4
EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022
Nr. 33
Meenutused Metsaülikooli algusest ja ühest haruldasest hilisemast kogunemisest Andres Raudsepp Kotkajärve Metsaülikooli tek kimise lugu on kirja pandud üsna põhjalikult ja oluliste seikadega Olev Trässi poolt Metsaülikooli (MÜ) esimeses mälestusalbumis (1967-1982). Mida siis võiksin mina kui Metsaülikooli alguse juures kaasalööja juurde anda sellele jutule? Kas mõne toreduse, mis lisaks veidi värvi sellele MÜ tekkeloole? Metsaülikooli mõttekilluke sai oma alguse USA KeskLääne Eesti Noorte Koondise (KLENK) päevadel Chicagos 1965. a. sügisel. Sellest loemegi Olev Trässi kirjeldusest eelpool mainitud MÜ esimeses albumis. Olev oli tol ajal juba professor Toronto ülikoolis ja tegev Toronto eestlaskonnas. KLENKi sündmuse viimasel päeval ilmselt toimus lõuna lauas jutuajamine, mis andis vastava suuna. Osalesid Olev, kirjandusala professor Ivar Ivask ja tolleaegne KLENKi esimees Allan Sibul. Kõrval lauas istus NASA astro-insener, luuletaja ja aktiivne eestlas konna tegelane Baltimore’ist Jyri Kork, kes võttis jutust osa. Unistati kohast, kus oleks rahu likum eesti asjade juures mõtiskleda ja tekkis mõte, et tuleks midagi korraldada. Peaksin mainima, et just KLENKi raames prooviti kor raldada rahulikum pikem suve kursus kesk-läänes, milles figu reeris prominentselt professor Ivar Ivask Oklahoma Ülikoolist. Kuna sellest aga võeti peamiselt osa vaid nädalavahetustel, siis see konkreetne katse luua vastav nädalapikkune kursus ei õnnestunud. Siiski tahaksin toonitada, et nii oma sisult ja vormilt oli just KLENK – ja tihti ühe juhtiva isiku (Urve Auksi) näol, mis andis olulise sisendi Metsaüli kooli läbiviimisel. Tean ise, osaledes ,,Kalju valla“ skautlikus suurlaagris 1966. aasta suvel, et käimas olid kavatsused luua Kotka jär vel suvekursus. Sellest jutustas minule kohapeal Jyri Kork, kes oli küsimust laagris arutanud noortejuhi Heino Jõega. Vahe peal olid aga Heino ja Olev oma mõtteid teineteisele aval danud, kusjuures esimene nägi praktilist suvekursust keskkooli tasandil, kuna Olev pigem
ülikooli tasemel. Asi läks tõsiseks sama aasta sügisel, kui Heino Jõe korraldas Kotkajärvel nn ,,Sügiskulla Päevad“. Juhuslikult just siis oli teatud noorte organiseeri mine juba alustatud Eerik Purje poolt, kes oli kokku kutsunud noortest koosneva segakoori ,,Leelo“, kelle liikmed aitasid täita õhtust kava ,,Sügiskulla Päevadel“. See tähendas, et teatud dünaamika oli Torontos juba loodud. Aga järgmisel hommikul ha kati Kotkajärve kohvikus aruta ma hoopis midagi muud. Spetsiifiliselt – noortele suuna tud suvekursus. See oli minu meelest esimene praktiline samm Metsaülikooli suunas. Nii sai Metsülikool kolme sammuga alguse. Esimene oli Heino Jõe poolt kokku kutsutud üldkoosolek, milles osalesid just noorte organisatsioonide esin dajad. Esindasin koos Eerik Purjega ,,Leelo“ koori. Koo s olekul valiti toimkond, kes pidi hakkama suvekursust – Rah vaülikooli – kavandama. Teine samm oli sari kokku tulekuid Olev Trässi korteris, kus vahetasime mõtteid ja ku jundasime mitme tegevusalaga võimaliku programmi. Kolmas samm oli koosolek, kus valiti suvekursuse juhatus. Juhataja oli loomulikult Olev, kusjuures minule langes prog rammi kavastaja kohustus. Algas lektorite ja tegevusalade juhtide leidmine. Mäletan, et korraldava toim konna kokkutulekul oli Olev Träss maininud, et lätlastel oli vastav suvekursus juba olemas. Ilmselt oli tema paaril korral sellest juttu teinud mõne lätlase ga, aga ta nimetas, et lätlaste suund oli teatud määral erinev meie omast. Irooniline oli seik, et meie hiljem siiski lõime lätlastega ühenduse. Nimelt 15 aastat pärast esimest Metsa ülikooli, kuna aastal 1982 oli Kotkajärve hõivatud skautliku tegevuse tõttu ja oli otstarbeko hane lätlastelt küsida, kuidas saaksime kasutada nende poolt üüritud suvekursuse asukohta, mis asus Boltoni linnakese lähe duses. Astun pikema sammu kõr vale, kuna tahaksin mainida, et vastaval maa-alal toimus meil tol aastal omapärane ja harul dane programm, milles osalesid dr. Jaan Puhvel ja Marilyn
Kotkajärve kohvikus said mitmed asjaolud paika pandud. Pildil Metsa ülikooli juhataja Olev Träss jälgimas programmi kavastaja Andres Raudsepa ettepanekut. Arhiivifoto
Vihman Kaliforniast ja kodu maal tuntud etnoloog Ants Viires, kes oli esimene Eestist saabunud Metsaülikooli küla lislektor. Sel korral meie ka püüdsime Roman Toi ja Taavo Virkhausi juhtimisel ,,lavastada“ esimest 1869. aastal toimuvat suurt laulupidu, mille juures oli ju Taavo vanaisa juhtivalt tegev. Sellist ettevõtmist me polnud Kotkajärvel kunagi üritanud. Mind isiklikult oli sinna spetsiifiliselt kohale palutud õhtuseid lõkkeid korraldama, millega ma küll aga vaevalt tegelesin. Tollel ajal oli Käbi Lokk MÜ juhataja. Astuksin siinjuures teisegi sammu kõrvale, kuna mõned head aastad hiljem toimus minu tegevuse juures midagi süda melähedast. Heino Jõe unistus siiski läks omamoodi täide, sest paaril korral kuskil Eesti taa s iseseisvumise aastail enne Metsaülikooli nädalat toimuski nn ,,Metsakool“, kus mina, kui keskkooli õpetaja, sain oma oskused mängu panna kodu semal tasemel. Jäin Heinole tänulikuks. Huvitav on ka Metsaülikooli nime tekke lugu. Sellega seoses meenub, et aastail 1966 ja 1967 tegutses Torontos Eesti Üli õpilaskond, mida toetas vastav Vilistlaskogu. Nende organisat sioonide egiidi all hakati välja andma ajakirja ,,Nimetu“. Selle peamine toimetaja oli ilmselt Peeter Sepp ja peamiseks kaas tööliseks noor ajalooteadlane Imre Lipping. Pärast eelpool mainitud üld koosolekut ilmus ,,Nimetus“ koosoleku kohta ülevaade, kus juures pealkirjaks oli pandud ,,Metsaülikool Muskokas“. Sel lele tõi tähelepanu järgnevas numbris Imre Lipping, kes oli selle nimetuse saanud oma abikaasalt. See apellatiiv meel dis tegelastele ja nii saigi ,,Rahvaülikooli“ nimeks ,,Met saülikool“, tänu tulevasele MÜ sekretarile Ilo-Mai Lippingule. Kuskilt on kuulda, et küsimuse alla tuli ka nimevariant ,,Võsa ülikool“, aga see ilmselt ei võtnud vedu. Siinjuures tuleks lisada, et kui esimene suvekursus oleks jäänud lootma vaid Torontos asuvale üliõpilaskonnale koos oma vilistlaskoguga, siis oleks osavõtjate arv jäänud pisut kur vaks. Tänu õhutustele, mida tehti USAs, peamiselt Jyri Korgi poolt ja mille juures minagi pidasin vajalikuks tege ma sõidu USAsse, tuli sealt juurde kena arv noori. Nii siis osales esimesel kursusel vähe malt 65 noort, märgatav osa neist Ühendriikidest. Sellele arvule lisandusid lektorid ja köögipersonaal. Esimese Metsaülikooli vai mustuse aga viisid hoogsad osavõtjad kodukeskustesse, nii et järgmisel kursusel (1968) võisime Kotkajärvel vastu võtta täisarvuliselt sadakond ,,müü last“, nii USAst kui Kanadast. Nüüd, 55 aastat hiljem, on ette näha, et tänavune Metsaülikool Kotkajärvel on juba täies hoos.
Esimeses Metsaülikoolis (1967) kirjutas päevakava käsitsi välja kujun daja Peeter Sepp ja paigutas selle kohviku seinale. Arhiivifoto
Lugeja kirjutab
riigielu oli korraldatud ainult eesti keeles. Vaatamata Atlandi Hartas määratule ja Eesti de On aeg taas Eesti jure staatuses olemisele, asus riigielu korraldada riigivõim aastal 1992 Eestit muutma kaherahvuseliseks rii eesti keeles giks. Juba 30 aasta vältel on rii givõim pidanud vajalikuks oma Harri Kivilo sõnastustes Eestis elavad eest Ukraina sõjas on Venemaa lased ja venelased ühendada Föderatsiooni relvajõud toime „meie rahvaks“ ja „eestimaa pannud ääretult jõhkraid lasteks“. Ent ometi peaksid inimsusevastaseid kuritegusid „targa rahva“ riigivõimu kehas – täitmaks president Putini tajad aru saama, et inimõigusi „erioperatsiooni“ kohast Uk võib austada ilma NSV Liidu rai na iseseisvuse hävitamist. väga räiget, Eesti ja eestlaste Eesti on nii rahva kui riigina vastast kuritegu, peaaegu ole kõrgelt hinnanud Ukraina matuks muutmiseta. kangelaslikku oma õiguste Teades, et eestlased on ik kaitsmist. Ent lausa üllatavalt kagi: elanud mitusada aastat ei ole Ukrainas toimuv mõju Venemaa alluvuses; omal tahtel tanud Eesti peavoolu meedia juba 30 aastat toiminud kahe ega riigivõimu esindajaid rahvuselise riigina, võib Vene meenutama, et: juunis 1940 maa hakata uskuma, et eestlaste NSVL okupeeris Eesti ning maa ja rahva võib juba lähitule jätkas Eesti annekteerimist ja vikus oma alluvusse taas hõi genotsiidi teostamist kuni aas vata. Eestil on kindlasti vaja tani 1992 vägivaldselt loodud võimalikult kohe nii Venemaale ENSV nimelise NSV Liidu kui maailmale kinnitada, et haldusüksusena. Teises maailmasõjas USA ja Justkui tajumata, et okupat UK olemine liidus NSVL-ga oli siooni-eelsel ajal olid teised mõjutanud aastal 1992 Eestit demokraatlikud riigid ja ka mitte ennistada augustis 1939 Eestis elavad, teistesse rahvus olnud riigina. Nüüd on õige aeg tesse kuuluvad kodanikud aus too eksitus kõrvaldada ja asuda tavalt teadnud, et Eesti Vabariik kohe riigielu ainult eesti keeles oli loodud eestlaste poolt ning korraldama.
