Nr. 29
EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020
13
NOORTE NURK Lõimeleeri laager Eestis Greta Madeleine Gnannt 10-aastane
Juuli 2018 – kasvatajad ja kasvandikud Eestist.
Laagrisuvi, mida sel aastal pole Ma olen Jõekäärul enda suvesid veetnud terve elu, alates nel ja-aastasest saati. Vii mased kaks aastat olen ka olnud abikasvataja. Tunnen ennast Jõekäärul väga kodu selt ja ausalt öeldes võiksin seal elada terve aasta läbi. Ma mäletan, kuidas ma väikeste tares sõin seoses tut vumismänguga rohutirtse, isegi Aasias ei saa nii häid rohutirtse kui Jõekäärul! Ma olen endale leidnud nii palju uusi sõpru, et on raske kõiki nimetada. See suvi olen kohutavalt kurb, et ei saa Jõekäärule tööle tulla ning väliseestlaste kogu konnaga väärtustada eesti keelt ja vaba riiki, mille peale me iga päev ei mõtle, aga oleme tänu likud sellegi eest.
Põhiseadust… (Algus lk. 5)
juhid, lisaks meie põhiseaduses määratule, tahavad nõuda, et ena muse moodustajad hakkak sid seksuaalvähemuste erinevust „ühiskonda rikastavaks“ pidama – ja nende tegevuse propageeri mist riiklikult rahastama. Igas riigis on ilmselt mitmeid vähemusi ja nende poolt loodud seltse. Ent demokraatlikke riike on senini valitsetud ikka nii, nagu kodanike enamus oma tahteavaldustega on nõudnud. Olen elanud 41 aastat Kana das ning tean, et ükskõik milli seks eriharrastuseks loodud ühiskondlikku seltsi ei hakanud riik iialgi rahastama. Eesti põhi seadus keelab mis-iganes põhju sel isikute diskrimineerimise, kuid ei nõua ühiskondlikult vähemuses olijate seaduskuu le kat tegevust ülistama ega riikli kult rahastama. LGBT kategoo riasse kuuluvate isikute keha lised ja vaimsed organid ei taki sta neid heterogeensed olla. Seega on igati ebaõiglane nõu da, et riik hakkaks tahtlikult erandlik olijate soove rahulda vaid uusi seadusi looma. Niisa ma taunitav on ka väga väheste, teistest lihtsalt erineda tahtjate ühiskondlikku tegevust riiklikult rahastada – just siis, kui tõeliste eluraskustega kodanike aitami seks pole riigil olnud vajalikul määral raha.
Juuli 2017 – Joonas perepäeval.
Tunnen end Jõekäärul roh kem eestlasena kui Eestis, sest kodumaal mu sõbrad ei oska näiteks Tuljakut nagu mu Kanada sõbrad. Igatsen joosta värskes õhus päev läbi ringi ja sõpradega mängimist – peaksin vist rohkem õues käima. Loodan, et järgmine aasta ikka laager toimub ja kõik saavad uuesti Jõekäärul kokku. Kandke maske! JOONAS ROOSE
Olümpiarõngaste originaaljoonis läheb oksjonile Nüüdiaegste olümpiamängude looja Pierre de Coubertini joo nistatud olümpiarõngaste origi naaljoonis kavatsetakse Can es’is juuli lõpus oksjonile panna. Joonis müüakse hinnan guliselt kuni 100 000 euro eest. Kaasaegsete olümpiamängu de asutaja lõi 1913. a viis oma vahel ühendatud rõngast – sini ne, kollane, must, roheline ja pu nane rõngas valgel taustal, mis sümboliseerivad Aafrika, Ameerika, Aasia, Euroopa ja Okea ania maailmajagusid. Olümpiamängude sümboliks saanud eri värvi rõngaid tutvustas de Coubertin 1913. aasta augustis Olympic Review väljaandes. Uus olümpiasümbol ja lipp pidid esmakordselt avalikkuse ette tulema 17. juunil 1914 Sorbonne’i ülikoolis toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomi tee (ROK) kongressil, et tähista da 20 aasta möödumist mängude taaselustamisest ning olümpia liikumise moodustamisest. Kuna Esimese maailmasõja tõttu üritus tühistati, siis olid rõngad ja lipp avalikkuse ees 1920. a olümpiamängude avatseremoonial Antwerpenis. Eelmise aasta detsembris müüdi New Yorgis toimunud oksjonil ca 7,9 miljonit euro
12.-18.07.2020 olin ma Tääksil Lõimeleeri laagris. Ma sain selle laagrivahetuse auhinnaks eelmise aasta septembris toi munud Üleilmsel eesti keele nädalal eesti keele õpetamise eest oma loodud lauluga „Armas Eestimaa“. Laagris oli 13 last ja nad olid pärit Eestist, Soomest, Luksem burgist, Rootsist ja Inglismaalt. Mina ise olen Prantsusmaalt. Minu parimad sõbrad laagris olid Sophie ja Grethel. Laagrisse jõudes olin ma toas number 5 koos Triinu ja Meribeliga, aga siis sain väga headeks sõpradeks Sophie ja Lauraga ning me kolisime kõik suuremasse tuppa number 7. Esmaspäeval käisime me ra bamatkal. Metsas oli väga palju mustikaid. Ma sain neid kohe terve topsi täie. Teisipäeval käi sime hobuvankriga sõitmas ja me istusime kõik vankris. Meisterdasime ka klaasist ja tinast aknakaunistuse emale. Mina tegin sinistest klaasitük kidest lille, sest sinine on mu emme lemmikvärv. Kolmapäeval käis meil külas luuletaja Contra, kes luges meile ette väga palju luuletusi. Need olid nii naljakad. Nel ja päeval tuli meile külla jutuvest ja Piret Päär. Ta jutustas meile erinevaid lugusid. Reedel sõime lõkke ääres grillvorsti ja
Printsess Beatrice abiellus Briti printsess Beatrice abiel lus 17. juulil Itaalia päritolu kinnisvaramagnaadi Edoardo Mapelli Mozziga. Pulmad pidid esialgu toimuma mai kuus suurema külalistehulga ga, kuid koroonaviirus sundis tseremoonia edasi lükkama. Nädal tagasi toimunud pul mapeost võtsid pandeemiast põhjustaud piirangute tõttu osa vaid paari sugulased, nende seas olid ka kuninganna Elizabeth II ja prints Philip. Paar abiellus Beatrice’i lapsepõlvekodus Windsori par gis asuvas Royal Lodge’is. Beatrice’i ja Edoardo suhe algas 2018. aasta sügisel. Paar kihlus eelmise aasta septembris. (ERR/EE)
eest Coubertini manifest, mis annetati Lausanne’is asuvale olümpiamuuseumile. Ostusum ma oli kaheksa korda kõrgem kui algselt eeldati. New Yorgis oksjonit pidanud Sothe by’s ütles toona, et see on kõigi ae gade kalleim spordiga seotud ese. Manifesti soetas Venemaa miljardär Ališer Usmanov, kes on ühtlasi ka Rahvusvahelise Vehklemisliidu president. (ERR/EE)
Greta oma kasvatajate Iti ja Bertiga ja Lõimeleeri lipuga.
vahukomme. Käisime ka suitsusaunas ja saime kõik tah maga kokku. Meil olid laagripulmad, kus õppisime vanasid eesti pulma kombeid. Pruut pidi beebit mähkima ja peigmees puid lõh kuma. Nad sidusid paela posti külge. Need katsed pidid näita ma, et nad on abieluks valmis. Pulmadeks õmblesime me en dale ise riided. See oli nii lahe! Samade riietega tegime lau päeva hommikul vanematele moeshow. Viimasel ööl oli meil õudus teöö. Meid äratati kell 2 öösel, sest oli ööhäire. Kostis mingi karjumine ja ma ehmatasin päris ära. Siis hakkasin teise karjumise peale värisema ja lõpuks nutma. Meil oli suur
hirm, aga tuli välja, et see oli vaid nali. Peaaegu iga päev käisime Tääksi järves ujumas ja poest jäätist ning kommi ostmas. Toidud olid meil laagris väga maitsvad, näiteks kotletid, kar tulid, kaste ja salat. Laagri lõpetamisel olid ka meie vanemad ja pärast moe showd tantsisime nendega koos, langetasime laagrilipu ja ma sain oma sõpradele oma laulu „Armas Eestimaa“ CD-sid müüa. Meil olid väga head kas vatajad Iti ja Bert. Aitäh neile toreda laagri korraldamise eest! See oli väga tore ja lõbus laager. Tahaksin järgmisel aastal taas sinna minna. Tallinnas 19. juulil 2020
Tallinna linn tegi ettepaneku linnahalli restaureerimiseks Sel nädalal tegi Tallinna abi linnapea Andrei Novikov riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku restaureerida järg mise riiklikult tähtsa kultuu riehitisena kultuurkapitali vahenditest Tallinna linnahall. ,,Tallinna linnahall on arhi tekt Raine Karbi projekteeritud silmapaistev modernistliku pae arhitektuuri näide ning omab märkimisväärset kultuurilist ning linnaruumilist tähtsust. Hoone interjööri kujundab suurejooneline kunstnik Enn Põld roosi kujundatud hiigel mõõtme tes gobelään, mis on teadaolevalt maailma suurim,“ sõnas Novikov. Linnahalli hoonekompleks valmis 1980. aastal ning hoone
Foto: EE
rajamisel oli eesmärgiks säilita da merelt avanev vaade vana linna siluetile. Tallinna linnahall on saanud biennaali Interarh-83 Grand Prix’ ja Rahvusvahelise Arhi tektide Liidu presidendi kuld medali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linna hall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt. Viimati otsustas riigikogu 1996. a rahastada riiklikult täht sate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadee mia ehitamist. (ERR/EE)
