virtuaalteenistused aadress kogudusel olemas, leiavad nähtaval TEBK.ca koduleheküljel mõtiskluse lingi oma e-post­ järgneval hommikul. kastidest. Juuli- ja augustikuus teisi Facebooki aadress: Toronto- juma­lateenistusi kirikus ei toimu. Eesti-Evangeeliumi-LuteriusuTäiendatud informatsiooni saab Vana-Andrese-kogudus-ELCIC koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esi­ Olge hoitud! Jäägem terveks. mehelt ülalpool toodud telefoni­ KOGUDUSE ÕPETAJA numbril või e-posti aadressil.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Taga otsitud arbuusikoorem saadi kätte Luhamaa piiripunktis Luhamaa piiripunktis peeti kinni Lätist varastatud ja Interpoli poolt tagaotsitavaks kuulutatud haagis, mille koor­ maks olid arbuusid. Piirivalvurid võtsid haagise koos kaubaga uurimiseks hoiu­le, veoautojuhil lubati teekonda Eestisse jätkata. ,,Vargusteade laekus Lätist ning haagis oli 7. juulist saati tagaotsitav, kuni see nüüd Eestis piiripunktis avastati ja politsei selle uurimise ajaks hoiule võt­ tis,“ ütles Kagu piiripunkti juht Peter Maran Elu24-le. (PM/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Eluleib 30 Siis nad ütlesid talle: ,,Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind usku­ da? Mida sa teed?“ 31 Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirju­ tatud: ,,Ta andis neile süüa leiba taevast.“ 32 Siis ütles Jeesus neile: ,,Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba tae­ vast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. 33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“ 34 Siis nad ütlesid talle: ,,Issand, anna meile alati seda leiba!“ 35 Jeesus ütles neile: ,,Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.“ Johannese 6. 30 – 35 Räägitakse nii, et ühes väi­keses linnas ühel kitsal tänaval asu­ nud kord pisike pagariäri. Paljud inimesed ostnud oma leiva millegipärast just sealt, ­ sest sealt ostetud leib olnud maitsvam kui suurest poest ostetu. Aga mitte üksnes sellepärast ei tulnud inimesed sinna, vaid ka pagarmeistri pärast. Vana pagarmeister teadnud elutõde: ­ inimene ei ela mitte üksnes lei­ vast. Sel elatunud mehel olnud alati inimeste jaoks valmis paar head sõna. ,,Te olete nii kurb.“ ,,Mul on oma tütre pärast hirm,“ vastas mees, ,,ta on haige.“ ,,Kui vana ta on?“ küsis pagar. ,,Nelja-aastane.“ Siis võt­ nud vana pagar poeletilt tüki leiba ja öelnud: ,,Sööge koos minuga, ma tahan mõelda teie ja teie tütre peale.“ Ja nad sõid mõlemad oma tüki leiba, vaikisid ja mõtlesid koos sellele lapsele, kes haigevoodis. Ja kui üks leivaline saanud oma soovi öeldud, andnud pagar tallegi tükikese leiba ja öelnud: ,,Sööge koos meiega. Selle mehe tütar on haige. Neljaaastane. Isa peab teadma, et me ei jäta teda üksi.“ Ja naine ­võttis vastu tükikese leiba ja sõi koos nendega. Miks ma seda räägin? Aga sellepärast, et tükike leiba võib mõnikord osutuda enamaks kui lihtsalt tükikeseks leivaks, ühine söömaaeg võib omada mõni­ kord sügavamat tähendust, kui lihtsalt näljapetet. Vana leivate­ gija mõistis seda elu saladust. See tükike leiba andis tunnistust sellest, et ta soovis ligimesega tema kannatusi jagada. Tänases evangeeliumis kõne­ leb Jeesus pildikeeles sellest, kuidas rahvas polnud teda taas ära tundnud. Ta oli küll viie lei­ va ja kahe kalaga toitnud 5000 meest. Ja rahvas oli kindel, et Ta on prohvet, kuid nad polnud kindlad, kas ta on ikka see õige, keda nad nii kaua pingsalt oodanud olid. Rahvas polnud ­ temas lõpuni kindel.

Jeesus lahkub, otsib üksin­ dust, et leida rahu. Aga sõitlev rahvas püsib ta kannul. Nad nõuavad Jeesuselt tunnustähte: Jumalikku taevamanna imet. Jeesus vastas neile: ,,Minu Isa annab teile tõelise leiva tae­ vast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“ (Joh. 6.32b– 33.). Vaimunäljas rahvas palub Jeesuselt seda leiba. Jeesus vas­ tab nõnda: ,,Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu.“ (Joh. 6.35) Nälg ja janu väljendavad inimese soovi vee ja leiva järele. Need väljendavad ka inimhinge igatsust elava vee ja hingeleiva järele. Meie ihu kaotab leivata oma rammu ja kärbub, nii on ka lood meie hingega. Kui meie igatsus täius­ liku elu järele väsib, tunneme me end tühiste ja rusutuna. Ja kes oma hingele vaimu­ toitu ei leia, kogeb, kuidas hing kalestub ja vaim jääb kängu. Jeesus Kristus on Eluleib. Üksnes Temaga, üksnes Tema läbi, üksnes Tema juures täitu­ vad inimhinge igatsused. Nii nagu meie igapäevast l­eiba, vajab inimene hingeleiba. See elu on armastuses ja üks­ teise mõistmises; osaduses ja jagamises. See on niisugune elu, mis kingib meile rahu ja ­tasakaalu, armastust. Jumala juures saab kustu­ tatud nälg. Tema annab sõna­ dele õnnistava väe, mis meie hinge toidavad ja vaimu kosuta­ vad, nii, et me taas elutee rän­ nakut jätkata võime.

Palve: Issand Jeesus Kristus, Sina oled meie päästja ja lunastaja viletsuses ja hädas, rikkuses ja ülekülluses. Üksnes Sina oled meie Eluleib. Me täname sind, et sa täna­ sel päeval oled meie peale mõelnud, meile leiba kinkinud, meie hingenälga kustutanud. Me täname sind Sinu Püha sõna eest, Sinu ihu eest, mida meie eest ohverdasid, sinu vere eest, mida meie eest valasid ja meid patust lunastasid. Me täname sind igavese elu lootuse eest. Issand, me palume sind, õpeta meid nii rõõmus kui mures, nii viletsuses kui küllu­ ses sinu ande tänuga vastu võt­ ma. Õpeta meid neid ande üks­ teise osadu­ ses neid rõõmus jagama. Me palume, et kõigil inimes­ tel võiks olla oma töö, millega Sind ja oma lähedasi teenida. Issand, me palume kõigi perede eest. Laste eest, emade ja isade, vanaemade ja vanaisade eest. Issand, me palume lesknaiste, vaeslaste, üksikemade, töötute ja hüljatute eest. Kinnita, armas Jumal, oma Püha Vaimu läbi kõiki inimesi, nii neid, kes vii­ bivad külluses kui neid, kes puuduses, nii neid, kes rõõmsad tervises kui neid, kes kurvad haiged. õpeta meid mõista, et sina oled eluleib, mis meid ­kosutab. Aamen. OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

Tellige EESTI ELU! AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Ajalooline küla Niagara piirkonnas Niagara Fallsi poole sõites ja Grimsbyst lõuna poole tuleb ette Highway 20 ääres väike külake, mida muidu võib-olla tähele ei paneks, kui ei teaks selle huvitavat ajalugu. Koha­ kese nimi on Smithville ja ta sai oma alguse juba 18. sajan­ di lõpus nagu ka mitmed tei­ sed asulad Torontos ja ümb­ ritsevas piirkonnas. Smith­ ville’i fookuspunkt praegusel ajal on ilusti restaureeritud rongijaam, millest räägin natuke hiljem. 1787. aastal alustas Inglis­ maad ja kuningriiki toetav pere­ kond Griffin teekonda New Yorgist üle piiri Kanadasse, nimelt lõuna poole Grimsbyt Twenty Mile Creeki äärde. Richard Griffin ja tema seitse poega ostsid maatükid üksteise kõrval oja ääres, kuhu ka mõned teised perekonnad Ameerikast tulid järele ja varsti oligi väike küla olemas. Al­ guses oli asula nimi Griffin­town Richardi ainsa tütre järgi, aga hiljem nimetati see ümber Smithville’iks, kuna proua Griffini neiupõlvenimi oli Smith. Tihti on nimetatud küla päris algatajaks poega Edward Griffinit, kuna ta lõikas esimese puu maha, et saaks hakata maad klaarima, kinnitas just selle piirkonna elamiskõlblikuks, ehi­ tas esimese maja ja elas terve elu samas paigas. Üks teine Richardi poegadest, Smith, asu­ tas algelise vilja jahvatamise tööstuse, mis alguses käis loomade jõul, aga hiljem juba osutus tõeliseks veskiks, mis kasutas kohaliku jõe veevoolu.

Smithville’i restaureeritud raudteejaamahoone.

1849. aastaks oli Smith­ ville’is juba 150 elanikku ja küla oli küllalt suur lõpuks, et saada postkontor, kuhu toodi kirju ja muud kaks korda näda­ las. Peale selle olid ka olemas neli poodi, saeveski, algeline tekstiilitööstus, töötas kaks sep­ pa ja kingseppa. Elu käis käbe­ dalt ja asula oli viljakas. Aga 1884. aastal otsustas Ontario valitsus anda loa TH&B ehk siis Toronto, Hamilton and Buffalo Railway Company’le ehitada uus raudtee Torontost Buffalosse. Sellel ajal oli raudtee suur eelis ükskõik mis asula jaoks, kuna see tähen­ das, et küla või linna mitte ainult ei läbinud rohkem ini­ mesi, kaubavedu läks tiheda­ maks, vaid ka selletõttu, et ko­ halikud elanikud said uudistada rohkem ümbritsevat piirkonda. Alguses pidi raudtee mööduma põhja poolt Smithville’i, aga õnneks otsustati lõpuks ikka läbida küla. Nii siis saigi rongi­ jaam ehitatud ja esimene rong peataski 1895. aastal jaamas. Kahjuks lõi äike originaalsesse jaama sisse ja tekitas tulekahju,

Kaarli kirikus õnnistati sisse muusika- ja teatriakadeemiale kingitud Eesti lipp Kaarli kirikus õnnistati 17. juulil pidulikult sisse Eesti lipp, mis oli õppeasutusele kingitud Eesti Lipu Seltsi poolt. Kingitud sinimustvalge pühitses sisse Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Eesti Lipu Selts kinkis vaba­ riigi juubeliaasta puhul rah­

vuslipu haridusasutustele, sh väliseesti koolidele ja seltsidele. See oli seltsipoolne austusaval­ dus meie riigi hariduselule. Rahvuskultuuri hoidmise ja tra­ ditsioonide väärtustamise eest andis 2019. aasta lõpul Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei selt­ si nimel rahvuslipu üle muusi­

Foto: Kati Kiilaspea

nii et jaamahoone, mis praegu veel seisab, ehitati 1903. aastal. Jaam on ehitatud tüüpilises ­stiilis ajastu jaoks ja on muinas­ jutulikult armas torni tõttu, tule­ tades meelde väikest lossi. 1981. aastal läbis piirkonda viimane reisirong, ehitis jäeti ­ maha ja nii see hakkas lagune­ ma tasapisi, kuni 1990. aastal ostis West Lincolni piirkonna volikogu Canadian Pacific Railway käest jaama koos maa­ ga ära ja kümne aasta jooksul oli see restaureeritud tänu koha­ likele toetustele originaalsei­ sundisse. Praegu tegutseb ehituses West Lincoln Historical Society ja hoiab seda korras, jaama kõr­ val on isegi rööpad alles. Lisaks jaamahoonele on läheduses ka mitu ajaloolist maja, mida saab ringi kõndides avastada ja ka ilus väike kesklinnaosake. Kui olete läheduses asuvatest taludest või taluturgudelt mar­ jad-puuviljad kätte saanud, tehke väike retk ja avastage ­ küla ja ajalugu!

KATI KIILASPEA

ka- ja teatriakadeemia rektorile Ivari Iljale. Lipu etiketi kohaselt tuleb rahvuslipp enne selle väljatoo­ mist õnnistada. Värskelt sisse pühitsetud sinimustvalge ehtis juba 18. juulil 2020 muusika- ja teatriakadeemia lõpetajate pidu­ liku kontsertaktuse lava. (Allikas: Eesti Lipu Selts)

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

Civic Holiday’l, esmas­päe­val, 3. augustil on Eesti Elu kontor SULETUD.

Kogumisaktsioon ,,We Are All in This Together – COVID-19“ Baltic Canadian Imprint töö­ rühm soovib jäädvustada tänavust COVID-19 põhjus­ta­ tud eriolukorra aega tule­viku tarvis. Võttes eeskuju Eesti Kirjandusmuuseumi/Ühendus Eesti Elulood ning Eesti Rahva Muuseumi kogumis­ kampaaniatest, kutsume Ka­ ­ nada baltlasi üles jäädvusta­ ma neid erakordseid aegu ja meiega jagama oma mõtteid ja tundeid. Projek­ti­partnerid on: baltisakslasi koondav Balti Immigrantide Abista­mi­ sühing Kanadas (CBIAS), Väliseesti Muuseum (VEMU), Leedu Muuseum ja Arhiiv Kanadas (LMAC), Kanada Läti Arhiiv ja Muu­ seum (KLAM) ja Kanada Läti Rahvusföderatsioon. Oleme huvitatud: •  kirjalikud mõtisklused ja mälestused, sh eriolukorra päe­ vikud ja blogid; •  fotod, joonistused; • koduvideod; • meemid ja naljad, mida olete loonud või jaganud sotsiaalmee­ dias. Kutsume teid mõtisklema selle üle: • kuidas muutis koroona teie igapäevaelu võrreldes varasema­ ga; •  kuidas muutis see teie tööelu; •  millele pöörate võrreldes vara­ semaga rohkem ja millele vähem tähelepanu; • millised on teie suhted lähe­ daste ja sõpradega, kas ja kui­ das on need muutunud; • millised on teie hirmud ja lootused:

• kuidas on muutunud elu teie kogukonnas; • kas ja kuidas olete osalenud vabatahtlikes abiaktsioonides; • kuidas on muutused teistes riikides, maailmas mõjutanud teie elu; • mis võiks olla need õppe­ tü­ kid, mida me COVID-19 koge­ musest kaasa võiksime võtta üksikisikutena ja ühiskonnana. Eesti kogukonna esindajate tekstid, blogilingid, foto- ja videofailid on oodatud aadres­ sil: piretnoorhani@gmail.com. Paberkandjal materjalid pa­ lume saata: Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor ST. W., Toronto ON M5S 1W4. Tööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2020. Eestlastelt saadud materjale säilitatakse Väliseesti Muu­ seumis. Tulevikus on plaanis koostada laekunud materjalidest ühisnäitus. Südamlik tänu kõigile, kes on meiega oma koroonakoge­ must juba jaganud! Käes on eriline suvi: paljud meist on pi­ danud ära jätma mitte ainult tavapärase Eestis käigu, vaid ka palju muud meelepärast. Nii nagu me saame koos üle ras­ kus­ test, mille globaalne viiru­ sepuhang meie kõigi ellu on toonud, nii saame koos jääd­ vustada ka sel erilisel ajal koge­ tut. PIRET NOORHANI


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.