This newspaper was mailed on Friday, August 20, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Nr. 33, 2021
Reedel, 20. augustil — Friday, August 20
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Illustratsiooni autor EVA OJA
Alates / since 2002
2
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Nr. 33
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
30 aastat tagasi, mil toimus ajalooline sündmus Tänane päev märgib üliolulist momenti me kodumaa ajaloos: Eesti saavutas taas oma iseseisvuse, kui 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu vastu vastava otsuse. Eesti riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918, sai taastatud – unistuse täitumine, mille teokssaamist ei osanud paljud uskuda ega lootagi, ja paljud kahjuks ei jõudnudki seda ära oodata. Sellele eelnes hulgaliselt sündmusi eelnevatel aastatel, nimetades siin vaid mõnda – vabaduse nõudmine, isamaalised laulud, sini-must-valge lipu taas väljatoomine ning selle hilisem heiskamine Pika Hermanni torni, Balti kett, Eesti Kongressi vali mised jpm., ning muidugi väga palju tööd nii kodumaal kui võõrsil, kus tugevad eestlaste kogukonnad. Huvitav on kuulda meenutusi nii neilt, kes kogesid seda sündmust täisealistena – kas siis sel lele oma tegutsemisega kaasa aidates või lihtsalt sündmuste keskel olnuna kui neilt, kes siis alles lapseeas, kui Eestile vabaduse nõudmine oli üheks oluliseks osaks lapsepõlvest. Küllap on palju meenutada igaühel, samuti meie lehe lugejail, kes olles kas lähemal või kaugemal neile ärevatele sündmustele kaasa elamas ja esmalt uskumatuna tunduv sai teoks, ühiste pingutustega. Rahvuslike laulude saatel ja vabaduse nõudmise keskel kasvanud nooremad põlvkonnad on tänaseks jõudnud ehk juba keskea ligidale – ja omakorda, nende järeltulijad teavad neid omaaegseid sündmusi vaid juttudest, lugudest ja filmidest. See on lähiajalugu, mille loomisel nii mõnelgi meist on olnud võimalus osaleda. Samuti võivad kindlasti paljud detailse täpsusega vastata küsimusele, kus nad olid sel hetkel, kui kuulsid esmakordselt taasiseseisvuse väljakuulutamisest ja millised tunded olid valdavad. 30 aastat tähistab iga, kus väga varajane noorus ehk möödas, paljud väärtushinnangud juba paigas, kuid ollakse ikka veel noor. Taasiseseisev Eesti on just selles vanuses. Nooruslik ja innovatiivne, uuendusmeelne, tehnoloogiliselt esirinnas – need on kindlasti Eestit iseloomustavad märksõnad juba pikemat aega. Nagu teame, on Eesti väga kõrgelt arenenud kõikvõimalike ITlahenduste poolest, olles saavutanud tuntust terves maailmas. Kuigi taasiseseisvnud riigi teel on olnud ka kasvuraskusi, muresid, erimeelsusi; palju pingeid kindlasti viimasel pooleteisel aastal – tasub tänasel päeval keskenduda sellele, mida saame tähistada ja mille üle uhked olla. Head taasiseseisvuspäeva Eesti Elu lugejatele! KAIRE TENSUDA
Eesti peaministrid Stenbocki majas. Ees Edgar Savisaar ja Mart Laar, taga Mart Siimann, Tiit Vähi, Andres Tarand, Kaja Kallas, Taavi Rõivas, Juhan Parts. Foto: Priit Mürk, ERR
Peaminister Kaja Kallas võõrustas kolmapäeval vara semaid valitsusjuhte, et vahetada üheskoos mõtteid päevakajalistel teemadel ning riigi tuleviku üle. Peaministrid kohtusid Stenbocki majas juba viiendat aastat. Kohal olid lisaks Kaja Kallasele Edgar Savisaar, Mart Laar, Mart Siimann, Tiit Vähi, Andres Tarand, Taavi Rõivas ja Juhan Parts. Kohtumisel ei osalenud erinevatel põhjustel Andrus Ansip, Jüri Ratas ja Siim Kallas. (ERR)
Taastati Eesti suurim metsavennapunker Viljandi vald taastas Holstre ja Mustla vahel Ennuksemäe talu metsades asunud met savennapunkri, mis on nüüd Eesti suurim metsavendade ajalugu kajastav paik. Ennuk semäe metsavennapunker on avatud kõikidele huvilistele ja seal saab vajadusel ka ööbida. Ajaloolane Jaak Pihlak ütleb, et Ennuksemäe metsavenna punkri rajasid Teise maailmasõ ja lõpuaastal vennad Jaan ja Evald Sova, kes olid Nõu kogude okupatsioonivõimu eest metsa põgenenud. ,,Sügisel 1944, kui Punaar mee oli sisse tulnud, hakati seda ehitama, ja juba veebruaris, 21. veebruaril 1945, tungis NKVD rühm siia punkrisse või õigemini tegi haarangu siin, ja tulevahe tuses sai surma seitse metsaven da. Viis sai haavata või võeti elusalt kinni. Nii et kokku oli 21. veebruaril 1945 siin punkris 12 inimest,“ kirjeldas ajaloolane Jaak Pihlak. Teadaolevalt oli Ennuksemäe üks suuremaid metsavenna punkreid Eestis, mis pealegi oli ehitatud mäe sisse. Taastatud punkris on kaks sisse- ja väljapääsu, kuus nari, köetav pliit ja tunnel, mis ühendab punkrit mäe jalamil asuva sissepääsuga. Vastvalmi nud punker on viis aastat tagasi põlengus hävinud punkri olu liselt turvalisem koopia, sest puidu all on betoonist seinad, lagi ja põrand. ,,Me loodame, et inimesed suhtuvad mõistvalt – mida siia tuuakse, see siit ka ära viiakse. Aga siin on kindlasti hästi põnev teha teatud seltskondadel ööbimisi, tähtpäevi tähistada. Kõik on oodatud. Me oleme mõelnud et ta ei ole tuleohtlik, muidugi samas peab olema ettevaatlik. Siin on pliit, siin saab süüa teha. Ise olen ma siin ööbinud, kui väljas oli -25 kraa di, siin oli väga tore olla vaba riigi aastapäeval,“ ütles Viljandi vallavanem Alar Karu. (ERR)
Alar Karis andis nõusoleku kandideerida presidendiks Eesti Rahva Muuseumi direk tor Alar Karis andis kolma päeva pärastlõunal erakonda dele nõusoleku saada presi dendikandidaadiks. Riigikogu fraktsioonid soovivad enne otsuse langetamist temaga kohtuda. Karis ei osanud hinnata, kui suur on tema võimalus presi dendivalimistel võita. Varasemalt käidi võimaliku presidendikandidaadina välja Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, kuid pärast kohtumist fraktsioonide ga tunnistasid erakonnajuhid, et Soomere riigikogus vajalikku toetust ei kogu. Soomere on öelnud, et tal on jätkuvalt val misolek vajadusel riigi presi dendiks kandideerida. EKRE on teatanud oma eelistusest toetada oma kan didaati Henn Põlluaasa, kuid erakonnal ei ole võimalik teda riigikogus üles seada, sest EKRE-l on parlamendis 19 saadikut, kuid ülesseadmiseks
Uuring: Eesti elanikud soovivad Kaljulaidi jätkamist presidendina Kantar Emori värskest presi dendikandidaatide eelistuse uuringust selgub, et Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha praegust presidenti Kersti Kaljulaidi. Kaljulaid oli 34%-ga esi mene nii kolme eelistatuima kui ka 24%-ga ühe kõige eelistatu ma valiku hulgas. Kaljulaidi eelistavad põhiliselt nooremad, alla 34-aastased, eestlased, kõrgema haridusega elanikud. Marina Kaljuranda nägi kolme eelistatuma hulgas 28% ja esimese eelistusena 13%
Alar Karis ERMi juhatajana ESTO 2019-l. Foto: EE
on vaja vähemalt 21 saadiku allkirja. Praegune president Kersti Kaljulaid on samuti teatanud valmisolekust jätkata teisel ametiajal. Riigikogu erakorraline is tungjärk presidendi valimiseks toimub 30. augustil. Kandidaa tide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil. Kui riigi kogu presidenti ära valida ei suuda – selleks on vaja vähe malt 68 saadiku poolthäält –, läheb valimine valimiskogusse.
Eesti elanikest. Kaljuranda toetavad mõnevõrra enam nai sed, kuid muudes sotsiaal- demograafilistes rühmades on Kaljuranna toetus oluliselt üht lasem kui Kaljulaidil. Kolmanda eelistusena nähti presidendina Jüri Ratast. Presidendikandidaatide eelis tuse uuringus osales 1152 Eesti elanikku vanusevahemikus 15– 84 eluaastat. Uuring toimus 11.–17. augustil. Vastajatele näidati 12 isikust koosnevat nimekirja. Sellesse kuulusid Alar Karis, Andrus Ansip, David Vseviov, Henn Põlluaas, Jüri Luik, Jüri Raidla, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Tarmo Soomere ja Ülle Madise.
(ERR/EE)
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
3
Eesti võtab vastu kuni 30 afgaani ja nende pereliiget Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN), kes esindab Kanada eestlaste huve, tänab Eesti Maja/IEC-KESKUS muudetud otsust anda Toron to eesti kogukonna organisatsiooni dele võimalus viia lõpule 2021. – 22. aasta programmid ja tege vused Eesti Majas kuni praeguse üürilepingu piken da mise tähtajani 31. mai 2022. 29. juunil 2021 toimunud Eesti Maja üldkoosolekul tõsta tas EKN kogukonna muret Eesti Majas tegutsevate Eesti or ganisatsioonide tegevuse ajastamise ja ümberpaigutamise protsessi pärast. Esmajärjekorras valmistas muret Eesti Maja juhatuse esimehe 19. mai kiri organisatsioonidele, mis teavi tas neid väljakolimise kuupäevast, 31. märtsist 2022. EKN tõstis ka esile küsimusi kogukonna orga nisatsioonide tege vuse katkestamise kohta, juhiste puudumisest ja katkestamise korral, kustegevus toimuks kuni KESKUS valmimiseni. EKN tänab IEC-KESKUS 28. juulil 2021 virtuaalse koos oleku korraldamise eest, mis lahendas mõningaid esitatud probleeme ja Eesti Maja koostööd 958 Broadview Ave. uue omanikuga, et pikendada üürilepingut, mis võimaldaks ainult ühte kolimist. Siiski EKN ja organisatsioo nid soovivad näha suuremat osalemisvõimalust ja kaasamist KESKUS otsus tamis protsessi desse ning aktiivset ja pidevat dialoogi projekti meeskonna ja töörühmaga, et rahuldada kogukondlikke vaja dusi, suurendada usaldust ja tagada realistlikud ja tasku kohased renditingimused, ruumi ja hoiuruumide kättesaada vust. Koosolekul jagati, et „KESKUSe kogukondliku ruumi taskukohasus on esmatähtis“. Doonorid, kes nii heldelt KESKUS -sse panustasid ning need, kes rahastasid ja ehitasid Eesti Maja 70 aastat tagasi, loodavad, et KESKUS saab ennekõike koduks meie kogu kondlikele organisatsioonidele ning kultuuri- ja keeleprogrammidele Kanada eestlaste identi teedi säilitamiseks. EKN soovib näha rohkem läbipaistvust tulevastel virtuaal setel koosolekutel. On oluline, et mikrofonid ei oleks püsivalt vaigistatud; kõik osalejad näeksid, kes osalevad; Chat vestlus oleks kõigile nähtav; ning dialoog oleks avatud osalejate, IEC-KESKUS/Eesti Maja töötajate ja juhatuse liikmete vahel. Aktiivne kuulamine ja kollektiivsete kogukonna muredega tegelemine aitaks meie kogukonda kokku tuua ja tugevdada. Avatus, läbipaistvus ja sisukas kaasamine on üliolulised, et luua organisatsioonide vabatahtlike seas usaldust ja toetust IEC-KESKUS projektile. Ne mad on Eesti kultuuri ja keelt elus ja elavana hoidev elujõud. Loodame, et Eesti Maja/IECKESKUS tugineb tihedamale koostööle organisatsioonidega ja ootame tulevikus laienenud dialoogi. Soovitused EKN ja kogukonna organisatsioonidelt: • Organisatsioonid saaksid de tailset informatsiooni IECKESKUS üürikuludest juba enne 2022. aasta kevadet, et koostada eelarveid ja kavandada tegevusi järgnevaks sügiseks. • Regulaarne kahepoolne suhtlus organisatsioonidega IECKESKUS ehituse edenemise kohta. • Kui KESKUS ei peaks valmima 2022. aasta sügiseks, tuleb organisatsioone õigeaegselt tea vitada, et planeerida alter natiivseid asukohti. • IEC-KESKUS ruumide kasutamise ajatabeli kinnitamine • Hoiuruumi eraldamine; kui palju, kui kergesti kättesaadav jne. • Parkimine ja ohutus – 40-korruselise korterelamu aren damine Madisoni NW nurgal
S P ORT
Tänaku ebaõnn jätkus Belgia rallil Eelmisel nädalavahetusel auto ralli MM-sarjas esimest korda ametliku etapina toimunud Belgia rallil võitis kodustel teedel sõitnud Thierry Neuville (Hyundai). Viimased kolm kat set, millest üks oli punktikatse, võitis Ott Tänak (Hyundai). Ott Tänak (Hyundai) sai taas tunda ebaõnne, kui laupäevase rehvipurunemise tõttu ta üldar vestuses esikohtadele konkuree rida ei saanud. Tänak-Järveoja lõpetasid ralli kuuendal kohal. Juunioride WRC arvestuses oli eestlane Robert Virves kol mas. (ERR/EE)
EKRE kaotas üle pika aja toetust MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat iganädalasest küsit lusest selgub, et Reformiera konna reiting on tõsunud ja EKRE oma langenud.. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31%, Eesti Konservatiivset Rahvaera konda (EKRE) 22,6% ja Keskerakonda 17,1% valimisõi guslikest kodanikest. Järgnevad Eesti 200 (12,6%), Sotsiaal demokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (5,7%). Rohelisi toetas 2,1% vastanuist. Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,1% ja opositsiooniera kondi 36,2%. Tulemused kajastavad küsit
Möödunud nädalavahetusel sisenes islamistlik Taliban Agfanistani pealinna Kabuli ja võttis pühapäeva õhtuks üle ka presidendipalee. Afganistani president Ashraf Ghani lahkus riigist ning nagu nädala jooksul erinevate meediakanalite edasi antud pildimaterjalist näha, on nii Kabuli lennujaamas kui mujal linnas olukord ülipinev ja kellel vähegi võimalik, püüab riigist lahkuda. Neljapäeval otsustas Eesti valitsus anda täiendavat abi Afganistanis ohtu sattunud inimeste ümberpaigutamiseks Eestisse. Eesti on valmis vastu võtma Eesti ja liitlastega koostööd teinud kuni 30 afgaani ja nende pereliiget. Lisaks juba väljaöeldud kümnele Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud afgaa nile ja nende pereliikmetele on Eesti valmis sel aastal vastu võtma veel kuni 20 afgaani koos perega. ,,Nende inimeste hulka, keda Eesti on valmis vastu võtma, kuuluvad näiteks Mondo MTÜ heaks töötanud ämmaemandate koolitajad ja tüdrukute hariduse ning naiste õiguste eest seisvad aktivistid. Keskendume nende inimeste aitamisele, kes on olnud seotud Eesti abiprogram midega Afganistanis ja pakku nud seeläbi paremaid arengu võimalusi Afganistani naistele ja noortele,“ ütles peaminister Kaja Kallas. Valitsus otsustas isikute piir arvu, millele peab kooskõlas tuse andma veel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Eesti on valmis vastu võtma uue režiimi all ohtu sattunud afgaane koos nende vahetute pereliikmetega. Otsuse konk reetsete inimeste kohta, keda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse vastu võetakse, lange tab politsei- ja piirivalveamet, kes teeb ka kaitse taotleja taustakontrolli ja vestleb nende ga isiklikult. Kõik need toimin gud viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik. ,,Olukord Afganistanis on jätkuvalt pingeline. Inimeste ohutuks evakueerimiseks ei pruugi enam olla võimalust pärast USA evakuatsioonimis siooni lõppu 31. augustil, mille tõttu peavad kõik riigid tegutse ma kiiresti,“ ütles peaminister Kallas pressiteates. Eesti kodanikke Afganistanis teadaolevalt ei viibi. Välis ministeeriumi poole on pöör dunud mitu Eesti elamisloaga inimest, kes vajavad abi Eestisse naasmisel. Välisminis teerium töötab koos liitlastega selle nimel, et nemad pääseksid evakuatsioonilendudele. (PM/EE)
lusperioodi 20. juulist 16. au gustini, mil küsitleti 4003 vali misealist Eesti Vabariigi koda nikku. (ERR/EE)
Eestit külastas Kanada kuningliku mereväe fregatt HMCS Fredericton Möödunud laupäeval jõudis külaskäigule Tallinna Vanasa damasse NATO 1. alalise mereväegrupi lipulaev Kana da kuningliku mereväe fregatt HMCS Fredericton. NATO 1. alalise mereväegru pi (SNMG1) ülem kommodoor Bradley Peats võttis laeva par dal koos laeva meeskonnaga vastu Eesti riigiametnikke ja kaitseväelasi eesotsas mereväe ülema kommodoor Jüri Sas kaga. „Eesti merevägi on varemgi Kanada laevu võõrustanud ja selles iseenesest miskit eris kummalist ei ole. Siiski ei saa öelda, et Kanada laevad meid liiga tihti külastaks. Tänane külaline on SNMG1 koosseisus ja see on selge märk NATO ko halolekust Läänemerel ja liitlas suhete tugevust näitab see, et NATO alaline üksus on juhitud ookeanitaguse Kanada poolt,“ ütles kommodoor Jüri Saska. Tänaseks on Kanada ja Eesti omavahel hoidnud diplomaatili si suhteid üle 30 aasta. Selle puhul oli korraldatud laeval pidulik vastuvõtt.
Kanada kuningliku mereväe kommodoor Bradley Peats’i sõnul on Tallinna külastuse ja vastuvõtu eesmärk tugevdada suhteid NATO liikmesriikidega ning säilitada turvalist ja ohutut merekeskkonda. „Lisaks tunnustame, et Eesti on aktiivselt panustanud NATO ja ÜRO sõjalistele operatsiooni dele üle maailma, kus nad on teeninud koos Kanada väge dega, näiteks Afganistanis ja Iraagis. Kanada ja Eesti on üks teise kõrval võrdsed partnerid,“ ütles kommodoor Peats. HCMS Fredericton on Eesti vetes ka varem viibinud, viimati kuus aastat tagasi NATO 2. alalise mereväegrupi koosseisus õppuse Open Spirit 2015 raames. HMCS Fredericton on Hali fax klassi fregatt, mis teenib Kanada kuningliku mereväge alates 1994. aastast. Sõjalaev on käinud erinevatel operatsioo nidel peamiselt Atlandi ja India ookeanil. Alates tänavu 21. juulist on HCMS Fredericton SNMG1 lipulaev ja paikneb Euroopa vetes. (KVPST/EE)
4
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Nr. 33
Meenutame Eesti iseseisvuse taastamise eest seisnud Tönu Parmingut Selle lehe ilmumise päeval – 20. augustil – märgime ja tähistame Eesti iseseisvumise taastamise 30. aastapäeva. Oleme aastate jooksul luge nud ja kuulnud ning isikli kultki läbi elanud selle prot sessi jooksul toimunut, oleme kuulnud või teame inimesi, kellel oma osa – kas otsene või kaudne – selles, et 20. augustil 1991. aastal Eesti ise seisvus taas välja kuulutati. Üks neist, kellele Eestis toi muv väga korda läks ja kes Eesti vabanemise nimel tegut ses, oli prof. Tönu Parming (28.06.1941-30.10.1998). Juba 22 aastat tagasi 57-aastasena meie hulgast lahkunud aktiivne kogukonnaliige ja tollane aja lehe Meie Elu peatoimetaja tähistanuks mõned nädalad tagasi 80.a juubelit. Seoses ümmarguse sünni aastapäevaga on põhjust teda meenutada ja esile tuua tema laiahaardelist panust eestlusele. Ta kuulus põlvkonda, kes Eestis sündinud, noorena läbi elanud põgeniku-teekonna ja pa gulasajastul väsimatult ja kiin dunult töötanud Eesti taasise seisvuse saavutamise eesmärgi nimel. Teadlasena, sõjamehena, ajakirjanikuna, poliitikuna, ühis konna tegelase-organiseerijana, konsultandina, andis ta suure panuse oma rahva heaks. Alljärgnev on kirja pandud T. Parmingu perekonna-arhiivi põh jal.
Elukäik
Hariduskäik
Sündinud Pärnus 28. juunil 1941, oli Tönu sunnitud kodu maalt lahkuma 3-aastaselt, põ genedes koos vanemate ja ven naga septembris 1944 läheneva vene okupatsiooniohu eest. Järgmised viis aastat tema ,,varastatud lapsepõlvest“ möö dusid Saksamaa põgenikelaag rites. Isegi väikesele lapsele jäi hinge kodutuse ja ebakindluse tunne ning aimdus tema rahva vastu teostatud ülekohtust. 1949. a. avanes Parmingu perel võimalus immigreeruda USAsse. Esialgu elati Sea brookis (N.J.), paar aastat hil jem leiti kindel elupaik New Milfordi linnakeses New Yorgi külje all. Parmingu pere oli kasvanud 6-liikmeliseks – Eestis sündinud Priidule ja Tönule lisaks olid peres Sak samaal sündinud Anu ja USAs sündinud Kaja. Kogu pere oli aktiivne New Yorgi eesti kogukonnas; isa Bernhard N.Y. Eesti Mees kooris, ema Salme õpetas ilu võimlemist ja kõik lapsed olid tegevad. Tönu osales eesti skautluses ja oli maailmalaag rites ,,Koguja“ (1967) ja ,,Ühendaja“ (1970) vanemskau tide juht. Samuti tegeles ta rahvatantsu ja spordiga. Oma alg-, kesk- ja kõrghariduse sai ta USAs, kus ta ka töötas pike mat aega. Suure muudatuse tegi ta 1988. a, kui kolis Kanadasse, mis jäi ta koduks viimaseks kümneks eluaastaks. Plaan ko lida tagasi Eestisse jäi kahjuks teostumata.
Tönu koolitee algas Kemp teni põgenikelaagris ja jätkus Ameerikas erinevates algkoo lides. Paari aastaga oli inglise keele oskus ja enesekindlus tõusnud tasemele, mis andis julguse õpetajale teatada, et koolis harjutatud näidend on tobe ja kirjutada ise uus näi dend, millega esinetigi kooli peol. Lõpetanud keskkooli kõrgete hinnetega, avanes tal võimalus minna stipendiumiga õppima mainekasse Princetoni Ülikooli, esialgse plaaniga saada inse neriks või arhitektiks. Vahe pealsed kogemused mõjutasid teda suunda muutma ja ta lõpe tas Princetoni 1969. a. kraadiga sotsioloogia erialal. Seejärel siirdus ta aastaks Soome tegema uurimistööd Helsingi Ülikoolis Fulbright’i stipendiaadina ning pärast seda alustas doktoran tuuri Yale’i Ülikoolis, saavuta des doktorikraadi sotsioloogias 1976. a. Väitekirja pealkirjaks oli ,,The Nature of Ethnic Identity“.
Asta, Talvi, Tönu, Veiko 1992. a Talvi ristimisepäeval.
Sõjamees Princetoni ajal tegi Tönu õpingutes pausi ja läks viieks aastaks USA sõjaväkke, kus sai väljaõppe Special Forces eriük suses (tuntud kui ,,Green Berets“). Tönu saadeti üheks aastaks (1965-66) Vietnami sõtta, kommunismi-vastast võit lust pidama. Seal tegutses ta väikeses 12-liikmelises SF ük suses, millele lisandus salk ko halikke mägirahvusest (Montag nard) võitlejaid; nende ülesan deks oli välja otsida vaenlase pesitsemispaiku džunglis. Miks läks ta vabatahtlikult sõjaväkke? Vast mõjutasid ot sust perekondlikud lood. Isa vend Paul Parming, oli olnud I maailmasõja ajal Arhangelskis ohvitser ja partisanide juht, kelle hukkasid kommunistid 1920. Ka ema vend Aleksander, kes oli olnud 1941. a Eestis metsavend, langes kommunis tide ohvriks, surnud arreteeri tuna ja vangistatuna kaugel Siberis. Eeskujuks oli ka vend Priit, kes oli mõned aastad varem saanud SF väljaõppe ja hiljem tegutsenud aastaid SF reservohvitserina. Pärast ak tiivsest sõjaväeteenistusest lah kumist teenis Tönu 17 aastat reservis, tegeledes strateegiliste uurimistega ning teenides välja majori aukraadi. Akadeemik
Tönu Parmingut õnnitleb Valgetähe teenetemärgi saamisel tollane välisminister T. H. Ilves (1997).
Akadeemiliseks perioodiks võiks pidada ajavahemikku 1970-1990, mil Tönu oli Yale’i Ülikoolis instruktor, Marylandi Ülikoolis sotsioloogiaosakonna õppejõud (1974-1988) ning külalisprofessor Toronto Üli kooli eestiainelise õppetooli juures. Lisaks ülikoolikursuste õpetamisele mahtusid sellesse aega uurimistööd, konverent sidel esinemised ja artiklite publitseerimine. [Statistikat: vähemalt 80 konverentsi ette kannet/külalisloengut 35 ülikoo
Tönu Parming Toronto Eesti Seltsi esimehena kõnet pidamas.
lis ja muudes asutustes USAs, Kanadas, Rootsis ja Saksamaal; 35 artiklit ingliskeelses teadusli kus ajakirjanduses või raama tute peatükkidena, lisaks 16 raamatu-arvustust]. Ta vaatles etniliste vähemus gruppide olukordi ja rahvuskü simust, eriti N. Liidus, seega ka Balti riikides. Üks esimesi uuri musprojekte oli demograafilist laadi – rahvastiku-muutused Eestis II maailmasõja tagajärjel. Samuti uuris ta eestlaste sisserändu Ameerikasse ja välis eesti kogukondade loomist. Sellest kasvas raamat ,,The Estonians in America: 16271975“ (koos J. Pennari ja P. Rebasega). Huvitava uurimus retke tegi ta 1900. a rajatud ,,vana-eestlaste“ külasse Wis consini osariigis 1976/77, kus veel 1977. a elas küla esimesi asukaid, kellega sai tehtud/ lindistatud intervjuusid. Uurimuste peasuund pöördus inimõiguste ja rahvusküsimu sele N. Liidus. Ta võttis ette ulatusliku uurimustöö, mis vaat les Helsinki kokkulepete (1975) mõju Balti riikidele inimõiguste ja enesemääramisõiguse küsi muses. Selle tulemusena valmis 1980. a sisukas käsikiri ,,The Helsinki Watch Committees in the Soviet Republics“. Tönu oli ka kaastoimetaja raamatule ,,A Case Study of a Soviet Republic: the Estonian SSR“ (1978). Konverentsidel ja mujal, kus vähegi võimalik, püüdis Tönu tõsta esile eesti ja balti rahvaste sotsiaalset ja poliitilist olukorda ning nende iseseisvuse ja enesemääramise õigust. Tönu kuulus mitme profes sionaalse organisatsiooni liik meskonda. Kõige rohkem panustas ta balti teadlaste or ganisatsioonile Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS), mille asutaja liige (1968) ning selle asepresi dent kaheksa aastat ta oli, (VP Publications), osales pea igal konverentsil ja kandis suuremat rolli kahe konverentsi korral damisel. Saavutanud teatud ekspertiisi
Värske ,,Roheline barett“.
N. Liidu osas, kutsuti teda diplomaate koolitavasse USA Välisministeeriumi Välisteenis tuse Instituuti (Foreign Service Institute) pidama loenguid N. Liidu ja Ida-Euroopa ühiskon dade teemadel. FSI’is pidas ta 15-aasta vältel umbes 200 loen gut. Teda määrati sama Insti tuudi N. Liidu ja Ida-Euroopa osakonna täisajaliseks juhata jaks 1984-1986. See langes kokku N. Liidus Gorbatšovi võimuletuleku ja ,,glasnosti- perestroika“ ajastu algusega. Varem alguse saanud tut vuste tõttu välisministeeriumi kõrgemate isikutega, osales Tönu paljudel nõupidamisel, kus arutati välispoliitikat. See kestis kuni N. Liidu lagunemi seni ja Eesti taasiseseisvumiseni. Toronto Ülikoolis oli vahe peal loodud eestiaineline õppetool, kuhu Tönu valiti esimeseks külalisprofessoriks 1986.-87. õppeaastaks. Ülikooli Hart House’i suures saalis toi mus 6. dets.1986 suurejooneline avatseremoonia, millest võttis uhkusega osa rohkesti Toronto eestlasi. Ka kolmandal, 1988.89. õ-a, kutsuti Tönu õppetooli külalisprofessoriks. Tema kutsel külastas Toronto Ülikooli 1988. a sügisel Tartu Ülikooli rektor dr Jüri Kärner, pannes aluse (Järgneb lk. 5)
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Juhtuski nii Pole kunagi pähe mahtunud, miks liberaalid peavad ennast rahvast valitsejaks kui loomu likuks. Ajalugu aga kinnitab, et punase lipuvärvi all esinevad vasaktsentristid on Ottawas olnud võimul enim kui ükski teine partei. Ka pole aru saanud miks rah vas neid tagasi valib – pole ju nad kõikide huvide esindajad ega ka majanduslikult realistli kud. Sai kirjutatud kahe nädala eest juhtkirjas, kui keerlesid kuulujutud, et peaminster Justin Trudeau võib välkvalimised väl ja kuulutada – ta vähemusvalit sus astus sotsialistide NDP toel pukki vähem kui kaks aastat tagasi ja tavaliselt toimuvad valimised iga nelja aasta järel. Kuid Trudeau näeb võimalikku enamusvalitsust, isegi kui teda toetav NDP ei soovi valimisi. Ent arrogantsele edvistajale see ei läinud korda – nii läkski ta värske kindral-kuberneri Mary Simoni poole, kelle alles mõne kuu eest sellele kohale nimetas, paluma parlamendi laialisaatmist. Pühapäeval sai riik teada, et 20. septembriks on kuulutatud välja uued vali
Meenutame Eesti… (Algus lk. 4)
tulevastele vahetusprogrammi dele. Tönu tegevus muutus ülikiireks, kuna huvi balti sünd muste vastu aina tõusis ja seega tuli rohkesti kutseid konverent sidele, sümpoosionidele, nõu pidamistele. Ajakirjanik Tõnu tundis, et peab kogu energia pühendama Eesti ise seisvuse taotluse toetamisele. Ta võttis vastu nädalalehe ,,Meie Elu“ peatoimetaja töökoha 1989. a teisel poolel, pärast senise toimetaja haigestumist. Sellega avanes tal võimalus tuua lugejateni uudiseid Eestis kiiresti arenevatest sündmustest, kasutades oma paljusid allikaid ja pakkudes omapoolset analüü si, sihiga mõjutada siinset eesti ühiskonda tugevalt toetama iseseisvusliikumist Eestis, et saavutada meie ühist eesmärki – Eesti Vabariigi taastamist. Varasemaid ajakirjanduslikke kogemusi oli tal olemas. Hulga aastaid oli ta kirjutanud artik leid pagulaseesti ajalehtedele ja ajakirjadele. Raadio-ajakirjaniku kogemus oli tal 1980. aastatest, kui tema kirjutatud ja eetrisse loetud eestikeelseid saateid sai kuulda raudeesriide taga Eestis. Ka Radio Liberty/Radio Free Europe raadiojaamale tegi ta kaastööd. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli veel palju arengulisi sünd musi, millega ,,Meie Elu“ luge jaskonda kursis hoida. Alustati ka ingliskeelse leheküljega, arvestades et küllaltki palju lugejaid enam ei olnud võime
mised. Mitte ainult kaugelt en neagsed, aga mõttetud. Mitte ainult, et pandeemia tõttu lähe vad sellised kallimaks maksma kui oktoobris 2019. a., turvalisi valimispunkte peab ju alatasa steriliseerima, vahesid hoidma järjekordades ning kui rakenda da valijale hääle langetamist posti teel – mis on olnud kaua olemas võimalusena – siis võib arvata, et tuleb häältelugejaid, ümbrikuavajaid, jne kahtlemata ka rohkem palgata. Samuti on võimalus, et meie ,,ülihea“ pos tisüsteem toob selliseid hääli kohale pärast valimispäeva. Mis tähendaks, et tasavägised kandi daadid, kelle häälte arv on lähestikku, nende ringkondi ei saa kinnitada kas võidetuks või kaotatuks. Olukord ripuks õhus. Mis võib juhtuda. NDP juhi Jagmeet Singhi populaarsus on hetkeseisus suurem kui Trudeaul. Viimase üllatuslik enamusvõit pandi just ta karisma, rahvale mängimise näitajaks, mitte tingimata ta lubadustele. Olulist pole ta paika pannud, pigem murdnud, mis oli 22 kuud tagasi põhjuseks, et toetus langes. Konservatiivid kogusid siis enam hääli, kuid mandaati ei saanud. NDP tõus, konser vatiivide tugevus preerias, see, et NDP tavaliselt oskab mee litada just suurlinna valijaid,
võivad saatuslikuks saada. Aga milline ülbus! Päeviku pidaja pole veel kellegagi rääkinud, kes oleks septembri kuiste valimiste poolt. Pigem vastu, kuna muuks nad ei ole kui ahnelt võimu järgi jooks mine. Poliitikutel peaks olema rohkem enesetalitsust, kaaluma rohkem valija huve, mitte enese hiilgusele mängimine. Kulmu panevad kergitama ka ajakirjanike sõnavõtud pan deemia-piirangute teemal – nagu Toronto Stari esileheküljel ilmunud lugu, mis miskipärast nõuab, et Indiaga lennuühen duse peaks taastama. Et on ras sistlik valitsus, mis ei luba pere liikmeil kohtuda. No kust see neljas laine tuli? Indiast. Otsus peatada lennuühendus tuligi liighilja, neljas laine oli juba Vancouveris tugevalt olemas. Irooniaks on see, et see nel jas laine nakatab just noori ja tugevaid, ka vaktsinatsioonivastaseid. Või kes on ainult ühe süsti saanud. Kartus on, et nö „booster“ süsti on tarvis Delta variandi vastu, seega kolm süsti kahe asemel. Elus pole midagi garanteeri tud. Kuid poliitikas on küll, nagu ameeriklaste kuulus lause kinnitab. Et tead, kui poliitik valetab, kui ta kõnelema hak kab. Trudeau on kahjuks selline.
Praegu on riigimeest tarvis, mitte edevust, lubaduste murd mist. Kuna keegi ei tea kaua pan deemia kestab, kõikide piiran gutega, mine tea, vaese kol manda maailma tõttu võib tulla neist riikidest juba viies laine, tänu viiruse oskusele muteerida. Oleks ju kõigi huvides oodata valimistega veel 2+ aastat. Nagu seaduses on ette kirju tatud. Ning ajal, kui maailmas põleb igal pool, seda piltlikult ja päriselt, on palju tähtsamaid teisi muresid, kui võimu peale lootes, lahendada. Liberaalide platvorm pole selge, kuna Talibanile taas Afganistani ta gasi võitmine (miks pidi siis 165 vaprat Vahtralehemaa sõdu rit seal oma elu andma, lootuses sinna demokraatia asetada fun damentalistidest islamiterroris tide asemel), on halvanud tähelepanu. Kanada kutsub suure laine oma sõjaväetõlke elama siia riiki, see meenutab süüria sõjapõgenike kriisi. Mis Euroopas on ikka täiesti olemas. Milleks siis sõda? Kolm võimsama sõjaväelise impeeriumi ajaloos – Inglismaa, Nõukogude Liit ja USA – juhi tud koalitsioon ei suutnud Talibani põlvitada. Riigi piiri dest eemale tõrjuda küll. Kuid
oma vägede koju toomine prae gu kinnitab, et afgaanide oma militaarne võim on nõrk, terroristide oma sugugi mitte.
lised mugavalt lugema eesti keelset teksti. Tema arvamusar tikleid ilmus ka uuema aja ajakirjanduses Eestis. ,,Meie Elu“ peatoimetajaks, sealjuures Estonian Publishing Co. presi dendiks, jäi Tönu elu lõpuni.
mesel istungjärgul Estonia kont serdisaalis 11.-12. märtsil 1990, esinedes avapäeval ka kõnega. Jätkuva innuga pühendus ta Eesti taasiseseisvumise eesmär gile, kuni lõpuks see saavutati augustis 1991. Taasiseseisvus järgsel perioodil panustas ta Eesti riigi ülesehitamisele mit mel viisil. Riigikogu valimistel ühines Isamaa parteiga Eestis. Ta pidas tihedat kontakti Eesti saatkonnaga Washingtonis, kuhu 1993 oli määratud suur saadikuks T.H. Ilves, tema kauaaegne sõber. Oma nõuga aitas Tönu kaasa riigi kaitsekü simustes ja NATO’sse pääse mise taotlustes.
Skaudisõprade Selts (juhatus), EKN (juhatus), Toronto Eesti Maja (juhatus), Kultuuripäevade kahekordne peakorraldaja. Paljude nende organisatsioonide nimel võttis ta enda peale avalike ürituste korraldamise, näiteks kõnekoosolekud, ak tused, luule- ja kirjandusõhtud, sümpoosionid, vastuvõtud, jne. Igal neist üritustest esines ta sissejuhatava sõnavõtuga või külalise tutvustamisga [teada on vähemalt 50 sellist lühemat sõnavõttu].
Perekond
Poliitik – konsultant Tönu kuulus taasiseseisvuse eel Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koosseisu (198689) ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas koosseisu (1990-93), aidates levitada informatsiooni Eesti sündmuste kohta ning olles abiks avalduste ja seisu kohtade sõnastamisel. Samuti andis ta informatsiooni Kanada poliitikutele ja meediaesinda jatele ning teda kutsuti eksper dina esinema Kanada parla mendi ja USA Kongressi komisjonide ette Balti küsimus tes. Tönu andis ka briifinguid valitsuse esindajatele, s.h. USA riigisekretär James Bakerile enne kohtumist Gorbatšoviga 1990. a. EKNi ja ERKÜ kutsel viibis P.-Ameerikas Eesti vabadusvõit lejaid ja iseseisvusliikumise juhte (nt. L. Parek, T. Kelam, M. Laar, M. Niklus, T. Velliste, L. Vahtre, J. Adams), kellele korraldati kõneõhtuid ja kellega sai eraldi nõu peetud. Tönu oli seotud Eesti Kodanike Komiteede ja Eesti Kongressi korraldamisega. Juba novembris 1989 võttis ta osa E. Kongressi plaanimise koosole kutest Eestis ning teda valiti E.V. Kodanike Peakomitee liik meks. Ta viis läbi Kanada eestlaste E. Kongressi delegaa tide valimised, olles ise valitud ka üheks delegaadiks. Tal oli au osaleda Eesti Kongressi esi
Ühiskonnategelaneorganisaator Tönu tunti USAs, Kanadas ja mõnel määral ka Rootsis eesti kogukondades sagedase loenguja kõnepidajana. Tema arhiivis leidub jälgi umbes 200 esine misest eesti ja balti kuulajas konnale – enamasti eestikeelsed esinemised, kuid mõned ka ing liskeelsed. Hulgaliselt loenguid sai peetud Metsaülikoolis, N. Y. Kultuuripäevadel, Tartu Insti tuudis Torontos ja Balti Noorte Kongressidel. [Statistikat, umb kaudse jaotuse järgi: loenguid 100, formaalseid aktusekõnesid 30, muid kõnesid, ettekandeid, paneelesinemisi 70]. Neid eesti organisatsioone, milles ta agaralt kaasa lõi või juhtis, oli paarikümne ringis. Mõned neist: Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas (ETÜA) (sekretär), Tartu Instituut (nõu kogu), Eesti Tõlkefond Kanadas (esimees), Eesti PEN Klubi Kanadas, Toronto Eesti Selts (esimees), Toronto Eesti
Erilist nimetamist väärib 25-aasta pikkune panus ETÜA’le, olles selle sekretär ja peategelane alates 1973. a. ETÜA oli teaduslik-hariduslik organisatsioon, mille eesmär giks oli eestiainelise teadusliku uurimistöö arendamine ja levita mine ning loengute ja iga-aastase Tartu Ülikooli aastapäeva aktuse korraldamine New Yorgis. Toronto Eesti Seltsi esimehena (1994-1998) langes tema õlgadele vabariigi aastapäeva aktuste ning loen gute korraldamine Torontos. Uuemal ajal, pärast 1989, esines Tönu sageli Eestis, nii raadio- kui TV-intervjuudes ja loenguid pidades. Juba 1989.a pidas ta esimese külaslisloengu Tartu Ülikoolis ja 1994. a sügi sel kutsuti ta andma seeria loen guid Tartu Ülikooli ajaloo-õppe toolis ja osalema Õpetatud Eesti Seltsi sümpoosionil Eestist väl jarännu ajaloo teemal. 1995. a kevadel oli tal au esineda Tartu Ülikooli aulas aktusekõnega EÜS’i 125. aastapäeval puhul.
Mis kasu sellest, et Kanada, nagu Trudeau sel nädal ütles, ei tunnista Talibani valitsust. Vägi vald ja terror kestab, mõnd lugu ajakirjanduses ei taha isegi luge da. Ja taas Haiti maaväri semine, tuhandete inim ohvri tega. Jälle soovitakse hu mani taarabi. Vaesuses ela mine on üks asi, ülbed rikkad poliitikud, kuna Läänes vaene ini mene ei suuda kandideerida, on hoopis teine. Trudeau väidab, et valimisi on vaja parlamendis olevate lahkhelide tõttu. No see on ju demokraatia – peab olema enam kui üks seisukoht, muidu valit seb kommunism. Tuleb teraselt uurida valimismaterjale, kuna koplivärav on lahti, otsust muuta ei saa. Ning mis siis saab, nagu nii mõnigi kommentaator on küsinud, kui septembri kolman dal nädal saavad liberaalid taas vähemusvalitsuse? Kas sellist Kanadat, koviidi küüsis, me tahtsime? Keerulisel ajal mõtte tute valimiste välja kuulutamine pole mitte valdava enamuse huvides. TÕNU NAELAPEA
Tönu asus USAst Torontosse elama 1988. a. ja samal aastal abiellus ta Asta Lokk’iga, kelle ga sidus pikaajaline tutvus Metsaülikoolist. Peresse sündi sid poeg Veiko ja tütar Talvi. Kuigi elutempo oli kiire, leidis Tönu aega perekonnale. Nii veedeti aega Muskokas Oru järve suvilas, kus samal ajal sai suvemaja kallal tööd teha ja igal aastal võeti vähemalt kord või kaks ette reis Ameerikasse sugulaste juurde. Tönu õpetas ka lastele ajakirjanduskunsti ja nii ilmusid perekonnalehed ,,Veiko Vestleja“ ja ,,Talvi Teataja“. Kahjuks jäi pere konnaga veedetud aeg liiga lühikeseks Tönu ootamatu sur maga südameoperatsiooni taga järjel. 1997. a. vääristati Tönu Parmingut kui Eesti Vabariigi järjekestvuse kaitsjat Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe II klassi teenetemärgiga.
Sport
Eestlanna võitis juunioride MM-il seitsmevõistluses hõbeda Neljapäeval võitis Keenias Nairobis peetaval kergejõustiku juunioride MM-il samal päeval oma 19. sünnipäeva tähistanud Pippi Lotta Enok hõbemedali seitsmevõistluses. Eestlanna kogus 5746 punkti, mis on tema isiklik rekord. Võitis soomlanna Saga Vanni nen (5997 p), kolmas oli ungar lanna Szabina Szücs (5674 p). (ERR/EE)
6
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Nr. 33
Ühe arhitekti teekond läbi okupatsioonide – taasiseseisvasse Eestisse Sirje Vihma-Normet Ilmamaa kirjastusel ilmus arhitekt Ülo Stööri mälestuste „Ühe arhitekti mälestused“ 4. köide. Selles jõutakse läbi taasiseseisvumise aastasse 2016. Ülo Stöör sündis 1939. aastal ning tema lugu on sõjajärgse noore põlvkonna lugu, nende õpetajateks olid veel eestiaeg sed mehed ja naised. Arhitekti diplomi sai Stöör 1965. aastal, seega langesid ta parimad tööaastad ajajärku, mida kutsu takse „kuldseteks kuuekümnen dateks“. Just see põlvkond suutis täide viia meie kõikide unistuse – taastada iseseisev Eesti riik. Hellar Grabbi, kes oli oma poegadega Lõhavere mälestus märki külastanud, küsis 1988. a Stöörilt: „Kuidas oli võimalik nõukogude ajal ehitada niivõrd rahvuslik monument? Monu ment avati 1969. aastal Madise päeva lahingu 750.a juubeliks. See oli aasta, kui toimus juubeli laulupidu, seal oli luba tud laulda Gustav Ernesaksa vahepeal keelatud laulu „Mu isamaa on minu arm“. 1969. a juubelilaulupeole veel ühtegi väliseesti dirigenti juhatama ei lubatud, aga me teadsime, et juubelilaulupidu tähistati ka Kanadas ja USA-s. Ülo Stööri mälestusi on nüüdseks kaante vahel circa
1800 lehekülge. Kaunilt kujun datud neli köidet annavad meile panoraamse ülevaate nõukogude okupatsiooni ajal tegutsenud eestimeelsete inimeste tegevu sest. Oma „logiraamatu“ abiga kirjutab Stöör lausa kuupäevali selt lahti enda ja oma teekaas laste loo, kus tuleb reljeefselt esile see, kuidas külma sõja aegade jääkaane all pulbitses 50 aastat eestimeelne vaimsus. Eriti väärtuslikud on leheküljed, mis on pühendatud ta õpetaja tele. Stöör õppis Nõmme Güm naasiumis (tollal 10. keskkool). Sellest koolist on võrsunud nii sugused suurmehed nagu Lennart Meri, Endel Lippmaa ja Heino Tamberg, kes oli muide Alo Mattiiseni kompositsioo ni õpetaja Tallinna konservatoo riumis. Kunstiinstituudis õpeta sid tema ajal niisugused eesti meelsed arhitektuurikorüfeed nagu Edgar Kuusik. Kuusiku arvates oli elumaja kavandamine nagu novelli kirju tamine. Professor Kuusiku kõrval õpetasid veel arhitektid Peeter Tarvas ja Aleksander Niine ning eestiaegse kooliga maalikunstnik Märt Bormeister. Nende tundidest ja metoodikast on Stöör ka põhjalikult kirju tanud teises köites. Järgmine noorte arhitektide põlvkond ühines Tallinna koolkonda. Arhitekt Ignar Fjuk kutsus
Tallinnas peeti XXXIX vanalinna päevi Mailis Sütiste-Gnannt Seekordsed Tallinna Vana linna Päevad toimusid koroo na tõttu tavapärase juunikuu asemel hoopis augusti keskel – 12.-15.augustil. Raekoja platsile olid püstita tud kontsertide toimumise alale metallpiirded, kuhu pääses vaid
Covid-19 läbipõdemis- või vaktsineerimistõendi või nega tiivse testi tulemuse ettenäita misel. Soovijad said kohapeal testimistelgis teha kiirtesti, mis maksis 8 eurot ja kehtis 48 tundi. Osalejad said endale käe paela, mille olemasolul võisid liikuda ühelt festivali alalt teisele. Pärast 48 tunni möödu
1987. aastal kokku loomingu liste liitude nõukoja, mis tuli raadioeetrisse igal nädalal ja kus räägiti poliitiliselt vägagi teravatel teemadel (saate toimetaja oli Ene Hion). Siit edasi oli juba väike samm loominguliste liitude juhatuste pleenumini 1.-2. april lil 1988 Toompea istungite saa lis. Seal oli kohal ka Ülo Stöör. Just sellel pleenumil öeldi sel gelt välja – meie eesmärgiks on iseseisev riik. Kuna kohal olid kõikide loominguliste liitude juhatused, siis KGB poolseid arreteerimisi ei järgnenud. Stöör kirjutab värvikalt, kuidas ta pärast pleenumi lõppu Toompea lossist väljudes imestas, et lossiesine väljak oli tühi. Tema arvas, et neid hakatakse nüüd kohe vangistama. Pleenumil astus üles meie vaimueliit, kes tõstis (küll alles mõttes) sini mustvalge kõrgele üles – hooli mata Pika Hermanni tornis lehviva lipu värvist. Siit alates polnud tagasitee enam võima lik, seda näitas ka samal aastal toimunud „Eestimaa Laul 1988“, sealt läks käibele Heinz Valgu loosung „Ükskord me võidame niikuinii!“ ja termin Laulev revolutsioon. Ülo Stöör sai 1966. aastal Viljandi rajooni ja linna peaar hitektiks ja töötas sellel kohal kümme aastat. Just siis sündiski idee Lõhavere monumendi
mist testi tegemisest pidi tege ma uue testi. Vanalinna Päevad avati möö dunud neljapäeval Raekoja platsil, kus avakontserdi andis publiku poolt armastatud an sambel, mitmel korral Kana daski esinenud Trad. Attack!, ja see oli kokku meelitanud palju kuulajaid. Kes ei pääsenud kontserdialale, nautis kontserti Raekoja võlvide all või platsil asuvates välikohvikutes. Reedel pakkus sealsamas nauditava kontserdi juba 30 aastat publi kut hullutav ansambel Termi naator – Toronto ümbruse eestlastele tuttav mõne aasta taguselt Seedrioru Suviharjalt. Laupäevaõhtul andis filmi muusika kontserdi „Rüütel ilmub pimedusest…“ Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkes ter. Kontserdil rullus lahti tee kond läbi maailma kinoklassika muusikaparemiku. Kõlasid le gen d aarsed teemad James Bondi, Aladdini, Roosa Pantri jt filmidest. Muusika taustal kostus nii piraatide kettide kõlinat kui ka rüütlite sammu kõminat. Mitmeid kuulsaid muusikapalu ilmestas eri tant sustuudiote originaalkoreo graafia, kuulsates filmilauludes lõid kaasa vokaalsolistid David O’Brock ja Cedric Mäeväli. TTÜ puhkpilliorkestri dirigen did olid Tarmo Kivisilla ja Diana Mäeväli. Kaasa tegid
21.septembril 1969. a avati Lõhaveres mälestusmärk „Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223“. Foto: Vikipeedia
tegemiseks. Küsiksin samuti Hellar Grabbi moodi: kuidas see kõik võimalik oli? See oli võimalik tänu sellele, et Viljandimaal olid tollal võimul eestimeelsed mehed, nn eesti meelsed kommunistid. Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Oskar Ruustalu ning Paala kolhoosi esimees Hans Uus ja Suure-Jaani Metsa majandi direktor Ülo Eerik võtsid vastutusekoorma enda õlgadele. Nii sai arhtitekt Ülo Stöör koostöös skulptor Renaldo Veeberiga oma idee ka teostada. Madisepäeva lahingu 750.a juubelile pühendatud monumendi avamisele kogunes palju rahvast, samas ajakirjan duses ei ilmunud sellest mitte ühtegi rida. Seegi on üks ajastu märkidest. Mäekristallidest kui kestvuse sümbolist inspireeritud monu mendi graniidilahmakatel on
l adinakeelne tekst Henriku „Liivimaa kroonikast“ ja selle tõlge eesti keelde. Siinkohal oli nõustajaks Stööri ladina keele õpetaja Aleksander Kimmel, kes õpetas, kuidas ladinakeelseid sõnu poolitada. Ladina keele poolitamisreeglid on eesti keele omadest erinevad.
tantsijad stuudiotest Free Flow, Zahira, Danceland, Pro Level. Pühapäeval esines Vaiko Eplik, (kes on olnud esinejaks Es tonian Music Weekil) koos ans ambliga Eliit. Päeval tõid noorte sümfoonia- ja keelpilliorkestrid kuulajateni tuntuimad palad maailmaklassikast, eesti muusi kast ja filmimuusika hitid. Esinesid Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, dirigentideks olid Ott Kask ja Katrin Talmar, Harjumaa Keelpilliorkester, dirigendiks Imre Rohuväli jt. Raekoja platsi laval viidi läbi ka Vanalinna päevade mõttetal gud „Tänane unistus, homne reaalsus“, mida modereeris Toomas Luhats ja millest tegi otseülekande ka ERR. Erinevad huvigrupid (muin suskaitsjad, elanikud, ettevõtjad, turismiettevõtted, muuseumid jt) esitasid oma ideid, mis väär tustaks ja elavdaks keskkonda, pakuks inimestele elamusi, arvestades vanalinna unikaal
seid olusid ja tekkinud ko roonaviiruse olukorda. Tühjad tänavad ja hotellid, suletud ärid, kohvikud ja muuseumid – mil line on tulevik? Et vaktsiinidki ei pruugi taastada pandee miaeelset olukorda, tasub pigem otsida uusi võimalusi. Kriisika vade tegemise kõrval on prae gune aeg ka unistamiseks ideaalne: mis võiks vanalinnas veel olla? Millega võiks täita need tühjad tänavad ja ruumid? Millised tegevused võiksid vanalinna tänavatele tuua taas melu ja püsiva elu? Mis võiks tuua inimesed tagasi vanalinna? Milline võiks olla meie kõigi unistuste vanalinn? Ideede kohta andsid tagasisi det linnavalitsuse ja Kesklinna esindajad ning spetsialistid mit mest valdkonnast. Esitlust laval illustreeris visuaal, mis oli ins pireeritud osalejate antud sisen dist. Lõpuks moodustus „pilt unistuste vanalinnast“.
Stööri mälestuste lugemisel meenub teisigi unustusse vaju nud inimesi, kes kandsid endas eestiaegset meelsust ja kõrget töökultuuri. Need inimesed ku jundasid eestlaste mentaliteeti, see oli väga erinev sellest, mida Moskva võimud ootasid. Tänu Stöörile on nüüd kirjasõnas Viljandimaa inimesed ja nende lugu aastatest 1966-2016 – küll subjektiivsest vaatenurgast vaa dates, aga sellest subjektiivsu sest koorub 1800 leheküljel lõpuks välja lausa panoraamne Eesti ajaloo käsitlus.
(Järgneb lk. 12)
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
P
E
A
M
U
R
D
M
Ristsõna nr. 1067 1
2
3
4
5
6
7
8
12
13
14
15
16
17
18
19 21
27
28
23
29
30
32
33
36
37
40
41
50
44
51
45 53
54
55
56
57
58
59
1. Laplane. 5. Küsima (ingl.k.). 8. Kali, kääritatud jook. 12. Pruunvetikas. 13. Nii ja _____. 14. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. 15. L______k, laiskloom. 16. Ühesugused kaashäälikud. 17. Maruviha. 18. Inimtõug. 19. Truu. 21. Tallinna majanduskool (lüh.). 23. Levikuala. 27. Kõrgkujutis(t)ega gemm. 30. Lipik, tabeldusmärk (ingl.k.). 31. Läbi-, pooleks-, lahku. 32. Asula Pärnu maakonnas. 33. Ilma emata. 35. _____ma, omama. 36. Lehekuu. 37. Toronto Eesti Meeskoor. 38. Lühike magamine. 40. Eesti kuulsaim
11
24
25
26
47
48
39
52
PAREMALE:
10
42
43 49
9
35 38
maletaja (eesn. täht+perek. nimi). 42. Osmik, hütt (murd.). 43. Tuntud laul sõjaaegselt Saksamaalt. 45. Ettekuulutus. 49. Sügisel põldudelt kokkukorjatu. 52. ______a, (linnu) kodu. 53. Advokaat Torontos. 54. Talent. 55. Emane lammas. 56. Mehenimi. 57. Mängu osa tennises ja lauatennises. 58. Ameerika Ühendriigid. 59. Eesti rahvustoit. ALLA:
1. Maa keset vett. 2. Abu Dhabi Investment Authority. 3. _____in, endis aegne pikkusmõõt (28 tolli). 4. Ennevanasti. 5. Kaul _____ (1893–1984) Eesti end. viiuldaja. 6. Prantsuse keele eessõna.
KANADA UUDISEID OTTAWA. Peaminister Justin Trudeau kuulutas 15. augustil välja varajased föderaalvali mised, mis toimuvad 20. sep tembril ning alguse sai 36 päeva kestev valimiskampaania, mil parteide juhid tutvustavad vali jatele oma platvorme, praegu seid COVID-19 protokolle järgides, ja kanadalased saavad anda oma hääle otsustamaks, kes on nende meelest parim partei juhtima riiki välja pan deemiast. (Lüh. CTVNews)
Naljanurk Ärimees küsib pojalt: ,,No pojuke, kuidas sul siis koolis ka läheb?“ ,,Oi, väga hästi. Just pikendasin lepingut 5. klaasiga veel aasta võtta!“ teatab poeg.
46
T
Paremale: 1. TBM, 4. EKPS, 8. Mona
31
34
S
Ristsõna nr. 1066 LAHENDUS
20
22
I
7. Mitmeosaline pidulik vokaalteos. 8. Mitte haige. 9. Also known as. 10. Sama, mis 32. par. 11. Kirikuõpetaja lüh. (ingl.k.). 20. Vesimelon. 22. Pikkusmõõt. 24. Jeemeni pealinn. 25. Aina, üha. 26. Märge meeldimise kohta (sotsiaal meedias). 27. Salk, grupp inimesi. 28. Teat. kange alkohol. 29. Me. 30. Tartu Akadeemiline Meeskoor. 34. Taru. 39. Kummaline, veider, tavalisest erinev. 41. Spordivahend. 42. 12 kuud. 44. Teat. spordijalats. 46. ______ho, teat. indiaani rahvas. 47. _____oodi, teisiti, teistmoodi. 48. T_____, maa (ld. k.) 49. Skandinaavia lennuliin. 50. _____moon, teat. ülane. 51. Sipelgas (ingl.k.).
OTTAWA. Kanada peaminister Justin Trudeau teatas sel näda lal, et Kanada ei kavatse tunnustada Talibani valitsust Afganistanis. Kanada osales Afganistanimissioonil 12 aastat. Talibani vastu võitles rohkem kui 40 000 kanadalast. 2013. a lisas Ottawa Talibani keelustatud terroriorganisat sioonide nimekirja. Trudeau ütles, et hetkel on prioriteet Kanadaga koostööd teinud afgaanide evakueerimine Kabulist, lisades, et Kanada on valmis vastu võtma 20 000 Afganistani põgenikku. (CTV/EE) • HALIFAX, N.S. Hiljutistel kohalikel valimistel said liberaa lid oma senises tugipunktis Nova Scotias, kus nad olid võimul olnud viimased kaheksa aastat, Tim Houstoni juhitud konservatiividelt üllatuslikult lüüa. (CTV/EE)
(Lisa), 12. Rra, 13. Mirt, 14. Olii(v), 15. Aas, 16. Amor, 17. Külm, 18. Avas, 20. Moekam, 22. Toit, 23. EVEA, 24. Poi, 27. (K)apl(an), 29. Pariis, 31. Oskar, 34. Laama, 35. Jaapan, 36. N, 37. Kip(per), 38. Aia, 39. Aara, 41. Leem, 45. Vikaar, 47. (Üles ja) alla, 48. Riis, 50. Baar, 52. Eat, 53. Frau, 54. Edam, 55. Emu, 56. B. Orr, 57. Ratk, 58. Gas. Alla: 1. (Mats) Traat, 2. Bravo, 3. Masai, 4. Ema, 5. Kimmel, 6. Proov, 7. Streep, 8. Moka, 9. Olümpia, 10. Nil, 11. Aim, 19. Staap, 21. Kaali, 25. Oim, 26. Isa, 28. Praak, 30. Rapla, 31. Oja, 32. Sai, 33. Kaaviar, 36. Naaber, 37. Karaat, 40. Raada, 42. Eleeg(ia), 43. Elama, 44. Matus, 46. Isur, 48. RFB, 49. IRO, 51. RMK.
Nädala retsept
Virsikutest võib valmistada nii salatit kui magustoitu Kaire Tensuda Mahlased ja küpsed virsikud ja nektariinid kuuluvad kind lasti suve juurde. Vahel on tore neid lisaks niisama söömisele ka erinevate rooga de valmistamise juures kasu tada – olgu selleks siis grill- liha juurde või omaette roana serveeritav salat, magustoit vm. Aga miks mitte valmista da samaks söömaajaks mitu rooga korraga, kui virsikuid on varutud suuremas koguses. Need on lisaks heale maitsele ka väga toiteväärtuslikud, pakkudes mitmeid kasulikke omadusi. Esmalt pesta virsikud, pooli tada ja eemaldada kivid, ning küpsetada BBQ peal mõned minutid, lõikepool restil, kuni vili pehmeneb. Tõsta ära ja lasta jahtuda. Salati valmistamiseks on palju erinevaid võimalusi. Virsi kupooli võib lõigata väiksema teks sektoriteks, lisada rohelise salati või spinati lehti, kurki, tomatit, murulauku vm. – võimalusi on palju! Segada väga ettevaatlikult, kuna grilli tud virsikud on pehmed ja võivad laguneda. Kastmeks so bib oliiviõli, fetajuust, erinevad ürdid jm. Natuke pidulikuma roa val mistamiseks võib laotada sala tilehed suurele vaagnale, nende peale virsikupooled ning ümber/ vahele tomati-, kurgilõike, pipra viilusid jm., kastmed kõr val eraldi kausikestes. Ja magustoit: grillitud virsi kupooltele võib raputada kanee lipulbrit, tõsta jäätist ja/või va hukoort, serveerida erinevate kookide või marjadega – ei nõua pikka ettevalmistust ja on maitsev.
7
KARLA KALENDRISABA
Teise vabariigi sünnipäev Äran’d aka kohe minuga vaidlema, nigu pääliskirja loed. Las ma ütlen kuda tahan, vanadus annab inimesele mõned eriõigused. Ma tean küll, et see vabariik, mis kolmekümne aasta eest püsti panti, on tegelikult seesama vana, mida poolsada aastat prooviti näidata kui suurt ja laia, aga rahvas südames oli ikke veike ja armas. Aga eks me ole nigu koolilapsed selle iseseisvuse arjutamisega jusku teise klassi jõud. Kui esimesse klassi astusime, siis valitses talve kar mus, teist klassi alustades valitseb suve räänsus. Nii et veike vahe ikke on. Teine vahe on, et teises klassis on uued õpetajad. No eks nad uusi asju õpeta kah, tunniplaan näeb teistmoodu välja. Sellest võib aru saada, sest vaheaeg nende kahe klassi vahel läks pikemaks kui oleks pidand. Nüid ongi moes süüdistada neid vanu õpetajaid, et kuda nad ikke nii valesti tegid ja al vasti otsustasid. Aga mina olen akand arvama, et ehk õpeta jad üksi poldki süidi. Igal koolil on ju oma õppenõukogu, kes avitab otsustada. Küllap seal mõni tark tuli välja mõtte ga, et ühendame need nõukogud ära, siis on tarkust üle jäägiga. Noh, läksivad ühendama, aga mis välja tuli, pold nõukogude ühendus, vaid nõukogude liit. Vata kudas üks ainus sõna võib kogu ea asja tuksi keerata. Kolmas vahe on selles, et julguse tehvinitsijoon muudeti ära. Esimesse klassi pääsesid need, kes julgesid püssi pal gesse panna ja endast vägevama vaenlase pihta tuld anda. Antsivad jah ja võitsivad kah, aga noorte vere ja vanade sil mavee innaga. Teise klassi pääseseme selletõttu, et oli jul gust tulistamata jätta. Rahvas seisis nigu müir tankikolonni ees, vahtis suurestüki toru otsast sisse, aga ei taganend. Taganesid oopis tankid. Verd ja silmavett sai kokku oitud, aga isamaa armastust ehk patriotismust jäi kudagi vähe maks. Esimesse klassi astudes jagasime parunite mõisamaid. Sõjas vaprust üles näidand meestest saivad asunikud. Teise klassi astudes jagasime koloosipõldusid, aga tahtjaid pold. Endised trakturistid ja seatalitajad läksivad linna, põllud jäeti sööti ja kasvasid võsasse. See minu südamele küll rõemu ei tee. Asvaldi ja munakivide otsas ei kasva kardu las, sirgu suvirukis, lokka luhaein ega idane armastus. Aga peaasi on ikke see, et kõik on jälle meie oma. Teeme midagi ästi, siis kiidame endid. Teeme alvasti, pole süid kellegi teise peale ajada. Ise tegime, ise praavitame vai kannatame. Kolmkümmend aastat oleme mässand ja juker dand, ikke läheb üks vai teine asi untsu, aga muutkui am bad risti ja edesi. Ükskord valime veel uue vallavanema kah, kuigi praega veel ühtegi kanditaati ega -eite silmapiiril ei ole. Kui kedagi paremat ei leita, lähme ise Kataga kahe keste ja pakume endid. Üks meist kahest peab kõlbama. KARGU KARLA
S P ORT
Euroopa pikima jalgrattavõistluse finišisse jõudsid kaks eestlast Euroopa pikima jalgrattavõist luse NorthCape4000 lõpetasid teiste hulgas kaks eestlast – Mathias Väärsi ja Siim Toomik – vastavalt 31. ja 69. kohal. Pea 4000 kilomeetri pikkusele dis tantsile startis 185 ratturit 24. juulil Itaalias Trento linna
lähedalt. Rajal oli neli vahe punkti: Ungaris Balatonis, Poolas Krakowis, Lätis Riias ja Soomes Rovaniemis, mis tähendab, et kõik osalejad sõit sid ka läbi Eesti. Võistlus lõppes Euroopa põhjaranniku tipus Nordkapis. Esimesena finišeeris prantslane Steven Le Hyaric, kellel kulus distantsi läbimiseks 10 päeva, 9 tundi ja 25 minutit. Väärsi läbis 4000 kilomeetrit 14 päeva, 19 tunni ja 15 minutiga ning Toomik 17 päeva, kümne tunni ja 30 minutiga. (ERR/EE)
ALPAKA is currently looking for sales persons for our flagship store in Etobicoke, Toronto and also seasonal sales persons for other pop-up shops in Toronto (Yorkdale and Bayview Village), Montreal and Ottawa for fall/winter 2021/2022. If you are interested, please send us your CV at sales@alpakashop.ca
8
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Canada, Land of Refuge Toomas Lukk, Ambassador, Republic of Estonia
English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca
Estonia asserts its continuity 30 years ago (III) The sights and sounds of restored independence, some personal vignettes On the morning of September 3, 1991 Minister Michael Wilson’s delegation on Cana dian military forces’ planes landed in Riga. As we finished taxiing to a distant location on the tarmac we were encir cled by dozens of men, all armed with AK-47s. Once we were out of the plane, we got a better view of the situation. The men, in civilian clothes, were not facing us. They were standing in a circle around the planes, facing outwards with weapons aimed at the rooftops of the various airport buildings. On September 21, 1991, by a vote of 133 to 13, the Latvian parliament declared the coun try’s immediate independence from the Soviet Union. This was several hours before Soviet troops began to withdraw from strategic locations such as radio stations and other government facilities of which they seized control during the attempted coup in Moscow. While there was a general ease of concern with the troops standing down, the possibility of rogue elements of the Black Berets remaining in Latvia caused lingering anxiety. After all, in January some 18 people had died in Lithuania and Latvia during fire fights with the Soviets. It was also reported that the deputy chairman of Latvia’s television committee had died as a result of the Black Beret occupation the day before. By aiming to ensure the safety of official visitors, Latvian authorities insisted that we were to be protected by armed security bodyguards, all battle-hardened in Afghanistan, when walking on Riga streets. Thus, in my few trips on foot through downtown Riga a young man, in civilian dress with an arm-band, accompanied me, holding a Kalashnikov at the ready, to which was at tached a taped-together banana clip. It seemed that the supply of extra ammunition meant he
was ready for a more prolonged fire fight rather than a few de fensive spurts. To p assers-by the Latvian colours worn by the young man probably mitigated the sense of menace in the young man’s appearance. But his substantial firepower still drew stares. The only Black Beretconnected person in Riga that I saw was the last head of Latvia’s KGB, as he walked down the stairs from the Parliament Buildings with a demeanor of total dejection and defeat. The centre of Riga is marked by the Freedom Monument, Brivibas pieminiekis, a soaring, sky-reaching needle-like struc ture, erected during the pre-war independence years. The monu ment commemorates the fallen in the War of Independence and celebrates Latvia’s freedom – clearly anti-Soviet concepts. Although it has been an imposing symbol of Latvian defiance of the Soviet occupa tion, it was never removed by Communist dictate. Some have pointed to its superb artistic value, others have suggested the fear of occupation authorities causing public unrest. In any case it was a rare situation in the Soviet Union to have such an in-your-face irritant survive totalitarian repression. The emotional significance for Michael Wilson to lay a wreath at the foot of this memorial was abundantly clear. It echoed the political support that Wilson always expressed in advocating freedom for the Baltics. The day in Riga was filled with the same visits to various ministries and capped with the signing of the diplomatic accord by Prime Minister Ivar Godmanis and Michael Wilson. On the morning of Sep tember 4, we embarked on the short flight to Tallinn. I was invited to join Wilson and his immediate advisors in the executive jet. A bottle of cham pagne was opened as we crossed the Latvian-Estonian border, a ritual that had been executed both for Lithuania and Latvia. (to be continued) LAAS LEIVAT
The erection of the memorial to the Victims of Communism is right thing to do. It reflects the history, identity and values of Canadians. August 23rd offers a stark reminder of dark times, when under the auspices of two dictators, Adolf Hitler and Josef Stalin, the infamous MolotovRibbentrop pact was signed. The signing of the Pact stunned the world as an alliance be tween Communism and Nazism was inconceivable. The New York Times editorial of Sep tember 1939, however, con cluded that ideologically the Nazis and Soviets were not that far apart and depicted Hitlerism as brown communism and Stalinism as red fascism. The Pact divided Europe into spheres of influence and ultimately threw the world into a Second World War. Before, during, and after the War, millions of innocent people lost their lives due to the Nazi and Soviet anti-human ideologies. After the War, many previously independent nations lost their sovereignty as the “Iron Cur tain” fell on Europe dividing it ideologically into the Eastern and Western Block. After Hitler shot himself in 1945, Stalin continued to im plement his murderous and re pressive policies until his death in March 1953. (My own moth er-in-law, then 15 years old, had to cry at school. To drop a tear, children rubbed their un der-eyes with onion.) Stalin’s heavy hand landed not only on the “liberated” peoples of Eastern Europe but also on the Russian people themselves. It has been argued that during the Stalinist great purges in the 1930s every fourth Muscovite was killed or deported to the Gulag (the Soviet forced labor camp sys
tem) in Siberia. At its height, the Gulag network included hundreds of labor camps where many died of starvation, disease, exhaustion, or were executed. The atrocities of the Gulag system have had a long-lasting impact that still permeates Russian society to day. The Russian Federation, the legal successor state to the Soviet Union, has never recog nized the Soviet regime’s de portations, which are interna tionally regarded as crimes against humanity. President Putin’s view that the collapse of the Soviet Union was the “greatest geopo litical catastrophe” of the twen tieth century disrespects those nations that were forcibly an nexed and suffered under the communist yoke. Clearly, the collapse of the Soviet Union was the collapse of a regime ruled by a sham communist ideology. The disintegration of the Soviet Union was indeed not a great “geopolitical ca tastrophe” but instead a triumph of freedom and the most signif icant liberation of captive European n ations after WWII. Today, although originating from Ancient Greece, the pre vailing system of governance is democracy, the rule of the people. Since those times, the notion of democracy has taken a number of forms, both in theory and practice. Some regard their democracy “sovereign” or attach other “characteristics”. Regardless of manifestation, the meaning of democracy cannot be underestimated since antonyms to it are despotism, dictatorship, totalitarianism and tyranny – words which need no explanation. For Aristotle, how ever, the underlying principle of democracy is freedom, since only in a democracy can the citizens have a share in free dom and enjoy liberty.
Black Ribbon Day
Ribbentrop Pact and the events will be produced and published.
TORONTO – August 23, 2021 marks the 82nd anniversary of the signing of the infamous Molotov-Ribbentrop Pact which allowed Hitler and Stalin to carve up Central and Eastern Europe between them and enabled them to coordinate the start of WWII. In Canada, this day is known as Black Ribbon Day, A National Day of Remem brance for the Victims of Nazism and communism in Europe. The Central and Eastern European communities invite all Canadians to join the millions of Canadians whose families were victims of Nazi and Soviet tyranny by wearing a black ribbon and joining commemora tion events across Canada. Events will be held on August 22 and 23 in Ottawa, Toronto and Vancouver, and a video about the Molotov-
“While Western Europe was liberated by the Allied forces in 1945, most of Central and Eastern Europe remained cap tive behind the Soviet Iron Curtain until the early 1990s,” said CEE President, Marcus Kolga. “Today, the people of Belarus and Russia remain victims and prisoners of their authoritarian rulers and we stand with them today, as we remember the victims, in soli darity and hope that they too will once become free and democratic nations.”
Nr. 33
According to the Economist Intelligence Unit’s Democracy Index for 2020, Canada ranks as one of the strongest democ racies in the world. Living in a democracy can help ensure that a person will be protected from arbitrary detention or death caused by a tyrannical regime. Democracies do not go to war against each other but uphold and protect human rights and the right to life. The Soviet communist regime, however, deprived millions of people of that right. Canadian Parliament’s unan imously adopted resolution in 2009, introduced by Ambas sador Bob Rae, calling on all Canadians to recognize August 23 as the Black Ribbon Day proves the strength of Canada’s democratic credentials. Who else but Canada, a land of refuge, knows better the price of human suffering and the hope and freedom it has pro vided for so many people. The families of millions of Central and Eastern Europeans who fled communist and Nazi terror have helped build the modern, vibrant and tolerant nation Canada is today. In this respect, the memorial to the Victims of Communism is the right thing to do. It is not a controversial issue since the victims cannot speak for them selves. It is a moral issue re flecting the history, identity, and values of Canadians. Many Central and Eastern European communities appre ciate the decision to erect the monument and anxiously await its completion. All victims – Belarussians, Estonians, Jews, Latvians, Lithuanians, Ukrai nians, Russians and others – deserve to have their memory honored and celebrated. The monument will remind us of the price of crimes against hu manity, which are timeless, and the value of human life.
The CEEC represents the i nterest of 4.5 million Canadians of Central and Eastern Euroepan heritage. Visit BlackRibbonDay.org for more information. Black Ribbon Day Events: Ottawa – Parliament Hill, Center Block Lawn, August 23, 2021, 4pm Toronto – Nathan Phillips Square Freedom Arches, August 23, 2021, 7pm Vancouver – Jericho Beach, August 22, 2021, 3pm
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
9
Employment opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity. The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.
Video still from ITN News.
“Ughh, sääsed!”: The summertime menace Vincent Teetsov It’s an unmistakably Estonian summer experience. You’re sitting around the fire as the sun lowers in the sky, and just as you remark on how lovely the scene is, the six-legged monsters move in. It starts with one. It bites the back of your neck without so much as a “palun” (“please”) or a “kas ma võin teiega õhtusöögile tulla?” (“may I join you for dinner?”). No, these beings are sly. They land quietly on your skin and poke through with their proboscis without you even noticing. Then their pals stop by, based on the recommenda tion of the last visitor. News spreads fast about good blood. Then another person around the fire gets a bite. “Ughh, sääsed!” they grumble. Some one will likely talk about how these insects go most of all for the host with the sweetest-tasting blood. Or the youngest, depend ing on what fable you’ve heard. Pretty soon, everyone is getting bitten, except for your dapper friend wearing the impenetrable denim of a Canadian tuxedo, along with that enigmatic indi vidual who never seems to get bitten at all. Note that I called them sääsed. Once you get acquaint ed with that Estonian word, saying “mosquitoes” will some how never compare. “Mosqui toes” are bumbling and not so culpable for their actions. But sääsed (or a solitary sääsk), are devious, conniving, tempes tuous. Yes, they are the same thing, technically. Yet, the Estonian word conveys some thing more bitter. We may question why on Earth these insects exist. What justifiable purpose do they serve? The truth is, sääsed are food for dragonflies, frogs, fish, birds, bats, and more. In addi tion, they are, like tens of thousands of other insects, pollinators, assisting in the re productive systems of plant life. The reason they consume human blood is to help with their own reproduction. To be clear, female mosquitoes are the only ones who consume blood, in addition to nectar. Males consume nectar primarily. Every meal of blood is a source of iron and protein to enable the
growth of eggs. The amount consumed varies from species to species, between 1 and 10 microlitres. Furthermore, differ ent variations of mosquitoes will have preferred hosts, but are capable of deviating if necessary. Humans are just one possible host among other mammals, as well as birds, amphibians, and reptiles. Knowing their purpose, are we wrong to swat at them with brute force during the depths of summer? There certainly are an overwhelming number of them. And they wreak havoc on people’s health, especially in subtropical or tropical regions of the world. The Anopheles genus, whose bites don’t swell up and are inaudible when they fly, can carry malaria. The Aedes aegypti and Aedes albo pictus specieses can carry dengue fever. West Nile virus is transmitted by the Culex genus. In the vicinity of Jõekääru Estonian Children’s camp, over zealous mosquitoes have even warranted an ongoing Mosquito Control Program in recent years. Across the Pefferlaw River floodplain, the Town of Georgina has used an insecti cide called Bacillus thuringien sis israelensis (Bti) to deal with the sääsed. The town has explained that Bti specifically targets the larvae of “dipteran insects such as mosquitoes and black flies” and nothing else. On the other hand, there are types that don’t pose a threat. In April 2015, Estonian scientists discovered a new species of mosquito named Neuratelia salmelai. Olavi Kurina, an entomologist from the Estonian University of Life Sciences, says that the species is “not harmful to people, it’s larvae eat fungus.” In 2010, a mosquito catching competition was organized by Triinu Akkermann in Tartu. The competition’s objective was to catch as many mosquitoes, alive or dead, in a plot of grassy land, over 10 minutes and place them in a container. Individuals or teams of up to three were permitted to compete. The win ner, Rauno Luksepp, caught 38 mosquitoes and won a trip to Lake Peipus. This was the first competition of its kind in Estonia, but similar events have taken place in Finland back in the 90s. In 2016, Kristoffer
The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.
Musical sustenance In these trying times, confined to one’s house and property except for essential trips, the slender one has been enjoying the company of gifted musi cians more than perhaps ever before. And that is saying something. From sheer lazi ness the majority of back ground aural pleasure is delivered by our national broadcaster, CBC radio. Following their programming example gave the slimster an idea. You see, mornings are classi cal, actually up to 3 P.M. Then the incomparable Rich Terfry, a Haligonian rapper who per formed under the stage name of Buck 65 (if the lean machine ever rapped it’d be under the name of “dritset kopeck”, or thirty russkie pennies) hosts Drive, an eclectic blend of popular music, enhanced by interesting stories. And then in the evenings, on weekends at least, there is jazz. So the thought came up. Why not dig into the CD col lection, and set up a solely Estonian musical menu? In the morning, for breakfast, classical. For lunch, popular. And after the evening meal, when in order to
keep the body shape in fighting trim, a perambulation and then jazz, listening to all supine on the couch. One does get tired of virtual communication, Zooming as we do. Mõeldud, tehtud (Done). The early part of the day was filled by CDs from Arvo Pärt, Veljo Tormis, Lepo Sumera as com posers, and from the wonderful conductor Anu Tali. A break was needed, and taken. Intense, some of our classical music. Soothing, stirring, at times, as Pärt can be with his mysterious tintinnabulation. The afternoon saw some cheating. More than half of the massive iTunes collection is Estonian, played on random scramble selection from the venerable Mac. So Ott Lepland, Kolumbus Kris, Tõnu Raadik, Jaan Tätte, Zetod, Tõnis Mägi, Bonzo, others had a 50% plus chance of being heard. OK, a few Tony Bennett songs inter rupted (hey, don’t mock the toothpick – Bennett may be 95 and have, alas, Alzheimers today, but in the past, could the man ever croon, following the example of those other famous Italian-American predecessors). And just like radio, some Great Big Sea, John Prine, Mumford & Sons, Nick Drake, Buddy Guy, Warren Zevon. But aver ages and statistics do not lie. More quality esto rock and pop
Ekersund won the equivalent of almost $1,500 CAD in a world championship held in Över torneå, Sweden. In 15 minutes, he nabbed 135 mosquitoes. A few hundred sääsed doesn’t make much of a difference, but the fact that this is an interna tional trend shows that mosqui toes have a lot of diplomatic work to do with Nordic countries. If you’re not into competitive sports, you can still make your outdoor experience at dusk or dawn much more pleasant by applying these verified tech niques. Forget anything you’ve ever heard about “sweet” blood attracting sääsed. This is a myth. However, wearing sweetscented perfumes or using similarly fragrant hair and skin
products can attract them. If you’ve been doing strenuous exercise, cool off a bit before heading outside: sääsed are drawn to the warmth emitted from bodies. Sääsed stay away from light coloured clothing like beige and white. This could be an exten sion of their sensitivity to light ness and darkness, such that they avoid intense sunlight during the day. Hues like bright orange, red, or pink will lure them in, as will dark clothing. Mosquitoes lay eggs around standing water, so avoid bogs and ponds. Of course, insect repellent is also effective. However, if you’re going for the big prize in a säsk catching contest, then go ahead and ignore all of those tips.
reached the aural passages than from elsewhere. Post-dinner digestion, exer cise completed, it was back to the CDs. Raul Vaigla, perhaps Estonia’s greatest jazz bassist, was a no-brainer. Riho Sibul and the Estonian Dream Big Band. Their work is classic. Toomas Rull. Tanel Ruben’s recording with the sultry one name chanteuse Victoria. And for good measure, Rondellus’ Gregorian chant-style yet oddly jazzy covers of Black Sabbath hits, sung in Latin. Called Sabbatum, this recording must be heard, purchased, if still available. A most enjoyable musical day. The desire by any fan of quality music, no matter the genre, is to play radio disc jock ey. This was achieved, the menu and sustenance was satisfying, even more so the challenge of winnowing what to play. And in what order. For the slimster there are more choices when CBC does not deliver. For instance the rap show, from everywhere, not just Canada, is less than satisfying. Even Odario Williams’ “After Dark” show on CBC Radio 2, having replaced the wonderful Laurie Brown’s show “The Signal,” which aired contem porary music in all its forms for the musically curious, plays some questionable cuts. But in general, Williams delivers on soul and soothing “night time is the right time” tunes that are not played on mainstream popu lar stations. Hence, after 9 P.M. a good choice on your radio. But returning to Estonian – there is another day of possi bilities. Folk for breakfast. War refugee, expat for lunch. The two Kopvillems, for example. Winding up with choral choices in the still of night. Sure to satisfy tired old ears, and a recommended approach for those who are getting squirrely in isolation. (And let us not forget YouTube on the third day of such programming. One great cut just leads to another). The world of sug music is most definitely a mental health saviour. The lean one urges those feeling lonesome these days to follow the above advice. OTEPÄÄ SLIM
10
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Re-Thinking Recycling and the Puzzle of Single-Use Plastics Vincent Teetsov Have you ever stood by your recycling and garbage bins and wondered which bin to put a piece of waste into? At one point, I felt pretty confi dent about my ability to dis cern which item belonged where. I would also clean out food packaging to make sure there wasn’t any detritus or grease to compromise batches of recycling when it was pro cessed. Waste from the gar bage can in the bathroom wouldn’t find its way into the blue recycling bin. A year ago, however, after washing a black plastic takeout container and reaching for the recycling bin, I was told about how black plastic can’t be recy cled. Incredulous about such a statement, I was shown the City of Toronto’s “Waste Wizard” web page. Lo and behold, black plastic has to go into the gar bage bin. Then I started to search regarding other common household waste. Shredded pa per must be in a clear plastic bag before it’s recycled. Greasy cardboard goes in the green bin. Bubblewrap is garbage. If you search for info on everything you throw out in a given week, you may be surprised at what you find out. Any contamination and mix ing of non-recyclable materials with recyclable ones can make it difficult for the recyclables to be sold, such that they end up in a landfill. With our existing system, there are high recycling contamination rates across Canada. CBC reported in 2018 that the rate was 26% in Toronto, 24% percent in Edmonton, and 21% in Halifax. In other cities, the percentage was lower, but still a factor: the recycling contamination rate in Vancouver was 4.6% and 7.5% in Montréal. It’s a missed opportunity when, once sorted successfully at a facility, many materials have excellent recycling pros pects. Aluminum and other met als have no limit to the amount of times they can be recycled.
The same can be said for glass, provided types of glass with different melting points are sep arated. Paper can be recycled five to seven times. But then, plastic varies widely in how many times it can be recycled; some plastics, like the PET that is used in water bottles, have a longer lifespan, while other types can be recycled just once. Considering the dilemma of contamination and the limita tions of materials used, what would happen if packaging was made out of materials that could be thrown away and left to biodegrade instead? One alternative to petro leum-based plastics are those made out of cellulose. In 2019, Andres Krumme, Professor of Polymer Technology at Tallinn University of Technology, shared with several news outlets that he had researched and de veloped “new polymers – cellu lose fatty acid esters...[that] can be processed in the same way as the commodity polymers”, in the sense that these bioplastics can be melted or processed. If they are indeed processed in the same way as other plastics, it could potentially resolve one of the criticisms of bioplastics, in that it can interfere with the processing of petroleum-based plastics when they mingle in batches of waste. In addition, the cellulose doesn’t necessarily have to be sourced from dedicated plots of land that are otherwise needed for growing food, which has been another worry surrounding bioplastics. Instead, the cellu lose could come from more pe ripheral sources like algae. There is a balance between making the plastic biodegrad able enough, so that it decays quickly in landfills, but is also durable. Krumme and his fel low researchers have been find ing ways to improve the perfor mance of these bioplastics, as they will need to contain not only dry goods but products with moisture like fruit, vegeta bles, and meat, without break ing down prematurely. There are many variables to
Nr. 33
ESTONIAN RELIEF COMMITTEE IN CANADA (ERC)
Call for DIRECTORS The 2021 Annual General Meeting is scheduled to be held in September 2021. Some directors are standing for re-election. The Board is also accepting applica tions for new directors. Ehatare needs directors with an uncompromised commitment to the needs of our Estonian elders. In addition, the Board needs diversity: individuals with strong familiarity with finance, fundraising, health care, law or property develop ment. Nomination Forms are available at: http://www.ehatare.ca/erc and at EHATARE 40 Old Kingston Rd, Scarborough, ON, M1E 3J5. 416-284-0828 The completed nomination form must be received by the ERC Nominating Committee, at the above address or emailed to eak.ehatare@gmail.com by 6 pm, Aug. 27, 2021 ………………………………………………………………………………………… Note. According to our bylaws the nomination should be accompanied by the endorse ment of 5% of the voting members, i.e. 5 members ERC Board of Directors consider, while also making the packaging more affordable and enticing for companies that would use it. Furthermore, con sumers will still have to be mindful of not littering, so that the plastic doesn’t end up in the ocean, for example. The best approach could be to continue perfecting these bio plastics so that, soon, we can use them for single-use packag ing; but then, endeavour to bring back the use and re-use of non-plastic materials for shop ping. For instance, more gro cery stores could adopt a Bulk Barn-esque format, where cus tomers bring reusable fabric, glass, ceramic, and metal con tainers to collect their groceries. Individual suppliers would have to be on board with this, too. There will be some compro mises for consumers to make, but new technology like what we see being developed in Estonia shows that there is still a chance of preserving modern conveniences at the same time.
EFC Scholarship recipient
Triin Taal Triin Taal is an Estonian-Canadian uni versity student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. Born and raised in Tallinn, Triin now makes her home in Ottawa where she is in the 3rd year of her Bachelor of Commerce E-Supply Chain Management at Algonquin College. She previously com pleted a Bachelor of Science in Sports Therapy in London, England and was an Athlete and Ambassador on the Estonian National Basketball team for 6 years. On being Estonian The small size of the land inhabited by Estonians and in deed the Estonian population itself are unbelievable when compared to the rest of the world. Foreign forces have en slaved Estonians for centuries, but this small nation has man aged to survive and preserve its beautiful language. It is very uplifting to be part of it. Wherever I go in the wide world, I am proud to introduce everyone to this small but unique and extraordinary cultural fragment. I am extremely fortunate to have been born of this nation, to be born in my homeland Estonia, to spend my childhood there and to hear the stories of my grandmother about her family’s terrible deportation to Siberia. These are the tragic events of our family, but they have made us strong. I have grown just as tenacious and ambitious on the basis of these stories, I have also learned to deal with difficulties where at first sight everything might seem impossible. During those times I remind myself that as an Estonian, I cannot give up so easy, that I am from a country where, according to Tammsaare, love comes from hard work! Now I can proudly say that I have been fortunate to represent Estonia in the na tional basketball team. However, as a true Estonian, I hope to achieve even greater things in my life and to hold Estonia’s torch high. On EFC
E STO N I A N LI F E
Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad
Abroad, in a foreign language and cultural environment, it is sometimes more difficult to preserve our Estonian heritage. Estonian Foundation of Canada has worked very hard for it and invested a lot of time and funds to promote cultural heri tage. These traditions, so important to Estonians, have been kept alive here with great care and pure enthusiasm.
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Kodumaal moodustatud Eesti Vabadusvõitlejate Liit: Eesmärkidest on kõige olulisem Eesti riigi kaitse
Kanada nädal võitluses COVID-19ga
Andres Raudsepp Lugedes või kuuldes väljendit ,,Eesti Vabadusvõitlejate Liit“, mõtleme sõjameeste kogule, mis Kanadas ühendas siinseid organisatsioone nagu Võitle jate Ühingud Torontos ja Hamiltonis ning Soomepoiste ja Lennuväepoiste klubid ning ka uuemat organisatsiooni nagu Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas. Kuna viimane on veel aktiivne, püsib ka Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kana das. Hiljuti tõmbas huvitav asja olu allakirjutanu tähelepanu. Eesti Vabadusvõitlejate Liit – samanimeline organisatsioon – tegutseb ka Eestis. Ja veel ak tiivsemalt ning juba pikemat aega, olles oma eesmärgid luge ja silme ette toonud ka interneti kaudu. Olin nendest väga impo neeritud ja helistasin ühele praeguse EVL’i juhatuse liik mele Eestis. Paari jutuajamise jooksul Eerik-Ivar Künnapuuga selgus, et sammud Vabadusvõitlejate Liidu moodustamiseks Eestis algasid Tartus juba aastal 1991. Toimusid mitmed kokkutulekud ning koosolekud. Aasta lõpus asutati Tartu Vabadusvõitlejate Ühendus, nagu üle Eesti oli ka hakanud tekkima vastavaid ühendusi. Kohe järgmise aasta 8. veebruaril toimus Tartu Maa valitsuse saalis Eesti Vabadus võitlejate Liidu asutamise koos olek, milles osalesid mit med ühendused arvukate liikmetega. Nii tekkis aastal 1992 katus
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees vanemleitnant (erus) Tiit Põder, kes on ka Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse aseesimees. Foto: Aare Hindremäe
Eesti Mälu Instituut avas e-näituse vastupanust nõukogude võimule Eesti Mälu Instituut avas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud e-näituse nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost aastatel 1940–1991. Näitus kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil kümnete tuhandete vastupanuliikumist
11
Taastatud luterikirik Toris, millele on pühendatud nimetus Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Sobiv on näha pildil eesti kaitseväelast valvelseisakul. Foto: Ülo Isberg
organisatsioon, mille juurde kuulub hetkel üle tosina liik mesorganisatsiooni ligi 700 liik mega. EVL’i kuuluvad praegu 1944. a kaitselahingutes osale nud sõjamehed ning mehed, kes aastatel 1990-1994 taastasid Eesti Kaitsejõud Vene okupat sioonivägede kohalolekul. Peale Tartu ja Tallinna Vabadus võitlejate Ühenduste on üle Eesti vastavaid ühendusi veel vähemalt Pärnus, Võrumaal, Raplamaal, Saaremaal, Lääne maal, Jõgevamaal, Ida-Viru maal, Põlvamaal ja Hiiumaal. Viljandimaal tegutseb aktiivselt Eesti Sõjameeste Sakala Ühing. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kuueliikmeline juhatus, mille esimees on vanemleitnant (erus) Tiit Põder, asub Tallinnas. Minule mõjus, kui hästi olid sõnastatud EVL’i eesmärgid. Ise paigutasin need ümber kolme jaotusse: minevik, olevik ja tulevik. Mineviku all näen langenute vabadusvõitlejate nimede kind lakstegemist, nende haudade kaardistamist ja hooldamise korraldamist. Selle juurde kuu lub vabadusvõitlejate mälestuste kogumine ja kaasaaitamine nende kirjastamisele. Tulles oleviku juurde näeme EVL’i koondorganisatsioonina, mis ühendab ja koordineerib Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud vabadusvõitlejaid. Mõeldakse eriti neile, kes Teise maailmasõja ajal võimaldasid tuhandetel rahvuskaaslastel põ geneda läände, kus jätkus Eesti vabaduse nõue maailmale. Tõendame kurbuses endile, et nende arv meie seas nii kodu maal kui võõrsil on aina kaha nemas. Peame EVL’i raames aga meeles ka neid olulisi isi kuid, kes tegutsesid aastatel 1990-1994 Eesti Kaitsejõudude taastamisel. Siin ei tohi unustada EVL’i kaasaaitamist Toris asuva Eesti
Sõjameeste Mälestuskiriku arendamisele, mis on hilisküm nenditel toimunud. Peame meeles, et annetusi saabus ka Vabadusliidu poolt Kanadast ja samuti siinselt Ohvitseride Kogult.
vedanud Eesti inimeste tegusid ligi 50 okupatsiooniaasta vältel. Vastupanu viisid muutusid ajas, ent lõpp-eesmärk jäi samaks: et Eesti saaks taas vabaks. Näitust ,,Vastupanu Nõu kogude võimule Eestis 1940– 1991“ saab näha eesti, inglise ja vene keeles alaliselt veebis (https://vastupanu.communist crimes.org) ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolses osas kuni septembri lõpuni. ,,Kes võitles relvaga, kes hoidis salaja kodus rahvuslippu ja rääkis lastele vanavanemate
elust ning tööst, kes pikkis keelatud mõtteid oskuslikult oma loomingusse, kes julges nooruse uljuses okupatsioo ni võimu provotseerida, kes hoidis eestlust võõrsil. See näitus väärtustab neist igaüht,“ ütles näituse kuraator, Eesti Mälu Instituudi teadur-projektijuht Eli Pilve.
Lugu Sõjameeste Mälestus kirikust on igatpidi huvitav. Luterikirikust Toris, mis valmis aastal 1854, jäid meeletul sõjakeerise-aastal 1944 vaid vare med, kui taganev Saksa armee oli kiriku maani maha põletanud. Aastal 1990 algas kiriku taastamine. Järgnesid pikad restaureerimistööd. Alles 2001.a. pühitseti pühakoda Eesti Sõjameeste Mälestus kiri kuks mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele. Reedel, 20. augustil leiab aset kirikus Taasiseseisvumis päeva tänujumalateenistus. Selle järel toimub pärgade ja lillede asetamine kiriku juures asuva ratsamonumendi jalamile. Möeldes Vabadusvõitlejate Liidu tuleviku-sihtidele, on üks eesmärk ehk kõige oluli sem. See on sirguva põlvkonna kas vatamine isamaalisuse ja kaitse tahte vaimus. Kui mõelda häd aohule, mis pidevalt varitseb teispool Peipsi järve, kerkib see eesmärk esikohale. Seetõttu on Eesti Kaitseliidu ühendus ja tegevus Noorkotkaste ja Kodu tü tardega tähtis osa selle eesmärgi juures. EVL’i juhatuse esimees Tiit Põder on Jakob Westholmi Gümnaasiumis ka riigikaitse ja isamaalise kas va tuse õpetaja. Eesti Vabadusvõitlejate Liit annab pidevalt välja tõhusat infolehte, nimega VABA SÕNA, mis sisaldab nii uudiseid kui ka põhjalikke ajaloolisi artikleid. Väljaande-fotodel näeme palju noori, kes võtavad osa mäles tusüritustest. Siinjuures tuleb kinnitada, et EVL pole seotud mingi poliitilise erakonnaga.
Eesti Mälu Instituut pühen dab näituse kõigile, kes aitasid kaasa Eesti vabanemisele kom munistliku Nõukogude Liidu võimu alt ja iseseisvuse taasta misele 20. augustil 1991.
Uute viirusjuhtude arvud on Kanadas viimastel nädalatel näidanud märkimisväärset tõusu, eriti murettekitav on rohkem nakkava Delta varian di kiire levik. Samal ajal, kui Kanada vaktsineeri misnäitajaid on nimetatud üheks juhtivaks maailmas – vähemalt ühe doosi vaktsiini on saanud enam kui 81% sel leks sobilikust elanikkonnast – on ametnike ja ekspertide sõnul siin veel tee edasi minna, jõudmaks ka teisteni. Eelmise nädala reedel teatas Kanada valitsus sügisel vakt sineerimise kohustuslikuks muutmisest nende jaoks, kes töötavad föderaalteenistuses, samuti föderaalselt reguleeritud tööstustes ja sektorites nagu transport. Alates eelmise nädala kesk paigast on Ontarios olnud mär gatav tõus uute haigusjuhtude osas – vastavad arvud on olnud järgmised: neljapäeval, 12. augustil 513, reedel 510, laupäeval 578, pühapäeval 511, esmaspäeval 526, teisipäeval 348, kolmapäeval 485 (selle päeva juhtudest 309 oli vaktsi neerimata inimestel, 41 osaliselt vaktsineeritud ja ülejäänud vakt sineeritud või kellel pole vaktsineerimis-staatus doku menteeritud). Seitsme päeva keskmine oli kolmapäeval 496, mis on umbes 50%-line tõus 332 pealt nädal tagasi. Testide positiivsusnäitaja oli kolmapäeval 2,5% (nädal varem 1,7%). Teisipäeval teatati, et pro vint sivalitsus peatab praegu kõigi allesjäänud piirangute eemaldamise. Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore teatas pressikonverentsil uutest sammudest, mis mõeldud vii
ruse leviku peatamiseks: alates 7. septembrist hakkavad kehti ma uued reeglid, mis nõuavad kohustusliku vaktsineerimis poliitika (policy) rakendamist kõrge riskiga kohtades (nagu haiglad, hoolekande-, kiirabi teenused jm., samuti haridus valdkond), mille kohaselt töötajal peab olema ette näidata tõestus vaktsineerimisest või siis meditsiinilisest põhjusest, miks ta vaktsineerida ei saa; või siis tuleb teha regulaarseid Covid-teste. Dr. Moore märkis ka, et kahjuks on tulemas raske sügis ja talv ning uued meet med on vajalikud, vältimaks edasisi sulgemisi, millel võib olla märkimisväärne mõju inimeste mentaalsele, füüsilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule. Samuti ütles doktor, et eeldatavalt tõusevad viirusesse nakatumiste arvud sügisel veelgi, kui inimesed liiguvad siseruumidesse.
Hiiumaa – parim puhkusepaik, kui soovid privaatsust
les kategoorias neljanda koha.
Briti reisiportaal Kayak valis välja 70 Euroopa parimat saart, kuhu puhkuse ajaks reisida. Väljavalituste sekka jõudsid ka Hiiumaa ja Saaremaa. Hiiumaa valiti kategoorias ,,Parim saar privaatseks ja eraldatud puh kuseks“ koguni esikohale. Parimate saarte väljavalimi sel võeti arvesse 19 faktorit, muuhulgas näiteks temperatuur, sademete hulk, majutuse hin nad, ligipääsetavus saarele jne. Parimaks saareks tunnistati Kreeta, mis sai maksimaalse võimaliku punktide arvu – 100. Teise koha sai Tenerife ja kolmanda Küpros. Üldede tabelis oli Saaremaa 36 punkti ga 53. ja Hiiumaa 32 punktiga 58. kohal. Hiiumaa aga võitis kategoo rias ,,Parimad saared privaat seks ja eraldatud puhkuseks“ maksimumskooriga. Teine koht läks Šotimaa kaksiksaartele Lewis ja Harris ning kolmandal kohal olid Lofootide saared Norras. Saaremaa saavutas sel
Teisipäeval teatas ka Quebeci peaminister Francois Legault tervishoiutöötajate kohustusli kust vaktsineerimisest jt. meet metest. Provintsis oli sel päeval uute juhtude arvuks 323 ja kolmapäeval 436. Albertas registreeriti teisi päeval 407 uut viirusjuhtu ning pikendati mitmete tervisehoiu meetmete kehtivust, mis pidid kaotama kehtivuse 16. augustil (kohustuslik isolatsioon, testi misega seonduv, maskikohustus ühistranspordis). Briti Kolumbias registreeriti teisipäeval 501 uut nakatumist, eelnenud nädalavahetusel oli uusi juhte kolme päeva jooksul 1434. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
Rannapuhkuse edetabeli esi koht läks 100 punktiga Kree tale, teise koha saavutas 82 punktiga Küpros ja kolmanda 71 punktiga Sardiinia. Saaremaa ja Hiiumaa said selles kategoorias 19 punkti ja olid vastavalt 62. ja 63. kohal. Aktiivse puhkuse edetabelis oli parim Tenerife, Islandi ja Mallorca ees. Saaremaa sai ak tiivse puhkuse kategoorias 45. ja Hiiumaa 62. koha. Parimad saared lastega reisi miseks olid Kreeta, Sardiinia ja Küpros. Saaremaa leiab 41. ko halt, Hiiumaa 52. kohalt. Hooajaväliselt soovitab Kayak külastada Kanaari saari, eelkõige sealse ilma tõttu, teise koha sai Küpros ja kolmanda Samos (Kreeka). Hiiumaa oli selles kategoorias 53. ja Saaremaa 54. kohal. Odavuse kategoorias olid esi kohtadel Türgi saared Bozcaada (Tenedos) ja Gokceada ning Terceira saar Portugalis. Hiiumaa sai selles kategoorias 30. koha ja Saaremaa 37. koha. (ERR/EE)
12
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
KESKUS esindatud Paide Arvamusfestivalil Paides toimuvat Arvamus festivali peeti sel aastal juba üheksandat korda, seekord siis 13.-14. augustil. KESKUS In ternational Estonian Centre’i üks eestvedajatest, Ellen Valter, osales arutelualal ,,Meie Riik“, kus teemaks sai valitud ,,Eesti on Eestist palju suurem“. Ellen märkis: ,,Arvamus festival on hariv ja intensiivne üritus, kus oli rõõm nii kaasa rääkida kui ka teisi kuulamas käia. Kokku on püsti pandud kuusteist lava, millest igaüks oma kujundiga. Kaks päeva järjest iga kahe tunni tagant algab igal laval uus arutelu uute n.ö. arvajatega.“ Osalejad ja kuulajad üleilmselt ,,Eesti on Eestist palju suu rem“ teema algatajateks olid Ellen Valter KESKUSest ja üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel Eesti Välisministeeriu mist. Aurtelu keskendus just hajala eestlaste mõistele ja selle muutliku kogukonna muredele ja võimalustele. Keiu Telve, Vabamu Muu seumi tegevjuht modereeris ning panelistideks olid TuuliEmily Liivak, Ülemaailmsete Eesti Noorte Võrgustiku algata ja; Kristjan Erik Liive, üli õpilane ja endine Edinburghi Eesti Seltsi juht; Marin Mõttus, Välisministeeriumis üleilmse eestluse erivolitustega diplo maatiline esindaja; ja Ellen Valter. Ekraanil jagati videotervitusi eestlastelt Siberis, Abhaasias ja Uus-Meremaal, mis oli kinni tuseks kui kaugele ulatuvad Eesti käed läbi oma inimeste. ,,Poolteist tundi aruteluaega möödus välkkiirelt,“ leidis Ellen. ,,Kuulama tuli eestlasi nii koha pealt kui ka Suur brit taniast, USAst, Kanadast ja live’is jälgiti arutelu paljudest erinevatest paikadest.“ Eesti ja eestlus on sümbioos Arutelu käigus tuli muuhulgas esile: • kestev vajadus isiklikeks kohtumisteks, üleilmse võrgus tiku pidevaks uuendamiseks ja tugevdamiseks, kuna inimesed
ja nende asukohad vahetuvad, • eestlaste organisatsioonidel on oma elutsükkel ja nende loomine, uuendamine ja vahel ka lõpetamine on loomulik, et ajaga ja vajadustega kaasas käia, • kuidas eestlane hajalas eden dab ja kaitseb Eesti huve ja teiste eestlaste kogukondade, üksikeestlaste huve ja enese teostamist, • kuidas saab Eesti riik omalt poolt toetada eestlust üleilmselt, nii idapool kui läänes, ja kuidas toetada eestlaste, nende elu kaaslaste, sõprade, ja estofiilide tegevust säilitamaks sidusust nii omavahel kui ka Eestiga. Arvamusfestivali arutelu ala sid on 16, kus tõstatatud teemad vahelduvad infomanipulatsioo nist, vaimse tervise, hariduse, rohekoostöö, digitarkuseni välja. Lisaks aruteludele korraldatakse kultuuriprogramm näituste, kontserdite ja erinevate tege vustega, k.a. lastele. Ellen nimetab: ,,Südant soo jendav oli mulle isiklikult ka see, et Arvamusfestivalile tule vad paljud minule tuttavad inimesed kokku ja nii leidis aset toredaid juhuslikke kohtumisi, millest koorus välja mitmeid uusi tutvusi. KESKUSest ja selle arengust sain vähem for maalsemalt rääkida, mis oma korda tekitas uusi ideid, lahen dusi ja päevateemasse minnes: arvamusi!“ ,,Eesti on Eestist suurem“ vestlust saab vaadata järelvaata mise kaudu Eesti Välisminis teeriumi Facebook’I lehel (www.facebook.com/valismin/ videos/362189352013361). Ajaleht ,,Postimees“ avaldas KESKUSe arengut kajastava artikli 13. augustil (https://leht. postimees.ee/7314420/el len-valter-toronto-eesti-keskus est-nagu-ehitaksime-lennukitsamal-ajal-kui-see-puuab-ohkutousta). Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks! KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab
Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu konna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahasta mistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogu miseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogu konna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.
Tallinnas peeti… (Algus lk. 6)
Tallinna Vanalinna Päevade meeskond otsustas seekord kunstinäitustega tuua linnaruu mi eriilmelisi tegelasi ja lugusid – vanu legende ja nüüdisaegseid väljamõeldisi. Vanalinna tänavatel sai koha ta armastatud Edgar Valteri muinasjutulisi tegelasi, Kirjan dusmuuseumi poolt kogutud Covid-i teemalisi meeme, il lustraator Maari Soekovi maa gilist maailma, Juhan Kohali fotonäitust kivise kindluse elust nimega „Müüriüminad“ ja veel mitmeid teisi üllatajaid. Kuulata ja käia sai erinevatel tuuridel ja käikudel, et tutvuda uues kuues Tallinna legendide ja lugudega. Näiteks rippusid Viru värava tor nil rahvusvärvides (Rapuntsli) patsid. Legendi järgi oli näiteks Rapuntsel linnakodanike tead mata elanud Viru tornis. Kunstiprojekte linnaruumis viis Ariel Lagle originaalmuusi ka saatel läbi rühmitus WR64. Katariina käigus kostsid lähene va Ülemiste vanakese veekaris tuse helid. Nagu me kõik teame, ei tohi kunagi öelda, et Tallinn on valmis, sest val mi nud linna poole hoiatavalt kohi sevast, mäslevast ja vahutavast
teostada, on kuni $10 000. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel. Siit leiab teavet projekti kohta:
Arvamusfestivalil: Keiu Telve, Kristjan Erik Liive, Ellen Valter, Tuuli-Emily Liivak, Marin Mõttus, Keit Spiegel.
Nr. 33
• Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudi skirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus
veest ei kosta eriti üle vahtplasti ja kraana vaikne nasaalne hääl. Teine WR64 projekt toimus Oleviste kiriku juures, kust kostsid kõue-, raju-, vihma- ja põlenguhelid, meenutamaks tulekahjusid ja kirikut korduvalt süüdanud välgutabamusi. Kirik on aegade jooksul vähemalt kolm korda täielikult maha põlenud ja pikne on süüdanud torni kaheksa korda. Tuntuimad neist: 1433, 1625, 1820 ja viimati 1931. Kiriku ehitamiste ja taastamiste käigus olevat mit med ehitusmehed ja -meistrid kukkudes hukka saanud. Vabaduse väljakul köitis külastajate pilke Vabamu üleeestiline interaktiivne rändnäitus „Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“, mis jutustas lugusid meie riigist ning demokraatiast ja näitas, mida vabadus on meie jaoks tähendanud ning milliseid aren guid endaga kaasa toonud. Näitusega tähistati 30 aasta möödumist taasiseseisvumisest ning külastajaid oodatakse sel suvel veel viieteistkümnes asukohas üle Eesti. Raeapteegis tegi keskaegses rõivastuses giid ekskursiooni muuseumiruumis, kus tutvustas apteegi ajalugu ja keskaegseid ravimeetodeid. Jutustati huvita vatest apteekritest, kes Raeap teegis tegutsenud, põnevatest ravimitest, mida vanasti aptee gis kasutati. Keldrisaalis toimus köömne uhmerdamise töötuba, mille käigus selgusid selle iidse maitse- ja ravimtaimega seotud uskumused ja legendid ning köömnete uskumatult laiad ka sutusvõimalused. Iga osaleja sai kotikese köömnetega koju kaasa. Soovi korral sai maitsta kööm neteed. XXXIX Tallinna Vanalinna Päevade programmi „Lood ja legendid“ raames toimusid Tallinna Vanalinnas ka tradit sioo nilised rüütlilahingud. See kordne rüütliturniir toimus Tallinna Vanalinna Päevade raames juba viiendat korda. Tegemist on keskaegne täiskon takt võistlusega, mis kujutab endast uut ja ekstreemset spor diala, kus osalejad võitlevad teineteise vastu tõelises rüütli varustuses. Toimusid nii üksikkui ka meeskonnavõistlused. Väikese Rannavärava Bas tioni alal võisteldi kiikingus.
Oleviste kirik
Legendi järgi on eestlased pari mad kiikujad. Kiiking on koha lik spordiala ja meelelahutus, mis kutsub tallinlasi ja linna külalisi proovima seda vahvat tegevust. Vaja oli sooritada üks või mitu võlliületust ja teha sellest ohtralt jäädvustusi. Avatud olid kõik vanalinna muuseumid. Ise külastasime UNESCO pärandisse kantud Eesti Meremuuseumis Paksus Margareetas interaktiivset näi tust „Meri tornis“. Tutvuda sai keskaegse laevavrakiga, imet leda muljetavaldavat laevamu delite kollektsiooni ja mitmel pool said nii lapsed kui suured näitusel ise aktiivselt osaleda. Paksu Margareeta tipust restoranist „Maru“ avanes suurepärane vaade Tallinna vanalinna tornidele ja katustele, merele, kruiisilaevadele ja uue kuue saanud renoveeritud sadama-alale. Nautisime heas seltskonnas kaunist päikeseloo jangut ja restoranis pakutavat gurmeetoitu. Soovitan kõigil külastada seda toredat muuseu mi ja nautida unikaalset vaadet Tallinnale Paksu Margareeta tipust. Loomulikult oli Tallinna Vanalinna Päevadel veel palju muid huvitavaid üritusi. Täname südamest kõiki korraldajaid.
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
SÕNA SABA
Põhja-Tallinnas Sõle tänaval valgusfoori taga oodates imestavad kindlasti paljud inimesed, kes auto- või bussiaknast seda hiljutist seina maalingut näevad. Jalakäijad ja jalgratturid ka. Imestavad just sõna, et mida ometi. Tuleb lähemale minna ja peenikest kirja lugeda või söösta üleilmsesse (ämbliku)võrku, (taime)lehele putukavail.ee. Uudissõna on maalitud nõukogude-aegsete garaažiderea otsaseinale. Selle ees on lai, elektriliinide all kulgev tühermaa. Tühermaa, mis elust ja õitest tulvil. Foto: Riina Kindlam
VÄIL Vanasõna „Sõnal saba taga“ puhul jäi läinud nädalal mainimata, et sõna vihjatav tagajärg ehk saba jälg võib tuleneda ka selle väest, mis jätab oma märgi hinge või otsmikule. Võimalikult kurja või paitavalt hea. Mõistet putukaVÄIL kohta sin esimest korda kahe aasta eest Salme tänava trammi peatuses Kalamajas. Seal oli pikka aega trammiootepaviljoni plakatil selle reklaam, nii öelda tutvustus. See meenutas mulle koheselt sõna VÄLU, mis oli mulle ka uudissõna, kui seda omaaegse kolleegi suust kuulsin 15 aasta eest kontektis: „Unis tan piknikust metsavälul“. Välu on väike metsalagendik. „Mat kajad jõudsid päiksepaistelise välu servale.“ Gaidil vill tegi valu, välu pakkus troosti. Kanarbiku/välul õitseb heather. Ingmar Bergmani 1957. a. tun nustatud film „Smultronställe“, „Wild Strawberries“ on eesti keeles ,,Maasikavälu“. VÄLU on omajagu VÄILA moodi, sest mõlemad on lagen dikud, nagu merel on seda VÄIN. Maa peal jälle täppideta VAIN – (külavaheline, kü laäärne) rohuplats, rohumaa. „Küla taga oli ilus lilleline vain.“ „Kari lasti vainule.“ „Noorrahvas pidas vainul kiige juures lustipidu.“ Liitsõnad: karjavain, külavain. Pööra veidi tähti ja sõna VÄIL on vana tuttav VÄLI – tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Ka (loodus like) piiridega eraldatud põllu majandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina. Sõnaveeb ehk Eesti Keele Instituudi sõnaportaal annab teada et VÄIL – 1) (geograafi line) läbisõidutee ühest oo kea nist teise. Väila läbima. „Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani viiva väila otsingud algasid 16. sajandil.“ „Väilad märgitakse merekaardile.“ Liit sõnad: kirdeväil, loodeväil. 2)
suur kesklinnast mööda viiv liiklustee. See putukaväil ei lähe siiski kesklinnast mööda vaid päris läbi. Väil on suhteli selt uus sõna, „laenatud kirja keelde keeleuuenduse ajal“. Soome väylä, laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon. Hakkab looma... loom on an tud juhul putukas, mutukas, mardikas, sipelgas, liblikas, jne, lülijalgsete hõimkonnast. „Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest. Eestis esineb umbes 14 400 liiki.“ (Viki peedia) Just selle garaažidega ääristatud välja ees on nende jaoks nüüd lausa Tallinna linna valitsuse poolt ettenähtud läbilennu ja -roomamise ala, liiklustee, „liigirikas rohekori dor“. Ega nemad seda ei tea, nad on ammuilma siin olnud, aga nüüd räägitakse sellest meile ja teile, ei niideta, ning lisatakse rohkem tolmlevat ja mitmekesist haljastust, kunsti ja mesipuid. „Putukaväil on osa rohe koridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažideva helise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.“ („Sirp“, 07.06.2019). Põhjalikumalt saab tutvuda kireva elujaatava projektiga nii eesti kui inglise keeles võrgule hel https://www.putukavail.ee/. Inglise keeli on putukaväil an tud juhul tõlgitud kui pollinator highway, tolmlejate kiirtee! Kiiruspiiranguid pole kehtes tatud, aga teed tuleb anda väik sematele ja usinamatele. RIINA KINDLAM
13
Lugeja kirjutab
Põhimõtteid ja olnud olukordi, mida presidendikandidaadi valimise arutlejad peaksid oluliseks pidama Ajalooürikud kinnitavad, et eestlased on oma elutunnetuse kohaselt: juba väga ammustel aegadel valinud ühiskondliku elu juhid enamuses-olijate hul gast; ilmtingimata mitte tahtnud lõimuda ühiseks rahvaks teiste rahvuste liikmetega. Nii on eestlaste enamus nüüdki soo vinud riigielu korraldada ilma arvamata, et vähemuses olijatel peavad olema samad õigused kui neil, kes moodustavad rahva enamuse. Eesti on demokraatlik riik ning „demokraatia“ on „sot siaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus vastab enamuse soovidele.“ Erinevate demokraatlike rii kide omapärasused võivad olla kujunenud väga pika aja vältel kehtinud erinevates olukordades ning sellepärast ei saa kahte erinevat rahvust lõimida üheks multikultuurseks riigiks. Mõtte tu on hakata ühes riigis propageerima suhteliselt äsja tekitatud vähemusrahvuse tegut semisi põlisrahva ühiskonda rikastavate erinevustena. Eestis on vähemustel õigus oma suun dumusi rakendada, ilma et: keegi võiks neid sellepärast diskrimineerida; riik hakkaks rahastama nende erinevuse laial dast levitamist – mis on kindlalt vastuolus loodussea duste ja nendega seonduva, elu edasikandmise instinktiga. Presidendikandidaat peaks olema nõus olla suunajaks tege vustele, mis olid rakendatud okupatsioonieelses, täiesti oma näolises Eestis, kus elas vähesel määral vene, saksa, rootsi ja juudi rahvustesse kuulujaid, kellel oli õigus oma emakeelt ja kultuuri viljeleda ilma avalikus ruumis oma rahvuslikku kuulu vust igapäevases tegevuses väljendamata. Riigielu korral damine toimus toona ainult riigikeeles, põlisrahva tavade ja tõekspidamiste kohaselt. Nii on sisserändajail praegugi teistes demokraatlikes riikides võima lik oma rahvuslikku emakeelt ja kultuuri viljeleda ilma uue kodu riigi rahvuslikku omapära teistsuguseks mõjutamata. Ülima tõenäosusena ei või presidendi kandidaadiks olla isik, kes on Eesti maa-ala kinki mist NSV Liidu õigusjärglasele ilma Eestile tekitatud, väga ula tuslike okupatsiooni kahjude ja inimkaotuste hüvitamiseta ning kes on selle kingi tegemiseks nõustunud täiendavalt ka Eesti põhiseaduse §2-te räigelt rikku ma. Asjalikku arutelu ja üks meelsele otsusele jõudmist! Austusega, HARRI KIVILO
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
Mälestame kurbuses kadunud skaudivendaja aval dame sügavat kaastunnet MARJA-LEENALEMARTINILE ja RICHARDILE perekondadega
skm. Jaan
Roos
Põhjatäht II EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS
Lahkus kauaaegne lugupeetud skaudivend ja juht
skm. Jaan
Roos
Põhjatäht II Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet MARJA-LEENALE-MARTINILE ja RICHARDILE perekondadega PÕHJAKOTKA LIPKONNA PERE
Lahkus kaasvend Rootsis
auvil! Rein
Asu
c. 1950-II (07.04.1929 – 15.08.2021) Mälestab leinas KORP! SAKALA KANADAS
Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat
Annika Tork Annika Tork on üks Kanada eesti üliõpi lastest, kes sai 2020. a ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Annika kasvas üles Vancouveri eesti kogukonnas, käis kirikus ja Eesti koolis, tantsis Kilplastes ning oli vabatahtlik paljudel kogukonna üritustel, nagu Lääneranniku Eesti Päevadel. Tänapäeval osaleb ta Ülemaailmses Eesti Noortevõrgustikus. Alberta Ülikooli neljanda kursuse õendustudengina on Annika huvitatud töötamisest kardioloogia, erakorralise me ditsiini või vastsündinute põetamisel Eestlaseks olemise kohta: „Annikas on see Eesti vaim, mida me välismaal elades säilitada püüame“ – Juta Kitching. Eestlane olla on alati olnud märkimisväärne osa minu identiteedist ja olen selle üle väga uhke. Minu jaoks tähendab eestlaseks olemine seda, et olen osa väga väikesest ja eriliselt rikka kultuurilise ja ajaloolise taustaga inimeste rühmast. Mul on õnn olla osa sellest ainulaadsest grupist, eriti Kanadas, kus ainult eestlaseks olemine seob mind terve kogukonnaga. Sõpru on võimalik leida kõikjal maailmas seigeldes. Eestlaseks olemine võimaldab mul mõista meie maailma ka rohkem globaalsemast perspektiivist. See on kujundanud minu arusaamist ja võimaldanud olla tänulik minu tänase elu viisi üle. Ma hindan oma vabadust elada seal, kus tahan, õp pida seda, mida soovin ja avalikult tähistada eestlust. ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on tähtis meie ühiskonnale, kuna selle organisatsiooni rahaline toetus aitab säilitada Eesti kogukondasid ja nende aktiivset tegevust Kanadas. See toetus võimaldab Eesti kultuuripärandi edendamist praeguste ja tu levaste Kanada eestlaste põlvkondadele ning aitab tutvustada Eesti kultuuri ka teistele kanadalastele. Meie eesti kogukon dade üritused on korraldatud mitmete vabatahtlike poolt, kuid rahastamine on alati vajalik. Sihtkapitali rahaline toetus aitab tagada meie eesti kogukondade sündmuste kestvust ja aren gut. Sihtkapitali kaudu on Kanada eestlastel võimalik anneta da raha, teades et nende annetused suunatakse eesti kogukon dade tegevuste toetuseks.
14
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Nr. 33
Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud
ARMSAT EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA
Maret Raag-Luide sündinud 30. septembril 1918 Nõmmel surnud 13. augustil 2021 Torontos
Maret Luide’t ja avaldame kaastunnet TIIULE ja perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE
mälestavad sügavas leinas
Puhka rahus!
TIIU ja ARNO ANDRUS, MELISSA ja LIINA HILLAR ERIKA, ERIC, HANNA ja HENRI MARKUS, AMANDA ja RORY
Südamlik kaastunne TIIULE perega armsa ema, ämma, vanaema ja vanavanaema
Maret Luide surma puhul Mälestab EHA perega
LAHKUS IGAVESELE UNELE KALLIS
Maret Luide sündinud 30. septembril 1918 Nõmmel surnud 13. augustil 2021 Torontos Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet tütrele TIIULE abikaasaga ning perekonnale lastelaste ja lastelastelastega ,,Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu.“
ENNO ja ANNE AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega
OOTAMATULT LAHKUS MEIE KAUAAEGNE PEREKONNA TUTTAV JA SÕBER
Mälestavad suures kurbuses MAIA KADAI TÕNU KADAI JÜRI KADAI KAIE PÜGI
Rein Taaramäe (34) võitis esmaspäeval maineka Hispaania velotuuri Vuelta kolmanda etapi ja sai tänu sellele selga punase liidrisärgi. Eesti rattaproff tun nistas, et tema karjääris ei tule enam palju võimalusi, et võidel da suurtuuridel etapivõidu eest. Teisipäevasel neljandal etapil Taaramäe kukkus, aga jäi üld liidriks. Paraku tuli eestlasel ka kolmapäeval kukkumine läbi teha ja seetõttu liidrisärgist loobuda. (D/EE)
Üheksa tunniga Mont Blanci tipus ja tagasi Kui tavaliselt tõustakse Euroopa kõrgeima mäe, 4810-meetrise Mont Blanci tippu kolm päeva, siis ultrajooksja Leivo Sepp tõusis jalamilt tippu ja jõudis alguspunkti tagasi üheksa ja poole tunniga. Tõusuks kulus kuus tundi, laskumisele kolm ja pool. (ERR/EE)
HILLE ja JÜRI JÄRVE perega EVE ja JAAK JÄRVE perega MAI VOMM JÄRVE perega
Puhka rahus, armas vend, onu ja vanaonu
*8. jaanuaril 1934 Audrus †17. augustil 2021 Torontos Südamlik kaastunne SALMELE ja PETERILE perega
Sügav kaastunne õde NORALE
Rein Taaramäe sai mainekal Vueltal etapivõidu
Maret Raag
Heino Jeeger
Irja Mägi
S P ORT
Avaldame kaastunnet TIIULE ja perele ema, vanaema ja vanavanaema lahkumise puhul
Mälestavad leinas MILVI ja VELLO INGRID ELLEN, PEETER, MAIKI ja ANNIKE
Lahkus meie seast lugupeetud, töökas Rõõmsameelne, abivalmis
Irja Mägi Tunneme Sinust suurt puudust Sügav kaastunne NORALE
Heino Jeeger Kaastunne PETERILE ja perele EESTI KODU PERE
Mälestavad kurbuses EPP ARUJA PIRET KOMI INGE LANE TUI MENNING-TORRIE
Sündmuste kalender • Reede, 20. aug kl 00.00 – tei sip., 24. aug kl 23.59 ,,30 AASTAT TAASISESEISVAT EESTIT“ – VEMU veebisündmus. Info: vemu.ca • Laup., 21. aug. al. kl 10 h JÕEKÄÄRU LAAGRI PÄEV. • MUSTA LINDI PÄEV – Pühap., 22. aug. kl 3 p.l. Vancouveris – Jericho Beach; esmasp., 23. aug. kl 4 p.l. Ottawas – Parliament Hill, Centre Block Lawn; kl 7 õ Torontos – Nathan Phillips
Heino Jeeger Avaldame kaastunnet PETERILE, ANITALE, ANDRESELE ja MARKUSELE MIKK, KARIN, ALEKS, TEIJA ja LIIS JÕGI
Square Freedom Arches. • Esmasp., 23.-reede, 27. aug. VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Reede, 27. aug tähtaeg esitada EAK juhatuse kandidaate: eak. ehatare@gmail.com • Kuni laup., 28. aug. ELORA FESTIVAL ON-LINE; elorafesti val.ca
• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. TÄHELEPANU! AUGUSTIS EI TOIMU!
Nr. 33
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
MÕTE PÜHAPÄEVAKS EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE
Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäevaks 20. augustil möödub Eesti Vabariigi iseseisvuse taasta misest 30 aastat. Kodumaal pühitsetakse seda päeva jär jest suurema austusega. Taas iseseisvumispäeva rõõmu ei sega ka lein, sest meenutame meie rahvale imeliselt kingi tud kingitud veretut laulva revolutsiooni võitu. Samas pagulaskogukonna jaoks on selle päeva ime siiani kaugeks jäänud. 23.08.1939 sõlmisid nõu kogude liit ja natsisaksamaa salasobingu, mis lõpetas Balti maade iseseisvuse ja muutis nende rahvad kahe verise diktatuuri ohvriteks. 35 aastat tagasi hakkasid 23. augustit Kanada eestlased koos teiste baltlastega tähistama kommu nismi ja natsismi ohvrite mäles tuseks Musta Lindi päevana. Kodumaal tõusis see kuupäev üldsuse teadvusse kolm aastat hiljem, kui 1989.a. baltlased kogunesid Tallinnast Vilniuseni ulatuvasse Balti ketti, et maail male näidata oma vabadustahte murdumatust. Jällegi – sama ajalooline sündmus, aga selle meenutamisel on kodumaal ja võõrsil mõnevõrra erinev rõhua setus. Nende kahe ajaloolise täht päeva vahele jääb pühapäev, mis kannab pealkirja Jeesus – meie aitaja, mille juhtsal miks: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3 Kas oskame oma rahva ajaloole või enda elule tagasi vaadata tänades Jumalat selle eest, et ta ka maadligi rõhutud hinge hoiab elavana ning peaae gu kustunud lootust ei jäta häbisse? Mu selle suve suurim muusikaelamus oli Cyrillus Kreegi „Taaveti laulu 137“. Ps 137 kõlab originaalis nii: Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.... Helilooja oli Paabeli vangi põlve itku ridade vahele paigu tanud ülistushüüu „Halleluuja!“, mis tähendab, kiitke Issandat! Lauldes kõlas see nii: „Paabeli jõgede kaldail istu
ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.
Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus
sime meie ja nutsime, kui mõt lesime Siioni pääle. Halleluuja! Me riputasime sääl kandled remmelga okste külge. Halle luuja! Need, kes meid sääl vangi viisid ja kes meid ära raiskasid, nad nõudsid rõõmulaulu meie käest. Halleluuja! Et laulge meile laulu Siionist. Halleluuja! Kuidas võime laulda Jehoova laulu võõra rahva maal? Halleluuja! Kui mina unustan sind, Jeruusalemm, siis unustagu minu parem käsi end. Halleluuja! Ja jäägu keel mu suulae külge. Halleluuja! Halleluuja! Halleluuja! Halleluuja!“ Eriti mõjusalt kõlab see siis, kui teada, et helilooja alustas selle teose kirjutamist 1938, kui Euroopa ägas suure sõja ootuses ja lõpetas 1944, mil Maarjamaal näisid kõik lootused kustuvat. Neil segastel aegadel mahutas Cyrillus Kreek oma teosesse prohvetliku äratundmise, et ka kõige kurjemail aegadel ei kao inimhingest vajadus Looja ülis tamise teel säilitada igatsus ja janu püha rõõmu järele. Ka siis, kui rahva enamus oma kandled remmelgatele riputas ja laulis võõrale võimule, ei lakanud kirikutes Jumalale „Halleluuja!“ laulmine ega tänupalved usklike südameis. Meie väikesel rahval on tuhat mõjuvat põhjust morbiidselt meenutada oma tähtpäevi ning pidada pikka viha rõhujate vastu. Väikerahvale omane saa tus on meilt röövinud liiga palju esivanemate ja armsate omaste pooleli jäänud elusid. Aga üha rohkem peaksime kasvatama oma hinges väärikat ja tasakaalustavat tänutunnet, mis vihkamise asemele loob mineviku taagast vabastava ar mastuse ning julguse tulevikku suunatult ja loovalt elada. Jumala kiitmine ja tänamine pole lömitamine mingi tund matu ja nähtamatu kõrgema võimu ees. See on eelkõige kiitjale endale hädavajalik ene seväärikuse ja julge usalduse saavutamiseks. Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2 Palvetame: Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Sinule olgu kiitus ja au lunas tuse eest, mille Sa oma pojas oled kogu maailmale toonud. Võta vastu meie ülistus kõige armu ja hoidmise eest, mida oled meie rahvale kinkinud nii headel kui kurjadel aega del. Kingi meile armuaega, et õpiksime Sind üle kõige täna ma oma vabaduse eest nii, et see meid ebakindluse ja umb usu ahelaist vabaks päästab. Aamen!
KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno
Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogu dus-ELCIC VIRTUAALSED JUMALA TEENISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu duse liikmetele, kes on regist reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 22. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. KIRIKUKOHV. Kõik on teretulnud. Soovitav eelteatamine: õp. Kalle Kadakas, tel 416-7272384, epost: op.kadakas@gmail. com Pühapäeval, 29. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.
Olukord LeeduValgevene piiril jätkuvalt pinev Leedu piirivalve avaldas video, millel on näha, kuidas Valgevene piirivalvurid aja vad põgenikke üle Leedu piiri ja tulevad ka ise Leedu terri tooriumile. Leedu on suutnud suure põgenikevoo Valgeve nest peatada, kuid olukord piiril on endiselt pinev. ,,Pinged on väga üleval. Viimastel nädalatel oleme me näinud, et Valgevene piirivalvu rid on hakanud agressiivsemalt käituma. Nad proovivad Leedu piirivalvureid provotseerida. Ja me meenutame oma piirivalvu ritele ikka ja jälle, et nad pea vad olema valmis igasugusteks provokatsioonideks, et nad ei tohi ise provotseerida ega pro vokatsioonidele vastata,“ kom menteeris Leedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas. (ERR/EE)
15
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS
883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9
817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee
Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde
VIRTUAAL-JUMALAT EE NISTUSED ON NÄHTAVAL TEBK.ca VEEBILEHEKÜL JELT JA YOUTUBE’i KANA LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeva, 15. augusti Jumalateenistus on nüüd järelvaadatav TEBK You Tube kanalil. Pühapäeval, 22. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Leia oma hääl’’. Muusika TEBK Ansambel. Pühapäevadel, 29. augustil ja 5. septembril virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 12. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E NISTUS. Pastor Lige alustab jutluse sarja „NII NAGU JEE SUS’’. Esimene jutlus „Mõis ta aegu nagu Jeesus’’. Muusika TEBK Ansambel ja virtuaalkoor. Issanda surma mälestamine. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.
Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik
TÄHELEPANU! Augustis on kontor avatud E ja N 9-14; K 11-16. TÄHELEPANU! Seoses puhkusega kantselei suletud 9. augustist – 20. augustini ja 30. augustist – 7. septembrini. Pa lun jätta teade kontori telefonivastajale või e-posti. Kuni 5. septembrini 2021 toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30. Koguduse õpetaja praost Mart Salumäe on 1.–27. augustini puhkusel. Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu. OPTOMETRIST
Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West
416-604-4688
tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)
Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil
Tellimine saata
Teade Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor augus tikuus esmasp äeviti suletud.
EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2
Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Suur tänu Eestlaste Kesknõukogule Kanadas (EKN), kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.
Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
16
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
EKKT aastanäitus tulemas Eesti Kunstnike Koondis Toron tos (EKKT) val mistub oktoob rikuus toim u vaks 66. aasta näituseks. Uute kunstnikena astuvad üles EKKT 2021 sti pendimi saaja Sofia Musta, EKKT Kalevipoja-teemalise konkursi võitja Sylvi Oja, fotokunstnik, tantsija ja raa matute autor Karin Vagiste ning filmitegija Montgomery Grünthal Langford. Külalistena esinevad EKKT näitusel Haudenosaunee Six Nations kunstnik, kirjanik ja illustraator Lorrie Gallant; Läti trükkimiskunstnik, Yukon
Nr. 33
School of Visual Arts instruktor John (Janis) Steins; Läti maali kunstnik, varasem LATVIS Society of Artists president ja juhatuse liige Valda (Skrins) Oestreicher ning Toronto trükki miskunstnik ja endine The Women’s Art Association of Canada kunstnik-resident Susan Farquhar. Näitusel on esitatud ka mitmel aastal EKKT näitusel osalenud Ashley Lennoxi Kalevipoja-ainelised kunstitööd. EKKT kunstinäitus toimub 6. kuni 17. oktoobrini 2021 Todmorden Mills Heritage Site Papermill Art Gallery’s, 67 Pottery Road, Toronto. Avamine on plaanitud neljapäevaks, 7. oktoobriks kl 6-9 õ. Lisaks näituse kohapeal külastamise võimalusele pakub EKKT ka virtuaalnäitust 1. ok toobrist kuni 1. novembrini 2021. Kõik on teretulnud.
Ashley Lennoxi illustratsioon Kalevipoja teemadel – Lindakivi.
Eesti osaleb Tokyo 2020 paraolümpial Ülle Baum Tokyo 2020 paraolümpiamän gud peetakse 24. augustist 5. septembrini ning kokku on võistlustulle astumas enam kui 4000 parasportlast esinda maks 182 riiki ja territooriu mi, nende seas ka sportlased Eestist. Eesti koondises on viis sportlast: Susannah Kaul, Robin Liksor, Matz Topkin ja Kardo Ploomipuu, kes võist levad ujumises ning kerge jõustiklane Egert Jõesaar, kes võistleb kettaheites. Kardo Ploomipuu võtab osa paraolümpiamängudest juba viiendat korda ja ta saavutas 2008. a. Pekingi olümpial pronksmedali 100 m seliliuju mises S10 klassis. Eesti esindus on valmis saavutama edukaid tulemusi selgi eelseisval kõrge tasemelisel rahvusvahelisel üri tusel ja sportlastega on kaasas
ka seitsmeliikmeline tugiper sonal. Ujumisvõistlused leiavad aset 25. augustist 3. septembrini ning kettaheitevõistlus toimub 2. septembril ja siis on hea võimalus ka kaugusest kaasa elada Eestit esindavatele sport lastele. Paraolümpiamängud toimu vad Jaapanis juba teist korda ja selle aasta programmis on 24 spordiala, milles osalevad näge mis-, liikumis- ja intellektipuu dega sportlased kogu maail mast. Paraolümpiamängud toi muvad aga erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes ja selle tõttu ei saa publik osaleda võistlustel. Võistlusi saab vaa data virtuaalselt. Hiljuti lõppe nud Tokyo 2020 suveolüm piamänge vaatas 7 miljardit inimest kogu maailmast. Eesti koondise osalemine olümpiamängudel Jaapanis sel aastal on ka sümboolse tähen
dusega, kuna Jaapan ja Eesti tähistavad tänavu 100-aastast sõprust. Käesoleval aastal tähis tatakse Eesti ja Jaapani riikide ametlike suhete sõlmimise 100. aastapäeva. Jaapani valitsus tunnustas Eestit 26. jaanuaril 1921 de jure, pärast seda on kahe riigi vahelised suhted aina tugevnenud. Kanada osaleb eelseisval paraolümpial 128 parasportla sest koosneva võistkonnaga. Kuna võistlused toimuvad pan deemia tingimuses, esitab see osalejatele lisanõuded. Teata vasti nõudis COVID-19 viiruse levik olümpiamängude edasi lük kamist aasta võrra ning seadis erilised tingimused nende ettevalmistamiseks ja korralda miseks. ,,Tokyo 2020 Olympic Games could not be considered a success, unless the Paralym pics successeeds,“ toonitas Tokyo kuberner KOIKE Yuriko teisipäeval toimunud välismee dia pressibriifingul.
Foto: veebilehelt paraolympic.ee