This newspaper was mailed on Friday, September 9, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 36, 2022
Reedel, 9. septembril — Friday, September 9
www.eestielu.ca
Eesti peaminister pälvis maineka Hayeki fondi auhinna Pühapäeval, 4. septembril anti demokraatlike väärtuste kaits mise eest Eesti peaminister Kaja Kallasele, Läti peaminis ter Krišjānis Kariņšile ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėle Berliinis toimunud pidulikul tseremoonial üle rahvusvaheline Friedrich Au gust von Hayeki fondi auhind. Auhinna andis Balti riikide peaministritele üle Saksamaa Liitvabariigi endine president ja Hayeki fondi esimees Horst Köhler. Kaja Kallas ütles oma tänu kõnes, et Eesti edusammud viimase kolme aastakümne jooksul on tingitud väga palju dest teguritest. „Kõige olulisem on olnud meie inimeste soov ja sihikindlus otsida paremat elu ja ehitada üles parem ühiskond. Lisaks on Eesti valitsused läbi mitmete valimistsüklite järginud järjekindlalt põhimõtteid, mida rõhutas ka Friedrich Hayek. Nendeks on olnud läbimõeldud maksu-, eelarve- ja finantspolii tika. Samuti avatud turumajan dus, mis edendab tugevat konkurentsi ja vabakaubandust ning pühendumus õigusriigi põhimõtetele ja korruptsiooni
Foto: Thomas Trutschel, Stenbocki Maja
vastasusele.“ Peaminister tõi välja ka selle, et Euroopa demokraatlike väär tuste kaitsmine on täna sama aktuaalne kui Eesti taas ülesehi tamise ajal. Kallas lisas: „Siinkohal soo vin taas rõhutada, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei ka dunud kuskile tema imperialist lik ideoloogia. Ukraina pole ühekordse valearvestuse ohver. Oleme tunnistajaks Kremli pikalt kavandatud tegevusele, mille eesmärk on naaberriikide üle toore jõuga kontrolli
Eestlanna Kristin Tattar krooniti kettagolfi maailmameistriks Eesti kettagolfimängija Kristin Tattar tuli Ameerika Ühend riikides Emporias esmakord
selt maailmameistriks, lõpp tulemuseks -38 alla par’i. Tiitlivõistlusel osales 75
saavutamine olenemata hinnast, mida see endaga kaasa toob.“ Lõpetuseks rõhutas pea minister, et neil, kes jagavad Venemaaga ühist piiri, on erinev kogemus ja arusaam, kui neil, kellel on palju paremad naabrid. „Eesti ehitas üles demokraatliku riigi jälgides muuhulgas ka Hayeki põhimõtteid ning kuu lates oma rahvusvaheliste sõprade ja nõuandjate õpetusi. Ehk on nüüd käes aeg, mil kuu latakse ka meid,“ sõnas Kallas. (Järgneb lk. 3)
naist, viie päeva jooksul mängiti viis 18-korvilist ringi. 30-aastane pärnakas sai esi mesel nelja ringil tulemused 58, 66, 64 ja 58 ning finaalis, kus osalesid 31 paremat, oli tema skoor kõigist konkurentidest parem ehk 59. Tattari ühe ringi keskmine oli MM-i kõigi aegade parim. Eestlanna tegi kokku 305 viset ja edestas lõpuks kaheksa viskega soomlannat Henna Blomroosi ja 13 viskega ameeriklannat Holyn Handleyt. Tattar saavutas eelmise aasta MM-il viienda koha ja 2019. a oli ta kuues. Euroopa meistri võistlustel tuli ta eelmisel aastal hõbedale ja 2018. a pronksile. ,,See tunne on imeline. See ei tundu nagu päris. Kas keegi ärataks mind sellest unenäost?“ kommenteeris Tattar pärast võistlust. ,,Ma tunnen, et ketta golf on minu teema. See jõudis minu ellu igas mõttes täiuslikul momendil. Ma tunnen, et ajan õiget asja.“ (ERR/PPM/EE)
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kuninganna Elizabeth II 1926–2022 Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes ühtlasi oli ka Kanada riigipea, suri nelja päeval, 8. septembril Šotimaal Balmorali palees. Ta oli kõige kauem valitse nud briti monarh, jõudes tähis tada 70 aastat troonilpüsimist. Kuninganna lahkumisest tea tas Buckinghami palee oma teates, öeldes: ,,Kuninganna suri täna pärastlõunal rahulikult Balmoralis. Kuningas ja tema abikaasa jäävad Balmorali ja naasevad homme Londonisse.“ Esimesena vahendas uudist BBC. Elizabeth II sündis 21. april lil 1926. aastal. Ta sai kuning annaks 6. veebruaril 1952 pä rast oma isa, kuningas George VI surma. Ametlik kroonimine toimus 2. juunil 1953 West minster Abbeys. 9. mail sel aastal täitus Elizabeth II ametisse astumisest
Vene ja Hiina spioonide tabamine ja süüdimõistmine: Eesti kogemus Toomas Eichenbaum Pealkirjas nimetatu oli 1. sep tembril Toronto Ülikooli Munk School of Global Affairs and Public Policy’s peetud loengu teema. Seda esitas lektor dr. Ivo Juurvee, kes on Tallinnas asuvas Rahvusvahelise Kaitseuurin gute Keskuses (International Centre for Defence and Security) teadur. Loengu korraldaja ja moderaator oli Toronto Ülikooli Eesti õppetooli juhataja profes sor Andres Kasekamp, kes tutvustas esinejat ning andis ülevaate Juurvee akadeemilistest õpingutest ja uurimisrollidest. Alates Nõukogude Liidu lagu nemisest 1991. aastal on jätkuvalt suureks murekohaks vaenulike režiimide ohud ja sekkumine lääne demokraatlike riikide julgeolekusse nende spionaaživõrgustike kaudu. Juurvee loengus anti üle vaade spionaaži ulatusest Eestis viimase 30 aasta jooksul, spioo nide profiilist ja Eesti vastuluure aparaadist. Samuti käsitleti, mida on vaja spioonide jälitamiseks, paljastamiseks ja süüdimõist miseks. Võrdluseks esitati ka teavet spioonide jälitamise ja süüdimõistmise ulatuse kohta teistes lääneriikides.
Foto: vikipeedia
70 aastat ja 92 päeva ning ta möödus seni teisel kohal olnud Liechtensteini vürstist Johann II. Kõige kauem on monarhina ametis olnud Prantsuse kunin gas Louis XIV, kes valitses riiki 72 aastat ja 110 päeva. Kuninganna 70. valitsusaasta (Järgneb lk. 14)
Alates 2009. aastast on Eestis tabatud ja süüdimõistetud üle 20 spiooni. Juurvee sõnul asetab see Eesti spioonide püüdmise ja süüdimõistmise poolest NATO riikide etteotsa. Sellel pingereal on mitu võima likku põhjust: Balti riikide geo poliitiline olukord Venemaa suhtes, vene keelekasutuse levi mus Eestis ja suhteline tähtsus välisagentide jälitamisel Eestis võrreldes teiste lääneriikidega. Mõnedes teistes lääneriikides võetakse spioonide tuvastamisel ette leebemad sammud, näiteks nende isikute riigist väljasaat mine. Enamikul Eestis süüdi mõistetud spioonidest on side med Venemaa kolme peamise luureagentuuriga (FSB ehk sise julgeolekuagentuur, GRU ehk sõjaväeluure ja SVR ehk välisluureagentuur). Samuti on olnud paar spiooni, keda süüdis tatakse sidemetes Hiina (Järgneb lk. 4)
Ivo Juurvee.
Foto: Kai Kiilaspea
