Nr. 36
EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022
11
Metsaülikooli tigu teoks (II) Vesteldes telefonitsi MÜ juhataja ja värskelt ülikolli päl vinud Maimu Möl de riga kaks päeva pärast Metsaüli kooli lõppu, ütles ta, et viibib endiselt MÜ KOOKONIS (cocoon). Kui kaua kestab too kaitsev kest? See tunne, mis tekib ühte kasvanud perena eesti metsa paralleel- ehk rööpreaalsuses. Kogutud pa gas võib olla kerge Põhja-Ameerika argi tuultes minema puhutud saada küll, kui ei hoia ise kahe käega kinni. Kinni tek kinud sõprustest, inspiratsi oonist, energiast, kee lest ja hingepuhastavast seisust, mis eraldatuna loodu ses nädala jooksul koos tekkis. Õnneks on võimalik kuulata imetabaseid MÜ loenguid igal pool ja iga kell ürituse kodule hel. Mitte küll veel tänavusi, aga virtuaalse MÜ klassika 100 loengut: https://www.eesti.ca/ mu/klassika/ Digitaalselt on talletatud Ivar Ivaskit, Ilse Lehistet, Tönu Parmingut, Heinosid – Susi ja Sillastet –, ehk kulda alates aastat 1968. Palun väga! Igal pärastlõunal jaotus Metsaülikooli rahvas huviringi desse. Rukkileiva- ja verivors
Kui oodatud mesinikust lektor ei pääsenud metsa, oli imekombel Miku Linkruusil hiljutine esitlus (põhimõtteliselt loeng) pildimaterjaliga sülearvutis kaasas! Ja nii seda ühiselt tõlkima asuti. Miku rääkis Toronto uute ühistranspordi koridoride loomise võitudest ja valudest. Mitme projekti raames töödejuhatajana töötanuna oskab ta rääkida igast vaiast ja linnupesast ning tegi seda imepäraselt laveerides eesti ja inglise töö keele vahel. Foto: Tauno Mölder
Sissiküla ehk suure sauna rajal näitas eesti lihhenloloog ehk samblikuteadlane Kristiina Mark KÕRVsambliku (smooth rock tripe, Umbilicaria mammulata) naba, millega ta kalju küljes ennast kinni hoiab. Ladinakeelse nime esisõna kinnitab nabafakti, mis suurepäraselt sauna minekuga sobib. Antud samblik on üks maailma suurimaid. (Ei ma pole suures saunas käind, ega kõrv sambliku naba näind.) Foto: Riina Kindlam
titegu said läinud nädala lehes juba mainitud, veel sai matkata (bioloog Maret Tae ja sambli kuteadlane Kristiina Mark Tartust), kanuutada (Robert Hiis), maalida maale ja mängi da malet (Jaak Järve), kogeda ja õppida massaaži (Tiina Hiis) ning maitsta turbarabajooki ehk viskit. Marylandist 11-ndat kor da kohale sõitnud Agu Etsi šoti viskide maitsmise huviringis ,,neile, kes peavad lugu maits mis- ja haistmismeelte proo vilepanekust“, meenutati muu seas vanasõna, et vesi jääb veeks, vili jääb väeks. Allan Luiker pakkus hiljem ühe-päe va-huviringi näol ka kohalike kanada viskide degusteerimise võimalust. Kaks korda toimus ka mõt lusring (mindfulness) ehk kohal oleku praktika Jaan Sudaku juhendamisel. Pika vaimse tee konna läbimisel võib õnnelik hing jõuda valgustuseni (enlightenment), MÜs jõudsid pal jud mingilgi määral käega kat sutavalt enLICHENment’ini ehk samblik-selguseni. Kaks loengut, mille osaks nädala lõppedes veel saime, oli kunstnik, kirjastaja ja väliseesti kunstigalerist Jaak Järve ,,Kui das Tartu Pallase kunstikooli l õpetajad alustasid Eesti Kunstnike Koondise Torontos 1956. aastal“ ning välk-asen duslektor Miku Linkruusi esit lus oma tööpõllust – Toronto põhjaosa läbivatest ühistran s pordisõidukite trasside ehitu sest. MÜ nädalasse satuvad tihti märgilised tähtpäevad: Eesti taasiseseisvumispäev (20. aug.) ning musta lindi päev (23. aug.), mil 1939. aastal Moskvas allkirjastati Molotovi-Ribben tropi salaprotokollidega pakt. Tänavu langes MÜs koosoldud aega vaid viimane, mille puhul koguneti Anton Õunapuu väl jakule püstipäi mälestama, mis meilt võetud ning mis siiski meile jäi. Mälestati ka meilt vii mastel aastatel võetud kalleid MÜlasi, teiste seas armastatud hiievana Margus Tae, maestro Taavo Virkhaus, teatriteadlane Mardi Valgemäe ja Markus Hess, kes 1986. a. algatas musta lindi päeva tähistamist Torontos ning millest kasvas rahvusvahe line ettevõtmine. 2008. aastal
Võlujook. Ulgu-Eesti suurlaagrite meenetasside sarjast tuli juhtu misi rahvatantsuproovi Lake woodis USAs 1967. a. peetud Koguja suurlaagrit meenutav tass. Samal suvel toimus ka esimene Metsaülikool. Nüüd täitus tass Nõelamängu laulusõnadega, mida lõpupeo esinemiseks harjutasime. Foto: Riina Kindlam
Kolm pillimeest on juba pidu missugune! Vasakult: külalised Eestist Kristjan Kannukene ja Henrik Hinrikus ning MÜ sagedane rütmiseadja Olavi Kelle. Henrik sõitis kohale Chicagost, kuhu ta MÜ kesknädala peo järgselt ka tagasi kihutas. Nõutud pillimehe elu pole kerge, ent lend on kõrge ja meeldejääv. Foto: Mölder
kuulutas Euroopa Parlament musta lindi päeva üleeuroopa liseks kommunismi- ja natsis miohvrite mälestuspäevaks.
,,Peaaegu kõige parem olukord, sest kõik oli eesti keeles (ainult kaks juttu inglise keeles) ja pal jud inimesed (kanadalased) ei rääkinud nii kiiresti ja nad ka Appi tõttab KEELESÕPS sutasid kergemaid sõnu. Nii et Tänavu haaras kinni võima jah, minu keel läks kindlasti lusest kasutada väljakuulutatud paremaks.“ Ta helistas selle kin keelesõpsi (language buddy) nituseks oma sõbrale, kes talle tuge noormees Alexander MÜd soovitas ning Juku märkas Gonneau, kes oli esimest korda kohe keelekümblustünnist (imKotkajärvel. Keeleliselt end vei mersion) saadud läiget. Kaugemate lähtepunktide di ebakindlalt tundvad inimesed kirev jaotus metsas oli tänavu on alati teretulnud MÜsse. Me kõik kõigume sellel keeleoksal järgmine: vähemalt 12 inimest ja pidevalt õpime koos. 26. au Eestist, 7 USAst, üks Türgist ja gusti lehes ilmus Alexist foto, üks Kenyast. kus ta oli esimesel õhtul rinnale Lõpetuseks mõned kingitud võtnud oma vanaisa Edgar mõtted. Helilooja ja muusik Leesi akordioni. Edgar aitas Kristjan Kannukene: ,,Mind vanemskaudina Kotkajärvet just paelub see vaba õhkkond ja 1950-ndatel rajada ja lõpetas see sõprus siin. Kuidas me metsas käimise vanaskaudi oleme õlg õla kõrval. Ja et on Lembitu lellena. nii häid teadlasi ka siin. See on Ning kui ilmub keegi, kes mõnes mõttes nagu vennas hakkas eesti keelt õppima alles tumine, et on ühine vaimsus! Ja kahe aasta eest, koroona- muidugi see loodus. Loodus annab sellele vaimsuse tekkele pandeemia ajal (küll Toronto Ülikoolis) ning temast saab nii palju juurde. Annab sellele pliksti-plaksti täitsa oma poiss, elu. Loodus on ja ei ole ka kellega ei tule mõttessegi mida Eesti moodi. On kodune tunne, gi muud kui eesti keelt rääkida, välja arvatud see aluskalju.“ tundub, et kõik on tõepoolest (Kanada kilp ja kilpkonnad.) võimalik. Will, eestistatud ni Rahvatantsuõpetaja Toomas mega Viljar, avaldas arvamust, Parra: ,,See on siiamaani et MÜ oli tema jaoks täiuslik. hoomamatu, kui suur see eesti
kogukond siin on. Olen siin Eesti kohta rohkem õppinud kui Eestis. Hea on vaadata Eestist väljapoole, vaadata siitpoolt sinna ja huvitav on kuulda inimeste lugusid, eriti põgene misest. On tunda, et vanemad inimesed naudivad selliste lugude rääkimist.“ Deborah elab Washingtoni lähedal. Teda meelitas esma kordselt MÜsse tema korporat siooniõde Indlast: ,,Kui Helena ei ütleks ja ma ei teaks oma isa poolt, kui tore siin on, siis ei teaks, et on olemas selline aare, armas aare. Ärge kartke siia tulla keele pärast. Ärge arvake, et teie keelest ei piisa. Igaüks võtab sellest, mida võib ja kõik teised, kes on siin, aitavad. MÜ tuleb sinule vastu, sinu tase mele. See MÜ õhk voolab ringi vabalt ja tõstab. See on tore, et enamus inimesi siin tunnevad teineteist, aga nad on kõik avatud mulle. Siin ei ole ainult loengud. See on kultuuriallikas, kuhu tullakse jooma.“ Ehk siis allikast. Turbavett, samblaleotist ja kama. Üks pro fessor täheldas: ,,Joomarlust on palju vähem.“ Tõusud-mõõnad järveski.
Venemaa tahab korraldada oma ,,olümpiamängud“
medali tulemusega 510 kg. Mikomägi küki tulemus oli 185 kg, lamades surumises 115 kg ja jõutõmbes 210 kg. Kõik tulemused on ka uued Eesti rekordid. Jõutõmbe 210 kg on ka Eesti avatud naiste klassi uus rekord, see tulemus tõi ka jõutõmbe üksik-ala väike kuld medali. (ERR/EE)
Venemaa on teatanud, et planeerivad 2024. a suvel kor raldada ,,sõbralike riikide“ mängud, mis peaks olema alternatiiv Pariisi olümpia mängudele. Venemaa sportlastel keelati rahvusvahelises spordis osale mine vahetult pärast seda, kui riik 24. veebruaril Ukrainasse tungis. Rünnak toimus vaid mõni päev pärast Pekingi tali olümpiamängude lõppu. Seetõttu ei olnud Venemaa sportlased märtsis Pekingis pee tavatele paraolümpiamängudele oodatud. Venemaa korraldas alternatiivina oma sportlastele sarnased võistlused. Nüüd on samalaadne üritus plaanis 2024. a suvel, mil spordimaailma tipud võtavad omavahel mõõtu Pariisi olümpiamängudel. Venemaa asepeaministri Dmitri Tšernõšenko sõnul osa leksid mängudel lisaks Vene maale ka nn sõbralikud riigid, näiteks Valgevene. (PM/EE)
S P ORT
Eestlane tuli klassikalises jõutõstmises noorte maailmameistriks
VAHENDAS RIINA KINDLAM, TALLINN
Türgis toimunud noorte ja juunioride maailmameistri võistlustel klassikalises (va rustuseta) jõutõstmises tuli maailmameistriks Eesti noorte koondise liige, Häädemeestelt pärit Markus Lehtla. Lehtla võistles kaalukategoo rias 120+ kg ja tema tulemused olid järgmised: kükk 230 kg, lamades surumine 175 kg, jõu tõmme 245 kg ning kogusumma 650 kg. Järgmine konkurent jäi Lehtlast 17,5 kilo kaugusele. Lehtla püstitas igal alal ka uued Eesti rekordid ning sai kükis ja jõutõmbes väikese (üksik-ala) hõbemedali ning lamades surumises kulla. Samal võistlusel võitis Eliise Mikomägi varustusega jõutõst mises naisjuunioride klassis Markus Lehtla. kuni 76 kg kategoorias hõbe Foto: Eesti Jõutõsteliit/ERR
