Eesti Elu / Estonian Life No. 35 | September 3, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 3, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 35, 2021

Reedel, 3. septembril — Friday, September 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Riigikogu valis Eesti presidendiks Alar Karise Teisipäeval toimunud erakor­ ralisel istungil valis Riigikogu järgmiseks Eesti presidendiks praeguse Eesti Rahva Muu­ seumi direktori Alar Karise.

Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigi­ kogu koosseisu kahekolmandi­ kulist häälteenamust ehk vähe­ malt 68 riigikogu liikme toetust.

Teisipäeval hääletas Karise kandidatuuri poolt 72 rahva­ ­ saadikut.

Hääletussedeleid jagati välja 80, hääletusest võttis osa 80 saadikut.

Märgistamata hääletussede­ leid oli kaheksa, kehtetuid sede­ leid ei olnud.

EKRE 19 saadikut hääletus­ sedeleid välja ei võtnud, hääle­ tusel ei osalenud ka haiglaravil viibivad Siim Kallas (Refor­mi­ erakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa).

Alar Karis astub presidendia­ metisse 11. oktoobril, kui annab ametivande riigikogus.

Pärast valimistulemuste välja­ kuulutamist sai sõna Alar Karis.

Ta tänas nii neid, kes tema poolt hääletasid kui ka neid, kes

Kanada endine peaminister Brian Mulroney pälvis Eesti Kesknõukogu Kanadas kuldteenetemärgi 2. septembril 2021

Foto: Priit Mürk/ERK

seda ei teinud. ,,Presidendina olen heaks partneriks riigikogus nii kõikidele fraktsioonidele kui ka poliitilistele jõududele,“ lisas Karis.

Riigikogu esimene hääle­ tusvoor Karise suhtes toimus esmaspäeval. Seal Alar Karis vajalikku toetust ei saanud – ­ tema poolt hääletas siis 63 saa­ dikut.

Eesti järgmine president Alar Karis (63) on hariduselt mole­ kulaargeneetik ja arengubio­

Ülo Isbergi tunnustati Vabaduse Tammepärja aumärgiga Eesti justiitsminister Maris Lauri tunnustas teisipäeval Vabaduse Tammepärja au­­ märgiga teiste hulgas toronto­ lasest reservohvitseri, major Ülo Isbergi. Kokku said aumärgi 32 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja

rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvasta­ tud ning relvastamata vastu­ panuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jääd­ vustamisel.

Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg Musta Lindi Päeva tähistamisel, 23. augustil, Toronto raekoja platsil.

Foto: AR

loog. Ta on töötanud varem Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ning riigi­ kont­rolörina. Alates aprillist 2018 on ta Eesti Rahva Muuseumi ­direktor.

Esimesena õnnitles välisrii­ kide esindajatest Alar Karist Soome president Sauli Niinistö, kes kirjutas sotsiaalmeedias ­eesti keeles: ,,Alar Karis, õnne­ soovid naabritelt koostöö ­vaimus.“ (ERR)

Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vaba­ tahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja seltside töös, et säilitada, jäädvustada ja edasi anda Teise maailmasõja, küüditamise ning vabadusvõit­ luse minevikulugu; Kait­se­liidu taastamise ja tegevusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestus­ märkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kas­ vatust ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi vastupanuliiku­ mise mälestust. „Inimlikest omadustest need kõige austusväärsemad – julgus, leidlikkus, jõud ja oskus seista enda ja teiste eest – seonduvad tamme ja tammepärjaga. Täna tunnustame Vabaduse Tamme­ pärja aumärgiga Eesti inimesi, kes oma igapäevase väsimatu töö, hoiakute või tegutsemiste läbi esindavad neid inimlikke omadusi,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma kõnes. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva

Montreal. Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas andis Montrea­lis üle endisele peaministrile Brian Mulroney’le EKNi kuldteene­ temärgi tema teenimise eest Kanada eestlaste ning Eesti Vabariigi heaks, Kanada dip­ lomaati­ liste suhete taastamise Eesti Vabariigiga 30. aasta­päeval.

Foto: Miller Center, Wikimedia Commons

Hr. Mulroney oli võtmeisik, kes pooldas Balti rii­ kide iseseisvuse tunnustamist Lääne maailma juhtide seas.

1984. aastal andis hr Mulroney lootust tuhandetele üle maailma kokku tulnud eestlastele Torontos toi­ munud ülemaailmsel eestlaste festivalil (ESTO 84), kui ta võttis endale kohustuse toetada vaba ja sõltu­ matut Eestit.

Peaminister Mulroney seisis alati kohtumistel teiste Lääne juhtidega Balti riikide vabaduse ja sõltumatuse eest. Lisaks oma toetusele Kanada kogukonda­ dele, kes põgenesid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riiki­dest, keeldus ta otsustavalt Nõukogude okupatsi­ ooni tunnustamisest, hoolimata Nõu­ kogude Liidu juhtide märkimisväärsest survest. „Hr. Mulroney süstis meie kogukonnale lootust ja inspiratsiooni ning aitas motiveerida meid jätkama võitlust vabaduse eest,“ ütles Eesti aupeakonsul Torontos Laas Leivat.

27. augustil 1991 teatas peaminister Mulroney pressi­ konverentsil president George H.W. Bushiga Kennebunkportis, Maine’is, et Kanada võtab läänerii­ kide seas juhtrolli ja „­alustab täieliku diplomaatilise suhte loomist Balti riikidega“. Peaminister Mulroney ja tema valitsuse otsus sillutas teed teistele läänerii­ kidele ja liitlastele Kanada eeskuju järgimiseks. USA tunnustas Balti riikide iseseisvust 2. septembril 1991. „Kanada tänased poliitilised liidrid peaksid võtma hr Mulroney eeskujuks, kuidas Kanada saab tõeliselt särada ja juhtida maailmaareenil,“ ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president Kairi Taul Heming­ way. „Peaminister Mulroney juhtimine ja põhimõtteline otsus tunnustada kiiresti Baltimaade iseseisvust jul­ gustas teisi juhte samale seisukohale ja aitas tagada, et Balti riigid ei langeks kunagi uuesti Nõukogude või Venemaa okupatsiooni alla,“ ütles Kesk- ja IdaEuroopa Ülemkogu Kanadas president Marcus Kolga.

Eestlaste Kesknõukogu K­a­na­­das loodi 1952. aastal kui valitud esindusorganisatsioon kõigile eesti päran­ diga kanadalastele.

2

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

September tähistab uut kooliaastat Käesolev ajahetk märgib kõikjal kooliaasta algust – mõnel pool on see juba alanud ja teisal algamas, kuid mõtted on sellega seotud paljudel. Laste ja noorte hea käekäik ning haridus on teemad, mis lähevad korda kõigile, olenemata, kas peres on parajasti kooliskäivaid lapsi.

Eestis algab reeglina alati kooliaasta 1. septembril – traditsiooniline päev, mis saanud nimeks tarkusepäev, mil suured ja väikesed koolilapsed ruttavad taas koolimaja poole, ilusti riides ning lillekimp õpetajale käes. Sellele on tavaliselt eelnenud ettevalmistused nii riie­te sättimiseks kui koolitarvete valmis seadmiseks jm., esimese koolipäeva aktus toob kohale nii koolipere kui lapsevanemaid.

Samuti on Eestis olnud kauniks traditsiooniks, et esimesel koolipäeval jalutavad käsikäes sama kooli esimese ja viimase klassi õpilased (Eestis õpivad sageli samas koolis nii alg-, põhi- kui keskkooliõpilased), sümboliseerides järjepidevust ja justkui teatepulga üle andmist nooremaile. Kooliteed alustavad esimese klassi õpilased saavad koolimajja astudes ja sellega tutvudes ning kooliperet kohates aimu ees ootavast, samal ajal kui viimasesse klassi astujaile tähendab algav kooliaasta nii rõõmsamaid kui kurvemaid emotsioo­ ne – kes ei jõua ära oodata, mil koolist lõplikult minema saaks, kes on kurb lapsepõlve lõppemise üle, sest keskkooli lõpuga tuleb ju ka n-ö ametlikult täiskasvanuellu astuda. Tarkusepäeva õhtul peetakse sageli koduseid pidusid. Õppeaasta on pidulikult sisse juhatatud, järgmisest päevast läheb tõsine töö lahti.

Viimased poolteist õppeaastat on teatavasti pandeemia tõttu nii siin, Eestis kui kõikjal mujal kulgenud teisiti kui tavaliselt. Koolid on olnud lahti ja kinni, on tulnud harjuda uute reeglite ja meetmetega, õpilased on olnud kooli- ja kodusel õppel, mis on kindlasti olnud nii lastele kui vanematele ja loomulikult haridustöötajaile erineval määral kurnav. On neid, kellele distantsõpe suurepäraselt sobis, võimaldades õppida ehk süvenenumaltki kui klassitunnis, aga ka neid, kelle jaoks see oli äraütlemata raske, teadmistesse lünki jättev ja sugugi mitte motiveeriv. Rohkesti on viimasel kooliaastal räägitud laste vaimse tervise teemal ja paljud oma ala eksperdid on seisu­ kohal, et koolilaste jaoks on parim õppekeskkond siiski koolis toimuv õpe, kooskõlas sotsiaalse eluga.

Iga põlvkond on eelmisest mingil määral erinev. Praegused õpilased on näiteks väga teadlikud tehnoloogia vallas (millele distantsõpe kindlasti kaasa aitas), samuti leiavad kiireid vastuseid neid huvitavatele küsimustele igal elualal, kuid traditsiooniline kooliharidus on jätkuvalt olulisel kohal. Lootkem, et kõik kulgeb positiivses suunas ning koolielu saab ilma katkestusteta jätkuda.

KAIRE TENSUDA

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 30.) kohtus eelmisel nädalavahetusel toimunud Clevelandi WTA 250 turniiri finaalis rumeenlanna Irina Beguga (WTA 74.).

See oli Kontaveiti ja Begu esimene kohtumine. Pool­ finaalis oli Kontaveit alistanud Sara Sorribes Tormo 6:4, 6:4 ning Begu oli üle mänginud poolatari Magda Linette (WTA 51.) 7:6 (5), 6:2. Üheksandat korda WTA turniiri finaalis mänginud Kon­ taveit suutis Begu kohtumise avasetis alistada 7:5, teises setis pääses Kontaveit murdega ette seisul 3:1. Eesti esinumber ­suutis edu hoida ning teise seti võita 6:4. Tasavägine finaal kestis kokku üks tund ja 56 ­ minutit.

Kontaveitile oli see karjääri teiseks WTA tiitlivõiduks. Esi­ mese võidu teenis Kontaveit 2017. aastal Den Boschi turnii­ rilt Hollandis. WTA finaal Grampians Trophy Mel­bourne’is jäi tänavu veebruaris ajapuudu­

Tori Hobusekasvanduse rajamisest möödus 165 aastat Tori Hobusekasvandus tähis­ tas 28. augustil oma 165. ­sünnipäeva teaduskonverentsi ning renoveeritud tallide ja uue näituse avamisega. Tori on tänaseni Eesti hobumajan­ duse olulisim keskus.

165 aastat tagasi asutas Eestimaa rüütelkond Tori mõisa maadele hobusekasvanduse.

Hobusekasvanduses sai uhi­ uute renoveeritud tallide vaheli­ sel väljakul näha erinevaid hobu­setõuge ja toimusid demo­ esinemised. ,,Tori hobust nimetatakse kui universaalhobuseks, temaga saab teha nii tööd, ratsutada, võist­ lushobuseks on ta sobilik,“ rääkis SA Eesti Maaelumuu­seu­ mid juhatuse liige Merike Lang.

Tori hobusega on võisteldud paraolümpial ning lootust on teda näha suurvõistlustel ka edaspidi. ,,Tori hobusel selles mõttes läheb kehvasti, et Eestis on meil praegu tori hobuseid 1500 kanti, tänu sellele ta ka ohtliku liigi nimistusse kantud. Loodame siin Tori hobusekasvanduse tegevusega seda tori hobuse ­ tulevikku kindlustada ja tege­ ­ vust propageerida,“ rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid põl­ lumajanduse ja haldusosakonna juhataja Taivo Esula.

Tori tõu esiisa oli täkk Hetman, kelle skelett toodi tänavu augusti keskel Eesti Põllumajandusmuuseumist oma päriskoju Tori Hobusekasvan­ dusse. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre

Anett Kontaveit võitis karjääri teise WTA tiitli

sel ära, mistõttu jäid eestlanna ja USA-d esindav Ann Li turniirivõitu jagama.

See oli Kontaveitile esimene turniir uue treeneri käe all, kaks nädalat tagasi alustas ta koostööd venelasest juhendaja Dmitri Tursunoviga.

Sel nädalal alustas Anett Kontaveit US Open turniiri.

Esimese vastase USA lahtis­ tel, turniiri kümme aastat tagasi võitnud austraallanna Samantha Stosuri (WTA 55.), suutis Kontaveit alistada 6:3, 6:0.

Kontaveit alistas teises ringis neljapäeval šveits­ lanna Jil Teichmanni (WTA 44.) 6:4, 6:1 ja pääses kolmandasse ringi.

EL-i välisesindust Somaalias juhib eestlane

suursaadikuna alates aastast 2017. Aastail 1999-2002 oli ta Eesti alaline esindaja OSCE juures ja 2005-11 ÜRO juures.

2010–2011 oli ta suursaadik Iisraelis ja alates 2011 ühtlasi suursaadik Montenegros. 12. detsembril 2011 valiti ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee esimeheks. Aastatel 2014–2017 oli ta Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias.

Septembris asus Euroopa Liidu Somaalia esindust juhti­ ma Eesti diplomaat Tiina Intelmann, kes seni oli Eesti suursaadik Ühendkuning­rii­ gis.

Somaalias tegutseb kolm eri­ nevat Euroopa julgeoleku- ja kaitsemissiooni. ,,Euroopa Liit tegeleb koostöös näiteks ÜRO ja Aafrika Liiduga Somaalias riiklike struktuuride tugev­ da­ mise ja julgeoleku tõhustamise­ ga, aidates Somaalial võidelda nii piraatluse kui terrorismiga,“ ütles Intelmann välisministee­ riumi pressiteates.

Intelmann töötas Londonis

Lennusadam näitab Eestis toimunud läbi aegade üht suurimat merekatastroofi Eelmisel nädalal avati Lennu­ sadamas uus näitus, mis kes­ kendub ühele suurimale me­ rekatastroofile, mis toimus Eestis, Juminda külje all.

Näituse kuraator Sander Jürisson selgitas saates Ring­ vaade väljapaneku tagamaid.

1941. aasta juunis käis sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel ning Nõukogude armee oli sunnitud üsna kiirelt tagane­ ma. Saksamaa ei olnud siin Eesti ja Tallinna pärast, vaid peamine siht oli siiski võetud Moskvale ja Leningradile.

Juulis olid Saksa väed Eestis ning augustis oli venelastel ­maismaatee Leningradi ära lõi­ gatud, alles jäi vaid meretee.

Augusti lõpus see tee ka ette võeti, kuna vaja oli evakueerida

USA lahtistel mängis ka Kaia Kanepi (WTA 70.), kes võitis esimeses ringis Kasahstani võistlejat Julia Putintsevat (WTA 33.) 2:6, 7:6, 6:2, kuid pidi teises ringis tunnistama noore 18-aastase ­ kanadalanna Leylah Fernandeze (WTA 73.) paremust 7:5, 7:5.

(D/ÕL/EE)

EL-i esindust Ukrainas juhib alates 2019. aastast endine välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas. Alates 2019. aastast juhib EL-i välisesindust Lõuna-Aafrika Vabariigis diplo­ maat Riina Kionka, kes töötas enne seda Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tuski nõuni­ kuna. (D/EE)

nii vägesid, punaametnikke, va­ litsuse ja ülemnõukogu liikmed kui ka mobiliseerituid.

Esialgu hakkasid soomlased paigutama Soome lahte miine, peagi liitus nendega ka Saksa merevägi. Juminda poolsaare tippu oli veesatud tuhandeid ­miine ning seega laevadel sealt läbipääsemine tõeliseks katsu­ museks.

Enam kui 200 laevast umbes 60 kohale ei jõudnudki. Teele asunud sõjalaevadest jõudis ­kohale üle poole. Oletatakse, et hukkunud inimeste arv jääb 10 ja 15 000 inimese vahele.

Võrdluseks võib tuua Pearl Harbori, kus hukkunute arvuks oli 2467 inimest.

Tõenäoliselt tänapäeval ain­ sad säilinud alused on Lembitu ja Suur Tõll, mis Tallinna evakuatsioonist Juminda mii­ nilahingust osa võtsid. Lembitul oli peal vaid oma meeskond, Suur Tõll kandis ka ca 650 evakueeritut. (ERR/EE)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanadas on endiselt päeva­ korral vaktsiinipasside teema, mida mõned provintsid on esitlenud. Quebecis hakkasid ­ vastavad passid, mida elani­ kud peavad ette näitama, et saada ligipääsu teatud mitte­olulistele teenustele, kaasa arvatud baarid, restoranid, kinod, mitmed üritused, mõned sporditegevused jm., kehtima 1. septembrist. Üha enam provintse tuleb välja oma vaktsineerimiseeskirjade­ ga – teatud töökohtadel, tege­ vustes osalemiseks jm.

Canadian Medical Asso­cia­ tion’i president dr. Katharine Smart ütles CTV uudistele ­kolmapäeval, et vaktsiinipassid/ sertifikaadid on efektiivseks vahendiks julgustama inimesi ­ saama täielikult vaktsineeritud.

Näiteks suurenes vaktsineeri­ mine Quebecis ja Briti Kolumbias, kui esitleti vasta­ vaid passe. Kanada elanikkon­ nast on täielikult vaktsineeritud umbes 66,7%; see arv peaks dr.

Smart’i sõnul olema 90-95% vahel, et hoida kõiki turvalisena COVID-19 viiruse eest.

Ontarios on teatavasti vaktsii­ nipasside ümber olnud viimasel ajal teravat arutelu.

Provintsivalitsus on varem lükanud selle idee tagasi, kuid surve selle sisseseadmiseks on olnud suur. Kolmapäevasel

uudis­ tekonverentsil teatas pea­ minister Doug Ford vaktsiini­ passi-süsteemi loomisest pro­ vintsis. Selle kohaselt on alates 22. septembrist vaja esitada tõend vaktsineerimise kohta, et osaleda mitmetes tegevustes ja külastada kohti, nagu spordiklu­ bid, kinod, teatrid, konverent­ sikeskused, kontserdid, ööklu­ bid, kasiinod jm., einestada restoranide siseruumides jm.

Doug Ford ütles, et see on tõsine samm, mida ei võeta kergelt; kuid seda tehakse, et ära hoida riski võimalikuks ­majanduse kinnipanekuks, haig­ late võimete piirini jõudmist, koolide sulgemisi jne.

Ontarios on viimasel nädalal uute nakatumiste arv olnud ­kõikuv: neljapäeval, 26. augustil 678, reedel 781, laupäeval 835 (kõrgeim alates 4. juunist), pühapäeval 740, esmaspäeval 694, teisipäeval 525, kolma­ päeval 656 (neist 397 vaktsi­ neerimata ja 52 osaliselt vakt­ sineeritud inimestel; 152 olid täielikult vaktsineeritud ja 55 puhul oli vaktsineerimis-staatus teadmata). Seitsme päeva kesk­ mine uute juhtude arv oli kolmapäeval 701 (nädal varem ­ 625) ja testide positiivsusnäitaja 2,9%. Aktiivseid viirusjuhte oli kolmapäevaks provintsis 5861, haiglaravil 339 ja intensiivravil 163 patsienti; intensiivravil ole­

Eesti keskmine palk kasvas aastaga 7,3 protsenti

Keskmine brutokuupalk on jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2761 eurot), finants- ja kindlustustegevuses ­ (2545 eurot) ning energeetikas (2124 eurot).

Statistikaaneti andmetel kas­ vas teise kvartali Eesti kesk­ mine brutokuupalk aastaga 7,3 protsenti 1538 eurole, pal­ gakasv on kiirenenud. ,,Tänavu teises kvartalis oli kõrgeim brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal ja Tartumaal. Mada­ laimat palka teeniti Hiiumaal ja Valgamaal, kus see oli üle 350 euro võrra väiksem Eesti kesk­ misest. Kõige enam kasvasid palgad aastaga aga just Hiiumaal ja ka Läänemaal, väikseim palkade tõus oli Võrumaal ning Põlvamaal,“ kommenteeris Statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.

Madalaimat palka teenisid inimesed majutuse ja toitlustuse (884 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1124 eurot) ning ­ kunsti, meelelahutuse ja vaba ­ aja (1208 eurot) tegevusaladel.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusis keskmine ­brutokuupalk kõige enam mäe­ tööstuse (17,7%) ning ter­ vishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,2%) tegevusaladel. Väik­ seim tõus oli energeetikas (0,3%) ning finants- ja kindlus­ tustegevuses (1,8%). (ERR/EE)

vatest patsientidest olid 151 mitte täielikult vaktsineeritud või tead­ mata vaktsineerimisstaatu­ sega. Kolmapäevaks oli On­ tarios saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi 83% elanikest vanuses 12+ ning mõlemad doosid 76%.

Uute viirusjuhtude kasv on olnud viimasel ajal eriti kõrge läänepoolsetes provintsides: Briti Kolumbias, Albertas ja Saskatchewanis, olles kõrgemal riigi keskmisest. Albertas re­ gistreeriti teisipäeval 920 uut viirusjuhtu ning testide positiiv­ susnäitaja oli 12,42%, kõrgeim alates maikuu algusest. Eksper­ did on mures hospitaliseerimiste kõrge kasvu pärast; kolmapäe­ vaks oli provintsis haiglaravil üle 400 patsiendi, neist 98 in­ tensiivravil; ning on teatatud, et võimalikult tuleb hakata edasi lükkama mõningaid mitte es­ maabi vajavaid operatsioone ning protseduure.

Alberta rahvatervise amet­ nike sõnul on vaktsineerimisnäi­ tajad provintsi maapiirkondades tunduvalt madalamal kui linna­ keskustes, põhjusteks nii kahtle­ mine kui pikad vahemaad jm., ning eesmärgiks on vaktsineeri­ misvõimalus ning informatsioon paremini kättesaadavamaks muuta. Kolmapäevaks oli Alber­ tas selleks sobilikust elanikkon­ nast saanud ühe vaktsiinidoosi 78% ja kaks doosi 69,8%.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Sport

Eesti kettaheitja saavutas paraolümpial viienda koha Egert Jõesaar sai Tokyo paraolümpiamängudel meeste katteheites tulemusega 44.07 viienda koha.

Vihmasajus peetud võistluse võitis ameeriklane Jeremy Campbell 60.22-ga. Hõbeda sai Horvaatia esindaja Ivan Katasunic (55.06) ja pronksi britt Dan Greaves (53.56).

27-aastase Jõesaare isiklik rekord on 52.92. 2016. aasta Rio paraolümpiamängud oli ta saanud kaheksanda koha tule­ musega 46.61. (D/EE)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni Afganistani osas ÜRO Julgeolekunõukogu võt­ tis nädala alguses vastu reso­ lutsiooni, milles kutsutakse islamiliikumist Taliban üles täitma endale võetud kohustu­ si ja lubada afgaanidel ja välisriikide kodanikel Afganis­ tanist ohutult lahkuda.

15-liikmeline nõukogu võttis resolutsiooni vastu 13 poolt­ häälega. Hiina ja Venemaa jäid erapooletuks.

Resolutsioonis toonitatakse, et nõukogu ootab Talibanilt Afganistani ja kõigi välisriikide kodanike ohutut ja korrakohast lahkumist Afganistanist.

Resolutsioonis viidatakse Talibani 27. augusti avaldusele, milles islamistid lubasid, et af­ gaanid saavad reisida välis­ maale ja lahkuda Afganistanist igal viisil ja ajal, mil nad seda soovivad. (ERR/EE)

USA-s toodetud sõjaväevarustust langes Talibani kätte

Eesti ja Läti politsei hakkasid piiriäärsel alal tegema ühispatrulle

Taliban vallutas kiire peale­ tungi käigus mitu Afganistani valitsusvägede sõjaväebaasi ja nende kätte langes hulk sõja­ lennukeid, helikoptereid ja muud sõjaväevarustust.

Sõjalennukite seas olid ka Super Tucano ründelennukid ning helikopteritest Black Hawkid. Taliban konfiskeeris augustis ka hulga Humveesid ja muid sõidukeid.

USA kulutas Afganistani valitsusvägede koolitamiseks ja ­ varustamiseks umbes 85 miljar­ dit dollarit. USA sõjavägi oli Afganistanis 20 aastat.

Aastatel 2002-2016 andis USA Afganistani sõjaväele 76 000 sõidukit, 600 000 relva, 163 000 sidevahendit, 208 len­ nukit ja 17 000 ühiku ulatuses luurevarustust. Aastatel 20172020 andis USA Afganistani sõjaväele lisaks veel 4800 ­ sõidukit ja 7035 kuulipildujat.

Pole täpselt teada, kui palju sellest varustusest langes lõpuks Talibani kätte.

USA keskväejuhatuse (CENT­ COM) ülem kindral Frank McKenzie ütles esmaspäeval, et

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) hakkas koos Läti polit­ seiga tegema ühispatrulle. Ühiselt patrullitakse EestiLäti piiriäärsel alal eesmärgi­ ga ennetada ebaseaduslikku rännet.

Kontrolli Eestis piiri lähedal tugevdas PPA juba augustis.

Leedu ja Läti on viimastel kuu­ del jäänud Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko mahitatud rändesurve alla. Sarnaseid ühis­ patrulle on Läti politseiga va­ remgi tehtud. Ühispatrulle plaanitakse teha esialgu kuu aega. (ERR/EE)

Kabuli lennujaamas demilitari­ seeriti hulk varustust.

Hävitati mitu õhukaitsesüs­ teemi, 70 soomustatud veoautot, 27 soomustatud Humvee maas­ ti­kuautot.

McKenzie sõnul jäid Kabuli lennujaama kahjustamata maha tsiviilotstarbelised maismaasõi­ dukid. Maha jäid ka pommi­ koerad. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

Mati Sepp: „Peame õppima tegutsema nii, et me ei teeks kahju kaunile Eestimaa loodusele!“ Mets on eestlastele alati olu­ line olnud. Sõdade ajal on mets pakkunud varju vaen­ lase eest, mets annab siiani leivakõrvast ja võimaluse kiirest elust välja lülituda, oma „akusid laadida“.

Väidetavalt olla üle poole Eesti territooriumist kaetud metsaga. Milline on Eesti metsa olukord? Teede ääres võib näha üha rohkem lageraielanke – suured metsamasinad on seal ka pinnase segi pööranud ja kogu looduslik kooslus on sellistel maatükkidel hävitatud. Metsa­ raie käib kahjuks täistuuridel ka lindude pesitsusajal.

Loodusest hoolivate Eesti elanike seas on viimasel ajal põhjustanud palju pahameelt rii­ gile kuuluva ettevõtte Riigi­ metsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus. RMK majan­ dab üle 30% Eesti metsadest.

Metsamajandusest saadav tulu läheb riigieelarvesse. Väideta­ valt tegutseb RMK säästvalt, aga viimasel ajal on teatavaks saanud üha rohkem tõsiasju, mis selle väite kahtluse alla ­seavad.

Hiljuti šokeeris eestlasi info, et Eestis raiutud metsast müüakse suur osa LääneEuroopasse, kus see lihtsalt põletatakse. See on Eesti loodus­ressursside raiskamine.

Samuti ei tohiks minna kaitsea­ ladel asuvate põlismetsade kallale. Eesti loodus, metsade liigirikkus on meie üks suuri­ maid varandusi. Peaaegu mitte kuskil tööstuslikus ja põlluma­ janduslikus Lääne-Euroopas pole enam säilinud sellist loo­ duslikku keskkonda nagu on Eestis.

Rahvas tunneb üha rohkem muret Eesti looduse ja metsade tuleviku pärast.

Viimasel ajal räägitakse sageli, et Eestis käib „metsasõ­ da“. Kes või mis on Eesti Metsa Abiks (EMA) ja kuidas näevad nemad olukorda Eesti metsa­ des? „Eesti Elu“ küsimustele vastab EMA liige, metsamees ja looduskaitsja Mati Sepp.

Mis on EMA? Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ehk EMA on sõltumatu rahvaliikumine, mis ­ kasvas välja laialdasest rahul­ ole­ matusest Eesti metsandus­ poliitikaga.

2016. aasta 16. detsembril avaldas rahvas Keskkonna­ minis­ teeriumi ja Riigikogu ees meelt kuuskede raievanuse langetamise ning kontrolli alt ­ väljunud raietegevuse vastu.

EMA eesmärk on viia raiema­ hud, -tempo ning -viisid met­ saelustiku jaoks talutavatesse piiridesse ning tugevdada loo­ dushoidlike huvigruppide posit­ sioone metsatööstuse omaga võrreldes.

Eesti metsade tervise tõsi­ sesse ohtu seadnud laialdane lageraiemajandus ja pidevalt ­ kasvavad raiemahud on võima­ lik asendada jätkusuutliku, metsa ökoloogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega arves­ tava tasakaalustatud püsimet­ sandusega.

Mis on püsimetsandus?

Püsimetsandus on traditsioo­ niline, metsa kui tervikuga arvestav kodukohapõhine ma­ jandamisviis. Maastikku rikku­ vatele rasketele masinatele ja lageraietele eelistatakse mootor­ saage ning kergemaid masinaid.

Odava paberipuu asemel kas­ vatatakse kvaliteetseid palke, võimaldades metsal looduslikult uueneda. Puukoolides väetistega kasvatatud ning inimeste poolt maha istutatud monokultuursete puupõldude asemel laiuksid meil sellisel juhul liigirikkad, looduslikud ning inimestele nauditavad metsad, mis suu­ daksid samal ajal ühiskonda ka puiduga varustada.

Kuidas sai Sinust EMA aktivist? Ühest küljest on mul au olla kolmanda põlvkonna metsamees ja kolmanda põlvkonna loodus­ kaitsja, aga mul on ka südames valu. Lapsest saati tiksunud unistus saada Eesti metsame­ heks on jõudnud sellisesse olu­ korda, et mul on kurb Eestimaa metsades viibida. Nii palju ahnust on üle käinud meie ­loodusest.

Minu vanaema ja vanaisa, kes Siberist naasid, töötasid võõrvõimu kartes Eestimaa metsades. Aga nad ei hooldanud metsanoorendikke selleks, et meie vabaks saanud põlvkonna ärimehed saaksid looduslikke ökosüsteeme kahjustades kiirelt rikkaks. Eelkõige – minu vana­ isa ei tallanud Siberit läbi, et tulla Eestisse tagasi metsasid ­ hooldama selleks, et tulevikus saaks see mets elutu biomassi kujul Hollandi või Taani ahju­ des põleda.

Ma ei tegutse EMA-s mitte iseenda jaoks, vaid teen seda ennekõike oma kahe poja tule­ viku nimel, kuna nemad on täna nii väikesed, et ei saa veel ise loodust kaitsta. Kuid neil on välja kujunenud seisukoht, et metsamehed peavad ka lindu­ dest hoolima ja säilitama nende kodud, mitte neid alailma maha raiuma, eriti veel linnurahu perioodil Avaldasid hiljuti kõigile eestlastele üleskutse annetada.

Miks selline annetus algatati ja mida EMA kampaania abil saavutada loodab?

EMA kampaania „5000 an­ netajat“ sai minu poolt alga­ tatud käesoleva aasta maikuus.

Selle eesmärgiks on, et Eesti­ maa loodus oleks hoitud ja kaits­ tud. Me peame ühiselt panema piiri metsade ülemajan­ damisele ja tooma tagasi kõiki­ dele Eesti inimestele südamera­ hu ja kindluse, et meie metsad, jõed, järved ja rabad on lõpuks turvalistes kätes. Me võlgneme selle oma esivanematele.

Eesti rahvas võitles välja vabaduse võõrvõimu alt, selleks oli vaja nii julgeid otsuseid kui ka kõlavat lauluhäält. Ja nüüd, selle lehviva vabaduse lipu all, oleme hävitamas Eestimaa loo­ dust. Kes me eestlastena oleme, kui lubame sellel juhtuda?

Ma arvan, et igasugusele ahnusele saab panna piiri, aga selleks tuleb tegutseda ühtse jõuna. Seetõttu kutsusingi kõiki

liituma EMA kampaaniaga „5000 annetajat“.

Kui palju inimesi on kam­ paaniaga juba liitunud ja milleks seda raha kasuta­ takse?

Veebruarikuus tegi Eesti Metsa Abiks liikumisele anne­ tuse kokku 99 inimest. Juulikuu seisuga toetas meie tööd Eestis juba 285 inimest ja rahaliselt saame arvestada ca 5000-6000 euroga kuus.

Suur osa annetatud rahast kulub kohtus käimise peale.

Hea õigusabi ongi seotud suurte kuludega – see on asjaolu, mil­ lega oleme alati arvestanud.

Eesti Metsa Abiks läks viimati kohtusse, et vaidlustada Natura 2000 alal toimunud metsaraied. Ainuüksi kaebuste sisseandmise kulu koos riigi­ maksudega on enam kui 15 000 eurot. Tegemist on väga mahu­ ka kohtujuhtumiga, kus andsime korraga sisse 10 mastaapset kaebust. Me läksime seda kind­ lalt võitma, eesmärgiga peatada Natura 2000 looduskaitsealal toimuvad majandusraied, mis kahjustavad meie kõigi ühist vara, looduskeskkonda.

Suurettevõtte jaoks on 15 000 eurot väike raha, aga EMA jaoks on tegemist hiiglasliku kulutusega. Ka peab mainima, et sellega kulutused antud kohtujuhtumi puhul ei piirdu.

Kuid kui jääme looduskaitsjate­ na istuma käed rüpes ja midagi ei tee, siis kulusid ei tekiks, kuid loodus häviks otse meie silme ees.

EMA töötab valdavalt vabatahtlikkuse printsiibil.

Kuidas te sellise hiiglasliku tööga toime tulete? Kui suur on EMA meeskond ja kes sinna kuuluvad?

Eesti Metsa Abiks meeskon­ nas on 11 inimest ja suurem osa EMA meeskonnast teevad tööd vabakutseliste looduskaitsjatena, põhitöö kõrvalt. Igapäevaselt tegeleb EMA asjadega kaks inimest: Helena Eenok ja mina, Mati Sepp. Meie tööülesanded algavad EMA juhatusest ja minu omad lõpevad RMK esin­ dajatega metsas debatti pidades, võideldes inimeste kodumetsade eest. Looduskaitsja töö hõlmab väga erinevaid tegevusi, muu­ hulgas peame olema head diplo­ maadid poliitikutega kohtudes.

Töökoormus, millega Helena ja mina iganädalaselt rinda pis­ tame, on võrreldav suurfirma juhtimisega.

Rääkides konkreetsetest sum­ madest, mis võimaldavad meie igakuist tööd, siis meie kontole on laekunud 2021. a jooksul keskmiselt 4400 eurot kuus. ­ Summa on võrdne ühe harves­ terijuhi kuupalgaga või jääb sellest isegi allapoole. Selle toe­ tussummaga proovime rahvaal­ gatuslikku looduskaitseliikumist hetkel vee peal hoida ning tasu­ da ka kohtuvaidluste kulusid, et läbi seadusliku tee peatada Eestimaa metsade hävitamine.

Kuid tihti jääme looduse kaitsmisel just majanduslikult toppama. Oleme kogu aeg sündmuste tulipunktis. Suurem osa meie meeskonnast töötab

Sügiseses metsas põtrade peibutamist õpetamas.

Mati Sepp endale armsas keskkonnas – metsas.

vabatahtlikena, tasu saamata – majanduslikus mõttes tegutseme kogu aeg hinge kinni hoides.

RMK paneb enese reklaa­ mimise ja PR peale aastas 1,4 miljonit eurot. Metsandussektori liikmetele ei mahu vist kuidagi pähe, et Eesti üks suuremaid ja edukamaid looduskaitse-liiku­ misi EMA tegutseb hetkel kõigest 4000 euroga kuus.

Kui tippjuhtide palgad küün­ divad sageli üle 5000 euro, siis mina olen tänulik, et saan loo­ duskaitse tööd täiskohaga tehes tasuks 600 eurot kuus. Arvan, et looduskaitsjate ridadesse ei maksa tulla lootusega raha teenida. Kui oled täiskohaga looduskaitsja, siis pigem peab leidma viisi, kuidas teistelt töö­ kohtadelt raha juurde teenida, et katta kulutusi, mis kaasnevad looduskaitse tööga.

EMA tegeleb paljude asja­ dega. Hiljuti algatasite Narva kanti planeeritava tselluloo­ si­ tehase ehitamise vaidlusta­ mise. Ehk räägiksid sellest paari sõnaga.

Me oleme nii suurte projek­ tide puhul keerulises olukorras. Ääretult lihtne oleks emotsion­ aalselt öelda, et ei tohi ehitada ja selle läbi võita paljude loo­ duskaitsjate poolehoid. Eesti Metsa Abiks on otsustanud loo­ duskaitse rindel tegutsemist läbi viia teaduslikel alustel, see on meie töö vundament. Kui lähtu­ da alati teaduslikest argumen­ tidest, on metsatööstusel väga keeruline meie väidetele vastu saada.

Tselluloositehase osas oleme võtnud kindla seisukoha koguda infot ja jagada seda avalikkuse­ ga. Olukorda raskendab asjaolu, et teadlased ei soovi tehase osas midagi arvata ja ootavad kesk­

konnamõjude hinnangut. See valmib aga alles kahe aasta pärast – selle ajani sõuame ­paljuski tundmatutes vetes, aga proovime sellegipoolest avalik­ kusele anda võimalikult täpse ülevaate, kuhu arengud tehase osas liiguvad.

Millised on EMA tegevus­ plaanid pikemas perspektii­ vis?

Oleme paika pannud ees­ märgid, et looduskaitsealade rüüstamisele tuleb Eestis lõpp teha ja seetõttu oleme hetkel Natura 2000 alal toimuvate raietega riigi vastu kohtusse ­ läinud. Natura 2000 alad Eestis on osa Euroopa kaitsealade ­võrgustikust.

Lisaks on üks peamisi eesmärk see, et Eesti Vabariigis kehtivad looduskaitse-seadused saaksid korda ja saaksime välja praakida erinevad „jokk­ skeemid“, kus juriidiliselt on kõik korrektne (JOKK), kuid tegelik sisu ei pruugi olla eetili­ selt või looduskaitseliselt õige.

Praegune seadusandlus on Ees­ tis niivõrd sõbralik metsa­ tööstuse vastu, et massilise linnupoegade tapmise eest ­ kevad-suviste raiete käigus ei ­ saa keegi isegi karistada.

Suuremahuliselt metsaökosüs­ teeme ja mullastikku kahjusta­ des saab metsatööstus parimal juhul 500 eurot trahvi, aga sedagi väga erandlikes olukor­ ­ dades. Seaduste parandamine on üks meie suurtest eesmär­ kidest, see eeldab muidugi head koostööd poliitikutega.

Kolmandaks suureks tee­ maks, millega igapäevaselt tege­ leme, on Eesti kodanike aita­ mine ja nõustamine metsade kaitsmise teemal. Üha enam (Järgneb lk. 5)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Uku Masingu ideedest Euroopa kultuuri hoidmisel Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar Ajakirja „Tänapäev“ numbris 5/6 1940. aastal on avaldatud Uku Masingu kirjutis „Kiriku ülesanne kultuurimandumi­ sel“. Artikkel on taasavalda­ tud Uku Masingu raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ (Tartu, Ilmamaa, 1993). Kirjutis valmis ajal, kui Teine maailmasõda oli juba alanud ja Nõukogude Liidu okupatsiooniväed olid Eestis laiamas.

Kuid maksis veel Eesti kroon ja lehvis sini-must-valge, kohati kõrvuti punalipuga. Siiski de­ pressioon süvenes inimeste hinges ja see on tuntav ka kul­ tuuri kestmisele pühendatud Uku Masingu artiklis. Sõja hin­ gus ulatus temani koos Herbert George Wellsi 1933.aasta en­ nustustega tulevikusõjast – tsiviilpommitamisest rahvusrii­ kide hävimiseni. Kogu kole­ dusega tuli sõda tema ellu siis, kui ta pärast sõda oli eksperdiks aruande koostamisel Klooga hävituslaagri kohta. Rõhutus on omane ka hiljem Tartus sisepa­ guluses elavale Masingule, kes 1963.a. kirjutas Linnart Mällile: „Tartu on tyhi tarbetus ja kardan, et ei viitsi mögiseda ­ inimestega läbi normaalseid fakte, mis eksisteerivad ainult nende ajus“.

Uku Masing oma erakordse andekuse ja töövõimega oli kui kingitus eesti rahvale. Ta jul­ gustas eestlasi jääma iseendaks.

Tema kaheksakümne aasta tagu­ seid mõtteid on vaja uuesti läbi vaadata, liiatigi J.V. Jannseni sõnad poolteise sajandi eest pole kaotanud oma kaalu: „Maailm läheb küll targemaks, aga kas ka paremaks, on hoopis iseküsimus“. Võidurelvastumine ei võta tuure maha, luuakse ikka uusi ja võimsamaid hävi­

Mati Sepp…

(Algus lk. 4)

inimesi pöördub abipalvetega meie poole, kuna info liigub rahva seas, et EMA on asutus, kelle poole pöördudes on reaal­ selt võimalik abi saada. Oleme aidanud inimesi, kes on võidel­ nud oma kodumetsade allesjää­ mise eest ning oleme mitmed olulised metsad koostöös koha­ like elanikega ka lageraietest päästnud.

Kokkuvõttes on kõige suu­ rem eesmärk see, et õpiksime looduskeskkonnas ühiselt tegut­ sema nii, et me ei teeks kahju kaunile Eestimaa loodusele.

Eestis on tekkinud ka ühin­ gud, kes üritavad metsade kokkuostuga nende säästlikku ühismajandamist (näiteks Forestly). Kuidas Sa sellesse algatusse suhtud?

Arvan, et sedalaadi liiku­ mised on vajalikud, kuna see

tusrelvi, pidevalt on käigus ­lokaalsed konfliktid ja keegi ei tea, mis hetkel nad piiri üle­ tavad. See on väline oht, aga kultuuri ohustavad tema sisesed murendavad trendid, mis on tuntavad Eestiski.

Polühistor Uku Masing tõdeb, et just kirik säästis Euroopale kreeka-rooma kul­ tuu­ rist teadmisi ja sellised ajaloofilosoofid nagu Boetius (477 – 524 AD, Rooma riigi­ mees, viljakas autor, Platoni ja Aristotelese tõlkija). Mitte juris­ tid, matemaatikud, kirjanikud või mõned teised elukutsed. Et näha asju tõeliselt, tuleb üldis­ tele abstraktsioonidele eelistada detaile.

Ilma kirikuta oleksid uhked germaanlased hävitanud kõik, mis andis hävitada, kirjutab Masing. Sest neil ei olnud kombeks luua uusi varasid, vaid riisuda ja kulutada vanad. Kuid nad hoolisid kirikust ja prees­ treist. Ahned rahvad käitusid nagu lapsed mänguasjade saa­ misel – vaja oli lõhkuda, et teada saada, mis seal sees on. ­ Teine maailmasõda näitas, et võitlevad pooled ei hoolinud ei kultuuriväärtustest ega pühako­ dadest, pommitati nii kaitsetut Tallinna kui õnnetut ülerahvas­ tatud Dresdeni. Klubideks üm­ berprofileeritud kirikuid siis veel polnud.

Masing küsib, kes on siis praegu küllalt arukas ja laia silmaringiga kultuuri säilita­ ­ miseks tulevaile põlvedele. Ja arutleb, et teadlased võib kõr­ valdada kohe, sest nad on spet­ sialistid ja sellised ei saa olla nimetatud ülesande täitjaiks.

Kunstnikud ja kirjanikud ka ei tule arvesse – miks, seda võib näha Rooma langusajast. Pro­pa­ ganda oli oluline siis ja nüüdki.

Poliitikuid ta kõne alla ei ­võtagi.

Ainult mõne üksiku meie

võib metsaomanikele pikas plaanis anda võimaluse oma metsasid majandada jätkusuutli­ kult ning see toetaks ka ökosüs­ teemi toimetulekut muutuvates kliimaoludes. Kui paljud sellis­ test ettevõtmistest on ka 10 aasta pärast veel olemas, on keeruline öelda, kuna iga uue asja välja­ töötamine eeldab algusaastatel meeletus mahus tasuta tööd.

Loodan siiralt, et Eesti riik paneb lõpuks oma õla alla ka sellisele metsandusele, mis väärtustaks ökosüsteemide toi­ mimist. Hetkel toetatakse kah­ juks ennekõike seda osa met­ sandusest, mis toob küll raha, aga seda meie kõigi ühise ­looduskeskkonna arvelt.

Aitäh, Mati! Soovime EMA-le palju jõudu looduse kaitsmisel!

EMA tegemiste kohta saab rohkem teada ning nende tegevust toetada veebilehel: ­ www.eestimetsaabiks.ee Küsis: LEA KREININ

kirjaniku kohta raatsib Masing öelda, et ta on intelligentne. Ta ütleb, et ollakse veendunud, et oluline ei ole intelligents, vaid veenmisjõud, dogmagoogsus.

Tuleb tunnistada selle diagnoosi kehtivust ka taasiseseisvunud Eesti poliitikategelaste kohta.

Eriti paistab see silma mõne puhul, kes propagandistlikke fraase ja käibetõdesid puistab.

Selles osas mõtleme kahjutun­ dega üheksakümnendate Riigi­ kogu märksa haritumatele ja omakasupüüdmatutele liikme­ tele. Miks selliseid enam pole?

Ometigi targad, tublid ja ehk ka ausad haritlased on veel olemas.

Masing arutleb, et vaevalt teoloogide hulgas oleks intelli­ ­ gentsete protsent suurem kui mujal. Kuid siin tuleb appi kirik kui asutus, sest temas üks täidab teise puuduse. Mõnel maal ongi juba nõnda, et kirik ja teoloogid tunduvad jäävat ainsaiks intelligentsikantsideks ega anna alla lõhkujaile. Võiks väita, et kiriku ülesandeks praegusel ajal on otsida üles ­ olemasoleva kultuuri vead ja näidata nad kätte ning anda parandamisvahendid. (Need sõ­ nad kuuluvad ikka Uku Ma­sin­ gule ja nad tuleb tuua täna­ päeva).

Masing jätkab: „Kuid sellega ei tule kirik toime, sest osal ­teoloogidel on küllalt hea elada ka selles lagunevas hurtsikus ja need, kes tahaksid hakata asja põhjast peale, ei suuda seda enam, sest keegi ei hooli nen­ dest. Seepärast jääb ülesandeks suurendada kõigiti kiriku ja ta ametnike haridust, nende intelli­ gentsi kasvamist soodustada kõige kiuste. Need haritud ini­ mesed peaksid suutma midagi vedada läbi tulevast pimedus­ ajast ja anda võimalused uue kultuuri rajamiseks. Oluline on, et ei oleks vaja hakata peale nii algusest, kui oli iirlasil, rajades euroopa kultuuri“.

Viimase lausega seadis Masing lugeja mõistatuse ette – kas iirlased rajasid Euroopa ­kultuuri ja hoidsid seda Euroo­

pa sõdades? Ilmselt polühistori mõte liikus kiirustades, jättes selgitamata väite tagamaa. Ja enam temalt küsida ei saa, miks ta sellise mõtte kirja pani. Tuleb ise otsida ja seda ma püüdsingi.

Ehk keegi parandab.

Jaan Lahe kinnitab, et Euroopa kultuuri sügavamad juured peituvad vanades LähisIda kõrgkultuurides. Küllap sel­ lega nõustuksid nii Uku Masing kui temaga samal 1909.a. sündi­ nud orientalist paguluses Artur Võõbus. Viimase usk Eesti Vabariiki oli nii suur, et EW passiga rändas ta nelikümmend korda mööda Orienti. Ta kirju­ tas üle seitsmekümne raamatu.

Näib, et Masing eeldas oma lugejalt nii ajaloo kui kultuuri­ loo tundmist. Ilmselt pidas ta iirlaste all silmas kelte, kellest iirlased põlvnevad. Mõnisada aastat eKr peeti neid koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroo­ pas. Keltide hingel on Rooma rüüstamine aastal 390 eKr. Vahemere äärest valgusid keldi agressiivsed hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale. Iirimaa ei kuulunud kunagi Rooma impeeriumi koosseisu.

Kui Julius Caesar vallutas Britannia ja rikas ametlik druiidi religioon oli minema pühitud, läks druiidide tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid. Kristluse vastu­ võtmine algas Iirimaal 4. sajandi lõpus. Iirimaa jäi kõrvale sõda­ dest ja germaanlaste vallutusret­ kedest, mis aitas pühenduda vaimule.

VI sajandil saab Iirimaast lääne kultuuri ja õpetatuse kes­ kus, tema kloostrikoolid valmis­ tasid ette mandri-Euroopale ­ristiusu preestreid. Iiri munkade panus varasel keskajal ladina kultuuri säilimisele on märki­ misväärne. Viikingite röövret­ ked paraku laastasid iiri kultuuri saavutusi.

Erilise koha omandab Euroo­ pa kultuur ja tema kaheldavaiks uuendatud väärtused tänapäeval, kus Eesti on saanud juriidiliselt täisväärseks Euroopa Liidu liik­ meks. Koos maksukohustuste täitmisega peaks Eesti valvama ka Euroopa traditsiooniliste vaimsete väärtuste säilimise üle, et ei tuleks kunagi alustada algusest nagu iirlased. Meie ­ sõnakasutuses viidatakse Euroo­ pa väärtustele pea iga päev, jättes ütlemata, kas need pärine­ vad kõik Euroopa Liidu loo­ misest või oli midagi varem olemas ja millised need siis olid – kristlikud või midagi muud.

Ratasepp võitis Austrias kahekordse ultratriatloni

Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud 70%

Eesti ultratriatlonist Rait Ratasepp võitis Austrias Bad Radkersburgis toimunud ka­ ­ hekordse ultratriatloni ajaga 20:11.15.

Ratasepp seadis ultravõist­ luse stardi eel eesmärgiks läbida 7,6 km ujumist, 360 km ratta­ sõitu ja 84,4 km jooksu ajaga alla 20 tunni, eeldusel, et ilma­ olud seda soosivad. Paraku ­rattaraja lõpuosas sadas äikese­ vihma ja see sundis võistlejaid oma kiirust rajal korrigeerima.

Parim kahekordse ultratriat­ loni läbimise aeg jääb Ratasepal 2019. aastasse, kui ta lõpetas IUTA sarja võistlusel sama dis­ tantsi maailmarekordilise ajaga 19:42.57. (ERR/EE)

Euroopa Liit on jõudnud otsustava verstapostini – 70% täiskasvanud elanikkonnast ehk 256 miljonit täiskasvanut on nüüd täielikult vaktsineeri­ tud. Vaktsiinitarne-eesmärgi täitis komisjon juba seitsme nädala eest: liikmesriikideni jõudis juuli lõpuks piisavalt vaktsiine, et 70% ELi täis­ kasvanud elanikkonnast täieli­ kult vaktsineerida.

Euroopa tiim (Team Europe) on panustanud ligikaudu 3 mil­ jardit eurot COVAXi mehhanis­ mi, et tagada vähemalt 1,8 mil­ jardit vaktsiinidoosi 92 madala ja madalama keskmise sisse­ tulekuga riigile. Praeguseks on COVAXi kaudu tarnitud üle 200

miljoni doosi 138 riiki.

Et olla valmis uuteks viiru­ setüvedeks, peab ka järgne­ vateks aastateks tagama piisavas koguses vaktsiine, sealhulgas kohandatud vaktsiine. Seepärast sõlmis komisjon 20. mail BioNTech-Pfizeriga uue lepin­ gu, mis näeb ette 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tarnimise selle aasta lõpust kuni 2023. aastani.

Samal eesmärgil on komisjon sõlminud uue lepingu Moder­ naga 150 miljoni doosi tarni­ miseks.

Liikmesriikidel on võimalus müüa või annetada vaktsiini­ doose abi vajavatele riikidele väljaspool ELi või COVAXi mehhanismi kaudu ning aidata sellega suurendada vaktsiinide kättesaadavust kogu maailmas.

S P ORT

Olen kirjutanud mõõtmatust kahjust, mida tekitatakse pere­ kondade lõhkumisel ja vabaar­ mastuse levitamisel kõrvuti inimõigustega. Propaganda­ma­ sin pakub noortele turvalist seksi, neid õhutatakse rahulda­ ­ ma oma instinkte ja lõhutakse abielusuhete väärtust.

Kas see ongi euroopalik kul­ tuur? Kas Uku Masingu prog­ rammilised ideed aitavad p­ üsida Euroopa kultuuril, mille aluseks peaks olema vaimukultuur? Kas Eesti võiks täita täna samu üles­ andeid mis Iirimaa varasel kesk­ ajal? Kas inimlike vigade ja väärsammude kõrvaldamise jätame omakasupüüd­ likult Ju­ mala hooleks? Kas hakkame ka­ sutama visionäär Uku Masingu üleskutset kirikule Euroopa kul­ tuuri hoidmisel? Koroona ja muutuv kliima v­ õi­vad olla üler­ ahvastatud ja ­ ülelinnastunud Maal egiptuse nuhtluste al­ guseks. Pill tuleb pika ilu peale.

(Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. 08. 1909 Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes on tuntud oma tegevuse ja töö poolest teo­ loogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkondades. Ta oli ka tuntud polüglott, kes oskas umbes 60 keelt ning on tõlkinud 20 ­keelest.)

(PM/EE)

6

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

Armastatud estoonlane Helgi Sallo 80 Franz Lehàri operetiga „Lõbus lesk“ tähistas Rah­ vusooper Estonia 22. augustil armastatud näitleja ja laulja, estoonlase Helgi Sallo 80.a juubelit. Enne etendust astus lava ette rahvusooperi kaua­ aegne nõukogu esimees Arne Mikk, käes hiiglaslik kimp kollaseid roose, mis on 10. augustil juubelit tähistanud Helgi Sallo lemmiklilled.

Pärast kaunist tervituskõnet ulatas ta roosikimbu saalis istuvale Sallole, kes tänas teda ja publikut, meeleliigutusest pisarad silmis.

Helgi Sallo Estonia laval see­ kord lauljana üles ei astunud, vaid oli „Lõbusa lese“ etendusel hoopis näitejuhi rollis ja jälgis etendust saalist. „Ilus on lahku­ da oma allakäigutrepi kõige kõrgemal astmel,“ on ta ise öelnud. Helgi Sallo lõpetas ­ ­laulmise „Hello Dollyga“, kuid teatrist lahkuda ei suutnud. „Lõbusa lese“ on seekord la­ vale toonud väga rahvusvahe­ line seltskond: lavastaja André Heller-Lopes ja dekoratsiooni­ kunstnik Renato Theobaldo Brasiiliast, kostüümikunstnik Sofia di Nunzio ja Gonzalo Cordova Argentiinast, koreo­ graaf Hedi Pundonen ja koor­ meister Heli Jürgenson, dirigent Lauri Sirp Eestist. Hanna Glawari osas astus üles Helen Lokuta, krahv Danilo osas Tamar Nugis. Pontevedro saadi­ kut Pariisis mängis Jassi Zahharov, Pontevedro saatkonna ametnikku Katrin Karisma.

Esietendus toimus 19. augustil.

Helgi Sallo on pidanud näitleja ametit tänaseks 57 aastat. Kui ta kunagi Tallinna ­ Muusikakooli katsetele läks, öeldi tema kohta, et viisi peab, aga häälematerjali pole. Trotsist läks ta õppima kokaks, töötas seejärel restoranis „Nord“ ja sattus teatrikooli sõbranna õhutusel. Ise arvab ta, et kõik, mis elus on ette nähtud, juhtub õigel ajahetkel. Nii sai ta just oma karjääri tähelennu alguses 1972. a emaks ja pidi näitle­ jatöö sellega kokku sobitama.

Eri Klas kutsus ta 1968. a „West Side Storysse“ Maria osatäitjaks ja on tema kohta öelnud nii: „Ma pean ütlema, et kõigi nende teatriaastate ja la­ varollide kõrval, mida Helgi on teinud, olen ütlemata õnnelik, et

ta on ka näitejuhina suuteline noori artiste nii-öelda oma käte vahele võtma, et neid kujunda­ da. Kui otsida tema miinuseid, siis peab tükk aega otsima, aga õieti ei leia. See säde, mis temas oli, kui ta „West Side ­ Storysse“ kutsusin, põleb siia­ ni.“ („See ongi õnn“, Nädal, 2011) Mitu põlvkonda tunneb Helgi Sallot Pipi Pikksukana etendu­ ses, mida on mängitud aegade jooksul neljas erinevas versioo­ nis ja antud kokku 402 eten­ dust. Sallo tegi kaasa rohkem kui sajas Pipi lavastuses, esi­ mene 1969. a. „Etenduse peamine edu tulenes noore ­ ­operetinäitleja Helgi Sallo osa­ täitmisest. Sallo on väga musi­ kaalne, tantsib silmapaistvalt hästi, tal on arenenud huumori­ taju ja võluv orgaanika oma lavategevuse igas tahus. See teeb tema kangelanna ühtviisi huvitavaks nii täiskasvanutele kui lastele.“ (M. Kershakova, Teater N 5, 1970) Juubilaril on olnud au olla laval Georg Otsaga operetis „Mees La Manchast“. Georg Ots oli Helgi Sallo sõnul võr­ ratu lavapartner:„Ta kuuleb ja kuulab, vaatab ja näeb.“ Kui Georg Ots ta ooperissse „Don Giovanni“ Zerlina rolli kutsus, arvas Sallo alguses, et temaga tehakse nalja. Teatrikriitik Helga Tõnson on selle rolli kohta hiljem kirjutanud: „Don Giovanni“ lavastuse suurima üllatuse valmistas Helgi Sallo ­ Zerlina. Operetilikkuse kartus osutus asjatuks ning võib vaid imetleda operetilaval debütee­ rinud laulja mängulis-vokaalset orgaanilisust, dünaamikat, loo­ mingulusti ja stiilitunnet. Georg Otsa soov loobuda Zerlina ku­ jus nukuliku naiivitari kulutatud allüüridest ning tuua publiku ette lihast ja verest talupiiga leidis Sallolt jäägitut mõistmist.

Sarmikas näitleja elab kindlalt osas, rolli arenguliin kulgeb pisiasjadeni läbitunnetatult, iga ­ mõte leiab põhjendatud väljen­ duse ning isegi koloratuursopra­ nile kirjutatud partii esitust ­kroonib edu.“ („Usaldage kõig­ es Mozarti muusikat“, Sirp ja Vasar, 16.01.1976) Oma teise ooperirolli Musettaga „Bohee­ mis“ sai Helgi Sallo samuti suurepäraselt hakkama. „Helgi Sallole on Musetta Zerlina järel

teine roll ooperis. Hääleliselt on nende kahe osaga toimunud suur edasiminek, on tulnud juurde kõrgus ja kandvus.“ (Raili Sule „„Boheem“ ja selle tegijad“, Sirp ja Vasar, 1.07.1977) Kunagiste osatäitmiste kohta on juubilar ise öelnud: „Lõbus lesk“, „Savoy ball“ ja „Mariza“ – seal on mida mängida. Mulle tundub, et on ka publikut, kes ei ole pahaks pannud, et olen katsunud operetilaval elavat inimest mängida, sest lihtsalt laused üles öelda, kõlava hääle­ ga laulda ja ilus olla – see on mage!“ Hiljuti meie seast lahkunud lavastaja Ago-Endrik Kerge on Helgi Sallo kohta öelnud nii: „Nagu pole olemas täiuslikke inimesi, nii ei saa olemas olla ka täiuslikku näitlejat ega lauljat. Helgis on täiuslikkuse ­ võimalus olemas. Lavastaja saab seda kas esile tuua või jätta abitult omapäi hulpima, ­ ära lörtsida, sest kui lavastaja on temast nõrgem ega suuda temas peituvaid võimalusi ­ loovalt rakendada, hakkab Helgi üle keema otsekui tulel podisev pott. Kui lavastaja on temast ­tugevam, kes teab ja oskab teda aidata välja jõudmaks loodava etenduse lõpptulemuseni, annab Helgi oma parima ja jääb lavas­ tuse raamidesse.“ (Hille Karmi raamatus „Helgib ja heliseb“, 2007) Tõnu Kilgas on öelnud: „Sallo on täht. Niisugustel näitlejatel on suur tuum ja nende üle saab vaielda, nad ei jäta kedagi külmaks. Eluaastate lisandumine niisuguseid näitle­ jaid ei ahista, sest laval on nad kesktormajad.“ Juubilari kauaaegne lava­ partner Voldemar Kuslap ise­ loomustas teda nii: „Helgi on kahtlemata erakordne nähtus: inimene, keda loodus on kama­ luga õnnistanud. Ta valdab nii sõna, keha kui muidugi ka laulu.

Tema iseloomustamiseks sobiks ehk sõna andekamakas! Tellist võib ju lõpmatuseni lihvida, aga briljanti sellest ei saa. Kuid Helgit tasus lihvida, tema seest oli kohe näha briljant.“ Nii tore, et meil oli võimalus näha Helgi Sallo austamist sel imelisel augustiõhtul. Oli liigu­ tav, kui etenduse „Lõbus lesk“ lõpus krahv Danilo osatäitja Tamar Nugis lauldes Helgi Sallo juurde saali läks ja ta lavale kutsus ning nad koos ­ laulsid kuulsat laulufraasi „Armastan….“, mis liigutus­ pisarad silma tõi.

Täname Rahvusooper Esto­ niat ja armsat juubilari nende imeliste hetkede eest! Palju õnne, tervist, energiat ja loo­ mingulusti edaspidiseks!

Tekst ja fotod: MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Loe Eesti Elu internetis —

Helgi Sallo juubeliplakat.

www.eestielu.ca

Helgi Sallo (vasakul) koos etenduse osatäitjatega.

Eesti osalusel valminud film valiti Veneetsia filmi­ festivali põhivõistlus­ programmi Vene-Eesti-Prantsuse ühistöö­ na valminud „Kapten Volko­ nogovi põgenemine“ valiti 1. 11. septembrini peetava maineka Veneetsia filmifesti­ vali põhivõistlusprogrammi.

Režissööride Natasha Merku­ lova ja Aleksei Chupovi käe all valminud film on ajaloo esimene Eestiga seotud lina­ teos, mis kandideerib Kuld­lõ­ vile, filmi kaasprodutsent on Katrin Kissa Homeless Bob Productionsist ja selle operaa­ tor on Mart Taniel. Viimane on ka filmi stsenaariumi kaas­ autor.

Eestist on meeskonnas veel valgusmeister Taivo Tenso, heli­ režissöör Matis Rei, eriefektid lõi koostöös Moskva kolleegi­ dega 1-2-3 Productionist Tallinn Postworks ja filmi graafilise ­disaini autor on Margus Tamm.

Merkulova, Chupovi ja Tanieli koostöös valminud eelmine film „Mees, kes üllatas kõiki“ osales Veneetsia festivali kõrvalprog­ rammis Orizzonti aastal 2018. a ning pälvis seal parima nais­ osatäitja preemia.

Filmi sündmused toimuvad 1938. aastal linnas, mis meenu­ tab Leningradi. Käimas on mas­ silise poliitilise represseerimise ajastu. Peategelane Feodor Volkonogov (30), rahvusliku turvateenistuse ehk NKVD kapten, viib läbi arreteerimisi, mille käigus piinatakse ja hu­ katakse süütuid inimesi. Ühel päeval muutub Volkonogovi ­jaoks olukord vastupidiseks – ta kuulutatakse riigivaenlaseks.

Kaptenist saab „omade poolt“ tagaaetav lindprii. Ootamatult selgub, et kui kapten kahetseb oma tegusid ja leiab kas või ühe tema poolt tagakiusatud ohvri, kes talle siiralt andestab, pääseb ta igavesest põrgust. Mees haa­ rab võimalusest kinni ja alustab teekonda oma ohvrite omakeste

Uus raamat Minu sarjast räägib Kihnust Kirjastuselt Petrone Print ilmus hiljuti järjekordne raa­ mat ,,Minu“-sarjast. Il­ ma­ valgust nägi Mare Mätase „Minu Kihnu“. ,,Otsin raamatus vastuseid mitmele küsimusele,“ ütleb põline kihnlanna ja kohalik giid Mare Mätas oma raamatu kohta. „Kas sel saarel kihutavad mootorrattur-amatsoonid kujuta­ vad endast Euroopa viimast ­matriarhaati? Kas Kihnu kultuur on kaup, mis müümisel otsa saab, või pakub nõudlus hoopis uusi võimalusi edasi kesta, olla jätkusuutlik ja säilitada järje­ pidevus? Kes üldse võib päri­ muskultuuri müüa ehk kellele see kuulub?“ ,,Mu raamat on meeletu ja kirglik armastuslugu. Armas­ tusest ennekõike ühe konkreetse kultuurikillu vastu, kuid ka pärimuskultuuri vastu üldise­ malt ja sellisena austusavaldus kõigile sääraste imede hoid­ jatele,“ lisab Mätas.

juurde, lootes leida andestust. „Kapten Volkonogovi põgen­ emise“ nimitegelast mängib Juri Borissov - näitleja, kes kehastab meespeaosa juulis Cannes’is Grand Prix’ võitnud filmis „Kupee nr 6“, mis valmis samuti kaastootmises Eestiga. (ÕL/EE)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1069 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 25

26

23

32

33

36

34

37 40

42

43

11

29

30

31

47

48

41 45 51

52

46

49

50

54

55

56

57

58

59

1. Vaikselt.

5. ____-muusika.

8. Paguluses ilmunud (1957–1999) eestikeelne kultuuriajakiri.

12. Alguses, esialgu.

13. Privaat-.

14. Autorendifirma.

15. Looduslikust materjalist kaitserajatis.

16. Pindalaühik.

17. Kõrgklassi naise tiitel (ingl.k.).

18. T_____, spinningu­ nööriks kasutatav tehisjõhv.

20. Põllumajandus-.

22. Kosk PõhjaAmeerikas.

25. Märguanne.

28. Sügislill.

32. Õigusteta isik.

33. V_____, teat. roomaja.

35. Kuum jook.

36. Puhkan, uinun.

38. Teat. labidake.

40. Õhuke lehtjas, v. plaatjas tükk.

42. Riik P.-Ameerikas.

45. Hobuse teat. jooks­ misviis, 49. Kartlikud.

10

39

44

PAREMALE:

9

35

38

50. ______el, nõel mesilasel.

53. Soolo ooperis (ingl.k.).

54. A. Lindgreni lasteraamatu tegelane, ülitugev tüdruk.

55. Masti rõhtpuu.

56. P____l, habemeajamismasin.

57. Puulabidas (etn.).

58. Küsima (ingl.k.).

59. Laen (ingl.k.).

ALLA:

1. Traditsiooniline käitumis-, toimimisviis.

2. Alluv.

3. Kelm, petis.

4. T______, pealinn Euroops.

5. Kehaosa.

6. Terav metallvarras.

7. _______d, pidulik ülevaatus.

8. India linn.

9. _______r, Põhja‑Kaukaasia rahva liige.

10. A_____, animatsiooni abil loodud.

11. Aserbaidžaan.

19. Teat. ronitaimed.

21. Teat. lõhkekeha.

23. Sama, mis 16. par..

Ülo Isbergi…

(Algus lk. 1)

ja riigi püsimajäämise eest on seisnud – igaüks omal moel,“ ütles minister Maris Lauri. „Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuskohast me tuleme.

Seepärast on oluline, et need, kes meil mäletada aitavad ja mälestusi hoiavad, saaksid tun­ nustatud.“ Lisaks Ülo Isbergile pälvis väliseestlastest Vabaduse Tam­ mepärja veel Indrek Grabbi.

(JMPT/EE)

Naljanurk Juku kurdab kodus: ,,Koolitöö on täiesti eba­ õiglaselt korraldatud!“ ,,Kuidas nii?“ uurivad vanemad. ,,Miks on nii, et mina õpin, aga õpetaja saab selle eest palka?“

T

Paremale: 1. Laas, 5. EEA, 8. Amps,

21

28

S

Ristsõna nr. 1068 LAHENDUS

24

27

I

53

24. Klaas (ingl.k.).

25. ______aalia, Aafrika riik.

26. Individual Retirement Account.

27. _____ant, hiiglane, hiid.

29. Ühesugused kaashäälikud.

30. Ühesugused vokaalid.

31. Rootsi Eestlaste Liit.

34. Korter (ingl.k. lüh.).

37. Idamaade muinasjututegelane.

39. S______, kiriklik, kiriku-.

41. T______, kuninglik peaehe.

42. ______an, sõjaväevaimulik.

43. Sama, mis 53. par.

44. Pits kanget alkoholi.

46. Ajalehe ,,Vaba Eestlane“ oma­ aegne toimetaja.

47. Verdi ooper.

48. Sallimatus, vihkamine.

51. Skandinaavia lennuliin.

52. Tik-______.

ABBA avaldas kaks uut laulu Legendaarse Rootsi popgrupi ABBA neljapäeval avaldatud teade rõõmustab suurt hulka muusikasõpru.

Nimelt andis grupp pärast 39 aastast pausi välja kaks uut lugu ,,I Still Have Faith In You“ ja ,,Don't Shut Me Down“, mis jõuavad ka uuele plaadile ,,Voy­ age“, mis Benny Anderssoni teatel peaks ilmuma 5. novembril.

Eelmine ABBA album ,,The Visitors“ ilmus 1981. a ning aasta pärast seda teatas ansam­ bel laialiminekust. Ansambel tuli uuesti kokku 2018. a, kui teatasid ka plaanist uuesti muusikat välja anda. Plaanis on ka 2022. aasta kevadel virtuaal­ kontsert Lon­donis.

ABBA liikmed on Benny Anderson, Anni-Frid Lyngstad, Agnetha Fältskog ja Björn Ulvaeus.

12. ASSA, 13. Emb(-kumb), 14. Tara, 15. Etem, 16. SSE, 17. Snip, 18. Ver­ mut, 20. Eskiis, 22. Aki(ta), 23. Oot!, 24. Sars, 27. Magnooli(a), 32. Iva, 33.

ALR, 34. Boa, 35. Lasteaia, 38. Aade, 39. Pan, 40. Nag, 42. Kruvid, 45.

Ateena, 49. (K)iita, 50. Roa, 52. Neid, 53. Riia, 54. Aid, 55. Deni(m), 56. T, K, N, R, 57. Ami, 58. Aega(on).

Alla: 1. Laev, 2. Aste, 3. Aser, 4. (Au) Sammas, 5. Eestimaa, 6. EMS, 7.

Abee, 8. Atskoo, 9. Manitoba, 10.

Prii, 11. Saps, 19. UK, 21. Son, 24.

Sil(m), 25. Ava, 26. Rasputin, 28. Ali, 29. Granaadi, 30. Lod(i), 31. IAE, 36.

Tavaar, 27. Eni(m), 38. Agenda, 41.

At, 42. Kirt, 43. Riik, 44. Draa, 46.

Eeee, 47. Ning, 48. Adia, 51. Oim.

Nädala retsept

Värskekapsasupp Värskekapsasupp sobib hästi suviseks kergemaks toiduks ja maitseb eriti hästi, kui on saada erinevaid värskeid köögivilju.

Ained: 1 väiksem sibul 2-3 keskmist porgandit õli praadimiseks ~ 300 g väherasvast hakkliha (soovi korral) ~ 2 l puljongit (vastavalt ­maitse-eelistustele) 1 väike kapsapea 3-4 suuremat kartulit maitsestamiseks soola; pipart ja kaunistuseks-maitseks värskelt hakitud tilli Valmistamine: Koori sibul ja haki peenueks.

Koori porgand ja lõika õhukes­ teks ratasteks.

Kuumuta suure poti põhjas paar supilusikatäit õli, prae sel­ les nõrgal kuumusel sibul ja porgand, kuni sibul on klaasjas.

Lisa hakkliha, keera kuumus kõrgemaks ja prae kõik koos läbi.

Lisa puljong ja ribadeks lõi­ gatud kapsas. Lase keema tõusta ja kuumuta nõrgal kuumusel umbes 10 minutit. Lisa kuubi­ kuteks tükeldatud kartul ja ­keeda kuni kartul pehme. Võid lisada ka teisi köögivilju – lillkapsast, herneid, suvikõrvit­ sat vm. Kui soovid lihata suppi, jäta hakkliha välja.

Serveerimisel võid lisada ­hapukoort.

TTC tähistas 100. aastapäeva TORONTO. 1. septembril tähis­ tas Toronto Transit Commission (TTC) oma 100. sünnipäeva.

TTC chair ja Toronto linna­ nõunik Jaye Robinson märkis tähtpäevaüritusel, et sada aastat tagasi, 1921.a. oli täiskasvanu ühe sõidupileti hind 7 senti ja neli piletit sai 25 sendi eest; saja aasta jooksul on transpordi­ tud enam kui 32 miljardit reisijat. Robinson ütles ka, et viimase sajandi jooksul on Toronto kasvanud 522.000 ela­ ­ nikuga linnast ligi kolme

7

KARLA KALENDRISABA

Kolmas maailmasõda Inimesed muutkui veeretavad seda juttu, et kaks maailma­ sõda on meil juba old, ega kaks ilma kolmandata ei jää. See on vana seadus, tehti vist juba enne Mörhvi oma. No aga kui ta tuleb, kuna ta siis tuleb? Vahe ongi jusku pikaks läind. Ega keski seda sõda ju ei taha, aga kui ta on määratud tulema, no tulgu siis juba. Kui ta kord alanud on, siis saab ta ära kah lõpetada ja ongi jälle rahu maa peal ja mõnel inimesel ehk isegi ea meel.

Aga mina arvan, et need jutujaanid ja -juulad ei taipagi, et sõda juba käib. Ega sõjad kõik ühtemoodu välja ei näe nigu kaks ernest samas kaunas. Igas sõjas on teistmoodu relvad, teistmoodu taktika ja praktika. Isegi vaenlane on teistmoodu. Seekord on ta salakavalam kui kunagi varem, ei tunne teda mundri järgi ega tea, kust suunast ta ründab.

Mis sa sest kaitsekraavist kaevad, kui vaenlane võib olla kaevab sealsamas ja enne ei saa arugi, kui labidad kokku kolksatavad.

Sõda pole ametlikult keski kuulutand, aga sõjaseadus on igal pool maksma pantud. Pimendamise käsku ega korral­ dust pole antud nigu eelmise sõja ajal. Ju siis nüidne vaenlane õhust pommisi ei pillu. Aga liikumise keeld on sellevõrra kõvem, ei tohi päeva ajal ega parooliga kah.

Nüid käib terve elu virtuaalselt. No minul pole sest kedagi, ma juba mitukümmend aastat virtuaalne old. Aga nüid on terve kogukond karlastund. Noored inimesed käivad pildi­ kasti kaudu koolis, vanad kirikus. Kuda kõrtsiga on, vot seda ei tea. Oleks nooremaid tuttavaid, küsiks mõnelt, mis mekk sel virtuaalmusul on. On ta sama kui see vanaaegne musu, mis meelitab muidki vigurisi tegema, mida kahe meetri tagast kudagi tehtud ei saa? Ma veel nii vana ei ole, et ei mäletaks.

Aga mõnest küljest teeb sõda ikke elu lihtsamaks kah. Üks Kata kauge sugulane kirjutas Eestimaalt, et tema olla käind iga aasta Ahvrikas suvitamas. Nüid sinna lennata ei saa, aga sel suvel oli Ahvrika Eestisse tuld. Ulka raha jäi tasku. Ainult parmud olid suuremad ja tigedamad kui Ahvrikas. Tulid äkki ja ootamata, ei jõud õigel ajal saba kah kasvatada.

Ei mina mõistaks selles praegases Eestis elada. Seal on nii palju võerast. Kliima tuuasse Ahvrikast, rahvast akkab tulema Ahvkanistaanist. Aga eks sellelgi oli omad ead kül­ jed. Eesti pidada olema ästi usukauge maa. Varsti on seal usklikke ilm ja maa, mis sest, et võeras usk. Küll siin Torontu linnas läheb kah nii. Kui tuleb küllalt muhameet­ lasi, pole meil vaja ühtki kirikut maha müia. Paneme ainult uue nime, kuulutame moseeks ja asi tahe. Ise võime kah seal edesi käia. Näod on meil juba kaetud, kesse aru saab, et sa moslem ei ole.

Noh, mis seal ikke, ütleme nigu õntsa Aadu ajal: sõda kuni võidurikka lõpuni! Aga kuule, kas seesama Aadu mitte oopis sõda ei kaotand?

KARGU KARLA

Volkswagen loobub manuaalkäigukasti­dega autode tootmisest Saksa autotootja Volkswagen jätab manuaalkäigukastid lähiaastail ajalukku, vahen­ dab Saksa ajakirjas Auto, Motor und Sport avaldatut ERRi portaal.

Põhjuseks on traditsioonilise manuaalkäigukasti populaarsuse langus, elektriautode osakaalu

miljoni peale ning TTC on alati ajaga kaasas käinud ja edasi arenenud.

Toronto linnapea John Tory sõnul on TTC linna lahutama­ tuks väärtuseks, tegutsedes edu­ kalt ka keerulistel COVID-19 aegadel, aidates liikuda eesliini töötajail.

Aastapäeva märkimiseks oli kolmapäeval CN Tower punast värvi tuledes. (Lüh. Globalnews)

tõus ja eesmärk säästa aren­ duskulusid.

Esimene individuaalauto, mida Volkswagen hakkab toot­ ma vaid automaatkäigukastiga, on linnamaastur Tiguan, mille uus põlvkond tuleb välja aastal 2023.

Muudatus puudutab ka suurt keskklassi Passatit 2024. aastal ning 2030. aastal lõpeb manuaal­käigukastidega autode tootmine täiesti.

Turu-uuringute ettevõtte Jato andmeil on Saksamaal müügil pea 5800 erinevat automudelit, millest vaid 1870 on manuaal­ käigukastiga. Volkswageni 353 mudelist 214-l on automaat­ käigukast.

Volkswagen teatas juba va­ rem, et lõpetab sisepõlemis­ mootoritega autode müügi Euroopas hiljemalt aastaks 2035. Elektriautodel puudub käiguvahetuse süsteem, need sõidavad vaid ühe käiguga.

(ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

Alar Karis elected President of Estonia general, former rector of the University of Tartu and of the Estonian University of Life Sciences, and only publicly agreed to run as president less than two weeks ago.

He will be Estonia’s sixth president.

While both coalition parties Center and Reform nominated Karis, it was not clear if a suffi­ cient number of opposition MPs from the Social Democrats (SDE) and Isamaa would vote for him.

Reform and Center together had 59 votes, meaning they needed to find nine more votes from SDE and Isamaa.

The first round of voting at the Riigikogu on Monday saw Karis pick up 63 votes, five short of the 68 needed to be elected.

President Kersti Kaljulaid will leave office in October.

Karis was proposed for presi­ dent by the Center Party.

The vote count on Tuesday was delayed 30 minutes due to a protest from EKRE MP Kalle Grünthal. He claimed Center Party MP Marika Tuus-Laul, who took part in the vote while seated in a car outside the Riigikogu, was sat too close to an electoral committee official.

The 19 EKRE Riigikogu members did not withdraw their ballots and two MPs, Siima Kallas (Reform) and HelirValdor Seeder (Isamaa), did not vote as they are both receiving treatment in hospital.

What happens next?

Alar Karis will take office on October 11.

President-elect: I’ll keep questions over election process on table

“I have worked for many years at the University of Tartu as a professor and my job has been to teach. And that’s why I also believe in the power of words and role models,” he went on, in response to a ­question on conspiracy theories surrounding the coronavirus.

“What the president should do (is) get a sense of how this society breathes, and where the difficult places are,” Karis said, adding communication was key and did not mean you had to agree with all and sundry.

He also said that a president should be capable of involving what he called dubious groups within society.

At the same time, this did not mean a president should not express his or her opinion on matters. “The president has the right and obligation to say what she or he sees as wrong, but this always depends on the style of how that gets said and where. It has to be said that sometimes it is more useful to keep quiet.

Education should start at the grassroots level when it comes to integration issues, as even in higher education, you can’t start to change things, he said, re­ ferring to the interface between Estonia’s Russian-speaking mi­ nority and Estonian-speaking majority.

“I want to be a good presi­ dent for the country, so that everyone feels safe, that the ­ Estonian state develops further and is a good partner for other countries,” he continued.

The president-elect said that he had previously argued for the Riigikogu taking on a more prominent role and closely monitoring what the govern­ ment does, and read drafts care­ fully.

This was brought into sharp relief this week when huge gaping holes were reported in ­ the state budget calculations.

“The problem may be that they can’t get any worse,” he said, in relation to the oversights.

Finally, the new president said he does not know what the

ERR News, ERR, August 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Electing Estonia’s president, why change is or is not needed On August 31, the constitu­ tionally-based process for choosing the next president of Estonia elected Alar Karis in a second round secret ballot.

Karis was supported by 72 parliamentarians out of 80 votes cast from a possible 101.

In spite of EKRE continuing its boycott of the parliamen­ tary vote, Karis’ election in parliament was unique.

A president is elected if 68 parliamentarians vote for one candidate. The parliament is allowed three attempts. Failing ­ this affirmative total, the pro­ cess is assumed by an Electoral Body (Valijatekogu) consisting of all parliamentarians and rep­ resentatives of local councils.

Presidents A. Rüütel, T.H. Ilves, K. Kaljulaid had to be affirmed by the Electoral Body. L. Meri, the first post-occupation twoterm president, was elected by a direct, general election for the first term.

If the vote goes to the Electoral Body, non-citizens who are allowed to vote in local elections, but not in parliamen­ tary elections, have had the same influence as citizens in the presidential vote, by elect­ ing local council members who then were chosen for the Electoral Body electing the president.

This indirect election process has been criticized from its ­inception in 1996. In fact it has been one of EKRE’s main goals, especially recently with organized public demonstra­ tions.

Proponents of direct presi­ dential elections argue that the electorate want to decide for themselves who’s to be presi­ dent. They say it’s only possible through a direct vote that the country’s head of state and representative has the support ­ and trust of its citizenry.

The pro-arguments continue: The public’s feeling of partici­ pation increases, the president is less dependent on parliament, government and political parties.

In general, a directly elected president would be the people’s choice, not some political grouping, thus strengthening democracy in general.

Those who resist direct presi­ dential elections state that in a parliamentary democracy, as Estonia is constitutionally

structured, direct presidential elections would create un­ reasonable expectations among the electorate. Estonia’s form of governance grants the president mainly a ceremonial role and the figure that represents the state.

Thus, without major changes in division of powers and acti­ vities, the direct election of the president in Estonia is totally meaningless.

Reverting to a form of government with greatly en­ ­ hanced presidential powers has its own perils, as witnessed in Russia, Belarus, Venezuela, etc.

Estonia certainly has reason to oppose power being abused by its total concentration in one entity.

But of the 50 European states (not only European Union countries), only 13 elect heads of state are elected through ­parliament – Albania, Armenia, Estonia, Georgia, Germany, Greece, Hungary, Italy, Kosovo, Latvia, Malta, San Marino, and Switzerland. These countries are parliamentary republics such as Estonia in which execu­ tive power arises from the legis­ lature and is vested in the prime minister as head of government.

Ten of the countries are constitutional monarchs, with ­ no presidential elections (in­ cluding the Holy See). This leaves all the rest of the European countries as similarly structured or as constitutional monarchies. Only Cyprus and Turkey have a full presidential system (France is known as a semi-presidential state) where presidents are chosen directly and serve as both the head of state and government.

Outside of Europe, a presi­ dential system is followed only by a few democracies: Argen­ tina, Brazil, Mexico, the Philippines.

Thus 23 European countries chose heads of state directly but invest this individual with very limited powers – such as Estonia.

The reluctance for modern republics to abandon the parlia­ mentary democratic form of governance is backed by one main argument: Avoidance of the abuse of power. Presidents whose decision-making is auto­ cratic, who favour authoritarian rule, who have acted unconsti­

Alar Karis will become Estonia’s next head of state after being elected president in the Riigikogu on Tuesday during the second round of voting. Karis received 72 votes, passing the 68 votes needed to get elected.

Eighty Riigikogu members voted, 72 in favor of Karis with eight leaving their ballots blanks. The vote took place as a secret ballot.

After the result was an­ nounced, Karis said: “I would like to thank everyone who ­voted for me, as well as those who did not. I promise to be a good partner to the Riigikogu.

Thank you very much.”

Karis, 63, is a former auditor

ERR, ERR News, August 2021 Newly-elected President of Estonia Alar Karis says that the issue of the electoral pro­ cess needs to be addressed, and if needed reformed. He will keep the matter in public focus, he added.

Appearing on ETV politics discussion show “Esimene stuu­ dio” Tuesday night, Karis said that the election which returned him was conducted perfectly in line with the constitution.

However, dissatisfaction with the process reigned even after previous presidential elections, he said, and the topic had been raised at that point too.

Karis said: “I am also saying now that after the elections, I would like to raise this issue, to see if they will continue in the same way or if there is an inter­ mediate option that would ­expand the scope; we will also discuss this direct election.”

Karis, who was the sole can­ didate at Monday’s ballot, in which he narrowly missed out on becoming head of state, and at Tuesday’s where he was successful, said that a public ­

tutionally, who have been grossly derelict in duty, are practically impossible to be removed ­before the end of their terms.

Parliamentary systems can quickly remove such leaders by a quick vote of no confidence.

Research has shown that they have greater scores of democra­ cy, more extensive media free­ doms, a stronger rule of law, greater constraints on the executive and are usually ­ ­re­lated to better economic per­ formances.

In spite of this the debate in Estonia will continue about the direct election of a president.

Could it eventually mutate into a debate about a presidential form of governance?

LAAS LEIVAT

perception of injustice can emerge if a candidate’s name is made public just before the election.

Karis, 63, was national museum director up until his ­ election, and was only revealed as the official coalition candi­ date two weeks before the vote.

Karis told “Esimene stuudio” that changes could be made without the constitution having to be amended.

Karis said that representa­ tives of all the Riigikogu parties – the Riigikogu votes in the president, not the public – had contacted him for talks and not vice versa.

In the case of the Conser­ vative People’s Party of Estonia (EKRE) this involved only be­ ing approached by party leader Martin Helme, he said. EKRE had put up its own candidate, Henn Põlluaas, who lacked suf­ ficient support at the Riigikogu to run.

“I’m not a politician, which is why I don’t play games in that way, that someone should ask me and then I give some­ thing in return,” he said.

Nonetheless, he was glad the election was concluded at the Riigikogu rather than extend out to the electoral college, as would have happened if Tuesday’s ballots had drawn a blank.

“When I met with the leaders of the parties, they also told me that they wanted to elect the president in the Riigikogu,” he said.

Karis said he told those par­ ties he met with that the presi­ dent must deal with domestic and foreign policy in equal measure, adding the work of the previous presidents must be continued.

Since society is polarized both in Estonia and in other countries, he said, looking for a culprit is not needed, but rather solving problems is.

Educating the public also plays an important role, he said.

(Continued on page 9)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

9

We’re hiring!

Former Prime Minister Brian Mulroney awarded Estonian Central Council in Canada Award of Merit September 2, 2021 MONTREAL – On the 30th anniversary of Canada’s re-es­ tablishment of diplomatic rela­ tions with The Republic of Estonia, The Estonian Central Council in Canada presented former Prime Minister Rt. Photo: Miller Center, Hon. Brian Mulroney, with its Wikimedia Commons Award of Merit for service to the Estonian community in Canada, in Montreal.

Mr. Mulroney was a key f­igure in advocating for the r­ecognition of Baltic independence among Western world leaders.

In 1984, he gave hope to thousands of Estonians who had gathered from around the world, for the World Estonian Festival in Toronto, when Mr. Mulroney committed to support a free and indepen­ dent Estonia.

In his meetings with other Western leaders, Prime Minister Mulroney stood as a true ally and champion for freedom and democracy in the Baltic States and around the world. In addition to expressing his sup­ port for the Canadian communities that fled nations occupied by the Soviet Union, he resolutely refused to recognize the Soviet occupation of them, despite ­significant pressure from Soviet leaders.

“Mr. Mulroney injected our community with hope and inspiration and helped motivate us to continue our fight for freedom,” said Estonia’s Honourary Consul in Toronto, Laas Leivat.

On August 27, 1991, during a press conference with President George HW Bush in Kennebunkport, Maine, Prime Minister Mulroney announced that Canada would take the lead among Western nations and “would begin the process of e­ stablishing full dip­ lomatic ­relations with the Baltic states.” That decision

by Prime Minister Mulroney and his government paved the way for other Western nations and allies to follow Canada’s lead. The United States recognized Baltic independence on September 2, 1991.

“Today’s Canadian political leaders should look to Mr. Mulroney’s leadership as an ­ example of how Canada can truly shine and lead on the world stage,” said Estonian Central Council in Canada President, Kairi Taul Heming­way.

“We are deeply grateful to Mr. Mulroney’s for his leadership and principled decision to quickly recog­ nize Baltic independence which emboldened other leaders to the same and helped ensure that the Baltic states would never again fall under Russian occupa­ tion” said Central and Eastern European Council in Canada President, Marcus Kolga.

The Estonian Central Coun­cil in Canada was estab­ lished in 1952, as the elected repre­sentative organiza­ tion for all Canadians of Estonian heritage.

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Iceland and Estonia: 30 years of friendly relations H.E. Mr. Guðni Th. Jóhannesson, President of Iceland, ERR, September 2011 Thursday, August 26, marked the thirtieth anniversary of the reestablishment of dip­ loma­ tic relations between Iceland and Estonia, Latvia and Lithuania.

Iceland was in fact the first country to recognize the resto­ ration of independence of the three countries, which in Estonia’s case happened less than a week earlier, on August 20 1991. President of Iceland H.E. Mr. Guðni Th. Jóhannes­ son has written this piece, re­ flecting on the occasion.

• I first came to Estonia in the summer of 1994, a student of history taking interviews and gathering information for my master’s thesis on Iceland’s ­support for Baltic independence a few years before. Everywhere I was received with sincere ­hospitality and friendship. I en­ joyed the wit and wisdom of Lennart Meri and others who told me about the Estonian struggle for freedom in the ­dying days of the Soviet Union.

In Tallinn and Tartu, I got absorbed in the richness of ­ Estonia’s colorful past, and its rich Nordic connections.

The last time I enjoyed the honor of visiting Estonia was in the summer of 2018, as presi­ dent of my country and its rep­ resentative when you celebrated the one hundredth anniversary of the declaration of indepen­ dence in 1918. In the century that has passed since then, the people of Estonia suffered great trials and tribulations. Your fate was far worse than ours.

In 1991, independence was finally reclaimed. Today, on the thirtieth anniversary of resumed diplomatic relations between our two countries, I extend my heart-felt congratulations to the people of Estonia. It was your victory, but we Icelanders are pleased and proud that in your time of need, we were able to

offer some help.

Our government showed real and symbolic support and our representatives put pressure on statespersons in the international arena. This action was initiated and led by then-Foreign Minister Jón Baldvin Hanni­ balsson, who visited Tallinn during the fateful days of January 1991. And on August 26 that year, the foreign minis­ ter, along with Prime Minister Davíð Oddsson and others, received the foreign ministers ­ of the three Baltic countries in Reykjavík, where declarations on diplomatic relations were signed.

History and memory are complex features of human ­societies. Nations should not be ashamed to celebrate and strengthen ties that bind them together. Nations should re­ member achievements and mile­ stones in their history. In this sense, nationalism can be a ­positive factor in today’s world, an impetus for progress and prosperity.

At the same time, we must defend history from those who aim to use it to promote hatred, bigotry and intolerance. History is multifaceted and open to ­various interpretations, depend­ ing on experiences and view­ points. And we must be honest about mistakes and misde­ meanors. We should not only recount that which puts us in a positive light in the contempo­ rary world. The international arena is not a perfect place.

Idealism alone cannot guide all actions of small countries.

Conversely, neither must Real­ politik alone rule the world.

That must be one of the lessons of history when considering the momentous year of 1991 when the people of Estonia finally regained their freedom and ­ ­independence.

Now three decades have passed. Lessons have been learned, experience gathered. A state is not free if people cannot express themselves freely, if people do not enjoy the free­ dom of religion, the freedom of love, the freedom from bigotry

and racism, from sexual harass­ ment and other violent conduct.

A nation is not healthy if many citizens suffer from poor mental or physical health, lacking access to professional care. A ­ country will not fare well if its nature is polluted and over­ exploited.

Together we must therefore advance universal human rights.

Together, we must also defeat COVID-19 and other global pandemics. And together we must combat the serious effects of human-influenced climate change.

As always, the future awaits, with all its challenges and opportunities. In Iceland, the ­ affection for Estonia will re­ ­ main strong. Since the reclama­ tion of independence, we have enjoyed strengthened ties be­ tween our two countries in the fields of trade and tourism, culture and education. Esto­ ­ nians have moved to Iceland to work, some of them settling permanently and enriching our society.

I wish all citizens of Estonia prosperity and happiness.

President-elect…

(Continued from page 8)

logistics of moving into Kad­ riorg, or even if he will reside there. He has started liaising with the President’s Office ­director already, he added.

The head of state may reside at Kadriorg, but is not obliged to.

Karis was elected at the ­second ballot with 72 votes at the 101-seat Riigikogu, after a sufficient number of opposition Isamaa and Social Democrat MPs voted for him. He had missed out on the 68 vote threshold required to get elected on Monday, by five votes.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

10

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

EMW at Jazzkaar Festival

Exactly. And without these guys, I’m pretty sure the live sound wouldn’t be what it is right now. Actually, me and Totte, we met at this theatre thing I was acting in, I was playing Stokely Carmichael in this Miriam Makeba theatre thing. He was the sound design­

er, so he really knows how to fill the space. He’s a valuable asset in that sense.

In Noir, the tracks “Stars in Your Eyes” and “Pushing Daisies”, combine folk and aspects of electronic music.

Do you decide how these genres combine before you start recording an album?

It’s more spontaneous be­ cause I don’t know how to read notes or anything. So I loop things and mess around with the keyboards. Even with “Pushing Daisies”, I only had [Nicolas “Leissi” Rehn’s] guitar riff, and the whole song was built on the guitar riff.

That little drum jam session we had at the end just happened at the studio. Teppo started beating the drums. I was like, “Okay, keep going, keep go­ ing.” Even after that, me and Totte actually edited that thing, ‘cause he was going real crazy with it. But, because I come from the sampling world, I wanted to give [for people who also like sampling] a simple drum break at the end that they can have fun with, too, and make their own songs. It’s real spontaneous in that sense.

You’re trying to find the “it ­factor” of whatever you’re try­ ing to do; the main thing that pushes this song forward.

Even with “Pushing Daisies”, we have four different versions.

You know, anything might ­happen. At some point, we had this little clapping thing before the last chorus. I was like, “that’s too corny, let’s take that out. We can do it live, but on the record, that’s too corny.”

••• That spontaneity and con­ tinuous refinement made for a great live show and recordings to support it. You can find Jesse Markin’s latest album on Spoti­ fy here: https://tinyurl.com/ m3wp98ux (This interview has been edited and condensed.)

see the teeth bared, wide open flat lips, and you’ll hear an “euuu” sound, more or less. Ä is pronounced like the hard letter A in “cat.”

For Ö, imagine that the täpid (dots above, or umlaut if you’re being very proper) are your eyes, and the wide, round Ö is the shape you need to make with your lips. Estonian lan­ guage YouTuber Liisa Orav has described the Ö sound as being similar to the letter E in “her,” which is perhaps a clearer ­explanation, but I promise that imagining that face will help you remember the sound as well!

For Ü, Orav has compared the sound to the “ew” in “few.”

You’ll want to move your lips into a tighter rounded shape, as if you were about to whistle.

Now try going through all nine vowels, saying them three times each. It’ll let you hang off each letter a little bit before moving on to the next one.

When that’s coming out smoothly, say each of the nine

vowels again, only once this time, at a slow and steady pace.

When that’s ready, say the ­letters a bit faster, at the speed of your heart rate. If you mess up, don’t worry. Just pick it up and try again.

When you’re ready, turn Angus’ song back on and take it at the tempo of the recording.

Then use these sounds and harmonize as best as you can. ­ For instance, take the octave above the main melody.

When your cheeks and jaw get tired, just bob to the onedrop rhythm of drummer Rauno Vaher. Move to the sloping groove of bassist Mati Tubli, the two and four beat guitar chop of Elari Ennok and Anton Ventsel, and the grand procla­ mations of this seven-piece band’s horn section.

Rejoice in the fact that you’ve exercised your Estonian muscles for the day, by not only vocalizing the sounds of the language, but doing it through the singing of a song. Hästi ­tehtud! Well done!

Part Two: Interview with Jesse Markin Interview

by Vincent Teetsov Prior to his performance on Thursday August 26th at the Vaba Lava theatre centre, Estonian Music Week caught up with Finnish singer and rapper Jesse Markin, for a round of questions at the venue’s restaurant, KÄRBES ­ Kitchen & Bar. Markin was the winner of two Finnish Emma Awards in 2019 and a Teosto Prize in 2020. To date, he’s released five albums, including three as a member of the duo The Megaphone State and two solo albums. Having just released his second solo album, Noir, an auditory spectacle with un­ ­ expected turns in each song, it’s clear why he’s become a re­ spected name in Finnish music.

••• Coming from Finland, does Estonia feel comfy and familiar, or is it something ­ totally different?

It feels comfortable because the languages sound pretty much the same. There are some words that are very close to each other. They sound similar but mean different things.

Culturally, we’re not too far from each other. Plus, I’ve been here before for this music thing I’ve got going on, because we’re basically like neighbours around here. I live in Helsinki and it takes an hour and 30 minutes by boat. You can just hop on it and be in Tallinn, have a nice weekend, and go back.

How would you describe the Finnish hip hop scene on a global level? What’s some­ thing that it alone can offer the genre?

Language Lounge: “Konsonantide hümn” by Angus Vincent Teetsov Vowels are nine reasons, among others, why Estonian is a difficult language to learn. But tackling pronuncia­ tion and the alphabet is the first step before you can learn basic phrases, sentence struc­ ture, verbs, and so on.

When you’re starting out with Estonian, it’s difficult to

Still from Angus’ “Konsonantide Hümn” lyric video.

On a global level I’d say it’s non-existent because, even if we’re looking at the language alone, there are only two, maybe three, artists that make ­ hip hop in English, me included.

So, on a global level, the ­impact is not that great at this point. But I’m trying to change that.

Do you feel like a pioneer then?

In a sense, yeah. But hey, we had Bomfunk MC’s way back in... was it in the 90s? They had the “Freestyler” song that was all over Europe and stuff like that. But I’m not sure, did it reach Canada or did they reach anywhere else? But yeah, there ain’t too many people rapping in English, or even singing in English in general. So, the Jesse Markin and his band. ­pressure is on me!

You’ve been performing Everything is already made up. live with a band that consists Basically, he could just press of guitar, drums/percussion, play. So that’s the difference. bass, keyboards. Is there a You don’t really get feedback noticeable difference in the back and forth or anything like energy of shows with this, that. compared to performing with What has been your favou­ primarily electronic in­ ­ rite part of translating the struments, like with Simo experimental production ele­ Tuominen for The Megaphone ments of your latest album State? into a live setup?

Well yeah, definitely, because When we made the album, even with Teppo [Mäkynen], most of these players that I my drum player, and Totte jump on stage with were [Rautiainen], all these people, a ­ lready on the album, like they’re real professionals and Teppo plays the drums on the they’re like sound nerds, the album.

So it’s more like you same way I am. At the same tweak stuff in the studio. But time, Teppo’s doing something Totte himself, he’s a sound on stage, and I look at him and e ­ ngineer.

He’s making movie he gives me that energy, or I trailers, he’s in movies, docu­ give him something back, they mentaries, and stuff like that. change something, and then So he really knows a lot about Totte helps with the bass and does something crazy. Some­ sounds. They bring a lot to the thing always happens and it’s table. fun. When I was working with There’s this human element, Simo, we had the beats. where you can hear that it’s not

figure the vowels out because they are probably unlike letters you’ve ever heard or seen ­before, at least if the sounds of English are your only frame of reference.

Thankfully, the reggae and ska band Angus, from Viljandi, have a boppy song just for this conundrum. If you want to practice Estonian vowels, “Konsonantide hümn”(“The Consonant Anthem”) is the song for you: https://www.you­ tube.com/watch?v=EkbEHkS­ Ly1w&feature=youtu.be Ok, so the song title is a ­little confusing. For song lyrics that are all vowels, the title should probably be “Täis­ hääliku hümn” or “Vokaalide hümn.” Then again, maybe it’s meant to be a joke. Plus, put­ ting all those complex vowel sounds in the title would make it more difficult for us to name the song before we ever get acquainted with the sounds ­ within.

So how do we pronounce each vowel? To start, we must

target the vowels without ­special accents. That’s just what singer and guitarist Anton Ventsel leads us into at the song’s one minute mark: “A – E – I – O – U...”

Ok, ok, hold up right there for a second!

To clarify, the letter A is pro­ nounced softly, like opening wide at the dentist and saying “aaaaa...” E rhymes with “hey.”

The letter I rhymes with the double Es in “feet.” O is like the rounded ending of “dough.”

U sounds like the double Os in “root.” All good? Right, let’s continue. “...Õ – Ä – Ö – Ü.”

Whew. This escalated very quickly. How can we make sense of all of those dots and squiggles over the letters?

Well, the University of Tartu Phonetics Lab explains how the Õ sound can be voiced by placing your tongue “at the ­ same height [as for] O and E. Your throat is slightly closed and your lips are unrounded.”

When Õ is pronounced, you’ll

Photo: Tiina Palm

playback. We try to create live sound. We have these personal audio rehearsals at this farm every once in a while, where ­ we tweak the sound. We have our own tables and everything, so the sound is always going to come out the way we want it to come out. It’s not supposed to sound exactly the same as on the record. You can recognize it, but you bring more power to it.

The drums kick a bit differently and stuff like that. And obviously, Teppo has all these ­ electronic percussion things.

So you’re fine tuning for the acoustics of a live venue?

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

11

EFC Scholarship recipient

Annika Tork Annika Tork is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund.

Annika grew up in the Vancouver Estonian community, attending church and Estonian school, dancing with the Kilplased, and volunteering at many community and regional events such as the West Coast Estonian Days. Today, she is part of the Estonian Worldwide Youth Network.

A fourth-year nursing student at the University of Alberta, Annika is interested in working within a specialty such as cardi­ ology, ER or neonatal nursing. She plans to further her studies with a Master’s degree.

KESKUS Jänes-Koppel Grand Hall.

On being Estonian: “Annika possesses the Estonian spirit, that we try to preserve while living abroad” – Juta Kitching.

Being Estonian has always been a significant part of my identity, and something I am proud of. To me, being Estonian means that I am part of a very small and special group of people with a rich cultural and historical background. I feel fortunate to be part of this unique group, which is especially true in Canada, where simply being Estonian connects me to an entire commu­ nity. It is possible to find a group of friends wherever one ven­ tures in the world.

Being Estonian allows me to understand our world from a more global perspective; has also shaped my understanding and appreciation of how fortunate I am to live the way I do today. I do not take for granted the freedom I have to live where I do, study what I wish, and openly celebrate being Estonian.

On EFC: Estonian Foundation of Canada is important to us for the fi­ nancial support it provides to the Estonian communities in Canada and their activities. This support helps to promote the Estonian culture and heritage for the present and future genera­ tions of Canadian Estonians, and also helps to introduce it to other Canadians. Events in our Estonian communities are orga­ nized by many volunteers but funding is always needed. The fi­ nancial support of the Foundation helps to ensure the sustain­ ability and growth of the events in our Estonian communities.

Estonians in Canada are able to donate money to the Foundation, knowing that their funds will be directed to support the activities of the Estonian communities.

Estonian Anne Burghardt elected the general secretary of the Lutheran World Federation Silver Tambur, Estonian World The Estonian theologian, Anne Burghardt, has been elected the general secretary of the Lutheran World Federation; the election marks the first woman and the first Central and Eastern Euro­ pean pastor to head the global communion of Lutheran churches.

“Burghardt will take over as LWF’s new general secretary at the beginning of November, succeeding Rev Dr Martin Junge who has led the commu­ nion of 148 member churches for the past eleven years. She will be the first woman and the first Central Eastern European to hold this leadership position,” the Lutheran World Federation said in a statement.

Burghardt said in a statement that she was “humbled by this great honour” and “deeply grateful for the confidence” that the council members have shown in her. “I rejoice in having the possibility to work ­

with the council, with member churches, and with different partners, as the Lutheran World Federation continues to partici­ pate in God’s holistic mission.

May God bless our communion so that it may be a blessing to the wider church and to the world,” she said.

International experience Burghardt is currently serv­ ing as the head of development for the Estonian Evangelical Lutheran Church’s Institute of Theology and advisor to the church for international and ­ecumenical relations.

At the Institute of Theology, she has worked on strengthen­ ing Lutheran theological educa­ tion as an integral part of the sustainability of the church.

Previously, she served as study secretary for ecumenical rela­ tions at the Lutheran World Federation’s Geneva Com­ mu­ nion Office. Burghardt also serves as a governing board member of the Conference of European Churches.

Burghardt, born in 1975, had her intellectual kick-start at the Pärnu Sütevaka High School of Humanities – one of the best schools in Estonia. She studied theology at the University of Tartu, at the Friedrich-Alex­ ander-Universität ErlangenNürnberg in Germany and at

Ventilation systems in KESKUS provide air quality assurance With people spending the overwhelming majority of time indoors, indoor environ­ mental quality (IEQ) has a direct impact on health, com­ fort, and work productivity.

The COVID pandemic has brought the health aspects of heating, ventilation, air condi­ tioning systems (HVAC) into particular focus as these build­ ing systems play a cen­ tral role in IEQ. The design of KESKUS takes this into account, all the more given the emphasis of KESKUS on being a place where we intend to gather in comfort and security. With the KESKUS build being under­ taken during the pandemic, proper systems are part of the design. Indeed, the design best practices are part of KESKUS core recommendations, includ­ ing those for reducing airborne infectious aerosol exposure.

David Kalm, KESKUS Development Manager and Alar Kongats, architect of KESKUS, are working closely with me­ chanical engineering firm Smith + Andersen to follow ASHRAE design standards and epidemic guidelines, and to support sus­ tainable maintenance of HVAC systems once KESKUS is operational. ASHRAE is the ­ international organization that ­ advances the arts and sciences of heating, ventilation, air con­ ditioning and refrigeration with over 50,000 members from over 132 nations.

the Humboldt University in Berlin. She has a master’s de­ gree in theology and is current­ ly finishing PhD studies in the field of Orthodox liturgics.

Burghardt is married and has two children.

Competing with a Zimbabwean pastor Burghardt and Zimbabwean pastor Kenneth Mtata were shortlisted for the position earlier in June by a search ­ committee appointed by the ­ Lutheran World Federation Council. On 19 June, at the final vote, Burghardt received ­

David notes that, “HVAC is an area close to my heart, ­having focussed on this special­ ty area for the first 13 years as a professional engineer. The mechanical engineering firm Smith + Andersen is a trusted Canadian consulting engineer­ ing firm with the experience needed to design these systems in KESKUS.” Peter Kastelic continues as the lead Smith + Andersen consultant for the KESKUS ­ project, read more about his i nvolvement here: https:// ­ ccce880b-bc51-45f2-b1d2-47fc­ c 5 8 d b d a 7 . fi l e s u s r. c o m / u g ­ d/60d9b8_ad088b36905740f­ 6909a5cbc68c7befa.pdf Detailed guidance issued by ASHRAE’s Epidemic Task Force is based on the concept that ventilation, filtration and air cleaners can be deployed flexibly to achieve a reduction in exposure. In addition to public health guidance, the ­ ASHRAE Epidemic Task Force’s recommendations set “targets for equivalent clean air supply rate and expressing the performance of filters, air cleaners, and other removal mechanisms in these terms.”

“Adherence to applicable elements of the ASHRAE ­ guidance has been confirmed,” ­ notes David Kalm. “We wanted to be sure that the systems

i­ nclude high-efficiency air filtration and promote air ­ ­mixing that provides a comfort­ able indoor environment. From the beginning, the goal for KESKUS has been to create a place where we can gather and know that the latest safety ­guidance has been considered in the design.”

Become a donor & support the KESKUS project!

The donor categories of the KESKUS capital campaign are: Kalevipoja Laud for donations over $100,000 (including the right to name different parts of the building), Viru Vanemad for donations over $10,000 and Kungla Rahvas, gifts up to $10,000 which can be made through the KESKUS website.

For Kalevipoja Laud and Viru Vanemad donations, securi­ ties donations or to contribute a donation over 3-5 years, please email donations@estoniancen­ tre.ca or call +1.647.250.7136.

Donations can be made by a group, or in honour of a parti­ cular individual or family. All donations made in Canada, Estonia and the US are issued an official tax receipt. More ­information is available on the KESKUS Capital Campaign page: https://www.estoniancen­ tre.ca/capital-campaign Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Instagram @keskus.iec, Twitter @keskus

28 votes and Mtata received 20 votes of the total 48 votes cast.

The Lutheran World Fe­ deration, established in 1947, is a global communion of 148 churches in the Lutheran tra­ ­ dition, representing over 77 million Christians in 99 coun­ tries. The organisation’s head­ quarter is based in Geneva, Switzerland, with an annual budget of over €150 million and employing directly 71 people.

The Estonian Lutheran Church has approximately 180,000 members – in a nation of 1.3 million people.

Anne Burghardt.

Photo: Lutheran World Federation

12

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

NOORTE NURK

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Juurviljad pakuvad maandavat energiat Sügise märke on looduses juba näha ning meil siin Eestis on olnud augustikuu suht jahe ja vihmarohke.

September on alanud ning ütleme hüvasti suve soojusele ning liigume külmemate ja pimedamate kuude poole.

Covid on endiselt alles ja võib-olla tunneme muret, kui­ das algav kooliaasta meie laste ja perede turvalisust mõjutab. Üleminekul ühelt aastaajalt teisele ole helge oma keha vas­ tu. Maanda ennast juurviljade abiga – süües neid teadlikult ning suuremas koguses. Liht­ sustades oma toidusedelit, võime tajuda energia tõusu ning samal ajal tugevdada oma ­immuunsüsteemi.

Kuidas oleks, kui ei sööks töödeldud toite mõnda aega?

Töödeldud toitude alla kuulu­ vad kõik toidutööstuse poolt valmistatud toidud. Tihtipeale on nendele lisatud valget suhk­ rut või glükoosi-/fruktoo­si­siiru­ pit, säilitusaineid ja n.n. loodus­ likke maitseaineid (natural fla­ vors).

Suhkur kutsub esile B-vita­ miini ja enamiku mineraalainete väljutamise. Suhkur aeglustab ka immuunsüsteemi tegevust ning takistab valgetel vere­ libledel pisikute tapmist.

Säilitusained ei tee vahet ja tapavad nii kahjulikke kui häid baktereid meie seedetraktis.

Head bakterid on aga meie

t­ervise kaitsjad ja kui nende arv kahaneb, siis kannatab meie immuunsus ja oleme vastuvõt­ ­ likumad igasugu haigustele.

Looduslikud maitseained on küll tehtud looduslikust algma­ terjalist, kuid mitte nii, kuidas me endale seda ette kujutame.

Näiteks võin tuua maasika ja vaarika maitseid. Neid saab tehislikult valmistada kopra ­ päraku lähedal asuva näärme ­ ­eritusest.

Seega, väldi toite, mis vaja­ vad sisukirjeldust ja söö peami­ selt toite, mis tulevad oma loomulikul kujul meie lauale: kõik köögiviljad, salatitaimed, kaunviljad, teraviljad, puuviljad, marjad, pähklid, ürdid ja mait­ setaimed, aga ka loomsed toi­ dud nagu vabapidamisel peetud kanade munad ja kanaliha, ro­ huga toidetud veiste liha ning looduslikest veekogudest püü­ tud kalad.

Köögiviljadest pakuvad juur­ viljad (porgand, kaalikas, nae­ ris, peet, pastinaak, valge redis) kõige paremini maandatuse ­tunnet, kuna nende kasvusuund on alla.

Teade: Kes soovib abi ja juhtnööre, kuidas sügisel toetada oma keha, suurendada elujõudu ja tugevdada vastupanuvõimet, on kutsutud osalema minu veebi­ põhises terviktoidu sügispuhas­ tuses. Alustame 18. septemb­ ril.

Täpsemat infot leiad: https:// m a r i k a b. c o m / c l e a n s e s - e t c / autumn­-detox/

RETSEPT: Kinoasalat peediga Marika Blossfeldt kuuele Peet annab sellele salatile hämmastava tumeroosa värvi. Kui toidu lauale paned, kostab kindla peale üllatusohe.

Salat: 2 keskmist peeti, pealsed eemaldatud 2 tassi (480 ml) vett 1 tass (240 ml) kinoad, loputatud 2 näpuotsatäit soola 1 apteegitilli mugul, väikesteks kuubikuteks lõigatud 1 kimp sibulapealseid, hakitud 1/2 tassi (120 ml) hakitud basiilikut ja mõned lehed Kaste: 1 või 2 sidruni mahl 4 – 6 sl oliiviõli soola, pipart 1. Vala peedid veega üle ja keeda tervelt koos koorega, kuni need on pehmed (40 – 60 minutit).

2. Pane eraldi potis keema 2 tassi (480 ml) vett ning lisa kinoa ja sool. Aja veel kord keema, seejärel vähenda kuumust miinimumini ja lase 15 minutit kaane all haududa. Kui kinoa on kogu vee sisse tõmmanud, vala see suurele vaagnale jahtuma.

3. Kui peedid on pehmed, vala need külma veega üle, koori ja lõika väikesteks kuubikuteks.

4. Kui kinoa ja peedid on jahtunud, aseta kõik koostisosad peale salati kastme kaussi ning sega läbi.

5. Pane kastme koostisosad klaaspurki. Sidrunimahla peaks olema poole rohkem kui oliiviõli. Keera kaas peale ja loksuta hoogsalt. Vala kaste salatile, sega korralikult läbi ja lase sala­ til vähemalt poolt tundi tõmmata.

6. Vahetult enne lauale panemist sega kergelt läbi ja lisa vajadusel sidrunimahla ja maitseaineid.

7. Kaunista basiilikulehtedega.

1. sügiskuu ehk september on teadmiste- ehk tarkuse/päev, mis on lipupäev. See tähendab, et majade omanikud või korter/ majade ühistud peavad panema riigi/lipu välja lipu/hoidjasse.

Nõnda kenasti lehvis mere/tuule käes lipp esimesel kooli/päeval Põhja-Tallinnas Kopli 3. liinil.

Foto: Riina Kindlam

1. septembri väravad Eestis on esimene koolipäev alati 1. septembril. Siis lüüakse väravad, uksed, kapid ja sahtlid valla ehk lahti. Ka kõrvad ja suud. Välja arvatud siis, kui 1.09. juhtub olema lau/päev või püha/päev. Aga isegi vahel siis!

Oleneb koolist. Kooli/aasta algab piduliku ava/aktusega, kuhu võetakse kaasa õpetaja(te) le lilli. Neid koguneb kool/ meistritel (nii kutsuti vanasti õpetajaid) tihti suur süle/täis.

On siiski lühike, eriline päev.

Minnakse korra klassi/ruumi, kus saadakse õpikud (textbooks) ja töö/vihikud (workbooks) ning hiljem on tavaliselt pere/kondlik tähistamine. Paljudel on kodus õhtul laual näiteks tort. Lööge lahti väravad! Sõprade ja tead­ miste aeg on käes! / RK

Peetri Pizza on Eesti oma pizza (või siis pitsa) kett. Lausa aastast 1990!

Nemad kuulutasid, et 1. septembril kingivad nad 1. klassi minejatele (first graders) laste/PITSA ja karastus/joogi tasuta! Karastav on refreshing, see jook tavaliselt kihiseb ja susiseb (pop). Pizza on rahvus/vaheline sõna, mida kõik ära tunnevad, aga eesti keeles võib kirja/ pilt olla ka võõraste z-ideta ehk pitsa.

Sarnane sõna PITSAT on vorm (seal matrix), millega lüüakse märk ehk pitser tähtsatele dokumentidele (seal) ning PIITS on karm abi/vahend, millega piitsutatakse näiteks hobust, et ta kiiremini liiguks. Kas teate laulu „Kalle Kusta ostis laadalt valge hobuse“? Seal annab Kalle piitsa, Peeter annab aga hoopis pitsat. (Kuid mitte pitsatit.) „Peeter, Peeter anna pitsat oma kooli/lapsule!“ (Ohhoo, osastava (keda? mida?) käände vigur!) Head lapsed, need kasvavad vitsata ja mõistagi piitsata.

Vahel siiski pitsaga.

Fotod ja tekst: Riina Kindlam

Kes on eestlaste populaarseim lemmikloom If kindlustuse korraldatud uuringu tulemustest selgub, enam kui pooltel -54%-l_Eesti elanikest on koduloom. Kõige populaarsem lemmik on kass.

Kass on kodus 37 %-l Eesti elanikest, 27 % peab koera ning 14 % on võtnud lemmikuks mõne muu looma. Nii mõneski peres elavad kass ja ka koer.

Kõige sagedamini võtavad lem­ mikuid pered, kus kasvavad 5–10 aasta vanused lapsed.

Ligi 10 % inimestest võtsid lemmiklooma siis, kui nad vanematekodust ära kolisid.

Umbes kolmandik vastanutest võttis lemmiklooma pärast part­ neriga kokku kolimist. Kõige populaarsem aeg lemmiku ­võtmiseks on siis, kui saadakse lapsed – nii olid teinud pooled uuringus osalenud lemmikloo­ maomanikud.

Balti riikide võrdlusest selgus, et lõunanaabritel on lemmik­ loomi veelgi rohkem kui

Fotol on 1. septembri õhtuks varutud tort. Sõnum on selle peal sama kui eemisel fotol plakatist, aga väike erinevus siiski on... Hüüu/märk on mõlemal lõpus, mis tähendab, et midagi hüütakse, soovitakse – tegemist on tervitusega. Või mida arvate, kas Tere Kool! võib olla kooli nimi, mida keegi hüüab? Kui jätta ära koma, siis võiks nii arvata küll.

Tere on siiski tervitus. Millele tere öeldakse? Koolile laiemas mõistes.

Nii/siis kirjutas pagar õigesti – tere järel peaks olema koma. Tere, Peeter! Tere, Kodavere Kool! Ja ka lihtsalt Tere, kool! ehk siis kooli/aeg.

Pagar on ka igaks juhuks teinud tähtedele jooned ette. Nii on alg/klasside vihikutes kirja/tähtede harjutamiseks, et need liiga laiali ei valguks. Tihti kuluvad suurtelgi jooned või joon/laud (ruler) abiks ära. Ka kustutus/kumm (eraser) ehk noorte keeles „kustukas“. Ei tea, kas Kalle Kusta hüüd/nimi võis olla Kustukas? Punased marjad koogil on martsipanist tehtud pihlaka/marjad (rowan berries), mis on Eestis sügise sümbol.

Foto: Kauba/maja Facebooki lehe/külg

eestlastel: 61 protsendil leedu­ lastel ja 60 protsendil lätlastel.

Leedulased eelistavad lemmiku­ na koeri – neid oli koguni 41 protsendil vastanutest (kasse 34 protsendil). Lätis on naaberrii­ kidega võrreldes enam kasse:

46 protsendil vastanutest oli üks või mitu kassi, koera pidas 27 protsenti inimestest.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist. (PM/EE)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

13

Seedrioru rannapidu Möödunud laupäeval toimus Seedriorul heategev Ranna­ päeva perepäev ehk siis koha­ likus keeles ,,Family Beach Day Fundraiser“.

Kuigi ilmaennustuse järgi ­arvasid pessimistid, et võib vih­ ma tulla, oli optimistidel siiski õigus – oli just paras rannailm nagu see on olnud juba mitu nädalat, sooja 30 kraadi ümber, niiske, palav ja päikesepaisteline.

Rahvast oli kohal parasjagu, basseini ümber oli ikka ruumi oma käterätt maha panna ja nautida karastavaid jooke.

Meelelahutuseks mängis popu­ laarseid lugusid DJ Robert Vessmann. Toitu jagasid köögi juures Ruth Yalle ja Toomas Aasa ja seda sai niipalju kui vähegi sisse mahtus. Kes soo­ vis, proovis oma kätt Seedrioru lasketiirul TEPP liikmete juhen­

damise all. Ka võrkpallivõrgud olid ülesse seatud, kuid sellise palava ilmaga eelistati üldiselt vähem väsitavaid tegevusi.

Kokkutuleku sissetulek kasu­ tatakse basseini juurde mängu­ keskuse rajamiseks. Sellele aitas tublisti kaasa Seedrioru juhatuse poolt korraldatud loterii. Popu­ laarseteks loterii auhindateks osutusid õlut ja jääd täis ter­ moskast ning korv veini. Nende auhindade võitjatele, vastavalt Erik Must ja Allan Luiker, tek­ kis ka õhtu jooksul juurde märkimisväärne hulk uusi sõpru.

Suve jooksul võidetud Seedrioru parima noorlaskuri auhinna sai Toomas Aasa käest kätte Joosep Kiik.

Seedrioru juhatus tänab kõiki annetajaid, vabatahtlikke ja osavõtjaid.

TAUNO MÖLDER

Varem laagris võidetud parima noorlaskuri rändauhinna sai Toomas Aasa (paremal) käest kätte Joosep Kiik (vasakul).

Foto: Martin Kiik

Ruth Yalle oli üks, kes Seedrioru rannalistele kõhutäidet pakkus.

Foto: Mölder

Rannapeole sobivat muusikat valis DJ Robert Vessmann. Foto: Mölder

Allan Luiker hoidis silma peal tiigi ümbruses toimuval.

Foto: Mölder

Ideaalne päev rannamõnudeks.

Laulunälg Ei nurise ega kurda. Vaid tun­ nen kurbust täna­päe­vases erikolukorras. Viimati, kui sai teistega koos laulda oli mullu, lõikuskuu viimasel päeval.

Sedagi kahjuks vir­ tuaalselt, kuid ülemaailmselt, Austraalia segakoori Kooskõ­ las eest­ vedamisel. Soomest Sydneyni, sealses Eesti Majas juhendati ja õpetati uusi laule. Nende noor ja energi­ line dirigent Naomi Cooper viis koori 2019.a juubelilaulupeole ning oli vähemalt ühele toronto­ lasele ergutavaks ja innus­ tavaks eeskujuks. Tore oli, loodaks, et saaks jälle nii.

Virtuaalsest Austraalia eest­ laste rahvatantsurühma „Vir­ malised“ korraldatud õppe­ tunnist aga ei võtnud osa.

Selleks puudub paindlikkus.

Koorilaul on hingele, vai­ mule tervislik. Eestlased nime­ tavad ennast õigustatult laulu­ rahvaks. Pole ju ülendavamat elamust kui näiteks ühendkooris Esto päevadel, laulupeol kodu­ maal õlg-õla kõrval helisevalt esitada tundeid. Kuna laule luuakse just selleks, et emot­ sioone üle kanda, nii lauljale kui kuulajale.

Oli aeg, uskumatu küll, kui laulsin neljas kooris. Neli laulu­ harjutust nädalas, kolm õhtuti (Meeskoor, Estonia ja Cantate Domino), kõige suurema välja­ kutsega aga laupäevahommi­ kune Musica Divina harjutus.

Küll tunneme Lembit Aves­ sonist puudust. Miskitõttu on just usklik, religioosne laul ­südamelähendane. Avesson os­ kas neid raskeid, aga südamele lihtsaid laule õpetada, dirigeeri­ da.

Kujunes nii välja, et kiirenev elutempo enam ei lubanud õhtu­ seid kooriharjutusi (ning muidu­ gi seda, et tuli ka kontsertidel osaleda). Olin vahepeal oma ­kodukoguduse, Vana-Andrese koo­ ri astunud, laulnud Asta Ballstadti ja Eerik Purje juhen­ dades paljutki õppides. Nüüd aga ülihea ja andekas koorijuht Heli Tenno (küll oskasid ta vanemad talle õige nime anda!) oskab Roman Toi sõnadega – meeskoori omal ajal lauluvendi lohutades raskemat laulu õppi­ des – üht lauljat „nöökida“.

Seda selle tõttu, et kunagi ei teadnud harjutusele jõudes, kuhu istuda. Kas tenorite või basside kõrvale. Koor on väike, aga kvaliteetne, kuid nagu ka

Foto: Mölder

mujalgi meie kogukonnas, on demograafiline realiteet selline, et vananemine, häälepaelad samuti, annavad tunda. Ka ter­ vis võib kiusata rohkem, kui sooviks. Nii et need, suhteliselt nooremad kui koori tuumik, kel veel ikka pisut hääleulatust heliredelitel, peavad olema ­ valmis selleks.

Laulmine teistega, samas siseruumis kirikus, on aga üle ­ aasta aja olnud möödanikus.

Ning küll võib sellest puudust tunda. Üksi, enesele, pole ju sama. Vahel küll heliseb ainult kõrvade vahel pähe õpitu. Olid meeskooris ajad, kui noodist ei lauldud. Kuid mugavamaks min­ nes, samuti vananedes, ­ kadus see komme. Teistes koorides polnud sellist, aga lauluga, eriti nendega, mida noo­ remana on õpitud, on nii, et tahes-tahtmata jääb meelde, pähe. Ühises mullis olevatele aga pahatihti Pavarotti aariad (jah, ka ooperitest kuulsamaid kat­ kendeid pääsevad katku ajal huultele) alati ei istu. Üks küsib tihti, vana kohalikku nalja ra­ kendades, et kas sa oskad laulda seda pala – Far Away? Peab olema tõesti hea ja kauni hääle­ ga, et olla solist – ja koorilaulus on ju alati teiste saatetoetus.

Tõik, et hea koor – nagu kõikides, milles olen laulnud, ­ juba 70ndate keskpaigast, sulab ühiseks. Häälte tasakaal ju sooviks, soliste pole tarvis. See on kinnituseks, ainult vaid siis, kui neile on osa kirjutatud.

Tuleb aga kirjutada elu piin­ likumast koorikontserdist. Esto­ nia koori algaastatel, vist 1982 (?) Roman Toi taktikeppi jäl­ gides Toronto Ülikooli Edward Johnsoni nimelises hoones akustiliselt üliheas Walter Hallis. Laulu nime on ajalugu, meelega, peast pühkinud, aga oli rähnist. Mehed alguses tegid tok-tok häälitsusi, enne kui se­ gakoori kaunimad ühinesid lau­ lus. Üks bass oskas valel ajal noka avada. Küll punastamine reetis eksija publikule, kui mui­ du laulu kuulates ei märgatud.

Valenoodi laulmine on üks asi, juhtub vist kõigile. Lauluvennad tavaliselt korvavad vea ega saa tingimata tähelepanu ohvriks.

Seekord aga küll. Sellest ajast peale on palju terasemalt jälgi­ tud maestro/maestra käsi, takti­ keppi.

Praegused ajad on sellised, et ei tea, kunas saab jälle koori­ harjutusele minna. Tagaõues nagu naabreid kiusata ei taha.

Ja vaikselt ja vagalt pole samuti nagu õige.

Ei tea, kas Põhja-Ameerika Lauljate Liit on kaalunud Austraalia eestlaste eeskujul virtuaalset ühislaulmist korral­ dada. Vabariigi aastapäeva ak­ tus, jumalateenistused, loengud ju on edukalt olnud arvuti-ilmas, rohke osavõtuga. Laulmise järgi kibelevana esitaks üleskutse ­midagi selles suunas ette võtta, kui pärisharjutusi siiski korral­ dada ei saa. Vaimse tervise hu­ vides. Ning ka iso­ latsiooni­ mõjusid vähendamaks. TEMi motot siin ära tuues – „Alati Sinule, kodumaa, kõlagu vabade meeste laul“. TÕNU NAELAPEA

Teadlased avastasid maailma põhjapoolseima saare Taani ja Šveitsi teadlased teatasid, et nad on avastanud maailma kõige põhjapoolsema saare. Gröönimaast põhja pool asuval saarel ei ole veel nimegi.

Saar avastati eksikombel.

Teadlaste ekspeditsiooni kavan­ datud eesmärk oli koguda geoloogilisi proove Oodaaqi saarelt, mis on tuntud juba alates 1978. aastast ja mis on seni ametlikult olnud maailma põhjapoolseim saar.

Oodaaqile teadlasseltskond tänavu juulis enda arvates ka jõudis, teadmata, et satelliitna­ vigatsioonisüsteemi käsitsemisel oli juhtunud eksitus.

Uus saar on Oodaaqi saarest veel umbes 780 meetrit põhja pool. Mõlemad asuvad põhja­ poolusest ligikaudu 700 kilo­ meetri kaugusel.

Kopenhaageni Ülikooli geo­ loog Morten Rasch ja ta kaas­ lased said siiski peagi oma alg­ sest eksitusest aru ja tegid saarel esmaavastajatele koha­ ­ seid teaduslikke vaatlusi.

Saar on umbes 60 m pikk ja 30 m lai ning ulatub kolm-neli meetrit üle merepinna. Koosneb ta peamiselt väikesemõõtmeli­ sest kiviklibust ja on moodus­ tunud arvatavasti mõne suurema tormi loodud kuhjatisena.

Teadlaste sõnul on arvata, et mõne järgmise suurema tormiga võib saar ka uuesti hävida.

Seniks aga on Taani Kuningriigi meretagused valdused väikese saarekese jagu senisest natuke suuremad. (ERRnovaator/EE)

14

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

LAHKUS KALLIS ABIKAASA, ISA JA VANAISA

Heino Jeeger sündinud 8. jaanuaril 1934 Audrus surnud 17. augustil 2021 Torontos

Nr. 35

Peale rasket haigust lahkus minu armas õde ja meie tädi

Silvia Pallandi Puhka rahus, kallis Sillu Sügava kaastundega TAIMOLE ja VIVIANILE ning DEREKULE ja REGANILE perekondadega MIA ja JÜRI JÜRI ja NANCY OMAR ja ERIKA

Mälestavad leinas SALME PETER, ANITA, ANDRES ja MARKUS

Puhka rahus

Mälestame leinas kauaaegset head perekonnasõpra MÄLESTAME ARMAST ABIKAASAT, ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Jaan Kruus’i abikaasa REET ERIK perega KARIN perega KAIA ja MICHAEL ROBERT STEPHEN, CINDY ja HANNAH BROOKE

USA idarannikut tabas võimas torm Varem USAd laastanud orkaani Ida järelmõjud jõud­ sid kolmapäeval USA idaran­ nikule ja sundisid võime välja kuulutama eriolukorra. New Yorgi ja New Jersey osarii­ kides on hukkunud juba üle 20 inimese.

New Yorgi politsei kinnitas, et ekstreemsete ilmaolude tõttu on mitu inimest hukkunud, nende seas ka kaheaastane laps.

New Yorgi Manhattani lin­ naosa suured tänavad olid vee all, teatas AP. New Yorgi tran­ spordiamet teatas neljapäeval, et rongiliiklus on üleujutuste tõttu piiratud.

New Jersey kuberner Phil Murphy kehtestas eriolukorra ja kutsus inimesi kodus püsima.

USA idarannikul jäi vooluta umbes 200 000 majapidamist, teatas The Wall Street Journal.

(ERR/EE)

ning oli mobiliseerituna VeneJaapani sõjas.

Koos kolleegidega rajas ta 1907. a Eesti Arstide Haigemaja ning 1912. a asutas ta oma Roosikrantsi tänavale ostetud elumajas erasilmakliiniku ning pärast vahepealset tegut­ semist poliitikas töötas ta oktoobrist 1939 taas silmaars­tina.

Poliitilist tegevust alustas Akel Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvameelses Eduera­ konnas, mis hiljem muutus Eesti Rahvaerakonnaks. 1921. aastast kuulus ta Kristlikku Rahvaerakonda.

26. märtsist 16. detsembrini 1924 oli Akel riigivanem.

Valitsuse üks saavutusi oli Eesti riigi rahandusolukorra tugev­ damine.

Aastatel 1923–1924, 1926– 1927 ja 1936–1938 oli ta Eesti Vabariigi välisminister.

Akel on teinud ka diplomaa­ dikarjääri, olles saadik Soomes; Rootsis, Norras ja Taanis (resi­ deeris Stockholmis); Saksamaal ja Hollandis (resideeris Ber­ liinis).

Samuti on ta olnud Tallinna linnavolikogu liige ja selle esi­ mees; Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev (hilisema Eestimaa Spordi Seltsi Kalev) esimees ning Eesti Olümpia Komitee esimees ning Rahvusvahelise ­ Olümpiakomitee liige.

Lisaks on Akel olnud teatri­ vosaühing Estonia ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia esimees ning juhatuse liige; Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige; Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik abipresident; Tallinna Toompea Kaarli koguduse kon­ vendi vöörmünder, esimene nõukogu ning eestseisuse esimees. 1920. aastatel oli ta ­ Tallinn-Haapsalu rahukogu au­

Kaastundes perekonnale KOIDU KONZE ERIK ja KARL

Mälestame kauaaegseid Vancouveri eestlaskonna liikmeid ja abilisi ema ja poega

Laine Viitre

Riigimees Friedrich Karl Akel 150 Friedrich Karl Akel sündis 5. septembril 1871 Hendrik­ mõisa karjamõisas, Halliste kihelkonnas.

Elukutselt arst, on Akel rohkem tuntud poliitiku ja diplomaadina.

Akel õppis Viljandi elemen­ taarkoolis, kus tema õpetaja oli Friedrich Kuhlbars; Viljandi kreiskoolis, Tartu Aleksandri Gümnaasiumis ning Tartu Üli­ kooli arstiteaduskonnas. Üliõpi­ lasena uuris ta pidalitõbe Saarde kihelkonnas ja sai selle uuri­ muse eest kuldauraha. Ülikooli ajal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi, aga oli 1906. a Korporatsioon Fraternitas Estica asutaja ja auvilistlane.

Akel töötas ka sõjaväearstina

Sylvia Pallandi’t

30. mai 1918 – 22. märts 2021

Tarmo Viitre 25. mai 1944 – 25. juuli 2021 VIIVI ALEXANDER EDDA, SIMON, MARTA DAVIS LYYLI ELLIP LAURENCE, JUTA KITCHING perega ARMAS KIVISILD ERLI LEPIK LILIAN OLLJUM VELLO PÜSS pastor ANDRES REBANE VIKTOR REMMELG ALAR, MARJE SUURKASK perega KRISTA TANNER VEIKO, MARE TUTTI HARRY, MALL VESIK HEDY WISTER tänuga ja soojade mälestustega saadame teid teele Eesti Panga välja antud hõbemünt F.K. Akeli 150. sünni­ aastapäevaks.

rahukohtunik.

Nõukogude okupatsiooni­või­ mud vahistasid 69-aastase Akeli 17. oktoobril 1940 ja viisid ta Keskvanglasse. Tema ülekuu­ lamine kestis peaaegu aasta.

NKVD vägede sõjatribunali kohtuotsus tehti 2. juulil 1941 ja 3. juulil 1941 kell 01.00 lasti ta teadmata kohas maha, ka tema haua asukoht ei ole teada (võimalik koht on Scheeli krunt Kosel).

Eesti Pank andis Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäeva auks välja hõbemündi, mida esitleti 2. septembril Eesti ­ Panga majas. Hõbedase meene­ mündi kujundas Kristo Koos­ kora. Mündil ühel küljel on fragment Friedrich Karl Akeli portreest, teisel küljel riigivapp ja tema allkiri Eesti lipu taustal.

Pärast mündi esitlust asetati

lilled ja süüdati küünlad Roosikrantsi tänaval asunud Akeli kodumajale kinnitatud mälestustahvli juures.

3. septembril asetatakse Tallinna Metsakalmistul asuva riigivanemate kenotaafi juures riigivanem Friedrich Karl Akeli nime ette lilled ja süüdatud küünlad. Kohal on lipuvalve.

Akeli sünniaastapäeval, 5. septembril toimub mälestushetk Akeli sünnikohas Nosi karja­ mõisas. Riigikantselei korraldu­ sel esitletakse Halliste põhi­ koolis „Eesti riigijuhid 1918– 1940/1944“ sarjas ilmunud Priit Rohtmetsa monograafiat ,,Fried­ rich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees“.

Halliste surnuaias pühitse­ takse Akeli perekonna renovee­ ritud hauaplats ja riigivanemale pühendatud kenotaafid.

Sündmuste kalender • Esmasp., 13. sept. TEAS Ööbik alustab lauluharjutustega; info: estomaris@gmail.com.

• Kolmap. 15. ja neljap., 16. sept.

BALTIC HERITAGE NETWORK CONFERENCE VI ,,No topic conference“ Zoomis, eelregistreerimisega.

• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TU­­­TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Möl­ der, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 5. septembril seoses pika nädalavahetusega AGRICOLA kirikus eestikeelset jumalateenistus ei toimu.

Pühapäeval, 12. septembril kell 1.30 p.l. VANA-ANDRESE KOGUDUSE SURNUAIAPÜHA NORTH YORK SURNUAIA N. SEKTSIOONIS. Laulab Heli Tenno. Orelil Juha Tikkanen.

NB! Järgime Ontario provint­ si COVID-19 tervishoiu-reegleid.

Kanname maski ja hoiame vastastikku vahemaad.

Pühapäeval, 19. septembril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 26. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LA­H­K U­M ISE MÄLESTUS­ PÜHA JUMALATEENISTUS.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Kuni 5. septembrini 2021 toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

Alates pühapäevast, 12. septembrist toimuvad EELK To­­ ronto Peetri kirikus igapüha­ päevased armulauaga jumalateenistused algusega kell 11.30.

Pühapäeval, 12. septembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 19. septembril kell 11.30 JUMALA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 26. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva JUMALA­TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

S P ORT

Kanada hokinaised tulid maailmameistriteks Calgarys peetud naiste jääho­ ki maailmameistrivõistlustel alistas Kanada naiskond põlise rivaali USA koondise lisaajal 3:2 (0:2, 2:0, 0:0, 1:0) ja tuli maailmameistriks.

Kuna normaalaeg lõppes v­iigiga, järgnes lisaaeg, kus esimesena jõudis tabamuseni ­ Kanada – kuldse värava viskas Marie-Philip Poulin.

See oli Kanada naiskonnale 10. MM-tiitel.

Pronksikohtumises alistas Soome Šveitsi 3:1 (1:0, 2:1, 0:0).

Turniiri parimaks värava­ vahiks nimetati Anni Keisala (Soome), parimaks kaitsemängi­ jaks Lee Stecklein (USA) ja parimaks ründajaks Melodie Daoust (Kanada), kes oli ühtlasi ka turniiri kõige väärtuslikum mängija.

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeva, 15. augusti LIVE-Jumalateenistus on nüüd järelvaadatav TEBK YouTube’i kanalil.

Pühapäeval, 5. septembril virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 12. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige alustab jutluse sarja „NII NAGU JEE­ SUS’’. Esimene jutlus „Mõis­ ta aegu nagu Jeesus’’. Muusika TEBK Ansambel ja virtuaalkoor.

Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 19. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Näe inimesi nagu Jeesus’’. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 26. septembril VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Kodumaalt lahkumise aastapäev. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Usalda nagu Jeesus’’. Muusika Joshua Bou­tilier ja virtuaalkoor.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Inimene näeb, mis on silma ees, Jumal näeb mis südames (1 Sm 16:7)

Üks lugu räägib ühest vaesest talumehest, kes oma vana ja vae­ vatud hobusega päevast päeva oma väikest ja viletsat põldu haris, selleks et sellest piskust oma ainsamat poega ja iseend elatada. Ühel päeval lasi aga vana hobune, kes peremeest oli aidanud, tema juurest jalga. Ja siis tulid naabrid ja tundsid talle halades kaasa: „Oh ebaõnne!“ Aga talumees ise jäi täiesti rahu­ likuks ja küsis: ,,Kust teate, et see on just ebaõnn?“ Ja järgmisel nädalal tuli hobune koju tagasi, aga temaga kaasas oli kümme ­metshobust. Ja taas tulid naab­rid, kes õnnitlesid talumeest tema suures õnnes. Aga talumees ise jäi taas täiesti rahulikuks ja vas­ tas mõtlikult: ,,Aga kust teie teate, et see on just õnn?“ Poeg püüdis hobused kinni, võttis met­ sikuma neist kümnest ja ratsutas sellega isakodust minema. Aga see hobune oli metsikum, kui see, kes teda ohjeldada püüdis ja viskas poja oma seljast maha nii, et see murdis oma jala. Tulid taas naabrid ja halasid. Talumees jäi taas rahulikuks küsides taas: ,,Kust te teate, et see on just

ebaõnn“ Ja siis alanud sõda ja kõik noored mehed võeti sõtta. Üksnes üksik poeg pidi oma mur­ tud jalaga jääma koju.

Niisugune lugu talumehest, õnnest ja ebaõnnest. Jah, nii see näib olevat, et raske on siinses elus ühe silmapilgu jooksul ot­ sustada, mis meile kasuks tuleb või mis kahjuks. Sageli arvame seda ise teadvat, sageli tunduvad õnn ja ebaõnn olevat läbipaist­ vamast läbipaistvamad – ometigi selgub hiljem, et oleme oma olu­ korra mõistmise oskust ülehin­ nanud. Sest oleme mõelnud ja rääkinud vaid sellest, mis meile nähtav, mis meie silme ees, mis sündimas antud hetkel.

Ometigi on nii, et Jumal lii­ gutab asjad omatahtsi sootuks teisiti paika. Nii võib rõõm peituda ka saladuses – elusala­ ­ duses. Selles, et seosed asjade ja inimeste vahel hoopiski teistsu­ gusemad, sügavamad, saladusli­ kumad, kui me ehk seda algselt mõtlesime.

Jumal näeb neid sündmusi hoopiski teisiti. Tema mõistab toi­munu tagamaid, tema mõis­tab, mis toimumas iga inini­ mese sü­ dames. Olulisim on aga silmale nähtamatu ja see, et elu ja inimeste mõistmine tuleb usust ja usaldusest Jeesusesse Kristusesse.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

Tellige EESTI ELU!

Foto: Aho Rebas

Eesti Noored Rootsis suvepäevad

TIFF 2021 avafilmis teeb kaasa Alison Pill Tänavune, järjekorras juba 46. Toronto Rahvusvaheline Filmifestival algab 9. sep­ temb­ ril ja kestab kümme päeva – kuni 18. septembrini.

Arvestades Covidi-olukor­ raga toimub festival hübriid­ vormis, lisaks võimalusele vaa­ data filme on-line, toimub osa linastusi ka kinosaalides. Kokku pakutakse vaatamiseks ligi 200 linateost, lisaks mitmed kohtu­ mised filmitegijatega.

Eestlastele ehk enim huvi ­ akkuv on see, et festivali ühes p avafilmis teeb kaasa Torontos sündinud eesti juurtega Alison Pill. Tegemist on Michael McGowani hingepuudutava fil­ miga ,,All My Puny Sorrows“, mis räägib kahest mennonii­ diõest ja mille aluseks on Miriam Toewsi samanimeline raamat. Filmis kehastab Yolit Alison Pill, tema õde Elfi män­

Suri endine ROKi president Jacques Rogge 29. augustil lahkus Rahvus­vahe­ list olümpiakomiteed (ROK) aastatel 2001-2013 juhtinud Jacques Rogge (79).

Rogge oli ROK-i kaheksas president, kes juhtis organisat­ siooni enne praegust ROKi presidenti Thomas Bachi. Kuni surmani kandis Rogge ROKi aupresidendi aunimetust.

(ERR/EE)

Alison Pill.

Foto: iDominick, vikipeedia

gib Sarah Gadon. Filmi pressili­ nastused on 9. ja 10. septembril, film linastub Princess of Wales Theatre’i Visa auditooriumis kl 5.30 õ ja 17. septembril kl 7 õ TIFF Bell Lightboxis; digi­taallinastused on 12. ja 16. sep­ tembril.

TIFFi kavas on ka hiljuti Cannes’is grand prix’ga pär­ jatud soome režissööri Juho Kuosmaneni ,,Compartment No.6“, mille stsenaariumi kirju­ tasid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning mille kaasprodutsent on Riina Sildos.

Lugu põhineb Rosa Likosmi samanimelisel raamatul. Kinni­ ­ sed linastused toimuvad 9. ja 11. septembril. Publik pääseb linalugu vaatama 11. septembril kl 6 õ Scotiabank Theatre’is, digitaalsed linastused on 12. ja 14. septembril.

Festivali lähem info: tiff.net

12.-15. augustil pidas noorte­ organisatsioon Eesti Noored Rootsis oma suvepäevi lääne­ rannikul ELA suvekodus Kärr Sämstadis. Sellel suve­ sündmusel peeti ka rahvaüli­ kool teemal ,,30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest“.

Eesti Noored Rootsis (ENR) suvepäevadel osales 18 noort vanuses 15 – 20-a. Neist kaks tulid Eestist. 12 noort tulid otse Metsakodus toimunud laste- ja noortelaagrist Suvekodu, kus nad olid töötanud 12 päeva juhina või olid veel viimast ­aastat kasvandikud. Stock­hol­ mist üle 500 km ja Göteborgist 120 km kaugusel asuvas ELA suvekodus olid pea kõik noored esimest korda.

Suvepäevad andsid noortele võimaluse veeta koos neli suve­ päeva, üksteist lähemalt tundma õppida, täiendada oma teadmisi eesti lähiajaloos ja kultuuris.

Koos maaliti, tehti sporti, käidi saunas ja avastati läänerannikut.

Väljasõit tehti kaunisse Smö­ genisse. Juhendajateks ja lekto­ riteks olid Hain Rebas, Aho Rebas ja Sirle Sööt.

S P ORT

Räikkönen lõpetab F1 karjääri Soome vormelilegend, 17. oktoobril 42. sünnipäeva tähistav Kimi Räikkönen tea­ tas kolmapäeval, et lõpetab selle hooaja järel sõitjakar­ jääri. ,,Nüüd on kõik. See on minu viimane hooaeg F1-s. Tegin ot­ suse eelmisel talvel. See polnud kerge otsus, kuid selle hooaja järel on aeg uuteks asjadeks.

Kuigi hooaeg veel käib, tahan tänada oma perekonda, kõiki minu tiime ning inimesi, kes on minu karjääriga seotud olnud.

Eriti suure tänu võlgnen fän­

Teade Eesti Elu kontor on suletud esmas­ päeval, 6. sep­tembril Labour Day tõttu.

Kimi Räikkönen.

Foto: Aino Siebert

,,Rahvaülikooli korraldamise traditsioon pärineb aastast 1958.

Kuni 1971. aastani peeti seda igal suvel kolm nädalat minister Heinrich Laretei juhtimisel ja Rootsi Eestlaste Liidu (REL) eelkäija Rootsi Eestlaste Esin­ duse korraldamisel Uppsala lähedal Gimo lossis,“ räägib REL esimees Sirle Sööt. ,,Rahvaülikooli peeti ka Met­ sakodus 1988-1991, siis juba koos noortega Eestist“, meenu­ tab Aho Rebas, Rahvaülikooli juht aastal 1988. Rahvaülikooli peeti loomulikult eesti keeles.

Noorteorganisatsioon Eesti Noored Rootsis (ENR) loodi aastal 2019 enne Helsingis, Tartus ja Tallinnas toimunud XII ülemaailmseid eestlaste kultuuripäevi ESTO 2019. ­ Pärast Eesti taasiseseisvumist oli üleriiklik noortetöö Rootsis hääbunud ja vajas uut jõudu. ,,Kolme aastaga oleme saa­ nud noorteorganisatsioonile Stockholmis jõu sisse. Üleriik­ liku noorte kontaktvõrgu jaoks on aga vaja just sedalaadi noorte kohtumisi nagu see siin. Ümarlaua arutelul leidsid kõik

nidele, kes on aastate jooksul mind toetanud. F1 võib minu jaoks küll lõppeda, ent elus on palju rohkematki, mida tahaksin kogeda ja nautida,“ vahendas Räikkönen Instagramis.

Alfa Romeo tiimi boss Fred Vasseur sõnas oma kommen­ taaris: ,,…there isn’t any driver out there like Kimi Raikkonen“.

Jäämeheks tituleeritud KimiMatias Räikkönen alustas oma sõitjakarjääri F1-sarjas 2001. a Sauberis. Järgmisel aastal asen­ das ta McLarenis kaasmaalast Mika Häkkineni ning sai 2003. a karjääri esimese etapivõidu.

2007. aastal liitus Räikkönen Ferrariga ning krooniti debüüt­ hooajal esimest ja ainsat korda vormel 1 maailmameistriks.

2009. aasta hooaja järel võt­ tis Räikkönen kaheks aastaks aja maha ning sõitis rallit ja proovis ka NASCARi. F1-sarjaga liitus ta uuesti Lotuse meeskonnas 2012. a, kaks aastat hiljem liitus ta viieks aastaks uuesti Ferrariga.

Viimased kolm aastat on soom­ lane sõitnud Alfa Romeo (vana nimega Sauber) värvides.

osalejad, et rahvaülikooli tradit­ siooni peaks just ENR edasi kandma ning kutsuma osalejaid ka teistest maadest,“ rääkis Nora Sööt, ENR esimees.

Suvepäevadelt sõitsid osad noored otse Stockholmi eesti noorte oma jalgpallimeeskonna­ ga võistlustele. ENR FC jalg­ pallivõistkond loodi selle aasta kevadel. ,,See on hea võimalus oma eesti sõpradega koos sporti teha ja rääkida eesti keelt,“ räägib Kliment Jürisson, ENR FC juht.

Rootsieesti noortel on head võimalused kohtumiste korral­ damiseks oma kogukonnale kuu­luvates vabaõhupiirkonda­ des. ELA Kärr Sämstadis ja Koitjärve Göteborgi lähistel mahutavad 30-40, Metsakodu ­ 70-80, Veskijärve Stockholmi lähedal ligi 30 inimest. ,,See on väga tähtis meie kinnisvarade jätkusuutlikkusele, et meie noored neid kasutavad,“ leiab Aho Rebas, ELA suvekodu ­juhatuse esimees.

Järgmine rahvaülikool on plaanis korraldada juba järg­ misel aastal juunikuus, ilmselt ELA-s.

SIRLE SÖÖT Rootsi Eestlaste Liit

Ajaloo lühima vormel-1 etapi võitis Verstappen Eelmisel nädalavahetusel peeti esimene F1 etapp pärast suvist vaheaega. Halbade ilmaolude tõttu läbiti Belgia vormel-1 etapil vaid kaks ringi, ametli­ kult 14,008 km ja needki ringid turvaauto taga Kirja läheb see läbi aegade kõige lühema vor­ mel-1 võistlusena. Seni oli kõige lühemaks võistluseks 1991. aasta Austraalia GP, kus läbiti 14 ringi.

Kuna distants läbiti turvaauto taga, siis võistlus lõppes samas järjestuses, millega alustati.

Esikoha sai Max Verstappen (Red Bull), teine oli esmakord­ selt poodiumile jõudnud George Russell (Williams) ja kolmas Lewis Hamilton (Mercedes).

(D/EE) Vormel 1 sarjas on Räik­ kö­ neni nimel 341 starti, 21 eta­ pivõitu, 103 poodiumikohta, 18 kvalifikatsiooni võitu ning 46 kiireimat ringi. (F1/PM/EE)