Nr. 33
EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Üles-alla kiikudes Ebastabiilses maailmas ei üllata enam teated majandus likel teemadel. Inflatsioon mõjutab mitte ainult eraisi kute otsuseid, vaid riikide, keskpankade strateegiat. Investeerijad teavad, et börsil peab ettevaatlik olema, palju enam kui enne pandeemiat ning selle aasta venelaste agressiivset sõjardlust, hiin laste ähvardusi. Toidukaubad aina kallinevad. Kõrvalmärkusena, Eestis on hetkel Euroopa Liidu kõrgem inflatsiooni-määraja, hinnad on tõusud 22 protsendi võrra. Hiljuti saabus postkasti e-kiri Eestist, fotoga, millel oli veok puuhalgude koormaga. Mullu maksis koorem 300 eurot, tänavu 1 200. Neli korda kallim. Paljud kütavad elamist kas osaliselt või (maal) täieli kult puudega. Kuna kardetakse gaasikraanide sulgemist Vene maa poolt, on hinnad sellised. Tavainimene, kes peab katu sealusega arvestama, on olnud samuti turu ohvriks. Nii kinnis vara ostmist kaaludes, läbi viies või olles rentnikuna kas korteris või eramus. Kes ei oleks tead lik, kuidas Kanada suurlinnades on kinnisvarahinnad pööraselt tõusnud, eriti pandeemia ajal. Kujutage ette, inimesed maksid peale, küsitav hind võis sobiv olla, aga kardeti müüjale heade eelistega turul ostu kaotada. Mõnel juhul, mida ajakirjandu
ses ära toodud, lisanud müüja hinnale paar- või isegi kolmsa da tuhat dollarit juurde. Eks need ostjad praegu kiru impul siivsust, kartus majaomanikuks mitte saada viis juurdepakku miseni. Sel nädalal teatas ametlikult Kanada Kinnisvara Ühing, mille liikmed on kõik majade müügi ga elukutseliselt seotud ja mis jälgib üleriiklikku turgu, et tänu interessimäära tõusule on hüpo teeklaenud läinud kallimaks, järgnevalt siis ka majade hinnad on langemas. Kuna pangad ei anna enam nii naljalt laenu. Ka laenaja kõhkleb, kõrgemaid protsente maksta ei soovi. Hinnalangus liigub selles suu nas, mida eksperdid peavad normaalseks, õigeteks turuhin dadeks. Ollakse juba pandeemia eelsete hindadeni jõudnud, mõnes linnas tähendab see üle 20%-st vahet madalama hinna suunas, võrreldes möödunud aastaga. Ent üürijad. Jubagi on näiteks Torontos nii, et otsi korterit tikutulega. Niigi kõrged üürid ja kulud, aga kaitset korteriomaja soovide läbivii miste vastu ei ole. Kuna maailm on muutunud. Need, kel on enne pandeemiat seotud üüri lepingud, on kaitstud. Vahetult enne koroonaviiruse valla lask mist nägid aga seadused muu tusi. Nende hulgas on, ka varem eksisteerinud, klausel, et kui korteriomanik soovib seda pin dala enese tarvitada või pere liikmele anda elamispinnaks,
Mõttus: toome eesti päritolu noored Eestisse õppima ja praktikale Marin Mõttus, välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja ERR Kui sõidad Tallinnas trammi ga number neli Viru väljakult lennuvälja suunas ja väljud Ülemiste kvartali peatuses, satud veerand tunniga kesk aegse vanalinna lähinaabru sest otse Eesti idufirmade ja digilahenduste kihavasse kesk messe. Siin kuuleb paljusid erinevaid keeli, samal ajal on eesti meel, maik ja stiil täiesti olemas ja loodetavasti see nii ka jääb. Mõned räägivad lausa Eesti oma väikesest Räniorust. Kuidas ka poleks, võimalu sed end teostada tänapäevaste tehnoloogiate vallas on siin võr reldavad või isegi paremad kui mujal. Ja see on nii, sest paljud edukad ja avatud meelega eestlased on elus teinud kaks olulist otsust: õppida ning avar dada oma silmaringi maailma tippude juures ja tulla hiljem selle teadmistepagasiga Eestisse tagasi. Tuhanded eesti noored Praegu elab, õpib ja töötab alaliselt või ajutiselt välismaal
tuhandeid eesti noori, kes oma haridusteed või karjääri Eestiga ei seo. Miks ei võiks välismaal sündinud/kasvanud eesti noor haridust saada meie maailma tasemel ülikoolidest? Või miks mitte saada kõrgharidus välis maal, kuid teha praktika ja hil jem ka päriselt töötada mõnes kiire lennuga Eesti start-upis? Või jätkata küll teadustööd mõnes välismaa ülikoolis, kuid uurida just Eestiga seotud teemasid ning koostöös siinsete teaduritega? Iga helge peaga noor on Eestile tähtis vara ja oluline võimalus. Seetõttu astub riik järjest enam samme, et need noored tunneksid Eestiga jätku valt sidet ja ühtekuuluvustunnet ning otsustaksid oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga siduda. Lisaks paljud eesti päritolu noored ei olegi kunagi Eestis elanud ja selle otsuse on nende eest teinud vanemad või isegi vanavanemad; paljud on pikki aastaid Eestist eemal veetnud õpingute tõttu või tahtnud end muul moel laias maailmas proovile panna. Soov Eestiga sidet hoida on igatahes olemas. Balti Uurin gute Instituudi tehtud ja seni kõige ulatuslikumast Eesti
siis saab tühistada lepingu, olgu see ajaliselt kuu kaupa maks või aastane leping. Seda nimetatakse tihti kohalikus kee les kui renoviction. Eesti keeles pole sellist liitsõna, tulnud reno veerimisest ja tänavale tõstmi sest, välja saatmisest. Sellisel ettekäändel, et korterit vaja enese pere huvides, kaotab üüri ja elamispinna, majaperemees renoveerib, värvib, teeb, mida seaduse järgi oleks alati pida nud tegema, et viisakat pinda pakkuda. Ning asetab korteri saadavaks, märksa kõrgema üürisooviga, uuesti turule. Kui endine rentnik seda ei tea, siis pääsevad ahnepäitsud seaduse eest. Ja nii tõusevad jubagi väheste saadaval olevate korterite, majade üürihinnad. Turul on näha nüüd enampak kumisi, soove maksta sadu dollareid rohkem kui küsitud, rendihinda, et ainult saada var jualust, mis inimesele ju asen damatu. Just nagu varem ma jade ostuga. Pühapäeval avaldas Rentals.ca veebisait üleriikliku üürilepingute raporti, milles toodi ära, et Torontos on need tõusnud aastaga 21,6 protsenti. Ühe magamistoaga korteri keskmine rendihind, enne elekt rit, muid kulusid, on nüüd kesk miselt $ 2 332 kuus. Rõhutaks, et kortereid on saada nii kalli maid kui odavamaid, viimastes vist ei sobiks kõigil elada. Kuigi mõnel valikut pole. Seega pärast muid makse peab üürnik leidma $28 000 aastas ainult elamispinna eest maksmiseks.
väliskogukondade uuringust järeldub, et peaaegu kõik välis maal elavad eestlased omavad Eestiga ühel või teisel moel sidet ning kontakti. Üksnes kaks protsenti vasta nutest tunnistas, et neil side Eestiga sisuliselt puudub – see gi on valik ja igaühe vaba otsus. Ülejäänud 98 protsendi jaoks on loomulikult väga erinevaid võimalusi end Eestiga seotuna tunda: ühe jaoks tähendab see sugulasi ja sõpru, teise jaoks vanavanemate maakodu, kol manda jaoks aga võib-olla hoopis häid õppimis- või kar jäärivõimalusi. Mida saaksime teha, et seda sidet toetada? Igal suvel toimuvad Eestis ja ka mujal maailmas eesti keele ja meele laagrid välismaal ela vatele lastele ning noortele. Need on noorte seas väga menukad ja nii mõnegi teadli kult tihedam personaalne side Eestiga algab just sealt, näiteks laagris leitud eesti sõpradest. Ei suuda ükski riigi loodud info kanal anda edasi seda, millised teemad on ülal noorte omavahe lises suhtluses, kelle muusikat just praegu kuulatakse, kuidas tunnevad noored end linna ruumis või millise mõnusa festi vali on püsti pannud koduküla eakaaslased – seda suudab ainult Eestis elav sõber. Paljudele on kodu kõrval peamise sideme loojaks Eesti koolid ja huviringid maailmas, mis teevad väga tänuväärset
Praegused kõrged toiduhinnad ei luba paljudelegi sellist välja minekut. Iga kodutu pole ju narko maan, alkohoolik. Vaid õnnetud inimesed, kes elamispinna on kaotanud, kuna sissetulek ei pidanud sammu inflatsiooniga. Toronto ägab kodutute varjupai kade täituvuse all, voodikohti pole olemaski, eks selle tõttu näeme näiteks Doni ja Humberi jõgede orgudes telklaagreid või puldanitega puuoksi katvaid viletsaid magamispaiku. Ning ka sealt, kohalike kaebuste tõttu, ajavad korrahoidjad neid või muga ära. Kuhu nad peavad siis minema? Jõukas heaoluriigis on see lubamatu. Nagu varem kirjutatud, pole ka USA sellest murest vaba, eriti lääneranniku suurtes lin nades nagu San Francisco ja Portland. Tõsi küll, seal on enamasti sõltlased kogunenud mahedate ilmade tõttu. Need, kes Kanadas skaudina on talilaagris telgis maganud, tea vad hästi, et siinsed talved eriti mugavad ei ole, kui pole sooja varjualust, rääkimata mugavus test nagu köögid, voodid, kemp sud ja vannid. Neid sotsiaalseid, kogukonna muresid on proovi tud lahendada kontrollitud madalate üürikorteritega, mille ehitamine ja haldamine tuleb maksumaksja taskust. Ning kuna bürokraatia on mängus, pole neis majades tihti kor rashoid tasemel, isegi kui kortereid soovijate nimekiri on pikk.
tööd. Eesti haridus on meie üheks visiitkaardiks: Eesti kui ,,education nation“. Sel taustal tundub kummalinegi, et meie ülikoolides õpib küll palju välismaalasi, kuid välismaal elavatel eesti noortel on infot õppimisvõimaluste kohta Eestis üsna napilt. Eesti päritolu noortel on Eesti kõrgharidus- või täien d õppe süsteemi sisenedes võima lus taotleda ka riiklikku stipendiumi. Neid võimalusi peaksime tutvustama märksa süsteemsemalt, kui seda praegu teeme. Sageli on välismaal õppivatel noortel eestlastel küll soov peale õpinguid Eestisse tulla, kuid vahepealsete aastate jook sul on professionaalne suht lusvõrgustik kinnistunud välis maal või pole see Eestis saanudki tekkida. See teeb Eesti tööturule sisenemise keerulise maks. Samal ajal on tõusuteel Eesti tööandjate huvi palgata just rahvusvahelise kogemuse ja kontaktvõrgustikuga töötajaid. Eesti pakub eeliseid Et eelpool nimetatud osapooli kokku viia, pakkusime tänavu esimest korda eesti päritolu välismaal elavatele noortele sti pendiumi tööpraktika soorita miseks just Eestis. See võimal dab neil end tööalaselt Eestis proovile panna ja seeläbi aren dada kohapealset kontakti võrgustikku oma valdkonnas,
See viib olulise küsimuseni. Kas on mõttekam osta või üüri da. Kuna suured rahad on män gus. Majaost on elus suurim väljaminek. Ostjad teavad, et kui neil on kogutud piisavalt raha sissemaksuks, pangalt hüpoteeklaen saadud, siis aasta kümnetega suudavad nad maja täitsa omaks pidada, varanduse osana. Ent korrashoid ja kind lustus on kallid. Krundil, väljas pool maja aastaringselt kohustu si täita kas lund rookides, muru niites või lehti riisudes. Kuid omand tagab tavaliselt uhkuse ja hoolitsuse. Neid kulusid, mida mainitud, ei pea üürija maksma. Ent ta ei saa tagada, et majapermees on hea, täidab seadusi, hoolitseb nende rikete eest, mis igas elamus juhtub. Torud, nagu katusedki, ikka lekivad. Keskkütted ütlevad üles. Palju muudki. Eelis, mis rentnikul on, et ta saab ka kolida, kui leiab parema koha. Aga igakuine kulutus, ilma aktivata, varata. Siiski raske otsus, eriti neil, kel palk kipub alla keskmise, sissemak suks pole tagatist. Kuid üks asi on küll selge. Kanadas elamine on kallis lõbu. Praegused kõikumised kinnis vara ja üürikorterite turul kinni tavad seda. Pole ju mingit ga rantiid tuleviku tagamiseks. Ent see on elu, paraku peab sellega arvestama, just nagu pandee miate, sõdade ning muude elukriisidega. TÕNU NAELAPEA
samaaegselt jagades Eestis tead misi, kogemusi ning ka oma rahvusvahelisi kontakte. Vähem tähtis ei ole ka eestikeelses ühiskonnas ja kultuuriruumis veedetav aeg. Eesti pakub eeliseid, mille peale esmapilgul ei pruugigi tulla. Meie riik on väike ja siin on kõik üksteisele lähemal kui suurtes ühiskondades, seega on kergem pääseda ligi olulistele otsustele, põnevatele inimestele ja tähtsatele protsessidele. Meenub näiteks vestlus, milles välismaal sündinud ja kasvanud noor eestlane võrdles oma kõrgkooli õpingute kõrvalt tehtud praktikaid Põhja-Ameeri kas ja Eestis. Kui esimese puhul usaldati praktikandile ainult tegijate assisteerimist ja ,,päris“ tööd näidati üksnes eemalt, siis Eestis olles võeti praktikanti nagu võrdset: ta pääses kaasa kõikidele olulistele koosoleku tele ja kohtumistele ning osales aruteludes ettevõtte ja organisat sioonide juhtidega. Sellist koge must oskab nupukas noor hinnata, pakkugem seda siis julgemalt. Oluline on, kuidas Eestit kõrvalt nähakse. Eesti, millega meie välismaal elav rahvuskaas lane end seostada soovib, võiks olla särav, avatud, paindlik ja uuendusmeelne riik, kus võima lusi ei piira raskesti ületatavad hierarhilised tasandid ja ettevõt liku inimese ees pole klaaslage (Järgneb lk. 7)
