2
EESTI ELU reedel, 20. augustil 2021 — Friday, August 20, 2021
Nr. 33
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
30 aastat tagasi, mil toimus ajalooline sündmus Tänane päev märgib üliolulist momenti me kodumaa ajaloos: Eesti saavutas taas oma iseseisvuse, kui 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu vastu vastava otsuse. Eesti riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918, sai taastatud – unistuse täitumine, mille teokssaamist ei osanud paljud uskuda ega lootagi, ja paljud kahjuks ei jõudnudki seda ära oodata. Sellele eelnes hulgaliselt sündmusi eelnevatel aastatel, nimetades siin vaid mõnda – vabaduse nõudmine, isamaalised laulud, sini-must-valge lipu taas väljatoomine ning selle hilisem heiskamine Pika Hermanni torni, Balti kett, Eesti Kongressi vali mised jpm., ning muidugi väga palju tööd nii kodumaal kui võõrsil, kus tugevad eestlaste kogukonnad. Huvitav on kuulda meenutusi nii neilt, kes kogesid seda sündmust täisealistena – kas siis sel lele oma tegutsemisega kaasa aidates või lihtsalt sündmuste keskel olnuna kui neilt, kes siis alles lapseeas, kui Eestile vabaduse nõudmine oli üheks oluliseks osaks lapsepõlvest. Küllap on palju meenutada igaühel, samuti meie lehe lugejail, kes olles kas lähemal või kaugemal neile ärevatele sündmustele kaasa elamas ja esmalt uskumatuna tunduv sai teoks, ühiste pingutustega. Rahvuslike laulude saatel ja vabaduse nõudmise keskel kasvanud nooremad põlvkonnad on tänaseks jõudnud ehk juba keskea ligidale – ja omakorda, nende järeltulijad teavad neid omaaegseid sündmusi vaid juttudest, lugudest ja filmidest. See on lähiajalugu, mille loomisel nii mõnelgi meist on olnud võimalus osaleda. Samuti võivad kindlasti paljud detailse täpsusega vastata küsimusele, kus nad olid sel hetkel, kui kuulsid esmakordselt taasiseseisvuse väljakuulutamisest ja millised tunded olid valdavad. 30 aastat tähistab iga, kus väga varajane noorus ehk möödas, paljud väärtushinnangud juba paigas, kuid ollakse ikka veel noor. Taasiseseisev Eesti on just selles vanuses. Nooruslik ja innovatiivne, uuendusmeelne, tehnoloogiliselt esirinnas – need on kindlasti Eestit iseloomustavad märksõnad juba pikemat aega. Nagu teame, on Eesti väga kõrgelt arenenud kõikvõimalike ITlahenduste poolest, olles saavutanud tuntust terves maailmas. Kuigi taasiseseisvnud riigi teel on olnud ka kasvuraskusi, muresid, erimeelsusi; palju pingeid kindlasti viimasel pooleteisel aastal – tasub tänasel päeval keskenduda sellele, mida saame tähistada ja mille üle uhked olla. Head taasiseseisvuspäeva Eesti Elu lugejatele! KAIRE TENSUDA
Eesti peaministrid Stenbocki majas. Ees Edgar Savisaar ja Mart Laar, taga Mart Siimann, Tiit Vähi, Andres Tarand, Kaja Kallas, Taavi Rõivas, Juhan Parts. Foto: Priit Mürk, ERR
Peaminister Kaja Kallas võõrustas kolmapäeval vara semaid valitsusjuhte, et vahetada üheskoos mõtteid päevakajalistel teemadel ning riigi tuleviku üle. Peaministrid kohtusid Stenbocki majas juba viiendat aastat. Kohal olid lisaks Kaja Kallasele Edgar Savisaar, Mart Laar, Mart Siimann, Tiit Vähi, Andres Tarand, Taavi Rõivas ja Juhan Parts. Kohtumisel ei osalenud erinevatel põhjustel Andrus Ansip, Jüri Ratas ja Siim Kallas. (ERR)
Taastati Eesti suurim metsavennapunker Viljandi vald taastas Holstre ja Mustla vahel Ennuksemäe talu metsades asunud met savennapunkri, mis on nüüd Eesti suurim metsavendade ajalugu kajastav paik. Ennuk semäe metsavennapunker on avatud kõikidele huvilistele ja seal saab vajadusel ka ööbida. Ajaloolane Jaak Pihlak ütleb, et Ennuksemäe metsavenna punkri rajasid Teise maailmasõ ja lõpuaastal vennad Jaan ja Evald Sova, kes olid Nõu kogude okupatsioonivõimu eest metsa põgenenud. ,,Sügisel 1944, kui Punaar mee oli sisse tulnud, hakati seda ehitama, ja juba veebruaris, 21. veebruaril 1945, tungis NKVD rühm siia punkrisse või õigemini tegi haarangu siin, ja tulevahe tuses sai surma seitse metsaven da. Viis sai haavata või võeti elusalt kinni. Nii et kokku oli 21. veebruaril 1945 siin punkris 12 inimest,“ kirjeldas ajaloolane Jaak Pihlak. Teadaolevalt oli Ennuksemäe üks suuremaid metsavenna punkreid Eestis, mis pealegi oli ehitatud mäe sisse. Taastatud punkris on kaks sisse- ja väljapääsu, kuus nari, köetav pliit ja tunnel, mis ühendab punkrit mäe jalamil asuva sissepääsuga. Vastvalmi nud punker on viis aastat tagasi põlengus hävinud punkri olu liselt turvalisem koopia, sest puidu all on betoonist seinad, lagi ja põrand. ,,Me loodame, et inimesed suhtuvad mõistvalt – mida siia tuuakse, see siit ka ära viiakse. Aga siin on kindlasti hästi põnev teha teatud seltskondadel ööbimisi, tähtpäevi tähistada. Kõik on oodatud. Me oleme mõelnud et ta ei ole tuleohtlik, muidugi samas peab olema ettevaatlik. Siin on pliit, siin saab süüa teha. Ise olen ma siin ööbinud, kui väljas oli -25 kraa di, siin oli väga tore olla vaba riigi aastapäeval,“ ütles Viljandi vallavanem Alar Karu. (ERR)
Alar Karis andis nõusoleku kandideerida presidendiks Eesti Rahva Muuseumi direk tor Alar Karis andis kolma päeva pärastlõunal erakonda dele nõusoleku saada presi dendikandidaadiks. Riigikogu fraktsioonid soovivad enne otsuse langetamist temaga kohtuda. Karis ei osanud hinnata, kui suur on tema võimalus presi dendivalimistel võita. Varasemalt käidi võimaliku presidendikandidaadina välja Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, kuid pärast kohtumist fraktsioonide ga tunnistasid erakonnajuhid, et Soomere riigikogus vajalikku toetust ei kogu. Soomere on öelnud, et tal on jätkuvalt val misolek vajadusel riigi presi dendiks kandideerida. EKRE on teatanud oma eelistusest toetada oma kan didaati Henn Põlluaasa, kuid erakonnal ei ole võimalik teda riigikogus üles seada, sest EKRE-l on parlamendis 19 saadikut, kuid ülesseadmiseks
Uuring: Eesti elanikud soovivad Kaljulaidi jätkamist presidendina Kantar Emori värskest presi dendikandidaatide eelistuse uuringust selgub, et Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha praegust presidenti Kersti Kaljulaidi. Kaljulaid oli 34%-ga esi mene nii kolme eelistatuima kui ka 24%-ga ühe kõige eelistatu ma valiku hulgas. Kaljulaidi eelistavad põhiliselt nooremad, alla 34-aastased, eestlased, kõrgema haridusega elanikud. Marina Kaljuranda nägi kolme eelistatuma hulgas 28% ja esimese eelistusena 13%
Alar Karis ERMi juhatajana ESTO 2019-l. Foto: EE
on vaja vähemalt 21 saadiku allkirja. Praegune president Kersti Kaljulaid on samuti teatanud valmisolekust jätkata teisel ametiajal. Riigikogu erakorraline is tungjärk presidendi valimiseks toimub 30. augustil. Kandidaa tide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil. Kui riigi kogu presidenti ära valida ei suuda – selleks on vaja vähe malt 68 saadiku poolthäält –, läheb valimine valimiskogusse.
Eesti elanikest. Kaljuranda toetavad mõnevõrra enam nai sed, kuid muudes sotsiaal- demograafilistes rühmades on Kaljuranna toetus oluliselt üht lasem kui Kaljulaidil. Kolmanda eelistusena nähti presidendina Jüri Ratast. Presidendikandidaatide eelis tuse uuringus osales 1152 Eesti elanikku vanusevahemikus 15– 84 eluaastat. Uuring toimus 11.–17. augustil. Vastajatele näidati 12 isikust koosnevat nimekirja. Sellesse kuulusid Alar Karis, Andrus Ansip, David Vseviov, Henn Põlluaas, Jüri Luik, Jüri Raidla, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Tarmo Soomere ja Ülle Madise.
(ERR/EE)
