6
EESTI ELU reedel, 6. augustil 2021 — Friday, August 6, 2021
Nr. 31
Tartus jõudis lavale märgiline rockooper ,,Johnny“ Sel nädalal esietendus Tartu laululaval rockooper ,,John ny“, mis on aasta suurim muusikalavastus Eestis. Tege mist on Noorsooteatris 40 aas tat tagasi lavale jõudnud rock-ooper ,,Johnny“ uuenda tud versiooniga, millele kirju tas libreto Mihkel Truman. Etenduse tarbeks püstitati Tartu lauluväljakule spetsiaalne ligi 65 meetrit pikk ja 10 meet rit kõrge lava, kus näitlejad mängivad kolmel korrusel. Laval toimuv projitseeritakse ekraanidele, et etendust oleks mugavalt jälgitav ka kaugemal istujatele. Esimese ,,Johnny“ tõi lavale Kalju Komissarov Eesti Riikliku Noorsooteatri peanäitejuhina. Komissaravi teatrit iseloomusta sid šokivõtted, tundeäärmused, teravad kujundid, aga ka toonases N. Eesti teatripildis pigem erandlik noortepärase massikultuuri, iseärnis popmuu sika kasutamine. Komissarovi esimene seda laadi n-ö poolmuusikal oli ,,Oliver ja Jennifer“ (1972), mis põhines Erich Segali menukil ,,Love Story“ ning mille muusi ka lõi noor helilooja Olav Ehala. Väga teravaks osutus Abby Manni filmistsenaariumi ,,Ko hus Nürnbergis“ alusel 1975. a lavastatud ,,Protsess“, mida teat riteadlane Jaak Rähesoo on koguni Komissarovi peanäite juhilikuks manifestiks nimeta nud. Lavastusse oli kaasatud ansambel Ruja, kes esitas Rein
Rannapi ,,Protsessi“ tarvis kir jutatud originaalmuusikat. 1970. aastate teisel poolel paelus nii Komissarovit kui ka 1975. a Noorsooteatri dramatur giks tulnud Mati Unti 1973. a eesti keeles ilmunud Richard Bachi sümbolistlik lühiromaan ,,Jonathan Livingstone Meri kajakas“. 1979. aastal otsustati lugu lavale tuua rockooperina ,,Johnny“, millele muusika kirjutamine usaldati taas Olav Ehalale. Selleski lavastuses otsustati kaasata rockansambel Ruja. Kuna originaalmuusika kirjutamiseks nappis aega, kaa sas Ehala ka Margus Kappeli ja Jaanus Nõgisto, mõned palad lõi Peeter Volkonski. Rockooperi libreto kirjutasid Unt ja Komissarov, kasutades Bachi lühiromaani ainese kõrval Giordano Bruno, Janusz Korczaki, George Bernard Shaw’, Jean Anouilh’, Marie Underi, August Sanga ja Juhan Viidingu tekste. ,,Johnny“ lavas tajaks kutsuti Eesti Televisioo nis režissöörina töötanud Eero Spriit. ,,Johnny“ pidi algselt esieten duma Salme kultuurikeskuse laval 20. märtsil 1980, kuid jõu dis päriselt publiku ette alles 2. aprillil. Kuigi lavastus oli teh niliselt keeruline ja lisaproovid kulusid ära, on Spriit on hiljem nentinud, et esietenduse eda si lükkamise tegelikuks põhjuseks oli pigem lavastuses vaagitava temaatika ideoloogiline proble maatilisus. Käsitleti ju peaasja likult üksikindiviidi isikliku
Rahvusvaheline suveöö balletigala Mailis Sütiste-Gnannt Rahvusooperis Estonia toimus kolm nädalat pingelist ette valmistust Rahvusvaheliseks suveöö balletigalaks, mis päädis imeliste etendustega 31. juuli ja 1. augusti õhtul. Lavale astusid balletitantsijad kogu maailmast: Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Hol landist, Saksamaalt, Hispaaniast, Soomest, Venemaalt ja loomu likult Eestist. Õhtu kahes osas esitatati
pärle klassikalise balleti kulla fondist ja uusi kaasaegse tantsu numbreid, millest paljud olid loodud just nendele tantsijatele ja selle balletigala jaoks. Nauditavat tantsu pakkusid vaatajatele oma tantsunumbrite ga „Sarcasmen“ ja Grand Pas de deux balletist „Don Quijote“ säravad tähed Timothy van Poucke Hollandi Rahvus balletist ja Chloë Réveillon Baieri Riiklikust Balletist, keda publik tormiliste ovatsioonidega tervitas.
Foto veebilehelt: johnnytartus.ee
vabaduse ja ühiskondlike nor mide-ootuste vastuolu, millele tähelepanu pööramist võimud vaevalt kuigivõrd tolereerida tahtsid. Kuigi publikuhuvi oli ,,Johnny“ vastu suur, etendati ,,Johnnyt“ suhteliselt vähe ja harva – 1980. a kõigest kümme korda. Aasta hiljem soojendati lavastus üles, kuid ka siis kadus ta üsna kiiresti ja märkamatult mängukavast. Samas ei vajunud ,,John ny“ päriselt unustusse – seda suu resti Olav Ehala laulude tõttu, mis said eeskätt tänu Rujale ka iseseisvalt tuntuks – näiteks August Sanga sõnadele kirju tatud ,,Laul surnud linnust“ ja ,,Laul võimalusest“ ning Juhan Viidingu tekstile loodud ,,Ma mustas öös näen...“. Kahte esimest ei tahetud aga isegi raadioeetris mängida. Esimest peeti kahtlaseks sellele vaata mata, et juba Sang oli laulu aluseks oleva luuletuse ,,esi meste revolutsionääride mäles tusele“ pühendanud (olles s ell ega püüdnud lihtsalt oma teksti avaldamist tagada),
teine, kus käsitleti kaude Jeesust, kuulutati lihtsalt usu propagandaks. Mõlema teose salvestused suunati otse Eesti Raadio arhiivi. 1980. aasta lavastuses olid Johnny rollis vaheldumisi Urmas Alender ja Andres Ots, Paabulindu mängis Merle Talvik, Ema Maret Mursa, Isa Lauri Nebel, Jeanne d’Arc’i Helene Vannari, Giordano Bruno’t Guido Kangur ning Janusz Korczakit Peeter Volkonski. Kaasa tegid veel Jüri Aarma ja Paul Laasik. Värskelt esietendunud ,,John ny“ ei ole aga 40 aasta taguse loo ülessoojendus või koopia. Esiteks tekkinuks toonase loo aluseks oleva R. Bachi romaani kasutamisega autoriõiguslikud probleemid, teisalt on samadest teemadest võimalik tänapäeval rääkida otsesõnalisemalt ja mit mekesisemalt, mis tähendab, et uus lavastus on olemuselt sama terav ja haarav kui algvariantki. Olav Ehala, Margus Kappeli, Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonski muusika on aga täp selt sama, mis nelja kümnendi
Publik reageeris braavo hüüete ja kestvate aplausidega Eesti Rahvusballeti artisti Sergei Upkini oivalistele tant sunumbritele „Täitke mu klaas“ ja „Valss tuhandele“. Rahvusvahelised balletitähed said proovida ka Eesti koreo graaf Helen Veidebaumi seatud tantsu „…kas sa tuled tagasi?“/ „…will you return?“ ja tundus, et nad läksid kogu vaimu ja kehaga Eesti tantsuga kaasa. Väga tore oli tantsunumber „Zoom out“, mis tõi vaatajateni möödunud erilise aasta interneti vahendusel toimunud tantsu
tunnid. Balletigala lühinumbrite la vastajateks olid Triinu Upkin ja Jevgeni Grib Eestist, Fabrice Edelmann Hispaaniast ning Viki Bromberg Psihoyos USAst. Rahvusvahelise suveöö bal letigala kunstiline juht oli Sergei Upkin ning konferans jeeks Triinu Upkin. Täname Eesti Rahvusooper Estoniat ja Tallinna Balletikooli nende unustamatute hetkede eest, mida rahvusvahelised balletiartistid meile neil kahel õhtul pakkusid.
eest. Omaette kirsiks tordil on etendustel kaasa tegev rock ansambel, kus suures osas mängivad samad muusikud, kes algses variandis: Olav Ehala, Margus Kappel, Priit Kuulberg, Jaanus Nõgisto, lisaks Toomas Rull, Ain Varts ja Mikk Tammepõld. Lavastuse muusika on salvestatud topeltvinüülile, mis ilmus esietenduseks. Plaadil ka valik 1980. a Ruja esituses rockooperist pärit palasid. ,,Johnny“ lavastajaks on Ain Mäeots, kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Olav Ehala, ko reograaf Marika Aidla. Peaosades on Franz Malmsten, Liis (Lass) Remmel, Jan Uuspõld, Liisa Pulk, jt.. Laval on ka 50-liikmeline Tartu Noortekoor. (Ref. M. Trumani tekst)
Uus rahvajuttude raamat Kevadel ilmus kirjastuselt Varrak Eestis raamatupood ide lettidele Piret Pääri koostatud ,,Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud“. Selles raamatus on lugemist nii väikestele kui suurtele. Piret Päär on vabakutseline jutuvest ja, kes on lõpetanud 1986. a Tallinna Riikliku Konserva too riumi lavakunstikateedri. „Iga lugu, mis sind kõnetab, on tee iseenda juurde. Ilma muinasjut tudeta oleksin elus ära eksinud.“ Teose kujundas graafika ja raamatuillustraator Katrin Ehr lich, kes ütleb, et ta ei jutusta oma piltidel peaaegu kunagi teksti ümber, vaid kujutab pi gem seda, mida raamatu tege lased mõtlevad ja tunnevad. Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
