Nr. 37
EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021
märkmik
Riina Kindlam
Seeneaeg ja -näitus eestlasi külmaks ei jäta 80 aastat Tallinna vanalinnas Laial tänaval rahvast rõõ mustanud ja harinud Eesti Loodusmuuseumis on avatud 59. korda seenenäitus. See on iga-sügisene traditsioon, mis möödunud aastal siiski vahele jäi. Omal ajal oli seente väljapanek siseruumides, kuid nüüd juba kuuendat aastat toimub see Loodusmuuseumi hoovile püstitatud läbipaistvas telgis. Nõnda säilivad eksemp larid paremini, kuna tegemist on värskelt korjatud seentega. Kokku on kümme lauda, mis äärest ääreni erinevaid seeni täis, igaüks märgistatud nimede ja muude tingmärkidega, et kas on värskelt söödav; ainult kupa tatult söödav; värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav; ting likult söödav ehk mõnele inimesele mürgine ning siis mürgine või surmavalt mürgine seen. On ka nutigiid, mis annab iga seene kohta rohkem teavet. Tänavuse näituse fookuses on need seened, mille kanda on ka muid praktilisi ülesandeid kui vaid söögiseeneks olemine, näiteks tuletaelana kasutamine tule süütamiseks, seentega lõn ga värvimine ja paberi või tindi valmistamine (soomustindik, lawyer’s wig). Puuseenest mus tast pässikust saab teha chaga eliksiiri ja teeseene abil popu laarseks muutunud jooki kom buchat. Esile on toodud ka kõige enam sassi minevad teisikud: metsšampinjon wood mushroom (söödav) ja valge kärbseseen destroying angel (mürgine); kasepilvik green russula (söö dav) ja roheline kärbseseen death cap (mürgine); kännu mampel sheathed woodtuft (söödav) ja jahutahnik funeral bell (mürgine) ning kitsemam pel the gypsy (söödav) ja kühm vöödik deadly webcap (mür gine).
Vaade seenenäituse telki Loodusmuuseumi hoovis. Kümme lauda on seeni täis. Tänavune näitus on avatud 11.-26. septembrini. Foto: Riina Kindlam
MTÜ Konstantin Pätsi Muu seumi ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse korraldamisel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Jõelähtme kesk aegses kirikus kunagisi Eesti riigivanemaid. Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Jõelähtme val lavanem Andrus Umboja ning vallavolikogu esimees Väino Haab. Koos peapiiskopiga teenib EELK Ida-Harju praost, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste. Alates aastast 2006 on vastu panuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piis kop likus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Lau rentiuse ja Haapsalu Toomkiri kus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani, Võru Katariina ning mullu Keila
Mihkli kirikus. Enne mälestustalitust aseta vad kirikulised lilled ja küünlad Jõelähtme Vabadussõja ausamba jalamile. Samal päeval aseta takse Tallinna Metsakalmistul lilled ja küünlad ka Otto Tiefi ning Arnold Susi ja Heli Susi haudadele, samuti nende võit luskaaslaste mälestuskivi juurde. Lipuvalve juures peab kõne Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Täpselt 77 aastat varem pi das legendaarne Otto Tiefi valit sus Läänemaal Põgari palve majas oma viimase istungi. Valitsusliikmete teekond Puise randa kulges samal päeval – 22. septembril 1944, mil Pu naarmee hõivas Eesti pealinna. Vastupanu võõrvõimule kestis pool sajandit. 22. septembril esitleb prof. Hubert Kahn Viimsi mõisas oma vastilmunud raamatut „Tänan president Pätsu“, mille on kujundanud Päivi Palts. Ajaloolis-poliitiline essee mõ testab esimest Eesti aega. Teost täiendavad autori värvikad lapsepõlvemälestused ja rohked fotod. (kylauudised.ee)
Eestis töötab 28 000 võõrtöölist
mandik elamisloaga Rääkides sellest, millistest riikidest töötajad Eestisse saa buvad ning mis valdkondades tööle asuvad, tõi Valk esile ukrainlased ja ehitussektori. ,,Kui vaadata lühiajalise töötamise õigusi, siis sektoritest on esikohal ehitus ja sellele järgneb töötlev tööstus, mõne võrra vähem on [võõrtöölisi] põllumajanduses, veonduses ja teenindussektoris,“ rääkis ta. ,,Elamislubade puhul on aga esikohal töötlev tööstus ja teisel kohal info ja side. Siis tulevad muud teenindavad tegevused ja siis alles ehitus ning veondus ja laondus.“ Lühiajalise tööloa saanutest 14 936 on ukrainlased, neile järgnevad suhteliselt võrdsel tasemel, umbes tuhande ini mesega Valgevene ja Venemaa kodanikud, aga lisaks on ka Moldova ja Usbekistani koda nikke. ,,Elamisloa taotlejate ja saa jate kodakondsus on pisut teist suguses järjestuses. Esikohal on endiselt Ukraina, siis tuleb Venemaa ja Valgevene ja siis tu levad hoopis India ja Brasiilia,“ lisas Valk. (ERR/EE)
Hetkel on Eestis 19 000 lühia jalise tööloaga välismaalast ning lisaks elab siin 9000 välismaalast, kellele on antud pikaajaline elamisluba tööta mise eesmärgil. Umbes kolm veerand võõrtöölistest on pärit Ukrainast, vahendas ERRi portaal. ,,Kehtivaid lühiajalise tööta mise lubasid on 1. septembri seisuga antud 19 242 inimesele ja töötamise eesmärgil väljas tatud elamislubasid on 1. sep tembri seisuga üle 9000,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ERR-ile. Eesti seaduste kohaselt saab riiki tulla töötegemise eesmärgil kas pikemaks või lühemaks perioodiks – vastavalt kas ela misloaga või lühiajalise töö tamise registreerimise alusel. Tööluba on vajalik Euroopa Liidu väliste riikide kodanikele, EL-i kodanikele need piirangud ei kehti. Eestis töötab praegu umbes 28 000 võõrtöölist, neist kol
Saaremaa Roomassaare sadam laieneb
RIINA KINDLAM, Tallinn
üksiknumbrid on müügil Torontos:
• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Riigivanemaid mälestatakse tänavu Jõelähtmes
Seenehuviline ja hea söögiseen suur sirmik, parasol mushroom kauni kraega. Foto: Riina Kindlam
Paljud inimesed kasutavad seda kahenädalast perioodi, kui seenetelgid avatud (kõrval on ka õppetelgid) ning seenetargad platsis, et tuua metsast ek semplare koha peale määra miseks. Kauged saavad aga palju väärtuslikku ja huvitavat õppida võrgulehelt www.loo dusmuuseum.ee/seeneope.
• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)
11
,,Seenepuhkusel“ viibiv toidukirjutaja ja -koolitaja kokk Liina Karron valmistamas seenekastet Ristna rannas Hiiumaal 15. septembri õhtul. Porgandriisikaid praeb ta matkapliidil parajasti võis koos sibulaga. Porgandriisika ladinakeelne nimi on Lactarius deliciosus (piima andev ja maitsev), inglise saffron milkcap või red pine mushroom, Põhja-Ameerikas ka orange latex milky. Foto: kuvatõmmis @karronliina Instagrami loost
Viimase paarikümne aastaga on Roomassaare sadamat külas ta vate kaubalaevade arv enam kui kahekordistunud, oluliselt on kasvanud ka kaubavedude maht ja sadam on laaditavate ja lossi tavate kaubakoguste jaoks jäänud väikeseks. See on ajen danud sadama haldajat, Saarte Liine 120 aasta vanust Roo massaare sadamat laiendama nii maa kui ka mere poolt. Plaanis
on laiendada kaisid, süvendada akvatooriumi ja pisut faarvaat rit, et sadamasse pääseksid ka senisest suuremad laevad. Roomassaare sadamal on saarlaste jaoks veel üks oluline roll – sealne parkla on nii tormi kui ilusa ilmaga hea merele vaatamise koht. Merevaate nau timise võimalus plaanitakse ikka alles jätta. Roomassaare sadama kaudu veetakse Saaremaalt valdavalt välja ümarpuitu, hakkepuitu ja turvast, sisse veetakse aga tee-ehituseks ja hoolduseks va jalikku materjali. (ERR/EE)
