This newspaper was mailed on Friday, September 3, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 35, 2021
Reedel, 3. septembril — Friday, September 3
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Riigikogu valis Eesti presidendiks Alar Karise Teisipäeval toimunud erakor ralisel istungil valis Riigikogu järgmiseks Eesti presidendiks praeguse Eesti Rahva Muu seumi direktori Alar Karise. Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigi kogu koosseisu kahekolmandi kulist häälteenamust ehk vähe malt 68 riigikogu liikme toetust. Teisipäeval hääletas Karise kandidatuuri poolt 72 rahva saadikut. Hääletussedeleid jagati välja 80, hääletusest võttis osa 80 saadikut. Märgistamata hääletussede leid oli kaheksa, kehtetuid sede leid ei olnud. EKRE 19 saadikut hääletus sedeleid välja ei võtnud, hääle tusel ei osalenud ka haiglaravil viibivad Siim Kallas (Reformi erakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa). Alar Karis astub presidendia metisse 11. oktoobril, kui annab ametivande riigikogus. Pärast valimistulemuste välja kuulutamist sai sõna Alar Karis. Ta tänas nii neid, kes tema poolt hääletasid kui ka neid, kes
Kanada endine peaminister Brian Mulroney pälvis Eesti Kesknõukogu Kanadas kuldteenetemärgi 2. septembril 2021
Foto: Priit Mürk/ERK
seda ei teinud. ,,Presidendina olen heaks partneriks riigikogus nii kõikidele fraktsioonidele kui ka poliitilistele jõududele,“ lisas Karis. Riigikogu esimene hääle tusvoor Karise suhtes toimus esmaspäeval. Seal Alar Karis vajalikku toetust ei saanud – tema poolt hääletas siis 63 saa dikut. Eesti järgmine president Alar Karis (63) on hariduselt mole kulaargeneetik ja arengubio
Ülo Isbergi tunnustati Vabaduse Tammepärja aumärgiga Eesti justiitsminister Maris Lauri tunnustas teisipäeval Vabaduse Tammepärja au märgiga teiste hulgas toronto lasest reservohvitseri, major Ülo Isbergi. Kokku said aumärgi 32 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja
rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvasta tud ning relvastamata vastu panuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jääd vustamisel.
Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg Musta Lindi Päeva tähistamisel, 23. augustil, Toronto raekoja platsil. Foto: AR
loog. Ta on töötanud varem Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ning riigi kontrolörina. Alates aprillist 2018 on ta Eesti Rahva Muuseumi direktor. Esimesena õnnitles välisrii kide esindajatest Alar Karist Soome president Sauli Niinistö, kes kirjutas sotsiaalmeedias eesti keeles: ,,Alar Karis, õnne soovid naabritelt koostöö vaimus.“ (ERR)
Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vaba tahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja seltside töös, et säilitada, jäädvustada ja edasi anda Teise maailmasõja, küüditamise ning vabadusvõit luse minevikulugu; Kaitseliidu taastamise ja tegevusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestus märkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kas vatust ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi vastupanuliiku mise mälestust. „Inimlikest omadustest need kõige austusväärsemad – julgus, leidlikkus, jõud ja oskus seista enda ja teiste eest – seonduvad tamme ja tammepärjaga. Täna tunnustame Vabaduse Tamme pärja aumärgiga Eesti inimesi, kes oma igapäevase väsimatu töö, hoiakute või tegutsemiste läbi esindavad neid inimlikke omadusi,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma kõnes. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva
Montreal. Eestlaste Kesknõu kogu Kanadas andis Montrealis üle endisele peaministrile Brian Mulroney’le EKNi kuldteene temärgi tema teenimise eest Kanada eestlaste ning Eesti Vabariigi heaks, Kanada dip lomaati liste suhete taastamise Eesti Vabariigiga 30. aastapäeval.
Foto: Miller Center, Wikimedia Commons
Hr. Mulroney oli võtmeisik, kes pooldas Balti rii kide iseseisvuse tunnustamist Lääne maailma juhtide seas. 1984. aastal andis hr Mulroney lootust tuhandetele üle maailma kokku tulnud eestlastele Torontos toi munud ülemaailmsel eestlaste festivalil (ESTO 84), kui ta võttis endale kohustuse toetada vaba ja sõltu matut Eestit. Peaminister Mulroney seisis alati kohtumistel teiste Lääne juhtidega Balti riikide vabaduse ja sõltumatuse eest. Lisaks oma toetusele Kanada kogukonda dele, kes põgenesid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riikidest, keeldus ta otsustavalt Nõukogude okupatsi ooni tunnustamisest, hoolimata Nõu kogude Liidu juhtide märkimisväärsest survest. „Hr. Mulroney süstis meie kogukonnale lootust ja inspiratsiooni ning aitas motiveerida meid jätkama võitlust vabaduse eest,“ ütles Eesti aupeakonsul Torontos Laas Leivat. 27. augustil 1991 teatas peaminister Mulroney pressi konverentsil president George H.W. Bushiga Kennebunkportis, Maine’is, et Kanada võtab läänerii kide seas juhtrolli ja „alustab täieliku diplomaatilise suhte loomist Balti riikidega“. Peaminister Mulroney ja tema valitsuse otsus sillutas teed teistele läänerii kidele ja liitlastele Kanada eeskuju järgimiseks. USA tunnustas Balti riikide iseseisvust 2. septembril 1991. „Kanada tänased poliitilised liidrid peaksid võtma hr Mulroney eeskujuks, kuidas Kanada saab tõeliselt särada ja juhtida maailmaareenil,“ ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president Kairi Taul Heming way. „Peaminister Mulroney juhtimine ja põhimõtteline otsus tunnustada kiiresti Baltimaade iseseisvust jul gustas teisi juhte samale seisukohale ja aitas tagada, et Balti riigid ei langeks kunagi uuesti Nõukogude või Venemaa okupatsiooni alla,“ ütles Kesk- ja IdaEuroopa Ülemkogu Kanadas president Marcus Kolga. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas loodi 1952. aastal kui valitud esindusorganisatsioon kõigile eesti päran diga kanadalastele.
