Nr. 32
EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik
koroonaviirus tõsiselt möllama hakkas, aga raamatus on pii savalt juba kinnitust, et see oli juba hävitusrünnakul. Zakarial oli aimdus, vaist olemas, et koroonaviirus tuleb. Juba juunis Fareed Zakaria on päevikupida 2017.a. ennustas Zakaria oma ja arust tänapäeva tasakaaluka CNNi telesaates, et suurim oht maid kommentaatoreid, auto USAle pole sugugi hiiglaslik, reid. Zakaria on telekanali CNN aga mikroskoopiline. Ta oli omanimelise saate juht ning kir tõesti ettenägelik, hõlmates jutab Washington Postile kord mõlemat võimalust, kuidas nädalas poliitilise arvamusloo. COVID-19 taoline patogeen, Samuti on ta olnud Newsweeki kas loodusest tulnud või laboris rahvusvaheline toimetaja, mu loodud, oleks trikliks, mis val jalgi poliitikakommentaator. Ta landaks globaalse kriisi. Majan raamatutest, mis on ühele luge duslikult kahtlemata, inimelude jale mulje jätnud, tuleks esile kaotustest rääkimata. Zakaria juhtis tähelepanu tõsta The Future of Freedom t ihedalt rahvastatud suurlinna (2003 – Vabaduse tulevik) ja dele, sõdadele, looduslikele Has Obama Made the World a katastroofidele, kõik on ju ole More Dangerous place (2015 – mas. Ta arvas küll, et võimali Kas Obama on tekitanud ohtli kult tuleks viirus väikesest kuma maailma). Tema oluliste kirjutiste hulka Aafrika külast (halloo ahvi tuleb nüüd lisada ta viimane rõuged!), mitte hiigelsuurest teos, millele sai peale satutud Hiina linnast – Wuhanis elab 8,5 muidu pisikeses naabruskonna raama miljonit inimest – kuid lõi ta naelapea pihta. Riiklikud tukogus. Need tulba külge kin midagi. Ning nitatud väikesed uksega maja piirid ei tähenda poliitikute mökutamine, lubades kesed pakuvad üllatavalt häid liigkaua rahvusvahelist reisimist, raamatuid, vaid palvega, et kui laenad, siis kas too tagasi või lisas viiruse leviku kiirusele. asenda uuega. Nii on üks ing Zakaria rõhutas: kui kriis tuleb, liskeelsetele raamatutele pühen siis tagantjärele sooviksime, et datud riiul näinud pandeemia oleks paigas olnud viirusevas ajal muutusi, loetud juba, enam taseks võitluseks majanduslik ei loe, las keegi teine laiendab raamistik ning enam globaalselt ühistööd, kooperatsiooni. Aga silmapiiri. Pandeemia on siin oluline aastal 2017 lausus ta, et siis on sõna. Kuna teos, millest juttu, liighilja. on 2020. aastal ilmunud raamat Selletõttu ta õppetunnid. Ten Lessons for a Post-pandemic Autor on üldiselt positiivse World. Kümme pandeemia- maailmavaatega, isegi lahates järgset õppetundi maailmale. tõsiseid muresid nagu vabaduse Põhiosa oli kirjutatud enne, kui kaitset, demokraatia hävingut
eriti (lugege ta raamatut Obama kohta, et kinnitust saada). Lühidalt neist kümnest õpe tusest, igale on pühendatud peatükk. Sissejuhatuses analüü sib autor nahkiirte rolli viiruste levikus. Miks keegi neid sööb, on mõistatuseks. Isegi elusalt levitavad nad haigusi. Ta vaat leb ka ajalugu, katkudele ja teistele nakkushaigustele kes kendudes. Oluline ülevaade. Esi mene peatükk soovitab turva vööd kindlalt kinnitada. Kuna pandeemia võib kesta kaua. Olles juba kolmandas COVIDi aastas, polegi lõppu näha. Viimane viiruse mutatsiooni laine on tähendanud taas naka tanute arvu markantset tõusu. Jällegi on Zakarial õigus, eriti kui rõhutab, et nüüd pole koostööst enam kasu, iga riik on enese eest väljas. Kui kaalu da Kanada otsuseid, siis peab nõustuma, et algne lodevus ning siis ülikarmid sammud pole toonud soovitud ehk oodatud tulemusi. Siis peatükk pealkirjaga, et määrav pole valitsuste sammude kvantiteet, vaid kvaliteet. Jäl legi, hilisminevik kinnitab seda. Ta jätkab, et majanduslik turg üksi ei muuda midagi, sellest ei piisa. Väga loogiliselt kesken dub autor järgmiseks sellele, et tautoloogiliselt: rahvas peaks eksperte kuulama, samas pea vad eksperdid rahvast kuulama. Edasi. Elu on digitaalne. Zakaria küsib selles peatükis – kas pakume üle pandeemia tagajärgi, konsekventse? Mine vikku vaadates ja analüüsides, näiteks nn Hispania influentsa
järgset maailma, kahe ilmasõja järgset elu. Seda oluliselt ma janduslikult, juhtides tähelepanu 2008.a. alanud masule. Võrrel des samas digitaalset ja mate riaalset majandussüsteemi. Ehk hetkeseisus olulisim peatükk teoses. Kui juba digitaalsest, siis uurib Zakaria virtuaalset elu, Zoomi, FaceTime’i mõju põh jal. Ta leiab, et Aristotelesel oli õigus, inimene on seltskondlik loom. Karantiinid ja isoleerimine otsa, inimlikkus on kannatanud, nagu me kõik võime kosta kogemuste põhjal. Ei kellegi üllatuseks vaatleb ta fakti, et ebavõrdsus majan duslikult aina kasvab. Mõtelgem kasumitele, mida jubagi üli rikkad indiividid, firmad nagu Amazon, on nautinud „tänu” pandeemiale. Naftafirmad vaid kõige värskem näide. Paraku ainus raamatus olev tilk tõrva meepotti on kesken dumine globalisatsioonile. Pal jud arvavad, et COVID-19 on viimaseks kirstunaelaks selle saavutamiseks. Ent Zakaria ei nõustu. Tulevik on teadmata, aga autori järgi on inimkonnal ikka võimalus praegust suunda muuta, globaliseerumist päästa. Peatükis maailm areneb bipolaarseks ehk kahepoolu seliseks esitatakse seisukohta, et realiteet on USA versus Hiina. Kui arvestada, et esimene on ikka maailma majandusmootor, teine aga ameeriklaste kannul, samas suuremate ebavõrdsustega kui USA, on see juba tõde. Tuleks teatud muigega lisada, et bipolaarsus on ka vaimuhaigus,
emotsioonide häire. Selle all kan natavad liiguvad masendu sest, depressioonist teise äärmu seni, maaniani. Kuigi Zakaria seda ei maini, võib küll teatud julgusega lausuda, et pandeemia käigus on seda riiklikult kogetud. Ning viimane peatükk kes kendub sellele, et tihti kõige suuremad idealistid on need, kes põhinevad olemasolevale, tõelisele. Seal näebki Zakaria lootust, et tulevik ei ole kalk, külm ja pime. Vaid õpetusi kuu lates pole fantaasia, et kooperat siooni, ühistöö läbi saame maailma muuta. See on vaid selge mõistusega saavutatav. Kokkuvõttes tsiteerib autor kuulsat filmi repliiki „Lawrence of Arabia“’st. Seda ütleb Peter O’Toole nimiosas. Midagi ei ole kirjutatud. (st kivisse raiu tud, autorile metafooriks, et raudseid reegleid ei eksisteeri). Mõtelgem vaid kõigele, mida oleme aktsepteerinud, millega leppinud pandeemia käigus. Virtuaalset igapäevast elu, iso latsiooni, isegi arstiravi tele meditsiini kaudu saades. Zakaria lõpetab optimistli kult. Kole, hirmus pandeemia on avanud võimalusi muutus teks ja reformiks. Inimkonnal on valik, kas seda hõlmata või seda pillata, kaotada. Oluline teos keerulisel ajal, soojalt saab soovitada selle lugemist, nii nagu ka teiste Zakaria kirjutiste ga. Ning ka ta jälgimist peavoo lumeedias, mis paraku pakub harva lahendusi, vaid enamasti ainult kritiseerib riigitasandil langetatud otsuseid.
Et Eesti jääks raamatukogude maaks
dadesse. Raamatukogu pakub vaba ühise pinna kõlakodade piiride ületamiseks ja targa toe neist kaugemale nägemiseks. Paljud neist ihkavad sisimas sil mast silma suhtlemist, ühiseid ettevõtmisi ja arutelusid. Kuhugi ei ole kadunud raa matukogu traditsioonilised rollid. Nii teevad nad tänuväärset tööd laste lugemisharjumuste ja -eelis tuste kujundamisel. Ko roo naajal, kui ühiskond oli paljuski lukus, näitasid raama tu kogud oma elujõulisust. Sü dant s oojendav oli lugeda Maalehest Toila vallaraamatu kogu direktorist Lea Rannast, kes muutis raamatukogu ja ka oma kodu stuudioks ning hak kas Facebookis väikestele raama tusõpradele toredaid las teraamatuid ette lugema. Seda ettevõtmist saatis suur edu. Ettelugemisi korraldati üle Eesti. Ja muidugi pakkusid raa matukogud leidlikke lahendusi raamatute kontaktivabaks laenu tamiseks. Meie raamatukogudes töötavad pühendunud ja nutikad inimesed. Ometi on üleval murepilved. Karm tõsiasi on, kohalikud omavalitsused küll suudavad raamatukogusid üleval pidada, kuid hoogsaks arenguks vahen deid napib. Vananenud on nii raamatukogude sisustus kui tehnoloogilised vahendid, mis kohati pärinevad Tiigrihüppe päevilt ning töötajad saavad
väikest palka. Hädasti on vaja arenguhüpet, et pakkuda pare maid ja ka uusi teenuseid, seal hulgas neid, mis toetavad koha likke ettevõtjaid. Olgu siin näiteks kaugtöö kontorite laien damine. Seepärast on mul väga hea meel, et muidu õige napis uue valitsuse koalitsioonileppes on eraldi välja toodud raamatuko gusid väärtustav punkt, mis üt leb, et toetada tuleb raamatuko gude arendamist tugevateks kogukonna teenuskeskusteks. Kultuuriministrina on minu kin del soov käivitada rahvaraa matukogude reform, mis kõigiti toetab raamatukogude säilimist maapiirkondades ja külades ning tugevdab raamatukogude tervikliku võrgustiku. Kui täna piirdub riigi tugi vaid teavikute soetamise ja maakonnaraamatu kogu töötajate palkade tasumi sega, siis uuest aastast lisandub täiendav tugi innovatsioonifondi kaudu. Kultuuriministeerium käivi tab üle-eestilise fondi, mis toetab linnu ja valdasid 500 000 euroga aastas raamatukogude kaasajastamisel. Planeeritava lisaraha toel saab anda hoogu näiteks raamatukogude renoveerimisele ja erimööbli muret semisele, iseteenindussüstee mide, 3D printerite ja raamatu kappide muretsemisele ning li gipääsetavuse suurendamisele. Aga need ei pea olema ainu
Venemaa peatab USA START relvastuskontrolli inspektsioonid
Tulevikuks ettevalmistusi
Piret Hartman Kultuuriminister, SDE Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatu kogu, sealhulgas 513 rahva raamatukogu, mis on väikerii gi kohta muljetavaldav. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piir konna keskused, külaelu tugi punktid. Nii mõnigi omavalit sus on hoidnud kõigele vaata mata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti. Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat kui ko had, kus raamatuid laenata ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühis konna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on aina juurde tulnud. On kohtumised kirjani kega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraa matukogusid, kus saab post marke osta, pakke ja kirju saata, kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu
laenutada. Raamatukogutöötajad aitavad inimestel e-riigiga suhelda, digitaalses maailmas hakkama saada, tõendeid ja muid pabe reid välja trükkida, vajadusel ka isiklikke mobiile seadistada. Ilma selleta oleksid tuhanded püsti hädas ning tunneksid, et Eesti riik muudkui kaugeneb neist. E-riigi areng ei tohi tähendada seda, et ametiasutus tel on õigus nõuda meilt kõigilt digipädevust. Ainuüksi viletsam silmanägemine või kangeks jäänud sõrmed võivad siin takistuseks saada. Nii on raama tukogud väga paljude jaoks lähim tee riigini, koht, kust abi saada. Ja kuidagi ei saa alahinnata raamatukogude sotsiaalset rolli, sealhulgas üksinduse leevenda misel ja netisõltuvuse peletami sel. Just maal elavate vanemate inimeste jaoks on raamatukogu sageli ainus võimalus teisi näha ning juttu puhuda ja seda peale gi hubases, raamatutest ümbrit setud keskkonnas. Raamatukogu del on suur potentsiaal saada paikadeks, kus inimesed saavad ühises ruumis omavahel kohtu da, mõtteid vahetada ja ka üksteiselt õppida ning maailma pilti avardada. Meil on arvukalt lapsi ja noori, aga ka keskealisi, kes on „uppunud“ sotsiaalmee diasse ning sealsetesse kõlako
TÕNU NAELAPEA
Venemaa teatas sel nädalal USA-le, et lõpetab USA START relvastuskontrolli in spektsioonid. START lepe käsitleb mõlema riigi tuuma relvade arsenali suurust. Venemaa kaitseministri Ser gei Šoigu sõnul on Venemaa sunnitud peatama USA inspekt sioonid START (Strategic Arms Reduction Treaty) leppe raames, kuna Venemaa sõnul tahab USA alustada inspektsioone tingi muste järgi, mis ei võta ministri sõnul praegust reaalset olukorda arvesse. Kreml teatas USA-le eelmi sel nädalal, et uue START leppe kokkuleppimiseks hakkab aeg otsa saama. Praegune START lepe lõppeb 2026. START lepe piirab Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderat siooni tuumaarsenali suurust ja võimekust. (ERR/EE) kesed uuendused. Meil tuleb ühiselt pingutada, et raamatukogud püsiksid, et Eesti jääks ka 21. sajandi uutel kümnenditel raamatukogude maaks. Leidke ikka tee raama tukogusse ja head raamatuko guaasta jätku!
