Nr. 35
EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Uku Masingu ideedest Euroopa kultuuri hoidmisel Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar Ajakirja „Tänapäev“ numbris 5/6 1940. aastal on avaldatud Uku Masingu kirjutis „Kiriku ülesanne kultuurimandumi sel“. Artikkel on taasavalda tud Uku Masingu raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ (Tartu, Ilmamaa, 1993). Kirjutis valmis ajal, kui Teine maailmasõda oli juba alanud ja Nõukogude Liidu okupatsiooniväed olid Eestis laiamas. Kuid maksis veel Eesti kroon ja lehvis sini-must-valge, kohati kõrvuti punalipuga. Siiski de pressioon süvenes inimeste hinges ja see on tuntav ka kul tuuri kestmisele pühendatud Uku Masingu artiklis. Sõja hin gus ulatus temani koos Herbert George Wellsi 1933.aasta en nustustega tulevikusõjast – tsiviilpommitamisest rahvusrii kide hävimiseni. Kogu kole dusega tuli sõda tema ellu siis, kui ta pärast sõda oli eksperdiks aruande koostamisel Klooga hävituslaagri kohta. Rõhutus on omane ka hiljem Tartus sisepa guluses elavale Masingule, kes 1963.a. kirjutas Linnart Mällile: „Tartu on tyhi tarbetus ja kardan, et ei viitsi mögiseda inimestega läbi normaalseid fakte, mis eksisteerivad ainult nende ajus“. Uku Masing oma erakordse andekuse ja töövõimega oli kui kingitus eesti rahvale. Ta jul gustas eestlasi jääma iseendaks. Tema kaheksakümne aasta tagu seid mõtteid on vaja uuesti läbi vaadata, liiatigi J.V. Jannseni sõnad poolteise sajandi eest pole kaotanud oma kaalu: „Maailm läheb küll targemaks, aga kas ka paremaks, on hoopis iseküsimus“. Võidurelvastumine ei võta tuure maha, luuakse ikka uusi ja võimsamaid hävi
Mati Sepp… (Algus lk. 4)
inimesi pöördub abipalvetega meie poole, kuna info liigub rahva seas, et EMA on asutus, kelle poole pöördudes on reaal selt võimalik abi saada. Oleme aidanud inimesi, kes on võidel nud oma kodumetsade allesjää mise eest ning oleme mitmed olulised metsad koostöös koha like elanikega ka lageraietest päästnud. Kokkuvõttes on kõige suu rem eesmärk see, et õpiksime looduskeskkonnas ühiselt tegut sema nii, et me ei teeks kahju kaunile Eestimaa loodusele. Eestis on tekkinud ka ühin gud, kes üritavad metsade kokkuostuga nende säästlikku ühismajandamist (näiteks Forestly). Kuidas Sa sellesse algatusse suhtud? Arvan, et sedalaadi liiku mised on vajalikud, kuna see
tusrelvi, pidevalt on käigus lokaalsed konfliktid ja keegi ei tea, mis hetkel nad piiri üle tavad. See on väline oht, aga kultuuri ohustavad tema sisesed murendavad trendid, mis on tuntavad Eestiski. Polühistor Uku Masing tõdeb, et just kirik säästis Euroopale kreeka-rooma kul tuu rist teadmisi ja sellised ajaloofilosoofid nagu Boetius (477 – 524 AD, Rooma riigi mees, viljakas autor, Platoni ja Aristotelese tõlkija). Mitte juris tid, matemaatikud, kirjanikud või mõned teised elukutsed. Et näha asju tõeliselt, tuleb üldis tele abstraktsioonidele eelistada detaile. Ilma kirikuta oleksid uhked germaanlased hävitanud kõik, mis andis hävitada, kirjutab Masing. Sest neil ei olnud kombeks luua uusi varasid, vaid riisuda ja kulutada vanad. Kuid nad hoolisid kirikust ja prees treist. Ahned rahvad käitusid nagu lapsed mänguasjade saa misel – vaja oli lõhkuda, et teada saada, mis seal sees on. Teine maailmasõda näitas, et võitlevad pooled ei hoolinud ei kultuuriväärtustest ega pühako dadest, pommitati nii kaitsetut Tallinna kui õnnetut ülerahvas tatud Dresdeni. Klubideks üm berprofileeritud kirikuid siis veel polnud. Masing küsib, kes on siis praegu küllalt arukas ja laia silmaringiga kultuuri säilita miseks tulevaile põlvedele. Ja arutleb, et teadlased võib kõr valdada kohe, sest nad on spet sialistid ja sellised ei saa olla nimetatud ülesande täitjaiks. Kunstnikud ja kirjanikud ka ei tule arvesse – miks, seda võib näha Rooma langusajast. Propa ganda oli oluline siis ja nüüdki. Poliitikuid ta kõne alla ei võtagi. Ainult mõne üksiku meie
võib metsaomanikele pikas plaanis anda võimaluse oma metsasid majandada jätkusuutli kult ning see toetaks ka ökosüs teemi toimetulekut muutuvates kliimaoludes. Kui paljud sellis test ettevõtmistest on ka 10 aasta pärast veel olemas, on keeruline öelda, kuna iga uue asja välja töötamine eeldab algusaastatel meeletus mahus tasuta tööd. Loodan siiralt, et Eesti riik paneb lõpuks oma õla alla ka sellisele metsandusele, mis väärtustaks ökosüsteemide toi mimist. Hetkel toetatakse kah juks ennekõike seda osa met sandusest, mis toob küll raha, aga seda meie kõigi ühise looduskeskkonna arvelt. Aitäh, Mati! Soovime EMA-le palju jõudu looduse kaitsmisel! EMA tegemiste kohta saab rohkem teada ning nende tegevust toetada veebilehel: www.eestimetsaabiks.ee Küsis: LEA KREININ
kirjaniku kohta raatsib Masing öelda, et ta on intelligentne. Ta ütleb, et ollakse veendunud, et oluline ei ole intelligents, vaid veenmisjõud, dogmagoogsus. Tuleb tunnistada selle diagnoosi kehtivust ka taasiseseisvunud Eesti poliitikategelaste kohta. Eriti paistab see silma mõne puhul, kes propagandistlikke fraase ja käibetõdesid puistab. Selles osas mõtleme kahjutun dega üheksakümnendate Riigi kogu märksa haritumatele ja omakasupüüdmatutele liikme tele. Miks selliseid enam pole? Ometigi targad, tublid ja ehk ka ausad haritlased on veel olemas. Masing arutleb, et vaevalt teoloogide hulgas oleks intelli gentsete protsent suurem kui mujal. Kuid siin tuleb appi kirik kui asutus, sest temas üks täidab teise puuduse. Mõnel maal ongi juba nõnda, et kirik ja teoloogid tunduvad jäävat ainsaiks intelligentsikantsideks ega anna alla lõhkujaile. Võiks väita, et kiriku ülesandeks praegusel ajal on otsida üles olemasoleva kultuuri vead ja näidata nad kätte ning anda parandamisvahendid. (Need sõ nad kuuluvad ikka Uku Masin gule ja nad tuleb tuua täna päeva). Masing jätkab: „Kuid sellega ei tule kirik toime, sest osal teoloogidel on küllalt hea elada ka selles lagunevas hurtsikus ja need, kes tahaksid hakata asja põhjast peale, ei suuda seda enam, sest keegi ei hooli nen dest. Seepärast jääb ülesandeks suurendada kõigiti kiriku ja ta ametnike haridust, nende intelli gentsi kasvamist soodustada kõige kiuste. Need haritud ini mesed peaksid suutma midagi vedada läbi tulevast pimedus ajast ja anda võimalused uue kultuuri rajamiseks. Oluline on, et ei oleks vaja hakata peale nii algusest, kui oli iirlasil, rajades euroopa kultuuri“. Viimase lausega seadis Masing lugeja mõistatuse ette – kas iirlased rajasid Euroopa kultuuri ja hoidsid seda Euroo
pa sõdades? Ilmselt polühistori mõte liikus kiirustades, jättes selgitamata väite tagamaa. Ja enam temalt küsida ei saa, miks ta sellise mõtte kirja pani. Tuleb ise otsida ja seda ma püüdsingi. Ehk keegi parandab. Jaan Lahe kinnitab, et Euroopa kultuuri sügavamad juured peituvad vanades LähisIda kõrgkultuurides. Küllap sel lega nõustuksid nii Uku Masing kui temaga samal 1909.a. sündi nud orientalist paguluses Artur Võõbus. Viimase usk Eesti Vabariiki oli nii suur, et EW passiga rändas ta nelikümmend korda mööda Orienti. Ta kirju tas üle seitsmekümne raamatu. Näib, et Masing eeldas oma lugejalt nii ajaloo kui kultuuri loo tundmist. Ilmselt pidas ta iirlaste all silmas kelte, kellest iirlased põlvnevad. Mõnisada aastat eKr peeti neid koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroo pas. Keltide hingel on Rooma rüüstamine aastal 390 eKr. Vahemere äärest valgusid keldi agressiivsed hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale. Iirimaa ei kuulunud kunagi Rooma impeeriumi koosseisu. Kui Julius Caesar vallutas Britannia ja rikas ametlik druiidi religioon oli minema pühitud, läks druiidide tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid. Kristluse vastu võtmine algas Iirimaal 4. sajandi lõpus. Iirimaa jäi kõrvale sõda dest ja germaanlaste vallutusret kedest, mis aitas pühenduda vaimule. VI sajandil saab Iirimaast lääne kultuuri ja õpetatuse kes kus, tema kloostrikoolid valmis tasid ette mandri-Euroopale ristiusu preestreid. Iiri munkade panus varasel keskajal ladina kultuuri säilimisele on märki misväärne. Viikingite röövret ked paraku laastasid iiri kultuuri saavutusi.
Erilise koha omandab Euroo pa kultuur ja tema kaheldavaiks uuendatud väärtused tänapäeval, kus Eesti on saanud juriidiliselt täisväärseks Euroopa Liidu liik meks. Koos maksukohustuste täitmisega peaks Eesti valvama ka Euroopa traditsiooniliste vaimsete väärtuste säilimise üle, et ei tuleks kunagi alustada algusest nagu iirlased. Meie sõnakasutuses viidatakse Euroo pa väärtustele pea iga päev, jättes ütlemata, kas need pärine vad kõik Euroopa Liidu loo misest või oli midagi varem olemas ja millised need siis olid – kristlikud või midagi muud.
Ratasepp võitis Austrias kahekordse ultratriatloni
Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud 70%
Eesti ultratriatlonist Rait Ratasepp võitis Austrias Bad Radkersburgis toimunud ka hekordse ultratriatloni ajaga 20:11.15. Ratasepp seadis ultravõist luse stardi eel eesmärgiks läbida 7,6 km ujumist, 360 km ratta sõitu ja 84,4 km jooksu ajaga alla 20 tunni, eeldusel, et ilma olud seda soosivad. Paraku rattaraja lõpuosas sadas äikese vihma ja see sundis võistlejaid oma kiirust rajal korrigeerima. Parim kahekordse ultratriat loni läbimise aeg jääb Ratasepal 2019. aastasse, kui ta lõpetas IUTA sarja võistlusel sama dis tantsi maailmarekordilise ajaga 19:42.57. (ERR/EE)
Euroopa Liit on jõudnud otsustava verstapostini – 70% täiskasvanud elanikkonnast ehk 256 miljonit täiskasvanut on nüüd täielikult vaktsineeri tud. Vaktsiinitarne-eesmärgi täitis komisjon juba seitsme nädala eest: liikmesriikideni jõudis juuli lõpuks piisavalt vaktsiine, et 70% ELi täis kasvanud elanikkonnast täieli kult vaktsineerida. Euroopa tiim (Team Europe) on panustanud ligikaudu 3 mil jardit eurot COVAXi mehhanis mi, et tagada vähemalt 1,8 mil jardit vaktsiinidoosi 92 madala ja madalama keskmise sisse tulekuga riigile. Praeguseks on COVAXi kaudu tarnitud üle 200
miljoni doosi 138 riiki. Et olla valmis uuteks viiru setüvedeks, peab ka järgne vateks aastateks tagama piisavas koguses vaktsiine, sealhulgas kohandatud vaktsiine. Seepärast sõlmis komisjon 20. mail BioNTech-Pfizeriga uue lepin gu, mis näeb ette 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tarnimise selle aasta lõpust kuni 2023. aastani. Samal eesmärgil on komisjon sõlminud uue lepingu Moder naga 150 miljoni doosi tarni miseks. Liikmesriikidel on võimalus müüa või annetada vaktsiini doose abi vajavatele riikidele väljaspool ELi või COVAXi mehhanismi kaudu ning aidata sellega suurendada vaktsiinide kättesaadavust kogu maailmas.
S P ORT
Olen kirjutanud mõõtmatust kahjust, mida tekitatakse pere kondade lõhkumisel ja vabaar mastuse levitamisel kõrvuti inimõigustega. Propagandama sin pakub noortele turvalist seksi, neid õhutatakse rahulda ma oma instinkte ja lõhutakse abielusuhete väärtust. Kas see ongi euroopalik kul tuur? Kas Uku Masingu prog rammilised ideed aitavad p üsida Euroopa kultuuril, mille aluseks peaks olema vaimukultuur? Kas Eesti võiks täita täna samu üles andeid mis Iirimaa varasel kesk ajal? Kas inimlike vigade ja väärsammude kõrvaldamise jätame omakasupüüd likult Ju mala hooleks? Kas hakkame ka sutama visionäär Uku Masingu üleskutset kirikule Euroopa kul tuuri hoidmisel? Koroona ja muutuv kliima v õivad olla üler ahvastatud ja ülelinnastunud Maal egiptuse nuhtluste al guseks. Pill tuleb pika ilu peale. (Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. 08. 1909 Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes on tuntud oma tegevuse ja töö poolest teo loogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkondades. Ta oli ka tuntud polüglott, kes oskas umbes 60 keelt ning on tõlkinud 20 keelest.)
(PM/EE)
