Eesti Elu / Estonian Life No. 37 | September 17, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 17, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 37, 2021

Reedel, 17. septembril — Friday, September 17

ERSO peadirigent Olari Elts rõõmustas muusikasõpru tea­ tega, et orkestri juubelihoo­ ajal astub ERSO ette rõõmsa ja värvikireva kavaga ka aupeadirigent Neeme Järvi (6. mail). Neeme Järvi tervitas aga juubelihooaja avakontser­ di publikut 10. septembril uue heliplaadiga, mille on plaadi­ firma Chandos andnud välja ERSO juubeliks. ERSO män­ gib sellel Neeme Järvi diri­ geerimisel prantsuse orkestri­ muusikat.

Avakontserdi eel vestles Olari Elts kahe noore naishe­ liloojaga, kelle teosed tulid kontserdil ettekandele. Nendest Elis Halliku teos „The Fire­ hearted“ kõlas maailma esi­ ettekandes. Kuna muusikute vestluse teemad muutusid tänu hiljutisele koroonapandeemiale lausa apokalüptilisteks, meenus mulle kunagine meie praegusele ajale sarnane olukord. Üle ­kahesaja aasta tagasi suri geniaalne Mozart katku ja maeti Austria-Ungari keisri käsul, nagu teisedki katkusurnud inimesed, ühishauda. Surnu­ kehadele viskasid maskides ­mehed peale kustutamata lupja, et katkupisikud edasi ei leviks.

Nii ei ole olemas Mozarti hau­ da, aga on olemas vapustav Reekviem, mille Mozart kirju­ tas surnumissaks iseendale.

Nende mõtete juurde sobitus hästi Galina Grigorjeva teos „Palve“ ERSO tšellosekstetile, koosseisus Theodor Sink, LevDanel Mägila, Villu Vihermäe, Margus Uus, Brendam Tarm ning Indrek Leivategija, kes on sellest hooajast ERSO tšellorüh­ ma kontsertmeister.

Avakontserdil kõlanud Juste Janulyte teos „Apnea“ kirjeldab

ERSO peadirigent Olari Elts.

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ameerika Ühendriikide suursaatkond mälestas 11. septembri rünnakute 20. aastapäeva

ERSO 95!

Sirje Vihma-Normet

www.eestielu.ca

täpselt pealkirjas antud vihjet – hingamiskatkestust vee all.

Helilooja rääkis, et teos tuli tal välja palju dramaatilisem ja ­isegi apokalüptilisem kui ta oli planeerinud. ,,Apnea on ka väga meta­ foorne ajale, kus me praegu elame. Sellel on pistmist aja peatamisega – koos klaustrofoo­ bilise tundega, mis on seotud möödunud kahel aastal olnud tohutu pingega –, aga ka otse­ selt hingamisega, mis mõne inimese jaoks lausa lakkas“.

Selle mõjuva orkestriteose esiettekanne toimus 16. juunil ­ Mün­­cheni Prinzregen­tenthea­ teris Müncheni kammerorkestri ja dirigent Clemens Schuldti esituses. ERSO avakontserdil ­ oli teose teine ettekanne.

Maailma esiettekandele tul­ nud Elis Halliku orkestriteos „Firehearted“ (Leegitseval sü­ damel) pidi kõlama eelmisel, Beethoveni 250. sünniaasta­ päevale pühendatud hooajal.

Seetõttu on teose keelpillide teemad paljuski Beethoveni „Leonore“ („Fidelio“) avamän­ gust. Helilooja sõnul sai ta ühel hetkel aru, et puhkpillide jaoks jääb Beethoveni viisidest väheks ja ta hakkas lisama äkilisemaid vahelõike. Mind hämmastas, kui meisterlikult on kirjutatud vaid 35-aastase helilooja partituur.

ERSO suur koosseis kõlas ­richardstraussilikult täiuslikult, orkestrivärvide kaskaad oli kaasakiskuv ja lummav. Ka ­ koroonapandeemiale oli vihje ­ olemas – helilooja kasutas tra­ ditsiooniliste löökpillide kõrval Wuhani gonge. Vaatamata sellele, et need kongid on ­ väikesed, kõlasid need selgelt üle terve orkestri. Helilooja sõnul mängitakse Wuhani konge (Järgneb lk. 6)

Foto ©Ülle Baum

Ülle Baum, Ottawa Valged pilved hõljusid kõrgel helesinises taevas ja säras päikene, kui laupäeva, 11. sep­­t embri varahommikul kogunesid ligi sada kutsutud külalist Kanada pealinnas Ottawas Rockcliffe Park’i piirkonnas asuvasse Ameerika Ühendriikide suursaadiku alalisse residentsi Lornadosse, et mälestada maailma ühe suurima - 9/11 rünnakute 20. aastapäeva ja nende ohvreid.

Kakskümmend aastat tagasi oli Manhattan mattunud paksu tolmupilve ja ligi 3 000 inimest, kes olid pärit enam kui 90 rii­ gist, kaotasid oma elu nende traagiliste sündmuste tõttu.

Mälestusüritusele olid kutsu­ tud aukülalised Kanadast ning esindajad paljudest nendest rii­ kidest, kes kaotasid oma ini­ mesed sel päeval 20 aastat ta­ gasi. Kohapeal olid esindatud Argentiina, Austraalia, Bang­ ladeshu, Belgia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Kongo Demokraatlik Vabariigi, Elevandiluuranniku, Tšehhi, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, El Salvadori, Etioo­ pia, Prantsusmaa, Ghana, Guyana, Haiti, India, Indo­ neesia, Iisraeli, Itaalia, Jamaika, Jaapani, Jordaania, Keenia, Lõuna-Korea, Liibanoni, Leedu, Mehhiko, Moldaavia, Hollandi, Uus-Meremaa, Nigeeria, Para­ guay, Peruu, Filipiinide, Poola, Portugali, Lõuna-Aafrika Va­ bariigi, Hispaania, Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago, Türgi, Ukraina, Suurbritannia ja Venetsueela suursaadikud ning diplomaadid.

See päev 9/11 omandas globaalse tähenduse ja mõjutas edaspidi kõikide inimeste elu maailmas, sõltumata sellest, kus nad elavad. ,,Twenty years ago this mor­ ning, our world was changed,“ ütles Ameerika Ühendriikide as­ jur Kanadas Arnold Chacon ja lisas: ,,The 9/11 attacks might have happened in the United States, but they were attacks on all of us. They were attacks on the fundamental values our countries share, and on the kind of world we hope to pass to our children.“ Hr. Chacon tänas Kanada riiki ja inimesi osutatud abi ning sõpruse eest sel raskel hetkel ning tõstis esile oma sõnavõtus: ,,Three days after the attacks, over 100,000 peo­ ple gathered on Parliament Hill to remember the fallen. Sussex Drive, in front of our Embassy, was covered with flowers and

Ameerika Ühendriikide suursaadiku Kanadas alalises residentsis. USA asjur Kanadas Arnold Chacon ja Kanada parlamendi ülemkoja spiiker George Furey, kes esinesid kõnedega 9/11 rünnakute 20. aastapäeva puhul mälestusüritusel, mida oli korraldanud USA suursaatkond Ottawas.

Foto: ©Ülle Baum

Ameerika Ühendriikide suursaadiku Kanadas alalises residentsis toimunud 11. septembri rünnakute mälestusüritusele olid kutsutud diplomaadid 57 riigist, kes kaotasid oma inimesed 9/11 rünnakutes ja kelle alalised diplomaatilised esindused on Kanadas. Kokku oli selle traagilise sündmuse ohvreid enam kui 90 riigist. Fotol vasakult: Leedu Suursaadik Kanadas Darius Skusevicius, Poola Suursaadik Andrzej Kurnicki ja Nigeeria suursaadik Kanadas Adeyinka Olatokunbo Asekun.

Foto: ©Ülle Baum

cards. In a small town in Newfoundland and in dozens of other communities across this country, Canadians opened their homes and their hearts to stranded passengers, and strangers fast became friends.“ Seejärel esines ametliku kõnega Kanada valitsust esin­ dav Kanada parlamendi ülem­ koja spiiker George Furey. Ta märkis, et kuna 11. septembril 20 aastat tagasi Ameerika Ühendriigid pidid peatama 9/11 rünnakute tõttu lennukite riiki sisse laskmise, siis ,,… in response to that closure, Operation Yellow Ribbon was launched, leading to the diver­ sion of hundreds of planes to Canadian communities, includ­ ing the 38 airliners containing nearly 7,000 passengers and crew that landed in Gander,

Newfoundland and Labrador – a town in my home province with a population of about 10,000 people at the time.“ Hr. Furey pööras samuti tähelepanu 9/11 sündmusi ja kogemusi kajastavale Broadway muusikalile ,,Come From Away“, mis ,,.. illustrates the warmth and hospitality that I know to be true of my home province, and indeed of all of Canada.“ Ameerika Ühendriikide asjur Arnold Chacon sai sümboolseks kingituseks Ameerika ja Kanada lipud, mis lehvisid Ottawas par­ lamendimäel 20 aastat tagasi 14. septembril, kui üksteise kõr­ val leinaseisakus olid Kana­ da peaminister Jean Chrétien, Kanada kindralkuberner Adri­ enne Clarkson ja Ameerika (Järgneb lk. 15)

2

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Nr. 37

Politsei- ja Piirivalveameti Puhkpilliorkester jätkab Tallinna politseiorkestrina 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Lastele mõeldes Viimati polnud enam kui kolm põlvkonda tagasi lapsevanema elu sugugi lihtne. Vihje sõjale ja sõjajärgsetele aastatele. Laste haridus kannatas ning mured, kuidas toita ja riietada olid suured.

Praegu, rohkem kui 80 aastat pärast Teise ilmasõja algust on emal ja isal teised mured. Teame, et lapsi tahame tuleviku huvides. Miks muidu neid kohustusi võtta, mida inimese kasvatamine nõuab. Esimesed tosin aastat on eriti murerohked, tuleb ju sünnist peale valvata, viia lasteaeda, kooli, vaimset ja füüsilist arengut edendavatele tegevustele. Ning siis need teismeliste aastad.

Kuid nüüd, pandeemia ajal, on mured eriti teravad. Kuidas eelkooliealist lõbustada – kas viia lastehoidu? Ei tea me ju, kuidas viirus selles vanuses levib. Haridus, kooliõpetus on kannatanud. Ekraanile liimitult ollakse jubagi palju, igas põlvkonnas.

Oluline osa üleskasvamisest on aga ju sotsiaalne, seltskondlik.

Kuna just eksisammudest õpime kõik, elu lõpuni.

Nüüd, kõikidele muredele lisaks, on poliitiline olukord vahele astunud, seoses valimistega, poliitikute lubadustega eelkooli, algkooli, lastesõimedega. Kuidas majandada, kas on võimalik libe­ raalide päevast $10 hinnaga, maksumaksja doteeritud, majan­ dada kohti, mis enamuses on eraettevõtted, mitte riiklikud, isegi kaaluda. Opositsioon arvab, et pole võimalik.

Riigi majanduse taastamiseks soovitakse, et töötavad emad – kes on tavaliselt peamised lapsekasvatajad, hoidjad, saaks tagasi tööturule osalema. Kuigi lapse huvides on ikka see, et üks vanem (neid isasid on ka piisavalt, kes on suutnud isegi enne pandeemiat kodunt töötada ja samas laste eest hoolt kanda, neid kasvatades- hoides) oleks kodus, kuid see pole ju alati võimalik.

Majanduslikult on tarvis kahte sissetulekut.

Sel nädalal, vahetult enne valimispunkti minekut, esitasid 50 prominentset naist avaliku kirja poliitikutele. Et olgu paigas tõhus lastehoidmise süsteem. Oleks võinud mõne mehe allkirja saada ka, kuna ju isata ei saa laps sündidagi. Kuid ühisus oli vist ajen­ diks, allakirjutanud olid poliitikud, haritlased, majandusteadlased.

Põhjuseks esitati ülalmainitud – et kui emad ei saa tööl käia, siis majandus ei taastu. Ega kasva.

Keegi meist ei tea, millal praegune eriolukord, millel lühinägelikkuse ja põikpäisuse tõttu ei paista lõppu olevat, vaibub. Kuid lapsi pantvangiks ei tohiks võtta. Nad on ju meie tulevik, kasva­ tame just selleks. Nende huvides peamegi tegutsema. Kui muidu ei saa lapsi kasvatada kui sõimedele lootes, võtaksime olulist apelli kuulda.

TÕNU NAELAPEA

Politsei- ja Piirivalveameti Puhkpilliorkester jätkab ala­ tes 01.01.2022 Tallinna polit­ seiorkestrina. Tallinna polit­ seiorkestri koosseisu jäävad kõik selle 34 liiget. „Meie jaoks on oluline kut­ selise puhkpillimuusika jätkuv toetamine, et hoida elus puhk­ pilliorkestri järjepidevust ja tra­ ditsioone. Tegemist on Eestile kui riigile, aga eriti Siseminis­ teeriumi valitsemisalale olulise sümboliga, mille kõrgeim ees­ märk on alati olnud ühtsustunde loomine. Seetõttu on eriti mär­ giline, et orkestri nimi sisaldab edaspidi nii Tallinna, Eesti pea­ linna ja suurima omavalitsuse nime kui ka viidet politseile.

Nii oli see ju ka praeguse ­or­kestri eelkäija, Tallinna Po­­lit­ seinike Kogu Puhkpilli­ orkestriga,“ ütles siseminister Kristian Jaani. Minister lisas, et on rahul koostöökokkuleppe tingimustega, mille järgi saavad võimaluse jätkata kõik 34 orkestri liiget. „Ajaloolise pärandiga, 1928. aastal alguse saanud politsei­ orkestri traditsioon ei tohiks 2021. aastaga lõppeda. Ka Tallinna koosseisus jääb orkestri oluliseks ülesandeks luua Eesti riigi sümbolväärtusega täht­ päevadel pidulikke ja ülevaid hetki. Tallinn kandideerib UNESCO loovlinnade võrgus­ tiku muusikalinnaks ja juba seetõttu ei oleks me saanud lubada selle unikaalse muusika­ kollektiivi kadumist. Kõige tähtsam on aga see, et Politseija piirivalveorkestri kõrget taset loonud professionaalsed muusi­ kud saavad rahulikult senist tööd jätkata ja Eesti muusikaelu rikastada,“ ütles Tallinna linna­ pea Mihhail Kõlvart.

Politsei ja piirivalveorkestri juht Kristiina Veerde: „Kõige olulisem on meie jaoks see, et orkestrantide ametikohad säili­ vad ja saame loomingulist tege­ vust jätkata oma praeguses koosseisus. Jääme koostööd tegema ka Politsei- ja Piiri­ valve­ ametiga ning esinema nii riiklikel sündmustel kui ka ­avalikel üritustel.“ PPA peadirektori asetäitja Janne Pikma sõnul lepitakse orkestri liikumise täpsemad de­ tailid kokku järgmistel kuudel. „Teeme PPA poolt kõik endast oleneva, et ülemineku protsess oleks orkestrantide jaoks või­ malikult sujuv. Anname PPA poolt orkestriga kaasa pillid, noodid ja esindusvormid. Or­ kester jätkab ka proove ning aktiivset kontserttegevust,“ rää­ ­ kis Pikma.

Siseminister ja linnapea allkirjastavad leppe pidulikult 24. septembril Vabaduse välja­ kul, misjärel annab Tallinna politseiorkester avaliku tasuta kontserdi. (SiMPT/EE)

Foto: Kaitseministeerium

Riias kohtusid Balti riikide ja Poola välis- ja kaitseministrid Sel nädalal kohtusid Riias Balti riikide ja Poola välis- ja kaitseministrid, et arutada Läänemere regiooni julge­ olekuolukorda ja NATO kol­ lektiivkaitse päevakajalisi kü­­ si­musi. „Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene survestav läbipaist­ matu tegevus suurõppuse Zapad 2021 kavandamisel ja hübriid­ kriisi esilekutsumine Läti ja Leedu piiridel on teadlik soov destabiliseerida Läänemere piir­ konna julgeolekut ning lõhesta­ da liitlassuhteid NATO-s ja Euroopa Liidus. Meie koostöö Balti ja Poola naabritega tugi­ neb ühtsusel ja solidaarsusel, mitte hirmul ja manipulatsioo­ nidel,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Kaitseministrid osalesid Läti NATO ühingu korraldatud jul­ geolekuteemalisel arutelul „A hot-cold summer of the Baltic Sea region“, mille peateema oli Valgevene hübriidrünnak ja Venemaa Föderatsiooni suurõp­ pus Zapad 2021. Kaitse­ minist­ rid väljendasid ühiselt seisu­ kohta, et Venemaa ja Valgevene režiimide provotseeriv tegevus ohustab regiooni julgeolekut ja kinnitasid, et kolme Balti riigi ja Poola ühistel väärtustel põhi­ nevad koostöösuhted on sellest üksnes tugevnenud.

Kaitseministrid külastasid ühiselt Adaži polügoonil 17. septembrini toimuvat õppust Silver Arrow, mis on osa Läti suurõppusest Namejs 2021.

(KMPT/EE)

Eesti mereväelane juhib suurõppusel rahvusvahelist laevastikku Möödunud nädalal algas Lõuna-Rootsi vetes suurõppus Northern Coasts 2021, mille üht sihtüksust juhib Eesti ohvitser. „Ajalugu näitab, et kui sõda on peetud Baltikumis, siis on Soome ja Rootsi merealad olnud samuti kasutuses,“ ütles sihtük­ suse ülem kaptenleitnant Ott Laanemets. „Läänemeri on kui pada, mille ainult ühes servas suppi keeta ei saa. Seepärast on oluline, et Läänemere-äärsed riigid teeksid tihedat koostööd ­ õppustel nagu Northern Coasts.“ Kaptenleitnant Laanemetsa juhitavasse sihtüksusesse kuulu­ vad õppusel Läti, Leedu, Rootsi, Prantsusmaa ja Taani alused. Lisaks miinitõrjele har­ jutab üksus ka teiste ülesannete

täitmist, näiteks enesekaitset õhu- ja pealveeohu vastu ning olukorrateadlikkuse loomist ja hoidmist. Õppus kestab 23. septembri­ ni ja toimub peamiselt Rootsi vetes. Kokku võtab õppusest osa 14 riiki. Eesti mereväe alustest osaleb õppusel EML ­ Sakala, mille meeskond oman­ dab miinijahtimise kogemusi rahvusvahelises keskkonnas. Õppus Northern Coasts on 2007. aastast korraldatav iga­aastane õppus, kus osalevad nii NATO- kui partnerriigid. Õp­ pusele pani aluse Saksamaa merevägi. Igal aastal vahetuva korraldajariigiga õppust korral­ dab tänavu Rootsi kuninglik merevägi. (KVPST/EE)

Õppusel osaleb ka Eesti mereväe alus EML Sakala.

Foto: mil.ee

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Pressiteade Käesoleva aasta septembris möödub 77 aastat 80 000 eestlase Läände põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest. Suur­ põgenemise aasta­päeva on mälestatud tradit­sioo­niliselt üritustesarja korraldamisega ja sel aastal on rõhuasetus tutvustamaks pa­­ gu­ laseestlaste panust EV taasi­seseisvumisel.

16. ja 23. septembril toimuvad Madis Somelari (Tallinna Reaalkool) ja Iivi Zajedova (Ülemaailmne Eesti Kesknõu­kogu) mode­ reerimisel virtuaal­sed teemapäevad pagulaseest­laste ajaloost, kul­ tuuriloost ja nende panusest EV taasiseisvu­misel. Oodatud on nii õpilased, õpetajad kui ka teised huvilised. Registreerimine: https://tinyurl.com/2483uzcs Virtuaalpäevade osavõtjad ja Vabamu külastajad on oodatud osalema võistlustööde konkursil: „Mida uut sain teada pagulas­ eestlaste eluolust ja panusest Eesti taasiseseisvumise protsessis?“ 1-4 lehe­ küljelised tööd on oodatud hiljemalt 1. oktoobriks 2021 aadressil: suurpogenemine@gmail.com. Auhinnaks on põnev külastus Riigi­kokku.

19. septembril kell 11 tähistatakse suurpõgenemise ­aastapäeva Puise rannal, kus a­vatakse pidulikult infotahvel ja kell 15 toimub pärja heitmine Soome lahte mälestamaks suurpõgenemisel hukkunuid.

20. septembril kell 17-19 toi­ mub Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu teabeseminar: ,,30 aastat Eesti Vabariigi taasise­seisvumisest“ Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu ja MTÜ Tammepuu Eesti Klubi korraldusel. Esietendub Tallinna 32. Keskkooli õpilaste ühevaatuseline näidend ,,Kutsu­mata külalised“ Eva Kalbuse juhendamisel ning nautida saab Londoni noore muusiku Kym­ bali Williamsi rahvalaulude a­rranžeeringuid. Videotervituse saadavad välisminister Eva-Maria Liimets, Marju Rink-Abel (ERKÜ, USA), Juho Looveer (AESL, Austraalia), Karl Altau (JBANC, USA). Külalistena on kohal Ülle Ederma (USA), Riina Kindlam (Kanada), Mari-Ann ja Tunne Kelam, Harry Liivrand, Angela Arraste. Seminaril osalemiseks saab registreeruda: https://surveyheart.com/form/61280b0a30f5420e52a3c500 ning otse­üle­kannet on võimalik jälgida siin: https://fb.me/ e/95vpvcUMv Lähemalt www.facebook.com/suurpogenemine1944 22. septembril kell 18 toimub EELK Haapsalu Jaani kirikus suurpõge­ nemise mälestuspalvus ja laeva Moero votiivi õnnistamine.

Suurpõgenemise 77. aasta­päeva raames on võimalik külastada kahte erinevat näitust. 21. septembril avab Harry Liivrand TLÜ Akadeemilises Raamatukogus näituse ,,30 aastat iseseisvumise taas­tamisest välis- ja kodu-Eesti kirjandu­ses.“ 15.-21. septembrini on Tantsupeomuuseumis avatud näitus ,,Aili Eistrat ja Ernst Idla – tähelepanuväärsed Eesti kultuuri hoidjad Inglismaal (London) ja Rootsis (Stockholm).

Eesti Lipu Liit palub 19. septembril 2021 heisata eesti lipud.

Meenutuseks, et 2019. aastal pöördus Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõgenemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse. ÜEKN loodab, et ettepanek saab peatselt Riigi­kogu toetuse.

Rohkem infot: www.suurpogenemine1944.wordpress.com www.facebook.com/suurpogenemine1944 Korraldajad: Suurpõgenemine 1944 toimkond /Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja MTÜ Tammepuu Eesti Klubi Kontakt: suurpogenemine@gmail.com Täname koostööpartnereid: Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm, EV Välisministeerium, Tallinna Vabatahtlik Merepääste MTÜ, IRENE, Tantsupeomuuseum, TLÜ Ak. Raamatukogu, Riigi­kantselei, Tallinna 32. Kesk­kool, Tallinna Reaalkool, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Tal­ linna Linnavalitsus, Eesti Lipu Selts, Eesti Memento Liit, Tallinna Linnavalitsus

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Koolid äsja avati, kuid juba on nendega seotud mitmeid viirusjuhte. On tulnud sulge­ da koole ja õpilastel-õpetaja­ tel taas liikuda distantsõppele.

New Brunswickis registreeriti nädalavahetusega 122 uut vii­ rusjuhtu, positiivseid juhte on leitud ka koolides. Juba on teatatud ka mitme kooli sulge­ mi­ sest. Kasvanud on intensiiv­ ravil olevate patsientide arv.

Koolides taastati maskikohus­ tus, samuti kehtestati neis teisi reegleid.

Prince Edward Islandil teatati esmaspäeval viiest uuest viirus­ juhust, millest neli seotud hil­ jutiste puhangutega koolides; aktiivsete juhtude arv provintsis oli 19. Charlottetowni piirkon­ nas suleti koolid.

Koolid suleti ka Northwest Territories pealinnas Yellow­ knife’is, vähemalt kuni 24. sep­ tembrini, kuna nakatumiste arv kasvab.

Saskatchewanis on viirusjuh­ tude arv kõrge, esmaspäeval registreeriti provintsis kõigi aegade kõrgeim päevane uute ­ juhtude arv, 449. Provintsi­ valitsus kehtestas eriolukorra, mis annab provintsile paindlik­ kust tervishoiutöötajate vaja­ dusel ümberpaigutamiseks haig­ lates.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 1434 ja kolmapäeval 1609 uut viirusjuhtu; ­ viiruse neljas laine on pannud tugeva pinge tervishoiusüsteemile – nädala alguses oli intensiivravil umbes 200 patsienti ning mudelite kohaselt võivad lähinädalad olukorda raskenda­ da. Albertas eemaldati teatavasti suvel piirangud, kuid augustis ja septembris hakkas naka­ tumiste arv taas kasvama; provints on praegu riigis juh­ tival kohal nii päevaste uute kui aktiivsete juhtude osas.

Kolmapäeval teatas Alberta peaminister Jason Kenney uu­ test ja rangetest meetmetest, nagu piirangud kogunemistel jm., ning vaktsineerimistõestuse programm. Samuti kuulutati provintsis välja rahvatervise eriolukord.

Reformierakonna toetus languses Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di tellitud Norstat Eesti küsit­ luse põhjal on praegu popu­ laarseima – Reformiera­konna toetus madalaimal tasemel alates 2019. a veebruarist.

Viimaste tulemuste järgi toe­ tab Reformierakonda 27,1 %, Eesti Konservatiivset Rah­ va­ erakonda (EKRE) 23,4 % ja Keskerakonda 19 % valimisõi­ guslikest kodanikest.

Viimase nelja nädalaga on Reformierakonna toetus lange­ nud 3,9 protsendipunkti võrra.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 633 uut viirusjuhtu; haiglaravil oli 230 patsienti, neist 78 intensiivravil. Viien­dik provintsi koolidest on teatanud Covid-19 juhtudest.

Ontario koolides teatati kolmapäeval 476-st aktiivsest ­ viirusjuhust, päev varem 328.

Kümned klassi-kohordid on saadetud kodusesse eneseisolat­ siooni.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 9. sep­ tembril 798, reedel 848, lau­ päeval 857, pühapäeval 784, esmaspäeval 600, teisipäeval ­ 577, kolmapäeval 593. Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 2,5% (nädal varem 3,3%), seitsme päeva keskmine oli 722 (nädal varem 732), aktiivseid juhte oli sel päeval provintsis 5936 ning viirusega seotult ­intensiivravil 188 patsienti. Ligi 85% Ontario elanikest vanuses 12+ oli saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, kaks doosi 78,4%.

Hamilton General Hospital pidi eelmisel nädalal ühel päeval ära jätma selle päeva ­südameoperatsioonid, kuna Co­

Toetustabelis järgnevad esi­ kolmikule erakond Eesti 200 12,2%, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,2% ning Isamaa 7,1%-se toetusega.

Isamaa toetus tõusis esimest korda alates 2019. a novembrist üle 7 protsendi piiri.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1 % ja opositsiooni­ erakondi 38,7 % vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. augustist 13. septembrini, kui küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

vidi-patsientide osakaal inten­ siivravis oli tõusnud.

Teisipäeval tutvustas provint­ sivalitsus detailsemalt varem välja kuulutatud 22. septembril kehtima hakkavat vaktsiinipas­ side süsteemi: elanikud peavad esitama tõestuse oma vaktsi­ neerimis-staatusest, kui soovi­ vad külastada teatud mitte-­ esmavajalikke kohti, nagu spordiklubid, teatrid, restora­ ­ nide siseruumides einestamine jm.

Esmaspäeval toimus üle Kanada haiglate juures proteste, kus demonstreerijad näitasid oma vastasust vaktsiinikohus­ tusele ja teistele rahvatervise alastele meetmetele. Nii poliiti­ kud kui meditsiinigrupid mõist­ sid hukka nimetatud protestid haiglate juures, tõstes esile ter­ vishoiutöötajate väsimatut tööd patsientide eest hoolitsemisel.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Nr. 37

Nädala portree Pastor Timo Lige: ,,Kindlasti on ka nooremal põlvkonnal vajadus ja igatsus hoida oma eesti juuri“ Augustis lõppes Teie aastane töö Toronto Eesti Baptisti Koguduse (TEBK) pastorina ning olete tagasi kodumaal.

See oli raske aasta kõikjal – pandeemia tõttu ei toimunud ka tavapärane kirikuelu.

Palun rääkige, kuidas kulges Teie aasta Torontos ja missu­ gused muljed on baptistikogu­ dusest.

Möödunud hooaeg oli meie kõigi jaoks ilmselgelt teistsu­ gune, kui me ootasime, kuid sa­ mas oleme Monikaga selle aasta üle väga õnnelikud ja tänulikud.

Kuigi selle aja jooksul saime pidada koguduses ainult 11 live-teenistust ja töö toimus valdavalt virtuaalselt, olid just ­ virtuaalteenistused need, mis võimaldasid kogudusetööga liita inimesi, kes muidu suurte vahe­ maade tõttu või muudel põhjus­ tel kirikusse niikuinii ei oleks saanud tulla. Loomulikult nauti­ sime ja tundsime rõõmu igast võimalusest, kui saime inimes­ tega kohtuda või kogudusena kokku tulla, aga samas mõist­ sime, et just piirangud on üks oluline põhjus, miks just meie Torontos olime. Olin Eestis aas­ taid video- ja muusikatööd teinud ja nii oli virtuaalteenis­ tuste kokkupanemine puhas rõõm ja inspireeriv looming.

Olime selleks aastaks enesele teadmata hästi valmistunud.

Virtuaalteenistuste vorm ei ole loomulikult koguduse jaoks ideaalne, kuid lähtuvalt Toronto Eesti Baptisti Koguduse oma­ pärast (paljud koguduseliikmed elavad kaugete vahemaade taga) on see moodus, kuidas kogudus saab oma missiooni jätkata tea­ tud mõttes isegi suurema mõju ja levikuga, kui seda seni kiri­ kuseinte vahel on saanud teha.

Nii otsustas koguduse juhatus jätkata ka eeloleval hooajal ­valdavalt virtuaalteenistustega, mille kokkupanemist jätkame Eestist. Kui Jumal lubab, siis on plaan tulla kolm korda aastas Torontosse, et pidada kohapeal mõned teenistused. Esimesed live-teenistused on planeeritud jõuluaja algusesse. Torontos vii­ bimise ajal toimub ka suure osa eeloleva virtuaalperioodi mater­ jali salvestamine. Nii võib öelda, et augusti lõpus lõppes ­ küll meie Toronto-elu, aga mitte töö ja osadus kogudusega.

Kui rääkida, mis muljed meil on kogudusest, siis oleme imet­ lenud ja aukartusega vaadelnud seda pärandit, mis TEBK-l on.

Eestis elades olime kuulnud Toronto kogudusest, Kaljo Raidist, Jüri Puusaagist…, aga me ei osanud ette kujutada, kui võimas oli koguduse töö, kui palju inimesi see haaras ja kui erinevaid tööharusid koguduses on aegade jooksul olnud. Samas puutusime loomulikult kokku ka selle valu, kurbuse, leina ja kahtlustega, mis seonduvad töö hääbumisega. Nii tunnemegi ühe enda missioonina aidata tänasel kogudusel näha tohutut tänupõhjust olnu üle, aga samas keskenduda lootusrikkalt tänas­ tele võimalustele, mis kogudu­ sel on hea sõnumi kuulutamisel.

Tähtis pole, kui kaua see kes­ tab. Tähtis on kasutada hetki ja aegu, mis meile on võimalda­ tud.

Kas oli võimalik kogu­ duseliikmetega ka isiklikult kohtuda ja tutvuda või toimus kogu suhtlemine peamiselt virtuaalselt? Kuna olite varem Torontos viibinud oli siin kindlasti juba palju tuttavaid ees?

Peame oma Toronto aja suurimaks rikkuseks neid vähe­ seid kohtumisi, mis meil ini­ mestega olid. Kogesime erilist armastust ja külalislahkust.

Meil olid eelmistest Toronto reisidest tekkinud sidemed ja sõprus Boutilieride, Wilbiksi ja Paiveli peredega. Oleme süda­ mest tänulikud neile ja palju­ dele teistele, kes muutsid meie Toronto aasta väga eriliseks.

Suve lõpu poole oli rohkem vabadust liikuda ja saime kohtuda rohkemate inimestega ning ma ei tea, kas Kanadas ongi ainult imetoredad ini­ mesed, aga vähemalt meil õn­ nestus kohtuda vaid erakordsete inimestega. Nii palju headust, armastust ja soojust. Alates meie armsast naabritädist Jaybelli tänaval kuni koguduse inimesteni.

Olite Torontos kogu perega.

Kuidas toimus pereliikmete kohanemine? Ja kui suur oli muudatus siirduda rahulikult Hiiumaalt Põhja-Ameerika suurlinna ning nüüd taas kodumaile tagasi?

Meiega oli kaasas noorem

Niimoodi näeb välja TEBK virtuaal-jumalateenistus.

Timo ja Monika Lige koos koguduse sõpradega Wilbiksite tagaaias.

poeg Johannes. Vanemad tütred jäid Eestisse. Võib-olla kohane­ mine oligi kõige keerulisem Eestisse jäänud tütardel, kellel on küll juba oma pered, kuid oleme väga kokkuhoidev pere ja meie ära minemisega oli neil alguses väga raske leppida.

Johannes läbis kooliprogrammi koduõppel ja see tundus talle igati sobivat.

Torontosse tulles kartsime veidi, kuidas me väikesest rohe­ lisest aedlinnast pilvelõhkujate linna tulemisega harjume, aga kogudus oli selle meie jaoks väga lihtsaks teinud, sest ela­ ­ sime majas, mis asus meie kodule väga sarnases rahulikus looduslähedases eramajade piir­ konnas ja Ontario järve kallas oli meie Läänemeri. Võrreldes Eestiga tundus Kanadas igasu­ gune asjaajamine väga keeru­ line ja selle töö tegi enamasti meie eest koguduse juhatus.

Lisaks elukeskkonnale on pea­ mine erinevus tõenäoliselt inimesed. Oleme eestlastena harjunud, et inimesed on endas­ setõmbunud ja veidi sünged, kuid kohata tänaval naeratavaid tundmatuid, kellel pole mingi probleem sinuga veidi juttu rääkida, tundus algul veidi har­ jumatu. Samas on see midagi, mida me ehk Eestis igatsema hakkame. Nii Torontosse tule­ mise kui kodumaale naasmise tegi lihtsaks see, et tundsime end mõlemal pool väga ooda­ tutena. Torontos võeti meid vastu soojade südametega ja ­ plakatiga ,,Tere tulemast koju!“ ja samamoodi kohtame Kärdlas tuttavaid ja võõraid, kes juurde astuvad ja ütlevad, et nad on nii rõõmsad, et tagasi oleme. Nii on lihtne kohaneda nii siin kui seal pool ja mõnes mõttes on meil nüüd otsekui kaks kodu.

Kui saaks, tõstaks Toronto Hiiu­ maale või liigutaks Hiiumaa ­keset Ontario järve.

Kuidas Teile tundub, kas kanadalased on suuremad kirikuskäijad kui eestlased?

Eestlasi on ju iseloomustatud üsna usuleige rahvana. Kas see vastab Teie sõnul tõele?

Sõites Kanadas ringi ja natuke ajalooga tutvudes mõist­ sime, et Kanadal on väga tugev kristlik ajalugu, kuna kirikuid on, sarnaselt Hiiumaale, väga palju. Hiiumaad nimetatakse baptistide saareks, kuna sajand tagasi toimunud vaimuliku ärkamise tulemusena on saarel pea iga viie kilomeetri järel üks palvemaja. Ühiskonna sekulari­

TEBK pastor Timo Lige koos abikaasa Monika ja poeg Johannesega esimesel teenistusel Torontos.

seerumine on sarnane nii Eestis kui Kanadas. Samas on Kanada inimestega kuidagi lihtne ja loomulik rääkida kirikust ja usuasjadest. Üks naaber tõdes, et pole ammu kirikus käinud, peaks ka ikka minema. Teine naaber on tõsiusklik pastori tütar ja ületee naabri vend on preester. Usk tundub olevat pal­ jude jaoks midagi loomulikku.

Kõigil on mingi side krist­ lusega. Kirikus käimisega on tõenäoliselt nii nagu üle maail­ ma. On kogudusi, mis on rah­ vast täis ja on kirikuid, mis jäävad tühjemaks. Etniliste koguduste saatus on ühel või teisel moel pigem viimane.

Muidugi on sellest kahju, kuid mõeldes, milline võimas lugu on nendel etnilistel kogudustel välismaal, siis need seemned ei kao kuhugi. Selle töö vili ei kao kuhugi. Ja see on igati loomu­ lik, kui noorem põlvkond liigub ingliskeelsetesse kogudustesse.

Olete olnud pikki aastaid muusikaõpetaja Kärdlas. Kas naasite nüüd tagasi selle töö juurde? Kas märkate ka muudatusi koolielus võrreldes enam kui aastataguse ajaga – teatavasti toimus ju eelmisel õppeaastal osaliselt kooli- ja osaliselt distantsõpe?

Enne Torontosse tulekut töö­ tasin põhikohaga Kärdla Põhi­ koolis ja poole kohaga Hiiumaa Gümnaasiumis. Toronto ajaks andsid mõlemad koolid mulle aastase palgata puhkuse. Kuna jätkan distantsilt täiskohaga Toronto pastorina, siis pidin põhikooli töö ära ütlema ja jät­ kan väikese koormusega güm­ naasiumis. Kindlasti on erinevus see, et õpilased tunduvad olevat enam motiveeritud, sest enamus ei taha minna tagasi distantsõp­

pele. Kõige suurem muutus on toimunud tõenäoliselt aga minu enda sees. Olen olnud õpetaja 24 aastat ja enne Torontosse tulekut tundsin, et ma ei taha ­ enam tööle minna. Minu moti­ vatsioonikõver oli hakanud kõvasti langema. Tundsin, et mu silmad ei sära enam seda tööd tehes. Sain aru, et vajan sellest tööst puhkust. Nii näen täna, et Toronto aasta oli see Jumala kingitud ,,puhkus“.

Kuigi tegin võib-olla rohkem tööd kui kunagi varem, oli see teine keskkond ja teistlaadi töö ja täna võin taas nii klassi ees kui koguduse ees seista säravate silmadega. Loodetavasti see ­kestab.

Kas tahaksite võrrelda Eesti ja Kanada koolielu?

Ega me Kanada hariduseluga väga palju kokku ei puutunud.

Küll avastasime, et eesti krist­ laskonnas on väga palju õpeta­ jaid. TEBK-d võiks pidada peaaegu õpetajate koguduseks.

Oleme aru saanud, et õpetajatöö on Kanadas oluliselt paremini tasustatud kui Eestis. Eestis puudub ka nö sabati-aasta ­süsteem, kus õpetaja saab võtta tasustatult ühe vaheaasta, mil ta saab ennast täiendada, reisida, puhata. See on, mille järele pal­ jud õpetajad Eestis puudust tun­ nevad. Samuti on jäänud mulje, et Kanada õpetaja peab olema veidi multifunktsionaalsem ega saa nii palju keskenduda ühe aine õpetamisele, vaid peab andma erinevaid aineid. Vähe­ malt mingis vanuseastmes. Eesti haridussüsteem on väga tule­ mustele keskendunud, kuid ­samas on lapsed sageli ülekoor­ matud ja õnnetud. Mulle tundub, (Järgneb lk. 5)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Valel on lühikesed jalad Kas nii on just viisakas, aga selline on tunne, et ainult hai­ gutaks. Palju huvitavam on kaugelt, vaid ajalehe kaudu jälgida, kuna telesport enam ei tõmba, kuidas need Toronto elukutselised pesakangelased, Sinised Pasknäärid, võitlevad, et pääseda edasi mängima suurte rahade peale. Võiduau veel ehk otsagi. Mida aga meie politikud teevad, ei see rahulda sugugi.

Oli võimalus sel nädalal ­kodanikukohustust täita eelvali­ mispunkti minnes. Või ka posti teel vekslisedeli saatmisega.

Olles vanamoeline ning teades ka kogemstustest, et poliitikud ikka astuvad eksisamme viimse hetkeni, vaatamata pandeemiale, vaatamata nõmedatele mitteva­ jalikele valimistele, otsustas üks pisut elu näinud päevikupidaja oodata kuni ametliku valimis­ päevani, mis on alles tuleval nädalal. Ning nagu maja targem kodanik lausub, lubadusi mur­ takse ju alati. Ega täideta. Mida ootad, idealistlik?

Eesti sisserändajad, keel ja kool Harri Kivilo Loodan, et head Eesti kooli­ hariduse korraldajad ei pa­ ­ han­ da, kui sissejuhatusena väidan, et olen ise ka mõned aastat kooliharidust saanud: algkooli-ealisena okupatsioo­ nieelses Eestis, teismelise pagulasena Rootsis. Kutsutud sisserändajana olen koos abikaasaga elanud 41 aastat Kanadas – ilma kuulmata, et mõni sisserändaja oleks avali­ kult soovinud, et nende lapsed saaksid kohustusliku kooliha­ riduse oma emakeeles või et õpetajad peaksid oskama sisserändajate emakeelt – ­ selgitamaks, mis riigikeele ­ õppijal jäi arusaamatuks.

Oma Kanadas sündinud laste ning sealset üldist sisserändajate suhtumist riigikeeles õppimise kohta hinnates tuleb järeldada, et Eestis on tahetud siia NSV Liidu poolt elama saadetuid isikute laste koolihariduse saa­ ­ mine korraldada mingil erilisel viisil, mida pole suudetud 30 aasta vältel edukaks rakenda­ miseks mõtestada.

Ent juba pikemat aega on võõrkeeli üldiselt õpetatud ilma õppija emakeelt selgitusteks ka­ sutamata. Arusaamatuks jäänud uue võõrkeelse sõna tähendust saab keeleõpetaja mitme lihtsa­ ma võõrkeelse sõnaga selgitada.

Selle õpetamisviisi metoodika osas on isegi internetis huvi­ tavaid õpetusi. Andmeid ing­ liskeelsete kursuste kohta on internetis pealkirjaga „Keelte ­ õpetamine põhikoolis: uuringute praktiline rakendamine“.

Kanada tähelepanekute ja

Huvitav, vähemalt mõnele, on see, et just noored on hääle­ tanud ette palju enam kui vane­ mad põlvkonnad. Mida see võib tähendada, ei tea keegi. Võib olla ju küsimus häälte lugemi­ ses, nagu on olnud ka mujalgi – ja ei vihja siin vaid USAle pärast seda, kui Donald Trump kogus 20 miljonit häält enam kui aastal 2016, kuid siiski ­kaotas, aga ka Saksamaale, Suur­ britanniale, Ungarile, Poolale.

Ning need on ju demokraatiad.

Nagu Kanada. Kuid peaminist­ rile ei läinud korda fakt, et vali­ misi pole tarvis. Kuulutas need välja selleks, et pukki ­ jääda.

Kelle huvides? Mitte vist enam­ use.

Suvine aeg, lühikene kam­ paania, ajalehtedes ilmunud analüüsid ei too kõike ära. Ning peab ka arvestama tänapäevase pahega – valikulisusega. On ju sotsiaalmeedia mõjud. Liba-, isegi valeuudised. Ajaleht, mis ­ meil kodus käib, tõi päeviti ära, kuidas iga Kanada partei juht oli vääralt esitanud fakte. Või seisukohti. Keskelt läbi üks prohmakas päevas. Seda riigi­ palgal olevatelt.

Muresid on riigis piisavalt.

Vandaalid tirivad ausambaid maha. Tehtud teod ei loe, kuna

tänapäeva kontekst on sootuks ühtegi mandaati, mis poleks erinev. Ei sõnagi sellest, et meie langenud neile. Tänavu vist on indigeenidel puudub puhas joo­ teisiti. Olen teadlik nii mitmegi, givesi. Kuigi peaminister lubas mitte just noore, soovist toetada seda programmi rakendada juba NDP parteid. Teatud mure selle­ kuue aasta eest. Taas murtud ga, nad ju sotsialistid ja on ka lubadus. olnud need, kes praegust vähe­ Mäletame ehk Joe Clarki musvalitsust on pukis hoidnud. ­üllatusvõitu enam kui 40 aastat Ent häid kandidaate on – ja tuleb just inimesi, mitte alati tagasi. Küll vähemusega, aga ­ kui ta poleks olnud aateline, nö mingit punast dogmat kaaluda. punane toori, siis oleks ta ehk Üheks selliseks on High Pargi ametis olnud kauem kui need valimispiirkonnas Paul Taylor. napid kuud, mida talle anti. Sümpaatne, tark, mõistlik.

Siiski kogus ta toetust, üleriik­ Sobiks kenasti parlamenti.

Neid kandidaate on veelgi. selt. Praegused ülbed liberaalid on vaid rahvarohketes linnades Kadunud Adu Raudkivi tegi soositud. Ei preerias neid sal­ oma parima alati valimiste eel, lita. Kuid seal on rahvast vähe, et tuletada meelde, kes on inimesed suunduvad ikka suur­ eestlaste, baltlaste, eurooplaste linnadesse. Eriti immigrandid. huvide eest väljas, seda välis­ Hädaks Vahtralehemaal on just poliitiliselt. see, et tugeva moraalitundega Ent peame siiski meeles (see tähendab nö sotsiaal-­ ­pidama, et välispoliitika on vaid konservatiive), aga just kristlasi, pisku Ottawa kohustustest. kes on mitmete aberratsioonide Enam kui tuhat päeva Punavastu, mis kerkivad alatasa meie Hiinas vangis olnud kahte ühiskonnas esile, on vähemuses. Michaelit pole suudetud survega Preeriaprovintsides neid ikka vabastada. Afganistanis lange­ on. Mujal vist terve ja mõistlik nud ja haavata saanud sõdurite hingeline tervis ei sobi. Kahju. arv on nagu samuti ebaoluline Tänu just arvude puudusele valimiste keerises. saavutasidki liberaalid vähem Kui oma tuba puhtaks pühki­ kui kaks aastat tagasi vähemus­ da ei suuda, kui meil on selgelt valitsuse. Uusi valimisi polnud korrumpeerunud valitsus, pea­ tõesti tarvis. Torontos ei olnud minister, kes käib reisimas nii,

nagu mõjukad kutsuvad, siis mida peab valija ette võtma?

kogemuste põhjal on õigus väita, et sisserändajate laste ­ koolitamise viljakus on suurim, kui see toimub tavalistes riigi­ keelsetes koolides: ilma lõimi­ miskavade ja nende rakenda­ misteta.

USA, Suurbritannia ja Pastor Timo Lige…

Austraalia Liit ei (Algus lk. 4) mõjuta suhteid EL-ga et Kanada koolisüsteem panus­

kindlasti on vajadus ja igatsus hoida oma eesti juuri täna ka nooremal põlvkonnal. See liht­ salt ei toimi selliselt, nagu seda on tehtud pool sajandit. See peab olema paratamatult süm­ bioos millestki, mis on ühelt poolt kaasaegne ja ingliskeelne ning teisalt ajalooline ja eesti­ keelne. Aga see on lihtsalt ühe välisvaatleja tagasihoidlik arva­ mus.

Mida ootate eelolevalt hooajalt?

Eks peame õppima toimima selliselt, et meie ihud on Hiiumaal, aga süda Torontos.

Just seda tähendab virtuaalpas­ tori töö. Loodame, et meie kogudusetöö leiab internetis uusi jälgijaid nii Kanadas kui mujal maailmas ja liidab ning julgustab seniseid. Meie tee­ nistusi saab vaadata leheküljel tebk.ca. Ning loomulikult ootame, et meie adventteenis­ ­ tustele ja jõulukontserdile, mil me kirikus kokku saame, tuleb palju rahvast. Aga eeskätt pa­ lume, et Jumala Sõna, palved ja muusika, mida TEBK teenis­ tused pakuvad, võiks puudutada ja muuta mitmete inimeste elu.

Olgu see siis virtuaalsel teel või palgest palgesse kohtudes.

Eesti ja vene noortel on võimalik riigikeelses koolis koos õppida, kui riigivõim lak­ kab Eestit ekslikult pidamast kahe rahvuse poolt loodud rii­ giks. Riigi ja kohaliku omavalit­ suse koolides tuleb asendada eesti ja vene keeles õpetamine eestikeelse õppimisega – ilma et õpetajail oleks vaja vene keelt osata või seda kasutada selgi­ tuste andmiseks. Täiesti mõtte­ tute lõimimiskavade koostamise ja rakendamise asemel tuleks nii noortele kui ka nende vane­ matele korraldada „Koolikor­ral­ duse ajakohastamise“ seminare, kus rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele õpetajad selgitaksid veenvalt ka seda, kuidas tagada sõbralik vahekord kahte rah­ vusse kuuluvate õpilaste vahel.

Eesti näoga eestlane saab aus­ tavalt suhtuda ja koos töötada Eestis elava venelase ja mõne teisegi rahvuse liikmega; kahte isikut, kellest üks kuulub ühte ja teine teise rahvusse ning kes on uhked oma kuuluvuse üle, on mõttetu katsuda üheks ­rahvuseks lõimida.

NSV Liidu kodanike järg­ lased, kes soovivad, et nende lapsed oma emakeelt viljelek­ sid, saavad eeskuju võtta nen­ delt lääneriikidesse sisserända­ jailt, kes on oma emakeelt ja kultuuri õpetanud lastele ühis­ kondliku tegevusena toimuva täiendõppe korras.

Euroopa Liitu ei teavitatud kavatsusest luua sõjaline part­ nerlus USA, Suurbritannia ja Austraalia vahel, vahendas ELi pressiesindajat Postimees.

Kolme riigi liidrid teatasid Hiina kasvava võimsuse vastu­ kaaluks mõeldud liidu moodus­ tamisest kolmapäeval. Ühendriikide teatel aidatakse Austraalial ehitada tuumajõul töötav allveelaevastik. See pahandab Prantsusmaad, sest ­ Austraa­lia jätab kõrvale temaga sõlmitud 66 miljardi USA dol­ lari suuruse allveelaevatehingu. ,,ELi ei informeeritud sellest projektist ega sellest algatusest ning me oleme kontaktis välja­ kuulutatud partneritega, et roh­ kem teada saada,“ ütles Euroo­ pa Komisjoni pressiesindaja Peter Stano.

Teine pressiesindaja Dana Spinant kinnitas, et uus liit ei mõjuta suhteid selle liikmetega.

USA president Joe Biden, Austraalia peaminister Scott Morrison ja Briti valitsusjuht Boris Johnson kuulutasid allian­ si AUKUS välja vahetult enne seda, kui EL valmistus nelja­ päeval teatavaks tegema oma India ja Vaikse ookeani piir­ konna strateegia.

ELi eesmärk on tugevdada sidemeid piirkonnaga, mis on tema strateegilistes huvides.

Brüssel ütles aprillis, et stra­ teegia raames võidakse tugev­ dada Euroopa mereväe kohal­ olekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas. (PM/EE)

tab rohkem sellesse, et lapsed oleks vaimselt tervemad. Aga usun, et suures plaanis on hari­ dussüsteem sarnane.

Kuidas Teile tundub, kas eestlus Kanadas on sama tugev kui siis, kui külastasite esmakordselt Torontot?

Kahjuks pole meil erinevatel põhjustel olnud võimalust tut­ vuda lähemalt Eesti kogukonna toimimisega Torontos. Meie kogemus piirdub suuresti kogu­ duseeluga. Üks minu unistusi seoses Toronto aastaga oli just näha laiemalt Toronto eestluse toimimist – eesti kool, seltside töö, kogukonna kogunemised…

Pandeemia arvas teisiti. Loo­ mulikult on meil pilt olemas selle põhjal, mida ma kuulnud olen. Ja eestluse kohta saab laiemaid järeldusi teha ka kogu­ duse elu vaadates. Muidugi on muutused olnud suured. Saan aru, et mitmed seltsid ja ettevõt­ mised, mis veel paarkümmend aastat tagasi olid elujõulised, on tänaseks lõpetanud. On parata­ matu, et selliselt, nagu hoidsid ja arendasid eestlust põgenike­ põlvkond ja ka nende järeltuli­ jad, ei tee seda enam keegi. Aga

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Toronto Transiidi­ komisjoni (TTC) sõitjaskond võib raporti kohaselt jääda alla­ poole pandeemia-eelset taset veel kaheks aastaks, kuna väik­ sem arv töötajaid sõidab iga­ päevaselt südalinna tööle. Ühel hetkel pandeemia varasemas järgus, kui olid laiaulatuslikud

Kanada postiamet seda aja­ lehte vist õigeaegselt koju ei too, enne valimisi. Eesti Elu hea talitus tagab küll, et me vane­ mad lugejad saavad lehe ilmu­ mispäeval kätte. Eeldavasti on nemad juba postiteel valimas käinud. Või eelvalimispunktis.

Jonnakamad aga ootavad vist ikka esmaspäevani, et siis vähe­ malt kindluse leida, et see ­sobib, too mitte.

Meie, lihtsurelikud, need kes veel, hambad risti, kõige kiuste läheme esmaspäeval valimis­ punkti, teame, et selleks päe­ vaks ei ole hägune lubaduste supp selginud. Seda just posti­ teel valimiste võimaluse tõttu.

Ei sellist pole riigi ajaloos ­varem olnud. Küsiks jälle, miks just pandeemia ajal pidi nii ­toimima? Aga sorime katla põh­ jast pisut kulbiga lähistulevikus, lootes leida mõne parema pala­ kese. Kui otsus on konkreetselt langetatud, selline, mis peaks ju olema pikemas perspektiivis enamuse huvides. Ja kui juhtub teisiti, eks lepime, elame edasi.

Nagu oleme harjunud poliiti­ kute otsustega tegema.

TÕNU NAELAPEA

Küsis: KAIRE TENSUDA Fotod: TIMO LIGE erakogust

äride sulgemised, langes sõit­ jaskond 88% võrra; nüüd on see tõusnud, kuid on siiski ainult 45% pandeemia-eelsest tase­ mest, mis tähendab TTC-le laiaulatuslikku kaotatud käivet.

Raporti järgi võib see tõusta 2021.a. lõpuks 50% ning järg­ neval aastal 70% peale, ent võtab veel aastaid, enne kui taastub täielikult. (Lüh. CP24)

6

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Kadrioru kirjandustänava festivalil esines Andres Kasekamp

Pressiteade

Kanada kunstnik: Vanessa Crosbie Ramsay Hamiltoni Arts Council’i Euroopa kunstnike vahetusprogramm 2021 Tallinn, EESTI – 10. sep­ tember 2021 – Multidistsipli­ naarne kunstnik ja filmitegija Vanessa Crosbie Ramsay resideerub Tallinnas oktoobris 2021 Eesti Kunstnike Liidu kutsel Euroopa kunstnike vahetusprogrammi raames, partnerluses Hamilton Arts Council’i ja The Cotton Factory’ga (Ontario, Kanada).

Hamiltonis tegutsev Vanessa Crosbie Ramsay on tunnus­ tatud kunstnik ja kunstiõpetaja, kes kasutab erinevaid meediaid, nende seas film ja video, jutus­ tamine, visuaalne katsetamine, installatsioon, skulptuur ja kol­ laaž. Tema töödes tulevad pide­ valt esile soopõhised takistuste, marginaliseerumise ja sotsiaalse võrdsuse teemad. Vanessa käsil­ ­ olev projekt uurib, kuidas kliimamuutus ja maa küsimused ebaproportsionaalselt mõjutavad naisi ja teisi rõhutud kogukondi, kes läbivalt kannatavad eba­ võrdsusest. „Igapäevastel jalutuskäikudel sel raskel aastal olen palju selle üle mõelnud, mida tähendab olla kanadalane – varastatud

maa, kolonialism, põlvkondade­ vaheline trauma, põlisrahvaste mõistmine suhetest üksteisega ja maaga. Olen mõelnud kultuu­ rimälust ja kunstniku rollist oma riigi häbiväärse ajalooga toime tulemisel. Kuidas elame kodanikena kollektiivselt koos?

Millised on meie kohustused tulevaste põlvkondade ja maa ­ ees, mis meid hoiab?“ Tallinnas kavatseb Vanessa pidada n.ö. multimeedia jaluta­ mispäevikut, kuhu kogub foto­ sid, visuaalset kunsti ja meediat, mis inspireeritud matkadest lin­ naroheluses ja igapäevastest ko­ gemustest. Kanadasse naastes saab nendest audio- ja visuaal­e­le­ mentidest kollaaž kulmineeru­ vas segameedia installatsioonis.

Vanessa Crosbie Ramsay on omandanud Yorki Ülikoolis bakalaureusekraadi kunstis (Bachelor of Fine Arts) filmi- ja videoerialal ja hiljuti lõpetas magistriõppe McMasteri Üli­ koolis ,,Gender Studies and Feminist Research“ alal.

Justin Bieber sai MTV videoauhinnagalal aasta artisti tiitli

s­uvel (,,Butter“) ning aasta ­ansambel.

Uus auhind VMA – maailma kuulsuse auhind antakse artistile või bändile, kelle kauakestev karjäär ja mõju nii muusikas kui ka muudel teemadel on jät­ kuvalt rahvusvaheliselt tähele­ panuväärne. Auhind anti rokk­ bändile Foo Fighters.

New Yorgis jagati pühapäeval MTV videoauhinnad. Enim auhindu viisid koju Lil Nas X, Olivia Rodrigo, BTS ja Justin Bieber, kes sai ka aasta artisti preemia.

New Yorgis, Brooklynis toi­ munud auhinnaõhtut juhtis laul­ ja Doja Cat, kes sai ka parima koostöö kategoorias auhinna SZA-ga koos tehtud loo eest ,,Kiss Me More“.

Kõige rohkem oli nominat­ sioone (üheksa) kanada lauljal Justin Bieberil, kes sai muuhul­ gas auhinna parima poploo kat­ egoorias lauluga ,,Peaches“.

K-pop bänd BTS oli nomi­ neeritud seitsmes kategoorias ning võitis kolmes: parim K-pop bänd, parim lugu sel

Foto: Lou Stejskal, Vikipeedia

Eesti Kunstnike Liit Eesti Kunstnike Liidu pea­

Elen Lotmanist sai Ülemaailmse filmioperaatorite föderatsiooni president Rahvusvaheline Filmi­operaa­ torite Föderatsioon IMAGO valis erakorralisel üldkogul esmakordselt organisatsiooni ajaloos kaks presidenti, Eesti Filmioperaatorite Liidu ESC liikme Elen Lotmani ja Austraalia Filmioperaatorite Liidu ACS presidendi Ron Johansoni.

IMAGO on maailma suurim filmioperaatoreid ühendav or­ ganisatsioon, millesse kuulub üle 50 filmioperaatorite liidu ning mis esindab liikmesorgani­ satsioonide kaudu ligi 5000 operaatorit kõikjalt maailmast. ­ IMAGO asutas 1992. aastal Itaalia filmioperaator Luciano Tovoli ASC AIC, kes siiani järgmisel aastal 30 a juubelit tähistava organisatsiooni tege­ vuses aktiivselt kaasa lööb.

(PT/EE)

Nr. 37

mised eesmärgid on visuaalse kunsti edendamine Eestis, kunst­ nike toetamine ja neile töö- ning esitlustingimuste loo­ mine.

The Hamilton Arts Council Hamiltoni Kunstinõukogu kujutab professionaalselt jätku­ suutlikku, uuenduslikku, mit­ mekesist ja mõjukat kunstide kogukonda.

The Cotton Factory 1900. aastal ehitatud endine Imperial Cotton Company on ümber kujundatud loomelinnaku kompleksiks, kus asuvad töö­ kojad, ateljeed ja kontoripinnad kunstnikele, fotograafidele ja loovatele professionaalidele.

Meediakontaktid: Elin Kard – Eesti Kunstnike Liit elin.kard@eaa.ee David Hudson – Hamilton Arts Council community@hamil­ tonartscouncil.ca

,,Kupee nr 6“ sai Jeruusalemmas parima filmi preemia ,,Kupee nr 6“ (,,Compartment no 6“) mis linastus Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, sai hiljuti rahvusvahelisel Jeruu­sa­lemma filmifestivalil parima ­filmi preemia.

Soome-Eesti-Venemaa-Sak­ samaa koostöös valminud filmi ,,Kupee nr 6“ näol on žürii hin­ nangul tegemist kultuure ületa­ va teekonnafilmiga, mis lahutab meelt ja inspireerib. Piirangutest vaba kino, kus terve maailm on mahutatud rongivagunisse, kir­ jutab Deadline. ,,Kupee nr 6“ pärjati suvel ka mainekal Cannes’i filmifestiva­ lil grand prix’ preemiaga. Filmi režissöör on Juho Kuosmanen ja stsenaristid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning Eesti-poolne produtsent on Riina Sildos.

Filmi tegevus toimub 1990. aastatel. Soome arheoloogiatu­ deng Laura pageb ummikusse jooksnud elu eest rongiga Mosk­ vast Murmanskisse. Ron­ gis on ta sunnitud jagama kupeed vulgaarse venelasest ­ kaevuri Ljohhaga. Neiule oota­ matult hakkab noormees talle ajapikku meeldima, sest mehe karmi kesta all on samuti liht­ salt üks haavatud hing. (ERR/EE)

Tallinnas Kadriorus muutus Koidula tänav laupäeval auto­ vabaks kirjandustänavaks.

Festivali eesmärk oli tähele­ panu tõmmata kirjandus­ pärandile Tallinna linnaruu­ mis ning tuua samaaegselt elav kirjandus otse tänavale. ,,Koidula tänav on Tallinnas ainulaadne tänav, sest selle al­ guses on Tammsaare muuseum ja teises otsas Vilde muuseum.

Ent on vähe teada, et tänava ­keskpaigas asub ka spetsiaalselt eesti kirjanikele ehitatud korter­ maja, kus on elanud ja elavad tänini mitmed armastatud kirja­ nikud. Lisaks on tänav ka kirjan­iku-nimeline. Teiste sõna­ dega: Koidula tänav on eriliselt tihe kirjanduslikest jalajälge­ dest,“ põhjendas asukohavalikut Tallinna Kirjanduskeskuse di­

rektor ja üks peakorraldaja Maarja Vaino.

Avatud telkides oli võimalik osa saada just festivaliks loodud programmist, kohtuda kirjanike­ ga, kuulata kultuuri- ja kirjan­ dusteemalisi arutelusid jms.

Teiste seas olid kohal Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Doris Kareva, Janika Kronberg.

Kirjandustänava vestlusringis osales ka Andres Kasekamp Toronto Ülikoolist, kes vestles ajaloolase Anres Adamsoniga.

Arutluse keskmes oli vapside liikumise teke ja muundumine nii nende tegevuse avalikul kui ka põrandaalusel perioodil.

Arutelu toetus Eduard Laamani raamatule ,,Vapside vandeselts.

Kohtuliku juurdluse andmetel“.

ERSO 95!

Kontserdi lõpulooks oli Sergei Rahmaninovi viimane orkest­ riteos „Sümfoonilised tantsud“, mis kirjeldab inimese elu kolme erinevat etappi, mis paratama­ tult lõpevad surmaga. „See on Rahmaninovi kõige tumeda­ ma­ tes toonides lugu“, ütleb Olari Elts teose kohta. Õnneks on ­geniaalsete heliloojate ka kõige traagilisematel heliteostel võime viia kuulajat katarsiseni. Siia kõrvale sobiks küll vist ainult Mozarti Reekviem.

Suurejooneline kontsert lõp­ pes vaikuseminutiga Uno Loobi mälestuseks. Lisapalaks kõlas Arne Oidi laulu „Mis värvi on armastus?“ suurepärane orkest­ riseade, millele iga eestlase sisekõrvas kõlab kaasa Uno Loobi hääl. Nii pikka pausi kontserdi lõpus ei mäletagi.

Minule meenus vaikuseminuti ajal mustvalge filmilõik, kus Uno Loop laulab oma kodu kamina ees nüüdseks laias ­ maailmaski levinud hitti „Ka­ ­ mina ees“. Ikka bossanova ­rütmis ja kitarri saatel.

(Algus lk. 1)

erinevate ülemhelitämbrit või­ mendatavate kumminuiadega.

Värvika orkestri kohal mõjus Wuhani gongide tuhm järel­ kajata heli nagu Surma koputus uksele.

Maskides kuulajad lisasid ­esitusele pinget juurde – rõdult alla vaadates ei saanud aru, kes end maskide taha peidavad.

Aplaus oli tormiline! Kavalehelt sain teada, et Elis Hallik õppis kompositsiooni Helena Tulve juures ja et ERSO esituses on Halliku teostest varem kõlanud orkestriteos „Kadumispunkt nägemisväljal“ Baldur Brönni­ manni dirigeerimisel (2017.a).

Kui avakontserdi esimene pool möödus tantsulises mee­ leolus (kõlasid John Adamsi „I still Dance“ ja Richard Straussi süit ooperist „Roosikavaler“), siis kontserdi teine pool viis meid Wuhani gongide saatel tagasi Surma teema juurde. ­

Ain Anger New Yorgi Metropolitan Opera laval 28. septembril esietendub New Yorgi Metropolitan Operas ,,Boriss Godunov“, milles munk Pimeni rollis astub üles Eesti ooperilaulja Ain Anger. ,,Olen mänginud erinevates ,,Boriss Godunovi“ lavastustes umbes kaheksa või üheksa korda,“ ütles Anger intervjuus ­ kultuurisaatele OP ja selgitas, et

(ERR/EE)

kuigi tema debüüt New Yorgi Metropolitan Operas toimub alles tänavu, on pakkumisi ka ­ varem tehtud. ,,Seal on olnud olukordi, kus mul on teine leping juba ees ja eelnevast ­ asjast pole saanud ära öelda, ­ sest kui sul leping on olemas, siis on ikkagi aumeeste mäng,“ tõdes Anger ja rõhutas, et ta on kaks korda pakkumistest ära öelnud.

Ain Anger ütles veel, et kõige enam mõjutab esinemisi see, kui hea on koostöö dirigen­ di, orkestri ja teiste lauljatega. ,,Samuti hea töömeeleolu ja kindlustunne, et sa saad ennast nendest tingimustes teostada, seega mitte see maja ega lava pole võti, vaid just inimesed.“ Anger teeb sel hooajal Metropolitanis rolli ka ooperis ,,Jevgeni Onegin“.

Eestis võib Ain Angerit näha esinemas järgmisel kevadel.

(ERR/EE)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1071 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

28

22

33

34

37

38 42

51

52

9

23 31

24

25

26

36 39

43

40

44

46

47 54

48

57

58

59

60

61

juust.

47. Udune, hägune (ilma kohta).

51. Inimsööja.

55. Tragi, virk.

56. Vabalt, omapead.

57. Koduloom.

58. H_____, teat. loomasööda.

59. End. Eesti tippujuja (snd.

1972).

60. Talvine sõiduvahend.

61. Liugumine; liulaskmine.

ALLA:

1. Vorm sõnast ,,võtma“.

2. Põllutööriist.

3. Range, vali.

4. Mõõteriista astmik.

5. Lapergune, lame.

6. I____, juurdekasv.

7. Varem Läti väiksem rahaühik.

8. Alberta lüh.

9. Siga (ingl.k.).

10. Mehenimi.

11. Nunn (ingl.k.).

17. Vankri osa.

19. ______pea, Eesti Elu kaastööline.

22. Perenaine, käski-

Helsingi ülikoolis jätkatakse eesti keele õpetamist Kevadel sattus Soomes ohtu eesti keele õpetamine ülikooli­ tasandil. Avalikkuse survel otsustas Helsingi ülikool siiski täita eesti keele lektori koha ja mitte tähtajaliselt nagu seni, vaid tähtajatult.

Eesti soost läänemeresoome keelte professori Riho Grünthali hinnangul ei päästa järgmise aasta alguses tööle asuv ülikoo­ lilektor siiski eesti keele kõrgei­ ma taseme haridust. ,,Praegusel ajal on muidugi tähtis ka see, et luuakse uuri­ misprojekte ja võrgustikke, mis on eriti just professorite töö.

See tähendab seda, et kahe lek­

49

50

55

56

1. Vanaaegne pikkusmõõt.

5. Pane juurde!

9. Poola härra.

12. Päeva lõpuosa (murd.).

13. Siiras.

14. Kaunidus.

15. Iva. 16. USA Kaitse­ ministeeriumi peahoone.

18. Tuntud moelooja.

20. Aasia riik.

21. Teener.

23. Nuhk.

27. I_______l, riik Lähis-Idas.

30. Küsisõna.

32. L_____, end.

Itaalia raha.

33. Pagaritoode.

34. Kaamelitaoline loom.

36. _____ ja naa.

37. Ohvrituli.

38. _____ika, ravimtaim.

39. Vulkaanist välja­ voolav mass.

41. Teat. usu sümbol.

43. ______s, spordijalatsibränd.

45. Tuntud Kanada

11

32

35

53

PAREMALE:

10

17

30

45

8

janna, ka proua.

24. Ikka, üha.

25. Eesti luuletaja (1864-1913).

26. Soololaul ooperis (ingl.k.).

27. Soomeugrilane.

28. India naise rõivas.

29. Teravili.

31. Bilanssi v kontot tasakaalustav jääk.

35. Poolsaar EdelaAasias.

40. S______, Vana Testamendi proh­ vet.

42. Raskusühik, tonn (ingl.k.).

44. ______d, Eestit taasiseseisvumisel esimesena tunnus­tanud riik.

46. Tuntud Ameerika rockbänd (asut. 1973).

48. Kreeka täht.

49. Jää magama.

50. Katki rebima, sälkama (ingl.k.).

51. Küsisõna.

52. Teat. põllundusviis.

53. Võta naiseks!

54. Sidesõna.

toriga me saame vundamendi korda, aga mis vundamendi peale kerkib, sellel on jälle piiratum perspektiiv,“ rääkis ta.

Magistri- ja doktoriõppe tule­ viku kindlustakski Grünthali sõnul külalisprofessori ametiko­ ha taastäitmine. Praegu seda aga silmapiiril ei ole.

Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on eesti keele positsioon Soome ülikoolides palju kaota­ nud. Täismahus eesti keele ja kultuuri õpet pakub ainult Helsingi ülikool.

Turu ülikoolis on tööl eesti keele lektor, Tampere ja Oulu ülikoolides õpetatakse eesti keelt hädalahenduste abil mini­ maalselt. Jyväskylä ülikool on eesti keele õppest täiesti loo­ bunud. (ERR/EE)

Volli veste

T

Paremale: 1. Tema, 5. Saa(n), 8. Pink,

20

29

41

7

S

Ristsõna nr. 1070 LAHENDUS

14

19 21

27

6

I

12. Apes, 13. Aru, 14. Riia, 15. Mes­ tiits, 17. Orin(oco), 18. Meier, 19.

Si­ na, 20. Elevant, 25. Erak, 28. (L) eivaauto, 32. RUS, 33. Osnap, 34.

Ida, 35. Muistend, 37. Imik, 38. Al­­ lians(s), 40. Olav, 43. Ettur, 47. Raha, 48. Ameerika, 51. Aren(d), 52. Pal, 53. Agaa, 54. Virn, 55. (Sik-)sak, 56.

Luts.

Alla: 1. Tamm, 2. Epee, 3. Mesi, 4. Asteek, 5. Sai, 6. Art, 7. Aus, 8. Prosta, 9. Iiri, 10. Niin, 11. Kana, 16. IRL, 21. Eesel, 22. Vinni, 23.

Avada, 24. Nap, 25. ERM, 26.

Ruu(ge), 27. Asi, 29. Uim, 30. TDI, 31.

Oak, 33. OTL, 36. Savann, 37. (M) istral, 39. Nee(r), 40. Orav, 41. Lari, 42. Aher, 44. Tigu, 45. (T)ukat, 46.

Raas, 48. Aps, 49. Maa, 50. Elk.

Nädala retsept

Isetehtud burgerid riivitud porgandiga Kaire Tensuda Valmistusained: 2 naela hakkliha 2-3 viilu mitme-teravilja saia 2 muna 1 väike sibul; hakitud 1-2 riivitud porgandit maitseainetest pisut pipart, soola, küüslaugusoola, ­oregano pulbrit jm. serveerimiseks täisterakuklid, lisandiks tomati-, kurgi-, ­sibulaviile jm., majonees ja/või mõni kaste Valmistusviis: Leotada suures kausis saia­ viilud väheses vees, lisada ­munad. Segada juurde hakkliha, hakitud sibul ja riivitud porgand ning maitseained (need võib lisada ka eelnevalt saia-muna ­ segule, et seguneksid taignas ühtlasemalt). Segada korralikult läbi ning vormida burgeriteks.

Küpsetada BBQ peal (hea, kui on olemas spetsiaalne BBQ ­restile asetatav plaat) korralikult mõlemalt poolt läbi, soovi kor­ ral lisada lõpupoole juustuviil.

Röstida kergelt ka kuklite mõle­ mad pooled ning serveerida burgereid soovitud lisanditega (tomati-, kurgi-, sibulaviilud jm.)

Naljanurk Kohtunik küsib kohtu­ saalis kannatanult: ,,Kas te ei arva, et kaebe­ alune nimetas teid seaks hetkelise ärrituse ajel?“ ,,Ei arva,“ vastab kanna­ tanu, ,,ta vaatas mulle enne nende sõnade ütlemist tükk aega silma.“

7

Miks eeringas on soolane Meil Karlaga mitmeti palju ühist. No, mitte seda, et tema juba Metuusala vanuseni jõuab – oli ju tsaari kroonus, ku teda uskuda. Ei, seda rõhutan, et oleme kõige kiuste mõlem­ pid viisakad inemesed, isegi kui alati ei taha nii olla.

Kasvatus vist meil mõlempil korralik, ei saa teisiti. Vaid Karla saab uhkustada oma leiutatud sõnavaraga, mille üle vist isegi perfesserid peavad nõu pidama, enne kui aru saa­ vad, et mida ta tahtis ütelda.

Aga meil mudu hea maitse. Temal hea Kata, mul peaaegu nii hea Kertu. Kes on üle aastakümmnete (kas tõeste nii kaua peab kartsas olema?) nii olnd. Et näituseks, mida lauda aseta­ da, siis kahvli abil pugu poole saata. Meile mõlempile istub vega soola ja suitsukala. Eriti eeringas. Juhtuski nii, et tirisin toda kõnõtraati Karlale valel ajal. Ta mugis just eeringa või­ leiba, üks amps oli veel minna. Aga kuna kaasvõitleja on kentelmann, siis lubas mul oma loo lõpuni rääkida, egas eerin­gal põle jalgu, et eest ära jookseks. Mis edasi lükatud, on vahel isegi paremini ammaste taha minema.

Mina olen otsekohene (egas me vanad mutid põle, kes nii­ sama lobisevad, ikka asja pärast elistame), küsisin, et kas te­ mal ka peas, no enamp-vähemp, nigu minul, too kuulus jube pikk laul, mis eeringa saatust määras. Kohe vanasand, vaban­ dust, just mitte täitsa vana, aga kargul sand küll, elavnes.

See oli ennemuiste a’al, ku eeringas elas kuival maal. Ku kaljas kahe mastiga… Seda laulu oskab teatud vanuses inime algusest lõpuni esitada. Ku mälu olempas. Et noorematele teada anda, noh, neile pole õpetatud vist seda, kuda eilne oli.

Tsaari aeg ju siis. Piltlikult Karla kuldne… Vana Volli on valmis õpetama. Ise ta õppis vanalellelt selle selgeks, siis ku kõik pähe jäi. Nüid eilset ei mäletagi.

Umpes nii. Soome läks uhke laev, priipulke olla tal kaks ja olevat isegi mitte Reformi erakonna liige, peaminister Kallas vaid kaljas. Mis on topelt priks. Ku keegi inämp meist neid termineid teab. Ma jään igati selle külge, mida ma ku­ nagi õppisin.

Noh, lühidalt, eeringas oli alusel kassi asemel. Et hiiri, rotte püüaks ta. Kuid laeval oli soolalast. Mis eeringale jubedalt maitses. Näris tähelepanematult augu kaljasesse. Mis läks põhja. Siis vana Neptun vihastas ja suunas igaveseks ee­ ringa merre elama. Ja elu lõpus soolamisele minekuks. Sobiv vaid lõunaleiva pääle vai sakuskaks. Ku dr Smirnov seda lu­ baks… No kas põle kena moraaliga laul? Õppida saab tänapäevalki sest paljutki.

VABARNA VOLLI

Huvitavat

NASA marsikulguri kivimiproovid viitavad muistsele järveveele NASA marsikulgur Perse­ verance on nüüdseks võtnud kaks kivimiproovi. Proovidel on märke pikaajalisest kokku­ puutest veega, mis toetab teooriat muistsest elust puna­ sel planeedil.

Perseverance’i missiooni projektiteadur Ken Farley mär­ kis pressiteates, et kulguri esi­ mesed proovid osutavad püsi­ valt elukõlblikule keskkonnale.

Farley sõnul on märkimisväärne just see, et vesi püsis Marsil pikka aega, vahendab Science­ Alert’is avaldatut ERR. NASA geoloogi Katie Stack Morgani sõnul osutavad kivi­ miproovid huvitaval kombel pü­ sivale kokkupuutele põhjaveega.

Ehkki teadlased juba teadsid, et kraatris oli kunagi järv, ei välistanud nad võimalust, et vesi võis kraatrit täita vaid napid 50 aastat. Nüüd on nad kindlamad, et kraatris leidus põhjavett palju pikemat aega.

Kui kraatri kivimid puutusid tõepoolest pikka aega veega kokku, võivad neis Stack Morgani sõnul olla asustuskõlb­ likud praod, mis sobisid muiste­ tele mikroobidele. Soolamine­ raalid kivide südamikes võisid aga kinni püüda tillukesi muistse marsivee mulle. Stack Morgani sõnul säilitavad soolad vähemalt Maal muistse elu jälgi suure­ päraselt ja uurijad eeldavad, et sama võib kehtida ka Marsi kivimite kohta.

NASA loodab koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga proovid analüüsimiseks Maale tuua 2030. aastatel.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

(ERRNovaator/EE)

8

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Interpreting the Biden Doctrine: The View From Moscow Dmitry Trenin, Moscow Times, September 2021 The newly unveiled Biden doctrine, which renounces the United States’ post-9/11 poli­ cies of remaking other societies English-language supplement to the Estonian weekly and building nations abroad, “EESTI ELU” is a foreign policy landmark.

Tartu College Publications Coming on the heels of the Founding Chairman: Elmar Tampõld U.S. withdrawal from Afghani­ Editor: Laas Leivat stan, it exudes credibility.

3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 Indeed, President Biden’s T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca moves essentially formalize and Digital: www.eestielu.ca finalize processes that have been under way for over a ­decade.

It was Barack Obama who first pledged to end America’s twin wars – in Iraq and Afghanistan – started under The very groups that American Populist Union, a George W. Bush. It was Donald espoused a rabid anti-Muslim pro-Trump conservative move­ Trump who reached an agree­ ment with the Taliban on a full stance after 9/11 and support­ ment. ed Mr. Trump’s proposal of Online far-right commen­ U.S. military withdrawal from denying entry to visitors from taries in the U.S. have had a Afghanistan in 2021. Both Islamic countries some five ­ variety of rationales for pro-­ Obama and Trump also sought, years ago are now the openly, Taliban opinions. The Taliban albeit in strikingly different unabashed cheerleaders of the has been compared directly ways, to redirect Washington’s Taliban and its victory over with the American Founding attention to shoring up the the U.S. in Afghanistan.

Fathers and their fight against home base.

It is important for the rest of White supremacists, Qanon tyranny. The extreme right have the world to treat the change in loyalists and other extremist associated the Islamic militants U.S. foreign policy correctly. online activists praised the with the U.S. Confederate ­ Leaving Afghanistan was the Taliban for their crushing of States, the pro-slavery side of correct strategic decision, if liberal values. While the far the Civil War. The Taliban’s ­ grossly overdue and bungled in right has typically berated the fight is often taken as a righteous the final phases of its imple­ ‘islamification’ of the West, battle against globalism and mentation.

Afghanistan certainly they were quick to adopt the ­liberalism. does not mean the end of the Taliban as their own in an Admiration for the Taliban United States as a global super­ ­anti-women, anti-LGBTQ, anti­- has, for some, been based on an power; it simply continues to be liberal battle. opposition to g­lobalism, the in relative and slow decline.

The Taliban have not only weak taking on a world super­ Nor does it spell the demise managed to inspire ‘jihadist’ power, a victory over a corrupt of American alliances and part­ movements internationally, but Afghanistan ­regime, ridding the nerships. Events in Afghanistan also some white supremacist country of a foreign occupier are unlikely to produce a politi­ groups such as the ‘Proud and numerous other ‘laudable’ cal earthquake within the Boys’, notorious for boasting goals. But one of the most men­ United States that would topple about their role in the January 6 tioned has been the fight against President Biden. No soul insurrection, swearing loyalty to feminists. search­ ing of the kind that Mr. Trump and claiming to It seems that keeping the Americans experienced during follow his guidance. Their women at home has won the ­ the Vietnam War is likely to thoughts on the Taliban victory: universal respect for the Taliban emerge. Rather, Washington is “These farmers and minimally in the far right. Some experts busy recalibrating its global trained men fought to take back have commented that the ­involvement. It is focusing even extreme right in the West is more on strengthening the home their nation back from ‘globo­ ­ homo’. They took back their looking for their own version of base. government, installed their a ‘white sharia’. One has com­ Overseas, the United States national religion as law and mented that women have too is moving from a global cru­ ­ executed dissenters. If white many freedoms due to the in­ sade in the name of democracy ­ men in the west had the same fluence of the feminist move­ to an active defense of liberal courage as the Taliban, we ment, diminishing the role of values at home and Western would not be ruled by Jews men, inflicting a blow to a ­positions abroad. t­ raditional patriarchy. ­currently.”

Afghanistan has been the The war in Afghanistan was most vivid in a long series of It’s not only fringe groups expressing their admiration for doomed and this was probably arguments that persuaded the Taliban, Fox News ultra-­ evident at its inception. Any Biden’s White House that a nationalist commentator Tucker U.S. failure can be blamed on global triumph of liberal leadership or policy. ­democracy is not achievable in Carlson saw the Taliban’s politics, ­ strength in terms of gender But pointing to a decadent soci­ the foreseeable future. politics and the failure of ety and deeply felt culture-war ­ Thus, remaking problematic liberalism: “They don’t hate grievan­ces. According to the far countries – “draining the ­ their own masculinity. They right, it seems that liberal be­ swamp” that breeds terrorism, don’t think it’s toxic. They like liefs are the real cause of a in the language of the Bush the patriarchy. Some of their Western decline. ­administration – is futile. women like it too. So now U.S. military force is a The fact that White suprema­ they’re getting it all back. So cists and the extreme right in ­ potent weapon, but no longer maybe its possible that we general have taken notice of an the means of first resort. The failed in Afghanistan because ill-equipped rag-tag Taliban war on terror as an effort to the entire neo-liberal program is ­ defeating the leading world keep the United States safe has grotesque.” power is worrisome. Do they been won: in the last twenty The Institute for Strategic gain any encouragement from years, no major terrorist attacks Studies, monitoring extremism, this? Was January 6 an uninten­ occurred on U.S. soil. identifies a Twitter account ded rehearsal?

LAAS LEIVAT Meantime, the geopolitical, ­describing itself to be a portal geoeconomic, ideological, and for Taliban-related news, post­ strategic focus of U.S. foreign ESTONIAN LIFE ing it both in Pashto and policy has shifted. China is the English, has claimed ties to the main – some say, existential –

The international cheering section for the Taliban

challenger, and Russia the principal disrupter. Iran, North ­ Korea, and an assortment of radical or extremist groups complete the list of adversaries.

Climate change and the pan­ demic have risen to the top of U.S. security concerns. Hence, the most important foreign ­policy task is to strengthen the collective West under strong U.S. leadership.

The global economic reces­ sion that originated in the United States in 2007 dealt a blow to the U.S.-created eco­ nomic and financial model; the severe domestic political crisis of 2016–2021 undermined ­confidence in the U.S. political system and its underlying values; and the COVID-19 ­ disaster that hit the United ­ States particularly hard have all exposed serious political, eco­ ­ nomic, and cultural issues and fissures within American society and polity. Neglecting the home base while engaging in costly nation-building exer­ cises abroad came at a price.

Now the Biden administra­ tion has set out to correct that with huge infrastructure de­ velopment projects and support for the American middle class.

America’s domestic crises, some of the similar problems in European countries, and the growing gap between the United States and its allies during the Trump presidency have produced widespread fears that China and Russia could exploit those issues to finally ­ end U.S. dominance and even undermine the United States and other Western societies from within.

This perception is behind the strategy reversal from spreading democracy as far and wide as Russia and China to defending the U.S.-led global system and the political regimes around the West, including in the United States, from Beijing and Moscow.

That said, what are the implications of the Biden ­ doctrine? The United States ­ remains a superpower with ­ enormous resources which is now trying to use those resour­ ces to make itself stronger.

America has reinvented itself before and may well be able to do so again. In foreign policy, Washington has stepped back from styling itself as the world’s benign hegemon to as­ sume the combat posture of the leader of the West under attack.

None of the Western coun­ tries are capable of going it alone or forming a bloc with others to present an alternative to U.S. leadership. Western and associated elites remain fully beholden to the United States.

What they desire is firm U.S. leadership; what they fear is the United States withdrawing into itself. As for Washington’s part­ ners in the regions that are not deemed vital to U.S. interests, they should know that Ameri­ can support is conditional on those interests and various

Nr. 37

Adult Estonian Language Instruction It’s never too late to start something new or learn a new language.

Have you been thinking about improving your Esto­ nian language skills? Do you want to practice speaking?

Or are you a beginner and are looking for an introduc­ tory course, but are afraid of a longer commitment?

The Toronto Estonian Supplementary School will be offering the following programs: *** NEW *** Introduction to Estonian – 6-week program beginning in October – $100 *** NEW *** Conversational Estonian Language Classes – 14 class­ es, held bi-weekly - $280 Advanced Estonian Lan­ guage Instruction – 28 weeks, held weekly - $375 REGISTRATION – https://eestikool.ca/registra­ tion/ Conversational and Ad­ vanced classes begin Sep­ tember 21, 2021.

For more information info@eestikool.ca

­circumstances.

Nothing new there, really: just ask some leaders in the Middle East. For now, however, Washington vows to support and assist exposed partners like Ukraine and Taiwan.

Embracing isolationism is not on the cards in the United States. For all the focus on domestic issues, global domi­ ­ nance or at least primacy has firmly become an integral part of U.S. national identity. Nor will liberal and democratic ­ideology be retired as a major driver of U.S. foreign policy.

The United States will not become a “normal” country that only follows the rules of real­ politik. Rather, Washington will use values as a glue to further consolidate its allies and as a weapon to attack its adver­ saries. It helps the White House that China and Russia are viewed as malign both across the U.S. political spectrum and among U.S. allies and partners, most of whom have fears or grudges against either Moscow or Beijing.

In sum, the Biden doctrine does away with engagements that are no longer considered promising or even sustainable

by Washington; funnels more resources to address pressing domestic issues; seeks to con­ solidate the collective West around the United States; and sharpens the focus on China and Russia as America’s main adversaries. Of all these, the most important element is ­domestic.

It is the success or failure of remaking America, not Afgha­ nistan, that will determine not just the legacy of the Biden ­administration, but the future of the United States itself.

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

9

We’re hiring!

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

An illustration from Eiko Ojala’s series “Busy Times”. Photo: ploom.tv

On the Wall: Eiko Ojala cuts to the core of visual messaging Vincent Teetsov We’ve likely heard it said many times in our lives: “a picture is worth a thousand words.” While we should be mindful to not oversimplify complex social or political concepts, or to let clever design bend the truth, it is true that a well-crafted image can shed light on issues that we want to create a wider understanding of.

Among the thousands of e­ditorial cartoons and info­ graphics that are made regularly to inform viewers in a succinct manner, the Estonian illustrator Eiko Ojala asserts ideas with remarkable clarity.

Take, for instance, his illus­ trations for an issue of Oprah Magazine, which were about loneliness. One of these illustra­ tions shows a wide gap between two people. The gap is in the shape of a conversation bubble, indicating the essential role of communication in bridging gaps between people.

In the domain of social a­ ctivism, the visual culture blog Colossal wrote in August 2021 of how “Hugs”, one of Ojala’s series from 2020, “... helped raise money for [MTÜ Peaas­ jad], an organization that sup­ ports mental health issues amongst Estonian youth.”

Peaasjad’s mission is to “raise the currently low awareness of mental health, address stigmati­ sation of psychiatric illnesses and to improve accessibility to mental health services by re­ ferring young people to appro­ priate help...” His illustrations of interlocking hugs gave ­visibility to their mission.

His 2020 illustration series titled “Busy Times” examines the pressure we put on our­ selves with packed schedules and cumbersome expectations of productivity. The way Ojala does this is both sad and funny.

Each illustrated character we see is struck with exhaustion and falls asleep as they go from one of their daily tasks to ­another. They fall asleep during a yoga class, while reading in the bathtub, or they slump over with their head against the seat in front of them during a flight.

Ojala’s creations for the Intel “#lookinside” campaign in 2014 took a more subdued angle. In these illustrations, he shows how Intel’s microprocessors, flash memory, graphics chips, and other manufactured elec­ tronics find their way into the making of so many products in some way or another. Whether it’s ice cream, pharmaceutical goods, or a bucket of paint. The appearance of circuitry and semiconductors in the crevices of these objects implies the ­omnipresence of the company’s technology.

This leads to the main theme of Ojala’s illustrations: the way one idea is frequently nestled into another. Many times, when we open something up, we may find more than we expected, something more to analyze.

Ojala deftly depicts this theme through his method of illustration, where he creates ­ what looks like a collage cut-out made of paper. The illustrator and graphic designer, who lives in Tallinn, states that he “works mostly digitally and draws everything by hand...” In this ­ way, he’s able to draw soft shadows and also make drastic cuts around the “canvas” of each artwork. Some parts of each drawing are set deeper inside, while other parts pop ­ out. Even with these intricate cut-out details, he says that he likes “to keep his illustrations minimal and well-advised and [combine] consummate crafts­ manship with a healthy sprink­ ling of wit.”

Past clients of his encompass many different industries and purposes. His illustrations have been featured in National Geographic Traveler and Die Zeit newspaper in Hamburg, Germany. Within the transporta­ tion and airline industries, he’s worked with Air France and Transport for London. In the digital and consumer electronics sphere, he has represented Apple and Nokia.

To possess the ability to un­ ravel key messaging in each of these sectors, sometimes in one simple image, is testament not only to the artist’s wit, but how an informed artist can be an indispensable part of every ­ cause or organization.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Time Machine: Estonian-American suburbia in the film Seitse vihta Vincent Teetsov Oftentimes, what we see and hear of the Estonian diaspora experience is an account of huge loss and trauma. This is an important part of our history. But then there are ­ records of opposite emotions: such as photos of family gatherings, parties, and the ­ ways our communities have treated homesickness. Among the most elaborate records of this brighter side of diaspora life is the musical comedy film Seitse vihta, which I was re­ ­ com­mended to watch one day.

Within a few minutes of watching, it was apparent that, despite the title, we weren’t in Estonia anymore. The give­ aways were the spaced out suburban homes and the chain ­ link fence that crop up in the first scene of the film. We’re also in a different era – the 1950s to be specific. Loose fitting suits, curls and full ­ skirts, cars with fins, cameras with flashing bulbs. The whole movie has many objects that take us back to that time.

Seitse vihta starts on an ­autumnal Saturday afternoon in a small town, as an Estonian man, Sergeant Major Juhan Lõhmus (played by Ott Walter) is ­ unpacking groceries. He’s approached by Maali Ojamaa ­ (Polli Mõtus), who asks about the gold-decorated drinking glasses he’s showing off. Juhan is preparing for a “sauna juubel” that night with Lieutenant Ilmar Ratas (Heinz Riivald) and their friends – celebrating what seems to be ­ their 100th such party.

Getting the party prepared isn’t without its hiccups. Sirje (played by Valli Martin, the film’s choreographer and wife of director Edmund Martin) lets her husband Ilmar go to this party, but Juhan isn’t able to get the same permission. Ilmar’s friends get ready for their party with a keg of beer and a savoury rukkileib kringel with cut up egg and kilu (sprat fish)

Still from the film Seitse vihta.

on top. They bundle together branches for the seven vihad they use in the saun, and their other friend, Corporal Uduste, is decorating the wall inside the saun building.

But once the party is under­ way and the men are distracted, singing the movie’s main theme song in the saun, Sirje and her friends play a prank. Together, they steal all of the men’s clothing and refreshments. ­ Upon leaving the saun and discovering that everything is ­ gone, the men rush back home, disoriented, with towels around their waists.

Here they find a roaring party with rahvatants, a full ­ ensemble of musicians, and ­ their missing kringel and beer.

The film ends with something akin to a variety show. Comedic musicians Rolli and Arri Jõgimar perform a slapstick musical routine, with a fiddle, a banjo, and mesmerizing bowler hat tricks. At times, the story­ line deviates and the movie becomes more like an exag­ ­ gerated vignette of a time, place, and people.

Over the film’s 93-minute runtime, we are introduced to the many Estonians of their neighbourhood, including an aspiring Hollywood actress, a ­ fellow with the nickname Kapsas (“Cabbage”), and a budding romance between two ­ young Estonians, Virve and Jõgis. Maali makes a special trip to speak with Kapsas. Ilmar finds a handwritten note, which triggers memories of meeting Sirje and his time as a soldier.

It seems everyone has dreams, social engagements, or an on­ going romance.

The soundtrack, by Jüri

Mandre, creates a jubilant aura around a film which, in other ways, appears to have been made with a limited budget. For instance, the open credits were painted on boards and shot with a single camera panning from left to right. Nonetheless, all of the actors and crew involved endeavoured to create an enter­ taining spectacle.

The film was directed by Edmund Martin and produced by the Eesti Filmikeskus (Esto­ nian Film Center) in New York.

As detailed by Vaba Eesti Sõna newspaper for the director’s 90th birthday in January 2000, Martin founded the center after emigrating to the US in 1952.

Then, on November 30th, 1958, Seitse vihta premiered at Hunter College in Manhattan. Today, it’s part of the film archive of the National Archives of Estonia.

One small, but memorable, aspect of the film is hearing how the characters mix the Estonian language with English words like “hi” and “yes” in dialogue. You’ll even hear ­ phrases like “Everything on okay!” (“Everything is okay!”) or “Have a nice time Virvega” (“Have a nice time with Virve”). I’m glad that they didn’t edit out this linguistic ­fusion; a stamp of who we are in the broader Estonian world.

In any case, this fully Estonian language film made in North America is a fine docu­ ment of Estonian diaspora cultural phenomena. The story ­ and its delivery are certainly of its time, but through it, we can look back at the generations, many of whom are no longer with us, and imagine how they spent time together.

10

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Donor profile: Baltimore Estonian Community “We’re giving our heart to you.”

Perhaps one of the most remarkable things about the fundraising that has been done for KESKUS so far, is that it isn’t just Torontonians or even Canadians who have felt called to support the building of the new Inter­ national Estonian Centre, but people from all over the globe. Donations have come from near and far, building a sense of community that ­transcends where we are geo­ graphically in the world.

One of the more poignant donations to KESKUS comes from the Estonian community in Baltimore, Maryland. They are the most recent Kalevipoja Laud level donors, contributing US$100,000 from the proceeds of sale of their own Estonian House.

“In a way,” says Peeter Saar, Chair of the Baltimore Estonian House (BEH) and Baltimore Estonian Society (BES), “our Eesti Maja lives on with this donation.”

BES came together as an organization in 1935, but a ­ building where events and ­gatherings could be held wasn’t purchased until 1964. By then, there were about 300 to 400 Estonians living in the area.

A former pleasure club for men, the building lay vacant for several years before the Estonians bought it and named it Baltimore Eesti Maja. Peeter, who was 13 at the time, was part of a crew that went in with their fathers to tear down the place and build it back up.

“Gottlieb Peets, Ludvig Saar, Evald Sarapik, the Kiik family,

the Tammaru family, among others,” remembers Peeter, “There was a core of about ­seven or eight families together with their kids – it was a pretty comprehensive renovation of the inside.”

Over the years, features were added: storage facilities, walk­ ways, even a suitsuahi out back for smoking fish. The biggest addition came in 1974, in preparation for Baltimore ­hosting Esto ‘76.

“That’s when the Suur Saal – the Assembly Hall – was built,” says Lea Kiik, Treasurer of BEH. “It was air conditioned, with a stage and balcony, and the downstairs was rebuilt with a curved bar. This was all new and exciting, designed by archi­ tect Jaan Kangro, who married into the Baltimore Estonian Raidma family.”

BEH was a vibrant focal point for the community for ­decades, providing a home for a thriving Estonian School, ­women’s and men’s choirs, folk dancing groups, Boy Scouts and Girl Guides, theatre perfor­ mances and other organizations and events.

“There were maybe 450 Estonians living in Baltimore,” Peeter explains, “including kids.

As they grew, many became less involved. Although a solid effort was made to engage the younger generations, by 2015, events were still being orga­ nized, but attendance dwindled.

We used to be able to get at least 100 people out for various functions, choir performances or dance or theatre, but it got to the point where only maybe 30 to 40 people would show up.”

“For a time,” Peeter con­ tinues, “there was impetus to keep the culture and language going outside of Eesti, but when the walls came down in 1991 and travel to Eesti became regular, you could get your

Front of BEH after rebuilding from a fire in 1968.

Nr. 37

Supporters of Baltimore Estonian House in 1965 after initial remodeling. Peeter Saar, current Chair of BEH, is second to last row in white shirt on the right.

c­ ulture from the source, instead of from an urban corner of the city.”

“What’s more,” Lea adds, “the House wasn’t in a good neighbourhood. Initially, Esto­ nians had purchased homes in the vicinity of the House. Their offspring became gentrified and moved to the suburbs. Driving an hour into a questionable area of Baltimore and then driving home again after dark… people just weren’t willing to do it anymore.”

BEH had originally been purchased with laenutähed (de­ bentures). Community members purchased them for $100, with the idea that when the building was sold, they would get their $100 back. No interest accrued, and additional debentures were issued as work needed to be paid for. Enn Veskimets who was a longtime Chair of BEH, initiated the process on winding up BEH and with his departure, others like Peeter and Lea took over. Once BEH was sold and the debentures paid off, a deci­ sion had to be made about what to do with what was left over.

“We kicked around a lot of different ideas,” says Peeter.

“We drafted a list of organiza­ tions that could be beneficiaries, a little bit here, a little bit there.

But how much difference is that really going to make to any one organization? Maybe pay the bills for six months?”

They wanted to do some­ thing more meaningful.

“The idea was to make a significant contribution to an ­ ongoing Estonian effort that would have a lasting impact.

And we thought, we could actually make a meaningful ­ contribution to KESKUS Inter­ national Estonian Centre.”

Peeter and Lea were similarly mindful about finding new homes in other Estonian com­ munities for some of the House’s most cherished items.

An Estonia piano was delivered to the Lakewood Estonian House in New Jersey, which had been in need of a new one.

And a library of books, acquired from the personal collections of community members over the decades, were shipped to the Central Library in Võru, Estonia.

“They were happy to receive these as, I guess, a reference point to say, this is the kind of literature that these Estonian refugees out of the country,

were publishing to keep their ­ different sides of the border, Estonia alive in their hearts and ­ including some fairly recent minds,” says Peeter. marriages between Baltimore KESKUS will be the newest and Toronto Estonians.” hub to strengthen the circuit of Presented with the idea that ways for Estonians, their fami­ their gifts to KESKUS and lies and friends from around the ­ other Estonian communities is world, to gather. North Ameri­ akin to an organ donation, that can Estonians willingly travel by bringing another to life, it with family and friends to parti­ too lives on, Lea says, “Organ cipate in events that interest donation is a beautiful analogy, them, such as the annual East because we’re giving our heart Coast Estonian Ski Days to you.”

(Idaranniku Suusapäevad) held “Our heart and our spirit, for in upstate New York, Vermont, that matter,” adds Peeter. or Quebec; a summertime “We’re very happy that we can sports competition (Spordi­päe­ contribute to an ongoing oppor­ vad) in Lakewood N.J.; the tunity to affect younger Esto­ biannual West Coast Estonian nians, to keep this spirit alive ­ Days (Lääneranniku Eesti and thriving.”

Päevad); and, to qualify choirs for Laulupidu, quinquennial Get involved and help support LaLaLa Laululaager (Choral our future camp) in Toronto.

Please join the growing list Summer camps continue as of capital campaign donors! regional beacons, with Jõe­kää­ru, KESKUS International Estonian Seedrioru, and Kotkajärv in Centre’s donor categories are Ontario being the three closest to Kalevipoja Laud for gifts of Toronto. These attract campers $100,000 and above (including and counsellors from across naming rights for specific areas), North America and Estonia.

Viru Vanemad for gifts of “We have plenty of folks $10,000 and above, and Kungla from Baltimore who have gone Rahvas for gifts under $10,000. to Jõekääru and spent time in KESKUS generous donors are Toronto, attending events and listed here: https://www.esto­ visiting” says Peeter. “I have niancentre.ca/capital-campaign relatives in Toronto who I visit To make a donation, please on a regular basis, not to men­ call +1.647.250.7136 or email tion that Lea herself came from donations@estoniancentre.ca.

Toronto. So we’re very com­ Donations may be made as a fortable and happy with this family gift, or in honour of an ­donation.” individual or family. Donations Lea continues, “Diminishing from Canada, U.S. and Estonia numbers in individual commu­ will be issued a tax receipt. nities are all the more reason to stay connected globally, and to Let’s keep in touch! have a purpose-built Inter­ national Centre that is in an • Visit the KESKUS website accessible location. My family for all the latest news ­ is an example of how borders • Sign up for the KESKUS are porous. New friendships monthly email newsletter and families are still forming • Follow KESKUS on Face­ between second- and third-­ book @EestiKeskus, Twitter @ generation Estonians from keskus, Instagram @keskus.iec

Peeter Saar with grandson Ryan, at the Jõululaat (Christmas Market) in the BEH clubroom Kuld Lõvi.

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

märkmik

Riina Kindlam

Seeneaeg ja -näitus eestlasi külmaks ei jäta 80 aastat Tallinna vanalinnas Laial tänaval rahvast rõõ­ mustanud ja harinud Eesti Loodusmuuseumis on avatud 59. korda seenenäitus. See on iga-sügisene traditsioon, mis möödunud aastal siiski vahele jäi. Omal ajal oli seente ­väljapanek siseruumides, kuid nüüd juba kuuendat aastat toimub see Loodusmuuseumi hoovile püstitatud läbipaistvas telgis. Nõnda säilivad eksem­p­ larid paremini, kuna tege­mist on värskelt korjatud seentega.

Kokku on kümme lauda, mis äärest ääreni erinevaid seeni täis, igaüks märgistatud nimede ja muude tingmärkidega, et kas on värskelt söödav; ainult kupa­ tatult söödav; värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav; ting­ likult söödav ehk mõnele inimesele mürgine ning siis mürgine või surmavalt mürgine seen. On ka nutigiid, mis annab iga seene kohta rohkem teavet.

Tänavuse näituse fookuses on need seened, mille kanda on ka muid praktilisi ülesandeid kui vaid söögiseeneks olemine, näiteks tuletaelana kasutamine tule süütamiseks, seentega lõn­ ga värvimine ja paberi või tindi valmistamine (soomustindik, lawyer’s wig). Puuseenest mus­ tast pässikust saab teha chaga eliksiiri ja teeseene abil popu­ laarseks muutunud jooki kom­ buchat.

Esile on toodud ka kõige enam sassi minevad teisikud: metsšampinjon wood mushroom (söödav) ja valge kärbseseen destroying angel (mürgine); kasepilvik green russula (söö­ dav) ja roheline kärbseseen death cap (mürgine); kännu­ mampel sheathed woodtuft (söödav) ja jahutahnik funeral bell (mürgine) ning kitsemam­ pel the gypsy (söödav) ja kühm­ vöödik deadly webcap (mür­ gine).

Vaade seenenäituse telki Loodusmuuseumi hoovis. Kümme lauda on seeni täis. Tänavune näitus on avatud 11.-26. septembrini.

Foto: Riina Kindlam

MTÜ Konstantin Pätsi Muu­ seumi ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse korraldamisel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Jõelähtme kesk­ aegses kirikus kunagisi Eesti riigivanemaid.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Jõelähtme val­ lavanem Andrus Umboja ning vallavolikogu esimees Väino Haab. Koos peapiiskopiga teenib EELK Ida-Harju praost, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste.

Alates aastast 2006 on vastu­ panuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piis­ kop­ likus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Lau­ rentiuse ja Haapsalu Toomkiri­ kus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani, Võru Katariina ning mullu Keila

Mihkli kirikus.

Enne mälestustalitust aseta­ vad kirikulised lilled ja küünlad Jõelähtme Vabadussõja ausamba jalamile. Samal päeval aseta­ takse Tallinna Metsakalmistul lilled ja küünlad ka Otto Tiefi ning Arnold Susi ja Heli Susi haudadele, samuti nende võit­ luskaaslaste mälestuskivi juurde.

Lipuvalve juures peab kõne Riigikogu liige Urmas Reinsalu.

Täpselt 77 aastat varem pi­ das legendaarne Otto Tiefi valit­ sus Läänemaal Põgari palve­ majas oma viimase istungi.

Valitsusliikmete teekond Puise randa kulges samal päeval – 22. septembril 1944, mil Pu­ naarmee hõivas Eesti pealinna.

Vastupanu võõrvõimule kestis pool sajandit.

22. septembril esitleb prof.

Hubert Kahn Viimsi mõisas oma vastilmunud raamatut „Tänan president Pätsu“, mille on kujundanud Päivi Palts.

Ajaloolis-poliitiline essee mõ­ testab esimest Eesti aega. Teost täiendavad autori värvikad lapsepõlvemälestused ja rohked fotod. (kylauudised.ee)

Eestis töötab 28 000 võõrtöölist

mandik elamisloaga Rääkides sellest, millistest riikidest töötajad Eestisse saa­ buvad ning mis valdkondades tööle asuvad, tõi Valk esile ukrainlased ja ehitussektori. ,,Kui vaadata lühiajalise töötamise õigusi, siis sektoritest on esikohal ehitus ja sellele järgneb töötlev tööstus, mõne­ võrra vähem on [võõrtöölisi] põllumajanduses, veonduses ja teenindussektoris,“ rääkis ta. ,,Elamislubade puhul on aga ­esikohal töötlev tööstus ja teisel kohal info ja side. Siis tulevad muud teenindavad tegevused ja siis alles ehitus ning veondus ja laondus.“ Lühiajalise tööloa saanutest 14 936 on ukrainlased, neile järgnevad suhteliselt võrdsel tasemel, umbes tuhande ini­ mesega Valgevene ja Venemaa kodanikud, aga lisaks on ka Moldova ja Usbekistani koda­ nikke. ,,Elamisloa taotlejate ja saa­ jate kodakondsus on pisut teist­ suguses järjestuses. Esikohal on endiselt Ukraina, siis tuleb Venemaa ja Valgevene ja siis tu­ levad hoopis India ja Brasiilia,“ lisas Valk. (ERR/EE)

Hetkel on Eestis 19 000 lühia­ jalise tööloaga välismaalast ning lisaks elab siin 9000 välismaalast, kellele on antud pikaajaline elamisluba tööta­ mise eesmärgil. Umbes kolm­ veerand võõrtöölistest on pärit Ukrainast, vahendas ERRi portaal. ,,Kehtivaid lühiajalise tööta­ mise lubasid on 1. septembri seisuga antud 19 242 inimesele ja töötamise eesmärgil väljas­ tatud elamislubasid on 1. sep­ tembri seisuga üle 9000,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ERR-ile.

Eesti seaduste kohaselt saab riiki tulla töötegemise eesmärgil kas pikemaks või lühemaks perioodiks – vastavalt kas ela­ misloaga või lühiajalise töö­ tamise registreerimise alusel.

Tööluba on vajalik Euroopa Liidu väliste riikide kodanikele, EL-i kodanikele need piirangud ei kehti.

Eestis töötab praegu umbes 28 000 võõrtöölist, neist kol­

Saaremaa Roomassaare sadam laieneb

RIINA KINDLAM, Tallinn

üksiknumbrid on müügil Torontos:

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Jõelähtmes

Seenehuviline ja hea söögiseen suur sirmik, parasol mushroom kauni kraega.

Foto: Riina Kindlam

Paljud inimesed kasutavad seda kahenädalast perioodi, kui seenetelgid avatud (kõrval on ka õppetelgid) ning seenetargad platsis, et tuua metsast ek­ semplare koha peale määra­ miseks. Kauged saavad aga palju väärtuslikku ja huvitavat ­ õppida võrgulehelt www.loo­ dusmuuseum.ee/seeneope.

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

11

,,Seenepuhkusel“ viibiv toidukirjutaja ja -koolitaja kokk Liina Karron valmistamas seenekastet Ristna rannas Hiiumaal 15. septembri õhtul. Porgandriisikaid praeb ta matkapliidil parajasti võis koos sibulaga. Porgandriisika ladinakeelne nimi on Lactarius deliciosus (piima andev ja maitsev), inglise saffron milkcap või red pine mushroom, Põhja-Ameerikas ka orange latex milky.

Foto: kuvatõmmis @karronliina Instagrami loost

Viimase paarikümne aastaga on Roomassaare sadamat külas­ ta­ vate kaubalaevade arv enam kui kahekordistunud, oluliselt on kasvanud ka kaubavedude maht ja sadam on laaditavate ja lossi­ tavate kaubakoguste jaoks jäänud väikeseks. See on ajen­ danud sadama haldajat, Saarte Liine 120 aasta vanust Roo­ massaare sadamat laiendama nii maa kui ka mere poolt. Plaanis

on laiendada kaisid, süvendada akvatooriumi ja pisut faarvaat­ rit, et sadamasse pääseksid ka senisest suuremad laevad.

Roomassaare sadamal on saarlaste jaoks veel üks oluline roll – sealne parkla on nii tormi kui ilusa ilmaga hea merele vaatamise koht. Merevaate nau­ timise võimalus plaanitakse ikka alles jätta.

Roomassaare sadama kaudu veetakse Saaremaalt valdavalt välja ümarpuitu, hakkepuitu ja turvast, sisse veetakse aga tee-ehituseks ja hoolduseks va­ jalikku materjali. (ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Audrus märgiti Eesti mootorispordi 100 aastat 28. augustil möödus 100 aas­ tat Eesti Vabariigi esimesest võidusõidust. Seetõttu tähis­ tati hiljuti Audrus Porsche ringrajal Eesti mootorispordi 100. a juubelit.

Enne ringrajal toimuvat üri­ tust asetas Audrus toimunud meenutussündmuse korraldaja Heino Korb pärja Pärnu-Tõsta­ maa maantee ääres asuvale Elmar Sauga mälestuskivile.

Sauga oli esimene Eesti auto­motovõistluste käigus elu jätnu.

Ta hukkus 18. juulil 1937 Eesti moto-klubi Pärnu osakonna ­korraldatud üleriigilisel auto­mootorrattavõistlusel Audru mõisast mõne kilomeetri kaugu­ sel. 1938. aasta suvistepühal avati Eesti moto-klubi initsia­ tiivil Elmar Sauga hukkumis­ paigas Pärnu–Tõstamaa maan­ tee ääres mälestuskivi, mis ­seisab seal tänini.

28. augustil Audrus toimu­ nud meenutussündmuse korral­ daja, endisaegsete mootorrataste taastaja Heino Korb, tundis uh­ kust, et ringrajarataste näitusel oli esitatud kümmekond tsiklit, nende hulgas alles hiljaaegu tööle saadud M-52S. Kavas oli ka eri ajastute ringrajarataste sõit ühisstardist. ­ Korb ise läbis Eesti vanimal ringrajamootorrattal IŽ-350 juubeli puhul järjest 100 kilo­ meetrit.

Motospordi märkimisväärsel sündmusel olid kohal ka

Motospordiharrastaja Urmas Kauniste koos legendaarse Endel Kiisaga Audrus Eesti motospordi 100.a juubeliüritusel.

Foto: U. Kauniste erakogu

omaaegsed tuntud motosportla­ sed, näiteks Peeter Koval, Mati Reinup ja Indrek Till. Samuti võtsid kokkusaamisest osa Eesti motospordi föderatsiooni esin­ dajad, kes juubeli puhul andsid üle tänukirjad.

Märkimisväärse tähtpäeva puhul koostas mootorispordia­ jaloolane Aare Arula Eesti auto­motospordi saja-aastasest tee­ konnast 20 tähisest koosneva ülevaate, mille siinjuures aval­ dame.

• Esimene võidusõit autodele ja mootorratastele Eestis 28. augustil 1921.a toimus mars­ ruudil Tallinn-Rapla-Tallinn.

Osales kaheksa autot ja kaks mootorratast. Võitis Voldemar Johanson oma vennale Juliusele kuulunud autol Delahaye, mootorratturitest lõpetas ain­ sana külgvankriga HarleyDavidsonil sõitnud Alfred Kiin.

• 25. jaanuaril 1930 oli Tallinn esimest korda autode Monte Carlo tähesõidu üheks stardi­ paigaks.

• Ajavahemikul 1921-1941 võis­ teldi Eestis 95 auto-motovõist­ lusel, suurim arv võistlusi (12) peeti 1937. a. Mitmed Eesti auto-motosportlased (Julius Johanson, Eduard Klimberg, Oskar Veldemann, Villiam Hennok, Johannes Tomson jt.) esinesid edukalt ka rahvusvahe­ lisel areenil.

• 1958. a septembris valmis Tallinna Autoremonditehases nr.

1 Ants Seileri juhtimisel esimene Estonia nime kandev vormelauto – sellega pandi algus võidusõiduautode seeria­ tootmisele kogu N. Liidus.

Tehases, mis kandis eri aegadel eri nimetusi, valmis 44 aasta jooksul kokku 26 mudelit ja 40 modifikatsiooni kokku 1331 vormelautoga. Eestis tegutses lühiajaliselt teinegi vormelite­ has: 1988. a asutati NSVLSaksa LV ühisettevõte ESTTEC SP. Aastatel 1988-1991 tegutses Eestis kaks vormelautosid val­ mistanud tehast.

• 20. septembril 1959. a IruKloostrimetsa ringil toimunud esimene Kalevi Suursõit pani aluse 45 korral korraldatud mainekale auto-motovõistlusele.

Võistluse edukaim sportlane oli Lembit Teesalu, kes võidutses tsiklitel 15 ja vormelautodel 2

Esiplaanil aastal 2000 Eesti sajandi motosportlaseks valitud Endel Kiisa, kes saavutas aastal 1963 Soomes, MM etapil kolmanda poodiumikoha vöistluses toonaste maailmaässade vastu. Mootorrattaks oli siis vene VOSTOK. Foto: U. Kauniste

korda.

• 7. jaanuaril 1962 korraldati Tallinnas Komsomoli nimelisel staadionil esimene kartautode võistlus Eestis. Ainsa eestlasena oli endale kartauto ehitanud Tallinna koolipoiss Taivo Sapas, kes võitis päeva ühe peaala 125 cm³ kartide grupisõidu.

• 30. augustil 1964. a lõpetas Endel Kiisa Soome GP-l Imatra tänavarajal toimunud MM-etapil 350 cm³ masinaklassi sõidu kol­ mandana, mis oli Eesti ja NSV Liidu motoringrajasõitja esi­ mene poodiumikoht MM-il.

Kiisa valiti 20. saj. Eesti pari­ maks mootorrattasportlaseks.

• Uno Aava lõpetas koos mosk­ valase Juri Lessovskiga 1968. a toimunud 16 000 kilomeetri pikkuse London-Sydney ralli 22. kohaga, olles klassis kuni 1600 cm³ kolmas. 27. mail 1970 finišeeris Mehhikos London-Mexico ralli Avto­ expordi ekipaaž Gunnar Holm / Kastytis Girdauskas / Vladimir Bubnov 17. kohaga, klassis kuni 1600 cm³ pälvisid nad ­kolmanda koha.

• 1. mail 1975 valmis Vihuri peakonstruktori Jüri Randla see­ niori eestvedamisel kaks esi­ mest ringrajasõidu mootorratast Vihur VM-001, mis jätkasid 1938. a Kr. Saar & Co poolt alustatud ringrajamootorrataste tootmise traditsiooni Eestis.

• Vormelisõitja Madis Laiv kroo­niti 1975. a esimese eestla­ sena ja NSV Liidu koondise liikmena sotsialismimaade kari­ kavõitjaks autode ringraja­ sõidus. Aasta hiljem oli Laiv hooaja kokkuvõttes kolmas.

Teise Eesti vormelisõitjana tuli sotsmaade karikavõitjaks Too­ mas Napa 1987. a, kolmel ­aastal (1978, 1981 ja 1985) oli ta samas sarjas teine. Napa valiti Eesti 20. saj. parimaks auto­ sportlaseks.

• Eesti rallisõitjad kuulusid Nõukogude Liidu paremikku.

1979. a saavutasid Heiki Ohu / Toomas Diener Kreeka MM­rallil üldarvestuse 14. koha, Vello Õunpuu / Aarne Timusk tulid 1982. a esimeste N. Liidu rallisõitjatena sotsialismimaade karikavõitjaks. 1983. a saavu­ tasid Joel Tammeka / Ants Kulgevee Soome rallil klassi­ võidu.

• 1982. a sai Eesti esimesed sotsialismimaade Sõpruse kari­ kasarja võitjad mootorratta­spor­ dis. Jüri Raudsik võitis ringraja­ sõidus 250 cm³ A masinaklassis ja Aadu Sikk motokrossis 125 cm³ tsiklite klassis.

• 1984. a toimus Eestimaa teedel esimene rahvusvaheline ­ autoralli: 9.-12. veebruarini sõi­ detud Baltika ralli oli ühtlasi sotsialismimaade karikasarja avaetapp. Ralli võitsid Vallo Soots / Toomas Putmaker.

• Bagisõitja Jaanus Ligur kroo­ niti aastatel 1990 ja 1991 Euroopa karikavõitjaks auto­ krossis klassis Division 3A. Jaanus Liguri poeg Janno Ligur sõidab tänapäeval rallikrossi Euroopa tipptasemel.

• 11. oktoobril 1991 võeti Eesti Autospordi Liit (EAL) Rahvus­ vahelise Autoliidu (FIA) liikme­ kandidaadiks. 15. oktoobril 1993 sai EAL täieõiguslikuks FIA liikmeks. 1992. a taastati Eesti Mootorrattaspordi Föde­

Nr. 37

Pidupäevakönet peab Motoföderatsiooni president Marek Kiisa.

Foto: U. Kauniste

Mootorrattal IZH 350 läbis vanatsiklientusiast Heino Korb juubeli puhul ringrajal 35 ringi ehk 100 kilomeetrit.

Foto: U. Kauniste

rat­ siooni (EMF) staatus Rah­ vus­vahelises Mootorratta Liidus (FIM). 1996. a veebruarist on EMF ka Euroopa Mootorratta Liidu (UEM), mis kannab nüüd nime FIM Europe nime, liige.

• 1997. a korraldati Eesti esma­ kordselt maailmameistrivõist­ luste osavõistlus motospordis.

Saku-Männiku krossirajal jahiti MM-punkte 29. juunil külg­ vankritega mootorratastel. Pari­ mate eestlastena olid Are Kaurit / Arvo Laksberg neljandad.

• Avo Leok üllatas motomaail­ ma 23. märtsil 1997. a Belgias Lommelis toimunud motokrossi MM-sarjas etapivõiduga 500 cm³ masinaklassis, Leokist sai esimene eestlasest Grand Prix’ võitja. Leokite kuulsast sugu­ võsast jõudis veel etapivõitude­ ni Tanel Leok. Lisaks oli Aigar Leok esimene eestlasest MM-medalist enduros.

• 2003. a võitis rallipaar Markko Märtin / Michael Park Akropolise ralli ja Märtinist sai esimene Eesti rallisõitja, kes on võitnud MM-ralli. Aasta hiljem kuulus Märtinile MM-sarjas pronksmedal, mis tegi temast esimese eestlasest medalivõitja autoralli MM-il.

• 2019. a tulid Ott Tänak / Martin Järveoja autorallis ­maailmameistriteks.

• 2020. a 4. ja 5. septembril Lõuna-Eestis sõidetud Rally Estonia 2020 kuulus esmakord­ selt autoralli MM-kalendrisse.

Ralli võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja. (PPM/EE) (Loe ka: Eesti motospordi ja motoharrastuse 100 aasta kohta ilmus pikem artikkel Urmas Kaunistelt Eesti Elu #29, 23.07.2021 numbris.)

S P ORT

Jüri Vips katkestas Itaalia GP põhisõidu, F1s said McLarenid kaksikvõidu Vormel-2 sarja Itaalia GP pühapäevasel põhisõidul star­ tis Jüri Vips (HiTech GP) üheksandalt kohalt, kuid pidi sõidu kaheksandal ringil teh­ nilise probleemi tõttu katkes­ tama. Põhisõidu võitis aust­ raallane Oscar Piastri (Pre­ma Racing).

Hooaja arvestuses juhib viie etapi järel Piastri 149 punktiga.

Vips sai Itaalias laupäevastest sprindisõitudest viis punkti ja on kokkuvõttes 90 punktiga

kuues.

Pühapäevasel F1 põhisõidul võidutsesid McLarenid, esikoha sai austraallane Daniel Ric­ ciardo, kellele see oli kokku ka­ heksas etapivõit, kuid esimene McLareniga; teine oli Lando Norris.

Kaheksal korral võistkond­ liku MM-tiitli võitnud McLarenile oli see esimene etapivõit üheksa-aastase vaheaja järel. Kaksikvõit teeniti viimati 2010. aastal Kanada GP-l.

MM-sarja kaks paremat, lii­ der Max Verstappen (Red Bull) ja talle viie punktiga alla jääv Lewis Hamilton (Mercedes) põrkasid 26. ringil omavahel kokku ja mõlemad pidid võist­ luse katkestama.

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

In memoriam

NOORTE NURK

Maret Truuvert 1929–2021

Tuttav nii ühtekui teist/pidi

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane Kümme aastat tagasi, ENÜS’i 100. juubeliaastal, valiti dr.

Maret Truuvert ENÜS’i auvilistlaseks.

Ta pälvis selle tiitli tema suurte teenete eest ühiskonna heaks nii Kanadas kui Eestis.

Maret (s. Saar) Truuvert sün­ dis 19. mail 1929 Õisu mõisas, Viljandimaal. Kui ta oli 5-aas­ tane kolis perekond Tallinnasse.

1944. a. märtsipommitamisel hävines nende kodu ning sügi­ sel põgenes perekond Rootsi.

Maret jätkas katkenud kesk­ kooliõpinguid ja 1949. a. alustas õpinguid Stockholmi Ülikooli hambaarsti-fakulteedis. 1951. a. abiellus ta Antoni Truuvertiga ja pere esimene laps, Piret, sündis 1952. a. Samal aastal emig­ reerus noor pere Kanadasse.

1954. a. sügisel (ajal, kui nais-hambaarstid olid PõhjaAmeerikas haruldus) võeti Maret vastu Toronto Ülikooli hambaarstiteaduse III kursusele ja ta sai 1956. a. kevadel D.D.S. (Doctor of Dental Surgery) kraadi. Varsti asutas ta oma kodus enda esimese kliiniku. ­ Samal ajal suurenes pere nelja­ lapseliseks. Poeg Andres sündis 1957. a., tütar Liis 1960.a. ja poeg Kaarel 1963. a.

1968. a. täiendas Maret end Toronto Ülikooli juures laste hambaravi alal, saavutades 1970. aastal D. Paed. kraadi.

Seejärel oli ta üheksa aastat Toronto Ülikooli hambaarsti-­ teaduskonnas õppejõud. Samal ajal kasvatas ta oma nelja last tublideks eestlasteks, pere pidas lisaks linnakodule väljaspool Torontot ka talu ja Maret töötas osalise ajaga oma kliinikus.

Kliinik kasvas ja sai uued ruu­ mid ning abiks kaastöölised.

1978. a. avas Maret veelgi suurema kliiniku, kuid loobus siis ülikoolitööst, jäädes täis­ kohaga erapraksisesse laste hambaravis, kuni pensionile jäämiseni. Ta oli hinnatud ham­ baarst ka Toronto eestlaskonnas.

Mareti hiilgav eeskuju kan­ dus edasi järgmistesse põlv­ kondadesse. Tütar Piret (kes sai 1990. a. õnnetult surma) õppis ka hambaarstiks ja ema-tütar töötasid samas kliinikus koos mitu aastat. Aastaid hiljem valis Pireti tütar Triina samuti ham­ baarsti elukutse.

Maretil oli suuri teeneid hambaravi alal Eestis. Külas­ käigul Eestisse 1988. aastal, märkas ta, kui halvas seisundis olid inimeste hambad. Kohtudes kodumaa kolleegidega ja tut­ vutes sealsete probleemidega, taipas ta, et hambaraviala vajab hädasti parandamist ning juba järgmisel aastal hakkas ta and­ ma loenguid Eestis. 1994. a. ai­ tas ta rajada Pärnu Hamba­ polikliiniku ja käis seal kaks kord aastas õppusi andmas ning korraldas Kanada-Eesti vahelisi spetsialistide vahetusi ja tehni­ lise abi andmist. Paljusid kolleege võttis ta lahkelt vastu oma kodus Torontos. Misjoni­

13

töö vaimus panustas ta mitut moodi hambaravi arendamisse Eestis ligi 15 aastat.

1995.a alustas Maret uut tege­vust: oli võõrustajaks Camp Bordenisse (Kanada sõjaväebaa­ si) inglise keelt õppima tulnud Eesti kaitseväelastele, kostitades neid nädalavahetustel oma kodus eestipäraste toitudega, ­ andes neile natuke kodust tun­ net ja tutvustades neile Toronto linna ja ümbrust. Parandas ka nende hambaid. Aastate jooksul on tema kodust ja kliinikust läbi käinud ligi 200 kaitseväelast.

Oma kodus on Maret kor­ duvalt vastu võtnud ka muid külalisi Eestist. Tema külalis­ lahkus, sõbralikkus, rõõmsa­ meelne olek ja särav intelligents on puudutanud paljusid, teeni­ des suure lugupidamise tema vastu.

Pärast pensionile minekut oli Mareti suureks rõõmuks oma pere, eriti tema kaheksa lapse­ last ja viis lapselapselast, kelle kõikide käekäikudele ta kaasa elas.

Maret oli aktiivne PõhjaAmeerika Eesti Arstide Seltsis, Tartu Instituudi direktoraadis ja Peetri kiriku nõukogus ning ­esines sageli akadeemilistel üri­ tustel ettekannetega. Tema mit­ mekülgsel eluteel vääristati teda rohkete autasudega, nii oma kutsealal kui ka töö eest eesti ühiskonnas Kanadas ja Eestis, s.h. EKNi teenetemärk, Eesti Kaitseväe, Eesti Piirivalve ja Kaitseministeeriumi teeneteris­ tid ning Eesti Punase Risti teenetemärk IV klass.

Maret astus Eesti Naisüli­ õpilaste Seltsi liikmeks 1950. aastal Stockholmis ja liitus 1952. aastal Toronto koondise­ ga. Ta täitis Seltsis mitmeid ameteid, osales komiteedes ja ­ alati oli hea nõuga valmis. Talle meeldis omaküpsetatud kooke tuua koosolekutele (ehkki koo­ gi-magusa sööja ta ise ei olnud).

Kui ENÜS taas-asutati Eestis, oli Maret mitme abistava akt­ siooni eesotsas. Aastal 2011 valiti teda ENÜS’i auvilistla­ seks. Osaledes ENÜS’i 100. aasta pidustustel Tartus, pidas ta juubelikonverentsil inspireeriva loengu ja juubelipeol talle lan­ ges auliikmena au lõigata lahti hiigelsuur sünnipäevatort.

Maret lahkus meie hulgast 4. septembril 2021. Tal oli pikk ja huvitav elu. Tema piiramatu ­energia lubas tal palju saavuta­ da. Ligimese- ja isamaa-armas­ tus juhtisid teda. Mäletame Maretit kui rõõmsameelsest, abivalmis, energiat täis liiget ja tunneme temast suurt puudust.

Puhka rahus, armas Maret!

ENÜS’i nimel ASTA LOKK

Kindlasti on teile fotol olev maius tuttav. Selle kuju, pruu­ni- ja sinise/kirju ümbris/ paber ja kindel kirja/stiil ehk šrift (font) annavad kohe ajule signaali, millise šokolaadiga on tegemist. Mõtle, kui sa läheksid oma lähimasse nur­ ga/poodi ja mõnedel sulle tuttavatel Snickersitel oleks ­ järsku pakendil eesti/keelsed sõnad! See tekitab segadust, sest koos on asjad, mis tavali­ selt ei kuulu kokku. Aga nii tore on näha tavaliste iga/ päeva asjade juures eesti/keel­ seid sõnu. Sõnad, mis on sulle tuttavad, tekitavad ära/tund­ mis/rõõmu. See on soe tunne.

Nagu siis, kui tuled Eestisse ja kõik su ümber on eesti keeles.

Eestis räägitakse šokolaadi/ SNICKERSid tahvlitest. TAHVEL on lame ja õhuke ehk enam/jaolt šokolaad.

Snickers on pigem BATOON, nagu on müsli/batoon (granola bar), kus šokolaadile on palju muud juurde lisatud, näiteks maa/pähkleid (peanuts), kara­ melli ja nugati/kreemi. Iga/­ sugune pikliku kujuga sai, kompvek või kondiitri/toode võib olla batoon (nagu inglise sõna baton).

Miks on ümbris/paberitel kir­ jas METSIK, SEGADUSES ja NÄLJANE? Olete kindlasti näinud samadel maiustel nende õige nime asemel inglis/keel­ seid kirjeldus/sõnu, mis on ühtlasi vastused küsimusele: ­ ,,Milline sa oled, kui su kõht on tühi?“ See on reklaami/kampaa­ Eesti oma Snickers. Šokolaadi hellitus- ehk hüüd/nimi kõne/keeles on nia, et tähele/panu püüda ja siis ŠOKS. Eesti oma maiuse/tootja kommi/vabrik Maias/mokk (,,sweet sind ostma meelitada. Coca- lip“ tähenduses sweet tooth) valmistab alates 2001. aastast mitmeid Cola on teinud sarnaseid kam­ just selle/nimelisi maiustusi, kaasa/arvatud juuresolevat šokolaadi/ paaniaid, kus pudeli/etikettidel batooni, mis on oma sisult ja vormilt väga sarnane üle/maa/ilmselt olid peal Eesti inimeste ees/ müüdud USA tootele. Mars’i perekonna kommivabrik sai alguse nimed, hüüd/nimed ja muud Tacomas, Washingtonis aastal 1911 ja Snickers sai oma nime pere­ konna lemmikhobuse järgi ning toodi turule aastal 1930. tekstid nagu Parimale sõbrale,

Foto: Maiasmoka Facebooki lehe/külg Emmele, Kaunitar, Musi/rull, jne. Ja nii/moodi siis erinevates riikides erinevates keeltes, sest eluga. Kui oled segaduses ja kohvikuga Tallinna vana/linnas. see meelitab. näljane, mine metsa oma ,,shok­ Seal, kus asub kohvik ja martsi­ Kui nälg näpistab ehk oled siga ehk šoksiga“, nagu noored pani/tuba hakkas Kalevi ja näljane (starving), siis aju vajab lühendatult ütlevad. Tagasi met­ Kawe eel/käija valmistama kütet (fuel) ja oledki veidi sega­ sast võid tulla juba palju tervis­ ­maiuseid aastal 1806. 2010 sai duses (confused) ning siis ei ole likuma söödava kraamiga, mida AS (aktsia/selts) Kalev Norra päritolu rahvusvahelise Orkla enam pikk maa, kuni juba hak­ sealt korjasid.

RIINA KINDLAM, Tallinn kontserni liikmeks ehk osteti kad metsikult käituma (wild).

Metsik ei pea tingimata halb (N.B.! See Maias/mokk ei ole ära, kuid maiustuste tootmine olema. Võrreldes näiteks linna/ seotud aja/loolise Maiasmoka jätkub Kalevi kauba/märgi all.)

Hiiumaal avati uus matkatee RMK matkatee on jõudnud Eesti läänesaartele – hiljuti avati 234 km pikkune Hiiu­ maa haru marsruudil Helter­ maa-Ristna-Sarve.

Heltermaa sadama juurest alguse saav rada viib läbi ­ Hiiumaa metsade, külade ja rannikute jõudes lõpuks suure ringiga Heltermaale tagasi. „Hiiumaa haru teeb eriti äge­ daks see, et raja lähedusse jääb nii palju eriilmelisi ja nii Eesti kui maailma mastaabis harul­ dasi paiku, mida külastada.

Näiteks saab näha Hiiumaa ain­ sat pangaastangut Kallaste pan­

ka, ronida maailma ühe vanima tuletorni, Kõpu kõrgustesse, avastada Eesti suurimat liivikut Kaibaldis või imetleda Kõpu kõrgeid metsastunud liivalui­ teid, mis on kohati puudelatva­ destki kõrgemad. Matkatee läbib ka Kassari saart, kuhu viib saare ühes küljes üle mere – ­suvisel ajal vaikse ilmaga saab mereala ületada kuiva jalaga, ent muul juhul tasub üle mere minnes kummikud jalga panna, sest vesi võib seal ulatuda põl­ vini,“ jagab RMK külastuskor­ raldusosakonna loodusradade spetsialist Andre Kaur soovitusi, mida lisaks matkamisele mär­ gata ja külastada Hiiumaa ­teekonnal.

Pikemalt saab peatuda ühes 19-st RMK peatuskohast, kus on võimalik lõket teha või telki­ da. Uue matkatee haru äärde jääb ka RMK Hiiumaa külas­ tuskeskus. Matkatee haru luues valmisid täiesti uued, Rem­ melko ning Ränkaja lõkke­ kohad.

Hiiumaa haru on mõeldud eelkõige jalgsimatkajale.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimär­ gistusega, kilomeetripostidega ning suunavate viitadega. Täp­ seid rajakaarte ning infot ­metsapuhkuse võimalustest saab Hiiumaa külastuskeskusest, Loodusega koos äpist ja kodule­ helt. (D/EE)

14

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Mälestame kallist tädi ja perekonnasõpra

LAHKUS LIIGA VARASELT KALLIS

Dennis Moir

Maret Truuvert’i

sündinud 1. novembril 1952 Weston-Torontos surnud 8. septembril 2021 Torontos

Südamlik kaastunne perekonnale

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet abikaasa MARINALE, poegadele CAMERONILE ja THOMASELE ning omastele

,,Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu.“

Nr. 37

ENNO ja ANNE AGUR perega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega ENE KUKK perega Eestis

Leinavad VIIVI ja TONY JOHNSTON perega JAAN ja KATI RANNU perega VAIKE RANNU perega

Mälestame meie armast arsti ja perekonnasõpra

Maret Truuvert’i Südamest kaastunne perekonnale EVA ja TIINA

Lahkus üks instituudi direktoritest, austatud

Vana Andrese koguduse surnuaiapüha Yorki kalmistul Õnnistuse vihmapiisad muu­ davad pisarate oru elavate allikate maaks. „Õnnis on inimene, kelle ­tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies muudavad nad selle allikate maaks, ka varajane vihm katab neid õnnistusega“ (Psalm 84.6 -7), jõudis õpetaja Kalle Kadakas Piibliaamatust lugeda, kui möödunud pühapäe­ vaks ennustatud vihmasagar sundis Yorki kalmistule kogu­ nenud Toronto Vana-Andrese koguduse surnuaiapüha-rahvast oma „igaks juhuks“ kaasa võetud vihmavarje avama.

Ome­tigi jäi ilmatarkade ennus­ tatud vihmane pühapäev saabu­ mata. Vaid viivuks, justkui ­õnnistavaiks kaastunde-pisaraiks mälestajatega, olid taevased luu­ gid vallandunud, et siis pilve tagant lubada paljutähendus­ ­ likku õrna päikese terendust. „Lahkunu mälestus hauale kutsub,“ laulis surnuaiapüha­ kogudus organisti Juha Tikka­ neni välioreli saatel. Ei, see saabuva sügise eelaimduses lauldud matusekoraal polnud elusügise nukruse viis. Pigem peitus laulus surnuaiapühalise usu-veendumus, et armsate lah­ kunute mälestust sundimatult

Fotod: Karel Tutsu

alal hoides püsivad eesti keeles lauljadki siinse heade kohtu­ miste linna rahvakilluna iga­ vikukski. Vaid taamal, viiruse ajast ajendatult ei tea mitmendat – setmendat korda ringi kõndi­ nud turvamehest kalmistuvaht näis usurändureid justkui hoia­ tanud olevat: „Jah, see on suur õnnistus, et te pole otsa saanud.“ (Nutulaulud 3.22).

Toronto surnuaedadele tohib taas koguneda sajakesi. Mäles­ tuspühalisi oli seekord vahest paari tosina ringis. Aga seda oli jumalikult piisavalt, et heiduta­ da eneses ja teisteski kirikust ja surnuaiast, nüüdseks vahest loo­ mupärasekski saanud võõrdu­ must.

Lootuses püsijaile aga kinni­ tas õpetaja Jeesuse Kristuse poolt tõotatud igavese elu rõõmusõnumit: „… kes kuuleb minu sõna ja usub seda, kes minu on saatnud, sellel on iga­ vene elu“ (Joh.5.25). Õpetaja kinnitaski Martin Lutheri sõna­ dega: „Usk on trotslik asi“.

Trotsides iseenese kogematust ja uskmatusest tulenevaid mit­ meti mõistetavusi võime ometi uskuda kord teispoolsuses lõpli­ kult avanevasse elu saladusse.

Usu seatud piire ületav meele­ tus selles ju seisnebki, et lubab inimesel lootjaks jääda ka siis, kui inimlik loogika seda tege­ mast tõrgub.

Ja Heli Tenno laulis, läbi Illar Tenno paigaldatud helisüs­ teemi, hardunud kuulajad üle igaviku jõe teisel pool Jordanit asuvasse tõotatud tulevikku.

Mälestuslauluna kõlanud „Lap­ sepõlve paradiis“ viis mälestajate mõtted lapsepõlve radadele, kus ema ja isa, ven­ nad ja õed ning vanavanemate armastus hoidmas. Mineviku­i­ ha­ luses ei ole midagi eris­ kummalist. Kes ei oska tänu­ väärselt olnut hinnata, kas suud­ ab see jääda kindlaks paljuluba­ va tuleviku terenduses. Möö­

dunud pühapäev oli üleilmne vana­ vanemate päev. Mälestus­ pal­ vesse said kätketud vana­ emad ja vanaisad, kes puhka­ mas Yorki kalmistu maamullas ja ka need, kes sünnimaa ra­ huaedades tõotatud hommiku­ tundi ootamas. Aga paluti ka tu­ leviku eest Kanadas ja Eesti­ maal ja siinses kogukonnaski.

Lillekorvid, mille keskelt õpeta­ ja jutlust ütles ja palveid luges, said asetatud Vana- Andrese koguduse eel­ miste õpetajate haudadele tänu­ kinnituses, et Vana-Andrese kogudus püsib seni, kui on mälestajaid ja tema püsimisele lootjaid. „Vana maja“ laulis Heli Tenno kodule. Vanad majad on armsad. Ka siis, kui nad maha müüakse, jäävad mälestused ja igatsus nende loojatest ja koos­ oldud rõõmu kogemus. Uued majad on mugavad, aga vanad on armsad.

On sügis ja laululinnud lendavad lõunasse. Neil päevil ­ lendab Costa Ricasse ka pere­ kond Tenno, et järgmisel keva­ del laululindudena taas meie seltsi naasta. Kus on rändlin­ dude kodu? „Meie kodu on tae­ vas“ (Fil 3.20), teab paganate apostliks narritu vastust Piibliraa­ma­tus. „Kui uinun ma, Su rist mind valvaku ja selgesti teed taeva näidaku,“ kõlas usku kinnitav koraal „Jää minuga“.

Tund igaviku-riigiliste seltsis oli olematuks haihtunud. Päike aga paistis justkui August Alliksaare luuleridu kinnitades: ,,Olematus võiks olemata olla“. Äsjane, praegu veel Ryersoni nimelise ülikooli kompuutritea­ duse esimese kursuse üliõpilane Karel Tutsu salvestas mälestuse lootuses, et see jõuab ka kogu­ duse liikmeini, nendeni, kes lähedaste eemal­ olekuga pole lõpuni veel harjunud. Õnnistuse vihm muudab iga pisarate oru elavate allikate maaks.

KOGUDUSE KIRJASAATJA

dr. Jaan

Kruus Teda mälestab leinas TARTU INSTITUUT

Mälestame sügavas leinas armast sugulast

Jaan Kruus’i Sügavas kaastundes perekonnale

MAI LENK perega

Surnuaiapüha Hamiltonis Pühapäeval, 12. septembril kogunes kümmekond Hamil­ toni Eesti Ev. Lut. koguduse liiget Woodland Cemetery’s surnuaiapühaks, kus teenis praost Mart Salumäe.

Algussalmiks valiti Jh 11:25: Jeesus ütleb: ,,Mina olen ülestõusmine ja elu, kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!“ Vaevalt oli paar laulu lauldud, kui pilved avanesid ja

vihma hakkas sadama. Kuid keegi ei lasknud ennast selle pärast segada. Kõik, kaasa arva­ tud praost Salumäe, olid vihma­ varjudega varustatud. Teenistus sai ilusti lõpuni ära peetud linnulaulu ning oravate ja ­ vöötoravate sagimiste saatel.

Covidi algusest saadik ei ole meil teenistusi kirikus sees peetud, kuid alates 3. oktoobrist saame jälle 18 Victoria Ave. S. Läti kirikus sees koguneda.

Pärast jumalateenistust toi­ mub koguduse täiskogu koo­ solek.

MERIKE KOGER

Foto: Merike Koger

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 19. septembril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 26. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LA­H­K U­M ISE MÄLESTUS­ PÜHA JUMALATEENISTUS.

Eesti väikseim raamatukogu on Abruka saarel ERRi saade ,,Raamatuhoidja“ oli külas Abruka saare raa­ matukogul. Abruka raamatu­ kogu on Eesti väikseim. Seal on 30 ruutmeetrile mahutatud ligi 3000 raamatut ja turis­ miinfopunkt. Raamatukogu­ hoidjaks saarel on Helle Keskküla. Üle 60 aasta oli Abrukal raa­ matuoguhoidjaks kirjanike Jüri ja Ülo Tuuliku vanem õde Salme Tuulik, kes tegutses seal pea 60 aastat. Viimased 16 aas­ tat on Abrukal raamatukogu­ hoidjaks Helle Kesküla, kes on kahel korral nimetatud Saare maakonna parimaks maaraa­ matu­ko­gu­hoidjaks.

Abruka raamatukogu on te­ gutsenud järjepidevalt 1928. aastast. Sama aasta detsembris teatas kohalik ajaleht, et Abruka saare haridusselts avas oma liik­ metele seltsi esimehe toas lugemislaua. Sellest ajast alates on Abrukal eksisteerinud raa­ matukogu nii haridusseltsi kui ka kooliõpetajate eestvedamisel.

Praegu on raamatukogul 100 lugejat.

Abruka lugejatest vähemalt pooled on kõrgharidusega. Kõige meelsamini loetakse Abruka raamatukogus krimi­ nulle ja teatmekirjandust. (ERR/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00 Pühapäeval, 19. septembril kell 11.30 JUMALA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 26. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva JUMALA­TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 19. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Näe inimesi nagu Jeesus’’. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 26. septembril VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Kodumaalt lahkumise aastapäev. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Usalda nagu Jeesus’’. Muusika Joshua Bou­tilier ja virtuaalkoor.

Pühapäeval, 3. oktoobril VIRTUAAL JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Vihasta nagu Jeesus.’’ Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 10. oktoobril ÜLISTUS- JA PALVEHETK koos Timo Ligega.

15

Saarlase mõrda jäi hiigelkala Eelmisel nädalavahetusel tõm­ bas Saaremaal Kihelkonna kandis elav kutseline kalur ja Kihelkonna päästekomando pealik Tõnis Tasane Veere sadama lähedal merest mõr­ raga välja hiigelsuure kala.

Kaalumisel selgus, et kala kaalus 13,92 kilo ja suure tõenäosusega on tegu lõhega.

Pikkust oli kalapurakal veidi üle meetri: täpselt meetripikku­ sest Tasase tütrepojast Stefanist oli kala viie sentimeetri jagu pikem. „Tegu oli õnneliku juhusega, et tütre pere nii õigel ajal sattus sadamasse, täpselt selsamal hetkel tulid sadamasse vastu.“ Sedasi sai esimestest emotsioonidest osa ka tütar oma perega.

Tasane lisas, et kala on suurim, mis tal on õnnestunud kätte saada. 25 aastat tagasi õn­ nestus tal koos paari sõbraga võrguga püüda 10-kilone viker­ forell. (PM/EE)

9/11 rünnakute 20. aastapäeva puhul toimunud mälestusüritus Ameerika Ühendriikide suursaadiku Kanadas alalises residentsis Lornados algas mitmevärviliste Ameerika ja Kanada lippude sissetoomisega USA mereväelaste ja Kanada sõjaväelaste poolt. Sellele järgnesid mõlema riigi hümnide esitamine ja kõned. Foto:© Ülle Baum

Ameerika…

(Algus lk. 1)

Sport

Tänak oli Akropolise rallil teine Eelmisel nädalal Kreekas peetud autoralli MM-sarja etapi võitis soomlane Kalle Rovanperä (Toyota), edesta­ dess Ott Tänakut (Hyundai) 42,1 sekundiga.

See oli tänavu Tänakule kol­ mas kord poodiumil olla, ta või­ tis Arktika rallil ja oli kolmas Safari rallil.

MM-sarja üldarvestuses ju­ hib Sebastien Ogier (Toyota) 180 punktiga, edestades võist­ konnakaaslast Elfyn Evansit (Toyota) 44 silmaga. Kolmas on Thierry Neuville (Hyundai; 130p), neljas Rovanperä (129) ja viies Tänak (106). (ERR/EE)

Ühendriikide suursaadik Paul Cellucci koos 100, 000 inimese­ ga, kes olid tulnud sinna, et koos mälestada terrorirünnakus hukkunuid.

Ei saa unustada neid 3 000 inimest, kes hukkusid sel traa­ gilisel päeval, kui 19 kaaperda­ jat, kes kuulusid Osama Bin Ladeni poolt juhtitud al-Qaeda terroristlikku organisatsiooni ning kasutades nelja kaaperda­ tud reisilennukit tegid mitu õhuruumi rünnakut, mis olid suu­ natud New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornide ja USA kaitse­ ministeeriumi Pentagoni, Wash­ ingtonis, D.C. hoonetesse.

Neljas lennuk kukkus alla Shanksville’is, Pennsylvanias ja tema sihtpunkt jäi teadmatuks.

Nii selle aasta 11. septembri mälestusüritus Ameerika suur­ saadiku residentsis kui ka 20 aastat tagasi toimunud mäles­ tusavaldus Parlamendimäel 100,000 inimese osavõtul süm­ boliseerivad suurt sõprust ja järjest tugevnevat koostööd kahe riigi vahel. Lõpetuseks toon ära Hr. Furey sõnad: ,,But out of great tragedy, we also saw great triumph. We saw citi­ zens and communities on both sides of our border coming to­ gether in any way they could. It was an opportunity for us all to see, first-hand, the resiliency of who we are at our core.“ (Vaata ka Ülle Baumi fotogaleriid Eesti Elu veebil (eestielu.ca))

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Advokaat—Notar

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.—

B.M., LL.B.

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

16

EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021

Nr. 37

Tellige EESTI ELU!

Taas koolipinki, aga koduselt: tahvliks (tahvel) arvuti ja klassiruumiks su oma tuba T.E.S. Täienduskoolid alustavad Kutsume Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide virtuaalsele avaõhtule teisipäeval, 21. sep­ tembril kell 7 õhtul kõiki eesti keele huvilisi, nii algajaid kui edasijõudnuid õpilasi, algkooli ja keskkooli klassidesse ja gümnaasiumi.

Jätkame juba sissetallatud ­rajal käimist: õpime eesti keelt koduses keskkonnas arvuti­e­ kraani vahendusel kodust lah­ kumata. Toronto eesti kooli õpetajad on valmis pakkuma

Kutsume täiskasvanuid eesti keelt õppima!

Kunagi ei ole hilja uut tegevust alustada ja uut keelt õppida.

Eriti, kui see on sinu esivane­ mate muinasjutuline keel!

Toronto Eesti Seltsi Täienduskool pakub täiskasva­ nutele algavaks õppeaastaks

toredat ja huvitavat eesti keele õppeprogrammi vastavalt õpi­ laste vajadustele. Õpetajad said kokku Toronto Eesti Maja raamatukogus 24. augustil ja 14. septembril, et kokku panna uue kooliaasta õppekava ja leida häid keele­ ­ õpikuid ning lugemikke erine­ vatele klassitasemetele. Eestist tellitud õpperaamatud Eesti Instituudi kaudu jõudsid suvel kohale ja raamatukoguhoidja Tiina Jenkins jagas soovitud materjale õpetajaile.

Palume lastevanematel luge­ da kooli uudiskirja nii e-posti kui veebilehe www.eestikool.ca

vahendusel. Ootame aktiivset osalemist registreerimiseks eesti kooli. Toronto eesti kooli õpeta­ jad ja juhtkond on valmis uueks õppeaastaks helistades koolikella 21. septembril avaaktuseks.

28. septembril toimuvad esi­ me­sed koolitunnid oma endiste ja uute klassikaaslaste seltsis.

Mõeldes Eestile, on toredaks avastuseks see, et Eesti Hari­ dus- ja Teadusministeerium väljastab helkureid tekstiga: ­ õppimine teeb õnnelikuks! ­ Püüd­kem seda õnne leida! Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!

virtuaalseid kursusi: algajatele 6-nädalane eesti keele sisseju­ hatav kursus ($100, algab ok­ toobris) õpetaja Kris­tina Lepiku juhendamisel. Iga­päe­vane ja vestluskeel üle nädala – 14 tundi $280 ja edasijõudnute kursus 28 nädalat $375. Õpetab Epp Aruja.

Palume registreerida koheselt.

Tunnid algavad 21. septembril virtuaalselt arvuti vahendusel.

Tule kuulama eesti keele kaunist kõla ja rääkima ilusaid sõnu, nagu armastus, lill, päike!

Ehatare korraldab garaažimüügi Kõikvõimalikud meeleolukad õuemüügid on saanud viimasel pooleteisel aastal suure tagasi­ löögi. Puutumata pole jäänud ka siinsele eestlaste kogukonnale armsaks saanud hiigelbasaar,

mis küll põhiliselt siseruumides toimunud, aga tükil ajal pole ka Ehatares toimunud õuemüüke, mis on kohale meelitanud lisaks oma elanikele ka naabruses asuva Eesti Kodu elanikke ning

Neljapäeval, 30. septembril kl 9–1 EHATARES (40 Old Kingston Rd.)

SUUR GARAAŽIMÜÜK Tulge leidke mööblit, nõusid, riideesemeid, pudi-padi.

Hea ilma korral toimub müük Ehatare õuel.

TORONTO EESTI SELTSI ­TÄIENDUSKOOLIDE JUHATUS

Sinu õpetajad KRISTINA ja EPP Registreerimine – https://eestikool. ca/registration/ Küsimustele vastame hea meelega info@eestikool.ca

samuti külastajaid-ostjaid naab­ ruskonnast.

Nüüd on ettevõtlikud tegijaid otsustanud korraldada EHA­ TARE GARAAŽIMÜÜGI neljapäeval, 30. septembril kl 9 h – 1 p.l.. Ehatare õuel.

Rikkalikult õuemüügilt võib leida mööblit, nõusid, riideese­ meid, pudi-padi ja igasugu kraami, millele lisaks saab kindlasti ka hea meeleolu ja hasardi mittevajaliku vajaliku kraami leidmiseks-ostmiseks.

Tulge kohale põnevate lei­ dude avastamiseks! Tulu läheb Ehatare elanike tegevuse toeta­ miseks.

Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) kutsub teid oma

66. AASTANÄITUSELE 6.–17. oktoobrini 2021 Todmorden Millsi The Papermill Gallery’s, 67 Pottery Rd, Toronto ON M4K 2B9 Galerii on avatud: kolmapäevast pühapäevani kl 11 h – 4 p.l.

Järgitakse kõiki terviseameti eeskirju.

Virtuaalnäitus: https://www.estonianartiststoronto.com/

Sündmuste kalender • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Laup., 25. sept. kl 3 p.l. DR. V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – JAAK PROZES ,,SOOME-UGRI RAHVAD VENEMAA FÖDE­ RATSIOONIS 2010-2021“ Zoomis, Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 29. sept. kl 7 õ DR PEETER PÕLDRE LOENG ,,COVID-19: NOW! AND NEXT?“ Zoomis, Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel.

• Neljap., 30. sept. kl 9-1 SUUR GARAAŽIMÜÜK Ehatares, 40 Old Kingston Rd.

• Kolmap., 6.- pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66.

AASTANÄITUS Todmorden Mills’is.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TUTUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Teade Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor sep­­ ­ tembris esmaspäeviti suletud.