Nr. 36
EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022
13
Kodugrupi „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“ 10. sünnipäev väikeste ja suurte sünnipäevad. Aastate jooksul on välja Erainitsiatiivil tegutsev kodu kujunenud meie linnakeses grupp „Eesti keele huvilised elavatest prantslastest fännklubi, Prantsusmaal“ alustas 3. sep kes ka aeg ajalt meie üritustest tembril Guermantes’is oma osa võtavad. Näiteks käime eel 10. kooliaastat. Grupp sai neval kokkuleppel meie tänava kunagi loodud eesmärgil, et naabritele mardi- või kadrijook lapsed saaksid rääkida eesti su jooksmas, mida nad väga keeles ja tundma õppida Eesti ootavad ja Eesti halloweeniks kultuuri ja rahvakalendri nimetavad. Laulame mardilaulu, päevi. puistame teradega õnne ja Grupi loojana panin Face lööme tervisevitsaga tervist. booki kümne aasta eest üles Üks naabrinna kogus meie kutse, lootuses leida oma tütre visatud viljaterad portselantoosi, vanuseid väikeseid eestlasi, sest sest õnne ei saavat ju lihtsalt sotsiaalne suhtlus omaealistega tolmuimejasse imeda või harja on keelearengu juures lapsele ga kokku pühkida ega minema äärmiselt oluline. Endast andsid visata. Covidi tõttu ära jäänud teada kolm toredat peret, kus mardijooksudest tundsid prants kasvasid 3-aastased poisid, lased väga puudust. kellel ema eestlane ja isa Ka tütre prantslastest klassi prants lane, ühel isa ka iiri- kaaslased on olnud kaasatud inglise päritolu. Meie oma peres erinevatesse Eestiga seotud te on isa sakslane, ema eestlane ja gevustesse ja koos on osaletud elame hoopis Prantsusmaal. Eesti konkurssidel. Nii joonista Aastate jooksul on peredesse sime lasteaia-astmes Eesti lippu lapsi juurde sündinud ning ja meisterdasime suitsupääsu meiega on ühinenud uued sega kest, algkooliastmes osalesime rahvustest lastega pered, aga ka mitmetel Lasteekraani joonis eestlastest täiskasvanud. tusvõistlustel, üleilmse eesti Käime tavaliselt koos kord keele nädala raames õpetasime kuus laupäeviti ja tähistame kohalikus koolis eesti keelt ja tänaseni igal kuul vastava osalesime tütre Greta loodud laupäeva läheduses olevat laulu „Armas Eestimaa“ ühis kalendritähtpäeva. Igaüks toob laulmisel. Muide, prantsuse kohtumistel kaasa midagi ühi lapsed laulsid täiesti aktsendita sele pidulauale, mis on hea ja ja tervitavad mind kohtudes parema all alati lookas. Laste eesti keeles! Algatasime Guermantes’is ka jaoks saab ette valmistatud Teeme ära! koristusaktsiooni, käelisi-keelelisi tegevusi, mis mida viime läbi märtsi lõpus. vastavad selle kuu kalendritäht Nimetame seda kevadiseks päevale. Tutvume vastava kom suurpuhastuseks. Meiega on bestikuga, joonistame, meister ühinenud ka naaberlinnakesed dame, laulame, tantsime, tun neme rõõmu heast seltskonnast Gouvernes ja Conches. Sep ja Eesti toidust. Nii oleme koos tembri kolmandal nädalal osa tähistanud teadmiste päeva, leme koos Maailmakoristus õpetajate päeva, mardi- ja päeval, et taas oma linn puhta k adr ipäeva, jõule, kolme maks saada. Aktsioonides osa kuningapäeva, sõbrapäeva, vast levad kõige aktiivsemalt kohalik lapäeva, EV aastapäeva, liha lasteaed ja algkool, kus Teeme võttepühi, emadepäeva ja ära! ja Maailmakoristuspäeva jaanipäeva. Loomulikult saab tutvustamas oleme käinud. Iga ühiselt ära peetud ka kõigi osaleja on alati saanud tänukirja
Mailis Sütiste-Gnannt
ja Eesti Kalevi šokolaadimedali oma panuse eest puhtama loo duskeskkonna jaoks. Kohalik prügikäitlusfirma toetab osale jaid ühekordsete joogipudelite ja sisseostukottidega lastele ja suurtele. Covidi ajal saime kokku vähem, aga samas sai korralda tud erinevaid kohtumisi veebi vahendusel ja postitatud tervitu si, fotosid meie FBi kodulehel. Suur oli rõõm, kui 3.sep temb ril taas täies koosseisus õnnestus 10. a minijuubelit tähistada ja kooliaastale koos
hea hoog sisse lükata. Lapsed ja suured joonistasid, kirjutasid seekord, mis neile meie koh tumistelt on meelde jäänud: jaanilõke, sõbrad, Eesti lipp, mängud, vanalinna tornid, koo lialguspeod, mardipäev, jõulud, sõbrapäeva südamed, munade värvimised, ühine pidulaud, täis kõht, imelised maitseelamused, kartulisalat, Pavlova tort, vastla kuklid, Eesti laste laulud ja saated, hea tuju, head lapsed, super toredad inimesed ja sõbrad, kollane nahkdiivan… Seda loetelu võiks veel pikalt
jätkata. Ilm soosis meid ja saime aias pidulaua katta ning sealt ei puu dunud loomulikult kiluvõilei vad, erinevad aperatiiviampsud, traditsiooniline heeringatort, kartulisalat, porgandi- ja kapsa pirukad, võrratu soolane keeks, grillvorstid ja -liha, kotletid ja küpsise-kohupiimatort number kümne ja küünaldega, mille lapsed ühiselt ära puhusid. Lapsed said õues Mjölkky’t mängida ja täiskasvanud mõnu sasti juttu vesta. Guermantes, 7.09.2022
Rahvaloendus: Eestis on peresid vähem, kuid nende keskmine suurus on kasvanud 2021. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on pere sid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45%-s perekon dadest, 16% Eesti inimestest elab üksi. Perekondi on Eestis kokku 341 995, kuid ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem – 561 655. ERRi portaal vahendas Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhti Liina Osilat, kes selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuulu vust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. ,,Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik ini mene, pere või mitu inimest ja mitu peret. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Pere konnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,“ ütles Osila. Keskmises Eesti peres elab 2,94 inimest. Perede arv on viie protsendi võrra väiksem 2011. a loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud (2011. a oli see 2,74).
Eesti peredest on 49% kahe liikmelised, 22% kolmeliikme lised, 20% neljaliikmelised ning ülejäänud üheksa protsenti on viie- või enama liikmelised. Perekondadest 55% moodus tavad abielus paarid, 27 % on vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18%, kellest üksikemapere kondasid on 16% ning üksikisa perekondi kaks protsenti. Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45%-s pere kondadest, üksikvanemaga pere des elab lapsi kokku 36 939. Perekonnad jaotuvad abi elu paaride perekondadeks, vaba abielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekon dadeks. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi, ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta. Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28% kõigist pere kondadest. Abielupaaride perekondi, kelle vähemalt üks alla 25-aas tane laps on 83 878 ehk vee rand kõigist peredest. Registree rimata kooselus elavaid paare, kellel on vähemalt üks alla 25-a laps, on 64 025 (19% kõigist perekondadest). Kui leibkonna keskmine suurus on 2,35 inimest, siis ar vuliselt on kõige rohkem ühe liikmelisi leibkondi – kõikidest
leibkondadest 37%. Samas elab kõige rohkem inimesi ehk 23% rahvastikust kaheliikmelistes leibkondades. Leibkondadest 40% liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi perekonda ei moodusta (näit. õed-vennad; vanaema-lapselaps). 62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades. Enamiku leibkondadest moo dustavad ühest rahvusest ini mesed (88%). Eestlastest leib kondi on 63%, 21 protsenti on venelaste leibkonnad ning neli protsenti muud samast rahvu sest leibkonnad. Ülejäänud on mitmerahvuselised, kusjuures viis protsenti nendest on eestivene leibkonnad, kolm protsenti eesti-muu leibkonnad, kolm protsenti vene-muu leibkonnad ning üks protsent on leibkon nad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moo dustavad eri rahvusest leibkon nad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkon dades. Eesti inimestest 16% elab üksi, 2011. a loendusel oli see 19 protsenti. Üksikute inimeste osakaal sõltub soost ja vanusest, pen sioniealistest naistest elavad üksi pea pooled. Kõige rohkem on üksi elavaid inimesi IdaVirumaal (21%), kõige vähem Tartumaal (13%). Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas (23%) ja kõige vähem Rae vallas (kuus protsenti). (ERR/EE)
