Eesti Elu / Estonian Life No. 31 | August 6, 2021

This newspaper was mailed on Friday, August 6, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–14)

Alates / since 2002 Nr. 31, 2021

Reedel, 6. augustil — Friday, August 6

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kilde olümpialt – Mägi rekordiuuendused, kolm eestlast kümnevõistluses Praegu on paljudele kõige olulisem maailma suurimal rahvusvahelisel spordisünd­ musel – olümpiamängudel toimuv. Aga ka spordikauge­ tele ei jää neil kahel nädalal toimuv päris tähelepanuta, sest lisaks eri-ülekannetele tuuakse uudistesaadete spor­ dilõikudes ja ajalehtedes Tokyos toimuvat vähemal või rohkemal määral siiski ära.

Eriti veel neil puhkudel, kui oma riigi esindajatel on häid tulemusi ette näidata.

Nii oleme saanud kaasa ela­ da teiste hulgas ka Kanada sportlaste edulugudele. Olulist tähelepanu on pälvinud näiteks eelmise olümpia suurüllataja – ujuja Penny Oleksiak, kes Riost kaasa toodud medalitele sai Tokyos veel lisa ja on nüüd Kanada enim pärjatud olüm­ piasportlane. Aga sel nädalal

olid paljude pilgud 26 aastasel sprinteril Andre De Grassel, kes 100 m sprindis teenis pronksi, 200 m distantsil aga pälvis kirkaima medali – esimese tiitlivõistlustelt, püstitades ka Kanada ja isikliku rekordi ajaga 19.62.

Lehe trükkiminekupäeval aga krooniti kergejõustiku-kuningas – kümnevõistluses ületas 31-aastane kanadalane Damian Warren maagilise 9000 punkti piiri, püstitades 9018 punktiga olümpiarekordi ja saades Rio pronksile lisaks kaela Tokyost ihaldatud kuldmedali, teine kanadalane, Pierce LePage lõpe­tas kõrgel viiendal kohal.

Kümnevõistlus oli eestlas­ telegi üks oodatuim olümpia­ala. Väikest Eestit esindas sel alal tervelt kolm! sportlast – ko­ genuim neist Maicel Uibo, kelle kõrval olid olümpiadebüüti tegemas Johannes Erm ja Karel Tilga. Parimana neist tuli ­kahepäevasest raskest heitlusest kuumas ja niiskes Tokyos välja Johannes Erm (8213 punkti – 11. koht), kes veel paar kuud tagasi ei teadnud, kas veeb­ ruaris saadus vigastus lubab tal üldse Jaapanisse sõita. Maicel Uibo saagiks oli 8037 punkti ja 15. koht. Juba esimest ala vi­ gastusega alustanud ja seetõttu täisjõuga mitte võistelnud Karel Tilga ebaõnnestus teivashüppes, kuid jätkas vapralt võistlust, püstitas odaviskes igal katsel 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi uue isikliku rekordi – 71.71; jõudis teist olümpiat järjest 400 m 72.58; 73.36, kogus lõpuks tõkkejooksus finaali ja uuendas Tokyos kahel korral Eesti rekordit 7018 punkti ja lõpetas 20. ko­

4. augusti hommikul avati Ottawas Lansdowne’i linnaosas pidulikult Belgia noore kunstniku Tom Cech’i kuuest paneelist koosnev seinamaal PEACE FLOWERS. Vasakult: Belgia suursaadiku abikaasa Kathleen Billen, Belgia suursaadik Johan Verkammen, Ottawa linnapea Jim Watson ja Belgia suursaatkonna asejuht Arnaud Gaspart.

Foto: ©Ülle Baum

Belgia Kuningriigi kingitus Kanadale Ülle Baum

Kolmapäeva, 4. augusti hom­ mikul toimus Belgia noore kunstniku Tom Cech’i seina­ maali pidulik avamine Ottawa populaarses Lansdowne’i lin­ naosas. See Belgia Kuningriigi suursaatkonna ja Ottawa linnavalitsusega koostöö tule­ ­ musel korraldatud üritus oli üks helgematest hetke pikalt kestnud pandeemia ajajärgul.

Oma avakõnes ütles Belgia suursaadik Kanadas Johan Verkammen, et Ottawale kingi­ tud seinamaal “Peace Flowers – Fleurs de la Paix” sümboli­ seerib värvirikast sõprussuhet kahe riigi vahel ja väljendab Belgia tänutunnet Kanada vastu.

Foto: Karli Sauli, ERR (Järgneb lk. 17) “It indeed evokes moments in history when Belgium and Canada crossed paths and re­ lied on each other in times of peace of war,” täpsustas suur­ saadik.

Kanada pealinnas avatud sümboolne seinamaal kujutab endast värvikaid lilli ja kahte kanadalast. Selgituseks lisas hr.

Verkammen: “We have the ­poppy from the poem “Flanders Fields” and we have the yellow rose of Ghent, which, was ­specially created as a gift to the British and American nego­ tiators of the peace treaty of Ghent, the city of Belgium, which put an end to the war of 1812 between the US and Eesti kümnevõistlejad Tokyos Maicel Uibo, Johannes Erm, Karel Tilga. Canada.”

Foto: Karli Sauli, ERR Luuletuse “Flanders Fields”

autor kolonelleitnant John McCrae ja Hamiltoni linnast pärit kunstnik Mary Ritter Hamilton, kes maalis “On the battlefields of the first world war in Belgium and France” ­esindavad väljendusrikkalt kahte kanadalase kuju selles maalis.

Belgia kunstnik Tom Cech valmistas paneelidest koosneva monumentaalse kunstitöö Leu­ ven”i linnas Belgias. Tal oli alg­ selt plaan seda maalida koha­ peal Ottawas, kuid COVID-19 tingimused ja seadused ei luba­ nud seda unistust ellu viia ning tal tuli see töö oma kodumaal valmis teha. See haruldane

t­ohutu suur kunstitöö saabus Kanadasse vaid mõned päevad tagasi, rõõmustamaks Kanada pealinna elanikke ja külastajaid.

Ottawa linnapea Jim Watson tänas omakorda Belgia suur­ saatkonda viljaka koostöö ja imeilusa kingituse eest ning ­lisas oma tänukõnes, et linn on alativalmis toetama projekte, mis lisavad Kanada pealinnale erilisust ja omapärast karakterit linna erinevatesse piirkonda­ desse.

Tänapäeval kaunistavad sei­ na­maalid nii Brüsselit, Ant­wer­ peni kui ka Ottawat, Montreali (Järgneb lk. 16)

Belgia kunstniku Tom Cech’i seinamaali pidulikust avamisest Ottawas võtsid osa ka (vasakult): Mark Goudie (CEO, Ottawa Sports and Entertainment Group (OSEG)), Caroline Dromaguet (Acting Director General, Canadian War Museum) ja Robert Löken (National Manager Honours, Awards and Commemoration, Veterans Affairs Canada).

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Leedule läks appi ESTPOL5 teine meeskond

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Neljapäeval läks Leetu ESTPOL5 politseiüksuse teine meeskond, et aidata tõkestada ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril.

ESTPOL5 teist kümneliik­ melist meeskonda juhib Lääne prefektuuri Pärnu politsei­ja­ oskonna piirivalve välijuht Janek Pinta.

Meeskonna ülesanne on Leedus maismaapatrullides osa­ lemine, droonivaatlus, objekti­ valve ülesannete täitmine ja olukorra jälgimine. Lähetuse pikkus on üks kuu.

Esimene Leetu läinud PPA (Politse- ia Piirivalveamet) meeskond tuleb Eestisse tagasi laupäeval, vahendas ERRi ­portaal.

PPA rahvusvahelise koostöö büroo juht Reet Zeisigi sõnul ei ole Leedu-Valgevene piiril näha rändesurve taandumise märke. ,,Ööpäevas tabatakse Leedu piiril keskmiselt sadakond eba­ seaduslikku piiriületajat, paljud neist ESTPOL5 liikmete kaas­a­bil. Kuna prognooside kohaselt sealne surve pigem suureneb, siis jätkab PPA Leedu abista­

mist. Lisaks Leedu toetamisele saavad Eesti kolleegid seal ka asendamatu kogemuse, kuidas rahvusvaheliste partneritega koos tegutseda ning massilise sisserände olukorras töö korral­ dada,“ rääkis Zeisig.

Siseminister Kristian Jaani ütles, et Eesti piiri kaitse algab praegu Leedust. ,,See on ka põhjus, miks Eesti on Leedule aktiivselt abi pakkunud. Lisaks inimestele on meie poolt Leetu läinud ka kümme telki koos ­sisustusega konditsioneeridest mööblini. Sel nädalal läheb päästeameti kaudu välja veel abi – patju, magamiskotte ja madratseid. Samuti toetame neid Frontexi kaudu, ütles Jaani.

Esimese ESTPOL5 mees­ konna saatis Eesti Leetu 7. juulil. ESTPOL5 abistab Leedut Eesti-Leedu kahepoolse lepingu alusel. Seni on Eesti meeskond tegelenud Leedus eelkõige piirilõigu õhuseire, sisserända­ jate majutuskohtade valvamise ja avaliku korra tagamisega ning piiril patrullimisega.

(ERR/EE)

Eesti Pank väljastas sularaha viiendiku võrra vähem kui aasta varem

maati, nendest 207 on sularaha sissemaksevõimalusega. Sulara­ hatehinguid saab teha üle leti 29 pangakontoris. Poekassast saab sularaha välja võtta 660 asukohas üle Eesti.

2021. aasta teises kvartalis võeti Eestis sularahaautomaati­ dest välja raha 6,6 miljonil korral ja rohkem kui 925 mil­ ­ joni euro väärtuses, mis on võr­ reldes eelmise aasta sama kvar­ taliga kasvanud vastavalt 7,5% ja 11,2%. Sularaha sissemakse­ tehinguid tehti 488 miljoni väärtuses, mida on 24,2% rohkem kui aasta tagasi.

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Teises kvarta­ lis tehti 136 kroonisularaha ­vahetustehingut ligi 36 000 euro väärtuses. Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit panga­ tähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,3 miljonit eurot, millest osa on jäädavalt kadunud või hävinenud.

Eesti Pank vahetab ka ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Üm­ ­ bervahetada saab pangatähti, millest on säilinud enam kui pool. (PM/EE)

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Meie imede ilmast Tänane kuupäev, lõikuskuu kuues, on eestlastele kurb. Aastal 1940 toimus Eesti vägivaldne liitmine Nõukogude Liiduga. Mäletame enam juunikuiseid võltsvalimisi, sõda, siiski on meie lehe ilmumiskuupäeval ajalooliselt see tähtis.

Ent on ka teine põhjus tänast mäletada. Seda suvisel ajal, pandeemia ajastul, kui sooviksme enamat kui halbu uudiseid päevast päeva. Tuleb esitada tänu, et meie rahval oli mitmekülgne rahvus­ likult häälestatud inimene. Folklorist, kirikuõpetaja, ühtaegu ka luuletaja Matthias Johann Eisen lahkus meie hulgast aastal 1934. Tema panus meie rahva varamule on suur. Inspiratsiooniks tänaseni paljudele ilukirjanikele.

Põgus ülevaade ta elust. Juba 12-aastase koolipoisina kogus Eisen mõistatusi. Mis oli ta erakordse rahvaluulekogu aluseks. Ta kogus ka rahvalaule ja nalju, muistendeid, muinasjutte ja vanasõnu.

Kõiki neid on tuju tõstmiseks, mida meil ju alati tarvis, mõnus lugeda.

Eriti suvisel ajal, vähemalt linnainimesel.

110 aastat tagasi, 1911. aastal ilmus Eisenilt „Eesti ennemuistsed jutud“, mis on mitmes kordustrükis jõudnud paljudele riiulitele ning on selline teos, mida annab oma aegumatuses alati lugeda. Teine kogu, samal teemal, kandis pealkirja „Eesti imede ilmast“. Kahes raamatus on koos, nagu 1995. aastal ilmunud nende raamatute ümbri­sed rõhutavad, meie kõige loetavamad rahvaluuležanrid – muinasjutud ja muistendid.

Muinasilma ei põgene ainult laps, vaid ka täiskasvanu. Ning meie esivanemate tarkus kulub tänapäeval ära. Eisenilt on ka raamat krattide kohta, („Kratiraamat“, esmatrükk 1895) mis kahtlemata mõjutas näiteks Andrus Kivirähki „Rehpappi“, üht taasiseseisvumisest saadik enim loetud teost. Mitmeti õigustatult, Eiseniga tuttav näeb, kuidas Kivirähk laenas meistrilt. Veel kirjutas Eisen näkkidest, Vanapagana juttudest, luupainajatest ja kodukäijatest. Kes muidugi olid folklooris tähtsad, seletades paljuti meie rahva olulist mütoloogiat.

Et tänapäeva poliitikas, kui mitte päris igapäevases elus, on ikka olemas kratid ja luupainajad, mitte ainult Eestis, aga ka Kanadas, on väide, mida julgeks mõni esitada, tausta teades.

Kui allikaid konsulteerides leiame, et Eiseni avaldatud raamatud – seal hulgas ka ta kirikuõpetaja ametit peegeldavad vaimulikud teosed, ulatub üle 200, siis tuleb tunnistada, et folkloristika kõrval on ta jätnud kustutamatu jälje meie kultuurilukku.

Palju parem mõtelda augustis rahvanaljadele ja -lauludele, vanasõnadele, kui ühele kurjale mineviku aastapäevale. Vaimse tervise huvides.

TÕNU NAELAPEA

Selle aasta teise kvartalis kaha­nes Eesti Pangast väljas­ tatud pangatähtede maht eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 20,5 protsenti. Eesti Pank laseb pangatähti ja käibemünte ringlusesse vas­ tavalt nõudlusele. 2021. aasta teises kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusesse 255 miljoni euro väärtuses sularaha – üle 251 miljoni euro väärtuses pangatähti ja 4,2 miljoni euro väärtuses münte, vahendab Postimees.

Jätkuvalt on suurim nõudlus 50euroste kupüüride järele, mis moodustavad ligikaudu 77% kõigist Eesti Pangast väljastatud pangatähtedest. Teises kvartalis suurenes nõudlus müntide järele, mis on tavapärane suve­ kuudel, kui toimub palju väli­ üritusi. Jätkuvalt moodustasid väljastatud müntidest suurima osakaalu 1- ja 2sendised.

Eestis on 700 sularahaauto­

Kaitseväe orkestri eksjuht läheb poliitikasse Ligi 30 aastat kaitseväe orkest­ rit juhatanud kolonel­ leitnant Peeter Saan on otsus­ tanud minna poliitikasse ja kandi­ deerib oktoobris toimu­ vatel kohaliku omavalitsuse vali­mistel Tallinnas Isamaa nimekirjas, kirjutab Posti­ mees.

Saani sõnul tuleb Tallinnas hakata huviharidust edendama.

,,Poolteist sajandit püsinud lau­ lupidude traditsiooni on edasi kandnud eesti inimesed, laulu­ koorid ja orkestrid. Muusika ja orkestri kõla on meie kultuuri vundament. Seetõttu mõistame kõik, et otsus kaotada kaitseväe orkester ning politsei- ja piiri­ valveorkester on valus hoop, mis lööb väga tugeva jälje Eesti kultuurilukku,“ ütles Saan.

Saan usub, et riik ja omava­ litsused peavad seisma selle eest, et Eesti toetaks ja eden­ daks puhkpillimuusikat. (PM/EE)

Nr. 31

Kaitsevägi saatis Leedule appi mehitamata lennuvahendite meeskonnad Kaitsevägi saatis eelmisel reedel Leetu kaks mehitamata lennuvahendite meeskonda, et toetada Leedut riigivastases hübriidrünnakus ning võitlu­ ses Valgevene kaudu toimuva ebaseadusliku rändega. „Praegu on käimas väga suu­ natud ja konkreetne hübriid­ rünnak Leedu vastu Valgevene poolt. Meie kui liitlaste ja sõprade kohus on leedukaid aidata igal võimalikul moel,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm. „Eesti kaitsevägi ja Eesti kait­ seministeerium on lühidalt öeldes valmis tegema ükskõik ­ mida, et me aitaksime leedukaid ja viivitamatult – sest praegu on aeg väga kriitilise tähtsusega.“ Kindralmajor Palmi sõnul on tegemist suunatud rünnakuga Leedu riigi ning laiemalt Baltimaade, kogu meie regiooni ja ka NATO vastu.

Eesti on juba Leedule eral­ danud kaitseväe varudest 100 kilomeetrit tõkestustraati riigi­ piiri tugevdamiseks ja saatnud kohale läviohvitseri. Samuti on Eesti valmis pakkuma Leedule tuge hangete läbiviimisel.

(KVPST/EE)

Admiral Pitka luurevõistlusel osaleb 27 võistkonda Pärast aastast vaheaega toimub tänavu taas Admiral Pitka luurevõistlus. Saaremaal kolmapäevast laupäevani pee­ taval rahvusvahelisel Admiral Pitka luurevõistlusel alustas mõõduvõtmist 27 neljaliikme­ list võistkonda. Nelja päeva jooksul tuleb võistlejatel läbi­ da varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikudes ligi sada kilomeetrit.

Kaitseliidu andmetel on võistlejaid üheksast riigist, Soomest on kohal kaks võist­ konda, esindatud on Taani, Belgia, Leedu, Läti, Poola, Prant­s usmaa ja Ameerika Ühend­riigid, osaleb ka USA ja Eesti ühisvõistkond.

Eestist on esindatud võist­ kondadega Harju, Järva, Pärnu­ maa, Rapla, Tallinna, Tartu, Jõgeva ja Valgamaa Kaitseliidu malevad; Naiskodukaitsel on väljas kolm võistkonda. Esin­ datud on ka kaitseväe peastaap, Pioneeripataljon, Kuperjanovi pataljon ning politsei- ja piiri­ valveamet.

Võistluse avamine ja lõpeta­ mine toimuvad Kuressaares.

Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sport­ lik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist. Võistluse eesmärk on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvas­ tust/varustust ning moraali.

(PM/EE)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

President Kersti Kaljulaid töövisiidil Jaapanis ja osaleb olümpiamängude lõpetamisel President Kersti Kaljulaid on töövisiidil Jaapanis, kus kohtus kolmapäeval Jaapani pea­ ministri Yoshihide Suga’ga, ­kellega arutati koostööd digi- ja e-valitsemise vallas, võimalusi ärisuhete tihendamiseks ning Euroopa Liidu ja Jaapani vahe­ list koostööd. „Jaapani ja Eesti e-riigi alusarhitektuur ja loogika on ­ sarnane ning Jaapani huvi meie ettevõtete kogemuste vastu järjest kasvab. Kuna digitali­ seerimine on tänase Jaapani valitsuse peamisi prioriteete ­ viiruskriisi vastu võitlemise ­ kõrval, on sellel koostööl suur

Reformierakond populaarseim, Keskerakonna toetus langeb Viimatisest Ühiskon­na­uurin­ gute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest sel­ gub, et erakondadest on jätku­valt populaarseim Re­­for­ mierakond, Keskerakonna toetus on langenud rekordili­ selt madalale.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 24,5% ja Keskera­konda 16,8% valimisõi­ guslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus nä­ dalaga ei muutunud, teisel kohal oleva EKRE tõus jätkus ­ ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna populaarsus lan­ ges jätkuvalt. EKRE toetus on kõrgeimal tasemel ning Kesk­ erakonna ­ toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algu­ sest, kui uuringufirma Norstat erakondliku eelistuse küsitluste­ ga alustas.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,8%, Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (SDE) 7,8% ning Isamaa 6%-ga.

Koalitsioonierakondade toe­ tus on kokku 46,9 ja opositsioo­ nierakondadel 37,7 protsenti.

(ERR/EE)

Türgis ja Küprosel tõusis maapinna temperatuur üle 50 kraadi Kuumalaine Lõuna-Euroopas tõstis Türgis ja Küprosel augusti alguses maapinna temperatuuri üle 50 kraadi piiri juba teist korda viimase kuu jooksul, vahendas Euroo­ pa Kosmoseagentuuri (ESA) teadet Postimees.

Türgis tõusis õhutemperatuur aga üle 40 kraadi taseme.

Maapinna temperatuur erineb tavaliselt kajastatavast õhutem­ peratuurist ja on sageli palju

potentsiaal,“ sõnas president Kaljulaid. Ta õnnitles peaminis­ ter Sugat ka Eesti ja Jaapani sõprussuhete aastasaja täitumise puhul, mida sel aastal tähis­ ta­ takse.

Samuti arutasid riigijuhid olukorda ja kasvavaid pingeid Aasia ja Vaikse ookeani piir­ konnas.

President Kersti Kaljulaid osaleb Rahvusvahelise Olüm­ pia­ komitee kutsel 32. suve­ olüm­piamängude lõputseremoo­ nial.

Eesti riigipea külastab ka Saku linna, kus osa Eesti koon­ disest ka olümpiaks valmistudes treenisid. Seal annab president Kaljulaid üle riikliku teenete­ märgi linnapea Seiji Yanagidale Eesti ja Jaapani ning kahe Saku linna suhete arendamise eest.

(VPK/EE)

Valgevene sportlane keeldus kodumaale tagasi minemast Olümpiamängudelt Tokyost keeldus koju tagasi lendamast Valgevene jooksja Krõstsina Tsimanovskaja.

Oodati, et Tsimanovskaja lendab otse Varssavisse, sest Poola andis talle humanitaar­ viisa, aga ta muutis viimasel minutil sihtkohta ja lendas Austriasse, teatas lennujaama esindaja ajakirjanikele, vahen­ das Delfi portaal BBC Newsi uudist.

Tsimanovskaja ütles BBC-le, et tema tegevus ei ole poliitiline protest.

Tsimanovskaja ütles, et tun­ neb muret oma ohutuse pärast selle järel, kui tal kästi asjad pakkida ja viidi pärast treenerite kritiseerimist Tokyo Haneda lennujaama.

Lennujaamas palus Tsima­ novskaja Jaapani politsei kait­ set, mille ta ka sai. Ta viidi Poola saatkonda, kus sai hu­ manitaarviisa ning sõitis sealt Tokyo Narita lennujaama.

Valgevene ametnike sõnul eemaldati Tsimanovskaja olüm­ piakoondisest emotsionaalse seisundi pärast.

Sportlane ise ütles BBC-le, et tal pole mingeid probleeme vaimse tervisega ja ta ei ole olümpiakülas arstidega vestel­ nud.

Tsimanovskaja ütles, et oli üllatunud, kui tal kästi olüm­ piamängudelt lahkuda, sest enese arvates ei öelnud ta mida­ gi poliitilist.

Tsimanovskaja mees Arseni Zdanevitš, kes põgenes Valge­ venest Ukrainasse, ütles BBC ukrainakeelsele toimetusele, et nad ei ole kunagi poliitikaga tegelenud ja naaseksid Valge­ venesse, kui neid ei ootaks kriminaalsüüdistused. (D/EE)

äärmuslikum.

Temperatuuri mõõtis satelliit Copernicus Sentinel – 3.

(PM/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Juulikuu lõpus esitatud ­f öderaalametnike hoiatuse kohaselt võib Kanada olla Delta variandist juhitud neljanda laine äärel, kui ­ avamised toimuvad liiga kiiresti enne, kui piisavalt inimesi on vaktsineeritud. ­ Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam märkis, et riigi mõnedes osades on näha taas varajasi märke epideemia kasvust, mis võib viia edasise tõusuni.

Selle nädala keskpaigaks oli CTVNews vaktsineerimis-track­ eri andmetel Kanada elanik­ konnast saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi üle 71% ja kaks doosi üle 59% elanikkonnast.

Albertas teatati teisipäeval 743-st uuest viirusjuhust vii­ mase nelja päeva jooksul, enamus neist Calgary regioonis.

Aktiivsete haigusjuhtude arv tõusis provintsis 2176 peale, mis on kõrgeim vastav arv üle riigi. Haiglaravil oli teisipäevase seisuga 90 inimest, neist 24 ­intensiivravil.

Briti Kolumbias oli teisi­ päeval teatatud viimase nelja päeva uute viirusjuhtude arvuks 742, eriti murettekitav on Delta variandi levik. Aktiivseid hai­ gusjuhte oli provintsis 3. ­augusti seisuga 1574.

Quebecis registreeriti kolma­ päeval 184 uut nakatumist, mis on kõrgeim päevane arv alates 10. juunist. Haiglaravil oli kol­ mapäeval 58 patsienti, neist 17 intensiivravil ja aktiivseid vii­ rusjuhte provintsis selle päeva seisuga 1174. Neljapäeval oli uusi nakatumisi provintsis 305, mis kõrgeim alates 30. maist.

Provintsi peaminister François Legault teatas neljapäeval, et Quebec plaanib vaktsineerimis­ passide kasutuselevõttu hilju­ tiste kõrgenenud nakatumiste arvu tõttu.

Ontario provintsis on olnud uute viirusjuhtude arvud viima­ sel nädalal järgmised: nelja­ päeval, 29. juulil 218, reedel 226, laupäeval 258, pühapäeval 218, esmaspäeval 168, teisi­ päeval 164, kolmapäeval 139.

Nagu näha, on olnud ka mit­ meid üle 200 juhuga päevi, mida vahepeal mitu nädalat pol­ nud. Testide positiivsusnäitaja oli kolmapäeval 1,2%, seitsme päeva keskmine nakatumiste arv 199, intensiivravil 108 patsienti ning aktiivseid viirusjuhte 1717.

Ontario provints esitles sel nädalal kooli tagasimineku plaani, millest selgus, et koolielu hakkab välja nägema sarnasem sellele, mis see oli enne pan­ deemia aega, nagu viiepäevane koolinädal kõikides kooliast­ metes, samuti ekskursioonid jm. klassivälised tegevused, näiteks sport ja muusika. Keskkooli­ õpilaste jaoks tähendab see esmakordselt alates pandeemia ­ algusest, kui kooli naastakse täisajaliselt; möödunud koo­ liaastal toimus õpe osaliselt koolis ja osaliselt kodus. Maske tuleb kanda siseruumides 1.-12. klassi õpilastel, samuti kooli­ töötajail. (Toronto koolivalitsuse

Tallinna lennujaama läbis juulis suurim arv reisijaid sel aastal Selle aasta esimesel poolel läbis Tallinna lennujaama 283 495 reisijat. Seda on poole võrra vähem võrreldes eel­mise aasta sama ajaga. Juulikuus läbis lennujaama 158 349 reisijat, mis on suurim ühes kuus teenindatud reisijate arv alates eelmise aasta märtsist.

Reisijate ja lennuoperat­ sioonide kasvule ning turismi mõningasele elavnemisele vaa­ ta­ mata on kontserni fookus ­jätkuvalt suunatud kulude efek­ tiivsele majandamisele. Kont­ serni esimese kuue kuu äritulud kokku olid 18,1 mln eurot, mida on 2,1 mln euro võrra vähem, kui eelmise aasta ­võrreldaval perioodil.

Juulis lisandusid Tallinnast otselennud Zürichisse Šveitsis ja Roomasse Itaalias. Kokku toi­ musid lennud 27 erineval regulaarliinil. Tellimuslendudest olid kõige populaarsemad Türgi, Bulgaaria ja Kreeka siht­ kohad.

Juulis teenindati kokku 2662 lennuoperatsiooni, mis teeb keskmiselt 86 maandumist ja ­ õhkutõusu päevas.

Seitsme kuu kokkuvõttes on teatel kehtestatakse maskinõue turvalisuse kaalutlustel ka ­kindergarteni õpilastele.) Pro­ vintsis jääb alles ka kaugõppe võimalus.

Provintsi kõrgeim tervise­ ametnik dr. Kieran Moore ütles kolmapäeval, et erinevates tege­ vustes osalemise osas koolis tõenäoliselt ei hakata tegema vahet, kas õpilane on Covid-19 vastu vaktsineeritud või mitte.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu ei ole provintsivalitsuse sõnul kohustuslik selleks sobilikele

Erakordselt kuum juuli Eestis Juuni lõpul-juuli algul jõudis Eestisse uus kuumalaine – mak­ simaalne õhutemperatuur tõusis taas 27 °C-ni ja kõrgemale kol­ mel ja enamal järjestikusel päeval. Kõige pikemalt kestis see periood Kuusiku meteo­ roloogiajaamas – 19 päeva järjest, kirjutab portaal Delfi.

Eriti ohtliku kuumalaine (30 °C kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõl­ tuvalt asukohast kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode lausa kahel korral.

Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna ranniku­ jaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuu­ riks 33,9 °C ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 °Cni. Eesti juuli soojarekord on 35,2 °C, mis on mõõdetud 30. juulil 1994. aastal Võrus.

Eesti keskmine õhutempera­ tuur oli 21,1 °C (norm 17,8 °C).

Arvestatuna 1922. aastast on veel soojem olnud vaid üks aas­ ta – 2010, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 °C.

(D/EE) lennujaama läbinud 441 844 reisijat ning toimunud 12 387 lennuoperatsiooni. (D/EE) õpilastele ja koolitöötajaile.

Võimalike viiruspuhangutega tegelemise eeskirjad on välja­ töötamisel. Dr. Moore’i sõnul tõusevad eeldatavalt septembri lõpus ja oktoobris nakatumiste arvud ja soovitas vaktsineeri­ mist.

Ontario haridusminister Stephen Lecce teatas $25 mil­ joni suurusest lisarahaeraldu­ sest, et parandada ventilatsioone koolides enne nende taasava­ mist. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Kuidas loomad suhtlevad?

Keelesõprade kohtumine Aleksei Turovskiga Mailis Sütiste-Gnannt Eesti keele sõpradel oli suurpärane võimalus kohtuda juunikuu alguses Zoomis zooloogi ja bioloogi Aleksei Turovskiga. (Aleksei Turovski töötab 1972. aastast Tallinna Loomaaias, ta on oma loomade tundmise ja hea jutustamiso­ skuse tõttu ­ hinnatud esineja ja looma­aia-­ekskursioonide läbi­ viija nii ­ lastele kui täiskasvan­ ute publikule.) Virtuaal­koh­ tumise „100 küsimust kutsutud külalisele“ korraldas Narva Eesti keele maja. Kohtumise teemaks oli „Loomade keel, kuidas loomad suhtlevad“.

Külalisele sai enne Zoomi kohtumist juba küsimusi saata või neid siis otse kohtumisel esitada. Kohtumist moderee­risid Pille Maffucci ja Sandra Vellevoog.

Kõigepealt tutvustas Aleksei Turovski ennast ja oma tege­ vusvaldkondi: zooloogiat, bio­ loogiat ja parasiitide uurimist.

Viimast valdkonda tutvustas ta veidi lähemalt. Parasiit on or­ ganism, kes toitub peremeesor­ ganismi rakkudest ja kudedest.

Turovski sõnul on 284 haigust, mis tapavad kalu ja on tingitud parasiitidest. Parasiite on väga mitmesuguseid nagu viburloo­ mad, ripsloomad, lameussid, paelussid, ümarussid jt. Ja kui uurid parasiiti, pead uurima ka looma, kelle sees ta elab, s.t pead olema kodus terves taimeja loomariigis.

Mille poolest erineb parasiit kiskjast? Kiskja peab tapma, et süüa saada. Parasiit aga ei ole huvitatud oma peremehe sur­ mast. Teinekord muidugi saab parasiit endale uue peremehe, kui endine peremees ära süüakse.

Tulles loomade keele juurde, ütles Turovski, et loomadel ei ole ühtset keelt.

Näiteks on liblikal (päeva­ paabusilm) tiibadel suured „silmad“, millega nad tahavad ­ meile öelda, et nad on jubedad elukad. Ühelgi imetajal ei ole nii kontrastseid silmi. Loomad peavad oma vaenlasi kas hirmu­ tama või meelitama. Nende silmad on suunatud kas toidu, ­ saagi või kaaslase peale.

Inimeste keel on suhtle­ miseks, see on kokkulepitud tähendustega märgisüsteem.

Nt vene keeles teeb kukk

Loomadest ja nende käitumisest võib 4. augustil oma 75. sünnipäeva tähistanud Aleksei Turovski pikalt ja põhjalikult rääkida.

‘kokeriko’, prantsuse keeles ‘co­ cerico’, aga eesti keeles „kikeri­ kii“ või „kukeleegu“. Inimesed matkivad loomade häälitsusi järele ja igas keeles on see veidi teistmoodi.

Eesti keeles on meil sõna ‘kana’, aga malagassidel tähendab sõna „kana“ hoopis parti. See on kokkuleppeline, mis sõna mingi olendi või asja kohta kasutatakse.

Kui Tallinna loomaaeda saabusid Saksamaa erinevatest loomaaedadest ninasarvikud ja nendega oli enne suheldud saksa keeles, tuli nendega ka ­ Tallinnas alguses saksa keeles suhelda, sest loomad olid selle­ ga harjunud.

Sosistamine võib loomi hir­ mutada, liiga kõrge hääl samuti.

Loomadega peab rääkima rahu­ likult ja hea rütmiga, kasvõi lugeda rahuliku rütmiga luule­ tust või laulda. Turovski oli nt ninasarvikutele laulnud saksa­ keelset laulu „Es ist so schön am Abend bummeln zu gehen“.

See meeldis ninasarvikutele.

Jääkaru Nord toodi Tallinna loomaaeda Moskvast. Teekond oli pikk ja karu oli ärritunud, tal voolasid ärritusest mustad pisarad. Talle anti rahustuseks ­ suhkruvett, nii nagu ka ini­ mestele ärrituse puhul.

Loomaga on mõistlik rääkida inimkeeles, aga mitte hakata purssima loomakeelt ja tema häälitsusi. Näiteks eesti keeles on karu häälitsuseks ‘mõmmmõmm’, aga Norra ja Soome saamid ütlevad hoopis ‘murr­ murr’. Inimeste erinevates keeltes loomahäälitsused võivad loomi segadusse ajada.

Loomadel on ühiseid poose ja häälitsusi, mis paljudele liiki­ dele arusaadavad. Kõrvad kikkis tähendab: „Ole tähelepanelik!“, kõrvad lidus, pead ligi: „Ära mind karda, olen ise hirmul“.

Ahvidega kontakti saamiseks võib märgade huultega musi häält teha ja käsi ülespoole tõsta, s.t nende keeles: „Luba, ­ ma otsin sul kirpe“. Niimoodi saab neile oma sõprust pakku­ da.

Loomade keele teema on ammendamatu ja seetõttu läk­ sime üle küsimustele vastamise juurde.

Küsiti, et kui ahvidele kir­ pude otsimist pakkuda, kas peab seda pärast ka päriselt tegema. Turovski vastas, et kui midagi lubad, pead oma luba­ dust pidama nagu ka inimeste puhul. Ahvid jumaldavad mah­ laseid prussakaid, India pähk­ leid ja rosinaid. Nad jätavad täpselt meelde, kas oled neile pakkunud kahte või kolme rosi­ nat. Neil on hea mälu ja nõua­ vad sult isegi kuid hiljem pärast banaani saamist kolme rosinat, kui niimoodi oled neile kord lubanud. Ka lastega on sama­ moodi. Kui lubatud, pead oma lubadust ka täitma.

Küsimusele, kas on targe­ maid ja vähem targemaid loomi, vastas Turovski, et kind­ lasti on targemaid koeri või kasse ja vähem targemaid.

Loomade puhul on oluline jäl­

gida nende kehakeelt. Neile ei tohi otse silma sisse vaadata, sest see hirmutab loomi. Loo­ mad suhtlevad oma kehahoia­ kute, pooside ja häälitsustega.

Koerad kutsuvad näiteks mängi­ ma, esijalad painutatud vastu maad ja liputavad samal ajal saba. Kassid võtaksid sellist käitumist hoopis ähvardusena.

Mängima kutsuvad nad teine­ teist hüpates. Kass on saba lii­ gutades kuri ja ärritunud, koer aga rõõmus. Koer ja kass, kes elavad koos, saavad aga teine­ teisest aru, sest nad on teine­ teisega harjunud. Loomaarst Tiia Toomet on kirjutanud sel­ lest toreda raamatu ,,Elust kassi ja koeraga“.

Oluline on ka temperament ja energeetika. Loomadel on oma emotsioonid. Nende ise­ loom on rajatud temperamen­ dile, aga temperamenti saab kasvatusega parandada. Rebane ei saa n-ö klassi kordama jääda.

Kui rebasepoeg on liiga fleg­ maatiline, teeb looduslik valik lihtsalt oma töö ja praagib ta välja.

Inimene peab millegipärast lambaid rumalateks loomadeks.

Kui on mitusada lammast farmis koos, võib-olla nad ongi rumalamad. Kui aga lammas vabalt kasvab, võib ta väga tark loom olla ja isegi inimese foto pealt ära tunda.

Kuldkalake akvaariumis näeb 3 kuni 5 meetri kaugusele. Ta ehmub kassi nähes, inimest nähes aga rõõmustab, et saab varsti süüa.

Küsiti, kuidas delfiinid Kopli lahte eelmisel suvel sattusid.

Turovski vastas, et ilmselt nad eksisid lihtsalt ära. Delfiinid suhtlevad ultraheli abil, matki­ vad inimeste häälitsusi ja keelt.

Kaladel on ujupõis, haidel ei ole ja ultraheli levib seetõttu teisti ning delfiin tunneb nii­ moodi ära, kas tegemist on kalade või haidega. Delfiinid ­ ­aitavad ka uppuvaid inimesi.

Küsimusele: „Miks kaljukot­ kas Helju sõi ära oma ainsa muna?“, vastas Turovski, et kui lind jäi kaaslaseta, siis ta ei saanud üksinda muna soojen­ damisega ilmselt enam hakka­ ma, kuna polnud kedagi, kes teda oleks toitnud, ning loobus ja sõi oma muna ära. Lindudel on paariline eluliselt vajalik.

Lindudel on 171 sugukonda ja vähemalt 150 neist koosneb monogaamsetest liikidest, s.t paarid jäävad elu lõpuni kokku.

Küsimus: „Minu rõdule on asunud elama orav. Mida teha?“ Turovski vastas, et oraval on tavaliselt mitu korterit, talveks ja suveks erinevad puuõõn­ sused. Ta magab nädala ühes, seejärel järgmise teises. Võib selle kasti rõdult likvideerida, orav läheb teise pessa.

Sooviti ka teada, millal Tallinna loomaaed saab endale kaelkirjakud. Hetkel seda või­ malust kahjuks ei ole, kuna pole nii kõrget kaelkirjakule sobivat hoonet. Selle ehitamine on väga kallis. Täiskasvanud kaelkirjak on 6 m kõrge ja ta peab saama end sirutada, et toitu võtta. Kui vastav ehitis valmib, oleks võimalik saada Rootsist Djur­ gardenist viie erineva mustriga kaelkirjakuid, samuti Tšehhist.

Praegu on loomaaial oluline

Nr. 31

Paljud ei tea, et legendaarne loomade elust ja käitumisest paeluvalt jutustav Aleksei Turovski on ka kunstiandega. Paar suve tagasi olid tema loomapildid väljas näitusel Kuku klubis Tallinnas. Samuti on ta illustreerinud oma raamatuid.

Fotod: EE

saada valmis Tiigrioru projekt, samuti vajavad elevandid hädas­ ti juurdeehitust.

Küsimus: „Kuidas haned omavahel suhtlevad? Kuidas teavad, kuhu lennata?“ Turovski vastas, et haned lendavad kaks korda aastas kindlasse kohta, kus sulgi vahe­ tada, seejärel tagasi. Valge­ põsklagled lendavad kuni 10 000 km kaugusele. Parve ees on alati kogenud isaslind, samuti on kogenud linnud kolmnurga külgedel. Nõrgemad linnud on kolmnurga sees. Kui mõni lind hakkab väsima, lastakse ta ette­ poole. Kui juhtlind saab surma, asub tema asemele uus juht.

Prantsusmaal on Seine-etMarne’i departemangus palju rohelisi papagoisid, kes on väidetavalt CDG-i lennujaama ­

transpordituna lahti pääsenud ja nüüd elavad kolooniatena siin.

Kuidas nad selles kliimas hak­ kama saavad? Kliima on soo­ jenenud ja linnud kohanevad.

Näemegi igapäevaselt, kuidas nad parvedena aedades kirsse söövad. Turovski sõnul nende pärast muret tundma ei pea.

Kes soovib suvel Tallinna loomaaeda, kus elab 560 loo­ maliiki, Aleksei Turovskiga ekskursioonile minna, võib ­ meilitsi või telefoni teel endast teada anda. Eriti põnev on min­ na ringkäigule just õhtul kella 9-10 paiku, sest siis on loomad ärkvel ja saab nende tegemisi jälgida.

Suur aitäh Aleksei Turovskile huvitava virtuaalkohtumise eest ja aitäh Narva Eesti keele majale kohtumist korraldamast.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Kas naerda või nutta Mõlemad emotsioonid on vajalikud – pärast laginat või pisaraid on alati parem olla.

Kuid siin riigis elades, pea­ voolumeediat jälgides, vältides sotsiaalmeediat, on paraku nii, et tunnetepuhang on pahatihti pigem negatiivsete tulemustega. Et kas tõesti?

Mida nad ometi mõtlevad?

Hommikuse kohvi mõju kaob, kui ajalehes on lihtsalt usku­ matuid artikleid, mis uudiste kategooriasse kuuluvad. Üks neist tuli selle nädala alul Newfoundlandist. Seal on olemas järv nimega Red Indian Lake ehk punase indiaanlase järv. Punane ei kõlba, indiaan­ lane ei kõlba. Ja Newfoundlandi valitsus lubas, et üheks nende tähtsamatest tegudest sel aastal on veekogu ümbernimetamine.

Ent see läks, isegi heade soovi­ dega, aia taha. Nimelt pakuti välja mitte Beothukide, indi­ geenide keelne sõna (saan oma millenniaalidelt aru, et see on ainus sõna, mida pärismaalasi kirjeldades tohib pruukida; isegi Esimesed Rahvad ei kõlbavat), kes selle järve kaldal talvitasid, kalastasid, vaid Mik’maw rahva keelne nimi. Kes alles hiljem seal küttisid, pärast tõesti esi­

mest põlisrahva – see sõna peaks ju küll sobima – välja­ suremist.

Viimane beothuk suri peaae­ gu kaks sajandit tagasi. Kolo­ nialistid hävitasid neid, kas ­relvadega või haigustega. Nende keelt ei õpitud, ajad olid selli­ sed. Nii et beothukide õiguste toetajad nõuavad nende mäleta­ mist, mälestamist vääriklat.

Kuid kujutage ette. Seda sai ülikoolis õpitud, ka ise omal käel lugedes, et beothukid nimetasid end ise punasteks inimesteks. Eriti selle tõttu, et kuumuse ja putukate tõttu kat­ sid nad suveti oma naha punase meremudaga. Nii et jah, puna­ nahad, poliitiliselt väga ebakor­ rektne nimi, aga seda nad olid.

Veel – ise tohivad end nimetada punasteks. Oli popu­ laarne muusikagrupp A Tribe Called Red. Või suguharu, nimeks punane. Muutsid aga nime, nüüd on nad The Halluci Nation. Sobivalt saab tõlkida seda kui viirastuste rahvas.

Ning ausalt, isegi kui CBCs saab nüüd soovi korral igal nädalal indigeenide muusikat kuulata, aga selle bändi salves­ tused küll ei paelu kõrvu.

Pandeemia-ajastul, kui ini­ me­sed on rohkem kodus, kuvari taga, on esitatud nõudmisi in­ digeenide kirjelduste eemalda­ miseks profispordi meeskon­ dadelt. Mis sest, et need valiti omal ajal selleks, et peegeldada nende vaprust, sõjakust, tahet

AMATÖÖR ARUTLEB… Kuidas mina, koroona läbipõdenu, välisreisiks valmistusin Rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik Marko Mäetamm Varem ilmunud portaalis edasi. org, siin avaldatud autori ja edasi.org lahkel nõusolekul Mul pidi aasta tagasi toimu­ ma Berliinis kuuajane kuns­ti­ residentuur. See on laias laas­ tus niisugune asi, et oled kusagil enda jaoks uudses keskkonnas ja pühendad kogu oma aja kunsti tegemisele ning uute kontaktide loomi­ sele. Ja kui hästi läheb, siis toimub resideerumise lõpus ka mingi näitus või vähemalt oma kohapeal tehtud tööde esitlus.

Suhteliselt levinud praktika kunstimaailmas ja niisugune asi pidi mul aset leidma Berliinis eelmise aasta kevadel. Kultuur­ kapital toetas reisi 1600 euriga ja puha. Et aga tuli see covid, siis lükati üritus aasta aega edasi käesolevasse kevadesse. ­ Ilmselgelt naiivses lootuses, et aasta hiljem on kõik jälle nii, nagu peab. Mulle see isegi sobis, sest kodus oli kuidagi ­ ootamatult palju tegemist ja mingi tellimustöö ka veel.

Kandsin 1600 euri Kultuur­ kapitalile tagasi ja asi korras.

Aasta hiljem on aga hoopis covidi uus laine ja maailm vähemalt sama lukus kui möö­ dunud kevadel, kui mitte isegi rohkem. Ja mina covidi läbi põdenud.

Saksa töökultuur aga mingit logelemist ei salli. Plaanitud ettevõtmiste ärajäämist veel vähem ja seetõttu otsustasid üri­ tust organiseerinud inimesed, et maksku mis maksab, aga planeeritav residentuur toimub.

Why not, mõtlesin. Aasta aega pole kusagile saanud ja et iga on ka juba selline, nagu ta on – ega väga tihti võib-olla ei kut­ suta ka enam. Tuleb ära käia.

Kuigi ka Berliin olla kuulu järgi välja surnud ja tänavatel liiku­ vat ainult hulkuvad loomad ning need, kellel lihtsalt ei ole parasjagu kusagile minna. Kõi­ gele lisaks oli Kultuur­ kapital mulle taas eraldanud selle sama 1600-eurise reisitoetuse ja mõtlesin, et kui ma nüüd jälle selle tagasi kannan ning ei lähe, siis diskrediteerin ennast raha jagava komisjoni silmis lõpli­ kult.

Hakkasin aegsasti reisiks valmistuma. Aegsasti selle­ pärast, et olla varustatud kõik­ sugu tervisetõendite ning serti­ fikaatidega. Uudistest ju tihti kuulda, et keegi üritas lennu­

mitte alla anda. Atlantas on ­pesapallimeeskond Braves – aga nii indigeenide sõjalased ennast ju kirjeldasid! – vaprate, julge­ tena. Neid nimesid on veel, kuid mineviku realiteetide muut­ mise kultuur on niivõrd kanda kinni­ tanud, et eks Atlantaski tuleb varsti tiimi nime muutus.

Kuid selle nädala naeru­ pu­ hang tuli lugemisest, et nõu­ takse tervenisti kogu provintsi nime muutmist. Briti Kolumbia.

Esimene sõna on kolonialistlik, teine kuidagi on seotud Christopher Kolumbusega. Kes aastal 1492 – seega enam kui pool millenniumit tagasi maa­ bus Kariibides, hiljem nüüdse USA idapoolsel mannermaal.

Läände, praegusesse BC-sse ei sattunud. Olevat Euroopa kom­ beid mõõgaga kohale toonud.

USAs on ikka riiklik püha, tema nime austadaes. Linnad tema nimga Ohios, mujal. Seal aga ei ole see ogar ja ohtlik kul­ tuur, mis lausa nõuab seda, et muudame nimesid, kuna see on ju rassistlik, eitades aga täna­ päeva päris rahulikku realiteeti.

Demonstratsioonid on korralda­ tud kahtlaste organisatsioonide poolt, anarhism vohab, tõde on kadunud.

Kuidas siis näiteks Vancou­ veriga? Suur saar, oluline suur­ linn selle nimega. Ent George Vancouver ei olnud sugugi hea inimene, tänapäeva arusaamade järgi. Kolonialistlikud suhted Nootka väinas olid ebasõbrali­

kud, 18-sajandi maadeuurija ja teadlase meeskond andis ka indigeenidele tiisikust edasi. ­ Kas läheb see järgmiseks muut­ miseks? Lihtsalt kuna kapten Vancouver täitis oma kuninga käske? Briti Kolumbia, muide, on koht, millega Kolumbusel polnud mingit seost. On ab­ surdne neid kahte eri osa provintsi nimest siduda kokku.

Kuid selline on juba me maailm. Vähemus – ja seda nad tõesti on – esitavad allkir­ jastatud petitsioone, nõudega ajalugu kuidagi muuta. Torontos võib asi jaburaks kujuneda, ent tuleb uskuda, et enamus näitab selgroogu. Kui omal ajal Guin­ nessi maailmarekordite raama­ tust Yonge Street kui pikim kusagilgi vajab nime muutmist, kuna Sir George Yonge, kelle järgi tänav nime sai, kel polnud ühtegi seost Kanadaga, oli orjapidaja. Samuti õllevabriku ­ omanik Joseph Bloor. Kelle nimelise tänava all, just nagu Yonge, liigub Toronto allmaa­ raudtee.

Oh, kui Kolumbust mainida veel, siis tema nimelise tänavaga Torontos pole suurt muret.

Tupiktänav, ehk ainult 30 maja­ ga. No see ju kedagi ei sega, kui need vähesed peaks aadressi muutma. Selline on lähenemine tänapäeval. Inimesed ei loe, nende elamine, kulud ja mured.

Peaasi, et saame ajalugu muuta.

Nii tehes, seda eirates.

Francis Fukuyama kirjutas

pärast N.Liidu kokkuvarisemist kuulsa raamatu, milles leidis, et ajalugu on mõttetu või vähe­ malt lõppenud. Tänapäeva tõesti idiootsed lähenemised, Atlandist Vaikse ookeanini, nagu päeviku kaks näidet kinnitavad aga kummutavad ta teesi. Fukuyama vähemalt on võtnud oma toonased sõnad tagasi, leides hiljuti, et ajalugu pigem kum­ mitab kui õpetab.

kisse pääseda võltsitud covidi­testi sertifikaadiga ja kannab nüüd selle eest kusagil koloo­ nias pikaajalist karistust.

Mina seadusega pahuksisse minna ei taha ja tuli hakata ennast kurssi viima, mis pabe­ ­ reid minusugune covidi läbi­ põdenu peab lennujaamas ette näitama. Jutte oli igasuguseid, aga üks kordumakippuv, mida ma ikka ja jälle siit-sealt kuulsin, oli see, et covidi läbi­ põdenud inimestel on proov tavaliset positiivne veel pikka ­ aega pärast tervekssaamist.

Lihtsalt on positiivne ja kõik.

Kuigi oled juba ammu terve nagu purikas ja haigus võib-olla meelest lausa läinudki.

No tõenäoliselt on mul siis ka positiivne, mõtlesin. Aga ainult mõtlesin, sest selle testi tohib teha alles mitte varem kui 48 tundi enne reisile minekut.

Niisama muneda ja oma koh­ tuotsust oodata tundus aga kuidagi mage, seega otsustasin uurida, äkki on ikka veel mingid variandid, millega an­ ­ naks tõestada, et olen covidi läbi põdenud ja kõikide eelduste järgi vähemalt võrdväärne sellega, kes on lasknud ennast ­ vaktsineerida.

Helistasin perearstile. Vähe­ malt kakskümmend korda. Sest number, mida ma justnagu tavaliselt olin kasutanud, andis ­ kogu aeg kinnist. Lõpuks sain naiselt mingi teise numbri ja see vastas kohe. Õigemini perearsti õde vastas. Ja kinnitas samuti, et tõenäoliselt oleks mul

covidi proov nagunii positiivne, sest ma alles põdesin ja kuna see info läheb kohe kusagile globaalsesse infopanka, siis on parem, kui ma seda testi üldse ei teegi. ,,Aga mis ma siis teen?“ küsisin. ,,Kas antikehade testi?“ Mispeale õpetas Õde, et lasku ma digiloost välja oma positiivse testi tõend sellest ajast, kui haige olin ja tulgu võtku perarsti käest tempel ning allkiri peale. Et see on neil uus ja värske info, niimoodi ja ainult niimoodi saavadki reisile minna need, kes on covidi läbi põdenud ja kelle proov näitaks nagunii positiivset. Mingit muud varianti polegi. Ja pole vaja leiutada.

mees. Et kas selle paberiga lubataks lennukisse? Vastuseks sain, et antikehade test ei ole samuti mingisugune reisile lubamise dokument. Kohe kindlas-ti!

No nii. Saanud perearstilt ja lennujaama tädilt risti vastukäi­ vat infot, ei jäänud mul tõe­ poolest mingit muud varianti kui helistada Välisminis­teeriu­ misse.

Kuulanud mu loo ära esitas Välisministeeriumi tädi mulle veenvalt pika lõigu internetile­ heküljelt nimega ,,Reisi targalt“, mida olin isegi kordi ja kordi üle lugenud, aga ega tema seda ei teadnud. Kui mainisin, see on sealt ,,Reisi targalt“ lehelt, siis vastas Välisministeeriumi tädi, et on jah sealt, sest see ongi ainus ja adekvaatne koht üldse ning kõik, mis seal kirjas on, kehtib. Kui seal on kirjas anti­ geeni test, siis peaks see ju so­ bima. ,,Selge,“ vastasin. Ning tundsin kergendust. Tagantjärele saan aru, et me mõlemad aja­ sime segi antigeeni testi ja anti­ kehade testi. Mina küll ajasin.

Täpsemalt öeldes ei ajanud isegi segi, vaid pidasingi neid ­ kahte üheks ja samaks asjaks.

Selgus aga, ja täiesti pool­ juhuslikult kellegagi muul tee­ mal juttu ajades, et antigeeni test ja antikehade test on ikkagi kaks täiesti erinevat asja ja et antigeeni test ei ole tegelikult mitte midagi muud kui ikka see pika orgiga ninast võetav covi­ di-test. Ehk siis, et täiesti midagi

Asi selge. Huh. Lihtsam kui ma arvasin. Aga et olin juba helistamise lainel, mõtlesin, et ­ võtan kõne ka Tallinna Lennu­ jaama. Nii igaks juhuks, äkki saan veelgi targemaks.

Lennujaamatädi ütles reso­ luutselt, et see perearsti tembel­ datud paber ei sobi mitte mingil juhul ja et peab olema ikka negatiivne covidi test ette näida­ ta. Ma vastu, et põdesin haiguse läbi ja suure tõenäosusega mul pole negatiivset testi kusagilt võtta. Aga terve olen ja ilmselt ka immuunne. Lennujaama tädi selle peale midagi öelda ei osanud ja soovitas helistada ­ Välisministeeriumisse. Surusin veel kiiruga torusse küsimuse, et aga kui teeksin selle antike­ hade testi äkki? See ju võiks näidata, et olen läbi põdenud ja seega immuunne nagu teflon­

Just õppetunde tuleks eilsest võtta. Meile, kes toonastel päe­ vadel elus ei olnud, on tähtsam ehk sõna tuna – üleeilne.

Tunamullu kah oluline. Mil pilt­ likult, just protesteerijad leidsid, et tänapäeva ei sobi nende het­ keline maailmavaade. Häda aga selles, et neid võetakse kuulda.

On ju teisigi näiteid, Tokyo olümpiamänge jälgides on ülla­ tav, kuidas transseksuaalseid sportlasi tuuakse esile. Kuid nad on ju suures vähemuses, ning aru ei saa, miks endine t­u­ gev mees võib naisena võis­telda.

Nii ongi, et päev algab ja l­õpeb kas naeru või nutuga.

Viimast palju vähem kui esi­ mest, tänu taevale. Aga see on meie maailm. Ja isegi noore­ matelt õpetust võttes, kuidas olla poliitiliselt korrektne, ei muuda see juba Hamleti öeldut, et midagi on, vähemalt siin ­riigis, väga mäda.

TÕNU NAELAPEA

(Järgneb lk. 9)

6

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

Tartus jõudis lavale märgiline rockooper ,,Johnny“ Sel nädalal esietendus Tartu laululaval rockooper ,,John­ ny“, mis on aasta suurim muusikalavastus Eestis. Tege­ mist on Noorsooteatris 40 aas­ tat tagasi lavale jõudnud rock-ooper ,,Johnny“ uuenda­ tud versiooniga, millele kirju­ tas libreto Mihkel Truman.

Etenduse tarbeks püstitati Tartu lauluväljakule spetsiaalne ligi 65 meetrit pikk ja 10 meet­ rit kõrge lava, kus näitlejad mängivad kolmel korrusel.

Laval toimuv projitseeritakse ekraanidele, et etendust oleks mugavalt jälgitav ka kaugemal istujatele.

Esimese ,,Johnny“ tõi lavale Kalju Komissarov Eesti Riik­liku Noorsooteatri peanäitejuhina.

Komissaravi teatrit iseloomusta­ sid šokivõtted, tundeäärmused, teravad kujundid, aga ka toonases N. Eesti teatripildis pigem erandlik noortepärase ­ massikultuuri, iseärnis popmuu­ sika kasutamine.

Komissarovi esimene seda­ laadi n-ö poolmuusikal oli ,,Oliver ja Jennifer“ (1972), mis põhines Erich Segali menukil ,,Love Story“ ning mille muusi­ ka lõi noor helilooja Olav Ehala.

Väga teravaks osutus Abby Manni filmistsenaariumi ,,Ko­ hus Nürnbergis“ alusel 1975. a lavastatud ,,Protsess“, mida teat­ riteadlane Jaak Rähesoo on ­koguni Komissarovi pea­näi­te­ juhilikuks manifestiks nimeta­ nud. Lavastusse oli kaasatud ansambel Ruja, kes esitas Rein

Rannapi ,,Protsessi“ tarvis kir­ jutatud originaalmuusikat.

1970. aastate teisel poolel paelus nii Komissarovit kui ka 1975. a Noorsooteatri dramatur­ giks tulnud Mati Unti 1973. a eesti keeles ilmunud Richard Bachi sümbolistlik lühiromaan ,,Jonathan Livingstone Meri­ kajakas“. 1979. aastal otsustati lugu lavale tuua rockooperina ,,Johnny“, millele muusika kirjutamine usaldati taas Olav ­ Ehalale. Selleski lavastuses otsustati kaasata rockansambel ­ Ruja. Kuna originaalmuusika kirjutamiseks nappis aega, kaa­ sas Ehala ka Margus Kappeli ja Jaanus Nõgisto, mõned palad lõi Peeter Volkonski.

Rockooperi libreto kirjutasid Unt ja Komissarov, kasutades Bachi lühiromaani ainese kõrval Giordano Bruno, Janusz Korczaki, George Bernard Shaw’, Jean Anouilh’, Marie Underi, August Sanga ja Juhan Viidingu tekste. ,,Johnny“ lavas­ tajaks kutsuti Eesti Televisioo­ nis režissöörina töötanud Eero Spriit. ,,Johnny“ pidi algselt esieten­ duma Salme kultuurikeskuse ­laval 20. märtsil 1980, kuid jõu­ dis päriselt publiku ette alles 2. aprillil. Kuigi lavastus oli teh­ niliselt keeruline ja lisaproovid kulusid ära, on Spriit on hiljem nentinud, et esietenduse eda­ si­ lükkamise tegelikuks põhjuseks oli pigem lavastuses vaagitava temaatika ideoloogiline proble­ maatilisus. Käsitleti ju peaasja­ likult üksikindiviidi isikliku

Rahvusvaheline suveöö balletigala Mailis Sütiste-Gnannt Rahvusooperis Estonia toimus kolm nädalat pingelist ette­ valmistust Rahvusvaheliseks suveöö balletigalaks, mis päädis imeliste etendustega 31. juuli ja 1. augusti õhtul.

Lavale astusid balletitantsijad kogu maailmast: Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Hol­ landist, Saksamaalt, Hispaa­niast, Soomest, Venemaalt ja loomu­ likult Eestist. Õhtu kahes osas esitatati

p­ärle klassikalise balleti kulla­ fondist ja uusi kaasaegse tantsu numbreid, millest paljud olid loodud just nendele tantsijatele ja selle balletigala jaoks.

Nauditavat tantsu pakkusid vaatajatele oma tantsunumbrite­ ga „Sarcasmen“ ja Grand Pas de deux balletist „Don Quijote“ säravad tähed Timothy van Poucke Hollandi Rahvus­ balletist ja Chloë Réveillon Baieri Riiklikust Balletist, keda publik tormiliste ovatsioonidega tervitas.

Foto veebilehelt: johnnytartus.ee

vabaduse ja ühiskondlike nor­ mide-ootuste vastuolu, millele tähelepanu pööramist võimud vaevalt kuigivõrd tolereerida tahtsid.

Kuigi publikuhuvi oli ,,Johnny“ vastu suur, etendati ,,Johnnyt“ suhteliselt vähe ja harva – 1980. a kõigest kümme korda. Aasta hiljem soojendati lavastus üles, kuid ka siis kadus ta üsna kiiresti ja märkamatult mängukavast.

Samas ei vajunud ,,John­ ny“ päriselt unustusse – seda suu­ resti Olav Ehala laulude tõttu, mis said eeskätt tänu Rujale ka iseseisvalt tuntuks – näiteks August Sanga sõnadele kirju­ tatud ,,Laul surnud linnust“ ja ,,Laul võimalusest“ ning Juhan Viidingu tekstile loodud ,,Ma mustas öös näen...“. Kahte esimest ei tahetud aga isegi raadioeetris mängida. Esimest peeti kahtlaseks sellele vaata­ mata, et juba Sang oli laulu aluseks oleva luuletuse ,,esi­ meste revolutsionääride mäles­ tusele“ pühendanud (olles ­s el­­l ega püüdnud lihtsalt oma teksti avaldamist tagada),

teine, kus käsitleti kaude Jeesust, kuulutati lihtsalt usu­ propagandaks. Mõlema teose salvestused suunati otse Eesti Raadio arhiivi.

1980. aasta lavastuses olid Johnny rollis vaheldumisi Urmas Alender ja Andres Ots, Paabulindu mängis Merle Talvik, Ema Maret Mursa, Isa Lauri Nebel, Jeanne d’Arc’i Helene Vannari, Giordano Bruno’t Guido Kangur ning Janusz Korczakit Peeter Volkonski. Kaasa tegid veel Jüri Aarma ja Paul Laasik.

Värskelt esietendunud ,,John­ ny“ ei ole aga 40 aasta taguse loo ülessoojendus või koopia.

Esiteks tekkinuks toonase loo aluseks oleva R. Bachi romaani kasutamisega autoriõiguslikud probleemid, teisalt on samadest teemadest võimalik tänapäeval rääkida otsesõnalisemalt ja mit­ mekesisemalt, mis tähendab, et uus lavastus on olemuselt sama terav ja haarav kui algvariantki.

Olav Ehala, Margus Kappeli, Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonski muusika on aga täp­ selt sama, mis nelja kümnendi

Publik reageeris braavo­ hüüete ja kestvate aplausidega Eesti Rahvusballeti artisti Sergei Upkini oivalistele tant­ sunumbritele „Täitke mu klaas“ ja „Valss tuhandele“.

Rahvusvahelised balletitähed said proovida ka Eesti koreo­ graaf Helen Veidebaumi seatud tantsu „…kas sa tuled tagasi?“/ „…will you return?“ ja tundus, et nad läksid kogu vaimu ja ­kehaga Eesti tantsuga kaasa.

Väga tore oli tantsunumber „Zoom out“, mis tõi vaatajateni möödunud erilise aasta interneti vahendusel toimunud tantsu­

tunnid.

Balletigala lühinumbrite la­ vastajateks olid Triinu Upkin ja Jevgeni Grib Eestist, Fabrice Edelmann Hispaaniast ning Viki Bromberg Psihoyos USAst. Rahvusvahelise suveöö bal­ letigala kunstiline juht oli Sergei Upkin ning konferans­ jeeks Triinu Upkin.

Täname Eesti Rahvusooper Estoniat ja Tallinna Balletikooli nende unustamatute hetkede eest, mida rahvusvahelised balletiartistid meile neil kahel ­ õhtul pakkusid.

eest. Omaette kirsiks tordil on etendustel kaasa tegev rock­ ansambel, kus suures osas ­mängivad samad muusikud, kes algses variandis: Olav Ehala, Margus Kappel, Priit Kuulberg, Jaanus Nõgisto, lisaks Toomas Rull, Ain Varts ja Mikk Tammepõld.

Lavastuse muusika on salvestatud topeltvinüülile, mis ilmus esietenduseks. Plaadil ka valik 1980. a Ruja esituses rockooperist pärit palasid. ,,Johnny“ lavastajaks on Ain Mäeots, kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Olav Ehala, ko­ reograaf Marika Aidla. Pea­o­sades on Franz Malmsten, Liis (Lass) Remmel, Jan Uuspõld, Liisa Pulk, jt.. Laval on ka 50-liikmeline Tartu Noor­tekoor.

(Ref. M. Trumani tekst)

Uus rahvajuttude raamat Kevadel ilmus kirjastuselt Varrak Eestis raamatupood­ ide lettidele Piret Pääri koostatud ,,Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud“.

Selles raamatus on lugemist nii väikestele kui suurtele. Piret Päär on vabakutseline jutuvest­ ja, kes on lõpetanud 1986. a Tallinna Riikliku Konserva­ too­ riumi lavakunstikateedri. „Iga lugu, mis sind kõnetab, on tee iseenda juurde. Ilma muinasjut­ tudeta oleksin elus ära eksinud.“ Teose kujundas graafika ja raamatuillustraator Katrin Ehr­ lich, kes ütleb, et ta ei jutusta oma piltidel peaaegu kunagi teksti ümber, vaid kujutab pi­ gem seda, mida raamatu tege­ lased mõtlevad ja tunnevad.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1065 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 28

29

23

30

31

35

33

41

52

53

10

11

25

26

27

49

50

40

42 45

9

37

39 43 46 54

44 47

55

56

48 57

58

59

60

61

62

63

PAREMALE:

1. Lääneranniku Eesti Päevad.

4. Abi, tulu.

8. Traditsioon.

12. Mõistus.

13. Eesti skaudijuht Torontos.

14. Esiplaanil.

15. Püsi, rahu.

16. Aastaaeg.

17. Balti riigi pealinn.

18. Täpselt mahtuv, õige suurusega.

20. _____oo, tase.

22. Tantsusamm.

24. Vahe, lõikav.

28. _____ma, teat. metallitööd tegema.

31. Samoa sadamalinn.

34. Eesti end. nais­ tennisist (snd 1982).

35. Ignoreeri!

36. Saksa mark.

37. Rahandusasutus.

38. Radio Independents Group.

39. Läti parlament.

40. Emane siga.

41. Rõngassaar.

43. Sõudmisvahend.

45. Auk, avaus.

47. Eesti naisvehkleja,

Tokyo’20 OMi pronks- ja kuld­ medal.

51. India naise rõivas.

54. E-kiri.

57. Sidesõna.

58. Okaspuu leht.

59. Sportlik lauamäng.

60. Ühesugused vokaalid.

61. Hobuse juuksed.

62. Eesti päritolu hokimängija NHLis (snd 1954).

63. Ühesugused kaashäälikud.

ALLA:

1. Juustujuuretis.

2. Soomeugrilane.

3. Tööriist augu tegemiseks.

4. Karp, laegas raha hoidmiseks.

5. Koidueelne aeg.

6. Sport utility vehicle.

7. Koera hoiatav häälitsus.

8. Mitte poolik.

9. Ese. 10. Rooma 7.

11. Territoorium.

19. Sama, mis 31. par.

21. Itaalia maatähis.

23. Ülev mõte.

25. Pildi ümbris.

26. Naisenimi.

27. Saapamääre.

28. Iva, seeme.

29. Laotud puude virn, pinu.

30. Järelikult, seega, niisiis (ld.k.).

32. Prince Edward Island.

33. S_____n, küla tantsupidu.

37. Üks leibkond.

39. Skeleti- ja lihas­ vaevused (lüh.).

42. Viitsimatu, logeleda armastav.

44. Eesti helilooja (,,Kodumaine viis“).

46. Kuremaa järvest algav ja Emajõkke suubuv jõgi.

48. Nahavigastus.

49. Tüütav, ebahuvitav.

50. Kääne.

51. Noot.

52. Also known as.

53. Rakvere lühend.

55. H____, mitte pahad.

56. Kaunidus.

Filateelia Uus postmark

Euroopa 2021. a kergejõusti­ kusuve haripunkt oli Tallinnas.

Ajalooliselt leidsid kahel järjes­ tikusel nädalal Kadrioru staa­ dionil aset nii U23 kui U20 vanuseklassi Euroopa meistri­ võistlused kergejõustikus.

Agan, 13. Sead, 14. Ese, 15. Rauk, 16. Meremees, 18. Iraak, 20. Name, 21. Are, 23. Aegna, 27. Koi, 30. Sade, 32. Need, 33. Armuke, 35. Peenar, 37. Peig, 38. Veem, 40. Fra(u), 41. Po­­ kaa(l), 43. Mei(k), 44. Lava, 46. Sa­­ dam, 51. Kraasima, 55. Lane, 56.

Aas, 57. Trap, 58. Enne, 59. Isu, 60.

(M)akaa(k), 61. Veel.

Alla: 1. Kari, 2. Agar, 3. Laua, 4. Inka, 5. ESM, 6. Seened, 7. Sara, 8. (K) udema, 9. Kee, 10. Ise, 11. Ies, 17.

Meene, 19. Kask, 22. Raev, 24. Genf, 25. Near, 26. Adra, 27. Kapp, 28.

Oreo, 29. Imik, 31. Epee, 34. Ugala, 36. Emis, 39. Emamaa, 42. Aasta, 45.

Virk, 47. Alev, 48. Dane, 49. Anne, 50.

Meel, 51. Kai, 52. RAS, 53. Asu, 54.

APA.

Nädala retsept

Mitme-teravilja wrap’idest valmistatud suupisted Kaire Tensuda Wrap’idest keeratud rullid, tükeldatud väikesteks suupiste­suurusteks lõikudeks, on hea lisand kodusele eelroalauale, aga ka tore ja värviline suupiste piknikule kaasapakkimiseks.

Lihtne ja kiire valmistada, samuti saab seda teha juba eel­ nevalt. Varieerimisvõimalusi on rohkesti – kreemjuust võib olla erinevate maitsetega, samuti lisandid. Võib ka valmistada ilma lihaviiludeta, lisades näi­ teks hakitud keedumuna tükke.

Valmistusained:

U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus Eesti Post (Omniva) lasi 12. juulist käibele uue rahvus­ vahelistele kirjadele mõeldud 1.90 € nominaalväärtusega postmargi, mis pühendatud Tallinnas toimunud U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlus­ tele kergejõustikus. Margid kujundas Jaan Saar ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa.

T

Paremale: 1. Kali, 5. Essu, 9. Kii, 12.

34

36

38

51

32

S

Ristsõna nr. 1064 LAHENDUS

21 24

I

8.-11. juulil viidi läbi U23 vanuseklassi meistrivõistlused ning 15.-18. juulil U20 vanuseklassi võistlused, kus osalesid üle 2000 kergejõus­ tiklase enam kui 45 riigist ning kellest paljud kuuluvad juba praegu Euroopa ja maailma ­tippu.

Eestlased on U23 ja U20 EM-il võitnud seni mitmeid medaleid, viimati 2019. a U23 vanuseklassis Gävles kümne­ võistleja Johannes Erm, kes teenis hõbemedali ning Gedly ­ Tugi, kes sai 2019.a Boråse U20 EM-i pronksi odaviskes.

mitme-teravilja wrap’id kreemjuustu või majoneesi spinatilehti hakitud lehtkapsast murulauku õhukesi singi-, kalkuni- või kanafilee viile Valmistusviis: Määrida wrap’ile kreem­ juustu/majoneesi ning tõsta peale spinatilehed/lehtkapsas, raputada hakitud murulauku, lisada singi- vm. viilud, jättes ­ täidistest vabaks paar sentimeet­ rit alumisest äärest. Rullida kokku; wrap’i alumisele osale võib lisada veel natuke kreem­ juustu, et rull paremini kinni jääks. Hoida umbes pool tundi külmkapis ning lõigata siis rullist umbes 1 cm paksused väiksed rullikesed.

7

KARLA KALENDRISABA

Pikapiigipiigad Noh, japaanlased on ikke kanged, said lümpjamängud ära peetud, ei nad kart koroonat ega kedagi. Jäid küll aasta jagu iljemaks ja plaksutamine ning uraa karjumine käis kah rohkem kodus tiivii ees kui koha peal, aga see on veike viga. Mängud said ikke mängitud, kõik rahvad saatsid oma üppajad-kargajad, eitjad-viskajad-tõukajad, maadlejad-vään­ lejad kohale ja medalisi sadas nigu vihma vai rahet. Igale rahvale neid ei jätkund ja igaüks pole neid äragi teenind, anti ikke etematele nigu alati. Pole enne keski könnile kul­ da kinkind ega õblukesele õbedat and.

Aga vat just nende medalitega ongi nisuke lugu, et eesti rahvale tehti kenakesti au, aga minule sai küll osaks kahe­ kordne äbi. See on nii piinlik lugu, et esimese jutiga ei jul­ gend kohe paberile pannagi. Pärast akkasin mõtlema, et tunnistan ikke üles oma rumaluse, ehk keski teine kah õpib sellest ega jää minu kombel tolaks. Meie oleme veike rah­ vas, meile on ühest lollist küllalt, pole mitut vaja.

Eks minu rind läks kah uhkusest kummi, kui kuulsin, et meie rahvale antud medal oli esiotsa pronks, aga päras tuli teine veel ja see oli peris ponks, no ikke kullast kohe. Aga kui akkasin uurima, et misukest sorti keksimise eest need medalid anti, siis akkas äbi. Papri peal seisis, loe kudapidi tahad, et auinnad teeniti naisepeevehkelmises. Naise pee pole nüüd küll miski asi, millega vehklema minna. Kui mina noor olin, siis sai medalisi teistmoodi. Kui Raadik ikke äigas rusikaga, siis tuntsid saadud medalist rõemu.

Aga nüid paistab, et meie rahval enam meherammu ei ole, naise ahtriots on meie ainuke uhkus.

Ma ei julgend Katale kõneldagi, nii äbi oli. Aga pold va­ jagi, juba ta tuli ise rõemsa näoga mulle uudist kuulutama.

Ega tema ise tiiviist neid asju vahi, üks noorem sõbranna oli näind ja kohe elistas Katale ja seletas täpsemalt ära kah.

Kassa tead, mis tuli välja. See epee, millega meie tüdrukud vehklesid, pidada olema miskit sorti mõek vai piik, mida peus välgutatasse ja millega vastast torgitasse. No kui torgi­ tasse, siis ikke rohkem piik. Arusaadav, eks eesti naised ole kanged torkijad küll, ma tean oma Katast ära.

See oli siis see teine äbi, et ma ei tead seda sõna vai sõ­ jariista, millega nüitsel ajal ennast ilmameistriks torgitasse.

Kui sellest äbist üle sain, siis tuli jälle uhkus inge tagasi.

Tublid tüdrukud, need meie pikapiigipiigad, minu meelest kah kulda väärt. Kui peaks jälle sõda tulema, ehk polegi meestel enam vaja minna. Las naised lähvad ja suskavad piigiga, meie jääme koju lehma lüpsma. KARGU KARLA

Pentagon katsetab sündmusi ette ennustavat tehismõistust USA sõjavägi on mõnda aega katsetanud algoritmi, mis väidetavalt suudab vaenlase ­ käike mitu päeva ette ennus­ tada.

USA Põhja väejuhatuse (NORTHCOM) juht Glen VanHerck rääkis hiljutisel pressikonverentsil, et katsetuste eesmärk on parandada otsus­ tusvõimet kogutud andmete pealt. Tema sõnul on eksperi­ ment GIDE näidanud lootust­ andvaid tulemusi, vahendas Postimees ZDNetis kirjutatut.

GIDE loodi, et saada paremat ülevaadet reaalajas saa­ daval olevast informatsioonist, mis aitaks vaenlase käikudele reageerida ning kasutada heidu­ tust. Seega eesmärk on rea­ geerida enne, kui konflikt jõuab puhkeda.

VanHerck selgitas, et simu­ latsioonis koguti andmeid üle maailma. See info söödeti tehis­ mõistusele, mis tuvastab mustreid ja annab märku, kui ­ näiteks mõni allveelaev val­ mistub sadamast lahkuma.

Teadmine selle kohta, mida vaenlane võib plaanida, annab võimaluse varakult reageerida.

(PM/EE)

Eesti keel selgeks ühe kuuga Ühe kuuga tegi Eesti keele endale selgeks Makedoonias elav Ühendkuningriigist pärit Richard Simcott. Mees on varem on õppinud 50 keelt. ,,Mul oli väga huvitav uue projekti jaoks uut keelt õppida.

Ma teadsin, et Speaklys on eesti keel ja ma tahtsin seda rääkida, sest see on väga ilus keel,“ rääkis Simcott ETV saates ,,Ringvaade suvel“.

Samal ajal ütles ta, et keeru­ kaks tegi eesti keele õppimise mitte just kõige kergem gram­ matika. Simcotti aitas raskustest üle saadal eesti keele õpetaja, kellega suheldi Interneti vahen­ dusel. ,,Ma tahan reisida Eestisse ja rääkida ka seal eesti keelt,“ ütles Simcott, kuidas ta edaspidi eesti keelt kasutada plaanib.

(ERR/EE)

Naljanurk Sõbrad omavahel. ,,Sa ütlesid, et su naine on väga sportlik.“ ,,Jah, ta maadleb ja poksib ennastunustavalt kõik­­võimalikel välja­müü­ kidel.“

8

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

ELUSTIIL JA KODUSISUSTUS

Eesti brändi ALPAKA edulugu Kanada turul Eesti Elu küsimustele vastab ALPAKA üks omanikest Are Kudeviita Eesti bränd ALPAKA on tegutsenud enam kui kümme aastat, olles saavutanud popu­ laarsust nii kodu- kui välis­ maal. Palun tooge välja mõned märksõnad, mis on teie eduloo aluseks.

ALPAKA on alati pakkunud oma klientidele kõige sooje­ maid emotsioone. Oleme kes­ kendunud toodetele, mis paku­ vad inimestele nii soojust kui kindlust, et ei pea enam kunagi külmetama. Kõik algab alati tootest ja selle valmistamiseks ­ kasutatud materjalist – alpakade vill on äärmiselt pehme ja sii­ dine, omades palju erinevaid häid omadusi, nagu allergiavaba, soojapidavus, mustust hülgav, hooldusvaba. Kõik need oma­ dused tingivad selle, et tegemist on ühega kõige parematest naturaalsetest materjalidest maailmas. Samuti pöörame oma

toodete disainis ja valmistami­ ses tähelepanu põhjamaisele disainikeelele, kus pääsevad ­ mõjule naturaalsed värvid ning pisikesed ja ilusad detailid.

Nüüd, kui ALPAKA poed on Kanadas tegutsenud vahel­ duva eduga juba mõnda aega, on sobiv teha väike tagasi­ vaade firma Kanada-koge­ musele ja vaadata edasiste plaanide peale. Avasite oma kolmanda Kanada poe – Torontos asuvas Sherway Gardensi kaubanduskeskuses 2020.a. oktoobri lõpus, keset pandeemiat, kuu aega enne lockdowni, ning olite sunnitud viima oma tegevuse veebi­ põhiseks (samuti jäi kauba väljast kättesaamise võimalus (curbside pick-up). Palun rää­ kige, kuidas need tingimused mõjutasid poe tegevust.

Kui 2019. aastal saime esi­

mese Montreali poega Pointe Claire’i kaubanduskeskuses kogeda piirangutevaba lahtiole­ kut ja ülimalt head vastuvõttu klientide poolt, siis 2020 kah­ juks pidime maadlema väga palju covid-viirusest tulenevate piirangute ja üllatustega. Samas saime piisavalt kinnitust sellele, et oleme õigel teel ja õiges kohas, sest lahtioleku ajal võt­ ­ sid kliendid meid kõigis poo­ dides väga hästi vastu. Näiteks Rideau Centre’i poes Ottawas pidime uue poe avama kõigest nelja päevaga, aga kliendid teki­ tasid meie ukse taha saba juba esimesest päevast ja nii kolm nädalat kuni jõuludeni, kus kah­ juks pidime järgmiste piirangute tõttu poe sulgema. Õnneks tulid ka kaubanduskeskused meile renditingimustes vastu ja saime jätta Sherway Gardensi kesku­ ses oleva poe aastaringselt lahti, kuigi ka vahepealste piirangu­ tega.

Nüüd on kauplus juba mõnda aega taasavatud. Kas oskate juba öelda, kui popu­ laarseks on teie äri osutunud torontolaste seas ja kas on ka paljud kohalikud eestlased leidnud tee teie juurde?

Oleme torontolaste seas saanud väga sooja vastuvõtu osaliseks – aitäh teile selle eest!

Järjest rohkem inimesi lahkub meie poest rõõmsate emotsioo­ nidega, olles leidnud endale siit mõne sooja pleedi või padja, mis kindlasti toob neid ka edas­ pidi meie poodi tagasi. Kahjuks on piirangud meie kõrval olnud kuni tänaseni ja normaalne ­tegevus ei olegi taastunud ning samuti on vahepeal saabunud ka suvi, kus inimesed veedavad rohkem aega linnast väljas. Õnneks on meie valikus täna ka ülimalt hingav ja pehme mater­ jal Peruust nagu „Pima puu­ vill“, millest valmistame ka suviseid pluuse ja kleite ja ­ muud, nii et saame pakkuda oma klientidele kõige sooje­ maid emotsioone aastaringselt!

Varasemalt olete tegutse­ nud Quebeci provintsis – 2019.a. avasite esimese Alpaka poe Montrealis ning 2020.a. teise (need asuvad Lavali ja Pointe Claire’i ostukeskustes).

Kuidas on läinud nendel ja kas on ka mõningaid erinevu­ si Quebeci ja Ontario inimeste eelistuses ostusoovides?

Mõlemad Montreali poed on samuti piirangutele vaatamata saanud klientide poole väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Quebeci provintsis on võrreldes Ontario ja Torontoga ka veidi külmem ja talvisem, nii et mõnes mõttes oleme seal oma toodetega isegi rohkem nagu kodus. Kohe-kohe oktoobris avame nendes ostukeskustes jälle poed, et näidata ka oma kõige uuemaid tooteid.

Kuidas on te tootevalik viimasel ajal muutunud?

Oleme ka klientidelt saanud palju tagasisidet erinevate too­ dete nõudluse osas. Seetõttu on sellel aastal lisandunud meie valikusse mitmeid kudumeid, pleede ning ka mitmeid alpaka­ nahast valmistatud aksessuaare

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Tagasi põhilise juurde: vesi Kogu maapealne elu sai alguse eelajalooliste ookeanide vees. Vesi on meie tänases elus jätkuvalt olulisel kohal.

Meie kehas ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi, milles vesi ei osaleks. Keha koosneb 75% veest. Seda võib olla raske uskuda, aga püüa oma keha ette kujutada rakutasandil. Iga rakk koosneb õhukesest rakuseinast, mis ümbritseb suhteliselt väikest rakutuuma. Kõik üle­ jäänu on vedelik, peamiselt vesi.

Tundub loogiline, et see elutähtis vedelik vajab pidevalt uuendamist. Kui palju peaksime vett jooma? Kui oled väikest kasvu, siis vajad vähem vett kui pikad inimesed. Kui oled keha­ liselt aktiivne, siis vajad rohkem vett kui päev läbi laua taga istuv inimene. Kui tarbid vee­ ­ tustavaid jooke nagu kohvi, kofeiiniga teed, alkoholi või ­ koolajooke, siis vajad rohkem vett kui need, kes taolisi jooke ei tarbi.

Hakka katsetama ja jälgi, kuidas end tunned. Kindlasti joo hommikul kohe pärast ärka­ mist klaas või paar vett. See on nagu sisemine dušš, mis uhab neerud läbi, eemaldab mürgid ja annab kehale uude päeva

värskendava avalöögi.

Täiskasvanuna kaotame janu­ tunde, mida lapsed nii vahetult väljendavad. Selleks ajaks, kui janu endale teadvustame, oleme juba tõsises vedelikupuuduses.

Mõtle parem nii, et vee joomine võiks olla pigem ennetav kui vedelikupuudust leevendav te­ gevus.

Võta veepudel igale poole kaasa, ükskõik kas liigud ringi või töötad laua taga. Kui hoiad veeklaasi enda juures nähtaval, siis on suurem tõenäosus, et sul tuleb meelde sealt aeg-ajalt lonks võtta.

Joo vett keskhommikul, umbes tund aega enne lõunat.

Väldi suurte koguste joomist koos toiduga, sest see lahjendab seedemahlu.

Joo kindlasti veidi vett ka pärastlõunal. Sageli langeb õhtupoolikul energiatase, mida ­ paljud püüavad leevendada maiustuste või kohviga. Tihti­ ­ peale januneb keha hoopis vee järele, meie aga tõlgendame selle vajadusi valesti ja arvame, et vajame suhkrut või kofeiini.

Joo korraga nii palju vett, kui tunned end vajavat. Mõnikord avastame alles vett jooma hakates, kui janused me tege­ likult oleme.

RETSEPT:

Karastav kurgismuuti ingveriga kahele Hästi värskendava, jahutava ja puhastava toimega suvine jook 2 tassi (480 ml) tükeldatud värsket kurki 1 sl sidrunimahla 3 paksemat ingveriseibi 2 tl mett pool tassi (120 ml) vett Aseta kõik koostisosad k­ annmikserisse ning püreesta.

Vala smuuti kahte klaasi ning kaunista sidruni- või lainu­ lõiguga.

TEADE:

Viin ka sel sügisel populaarse veebipõhise sügispuhastuse läbi. Osa võtta võivad kõik, kellel huvi – igaüks omas kodus.

Alustame 18. septembril.

Sügispuhastus aitab sul • suurendada oma elujõudu ja mentaalset selgust • kaotada mõne lisakilo • kustutada magusahimu • omandada puhta, särava naha • vähendada põletikke ja lima • leevendada liigestevalusid • tunda end kergelt ja värskelt • tugevdada oma immuunsust Vaata täpsemat intot siit: https://marikab.com/cleanses-etc/ autumn-detox/ nagu mütsid, sussid, vestid ja muu. Tegeleme igapäevaselt ta­ gasiside kogumisega klientidelt ja täiendame oma kollektsioone samuti vastavalt.

Kas on plaanis vallutada ka uusi turge?

Kuna maailm liigub hetkel väga heitlikke radu pidi, siis hetkel keskendume muude olemasolevate turgude kõrval ­

põhiliselt Kanadale ja seejärel Põhja-Ameerika linnadele. Sa­ muti on mõned kaugemad plaanid teha midagi sarnast ka Jaapanis, kus meie tooted ­samuti väga hästi on võetud.

Aitäh vastamast ja edu edaspidiseks! (EE) Fotodel ALPAKA pood Sherway Gardensi ostukeskuses Torontos.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Töökuulutus

Triin Taal Triin Taal on üks Kanada eesti üliõpi­ lastest, kes sai 2020. aasta ESK stipen­ diumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Triin on sündi­ nud ja kasvanud Tallinnas, nüüd elab ta Ottawas, kus ta õpib kolmandat aastat Algonquini Kolledžis kaubandust – bakalaureusekraadi tasemel tarneahela haldamist. Triin omab teadusbakalau­ reuse kraadi sporditeraapias Londonist, Inglismaalt ja oli kuus aastat Eesti korv­pallikoondises nii mängija kui esin­ daja.

Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Eestlaseks olemise kohta: See on uskumatu, kui väike on see eestlaste maa ja til­ lukene on tema rahvaarv suure maailma vägevatega võrrel­ des. Kui palju sajandeid on võõrad väed eestlasi orjastanud, aga see väike rahvus on suutnud püsida elus ja hoida alles oma kaunikõlalist keelt.

Väga meeliülendav on olla osa sellest ja uhkusega rinnas tutvustada kõigile seda väikest, kuid ainulaadset ja erakordset kultuurikildu, kuhu iganes ma laias maailmas ka ei satuks.

Mul on äärmine õnn olla sündinud selle rahva seast, sündi­ da oma isamaal Eestis, veeta seal oma lapsepõlv ja kuulda oma vanaema pajatusi tema perekonna rängast Siberisse küüditamise ajast. Need on meie pere traagilised sündmused, kuid need on teinud meie pere tugevaks. Nende pajatuste na­ jal olen kasvanud sama sitkeks ja edasipüüdlikuks, õppinud toime tulema ka selliste raskustega, kus esmapilgul näib kõik võimatu. Siis kannustan ennast, et ma olen ju eestlane, ma ei saa nii kergekäeliselt alla anda, ma olen maalt, kus Tammsaare sõnade kohaselt tööd tehes tuleb ka armastus!

Nüüd võin uhkusega öelda, et mul on õnn olnud esindada Eestit rahvusnaiskonna ridades korvpallis. Loodan aga, et ainult selle auga ma edaspidi ei piirdu, tahan tõelise eestlase kombel teha oma elus veel suuri tegusid ja olla igati vääriline eestluse edasikandja.

ESK rolli kohta: Välismaal, võõras keele- ja kultuurikeskkonnas on kordi raskem säilitada eestlust. Eesti Sihtkapital Kanadas on teinud eestluse säilitamiseks väga suure töö ja panustanud hulgali­ selt aega ja raha… kultuuripärandi propageerimiseks. Siin on suudetud elus hoida eestlastele nii tähtsaid traditsioone ja seda on tehtud suure südamega ning puhtast entusiasmist.

Kuidas mina…

KANADA UUDISED

(Algus lk. 5)

muud kui vereproov, mis näitab, palju on haiguse läbipõdemise tulemusel tekkinud mulle im­ muunsust tagavaid antikehi.

Tundsin, nagu oleksin tagasi ,,back to the square one“ nagu inglise keeles öeldakse ja mis tähendab seda, et sama tark nagu alguses. Või siis sama loll.

Aga no mis sa teed. Tundub, et valitseb totaalne segadus selles osas, mismoodi peaks ­ käsitlema neid, kes on covidi juba läbi põdenud. Kõik kolm institutsiooni, kuhu helistasin, andsid risti vastukäivat infi.

Iseenesest poleks ju vettpida­ vamat tõendit kui see antike­ hade test, mis näitab selgelt, et sa oled kas vaktsineeritud või covidi läbi põdenud. Ja kui juh­ tub, et antikehi on liiga vähe, ja ma olen kuulnud, et nii võib tõesti juhtuda, et põed läbi küll, aga antikehi ei tekigi, no siis ma saan aru, et sind reisule ei lasta. Aga tavaliselt tekib neid põdemise järgselt rohkem kui pärast esimest vaktsiini ja kui selle kohta on olemas tõend, miks siis ei võiks inimene vaja­ dusel reisida ja samuti poleks mingit mõtet niisugusel ini­ mesel kusagil karantiinis istuda.

Minul kulmineerus see kergelt kafkalikuks kujunema

9

TORONTO. Toronto Regional Real Estate Boardi sõnul on kodude müügid linnas lange­ nud, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kuid on siiski kesk­ misest kõrgemal: juulikuus ­toimus ligi 9400 kodude müüki, mis on 14,9% vähem kui 2020.a. juulis, mis oli rekor­ diline suvekuu. Keskmine kodu hind oli TRREBi sõnul üle $1 miljoni, mis on 12,6% kõrgem kui aasta tagasi. (Lüh. Globalnews)

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogu­ konnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda.

Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama.

Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Hiina ekspordib järjest keerukamaid tooteid Harvardi ülikooli Growth Labi uue uuringu kohaselt oli Hiina 2019. aastal oma ekspordi keerukuse poolest maailmas 16. kohal. Sellega möödus Hiina kolmest riigist alates kaubandussõja puhke­ misest 2018. aastal. Eesti lan­ ges selles edetabelis koha võrra – 29. positsioonile, USA oli 11. kohal.

Pilk ajalukku

70 aastat Kanadasse saabumisest 70 aastat on möödunud sellest ajast, kui 3. augustil 1951 meie pere (Voldemar ja Helgi Liinve, vend Märt (6a 4k) ja mina Andres 4a 10k) jõud­ sime Kanadasse, Halifaxi – Pier 21.

Meie pere lahkus rongiga Uppsalast Rootsist Kopen­ hagenisse, et saada kohta laevale IRO (International Refugee Organization) kaudu. Selle ­laeva nimi oli ,,Anna Salen“.

Rongisõidu ja meie kraami eest, mida saime kaasa tuua, pidime ise maksma. Paadisõit ­ maksis 740 kr isiku vanemale ja lastele oli 370 kr nina pealt.

Paadimeeskond olid rootslased, sest paadi kodu oli Stokholmis.

Ma mäletan rongisõitu, kui rong läks parda peale, et Taani saada.

Indeks mõõdab riigi poolt eksporditavate kaupade mitme­ kesisust ja tehnoloogilist keeru­ kust ning ekspordimahtu.

Andmed näitavad, et Hiina suutis USA tariifidest hoolimata oma positsiooni tõsta, ekspor­ tides teistesse piirkondadesse, ütles Growth Labi vanemteadur Tim Cheston.

Kõrge positsioon ei garan­ teeri kiiret majanduskasvu: Jaapan on olnud edetabelis esikohal 19 järjestikust aastat, ­ samas on nende majanduskasv olnud aeglane. Pigem on riigi

ekspordi keerukuse ja praeguse SKT taseme vahe ühe elaniku kohta kõige tugevam riigi tulevase majanduskasvu en­ ­ nustaja, selgub uuringust.

Hiina eksporditulemused ­vastanduvad tema peaaegu sama suure rahvaarvuga, kuid vähem jõukale naaberriigile Indiale, kelle positsioon oli 2019. aastal 43. kohal.

Kuna Hiina on edetabelis arenenud riikidest ettepoole lii­ kunud, ootavad neid ees suure­ mad väljakutsed oma edusam­ mude säilitamisel. (PM/EE)

Meie lahkusime Taanist 23. juulil. Paadi peal naised ja lapsed olid eraldi meestest. Kes olid võimelised, need inimesed olid toimkondades tööd tegemas kas köögis, paadi korrashoiul või muude töödega. Toit oli rootsipärane. Paljud jäid mere­ haigeks.

Halifaxi jõudes olime barak­ kides karantiinis nädal aega, enne kui saime edasi liikuda.

Meie siht oli jõuda Torontosse.

Esialgu meie olime riigi poolt suunatud Windsorisse. Isa tea­ tas, et tal oli tuttav Torontos, kes võtab meid sisse ja aitab meid. Riik lubas meil siis Torontosse jääda.

Olime nende tuttavate juures natukene aega ja siis kolisime eestlaste korterimajja Sher­ bourne’i ja Isabella nurgale ühe suure toalisse korterisse. Isa sai töökoha jalgratta-vabrikus ja ema läks ettekandjana restorani.

Natukene aega hiljem üks ema

tuttav ütles, et lähme koos komptomeetri-kursusele ja nad lõpetasid ja said tööd Simpsonis Yonge’i ja Queeni nurgal. Vend ja mina läksime lasteaeda sügi­ sel – ei teadnud inglise keelt.

Mäletan, et vend ja mina olime korteri maja ees ja üks nooruk kutsus meid ,,DP“-ks. Ta leidis siis maast metallpurgi kaane ja viskas vennale näkku, see lõi talle huulde ja tal oli vaja haava õmblemist arsti poolt. Tere ­tulemast Kanadasse!

Neli aastat hiljem meil oli oma maja Humberi orus ja mul oli viies algkool.

ANDRES LIINVE

••• Olete kõik teretulnud saatma ja jagama oma lugusid Kanadasse jõudmisest ja uue elu alustami­ sest uuel maal. Palun saatke oma lugu: Eesti Elu, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2 või saatke e-postiga: eetalitus@ees­ tielu.ca

hakanud kadalipp päev enne reisi tehtud antigeeni-testiga (mitte segi ajada antikehade-­ testiga!!!), mis oli mulle meel­ divaks üllatuseks negatiivne.

Pidin seda näitama nii Tallinna lennujaamas kui ka ümberis­ tumisel Stockholmis ning loo­ mulikult ka Berliini lennujaa­ mas. Oma tembeldatud perearsti tõendi ja antikehade testi pabe­ riga, mis küll näitas, et mul on neid kehasid üle 2000 ühiku, peaaegu sama palju kui minuga samal päeval testi tegemas käinud peaministril, oleks ma tõenäoliselt siiamaani Tallinnas Lennart Meri nimelises lennu­ jaamas. Aga mine sa tea. No ja Pilt paadi peal. Mina maas ees valge mütsiga, Märt minust paremal. Ema, valges mantlis, kohendab õlakotti kes üldse paegu midagi teab… ja isa temast paremal, valges mantlis.

10

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonia asserts its continuity 30 years ago The sights and sounds of restored independence – some personal vignettes On August 20, 1991 the Estonian Supreme Council, elected during the Soviet occupation in March 1990, but widely accepted as the equivalent of a parliament established through a demo­ cratic process, restored the country’s independence.

On August 26, Canada ­announced the establishment of diplomatic relations with Esto­ nia, Latvia and Lithuania. By comparison the USA did so on September 2, by which time some 40 countries had done so.

With Iceland being touted as the first to quickly back Estonia’s re-established inde­ pendence August 22, Canada is also recognized as one of the early states to give its endorse­ ment to Estonia asserting conti­ nuity and reclaiming indepen­ dence.

Canada, in announcing its support, emphasized that it “never recognized their an­ nexation by the Soviet Union. … Canada maintained de jure recognition against the day when Lithuania, Latvia and Estonia would be free to re­ claim their independence. That day has come”.

(We recall the TV image of Canadian Prime Minister Brian Mulroney and US President George W. Bush standing side by side on the lawn of Bush’s Kennebunkport, Maine summer estate when Mulroney an­ nounced Canada’s intention to recognize the restoration of in­ dependence for the Baltic states. Bush’s lack of any ac­ knowledgment of Mulroney’s statement has been puzzling for the Balts and the theoretical speculation as to the reasons do not provide a logical explana­ tion. In this context one remem­ bers that Washington ­ offered the most staunch and steady support for Baltic indepen­ dence. In fact, the USA approved the existence of ­ Estonia, Latvian and Lithuanian pre-war diplomats to remain as the fully accredited emissaries of the de facto non-sovereign

states. When Dr. Aarand Roos was appointed to Estonia’s Consulate General in New York in the early 1980’s, even though he had not been a member of Estonia’s pre-war diplomatic corps, he was not designated as an ‘Honorary’ Consul, but was accorded with full diplomatic accreditation including privi­ leges, immunity, etc.)

Shortly thereafter I received a phone call from Michael Wilson inviting me to join him in a delegation from Canada travelling to the three Baltic states to formally establish diplo­ matic relations and to determine the most urgent ­ ­priorities that needed attention.

Wilson had been finance minister for several years and was singularly the most promi­ nent member of cabinet next to Prime Minister Brian Mulroney.

Wilson was now Minister of International Trade.

But more significant for him to be chosen as Canada’s repre­ sentative reviving the diplomatic accords, was his position as co-Chair of the Parliamentary ­ Sponsoring Committee for the annual Baltic Evening on Parliament Hill. Lithuanians, Latvians and Estonians did not represent any meaningful voter group to influence election re­ sults in Wilson’s riding. It was his genuine concern for the fate of the Baltic states and his advocacy of self-determination ­ for its legitimate citizenry.

The delegation consisted of Wilson, federal officials from several ministries and the four­person executive of the Baltic Federation in Canada (of which I was the chair at the time).

Other Estonians in the group were Ruho Paluoja, V.P. of the Baltic Federation, Arvo Niiten­ berg, Executive V.P. at Ontario Hydro (later to be Estonia’s first Energy Minister), part of a small group of senior execs in major Canadian industries, and Jaan Soosaar, from Halifax, who joined us in Tallinn.

Those in Wilson’s immediate delegation left Mirabel Airport on August 31 headed for Frankfurt, Germany, where we participated in a lengthy meet­ ing with diplomats from the Canadian embassy in Moscow.

This group also included

Ehatare nursing home awarded over $350,000 infrastructure grant The Ehatare Long Term Care Home has been awarded funding from Infrastructure Canada together with pro­ vincial funding for several important projects, ensuring security and accessibility. For example, air conditioning and return air systems will be renewed in the nursing home, new security cameras will be installed, and the IT infra­ structure will be completely updated. This will also fund accessibility and security upgrades to the entrance and parking area.

Ehatare has also received government funding for Covid-19 infection control. This has funded regular Covid-19 testing, masks and other PPE (personal protective equipment) and extra cleaning staff and ­entrance screeners. The nursing home obtained new beds and lifts. Carpets were replaced with washable flooring, auto­ matic faucets were installed, and beautiful new washable ­furniture was obtained for areas in which nursing home residents

RCMP security personnel and communications specialists with two large crates of encryption and transmission equipment for the minister to be in secure ­contact with Ottawa.

The unusual circumstances of Wilson’s visit required a full briefing of what to expect upon arrival in the three Baltic capi­ tals. Not the least of which was the deliberate avoidance and ab­ sence of any visas the Soviets required during its occupation of the Baltic states. We all agreed that while diplomatic caution must prevail at the point of entry to Lithuania – at its airport – we would stand firm and not surrender our passports to any possible Soviet official that may still be on duty as a border guard, especially know­ ing that the Soviet Border Guard unit was actually a divi­ sion of the KGB and recog­ nizable in their KGB uniform.

Even though Estonia had managed to assume control of ­ their border points with the West, we did not know how far the Lithuanians had advanced in replacing the old Soviet point of entry system with their own personnel and procedures.

Wilson deemed it unacceptable to submit to the control of the remnants of a totalitarian regime against which he had ­ fought so determinedly.

When leaving for Vilnius

Nr. 31

Ehatare’s new washable furniture and flooring.

Recently a mobile opera was performed for Ehatare residents!

participate in activities to en­ sure that residents’ living areas are kept fully cleaned. Lighting levels are being increased and upgraded with energy efficient LED lighting.

Ehatare has not suffered from the Covid-19 consequences that have been experienced in many other retirement and ­long-term care homes.

The activities have continued at Ehatare throughout Covid, through the ingenuity of our Activity team with Janne Laanemaa’s leadership. Live

feed concerts from Estonia have been presented on a big screen, including Ivo Linna, Ott Lepland, Karl Madis, Mart Sander, Peeter Kaljumäe and many others. Lief and Laas Kolga, working at Ehatare this summer under the Canada Summer Jobs program, are curating select Estonian vinyl ­ records and music alongside other work. During summer live performances can be enjoyed outdoors. Recently a mobile opera performed for Ehatare ­ residents!

from Frankfurt, we walked a distance across the airport ­tarmac to the Canadian Forces’ airplanes waiting for us in a special location. Wilson and his immediate group of approxi­ mately six, boarded a sleek Lear executive jet.

The rest of us looked at a military, prop-driven Cosmo­

politan Transport (I think) to board. A Canadian business executive commented that he ­ had been an air force pilot and had flown this plane. He was asked when. “Thirty years ago.”

“This type of plane?” “No, this very plane.” He recognized the I.D. number. (to be continued) LAAS LEIVAT

Secretary of State for External Affairs, Barbara MacDougall’s announcement of Canada’s recognition of Estonia’s re-established independence in 1991.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Opinion: Human rights defenders are increasingly targeted by repressive states, at home and abroad Marcus Kolga, Miriam Memarsadeghi, Kaveh Shahrooz, The Globe and Mail A leading voice for human rights in Iran is targeted for kidnapping by agents of the Iranian regime from her home in Brooklyn, where she resides as a citizen of the United States. A Saudi com­ mentator is dismembered in the Saudi consulate in Istan­ bul. A plane travelling from Athens to Vilnius is forced to land in Minsk so that a young Belarusian journalist can be arrested.

These stories – of Masih Alinejad, Jamal Khashoggi, and Roman Pratasevich respectively – remind us that activism and journalism are both vital and dangerous. They also point to a growing international trend which human rights defenders are calling “transnational re­ pression.” The message to ­democracy activists is clear: No matter where you are or which

passport you carry, you are not safe anywhere.

In many ways, repression ­beyond borders is nothing new.

Iran, for example, has carried out dozens of extraterritorial assassinations, killing military ­ officials of the old regime, a former prime minister and even an entertainer. It recently kid­ napped and killed Ruhollah Zam, an outspoken journalist.

Facing no consequences for this gangsterism, Tehran has recently expanded its efforts, culminat­ ing in the recently foiled plot to kidnap someone on U.S. soil.

Other countries have taken notice. The Kremlin, for ­ example, has practically made ­ the poisoning of critics abroad a pillar of Russian statecraft.

China appears to have added a new twist by pressuring comp­ liant foreign states to clamp down on those it wants to ­suppress.

Internet-based technologies have only added to the tyrants’ arsenal. Dissidents routinely suffer virtual intimidation and defamation, regardless of their

Farewell to Enn Tarto (2) Jüri Estam One of the first descriptions of the hardscrabble conditions in the Gulag Archipelago finally leaked out beyond the borders of the USSR, when a translation of Alexander Solzhenitsyn’s “One Day in the Life of Ivan Denisovich” appeared in West­ ern bookstores. In this brief and essentially autobiographical work, Solzhenitsyn described among other things how two Estonians stick together in the perilous conditions of the camps.

They share their meager rations and speak to one another in their native tongue, sticking ­together through thick and thin.

They thus manage to improve their prospects for survival a bit, even under the “every man for himself” game rules that pervaded the Gulag.

For decades after WW II, the borders of the USSR continued to remain so hermetically sealed that little objective news from these parts leaked out to the ­international community. Only a handful of people on the out­ side had even heard of the re­ sistance movements in Estonia, Latvia and Lithuania. It was as if the wind was sweeping away their words, to paraphrase the title of a book by Doris Less­ ing. It would be many years until Europeans and people ­ living in the Americas and in ­ other parts of the world would learn of the names of Soviet human rights activists such as ­ Andrei Sakharov, and before the borders of the USSR would become porous enough that information about political ­ opposition in Russia and the ­

o­ ccupied Baltic States began to leak out with some frequency.

To make matters worse, the few Western correspondents based in Moscow were only rarely able to make short trips to Estonia, Latvia and Lithuania.

Although Baltic political prisoners were known to substantially make common ­ cause with the Russians that they came to know in the vast network of Soviet punitive camps spread across the east and the north of the USSR, there were things that set Esto­ nian, Latvian and Lithua­ nian political prisoners apart from their Russian cellmates. There were crucial differences in the aspirations and mindsets of Baltic political prisoners and their Russian counterparts.

While all of them could be ­categorized as prisoners of con­ science, the men and women of Baltic origin in the camps weren’t “anti-Soviet”, even if Soviet ideologues and the Soviet system emphatically tried to label them as such.

Rather: they were pro-indepen­ dence, seeking an end to the ­occupation of their countries.

During my years as a jour­ nalist at Radio Free Europe, I encountered more than one Russian emigre in the West who said outright that while they ­believed in democracy and were as anticommunist as the best of them, that if it were up to them, the Baltic States would never be permitted to break away from the future Russian Empire that they envisaged.

It would be accurate to say that while Russian critics of the Soviet regime were dissidents,

11

physical whereabouts. A report from Oxford University shows a number of illiberal governments – such as those of Russia, China, Venezuela, Azerbaijan, Syria and Turkey – target ­individual activists with threats, abuse and libel online. They do so through fake social media accounts and algorithm-fuelled propaganda that “amplify mar­ ginal voices and ideas by in­ flating the number of likes, shares and retweets they receive, creating an artificial sense of popularity, momentum or rele­ vance” for pro-dictatorship policies as well as individuals ­ and groups attacking activists.

The psychological effects of this strategy on activists cannot be overstated.

Targeted online attacks ­accompany cybersurveillance on populations at large. Beijing, for example, is increasingly ­relying on artificial intelligence to monitor civic organizing or protest and to promptly extin­ guish such attempts. Omi­nous­ly, China is also exporting this technology to countries such as

Egypt, Kenya and Uganda, ­creating an illiberal alliance and imperilling dissidents in more and more countries.

These tactics are intended to strike fear in anyone who dares speak out about repression or corruption. To fight for freedom now means being tracked, de­ famed and rendered physically and psychologically vulnerable, no matter where the activist or journalist lives. When autocrats cannot reach these individuals themselves, they intimidate and imprison their family members as a means to control their speech and actions abroad.

Dictators engage in trans­ national repression for one ­simple reason: to stay in power and continue enriching them­ selves. Sadly, the confluence of Western apathy and corporate greed have permitted tyrants to increase such aggression with­ out incurring a cost. This harms not only dissidents, but gives autocrats incentive to under­ mine the rule of law and other democratic institutions in free countries. The only way to end this growing pattern is to impose a severe cost for such ­ repression and hold officials to account.

This includes using targeted Magnitsky sanctions against rights violators and their corrupt

enablers, invoking universal jurisdiction to prosecute crimi­ ­ nal leaders on Western soil, increasing refugee visas for ­ dissidents and employing our ­ security forces to offer them more protection, grounding the flights of any state that takes its repression to the skies, and ex­ pelling diplomats who organize and enable transnational repres­ sion. Equally critical is the need to educate elected Western ­officials, police and intelligence services, media and citizens about the threats of foreign interference and influence ­ ­operations.

Estonians and their fellow free­ dom fighters from Latvia and Lithuania were not. The latter weren’t out to reform the Soviet system, but rather they were classical members of resistance movements, with the primary objective of winning back longlost independence for their ­occupied homelands.

The one crucial political act that Enn Tarto and a number of other Baltic activists and prisoners of conscience simply ­ have to be remembered for is the Baltic Appeal that he and a number of other signatories managed to smuggle out to the Free World in August of 1979.

That petition was addressed to the governments of the two German states, the USSR, as well as the signatories of the Atlantic Charter, and to Kurt Waldheim, who was the Secre­ tary General of the UN at the time. The petition called for the elimination of the consequences of Molotov-Ribbentrop Pact and for allowing self-determina­ tion and independence for the Baltic nations. The Appeal was signed by 37 Lithuanians, four Estonians and four Latvians. An important reaction by the in­ ternational community to the Appeal was the Resolution of the European Parliament dated 13 January 1983, that clearly affirmed the right of the Baltic peoples to self-determination (once again).

In terms of personality, Enn was tough as nails. Despite what he’d been through, he and many of his fellow Estonian prisoners of conscience didn’t just contribute to the winds of change that miraculously brought the Baltic States back into the fold of the free parlia­

mentary democracies in 1991, but he also continued to make a variety of contributions to the restoration of civil society in Estonia during the following years. He was a member of the Congress of Estonia, and also on several occasions of the Parliament of Estonia after his country had regained its in­ dependence. His now-widowed wife Piret shared and continues to share Enn Tarto’s values and aspirations, and is a good ­human being.

Toward the end of his life, the hardships that Enn Tarto had endured in the Gulag finally took their toll, and his health declined.

Enn was exactly as you might have expected him to be.

Not just serious in nature, and appreciative of ironic humor, as is common among many Esto­ nians, he was a no-nonsense kind of a guy and a bit gruff at times. Of stocky stature and sporting a beard, he was the kind of man who answers the call of duty even under the most merciless of conditions.

The way it feels to me, ­modern-day Estonia still hasn’t made the completest of breaks with the difficult Soviet past, but the situation fortunately continues to evolve. 50 years of occupation leave deep scars, and many Estonian patriots were physically eliminated during those years. Thus it’s also my feeling that during his lifetime, Enn Tarto didn’t receive the full extent of the ­ attention and honors that he ­ ­actually deserved.

The important thing now that he has left us is to remember him well, for he was a great son of Estonia and an insufficiently

sung hero. Tarto has now taken his place in posterity, along with just a handful of great men and women in Estonian history, to include the ancient freedom fighter Lembitu, and two men from more recent times, those being admiral Johan Pitka and the great statesman Otto Tief.

Because the last of the Estonian freedom fighters and the valorous Russian human rights activists of the 20th century are taking their fare­ ­ wells now, this is an appropriate time to stop for a moment in ­respectful and thankful remem­ brance of that particular breed of people.

In my opinion, there were no more than two or three truly senior figures of the non-violent ­ later chapter of the Estonian resistance movement. Two of ­ them – Kalju Mätik and Enn Tarto – have now, as of late, passed on.

Former political prisoner Mart Niklus in the city of Tartu still continues to “hold the fort”.

Estonians are not so senti­ mental as to ever speak of martyrdom, but the phrase ­ wouldn’t in some regards be out of place in respect to what Enn Tarto had to go through. Halfway acknowledged, and halfway fated to not receive the full attention and honors that they actually deserve, the hugeness of the sacrifice borne by Niklus, Tarto and Mätik calls out to be acknowledged. It is thus incum­ bent upon Estonian society to regard and honor them sooner or later with all of the respect that they rightly deserve, along with many of their lesser-known brothers and sisters who did the right thing, simply because their consciences did not permit them to do otherwise.

But before implementing those policies, our governments must first recognize the scale of the problem. It is no exaggera­ tion to say that if the free world does not see and counter these tactics, it will lose a war against illiberalism just as significant as the ones it won against fascism and communism. Only when we recognize that transnational repression is an existential risk to the world’s democracies can we institute strong deterrence for its use.

(Marcus Kolga, Mariam Memar­ sadeghi and Kaveh Shahrooz are all senior fellows at the Macdonald-Laurier Insti­ tute.)

12

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

The 2021 Elora Festival Online presents the Estonian Philharmonic Chamber Choir and much more!

The pandemic has affected us all in so many different ways, but it has been particularly difficult for the cultural industry, and especially for choirs all around the world.

The Elora Festival, under the artistic direction of Mark Vuorinen since 2018, is Canada’s choral festival, which normally takes place every July in the artistic village of Elora, one and a ­ half hours west of Toronto.

The Festival features not only international choirs and vocal ensembles, but also chamber music and popular music ­concerts.

The heart and soul of the Festival is The Elora Singers, one of Canada’s finest pro­ fessional choirs, also led by Vuorinen. The Singers normally perform no less than 15 con­ certs during the Festival, both on their own and in collabora­ tion with other choirs and artists of different genres. ­ During a normal concert season The Elora Singers present interesting and diverse pro­ ­ grams not only in Elora, but also in other cities. They also regularly commission new works and record new CDs. Mark Vuorinen is a scholar of Baltic choral music, who has been studying the Baltic choral

sound, Baltic composers and choral traditions for over 20 years. His doctoral dissertation was dedicated to the music of Arvo Pärt. Mark has organized tours to the Baltic States for choristers from his Kitchener choirs – the Grand Philhar­ monic and the University of Waterloo choral program, in­ cluding attending the Estonian and Latvian Song Festivals in recognized artists. Canadian recent years. baritone Russell Braun will In March 2020, concert halls present a recital with pianist and choral activity were si­ Carolyn Maule and the tenors lenced by the pandemic around and basses of The Elora the world. Since then, we have Singers. Cellist Katie Schlaijker learned so much about how to of the Penderecki String Quartet produce online concerts, im­ will join The Elora Singers in proving on and learning new “Reflection”, the first concert of methods, perfecting the creative the Festival. The Rolston String quality with every new program. Quartet and Friends will This summer, despite the on­ ­ perform “Music of Vienna” as going pandemic restrictions, we part of an exchange with the have managed to assemble a Festival of the Sound. We are wonderful group of world-class thrilled to also be presenting the international choirs and cham­ British vocal ensemble ber musicians for the 2021 VOCES8, the Jason Max Elora Festival Online from Ferdinand Singers from the US, August 5–28, 2021. The Elora and the Estonian Philharmonic Singers will perform four unique Chamber Choir, under the artis­ and gorgeous programs which tic direction of Tõnu Kaljuste. were recorded recently in Ha­ The Estonian Philharmonic milton, Toronto and Kitchener, Chamber Choir will perform a observing all public health and program dedicated to composer safety protocols.

Veljo Tormis, featuring his In addition to our own con­ “Kalendar Songs”, folk song certs, there will be five more ­ arrangements about important concerts with internationally­ celebrations in Estonian (and

HIIS: an Indie PC Game Taken From a Sage’s Cauldron Vincent Teetsov When I was in high school in the UK, my friends put a lot of mental energy into the future prospect of university.

We sweated over preparing for the impending humongous exams at key points of each school year. At other times, we kept up the pretense of studying, when really we were blowing off steam by wander­ ing around outside, going to the convenience store, pluck­ ing on a cheap guitar, or diving into the teenage hyp­ ­ nosis of YouTube and video games.

It’s with amazement that I learn about high schoolers who are using their time to make the type of content that allowed us to unwind back then. HIIS is an example of some Gen Z bril­ liance and their perceptiveness surrounding the intellectual ­potential of digital art.

HIIS was officially launched on February 11th, 2021, and was developed and published

by Bottled Fantasy Games. As they describe it, “We are a small team of high school ­students from Estonia. We have always wanted to make a game, but this opportunity was granted

to us when our school gave us the chance to make a student company (instead of a boring research paper).”

What we get instead of a research paper is a game that ­ gives you a decent amount of flexibility. As a “sandbox” style game, you inhabit a vast island which remains open to amble your way through. The scenery is not just a backdrop: it’s full of plants, seeds, mushrooms, seashells, and other objects that you will use to serve your ­character’s purpose as a mage.

The central objective of the game is to make potions based on the requests of folks from beyond the island. The requests wash up on the island’s shore, and it’s up to you to come up with solutions to the customers’ dilemmas as they become ­increasingly difficult.

To do this, players have to shrewdly comb through the island to pick plants (or seeds ­ to grow plants in your own garden), collect water from a ­ well, brew ingredients in a big cauldron, test the potions you make, and then send them back to customers.

You may lose count of how many plants are around the ­island, but you’ll gradually find

out which ones require more effort to harvest, including ­ those with defence mechanisms like spikes. It can also take a while to get the potions just right. Testing them on your own character can make you woozy.

Testing potions on a stool can cause it to grow eyeballs! What you notice about each potion is tactical information for future potion requests, so be sure to write it in your character’s ­notebook for reference.

Thankfully, even with these challenges, when you begin playing HIIS, it starts out with a tutorial, to get you acquainted with the vast island and equip you with all that you must know in your quests.

Apart from fulfilling potion orders, there are quirks to be amused by, like using an ­exploding potion to launch you to the top of a mountain or to the other end of the island.

Amusements like these alleviate the tough lineup of potion making sessions. With game­ based currency you earn while playing, you can buy miscel­ laneous curios like crowns and coffee cups. You can buy a compass that helps you find your way back home; a worthy purchase when the day quickly descends into night and your surroundings become veiled by darkness. You can also make additions to your character’s

Latvian) culture. Before this concert, Mark Vuorinen will chat with Tõnu Kaljuste about Estonian choral traditions, Veljo Tormis and what life has been like for the choir during the pandemic. There will be similar chats with all of our guest artists before their concerts as ­ well. The Estonian Philhar­ monic Chamber Choir concert is sponsored by the Northern Birch Credit Union, for which we are most grateful!

For full details about the 2021 Elora Festival Online, please visit our website at www.elorafestival.ca, where you may also purchase tickets!

All concerts will be available to view from the date of their ­premiere, as many times as you wish from anywhere you have access to the internet until September 6. Ticket prices vary and we ask you to consider how many people will be watching the concerts together on one

d­evice when choosing your ticket price.

We hope that by Christmas, we will be able to perform for live audiences in concert halls and share the gift of music with all of you once again. We have been missing this experience over the last 18 months! Our artists and arts organizations have had a particularly difficult time during the pandemic, and we are most grateful for any support for either the Elora Festival or The Elora Singers.

Donations may be made through CanadaHelps.org and are most greatly appreciated.

For more information, contact me at laura.adlers@elorasingers.ca We hope you can join us at the 2021 Elora Festival Online from August 5 – 28. Enjoy the concerts!

cabin.

clues and prompts along the way like other games, so be patient and be prepared for ­ lateral thinking. Visually, the ­ isolated world (it’s just you on the island) reminds me a bit of Portal from 2007, or even a throwback like the 1993 hit game Myst.

The title HIIS, of course, r­efers to the sacred groves of Estonia. The link between the game’s tasks and the meaning behind such places is a little bit tenuous. Nevertheless, I imagine the title was chosen to describe the esotericism of this game’s landscape and to connect back to the magic of Estonian ­traditions.

How will this game fit among others you’ve enjoyed playing in the past? Well, think­ ing of other comparable games, HIIS has some of the trial and error and brain-bending puzzles of the Nancy Drew game series

by HeR Interactive. It has a self-directed approach to game­ play. You won’t be fighting bosses, and there aren’t lots of

LAURA ADLERS Executive Director The Elora Singers and Festival

For those interested in p­ laying, you can easily download HIIS from Steam: ­ https://store.steampowered.com/ app/1453230/HIIS/ Your com­ puter will need to be running Windows 7 or higher (the game isn’t compatible with macOS).

I wouldn’t call myself a big gamer by any means, but this game is a stimulus for nostalgia and makes me want to find out how to make something like it of my own.

HIIS gameplay still from Bottled Fantasy Games.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

13

Global Estonian Insights: Oskar Metsavaht and the growth of sustainable fashion Vincent Teetsov

The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future.

We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com­ pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Photo: eco-age.com

In 2020, the BBC reported that “globally, an estimated 92 million tonnes of textiles waste is created each year”, which is set to increase by 42 million tonnes by 2030. It was also said that “the equivalent to a rubbish truck full of clothes ends up in landfill sites every second.”

Clothing is a consumer necessity. Moreover, it’s a ­ creative product that so many ­ people enjoy and spend money on. How, then, can fashion ­become more prudent about the waste it creates, while meeting this demand and financially ­sustaining its workforce?

These are questions circulat­ ing in the fashion industry, for which we may find answers in the work of Oskar Metsavaht and his fashion company, Osklen.

Metsavaht was born in Caxias do Sul, in the Brazilian state of Rio Grande do Sul, to a father of Estonian heritage and a mother of Italian heritage. His paternal grandparents emigrated from Estonia to Brazil in the 1920s, and it was through his family that he and his siblings developed an interest in ecology and sports. Speaking of his youth, he has said, “...my father, who loved outdoor ­ sports, taught me how to appre­ ciate and respect nature.”

This is quite fitting because his surname, Metsavaht, refers to the historic Estonian forest rangers who took care of the forests surrounding Estonia’s manor houses, and later on, ­forest districts designated by the Estonian government. Metsa­vaht has described how his grand­ parents and father had a­lways raised him according to the principles of being a guardian of sorts in the outdoors.

In addition, his parents were both academics. His mother was a professor of history and philosophy and his father was a professor of medicine. Follow­ ing in these footsteps, he packed up and moved to Rio de Janeiro to study to become a doctor and work in sports medi­ cine. However, eventually, he found a new direction through physical activity. “With all that I learned at home, I started to travel and go on expeditions where I would camp in the woods, on beaches, and snowy mountains.” One particular expedition in the Andes ­ Mountains was the impetus to start an outdoors brand.

In 1989, he founded Osklen, which has become an interna­ tional fashion brand with foot­ wear, clothing, and accessories.

Attending the United Nations Conference on Environment and Development in Rio de Janeiro in 1992 brought the principles of sustainable development to the forefront of his business mission.

One way Osklen approaches

Employment opportunity

sustainability in fashion is the use of recycled cotton. This keeps it out of landfills and re­ duces the amount of water used to make a garment, considering that it can take 2,700 litres to make one cotton shirt, as esti­ mated by the World Resources Institute. At other times, Osklen manufactures with organic ­cotton, silk, and jute.

The skin of salmon and pira­ rucu (a large freshwater fish) has been used for sneakers.

This excess material is sourced from the fishing activities of 378 communities in the Amazon, the sale of which has “generated a 30% increase in the income” of each family­owned supplier. To make the leather, Osklen collaborates with a tannery called Nova Kaeru, which uses “vegetable oils and a mix of biodegradable products and organic dyes” in its tanning process.

In Osklen’s Fall-Winter 2019 collection, dyes were made out of “turmeric, urucum, and chlorophyll,” avoiding harsh ­ chemicals that can seep into groundwater when clothes are discarded.

For some products, recycled PET plastic is used. At one point, this came from a project where Osklen collected over 270,000 plastic bottles. Syn­ thetic clothing has its issues, particularly when it releases microplastics into the ocean, ­ but recycling does make the most of plastic that is already in the system.

Ideas are cultivated by Instituto-e, a non-for-profit that Metsavaht founded, which, among other activities, has led research to develop materials to be used in fashion.

All this is done with Osk­ len’s motto in mind: “As Sustainable As Possible, As Soon As Possible.” In its public messaging, the company de­ clares its “deep respect for local communities and the environ­ ment surrounding them.”

One can apply this in Canada and Estonia, too. Not only should the land be taken care of by industry in a position of respect and stewardship, but ­

Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

with the mindset of being able to continue manufacturing longterm without pollution and ­resource depletion.

To be clear, Osklen’s products have a higher price and are part of the luxury market. Their mode of operation is not very common and will remain more costly until more companies ­operate in a similar way. How­ ever, the hope is that the ­products themselves last longer and have a longer lifespan from manufacturing to waste.

Beyond business, Oskar Metsavaht has maintained his connection with Estonia, having worked as Estonia’s honorary consul in Rio de Janeiro, where he currently lives. When the Honorary Consulate opened there in 2008, former Estonian Minister of Foreign Affairs Urmas Paet said that “These consuls help to intensify the economic and cultural ties ­between the two countries.”

Whether in commerce or diplomacy, it’s motivating to ­ observe an individual like Oskar Metsavaht take leader­ ship where they live, and to see that the Estonian diaspora holds onto its long-standing values of land stewardship.

EFC Scholarship recipient

Aleksa Gold Aleksa Gold is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund.

Aleksa has attended Toronto Estonian Schools, been active in Guides and at­ tended Jõekääru and Kotkajärve camps.

Currently, she is in 3rd year Biology at the University of Toronto. Aleksa is also an elite athlete, swimming for the Estonian National team at the World and European Championships. In February 2021, Aleksa set a new Estonian record for 200m backstroke, meeting the Olympic Selection Criteria for the Tokyo Olympics, where she hopes to represent Estonia.

On being Estonian Being Estonian has given me a lot, it has enriched my life and opened many doors for me. Being Estonian has taught me the importance of community… Being Estonian means that I have a unique history and experiences. I have had the pleasure of growing up in an environment that teaches chil­ dren about valuing traditions and culture, and amongst a community that supports its youth.

I consider myself very lucky that, although living in a large country with many different cultures, our Estonian com­ munity has remained strong and worked hard on keeping us close to Estonia. The sense of being Estonian gives me a unique identity in our country and in this globalized world, where it is increasingly difficult to have a sense of belonging and community.

On EFC:

Martens Summer School in International Law Held July 26-July 30 via Zoom, this year’s summer school drew record atten­ dance. Thirty-eight attendees – 50 percent more than the usual in-person attendance in Pärnu – from universities of 25 countries explored “The Law of the Sea and Polar Regions,” “The Fundamentals of Investor-State Arbitration,” “Landmarks in the recent case law of the European Court of Human Rights,” “The prohibition of torture in international human rights law.”

A distinguished faculty in­ cluded Judge Julia Motoc of the European Court of Human Rights, professors Alex G. Oude Eiferink of Utrecht University (Holland; Mykola Gnatovsky, Taras Shevchenko

Estonian Foundation of Canada (EFC) is a charitable orga­ nization with a goal to support Estonians in Canada and to promote the Estonian language, culture, traditions and heri­ tage initiatives through the Estonian community in Canada.

This makes it their mission to preserve and promote Estonian culture in Canada.

EFC is important for the community as it ensures an Estonian future in Canada… In a country as large as Canada, it is important to stay connected to our heritage and our com­ munity so that the future generations may benefit from the same programs and ensure that our traditions are passed on.

EFC is very important and necessary if we want to continue a strong Estonian connection and community in Canada for years to come.

National University (Ukraine); Martins Paparinskis, University College (London, UK). Alexan­ der Lott, Tartu University School of Law, gave the Martens Annual Lecture.

Martens School in Inter­ national Law is curated by pro­ fessor Lauri Mälksoo, Tartu University School of Inter­ national Law. Financial support was provided by the Estonian American Fund.

The ninth summer school attracted attendance from far­ ­ away countries like Argentina, Bangladesh, Brazil, India, Indonesia, Philippines, Singa­ pore, Uruguay, Vietnam. Also represented were Armenia, Bos­ nia and Herzegovina, Croatia, Estonia, France, Georgia, Germany, Italy, Latvia, Poland, Romania, Russian Federation, Spain,Turkey, Ukraine, USA.

14

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

Top 5 takeaways from the July 28th Community Engagement Session!

On July 28th 2021, KESKUS held an interactive com­ munity engagement session for all stakeholders. The hour-long virtual session addressed ­construction status, logistics updates for the move, capital campaign updates, and design features.

The video recording of the session is available on the KESKUS YouTube channel (www.youtube.com/channel/UCVRmwnGjUDHzCmYZirpRew), and here are top 5 takeaways from the July 28 event: 1. Weekly activities at KESKUS, Tenants & Future Events Business Veiko Parming, President of Toronto Estonian House, gave an update on move logistics from the Estonian House to KESKUS and confirmed that activities in Estonian House on Broadview for the 2021-2022 activity year will be unchanged from prior years (COVID re­ strictions notwithstanding).

Veiko then addressed the KESKUS business model. The Estonian community and its regular activities remains the lifeblood of the Centre.

Affordability for community groups to use space at KESKUS is a top priority.

Further, space in KESKUS will be scheduled with an Estoniafirst model meaning that priori­ ty will be given to Estonian community groups for regular activities.

Commercial tenants and

event rentals are expected to pay market rate at KESKUS, which will provide KESKUS with stable revenue and allows community groups to use KESKUS at an affordable/nom­ inal rate.

Once construction is under­ way, another round of consulta­ tion with community groups in­ dividually will be undertaken to firm up space, scheduling and storage needs.

2. One-Move Option for Tenants and Community Groups KESKUS Development Manager David Kalm reported that the project is construc­ tion-ready. Critical trades have been awarded and, after some delays exacerbated by COVID, the building permit process is nearly complete. Construction is slated to begin August 2022 and preconstruction is under­ way, with perimeter fencing now up, and site preparation over the coming weeks.

When Estonian House was sold, a 21-month lease back agreement was entered into so that the community and tenants at the Estonian House would not have to move twice. This

leaseback agreement ends at the end of May 2022, and an exten­ sion of this would maintain the one-move plan. The KESKUS project is working with the new owner of the Estonian House as the owner’s plans have been subject to delays just like the Madison side of the equation. It may be that the one-move op­ tion continues to be possible despite the Madison construc­ tion delays. Better information about the final move-out date will be better known later this year.

3. Successful launch of Tere, KESKUS Liisa Käärid, Board Chair of Estonian Arts Centre, the chari­ ty associated with KESKUS, provided an update on the Tere, KESKUS campaign held in June.

The global response to the three-day Tere, KESKUS virtu­ al event exceeded all expecta­ tions. The event drew interest from around the globe and more than $2.8 million was do­ nated in support of this vision­ ary project!

From small children sending

Learn Estonian for both credit and enjoyment!

Don’t miss the wonderful opportunity provided by the Estonian language course offered at the University of Toronto. Students from all Toronto area universities (Toronto, York and Ryerson) can take the course for credit after getting permission from their home university to transfer the credit from U of T. After receiving permission, students from other institu­ tions must pay a fee and submit an application to ­ Woodsworth College to re­ ceive a University of Toronto student number and register.

You may also consider simply auditing the course for ­ personal fulfillment. The uni­ versity plans to be back to in-person learning this fall.

Provided there is sufficient interest, online zoom sessions ­ may be available for students from outside Toronto.

The course will be offered at the introductory level (EST 100H1F and EST 101H1S) and will build essential Estonian

v­ocabulary, grammatical and languages in Europe as it communicative competence ­ belongs to the Finno-Ugric through a variety of reading, ­language family, which also in­ writing, listening and speaking cludes Finnish and Hungarian. activities. Popular songs, poetry, The role of vowels in Estonian and structured and semi-­is among the greatest in any structured dialogue are among European language, whereby a the various tools for achieving string of vowels can form these objectives. This will meaningful words around the evolve to themed sessions using frame of few consonants. It also language for travel in Estonia, has the additional vowels õ, ä, savouring the language of ö, ü. If you have trouble with Estonian cuisine, and the lyrics the following tongue twisters, of popular, folk and classical then this course is for you.

Estonian music. Ülekooliline tööõigusabibüroo If you have ties to Estonian (university-wide legal aid office heritage and culture and have for employment), Jäääär (edge wanted to strengthen these of the ice), Õueala (courtyard), bonds, this is a great opportuni­ Kõueöö (night of thunder), ty to get a better appreciation of Puuõõnsus (hollow of the tree), all things Estonian by enhanc­ Töö-öö (working night). One ing your knowledge of the can even compose a complete language. If you know of sentence without using any ­ ­people who are held back from ­consonants – Äia õe oaõieaia a closer connection with their õueaua ööau!!!

Estonian heritage by their For more information, please language skills, why not re­ see: https://www.visitestonia. ­ commend this course to them? com/en/why-estonia/your-quickEstonian is an interesting guide-to-the-estonian-language language for its own sake.

The instructor is Marju Estonian is different from most Toomsalu. Marju is a passionate

in their tooth fairy money, to multi-generational families giv­ ing large donations, KESKUS is truly appreciative of every donation.

The KESKUS capital cam­ paign has been supported by hundreds of generous individu­ als whose names (unless donat­ ed anonymously) will be pub­ lished in the fall. If you wish to donate, there is still time!

Please visit the KESKUS capi­ tal campaign webpage, or con­ tact Donations Manager Taimi Hooper. Please encourage your social networks to also donate!

4. New Possibilities For a New Era Veiko Parming pointed out that at KESKUS, there is an op­ portunity to create completely new events and to collaborate like never before.

State-of-the-art technology, a prime location and a bold mod­ ern design will create an attrac­ tive space for new events and festivals. KESKUS will host pop-ups and design shops, facil­ itate collaborations with other Estonian organizations as well as with non-Estonian cultural

advocate for language and welcomes the opportunity to ­ combine her love of language with teaching. She inspires her students to discover the nuances of understanding that language variations hide and offer, and also enjoy selected aspects of comparative linguistics using simple everyday terms.

If you are interested in taking this course, please email Marju (mtoomsal@ryerson.ca) and look the course up in U of T’s Arts & Sciences Faculty time­ table: https://timetable.iit.artsci.uto­ ronto.ca/ The course is offered by the Department of Slavic Lan­

groups or cultural organisations in the City. Of course, it goes without saying that synergies with individuals and groups from Eesti and other Estonian diaspora communities will be encouraged.

5. New Design Features – Send in Your Ideas !

As the architectural drawings for KESKUS move from struc­ tural to interior finishes, this is the time for our community to contribute design ideas for con­ sideration. Have an idea that re­ flects the Centre’s modern, Nordic aesthetic? Please submit any neat interior design ideas you come across! Email info@ estoniancentre.ca.

Keep in touch with project news • Visit out the KESKUS web­ site www.estoniancentre.ca for the latest news and information.

• Please sign up for the KESKUS email newsletter on the website and get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook: @ EestiKeskus, Instagram @kes­ kus.iec, Twitter @keskus

guages and Literature and the course code is EST100. The course offered in the 2022 Winter term will be a continua­ tion of the one offered in the 2021 Fall term, at an increased level of language proficiency.

Information for auditors can be found here: http://sites.utoronto.ca/slavic/ courses/auditing.html. Classes begin on September 13.

This course is a key part of the Estonian Studies Program at the University Of Toronto. It is made possible through the generous financial support of ­ Tartu College and the Chair of Estonian Studies Foundation.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Rahvusarhiivi kogumisalgatus Vaba riik 30 (103)

NOORTE NURK

Tartu Tagur/pidi maja trikitab Tagur/pidi maja on sõna otseses mõttes tagur/pidi pööratud maja, kus ülemine korrus on alumine ja alumine korrus ülemine. Diivanid, köögi/kapid ja kõik muu, mis tavalistes elu/ majades põrandal paiknevad, on Tagurpidi majas hoopis laes.

Või noh, tegelikult on nad ju põrandal, aga põrand on laeks ja lagi põrandaks. Majas on loomulikult ka tagurpidi saun.

Maja on ka veidi kaldus ehk viltu, mis paneb proovile meie tasa/kaalu/meele. „Või oled hoopis Sina tagurpidi? Kõik see tekitab segadust ja ajab naerma.

Tule ja veendu (saa kinnitust) ise, et kõik, mida Sa just luge­ sid, ongi päriselt tõsi,“ kõlab tutvustus maja kodulehel.

Selgus, et on ka olemas tagurpidi prillid, mida saab

koha/peal üürida ja keeravad kogu maailma tagurpidi. Maja peaks siis olema vaatajale õiget/ pidi tagasi ja päris tavaline. Aga kas on, seda me ei tea, me neid ei proovinud. Igal juhul teeb see elamuse kindlasti pöörasemaks.

PÖÖRANE tähendab metsik, meeletu, hull, ka väga suur asi võib olla pöörane. Pöörama on nagu keerama, ainult et see l­ ­ iikumine toimub ümber kesk/ punkti või telje (axis). Võiks öelda, et maailm pöörleb pöörase kiirusega, aeg lendab.

Tegelikult võib ka muid moodi asju pöörata. Isegi sõnu kääna­ takse ja pööratakse. Guugeldage „Eesti keele seletav sõnaraa­ mat“ ja sisestage sinna tundma­ tuid sõnu – parimat sõpra annab leida.

Fotod ja tekst: RIINA KINDLAM, Tartu

SIMSALABIM, lae peal kõnd! Suvi Mari on kleepunud magamis/toa laele. Marjad võivad vahel kleepuda küll... Sim/sala/bim on võlu/sõna, mida kasutavad võlurid võlu/trikkide tegemisel. See on abrakadabra põhja/maine variant, kasutusel näiteks Rootsis ja ka Eestis, Saksa/ maal z-idega „zimzalabim“.

Eesti pärimus­kultuuri­laager Lõimeleer Greta Madeleine Gnannt (11 a)

Tartus, Eesti hariduse- ja kultuurilinnas on palju asju, mida näha ja kogeda, et saada uusi, huvitavaid elamusi – ELA ja saad MUSI ka!

Taamal ehk seal kaugemal paistab suur Eesti Rahva Muuseum. See avati aastal 2016 ja seda kutsutakse lühidalt ERM ning selle ees on, nagu näha, Tagur/pidi maja. Eriline turismi/objekt sai valmis aastal 2017.

Tagurpidi majas on kõik pea/peale pööratud ja seega pöörane. Veidi viltu ka. Nii näeb välja seismine Tagurpidi maja köögis. Siin esitame teile tõe/truu vaate, aga tegelikult pea/aegu kõik, kes jagavad majas tehtud fotosid, PÖÖRAVAD pildi enne nuti/telefonis tagurpidi, et siis see paistab nagu inimesed kõnniksid või istuksid LAES! Nagu kärbsed.

Natuke paneb majas liikumine tuigerdama küll. Tuigerdatakse siis, kui pea käib ringi ehk on pea/PÖÖRITUS, sest sinu tasa/kaal on häiritud.

Antud juhul on selle põhjuseks eba/tavaline meele/pete – sinu meeled (senses) on petetud, trikitatud. Muretsemiseks pole põhjust, õnneks maja ei kõigu. Seintest võib kinni hoida, kuid ära lühtrist (chandelier) kinni haara, see pole jalutus/kepp.

15

Ma olin teist aastat järjest Lõimeleeri pärimuskultuuri­ laagris Tääksis Viljandimaal.

Sel aastal olid koos noored Ameerikast, Venemaalt, Prant­­ susmaalt ja muidugi Eestist.

Meie kasvatajad olid Kreete ja Ege. Kreetel oli väga armas koer Sofi. Ühel päeval oli meiega eelmise aasta kasva­ ­ taja Iti. Laagris mängisime lahedaid mänge nagu Wasabi, Twister, Silmapilgutamine, Jahimees, Maffia, rahvastepall jt. Ilm oli väga palav, kogu aeg üle +30 kraadi ja parmud olid väga ­vihased ning hammustasid valu­ sasti. Hobused olid nii häiritud parmude pärast. Õnneks saime Priiduga koos hobuseid ikka õhtul hiljem vaatamas käia ja ­ hobuvankriga sõita.

Meie laagri kõige lahedam päev ja selle aastane teema oli „Suvine vastlapäev“. Laagrisse tuli tuletõrjedepoost suur tule­ tõrjeauto, mis lasi meile vahtu, mis oli nagu valge lumi ja me kelgutasime vahuse suure kilega kaetud kallaku pealt otse järve.

See oli meie suvine vastlasõit.

Lõbu oli laialt. Me tegime kõik koos ise vastlakukleid ja sõime hernesuppi.Tegime ka vastla­ vurri. Meie suvist vastlapäeva näidati ka sama päeva õhtul TV3 Seitsmestes uudistes.

Vastlapäev suvel oli ikka väga eriline ja jääb kauaks meelde.

Saime laagris palju ujumas käia, haabjaga sõita, tegime suitsusauna jaoks ise metsas Priiduga vihtu. Suitsusaunas käia oli väga lahe. Kui olime kõik saunas oma kehad kuu­ maks ja tahmaseks saanud, jooksime pärast vihtlemist otse külma tiiki ujuma. See oli väga mõnus.

Meil oli laagris seebitöötuba, kus ma tegin emmele ilusa südamekujulise lilledega seebi, ­ mis talle väga meeldis. Ühel päeval sõitsime bussiga Viljandisse, kus läksime Boni­ faciuse gildi. Seal sai valida erinevate töötubade vahel, kas ­ klaasi-, riide- või nukutöötuba.

Mina valisin riidetöötoa ja meisterdasin seal ühe toreda rahvariiete ehte.

20. augustil möödub Eesti Vabariigi taastamisest 30 aastat, mille puhul käivitab ­ rahvusarhiiv riigi suurima dokumendipärandi haldajana ko­­gumisalgatuse ,,Vaba riik 30 (103)“, et pöörata suure­ mat tähelepanu iseseisvuse taastamise perioodi dokumen­ dipärandi kogumisele. ,,Pöördeliste aegade doku­ menteerimine on keeruline, sest sündmuste keerises olles ei mõelda sellest, mis meist tule­ vikku alles jääb. Siiski on sellest perioodist dokumente ­ tek­ kinud ja ka arhiivi saabu­ nud,“ selgitas rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna ase­ juhataja Gristel Ramler.

Ramler toob esile juba 1990. aastatel eravaldusest rahvusar­ hiivi jõudnud Molotov-Ribben­ tropi pakti avalikustamise Eesti grupi, loominguliste liitude kul­ tuurinõukogu, Eestimaa Rahva­ rinde ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei arhiivid ning 2000. aastatel lisandunud era­ kondade arhiivid, mis jäädvus­ tavad 1990. aastate poliitilist elu.

Rahvusarhiiv palub kõigil, kelle valduses on dokumendi­ pärandit 1980.–1990. aastatest kaaluda nende dokumentide üleandmist. Nii organisatsioo­ nide kui isikute dokumendid, päevikud ja kirjavahetus, helining videosalvestised on Ramleri sõnul hindamatu allik­ materjal iseseisvuse taastamise­ ga seotud sündmuste jäädvusta­ misel. (ERR)

Meil oli neljapäeval ööhäire ja Henri mängis vees surnut.

See oli veidi jube. Lõkkeõhtu oli meil ka laagri lõpupäeval.

Meil oli ka räpi töötuba, kus harjutasime räppi, mille lah­ kumispäeval vanematele ette kand­sime. Andsime vanemate ees ka laagrivande. Nagu eel­ miselgi aastal tantsisime laagris Punase suksu tantsu ja esita­ sime seda vanematele. Seejärel langetasime laagrilipu ja tegime grupikalli. Väga kahju oli laagrist lahkuda.

Ma soovitan kõigil noortel Lõimeleeri laagrisse tulla, sest siin on nii lahedad tegevused ja noored üle kogu maailma koos ja saab endale uusi sõpru, kelle­ ga eesti keeles suhelda.

Laagriline Greta koos kasvataja Kreete ja tema koera Sofiga.

Laagrisse jõudis kohale tuletõrjeauto, mis tegi vahtu suvisel vastlapäeval liulaskmiseks.

16

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

Armsat korp! Indla õde ja kallist sõpra LAHKUS MINU ARMAS ÕDE

vil! Irja

Irja Merike Mägi

Mägi

mälestavad vaikses leinas ning avaldavad kaastunnet õde NORALE

sündinud 31. augustil 1937 Tallinnas surnud 2. augustil 2021 Torontos

SALME FOULDS IVI KIILASPEA ANNE KULPA HILJA KUUTMA VAIKE RANNU

Mälestan suures kurbuses

MERIKE SILLAMAA REET TRIEFELDT LEIKI VESKIMETS RUTT VESKIMETS

Sinu sõprus rikastas meie elu. Puhka rahus.

NORA (WALLNER)

Sügav kaastunne armsale NORALE oma õe kaotusel

Irja Mägi

OOTAMATULT LAHKUS MEIE ARMASTATUD

Irja Mägi

Ta on meie mõtetes VIIVI RITA, STAN & MATTI INGRID HELEN & TONY

Sügav kaastunne õde NORALE

Mälestavad kurbuses TIIU ja JÜRI KALEV, KRISTJAN, MONIKA peredega HELI ERIKS

Lahkus meie väga armas

vil! Irja

(Kapsi) Mägi

sündinud 31. augustil 1937 Tallinnas surnud 2. augustil 2021 Torontos

Belgia Kuningriigi…

Mälestab kurbuses KORP! INDLA TORONTO KOONDIS

(Algus lk. 1)

ja Torontot (ka Torontos asuva Tartu College’i seina kaunistab Eesti-teemaline seinamaal, mille autor on kunstnik Arne Roos­ man). See linnakunst on saavu­ tamas järjest suuremat popu­ laarsust kogu maailmas ja on hästi väljendatud “The world is my canvas” motos.

Tom Cech’i seinamaal “Peace Flowers” on 24,6” x 8” mõõtudega ja koosneb kuuest paneelist. See kunstitöö asub Lansdowne’i linnaosas Ottawas, jalakäijate kõnniteel Holmwood Avenue ja Marche Way vahel Cineplex kinohoone seinal Jack Astor Bar’i vastas.

Belgia suursaadik Johan Verkammen ja tema abikaasa Kathleen Billen tegid seega oma viimasel tööpäeval Vaht­ ralehemaal ja päev enne nende ärasõitu uuele diplomaatilisele lähetusele Mehhikosse selle haruldase kingituse Kanada ­ pealinnale. Täname Belgia Kuningriiki kingituse eest, mil­ lel on eriline tähendus aastal, mil tähistatakse 150 aasta möödumist esimeste Belgiast pärit perekondade saabumisest Kanadasse.

Lahkus meie armas

Irja Mägi

Armast

Irja Mägi

kelle jõuline ja rõõmsameelne panus AKEN’i heategevusele oli võrratu!

mälestavad sügavas leinas

Leinavad kurbuses AKEN naised

Südamlik kaastunne NORALE

Mälestan kurbuses armast sõbrannat

Irja Mägi

Oleme oma sõprusringist kaotanud alati naerusuise ja rõõmsatujulise

Südamlik kaastunne NORALE Puhka rahus, kallis akadeemiline ema

VALVE

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Irja Mägi Jääme Sinust suurt puudust tundma

Puhka rahus, kallis sõber

Irja Mägi Sind mälestavad

üksiknumbrid on müügil Torontos:

TIINA ja JAAN KERSTI ja MART

MALLE JOMM KAUNISMAA PERED:

ANNE-MAI LIISA TIINA RIINA

EVELYN KOOP TAMARA TAMBRE MARIS ja TOOMAS SAAR INDREK KOOP perega MARGUS KOOP perega KADRI ja SILVER HOLMBERG VIVIAN perega SUSAN perega ERIK ja KRISTA perega KIIRI ja ALFREDO perega ANU SÕRRA, PETER ja HILLAR peredega Meie südamlik kaastunne NORALE

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

MEIE ARMAS

Lahkus meie armas ja alati rõõmsameelne perekonnasõber ja ristiema

professor

Rein Lüüs,

Irja Mägi

Ph.D., PEng

Südamest kaastunne NORALE

sündinud 8. märtsil 1939 Tartus surnud 28. juulil 2021 Torontos

Mälestame sügavas kurbuses

Mälestavad kurbuses

Kui Ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma jälle tagasi ja võtan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen.

(Joh. 14:3)

17

VIIVE ja HEITI ristipoeg KALEV HEIKKI KALJU ÜLO

HILKKA BRIAN, NIINA ja perekond IVI, DAVE PATTERSON ja perekond SÕBRAD ja SUGULASED Kanadas, USAs, Rootsis, Eestis ja Soomes Matus Peetri kirikus, 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto, ON M4P 2L1; RSVP @ reins.funeral@gmail.com

Mälestame kurbuses armast kauaaegset sõpra

Kilde olümpialt…

(Algus lk. 1)

hal. Isiklikud rekordid püstitasid ka Uibo – teivashüppes 5.50 ja Erm kahepäevast võistlust lõ­ petaval 1500 m jooksudistantsil - 4.28,42.

Väga rahul võib olla tõkke­ jooksja Rasmus Mägi, kes jõu­ dis 400 m tõkkejooksus esmalt poolfinaali, uuendas poolfinaal­ jooksus Eesti rekordit (48.36) ning jõudis teist olümpiat järjest finaali, mille lõpetas 7. kohaga (Rios 6.) uue, neil mängudel juba teise Eesti rekordiga – 48.11. Finaaljooks oli ajalooline – võitja norralane Karsten Warholm püstitas uue maail­ marekordi ulmelise ajaga 45.94; selles ülikiires jooksus olid kuus jooksjat kiiremad oma maade senistest rahvusrekordi­ test, isiklik rekord jäi ainsana püstitamata viimasena finaalis finišeerinud itaallasel Ales­ sandro Sibiliol.

Kiire ülevaade teiste Eesti sportlaste tulemustest.

• Purjetaja Karl-Martin Rammo lõpetas senise karjääri parima olümpiatulemusega 15. kohal, saades ka kaks sõiduvõitu.

• Kaugushüppaja Ksenija Balta katkestas vigastuse tõttu juba kvalifikatsioonis.

• Üks Eesti medalilootusi, maadleja Epp Mäe teenis kaheksandikfinaalis võidu, alis­ tades kanadalasest olümpiavõit­ ja Erica Wiebe 5:4., aga kaotas veerandfinaalis Hiroe Minaga­ wale ning kuna poolfinaalis kaotas ka jaapanlanna, siis ei pääsenud Mäe lohutusringi pronksmedali eest heitlema.

• Dopingukeelu saanud Heiki Nabi asemel Tokyo olümpiale pääsenud kreeka-rooma maad­ luse raskekaallane Artur Vititin (24) kaotas avaringis Muminjon Abdullajevile ja edasi ei pääsenud.

• Peeter Olesk laskis olümpia kiirlaskmise välja oma parima olümpiakoha, kahel päeval kokku 572 silma (284+288) ja 19., eestlase lõppkoht on kuue võrra parem kui samal alal Rio de Janeiro olümpial.

Eestlastest võistlevad olüm­ pia viimasel päeval veel mara­ toonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti.

(Erinevate meediaväljaannete ­põhjal EE)

Irja Mägi

Head sõpra ja kolleegi

Rein Lüüs’i

Südamlik kaastunne õele NORALE ja sugulastele Eestis

mälestavad leinas ja kaastundes HILKKALE, ristitütar NIINALE ja BRIANILE ÜLLE, ELVI ja OLEV TRÄSS

HELLE ja JÜRI KRAAV

Armast akadeemilist poega

Rein Lüüsi

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Irja Mägi

mälestab

Südamlik kaastunne õele NORALE

JAAN TIMUSK

Puhka rahus!

Sügav kaastunne HILKKALE ja lastele

VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Mälestame kauaaegset sõpra

Rein Lüüs’i

Avaldame siirast kaastunnet NORA WALLNERILE kalli õe

Irja Mägi

Südamlik kaastunne perekonnale

ootamatu kaotuse puhul

JAAN ROOS ja MERIKE KALM

Puhka rahus, Irja!

MARE-LII EELNURME ILO-MAI HARDING ristitütar KRISTIINA EELNURME

Mälestame kurbuses

Irja Mägi Südamlik kaastunne NORALE ja lähedastele

Ootamatult lahkus meie pere kauaaegne lähedane sõber

Irja Mägi

MAIMU ja JAAN perekonnaga PÄRJA ja ENN perekonnaga MARLENE ja KALEV perekonnaga RIINA

Sügavas leinas MERIKE ja ROBERT MARTIN, TRIINU ja OLIVER MARKUS, MARISSA ja HENDRIK SASS ja ELLIE MIHKEL ja SAM

Rakverest leiti 100-kilone lennukipomm Sel nädalal tuli Rakvere lin­ nas ehitustööde käigus välja 100 kg kaaluv lennukipomm.

Taolisi lõhkekehi on sealsest piirkonnast varemgi leitud, kuid päästeameti andmetel nii suuri lõhkekehi väga tihti ette ei tule.

Kuna sellise pommi ohuraa­ dius on vähemalt kilomeeter, transportisid lõhkekehade eks­ perdid pommi lõhkamiskohta, kus see ohutult kahjutuks tehti.

Tegemist on Nõukogude Liidu pommiga, mis pärineb II maailmasõjast. (ML/EE)

Meie südamlik kaastunne NORALE

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Nr. 31

Mälestan Sind, armas sõber

LAHKUS KALLIS ABIKAASA, ISA, JA VANAISA

Jaan Roos

Jaan Roos

kurbuses ja leinas ANDRES RAUDSEPP perekonnaga

sündinud 22. jaanuaril 1937 Tartus surnud 3. augustil 2021 Torontos Mälestavad kurbuses MERIKE KALM MARJA-LEENA, MARTIN ja RICHARD peredega JEFFREY, SUSAN, DAVID ja LEIGH

Lahkus kauaaegne perekonnasõber, ILMARI akadeemiline poeg ja ANDRESE akadeemiline isa

Jaan Roos LAHKUS IGAVESELE UNELE KALLIS SUGULANE

Head mälestused jäävad. Sügav kaastunne perele.

Geena Toomiste

ENE-LIIS ANDRES MARTENS ja pere

sündinud 17. juunil 1957 surnud 27. juulil 2021 Tartus Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet abikaasa ÜLLELE, TARMOLE ja HELENILE perekondadega ning omastele

,,Su üle Jumal valvaku!“

ENNO ja ANNE AGUR perega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega

Armast sõpra

Jaan Roosi mälestavad sügavas leinas TIINA ja JAAN CHRISTOPHER ja MARKUS peredega Südamlik kaastunne perekonnale

LAHKUS MEIE KALLIS TÄDI HIIUMAAL

Milvi Jalakas neiuna KUTSER Oleme leinas koos sugulastega Eestis RICK MARIAN, REIN, JAAN MICHAEL, ERIKA, MARCIA TOM, SAM, JOANNE LAUREN, ALLISON

Mälestame kaasvõitlejat

kpt Jaan

Roos, MD

sündinud 22.01.1937 Tartus surnud 3.08.2021 Torontos EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS

Mälestame kauaaegset juhatuse liiget ja head sõpra Michigani-Detroiti kogudus leinab oma endist laekurit ja kauast nõukogu liiget

Henno ,,Mäidu“ Sork’i sündinud 7. augustil 1931.a. Tartus surnud 23. juulil 2021.a. Brick’is, NJ Meie sügav kaastunne Henno perele, kes hoolitsesid tema eest ta viimastel aastatel.

KOGUDUSE LIIKMED ja õpetaja NELLI VAHTER

Saaremaal sündisid kolmikud vasikad Postimees vahendas uudist, mille kohaselt Saaremaal Saare maakonnas Kõljalas oli eelmisel nädalavahetusel tore sündmus, kui sündisid kolmikud vasikad.

Ilmavalgust nägid kas pull- ja üks lehmvasikas.

Farmitöötajate sõnul on kolmikvasikate sünd väga ­ ­haruldane. (PM/EE)

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

Jaan Roos’i TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTS ja KOTKAJÄRVE PERE

Unustamatut sõpra, noortejuhti ja armsat Orujärve naabrit

Jaan Roosi mälestavad ja on lähedastega leinas

Meie mälestame kurbuses meie kauaaegset liiget

JÕE, KINDLAMI, SOOSAARE ja SILLAKU pered Jämesäärelt

Tarmo Viitre 25.05.1944 – 24.07.2021 ja avaldame kaastunnet omastele ja sõpradele VANCOUVERI PENSIONÄRIDE ÜHING

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Saale Otsason’i ja avaldame kaastunnet perekonnale

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Kuninglik vabaduse seadus 1. ,,Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühen­ datud vahetegemisega ini­meste vahel!

8. Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ (Jaakobus 2.1,8) Jaakobuse kirja autor, vana kirikliku pärimuse järgi Jeesuse vend Jaakobus, hoiatab meid oma ligimesse erapooliku suh­ tumise eest. Apostel manitseb ristiinimest olema eelarva­ mustevaba.

Ideaalühiskonnast on inim­ vaim unistanud oma loomisest saati. See unistus oma täiuslik­ kuses pole aga seni veel teostunud. Ülistamist leidnud ­ demokraatiatki nimetatakse vaid ühe kunagise inglise peaministri sõnade järgi „halvimaist pari­ maks“. See omakorda annab skeptikuile põhjust nimetada sedagi paleust inimloomust mittearvestavaks utoopiaks. Ka ­ inimtsivilisatsioonil lasuv, seni lõpuni lahti seletamatu pan­ deemia näib tahtvat kummutada demokraatia ja inimõiguste ­universaalsust.

Igal inimesel on Jumala sil­ mis võrdväärne hindamatu väär­ tus. Igaüks Jumalanäolisuses on omapalgeline. Ainukordsus ei lisa ega kahanda Looja silmis inimväärtust. Mitte keegi ei pea tundma end alaväärsena ega ­alavääristatuna. Samas aukartus Looja ees ei mineta mingilgi kombel alandliku kummardaja inimväärikust. Vastupidi, seab kreatuuri enese hinnangu kõlb­ likku tasakaalu.

Apostli manitsuses usus inimeste vahel mitte vahet tege­ ma, on kutse eelarvamuste­vabale kooselule. Sünni­ pärase väärikuse ning nende võrdsete ja võõrandamatute õiguste tun­ nustamine on õhtumaise õigus­ kultuuri üks põhiteesidestki.

Tallinnas kohtumaja ees seisab Vana-Rooma õigusjumalanna büst. Justitiat on Antiik- Rooma ajast alates on kunstnikud kuju­ tatud kinni seotud silmadega.

Jumalanna kinniseotud silmad justkui meenutaks seda, et ko­ hus, mis sünnimaa pealinna kohtumaja sammaste vahel õi­ gust mõistab, on oma otsustes erapooletu ja sõltumatu.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Mõttetark Immaanuel Kant olevat kord öelnud: Inimvääri­ kusel puudub hind. Königsbergi Targa tarkuseteral on sügavalt kristlik sisu. Seda iseenesest mõistetavat, kuid raskesti raken­ davat tõde peaksime igal hetkel oma argipäeva melus meeles pidama. Jeesus Kristus on ­ inimese eest Kolgata Ristil sur­ nud. Iga inimese, mitte üksnes väljavalitute, elitaarsete, oma usus õigete, vaid kõigi patuste inimeste eest.

Oma kirjas kordab Jaakobus Jeesuse ütlust ,,Armasta oma ­ligimest nagu iseennast.“ Teine inimene on oma usus Kris­ tusesse samaväärtuslik sama­ väärne kui Sa isegi. Sest püha­ maks kui ristimise läbi saanud, ei saa meist ju keegi. Ristimise läbi on Jumal taastanud tasa­ kaalu meie suhetes: iseenda, ligimese ja Jumalaga. Kuid ­ ometigi, kui kergesti võib see tasakaal saada rikutud.

Jaakobus tuletab oma kirjas algkogudusele meelde kümmet käsku. Need kümme kehtivad kõik võrdselt, samaaegselt ja üheskoos. Mitte ükski neist pole vähem olulisem. Nii ei saa inimene enesele järgmiseks lemmikkäske välja valida ja omal suva kohaselt jätta ,,kahe silma“ vahele neid, mille järgi­ mine aja vaimust tingitult mille­ gipärast ebamugavust valmistab.

Kümme käsku koos moodus­ tavad ühe ainsama vabaduse käsu. Kuidas võiksid kokku sobida vabadus ja käsk. Tõe­ ­ poolest, käsk piirab inimest, kui ta oma vabaduse piirituses kipub piiritlema ja piirama teise inimese vabadust. Elukogemus näib kinnitavat ka seda, et iga üleastumise läbi läe’b midagi hinge loodist välja, kaotab ­tasakaalu – läeb kaotsi usaldus ja ka usaldusväärsus.

Jeesus loobus iseendast Ta loovutas oma elu teise eest.

Selleks, et teised võiksid eneses ja teistes Jumalanäolisuses alal hoitud saada. Ta loovutas iseend, et meiegi teisi vastu ­ võtaksime, nii nagu see meile enestele Jumalalt osaks saanud.

Nii et me ligimese elu saladuse tõelisust austaksime. Iseenese ja ligimese lõpuni mõistmise võti on aga Jumala käes.

Aamen!

www.eestielu.ca

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 8. augustil kell 11 h JUMALATEENISTUS EHA­ TARES. Pühapäeval, 8. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. KIRIKUKOHV. Kõik on teretulnud.

Soovitav eelteatamine: õp. Kalle Kadakas, tel 416-727-2384, epost: op.kadakas@gmail.com Pühapäeval, 29. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

19

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 8. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jumalakartus”. Muusika Mi­­ kaela Boutilier.

Pühapäeval, 15. augusti kell 11.00 REAAL-JUMALATEE­ NISTUS TEBK pühamus. Jutlus pastor Timo Lige: „Ülima andmine Kõrgeimale”. Muusika Timo Lige.

Jumalateenistusele järgneb ühislõunaeine, millele palume regist­ reerida osavõtu puhul: Monika Piil-Smith, tel.: 647-270-1953 või e-mail: monikapiil8@gmail.com Seoses COVID-19 reeglitega, on jumalateenistusel lubatud osalejate arv täitunud ja regist­ reerimine on lõppenud. Vaban­ dame.

Pühapäeval, 22. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Leia oma hääl”. Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 29. augustil virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU.

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9–2; K 11–4 TÄHELEPANU! Seoses puhkusega kantselei suletud 9. augustist–20. augustini ja 30. augustist–7. septembrini. Palun jätta teade kontori telefonivastajale või e-posti.

Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021

Lapsed lipurivis.

Foto: Aili Suiste Rundin

Rootsis algas laager Suvekodu Pühapäeval, 1. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel Tidani jõe kaldal rootsi­ eestlaste laste- ja noortelaager SUVEKODU Metsakodus.

Laagris on käesoleval aastal 63 last. Enamus lastest (42) on koolikaaslased Stockholmi Eesti Koolis, 6 last tulevad Eestist, ülejäänud erinevatest Rootsi piirkondadest. Eesti keeles ja kultuuris kümmel­ dakse 12 päeva. Laager on nutiseadmete vaba ja pü­ ­ hendatud teemale ,,Looduse võlu“. ,,Meie SUVEKODU sai al­ guse 72 aastat tagasi 1949 Gotlandil, Lörjes. Selleks ajaks oli eesti suvekodude korral­ damise traditsioon juba üle

Rootsi hoo sisse saanud. Eesti keele ja meele säilitamiseks ning laste vaimse ja füüsilise tervise tugevdamiseks on suve­ kodu jätkuvalt üks suurepärane võimalus. Oleme õnnelikud, et meie kogukond on suutnud säi­ litada oma laagrikeskused. Siia Metsakodusse kolis Suvekodu Gotlandilt 25 aastat tagasi, kui sealsed hooned liiga kehva seisu jäid. Tänaseks oleme ­ ainus püsima jäänud ametlik eestlaste lastelaager Rootsis.

Sarnased laagrid on säilinud ka Kanadas ja USA-s ning Ing­ lismaal. Kahjuks on pandeemia tõttu seal laagrid ära jäänud.

Meil Rootsis on reeglid palju leebemad,“ räägib laagrijuhataja Sirle Sööt.

Konfiskeeriti 116 tonni kokaiini

Korda rikkunud reisija teibiti lennu lõpuni istme külge

Sel nädalal teatas Colombia 116 tonni kokaiini konfiskee­ rimisest ühises sõjaväeoperat­ sioonis Ameerika ja Euroopa riikidega.

Uimastid saadi kätte aja­ vahemikus 15. maist 30. juunini õhu- ja maismaaoperatsioonides ning Kariibi mere, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani ­vetes.

Operatsiooni käigus võeti kinni 539 inimest ning kon­ fiskeeriti 69 laeva ja paati, kolm poolallveelaeva ja viis lennukit.

Operatsioon Orion algas 2018. a ning hõlmab Colombiat ja veel 38 riiki Ameerikas ja Euroopas.

Operatsioonist võtavad osa Saksamaa, Argentina, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Costa Rica, Ecuador, USA, Hispaania, Prantsusmaa, Holland, Panama, Paraguay, Peruu ja teised riigid.

Colombia on maailma suu­ rim kokaiinitootja, edestades Peruud ja Boliiviat. ÜRO andmetel oli Colom­ bias eelmisel aastal 143 000 hektarit ebaseaduslikke ko­ kaistandusi. Arvatakse, et see võimaldab toota kuni 1228 ­tonni kokaiini. (PM/EE)

Teade Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor augustikuus esmaspäeviti suletud.

Nr. 31

Sel nädalal tuli USA lennufir­ ma Frontier Airlines lennul kasutada ühe reisija taltsuta­ miseks ebatavalisi vahendeid, vahendas CTV. Nimelt ei allunud 22-aastane purjus, vägivaldne ja sõimlev mees Philadelphiast Miamisse suundunud lennul lennuki­ meeskonna liikmete korduvatele nõudmistele rahuneda. Äärmus­ liku abinõuna teibiti purjus reisija stjuuardite ning kaas­ reisijate abiga istme külge kinni ning arreteeriti maandumisel.

Lendu teenindanud Frontier Airlines pressiesindaja sõnul oli tegemist ühe halvima näitega ohjeldamatust reisijast, kes neil olnud on. Lennufirma keeldus kommenteerimast, milliseid tei­ si vahendeid lennufirma sarnas­ tel juhtudel kasutab, kuid on teada, et Frontieri pardal, erine­ valt paljudest teistest lennu­ firmadest, ei leidu plastikust käeraudu.

Intsidendis osalenud töötajad ajutiselt töölt kõrvaldanud len­ nufirma tuli hiljem välja aval­ dusega, et toetab lendu teenin­ danud meeskonda täielikult ning ei kavatse nende tööle­ pingut peatada.

Juhtumi peaosaline, 22-aas­ tane Maxwell Wilkinson Berry toimetati maandumisel Miami vanglasse, kust vabastati hiljem 1500 dollarise kautsjoni vastu.

(CTV/D/EE)

Laste vanusepiir on 8-14 a­astat. Laagripäevi sisustatakse põnevate luuremängude, loodu­ ses üleelamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käelise tege­ vuse, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuurikohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tegevustega.

Laagris hoitakse alal nii välis­ eesti kultuuripärandit kui ka ­tutvustatakse uuemaid kultuuri­ suundi Eestis. ,,Fred Jüssist inspireerituna harjutame lastega sellel suvel ka molutamist. Nutiseadmete vabas laagris on lihtsalt pilvede vaa­ tamine ja looduse jälgimine märksa lihtsam kui digitaalses argipäevas“ lisab Sirle Sööt.

Suvekodu korraldab Stock­ holmi Eesti Huvikool.

Teade!

Seedrioru kutsub laupäeval, 28. au­ gustil kl 10 h – 9 õ P E R E­KO N D L I ­ KULE RAN­ NAPÄEVALE – FAMILY BEACH DAY FUNDRAISER Tulge koos perekonnaga – nautige veemõnusid, proovige täpsuslaskmist lasketiirus, män­ gige võrkpalli, kuulake muusi­ kat meie DJ-lt!

• müügil ka Seedrioru meeneid • loterii (võita saab näiteks laagrinädala, kaks suviharja piletit, mõnusa õhtu 10-le Seedrioru saunas, jm) • kohapeal saab osta kerge eine Pileteid saab ette osta: treasur­ er­@seedrioru.com Kogu tulu Seedrioru Suve­ kodu uue tiigiäärse loominguja mängukeskuse heaks!

Rohkem infot: seedrioru@ seedrioru.com LÜ H I DALT K ANADAST

BRITI KOLUMBIA. Insurance Bureau of Canada hinnangul ulatub metsapõlengust põhjus­ tatud kahju, mis hävitas tänavu 30. juunil suurema osa Lyttoni külast, $78 miljonini. Metsa­ tulekahjude oht on ka praegu provintsis suurenenud; BC Wildfire Service’i andmeil oli nädala keskpaigas ligi 270 aktiivset põlengut, mis kõrgeim arv umbes 10 päeva jooksul. Üle provintsi on välja antud rohkelt evakuatsioonikorraldusi.

(Lüh. CTVNews)

Sündmuste kalender

Parandus

• Neljap., 19. aug. kl 7.30 õ KONTSERT – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juha­ tusel Elora Festival on-line raames (elorafestival.ca).

Eesti Elu # 30 (30.7.’21), lk 10 Keskuse ,,Donor profile“ artiklis on nimetatud Alexei Koppel, õige kirjapilt on Aleksei Koppel (teda tunti laiemalt kui Seia Koppel).

• Reede, 20. aug kl 00.00 – tei­ sip., 24. aug kl 23.59 ,,30 AASTAT TAASISESEISVAT EESTIT“ – VEMU veebisündmus.

Info: vemu.ca • Esmasp., 23.-reede, 27. aug.

VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Kuni laup., 28. aug. ELORA FESTIVAL ON-LINE; elorafesti­ val.ca • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Car­ dinal Golf Club’is, 2740 Davis

Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TUTUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812. TÄHE­LEPANU! AU­­ GUSTIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.