6
EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020
Plahvatus bussi katusel Lexsoul Dancemachine’i uus plaat Lexplosion II Muusikat oli kuulda paari kilomeetri kaugusele. See pani tempot lisama. Oli väike hirm, et võib-olla saab see kõik juba enne läbi, kui koha le jõuan. Ja seal nad olidki! Kirevaks värvitud Hulkur bussi katusel, Tallinnas Pirita bussipeatuses. Nende taga sei sis vilkuritega korrakaitse auto. Muruplats oli rahvast täis, nii mõnigi liigutas end aktiivselt muusika taktis. Lexsoul Dancemachine on ansambel, kes ei lase vaikselt nohisedes paigal istuda, vaid tõmbab hoogsalt kaasa elama. Lex’i ideed on alati üllatavad, fantaasiast neil juba puudu ei tule. Kontserti saadab hoogne show, mis on täis ootamatuid humoorikaid ja kelmikaid de taile. Laval on väga lõbus ning see nakatab ka pealtvaatajaid. Kõige tähtsam on aga ülihea
Armastatud saatejuht ja laulja Reet Linna.
muusika – Eesti kõigi aegade parim, fantastiline maailmata semel funk! Bändi kolmanda plaadi esitluskontsert oli juba paar nädalat tagasi nõuka-aegse „Põhjala“ tehase hoovis Tallin nas. Piletid sellele müüdi kiires ti läbi ning enamik fänne pidi leppima kontserdi ülekandega Elisa TV-st. Kuuldavasti olevat suur osa nende fänne välis maalt. Pirita kajas veel tükk aega bändi rõõmsalt tantsulisest muusikast ning kell seitse läks Lexsoul Dancemachine bussi katusel edasi kesklinna poole teele. Linnas peatuti veel mit mes kohas. Vaatajate hulgas hakkas silma juhtiva bändi liikme Robert Linna ema – tuntud teleajakirjanik ja muusik Reet Linna. Ta oli nõus andma „Eesti Elule“ lühi-intervjuu bändi ja oma poja tegemistest. Reet Linna: „Selle keerulise ingliskeelse nimega bändi, Lexsoul Dancemachine’i poisid on tegelikult kõik siitsamast Tallinnast pärit ja kirjutavad muusikat ise. Ka kõik lauluteks tid on poiste kirjutatud. Minu poeg Robert Linna on lisaks laulutekstide ja muusika kirjuta misele ka bändi laulja. See on bänd, mida peab nägema, sest plaadilt ei saa pooltki seda emotsiooni. Olen näinud palju välismaa bände esinemas, ka siin. Aga sellist energiat, mis sealt välja purskab, see on täies ti enneolematu! Ma tihtipeale vaatan, et taevake, kas see on tõesti minu poeg, kes seal niimoodi möllab, kelle keha niimoodi liigub, kes on nii plas
ERSO, Neeme Järvi ja Triin Ruubel-Lillebergi uus plaat Juuli alguses ilmus USA plaadi firmalt Sorel Classics heliplaat, millele on jäädvustatud samal ajal, kuid eri riikides – Inglismaal ja Rootsis – elanud heliloojate looming. Plaadil kõlavad Edward Elgari (1857– 1934) kuulus viiulikontsert ning Wilhelm Stenhammari (1871– 1927) kaks romanssi, mida esi tavad 2015. aastast ERSO kont
sertmeistrina tegutsev Triin Ruubel-Lilleberg ja ERSO Neeme Järvi juhatusel. Triin Ruubel-Lilleberg män gis solistina ka kevadel kuula jaini jõudnud briti plaadifirmale Chandos salvestatud eesti muu sika heliplaadil „Kapp. Lüdig. Lemba“. Sellelgi plaadil juhatab ERSOt Neeme Järvi, teine solist on pianist Mihkel Poll. (ERR/EE)
Nr. 29
Arvo Pärdi muusikamaja hea tahte saadik on Kristjan Järvi Rakveres peaks lähimate aas tate jooksul valmima Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul on armastatud diri gent Kristjan Järvi nõustunud saama Arvo Pärdi muusikamaja hea tahte saadikuks, olles val mis levitama head sõna nii siin kui sealpool piiri. Lexsoul sõitis värvikireva bussiga mööda linna ja andis eri paigus kontserte. Vasakul bändi solist Robert Linna.
tiline ja laulab nii hästi! Robert oli juba väiksest peast väga musikaalne. Tema vanaisa, minu isa Arved Haug oli heli looja. Robert klimberdas kuue aastasena klaveril lugusid. Lindistasime ja mängisime need minu isale ette. Siis papa Arvi ütles: „Sellest poisist tuleb mi dagi, siin on ju isegi kõik osad ilusti olemas!“ Ja näe tuligi! Plahvatus toimus võib-olla kus kil viis aastat tagasi. Eriti heaks läks ta, kogu tema energia val landus täielikult siis, kui ta sai isaks. Need asjad mõjutavad hästi palju. Olen ise täiesti vaimustuses ja panen tähele, et kontserdil on paljud kuulajad mitte enam noored, vaid juba vanemad inimesed. Funky-muusika on see, mille peal meie, seitsme kümnendate põlvkond, oleme üles kasvanud. See tõmbab kaa sa ning iseenesele märkamatult juba tantsidki kaasa. Nii nagu praegu siin. See oli erakordne
kontsert, mida ei ole varem teh tud. Nad on võtnud bussi, sõi davad läbi linna, teatud kohta des teevad pausi, annavad kontserdi ja panevad edasi. Suurepärane!“ L. K.: „Mida tahate öelda tervituseks Toronto ja Kanada rahvale?“ Reet Linna: „ Olen Torontos kaks korda käinud. Üks kord olin seal aastavahetuse prog rammis õhtujuhiks, olin siis koos „Karavani“ ansambliga. Teine kord käisin laulusaatega, mis oli erakordselt emotsio naalne, see oli vabariigi aasta päeva paiku. Mul on seal palju sõpru, tervitan kõiki eestlasi! Nagu mul on kombeks öelda oma saate (eakate saade „Prillitoos“ – L.K.) lõpus: Ajad on keerulised ja väheke nukrad, kui vaadata, mis maailmas toi mub, aga ma ütlen, et elame veel!“
Tekst ja fotod: LEA KREININ
Eesti parimaks bassimängijaks valiti Raul Vaigla ERR Kultuuriportaal valib koostöös plaadifirmaga Vai guviiul Eesti rockmuusika säravamaid hetki. Kahel eel misel nädalal on küsitluste tulemusena välja valitud pa rim kitarrist – Riho Sibul – ja klahvpillimängija – Margus Kappel. Sel nädalal hääletati pari maks bassistiks Raul Vaigla (Radar (1981–1985), VSP Pro jekt (1986–1988), Ultima Thule (al.1987) ning lugematud ühis projektid teiste muusikutega. Vaiglale järgnesid Raivo Piirsalu (Metsatöll), Peedu Kass (teinud koostööd Kristjan Randalu, Raivo Tafenau, Villu Veski, Meelis Vindi, Lembit Saarsalu, Tõnu Naissoo, Riho Sibula, Tõnis Mägi, Toomas Rulli, Hedvig Hansoni ja mit mete teistega), Jan-Christopher Soovik (Frankie Animal) ning Madis Aesma (Ans. Andur, Köök, Vaiko Eplik & Eliit jm). Parimaks bassipartiiks valiti Raul Vaigla mängitud partii palas ,,Kassitapp“ (V. Kobrin, R. Sibul/ O. Arder, esitaja ans. Ultima Thule). (ERR/EE)
Raul Vaigla esinemas Padise kloostris. Foto: Kai Kiilaspea
Eestlane kutsuti Ameerika filmiakadeemiasse Ameerika filmiakadeemia aval das aprilli lõpus 819 inimese nimed, keda kutsutakse 2020. aastal akadeemiaga liituma. Nende hulka kuulub ka eestla sest filmimonteerija Tambet Tasuja, kelle viimaste tööde hulka kuuluvad Tanel Toomi ,,Tõde ja õigus“ ja Liina Triškina-Vanhatalo ,,Võta või jäta“. (ERR/EE)
,,Rakvere linn on vapustav ja muusikamaja peab seal olema! Kunagi Vabaduse kirikuks ehi tatud Pauluse kirik väärib kand ma riiklikult tähtsa kultuuriob jekti nime Arvo Pärdi muusika majana ning on väga sobilik aeg teha neid otsuseid maestro 85. juubeliaastal,“ sõnas Krist jan Järvi. (ERR/EE)
Ilmunud on romaan Sillamäe uraanikombinaadist Eesti keeles ilmus äsja kirjas tuselt ,,Tänapäev“ vene kir janiku Olga Pogodina-Kuz mina romaan ,,Uraan“ (tlk. Erle Nõmm) Sillamäe linna ajaloost 1950. aastatel. Raamatu tegevus toimub Sillamäel 1953. a, mil salajane Kombinaat nr 7 peab tagama uraani katkematu tarnimise Nõu kogude aatomiprojekti jaoks. Direktor Gakov saab teada ka vatsetavast diversioonist toot misüksuses. Samal ajal hakka vad linnakeses toimuma mõista tuslikud kuritööd. NSVL elab läbi muutuste aega – Stalini surm pöörab kogu varasema elukorralduse pea peale. Romaan põhineb pikalt sule tud Sillamäe linna elanike mälestustel ning hiljuti avatud CIA arhiivist leitud dokumen taalsel materjalil. Tekstis on kasutatud ajaloolisi dokumente. Olga Pogodina-Kuzmina (snd 1969) on õppinud näitejuhti mist, kirjutanud romaane, näi dendeid ja filmistsenaariume. ,,Uraan“ on esitatud mitmele olulisele vene kirjanduspree miale. Autor elab Peterburis ning on sageli külastanud Eestit. (PM/EE)
