14
märkmik
EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020
Nr. 29
LAHKUS VAIKSELT MEIE KALLIS ABIKAASA, ISA, VANAISA, ONU JA VANAONU
Riina Kindlam
Oswald Riisma sündinud 19. mail 1920 Märjamaal, Eestis surnud 15. juulil 2020 Boca Raton’is, Floridas Leinavad sügavas kurbuses
Puhka rahus!
Aknaklaasid lubavad inimestel metsavaadet nautida, kuid samas tekitavad lindudele ohtliku olukorra, kui nad seal metsapeegeldust näevad ja pahaaimamatult „edasi“ aknasse kihutavad. Tuntud on lindudele hoiatuseks ja ehmatuseks akendele pandavad mustad röövlindude siluetid, kuid nüüd on selgunud, et linnud näevad paremini UV-kiiri peegeldavaid kleepsusid. Need häirivad ka vähem inimeste vaadet. Näide fotol on puulehekujulisest kleepsust.
abikaasa MAIRE poeg RICHARD, MICHELLE ja KINSLEY tütar VERONICA, JON, MARILYN ja THOMAS SUGULASED Eestis
Lahkus meie armas onu
Oswald Riisma Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa MAIRELE ning tütrele VERONICALE ja pojale RICHARDILE nende peredega ALDO ELB perega ANN ELB-CADEN perega ERIK NAAR perega MARET LEHNERT perega MARIANNE ERIKSSON perega ROBERT CARL BAUER perega TINA STORER perega
Suri kunstiteadlane Kaalu Kirme
See maikuine leid Kotkajärvel pani meie pere kähku tegutsema. Whitethroated sparrow, Zonotrichia albicollis VALGEKURK-SIDRIK oli lennanud meie suvila rõdupiirde klaasi ja hukkunud. Loodame, et temast ei jäänud maha ootav pesakond. Valgekurk-sidrik laulab tuntud kaunist viisijuppi, mida on tõlgendatud kõlavat kui: „Oh sweet Canada, Canada, Canada“. Ülemaailmsete lindude eestikeelseid nimetusi võib leida andmebaasist https://www.eoy.ee/ET/23/birdnames/.
Kui inimene loob metsa eksitavaid tõkkeid Läinud nädala Märkmiku loos tutvustasin tehismaterja li, kahepoolset kleeplinti ehk nn kleepsu, mida südasuvel mütsi või rattakiivri kuk lapoolele kleepida, et parmud ja täpsemini kibunad (deer flies) nii väga matkaja pea ümber tiirutamisega ja pikee rimisega ei häiriks. Kui inimene tuleb loodu sesse, toob ta paratamatult en daga kaasa aina rohkem tehis materjali, nagu klaas, mis on meile kaitseks ja rõõmuks, ent võib lindudele olla kabelimat suks („mats“ ehk pauk, mis lõ peb surnuaia kabelisse sõiduga). Õnneks on lindude kaitseks välja arendatud seniks parem abivahend – jällegi imeline tehismaterjal, liibuv kile, mida on töödeldud nii, et peegeldab ultraviolett-valgust ja seega kar gab lindudele paremini silma kui mõni muu lihtsalt värvi kontrastne pind. Siis püsib loo tus, et viimasel hetkel tajub len daja, et ees ei jätku mets vaid peas sütib tuluke: „Häire! Häire! Pööra ära!“ Lindusid võivad eksitada ka valgusallikad, mis õhtuti läbi
akende kumavad ja eriti rände ajal saavad kõrghoonete pinnad neile traagiliselt suurearvuliselt saatuslikuks. Kui igaüks panus tab veidi, on siiski võimalik vähemalt oma kodu ja suvila lähedal õnnetusi vältida. Toote ingliskeelne nimetus on bird anti-strike või anti-col lision window decals, siinne näide on „Window Alert“ nime line, mille soetasin linnu seemnete ja -söögimajade poest Wild Birds Unlimited. Pakis on 5 kleepsu umbes $10 eest, neid on müügil erinevates kujudes ja tuleb akna välisküljele parajate vahedega paigaldada. Need ei jäta aknale jälge, kuna pole liimised, vaid kleepuvad ehk klammerduvad staatiliselt. In terneti kaudu on võimalik neid mitmelt poolt tellida. Meie silm ei seleta nii väga kleepsude helendamist, kuid lindude silmanägemine pidavat meie oma ületama 12-kordselt ja nendele see märkamatuks ei jää. Kuna kleepsusid paigal datakse akna välisküljele, kulu vad või pleegivad nad ilmselt mingi aja möödudes ära või võivad hakata ilmastiku tõttu lahti tulema ning tuleb siis asendada. Elame-näeme! Meil see katse alles algab ning soo vin teilegi selleks tahet ja jõu du, et meie sõbrad sulelised ka elaks ja näeks.
Kärdlas suri 15. juulil Tal linna Ülikooli emeriitprofes sor, kunstiteadlane Kaalu Kirme. 1928. aasta 12. novembril Tallinnas sündinud Kaalu Kirme lõpetas 1954. aastal ERKI nahkehistöö erialal. Ta on töötanud Ajaloo Instituudis ja 1980. aastast oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonis tuskateedri dotsent, 1992. aas tast Tallinna Pedagoogikaüli kooli kunstiajaloo professor ning jooniste- ja graafika kateedri juhataja, peale seda oli ta Tallinna Ülikooli emeriit professor. Ta on uurinud Eesti rahva kunsti ajalugu ja ehete ajalugu. Kaalu Kirmet on vääristatud kolmel korral Kristjan Raua preemiaga, 2005. a Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2007. aastal A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemiaga ja 2007. a Pärandihoidja preemiaga. (D/EE)
Puhka rahus!
Suri Põhjamaade suurima kohvikuketi rajaja Pauligi kohviperekonda kuu lunud Robert Paulig suri kol mapäeva hommikul 73-aas tasena. Robert Paulig lõi Robert’s Coffee kohvikuteketi 1990ndate lõpus, kokku on Soomes ja mu jal maailmas üle 100 kohviku. Robert Paulig sündis 1947. a Katajanokka linnaosas, Hel singis. kohviärimees Henrik Pauligi perre. Ta töötas Pauligi emafirmas 1987. aastani, mil tekkisid sisepinged firma bör sile mineku küsimuste üle. Pärast pereärist lahkumist lõi ta käsitöö kohviröstla. Robert’s Coffee idee tuli tal ühel USA reisil olles, oma firma loomisel oli üks eeskujusid kohvikutekett Starbucks. Edukaks ja popu laarseks osutunud kohvikutekett hakkas 90ndatel kasutama fran tsiisimudelit. Alates 2011. aastast on firmat peamiselt juhtinud tema lapsed.
USA esindajatekoda kiitis heaks uued Nord Stream 2ga seotud sanktsioonid Sel nädalal võttis USA esinda jatekoda vastu seaduseelnõu, millega kehtestatakse täienda vad sanktsioonid ettevõtetele, mis aitavad Venemaal lõpule viia maagaasitoru Nord Stream-2 ehituse. Enne kui sanktsioonid jõus tuvad, peavad need heaks kiit ma senat ja vastava dokumendi peab allkirjastama president Donald Trump. USA võimude sõnul tugev dab Nord Stream 2 Kremli haaret Euroopa energiaturul. Kardetakse ka, et Venemaa saab tänu Nord Stream 2-le avaldada suuremat survet Ukrainale, kuna Euroopa sõltub vähem läbi Ukraina liikuvast Vene gaasist. Nord Stream 2 on üle 90 protsendi ulatuses juba valmis. See koosneb kahest 1230 kilo meetri pikkusest Läänemeres asetsevast torust. (ERR/EE)
(ÄL/EE)
Eesti kaitsevägi… (Algus lk. 2)
Aknasse lennanud linnu viimne puhkepaik kiviktaimlas Orujärve kaldal. Väikseks lohutuseks oli, et linnu surm oli silmapilkne ning et lastel oli võimalus teda lähemalt uurida ning ärasaatmine korraldada. Fotod: Riina Kindlam
tomaattulirelvad Galil ja AK-4 kogutakse toetuse väejuhatuse ladudesse, kus need kontrolli takse tehniliselt üle ning val mistatakse ette pikaajaliseks hoiustamiseks. Heas seisukorras 5,56mm Galil automaadid jäävad kaitseväe sõjaaja täien dusreservi ja asendusrelvadeks. 7,62mm tagastatud AK-4 au tomaattulirelvad kontrollitakse samuti üle ning ladustatakse üldreservi tarbeks. (KVPST/EE)
