4
EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022
Nr. 37
Eesti pärimusmuusikataevas on säravaid tähti üha rohkem Eesti suvi on rikas festivalidest – kui tahaks, võiks neil käia lausa igal nädalavahetusel. Ka pärimusmuusika festivale toi mub siin ohtralt: Seto Folk, Hiiu Folk, Aigu om! Kõige suurem ja mainekam on Viljandi Folk, just lõppes ka Viru Folk Käsmus. Välismaiste tippesinejate kõrval saab festivalidel nautida üha rohkem suurepärast kodumaist pärimusmuusikat. Täna päeval on muusikas, nagu muu deski valdkondades, žanripiirid väga tinglikud, muusikutel on võimalus särada mitmes erinevas suunas, mahtudes korraga rohkem kui ühe „katuse“ alla – folk, jazz, klassika, rock jm. Kes on siis selle aasta vanad ja uued tegijad Eesti pärimus muusikas? Folgitähed tuntud headuses On ansambleid ja muusikuid, kes tutvustamist ei vaja. Puuluup teeb Kanadas sel aastal juba mitmendat tuuri, rahva janu meisterlik-humoorika neozombie-post-folgi järele ei vähene Eestis ega mujal. Marko Veisson ja Ramo Teder mängivad väikest keelpilli hiiu kannelt (talharpa) ning kasutavad oma muusikas leidlikult luuperit ja muid heliefekte. (Vt ka „Eesti Elus“ 8.11.2019 ilmu nud intervjuud) Viljandi Folgil oli nende kontsert tõeliseks tõmbenumbriks, rekordarv kuulajaid oli Kirsimäe lava ette tihedalt kokku pressitud ja elas kaasa. Pettuma nad ei pidanud. Teine bänd, kes suure rahvamassi Viljandi Folgil lava ette tõmbas, oli Zetod. Setomaalt pärit poisid on oma muusikaga rahvast hullutanud juba peaaegu 20 aastat. Nende jõuline roki-, pungi- ja metallikõlaline päri musmuusika on jõudnud ka seitsmele täispikale plaadile. Zetod on ansambel, kelle pärast tasub minna igale festivalile, kas või maailma otsa. Kuulsaim neist ägedatest seto poistest on kahtlemata Jalmar Vabarna,
kes esinenud ansambli Trad. Attack! koosseisus korduvalt ka Kanadas. Duo Ruut on samuti Kanadas edukalt esineda jõudnud. Katariina Kivi ja AnnLisett Rebane võluvad üsnagi ebatraditsioonilisel viisil helisid välja kandlest, mis seisab kahe muusiku vahel. Duo on tegutsenud juba viis aastat ja saanud selle aja jooksul palju tunnustust. Viljandi Folgil austas nende kontserti oma kohalviibimisega ka Eesti president Alar Karis oma perega. Nõidusliku häälega naised Kanada publikule on hästi tuntud ka särav häälevirtuoos Kadri Voorand, kes esinenud koos mitme kollektiiviga. Viljandi Folgil esitas ta sel a astal ansambli Estonian Voices koosseisus (koos Sander Mölderi, Jonas F.K. ja keelpillikvartetiga FourEst) fantastilise kava traditsioonilise rahvalaulu töötlustest. Kavas kasutati algupäraseid arhiivilindistusi elektronmuusikalikus kastmes. Haarav jazz-popilik esitlus tõi lava ette taas palju fänne kaasalauljaid. Näitleja ja laulja Mari Jürjens mainis nii Hiiu kui Viljandi Folgil esinedes, et ta on õnnelik selle üle, et autorilaul on pärimusmuusika festivalide kavva võetud. Eks kõigil pärimuslauludelgi on kunagi kuskil olnud autor. Mari Jürjensi mahe-sugestiivne, kitarri saatel esitatud looming tõi Viljandis Pauluse kirikusse rekordarvu kuulajaid. Mari Jürjens kirjutab oma lauludele ise sõnad ja viisi. Tema laulu des on sügavat tunnet ja siirust, armastust inimeste ja looduse vastu. Kanadas pole ta kahjuks veel esinenud. Maimu Jõgeda seaded Eesti pärimusmuusikale kõlasid Vil jandi Folgil akordionil ja laulu saatel. Noor andekas muusik oskab pilli ja häälega oskuslikult ning samas väga siiralt
Viiuliduo Leik.
Hypnosis Negative.
Laste ETNO laagri lõppkontsert.
edasi anda vanu lugusid ja isiklikke tundeid. Tema muusikast hoovab nii ergast rütmi, souli ja jazzi mõjusid kui vanu iidseid kõlasid. Muusikasõbrad, hoidke silmad-kõrvad lahti, Maimu on tõusev täht Eesti folgitaevas! Lõõtsabuum Eestis – noored ja vanad Eestis kestab juba pikemat aega lõõtsabuum. Lõõtsaklubi sid tekib nagu seeni pärast vihma, hiljuti kaitses muusikaakadeemias doktorikraadi esimene „lõõtsadoktor“, rahvamuusikapidude juht Juhan Uppin. Lõõts pillimängu saab õppida Viljandi Kultuuriakadeemias, muusikakoolides, pärimusmuusika laagrites ja klubides. Lõõtspill, mille esiemaks on muide suu pill, võimaldab mängida nii meloodiat kui akorde. Kõige kuulsam Eesti lõõtspillimeister oli August Teppo (1875-1959), kelle pillid on tänapäeval hindamatu väärtusega. Lõõtspilli mängu on suhteliselt lihtne õppida, sellest ka pilli suur populaarsus. Lõõtspilli saatel saab mängida kaasahaaravaid tantsulugusid. Ka selle aasta festivalidel sai kuulda palju ansambleid, mis kasutavad just lõõtspilli. Üks tuntumaid on kindlasti Väikeste Lõõtspillide Ühing, mis sai alguse juba Nõukogude aja lõpul ja milles laulab karismaatiline näitleja Marko Matvere. Muusik Margus Põldsepp mängib isegi mitmes ansamblis. Untsakad tähistavad sel aastal oma 30. sünnipäeva, Lõõtsavägilased koondab Mar gus Põldsepa õpilasi. Ka see ansambel on saanud mitmeid auhindu, teinud koostööd kuulsate bändidega (Zetod, Metsa töll jm) ja esineb edukalt kõigil tähtsamatel festivalidel. Viljandi Folgil esines Teppo lõõtspillidega huvitav duo Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus. Ülemakstud rentslihärrad tantsitasid publikut samuti Teppo pilli saatel. Seda mängis Tarmo Noormaa ja laulis Lauri Õunapuu, kes Kanada publikule hästi tuntud folk metal bändist Metsatöll. Sel aastal Viljandi Folgil oli lõõtsa kuulda ka väga paljudes noortes ansamblites, mis tekkinud Viljandi Kultuuriakadee mias või ETNO laagrites (Duo Tuus, Tradimus, Triuka jne), Kihnu saarelt oli Viljandisse esinema sõitnud Kihnu Mare lastegrupp. Noorte tegijate eesotsas särab sel aastal pea kõigil folgi festivalidel esinenud/esinev Uurikad. See on ainulaadne ühest külast pärit ansambel – (Järgneb lk. 14)
Duo Ruut – Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane.
Keelerulett alustas oma uut hooaega Mailis Sütiste-Gnannt Keelerulett alustas 13. sep temb ril uut hooaega. Intergrat siooni Sihtasutuse poolt koroonapandeemia ajal eesti keele õppijatele loodud vir tuaalne kõnekeele harjutamise suhtluskeskkond Zoomis või maldab neil piiratud aja jooksul vestelda juhuslikus grupis, mida juhib vabatahtlik mentor. Teemad selguvad alati alles kohtumisel, mis tagab spon taanse ja vaba keskkonna. Seekordse kohtumise raamteemaks oli „Kodu“, sest nagu üks Keeleruleti korraldajatest Ave Landrat kohtumise alguses tabavalt ütles: „Kõik algab kodust“. Seekord tulidki kõik vestlustubade mentorid ja ka Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev Keeleruleti Zoomi oma kodu dest. Eesmärgiks oli eesti keele rääkimine koduses õhkkonnas. Pärast Ave Landrati sissejuhatust „ühises jututoas“ jagas nn tubade „arhitekt“ Mari Taalmann osalejad väiksematesse vestlustubadesse, kus kõik said end tutvustada ja öelda, kus nad hetkel viibisid. Seejärel vesteldi teemal ,,Mitu kodu on sul olnud? Kus tunned end koduselt? Miks?“. Koduselt tunti end ikka seal, kus on pere ja lapsed, ema, aga ka kass oli oluline kodusoojuse andja ja külmkapp pidi toitu täis olema. Kahe vestlustoa vahepeal kohtuti ühises suures jututoas Integratsiooni Sihtasutuse uue juhataja Dmitri Moskovtseviga, kes rääkis samuti, kus tema end koduselt tunneb ja mis asjad tema kodus olemas on: kitarr, elektritõukeratas ja kass. Kui osalejad teist korda väikestesse jututubadesse jagati,
vesteldi teemal: „Kelle koju tahaksid piiluda? Mida seal teha tahaksid?“ Minu jututuppa sattunud keeleõppijad ei olnud uudishimulikud ega tahtnud teiste kodudesse piiluda. Pigem sooviti minna ajas tagasi ja piiluda keskaegsesse koju ja eelkõige kööki ning taheti seal süüa teha, nt leiba küpsetada. Teine osaleja tahtis minevikku piilumise asemel hoopis tuleviku kodu näha, nt kuidas kodu saja aasta pärast välja näeb ning taas köitis köögiteema – kuidas 100 aasta pärast köögis toitu valmistatakse. Oli ka selline keeleõppija, kes oli töötanud rahvaloendusel ja ka kinnisvaramaaklerina, näinud töö tõttu palju kodusid ning seetõttu enam teiste kodudesse piiluda ei soovinud. Lõpuks paluti vestlusnurka kõigil kirjutada, mida head kellelgi kodus on, mis kodutunde tekitab. Nimetati järgmist: kass, kallis kaasa, kamin, minu pere, diivan, raamatud, koer, lõuendid ja pintslid, lilled, minu tore tütar, kodusoojus, klaver ja maalid, mina, vinüülplaadimän gija jpm. Keeleruletil on keeleõppijaid ja mentoreid alati koos üle terve maailma, nii ka seekord: esindatud olid Narva, Kohtla-Järve, Muuga, Tallinn, Tartu, Kiviõli, aga ka kaugemad paigad nagu Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja isegi Mehhiko. Järgmine Keelerulett toimub 27. septembril kell 17 Eesti aja järgi. Keeleruletid toimuvad iga kahe nädala tagant teisipäeval kuni lõpuürituseni 20. detsemb ril. Kõik keeleõppijad on oodatud Keeleruletil osalema! Rohkem infot Keeleruleti kohta: https://www.integratsioon.ee/ keelerulett
