6
EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022
Nr. 37
Eestis ilmus olümpiaraamat Los Angeles 1932 30. juulil 1932 avati Los Angeleses X suveolümpiamängud. Nüüd, üheksakümmend aastat hiljem, jõudis eesti keelse lugejani nendest mängudest ka olümpiaraamat. Sellega saab järje olümpia raamat „Antwerpen 1920“ ja jätkub sari kahe maailmasõja vahelistest olümpiamängudest. Olümpiaraamatu autor ja sarja väljaandja on tuntud spordiloolane ja spordiajakirjanik Tiit Lääne. Raamatud ilmuvad kirjastuse OÜ Stopper väljaandena. Tegemist on klassikalise olümpiaraamatuga, mida ilmes tavad spordialade ülevaated, põnevad persoonilood, Eesti sportlaste käekäik nendel mängudel ja täielik olümpiastatis tika. „Olümpiaraamat peab olema minu arvates selline, et kui keegi 30 aastat hiljem tahab saada nende mängude kohta infot, siis olümpiaraamat seda ka pakub,“ kinnitab raamatu autor Tiit Lääne. Põhjalikult käsitletakse mängudes ka konkreetse olümpia saamislugu, maailma poliitilist tausta ning ettevalmistusi mängudeks. „Hea sõber Are Altraja soovitas pärast Antwerpeni mängude raamatu ilmumist, millel olid sinised kaaned, et sarja viis raamatut võiks igaüks kanda ühe olümpiarõnga värvi. Nii saabki suvemängude raama-
Pisukesi keelemõtteid Tiina Tamman, Londoni lähistelt Inglismaalt Olin vähe aega Inglismaal elanud, kui sain ühe oma esimestest keelešokkidest. Olin tol hommikul just saanud emalt Eestist kirja, mõtlesin kodule ja kodustele, kui olin teel poodi. Tõstsin juba käe, et poeust avada, kui silmasin uksel sõna „pull“ ja täiesti tardusin. Tigeda pulliga ei olnud mul isiklikku kogemust, ent teadsin, et seda tuli iga hinna eest vältida. Ja alles mitme sekundi järel taipasin, et olen Inglismaal, pullidega ei ole siin mingit pistmist, ja tõmbasin ukse lahti. Aga seda šokki, peaaegu nagu elektri lööki, mäletan veel praegugi. Aastate jooksul olen palju töötanud eesti ja inglise keelega. Inglise keeles on palju rohkem sõnu – iga nüansi jaoks oma, aga mind üllatab ikka veel, et iseseisvuse jaoks on inglastel vaid üks sõna (in dependence), samas, kui meil on neid tervelt kolm: iseseisvus, sõltumatus ja rippumatus (viimast kasutatakse küll harva). Samas üllatab mind vahel, kui palju on neil kahel keelel sarnast. Paljusid asju näiteks „tehakse“ mõlemas keeles: tööd, intervjuusid, toitusid.
tute puhul olema. Kui Ameerika mandrit kujutab punane olüm piarõngas, siis otse loomulikult on seepärast punast värvi ka Los Angelese olümpiaraamatu kaaned,“ selgitab Tiit Lääne. Iga olümpia on tema sõnul eriline ja mitmes mõttes olid erilised ka ammused Los Angelese mängud. „Juba iseenesest 1929. aastal lahvatanud börsikrahh ja ülemaailmne majanduskriis muutis nende mängude kulgu. Majan duslikud raskused ja pikk reis olümpialinna muutsid euroop laste jaoks mängudest osavõtu tavatust keerulisemaks. Osa võtjate arv kuivas kokku. Raha loeti igal pool, kuid ikka leiti võimalus kasvõi paar sportlast teisele poole ookeani saata. Siiski olid need tagasihoidliku osavõtuga mängud, kus mõnel spordialal vajutas see medali konkurentsile ka tugeva pitseri. Samas suutsid ameeriklased müüa olümpiat kordades pare mini kui eurooplased kaheküm nendatel aastatel. Rohkearvulise publikuga teeniti tulu ja võib ainult oletada, milliseks võinuks need numbrid kujuneda majandusliku õitsengu tingimustes,“ kirjutab Lääne olümpiaraamatus. „Aga meie jaoks muutis Los Angelese olümpia eriliseks Eesti sisuline eemalejäämine. Eht eestlaslikult vaieldi viimase hetkeni ja lõpuks esindasid
Mõned sarnasused pole nii palju keelelised kui kultuurili sed. Olen ammu tahtnud teada, miks oskab eestlasest ema-isa väikesele lapsele öelda: võta emme/issi käest kinni, niisama kui ingliskeelne vanem ütleb: take mummy’s/daddy’s hand. Olen seda tähele pannud, sest omal ajal, kui mu lapsed olid väikesed, polnud ma niisugusest tavast teadlik ja ütlesin ikka oma lastele: võta mu käest kinni. Ei mingit emmet! Täiskasvanul ei ole ju kommet rääkida teise täiskasvanuga kolmandas isikus, ei eesti ega inglise keeles. Nii et lapsega rääkimine on ilmselt midagi muud. Eesti keeles on siiski võimalik täiskasvanulgi vahel kasu tada kolmandat isikut, inglise keeles mitte. Mäletan, et olin kord tõlkijana hädas lausega, mis eesti keeles kõlas täiesti normaalselt. Intervjueerija küsis peaminister Mart Laari käest: kuidas Mart Laar suhtub niisugusesse täppislaskmisesse, kus sihtmärgiks on Edgar Savisaare kujutis? Lugu oli skandaalne ja vaja oli täpset tõlget. Maadlesin sellega omajagu, sest inglise keeles (või ingliskeelses kul tuuriruumis) on niisugune nimeline pöördumine mõeldamatu; sellest ei saada aru. Umbes samuti nagu nii mõnestki suurepärasest eestikeelsest lau sest, mille nüanss läheb tõlkes kaotsi: ta on maal; aeti eesti asja; tantsiti; olin puu otsas, kui
meid olümpial vaid kaks Ameerikas elanud eestlast. Kodu-Eestist ei saadetud mängudele kedagi,“ räägib Lääne. Tema sõnul võib liialduseta öelda, et see on Eesti spordi ajaloo üks suurimaid (kui mitte suurim) häbiplekke, mille meisterdasid üheskoos Eesti Olümpia Komitee ja EKRa VeLiit (Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit). Meie spordile sündis sellest nii otsest kui kaudset kahju. Tiit Lääne: „Otsest seepärast, et pea kindla olümpiamedali võitmise võimalus rööviti kolmelt-neljalt sportlaselt. Kõige valusamini kannatas tõstmise raskekaalu maailma esinumber Arnold Luhaäär, kellelt võeti sellega võimalus jõuda olüm-
Raamatu autor Tiit Lääne (paremal) koos 1972.a olümpiavõitja Jaan Taltsiga Mõisakülas tänavu suvel Arnold Luhaääre monumendi avamisel kangi sikutamas. Jaan Taltsi olümpiavõidust möödus 4. septembril 50 aastat, Talts on teine eestlasesest tõstmise olümpiavõitja. Kuni 110-kiloste meeste hulgas võistelnud Talts surus olümpiarekordit tähistanud 210 kg, rebis 165 kg ja tõukas 205 kg. Kogusumma 580 kg oli samuti olümpiarekord. Neli aastat varem Mexico Citys tuli Talts 90-kiloste meeste seas hõbedale. Esimese eestlasena tuli tõstmise olümpiavõitjaks meeste kergekaalus võistelnud Alfred Neuland 1920. a Antverpenis. Foto: erakogu
Arne Roosman 90
Augusti lõpus pühitses kunstnik Arne Roosman oma 90. sünnipäeva Coe Hillis, PõhjaOntarios. Arne sünnipäev on tegelikult kevadel, 9. märtsil, kuid tütre (Järgneb lk. 14) Rebecca ülikooli-p rogramm Šotimaal põhjustas sünnipäeva edasilükkamist. pauk käis. Arne stuudio koosneb kahest Huvitav, et ajapikku keel ka väikesest majakesest, sisustatud muutub. Juba vene ajal ütlesid nii tema enda kunstiga kui ka eestlased: võta takso. Praegusel teiste Roosmani pere liikmete ajal võetakse lisaks paljusid töödega. toite-jooke (võtaksin kohvi/ Peres kasvas seitse last, kõik seljanka/kotleti). Olen ise üks kunstilembelised ja andekad. vähestest, kes Tallinna kohvikus Isa Axel oli eriti osav graafik ja visalt tellib: mulle palun vii tegi kavandeid esimese Eesti nerid. Väliseestlast tuntakse Vabariigi rahadele, markidele, Tallinnas ära sellest, et tema ajakirjadele ja mujale. Oma võtab ka bussi või trammi. tööde juures tarvitas ta ka v esiKodueestlased pole sinnamaale ja õlivärve. 1942. aastal siirdus pere veel jõudnud, ehkki võõrlaene kasutatakse ohtrasti (tšarterlend, Saksamaale, kus elati mõni aasta põgenikelaagris ja sealt action, fun) ja pea iga uus töö on neil „väljakutse“ või „suur liiguti edasi Rootsi. Osa perest rändas Kanadasse ja jäi sinna väljakutse“. Mind paeluvad ka mõista- peatuma. Ka Axel veetis mõne tused, üks huvitavam kui teine. aasta Torontos, kuid pöördus Kuidas on meie keelde tulnud tagasi Rootsi. näiteks sõna „pretensioon“, kui sama sõna tähendab hoopis midagi muud inglise keeles? Miks Tõnu Kaljuste on meil alles Lähis-Ida, kui inglise keeles on see kadunud dirigeerib Torontos (Middle East endise Near East Hinnatud dirigent Tõnu asemel)? Kas kultuurikeskus on Kaljuste dirigeerib septembris parem sõna kui kultuurimaja? taas Torontos. Kust on pärit niisugune oivaline Soundstreams on kutsunud magustoit nagu bubert? Ja miks Kaljuste juhatama kolmapäeval, meil juba koolipingis ei ole 21. septembril Koerner Halli aega rääkida omakeelsete huvi- (273 Bloor St W) kava ,,Choral tavate sõnade ilusast kõlast ja Splendour“, kui tuleb ette tähendusest? Viimase Tallinnas kandele Arvo Pärdi meistriteos käimise ajal nägin tänaval vere- ,,Stabat Mater“, samuti toimub keskuse punast kaubikut, mille Paul Frehneri ,,LEX“ maailma küljel seisis kiri: VERI GOOD. esiettekanne ning Michael Peatusin hetkeks ja muigasin. Greyeye’i filmi ,,Zipangu“ Kui vaid selliseid momente maailma esitlus. oleks rohkem! Kontserdiga märgitakse 29. augustil 2022 Soundstreams’i 40. aastapäeva.
Foto: erakogust
Pere kandis riigist riiki kaa sas Axeli töid. Need on teinud pika matka ja pärast kavatsetud sügisnäitust Torontos lähevad Axeli tööd tagasi Eesti arhiivi, kuhu nad ka kuuluvad. Sünnipäevalaps ise oli rõõ mus ja lõbustas külalisi lauluga ning jutustas oma huvitavaist perekonna-rännakuist. Juubilari oli õnnitlema tulnud tuttavaid ja sõpru Ottawast, Torontost, Chicagost, Šotimaalt ja muidugi kohalikku rahvast. Arnel on tulemas kaks näi tust – Apsley Studio Tour 17. ja 18. septembril ning ,,26 maali“ Bancrofti galeriis novembris. Axel Roosmani tööde näitus toimub hiljem sügisel. MAIE ILVES
Foto: Peeter Põldre
