12
EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020
Värske Värska – üllatusi täis paik Setomaa südames II osa Värska veekeskus on nii mõnus, et siin võiks veeta kohe mitu nädalat: mineraalvee-mul livannis ja mineraalvee lesilas voolab maa-alune tervistav vesi soojana ja mõnusana sulle peale – ravima haigeid liigeseid, lõõ gastama lihaseid ja vabastama keha pingetest. Sanatooriumi poolel on pakkuda palju eri nevaid raviprotseduure. Meie otsustame mudaravi ja massaaži kasuks. Balneoloogiakeskuse (bal neoloogia on kümblusravitea dus) mudaravilas on vahesein tega erandatud vannid – ühel pool koridori meestele, teisel pool naistele. Värska ravimuda peetakse maailmas ainulaadseks, selles on kümme korda rohkem orgaanilisi aineid kui meremu das. Kas teadsite, et Värska on ainuke Eesti mudaravila, kus patsient ronib mudaga täidetud suurde vanni? Mudavann on eriline elamus! Algul tundub see liiga kuum, sest vesi on üle 40 kraadi, aga keha kohaneb kiiresti. Tähtis on hoida liigesed vee all, kõrge soolasisaldusega mudavesi aga proovib keha kiuslikult veepin nale tõsta. Kümme minutit soo jas mineraalveega segatud mu das ligunemist jätab mõnusa tunde mitmeks tunniks. Tuntud Eesti kirjaniku Mats Traadi romaan „Valge maja“ räägib doktor Martin Lunde li nist, kes 1970. aastatel töötab Lõuna-Eesti maahaiglas ja ehi tab sellest välja mudaravila. Selle romaani peategelase pro totüüp on doktor Ragnar Viir, kes oli Värska sanatooriumi esi mene peaarst. Ragnar Viir ole vat ka praegu väga heas vormis, elavat ja töötavat hetkel Soo mes. Mudaprotseduure tegev proua on jutukas. Nii saamegi teada, et päevas käib siit läbi üle nelja kümne patsiendi. Ruumi jätkuks veel rohkematele. Eriti palju tööd on nädalavahetustel. Enne koroona-aega käis siin soom lasi, nüüd neid enam pole, seeeest tuleb rohkem Eestimaa ini mesi ja lõunanaabreid lätlasi.
Sanatooriumi patsiendid saavad mudaravi iga päev. Ravi hakka vatki mõjuma alles siis, kui seda teha mitu korda järjest. Massöör käib Värskasse tööle Räpinast. Koroona-aeg oli kee ruline, sest siis oli sanatoorium kinni. Nüüd aga klientidest puu dust pole. Räägime kohalikust elu-olust – kui ilus on Värska ning kui tore oleks siin elada. Vahepeal olevat ka püütud rohkem noori peresid siiakanti meelitada, jagades neile toetusi. Tõsi on aga see, et töökohti peale raviveega tegelevate asu tuste (spa, sanatoorium ja mi neraalveetehas) siinkandis eriti pole. Natuke on puidutööstust ka. Kinnisvara hinnad aga on siin madalad ja taskukohased. Värskas sobiks elada inimestel, kes saavad teha kaugtööd, näiteks arvutiga töötada. Värska sanatooriumi juurest algab metsa-terviserada ning siin on ka kettagolfi (disc-golf) rada. Kettagolf olla pärit 1920. aastate Kanadast, Vancouverist. Eestis on kokku umbes 125 kettagolfi rada ja see mäng saab üha populaarsemaks. Meil golfi kettaid pole ning me kesken dume hoopis raja kõrval kasva vatele metsmaasikatele ja mus tikatele. Suud saavad kenasti siniseks. Nüüd jälle raviveega mullivanni mõnulema! Õhtupoolikul on hea minna väikesele jalgratta-tuurile. Rat taid saab laenutada ka sanatoo riumist. Rattatee viib meid Värs kast läbi ning siis võtame suuna muuseumidele – Seto maa talumuuseum on sanatoo riumist 5-6 kilomeetri kaugusel. Enne seda on aga tee ääres uhke juugendstiilis puitvilla – Reegi maja, milles praegu te gutseb Setomaa külastuskeskus. Reegi villa avati külastajatele alles hiljaaegu. See oli vaja algusest peale uuesti üles ehita da. Väga elegantne ja tore koht, kus oma teekonnal peatuda. Reegi villa kohvikus võtame pudeli kohalikku toodet – kase mahla astelpajuga ning uudis tame voldikuid-kaarte. Sellest, kuhu me sel päeval veel jõuame ja mida näeme, lugege juba järgmise nädala lehest.
Reegi majas Värskas avati külastuskeskus
Reegi villa asub maantee kõrval väikesel künkal. Maja taga on sadam.
Külastuskeskuse kohvikus Setomaa voldikuid uurimas ja kasemahla joomas.
Tekst ja fotod: LEA KREININ Külastuskeskuses jagatakse kaarte ja voldikuid Setomaa kohta inglise ja eesti keeles.
Karl Kuus lõpetas ülikooli kiitusega
Mudavann täitub aeglaselt muda ja soolase mineraalvee seguga.
Nr. 29
Torontost pärit Karl Kuus on tuntud mäesuusataja ja ta sai stipendiumi Plymouth State Ülikoolist, New Hampshire’is, USAs. Sel kevadel lõpetas Karl seal nelja-aastase programmi ja sai bakalaureusekraadi majanduse alal, teenides välja Summa Cum Laude. Karl on igal õpinguaastal ka nimetatud ülikooli parimaks sportlaseks. Samal ajal on ta edukalt võistelnud kõik neli aastat NCAA (National Col legiate Athletic Association) USAs üleriiklikel mäesuusata mise esivõistlustel. Juba mitmed aastad on Karl olnud üks pari
maid tehnilisi mäesuusatajaid Kanadas ja ta jätkab treeningut, et osaleda 2022. a olümpial. Karl sündis Torontos 24 aas tat tagasi ja ta vanemad on
Setomaa sai uue turismiobjek ti, 1. juunil avati Värs kas, Õrsava järve kaldal Värska külastuskeskus – Reegi maja. Lisaks võimalusele tutvuda kohaliku ajaloo ja piirkonna loodusvaradega, saab äsja renoveeritud endises kindral Nikolai Reegi suvemajas nauti da ka kohvikumiljööd ning lae nutada vastavalt hooajale paate, rattaid või uiske. Külastajatele on maja avatud alates 2. juunist aastaringselt. Endise EW Kaitseväe Põh jalaagri aladel paikneva külas tuskeskuse eesmärgiks on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi kõrval tutvustada ka kohalikke loodusvarasid. Juugendstiilis puidust hoone taastamine maksis Setomaa val lale rohkem kui 1,3 miljonit eurot ning töödeks vajaminev toetusraha saadi EL Regionaal arengu Fondi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud“ meetmest. Setomaa vallas asuvad muu seumid liideti üheks asutuseks 2019. a alguses ning külasta jatele on 2020. a suvest alates igapäevaselt avatud neli erinevat ekspositsiooni – Värska külas tuskeskus – Reegi maja, Värska talumuuseum, Saatse muuseum ja Obinitsa muuseum. Lisaks on võimalik ettetellimisel külastada Paloveere ning Luikjärve talu. Setomaa muuseume külastab aasta jooksul ligi 18 000 ini mest. Põhjalaager ehk täisnime tusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager (II diviisi staap) rajati Värska alevikku, Õrsava järve kallastele 1926. aastal. See oli kaitseväe suvine välja õppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväela sed üle Eesti. Kõik laagri hooned ehitasid sõdurid ise. Siin olid barakid sõduritele, aga ka hobusetallid, ohvitseride elumajad, söökla ja uhke kasii no ehk laagri kodu. Enamus hoonetest on praeguseks hävi nenud, kuid need, mis alles, ai tavad aimata kunagist hiilgust. Kindral Nikolai Reek (18901942) oli kahekordne Eesti Vabariigi sõjaminister, Põhja laagri asutaja ning temast on järele jäänud hulk sõjateadus likke kirjatöid. (Allikas: kylauudised.ee)
Heidi Laikve-Kuus ja Ron Kuus. Ta on olnud entusiastlik eesti kogukonna liige, õppinud T.E.S. Täienduskoolis, olnud eesti skaut ja Toronto Eesti Koolikoori liikmena laulnud noorte laulupeol Tallinnas, Eestis.
