4
EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021
Nr. 35
Mati Sepp: „Peame õppima tegutsema nii, et me ei teeks kahju kaunile Eestimaa loodusele!“ Mets on eestlastele alati olu line olnud. Sõdade ajal on mets pakkunud varju vaen lase eest, mets annab siiani leivakõrvast ja võimaluse kiirest elust välja lülituda, oma „akusid laadida“. Väidetavalt olla üle poole Eesti territooriumist kaetud metsaga. Milline on Eesti metsa olukord? Teede ääres võib näha üha rohkem lageraielanke – suured metsamasinad on seal ka pinnase segi pööranud ja kogu looduslik kooslus on sellistel maatükkidel hävitatud. Metsa raie käib kahjuks täistuuridel ka lindude pesitsusajal. Loodusest hoolivate Eesti elanike seas on viimasel ajal põhjustanud palju pahameelt rii gile kuuluva ettevõtte Riigi metsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus. RMK majan dab üle 30% Eesti metsadest. Metsamajandusest saadav tulu läheb riigieelarvesse. Väideta valt tegutseb RMK säästvalt, aga viimasel ajal on teatavaks saanud üha rohkem tõsiasju, mis selle väite kahtluse alla seavad. Hiljuti šokeeris eestlasi info, et Eestis raiutud metsast müüakse suur osa LääneEuroopasse, kus see lihtsalt põletatakse. See on Eesti loodusressursside raiskamine. Samuti ei tohiks minna kaitsea ladel asuvate põlismetsade kallale. Eesti loodus, metsade liigirikkus on meie üks suuri maid varandusi. Peaaegu mitte kuskil tööstuslikus ja põlluma janduslikus Lääne-Euroopas pole enam säilinud sellist loo duslikku keskkonda nagu on Eestis. Rahvas tunneb üha rohkem muret Eesti looduse ja metsade tuleviku pärast. Viimasel ajal räägitakse sageli, et Eestis käib „metsasõ da“. Kes või mis on Eesti Metsa Abiks (EMA) ja kuidas näevad nemad olukorda Eesti metsa des? „Eesti Elu“ küsimustele vastab EMA liige, metsamees ja looduskaitsja Mati Sepp. Mis on EMA? Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ehk EMA on sõltumatu rahvaliikumine, mis kasvas välja laialdasest rahul ole matusest Eesti metsandus poliitikaga. 2016. aasta 16. detsembril avaldas rahvas Keskkonna minis teeriumi ja Riigikogu ees meelt kuuskede raievanuse langetamise ning kontrolli alt väljunud raietegevuse vastu. EMA eesmärk on viia raiema hud, -tempo ning -viisid met saelustiku jaoks talutavatesse piiridesse ning tugevdada loo dushoidlike huvigruppide posit sioone metsatööstuse omaga võrreldes. Eesti metsade tervise tõsi sesse ohtu seadnud laialdane lageraiemajandus ja pidevalt kasvavad raiemahud on võima lik asendada jätkusuutliku, metsa ökoloogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega arves tava tasakaalustatud püsimet sandusega. Mis on püsimetsandus?
Püsimetsandus on traditsioo niline, metsa kui tervikuga arvestav kodukohapõhine ma jandamisviis. Maastikku rikku vatele rasketele masinatele ja lageraietele eelistatakse mootor saage ning kergemaid masinaid. Odava paberipuu asemel kas vatatakse kvaliteetseid palke, võimaldades metsal looduslikult uueneda. Puukoolides väetistega kasvatatud ning inimeste poolt maha istutatud monokultuursete puupõldude asemel laiuksid meil sellisel juhul liigirikkad, looduslikud ning inimestele nauditavad metsad, mis suu daksid samal ajal ühiskonda ka puiduga varustada. Kuidas sai Sinust EMA aktivist? Ühest küljest on mul au olla kolmanda põlvkonna metsamees ja kolmanda põlvkonna loodus kaitsja, aga mul on ka südames valu. Lapsest saati tiksunud unistus saada Eesti metsame heks on jõudnud sellisesse olu korda, et mul on kurb Eestimaa metsades viibida. Nii palju ahnust on üle käinud meie loodusest. Minu vanaema ja vanaisa, kes Siberist naasid, töötasid võõrvõimu kartes Eestimaa metsades. Aga nad ei hooldanud metsanoorendikke selleks, et meie vabaks saanud põlvkonna ärimehed saaksid looduslikke ökosüsteeme kahjustades kiirelt rikkaks. Eelkõige – minu vana isa ei tallanud Siberit läbi, et tulla Eestisse tagasi metsasid hooldama selleks, et tulevikus saaks see mets elutu biomassi kujul Hollandi või Taani ahju des põleda. Ma ei tegutse EMA-s mitte iseenda jaoks, vaid teen seda ennekõike oma kahe poja tule viku nimel, kuna nemad on täna nii väikesed, et ei saa veel ise loodust kaitsta. Kuid neil on välja kujunenud seisukoht, et metsamehed peavad ka lindu dest hoolima ja säilitama nende kodud, mitte neid alailma maha raiuma, eriti veel linnurahu perioodil Avaldasid hiljuti kõigile eestlastele üleskutse annetada. Miks selline annetus algatati ja mida EMA kampaania abil saavutada loodab? EMA kampaania „5000 an netajat“ sai minu poolt alga tatud käesoleva aasta maikuus. Selle eesmärgiks on, et Eesti maa loodus oleks hoitud ja kaits tud. Me peame ühiselt panema piiri metsade ülemajan damisele ja tooma tagasi kõiki dele Eesti inimestele südamera hu ja kindluse, et meie metsad, jõed, järved ja rabad on lõpuks turvalistes kätes. Me võlgneme selle oma esivanematele. Eesti rahvas võitles välja vabaduse võõrvõimu alt, selleks oli vaja nii julgeid otsuseid kui ka kõlavat lauluhäält. Ja nüüd, selle lehviva vabaduse lipu all, oleme hävitamas Eestimaa loo dust. Kes me eestlastena oleme, kui lubame sellel juhtuda? Ma arvan, et igasugusele ahnusele saab panna piiri, aga selleks tuleb tegutseda ühtse jõuna. Seetõttu kutsusingi kõiki
liituma EMA kampaaniaga „5000 annetajat“. Kui palju inimesi on kam paaniaga juba liitunud ja milleks seda raha kasuta takse? Veebruarikuus tegi Eesti Metsa Abiks liikumisele anne tuse kokku 99 inimest. Juulikuu seisuga toetas meie tööd Eestis juba 285 inimest ja rahaliselt saame arvestada ca 5000-6000 euroga kuus. Suur osa annetatud rahast kulub kohtus käimise peale. Hea õigusabi ongi seotud suurte kuludega – see on asjaolu, mil lega oleme alati arvestanud. Eesti Metsa Abiks läks viimati kohtusse, et vaidlustada Natura 2000 alal toimunud metsaraied. Ainuüksi kaebuste sisseandmise kulu koos riigi maksudega on enam kui 15 000 eurot. Tegemist on väga mahu ka kohtujuhtumiga, kus andsime korraga sisse 10 mastaapset kaebust. Me läksime seda kind lalt võitma, eesmärgiga peatada Natura 2000 looduskaitsealal toimuvad majandusraied, mis kahjustavad meie kõigi ühist vara, looduskeskkonda. Suurettevõtte jaoks on 15 000 eurot väike raha, aga EMA jaoks on tegemist hiiglasliku kulutusega. Ka peab mainima, et sellega kulutused antud kohtujuhtumi puhul ei piirdu. Kuid kui jääme looduskaitsjate na istuma käed rüpes ja midagi ei tee, siis kulusid ei tekiks, kuid loodus häviks otse meie silme ees. EMA töötab valdavalt vabatahtlikkuse printsiibil. Kuidas te sellise hiiglasliku tööga toime tulete? Kui suur on EMA meeskond ja kes sinna kuuluvad? Eesti Metsa Abiks meeskon nas on 11 inimest ja suurem osa EMA meeskonnast teevad tööd vabakutseliste looduskaitsjatena, põhitöö kõrvalt. Igapäevaselt tegeleb EMA asjadega kaks inimest: Helena Eenok ja mina, Mati Sepp. Meie tööülesanded algavad EMA juhatusest ja minu omad lõpevad RMK esin dajatega metsas debatti pidades, võideldes inimeste kodumetsade eest. Looduskaitsja töö hõlmab väga erinevaid tegevusi, muu hulgas peame olema head diplo maadid poliitikutega kohtudes. Töökoormus, millega Helena ja mina iganädalaselt rinda pis tame, on võrreldav suurfirma juhtimisega. Rääkides konkreetsetest sum madest, mis võimaldavad meie igakuist tööd, siis meie kontole on laekunud 2021. a jooksul keskmiselt 4400 eurot kuus. Summa on võrdne ühe harves terijuhi kuupalgaga või jääb sellest isegi allapoole. Selle toe tussummaga proovime rahvaal gatuslikku looduskaitseliikumist hetkel vee peal hoida ning tasu da ka kohtuvaidluste kulusid, et läbi seadusliku tee peatada Eestimaa metsade hävitamine. Kuid tihti jääme looduse kaitsmisel just majanduslikult toppama. Oleme kogu aeg sündmuste tulipunktis. Suurem osa meie meeskonnast töötab
Sügiseses metsas põtrade peibutamist õpetamas.
Mati Sepp endale armsas keskkonnas – metsas.
vabatahtlikena, tasu saamata – majanduslikus mõttes tegutseme kogu aeg hinge kinni hoides. RMK paneb enese reklaa mimise ja PR peale aastas 1,4 miljonit eurot. Metsandussektori liikmetele ei mahu vist kuidagi pähe, et Eesti üks suuremaid ja edukamaid looduskaitse-liiku misi EMA tegutseb hetkel kõigest 4000 euroga kuus. Kui tippjuhtide palgad küün divad sageli üle 5000 euro, siis mina olen tänulik, et saan loo duskaitse tööd täiskohaga tehes tasuks 600 eurot kuus. Arvan, et looduskaitsjate ridadesse ei maksa tulla lootusega raha teenida. Kui oled täiskohaga looduskaitsja, siis pigem peab leidma viisi, kuidas teistelt töö kohtadelt raha juurde teenida, et katta kulutusi, mis kaasnevad looduskaitse tööga. EMA tegeleb paljude asja dega. Hiljuti algatasite Narva kanti planeeritava tselluloo si tehase ehitamise vaidlusta mise. Ehk räägiksid sellest paari sõnaga. Me oleme nii suurte projek tide puhul keerulises olukorras. Ääretult lihtne oleks emotsion aalselt öelda, et ei tohi ehitada ja selle läbi võita paljude loo duskaitsjate poolehoid. Eesti Metsa Abiks on otsustanud loo duskaitse rindel tegutsemist läbi viia teaduslikel alustel, see on meie töö vundament. Kui lähtu da alati teaduslikest argumen tidest, on metsatööstusel väga keeruline meie väidetele vastu saada. Tselluloositehase osas oleme võtnud kindla seisukoha koguda infot ja jagada seda avalikkuse ga. Olukorda raskendab asjaolu, et teadlased ei soovi tehase osas midagi arvata ja ootavad kesk
konnamõjude hinnangut. See valmib aga alles kahe aasta pärast – selle ajani sõuame paljuski tundmatutes vetes, aga proovime sellegipoolest avalik kusele anda võimalikult täpse ülevaate, kuhu arengud tehase osas liiguvad. Millised on EMA tegevus plaanid pikemas perspektii vis? Oleme paika pannud ees märgid, et looduskaitsealade rüüstamisele tuleb Eestis lõpp teha ja seetõttu oleme hetkel Natura 2000 alal toimuvate raietega riigi vastu kohtusse läinud. Natura 2000 alad Eestis on osa Euroopa kaitsealade võrgustikust. Lisaks on üks peamisi eesmärk see, et Eesti Vabariigis kehtivad looduskaitse-seadused saaksid korda ja saaksime välja praakida erinevad „jokk skeemid“, kus juriidiliselt on kõik korrektne (JOKK), kuid tegelik sisu ei pruugi olla eetili selt või looduskaitseliselt õige. Praegune seadusandlus on Ees tis niivõrd sõbralik metsa tööstuse vastu, et massilise linnupoegade tapmise eest kevad-suviste raiete käigus ei saa keegi isegi karistada. Suuremahuliselt metsaökosüs teeme ja mullastikku kahjusta des saab metsatööstus parimal juhul 500 eurot trahvi, aga sedagi väga erandlikes olukor dades. Seaduste parandamine on üks meie suurtest eesmär kidest, see eeldab muidugi head koostööd poliitikutega. Kolmandaks suureks tee maks, millega igapäevaselt tege leme, on Eesti kodanike aita mine ja nõustamine metsade kaitsmise teemal. Üha enam (Järgneb lk. 5)
