Nr. 37
EESTI ELU reedel, 17. septembril 2021 — Friday, September 17, 2021
In memoriam
NOORTE NURK
Maret Truuvert 1929–2021
Tuttav nii ühtekui teist/pidi
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane Kümme aastat tagasi, ENÜS’i 100. juubeliaastal, valiti dr. Maret Truuvert ENÜS’i auvilistlaseks. Ta pälvis selle tiitli tema suurte teenete eest ühiskonna heaks nii Kanadas kui Eestis. Maret (s. Saar) Truuvert sün dis 19. mail 1929 Õisu mõisas, Viljandimaal. Kui ta oli 5-aas tane kolis perekond Tallinnasse. 1944. a. märtsipommitamisel hävines nende kodu ning sügi sel põgenes perekond Rootsi. Maret jätkas katkenud kesk kooliõpinguid ja 1949. a. alustas õpinguid Stockholmi Ülikooli hambaarsti-fakulteedis. 1951. a. abiellus ta Antoni Truuvertiga ja pere esimene laps, Piret, sündis 1952. a. Samal aastal emig reerus noor pere Kanadasse. 1954. a. sügisel (ajal, kui nais-hambaarstid olid PõhjaAmeerikas haruldus) võeti Maret vastu Toronto Ülikooli hambaarstiteaduse III kursusele ja ta sai 1956. a. kevadel D.D.S. (Doctor of Dental Surgery) kraadi. Varsti asutas ta oma kodus enda esimese kliiniku. Samal ajal suurenes pere nelja lapseliseks. Poeg Andres sündis 1957. a., tütar Liis 1960.a. ja poeg Kaarel 1963. a. 1968. a. täiendas Maret end Toronto Ülikooli juures laste hambaravi alal, saavutades 1970. aastal D. Paed. kraadi. Seejärel oli ta üheksa aastat Toronto Ülikooli hambaarsti- teaduskonnas õppejõud. Samal ajal kasvatas ta oma nelja last tublideks eestlasteks, pere pidas lisaks linnakodule väljaspool Torontot ka talu ja Maret töötas osalise ajaga oma kliinikus. Kliinik kasvas ja sai uued ruu mid ning abiks kaastöölised. 1978. a. avas Maret veelgi suurema kliiniku, kuid loobus siis ülikoolitööst, jäädes täis kohaga erapraksisesse laste hambaravis, kuni pensionile jäämiseni. Ta oli hinnatud ham baarst ka Toronto eestlaskonnas. Mareti hiilgav eeskuju kan dus edasi järgmistesse põlv kondadesse. Tütar Piret (kes sai 1990. a. õnnetult surma) õppis ka hambaarstiks ja ema-tütar töötasid samas kliinikus koos mitu aastat. Aastaid hiljem valis Pireti tütar Triina samuti ham baarsti elukutse. Maretil oli suuri teeneid hambaravi alal Eestis. Külas käigul Eestisse 1988. aastal, märkas ta, kui halvas seisundis olid inimeste hambad. Kohtudes kodumaa kolleegidega ja tut vutes sealsete probleemidega, taipas ta, et hambaraviala vajab hädasti parandamist ning juba järgmisel aastal hakkas ta and ma loenguid Eestis. 1994. a. ai tas ta rajada Pärnu Hamba polikliiniku ja käis seal kaks kord aastas õppusi andmas ning korraldas Kanada-Eesti vahelisi spetsialistide vahetusi ja tehni lise abi andmist. Paljusid kolleege võttis ta lahkelt vastu oma kodus Torontos. Misjoni
13
töö vaimus panustas ta mitut moodi hambaravi arendamisse Eestis ligi 15 aastat. 1995.a alustas Maret uut tegevust: oli võõrustajaks Camp Bordenisse (Kanada sõjaväebaa si) inglise keelt õppima tulnud Eesti kaitseväelastele, kostitades neid nädalavahetustel oma kodus eestipäraste toitudega, andes neile natuke kodust tun net ja tutvustades neile Toronto linna ja ümbrust. Parandas ka nende hambaid. Aastate jooksul on tema kodust ja kliinikust läbi käinud ligi 200 kaitseväelast. Oma kodus on Maret kor duvalt vastu võtnud ka muid külalisi Eestist. Tema külalis lahkus, sõbralikkus, rõõmsa meelne olek ja särav intelligents on puudutanud paljusid, teeni des suure lugupidamise tema vastu. Pärast pensionile minekut oli Mareti suureks rõõmuks oma pere, eriti tema kaheksa lapse last ja viis lapselapselast, kelle kõikide käekäikudele ta kaasa elas. Maret oli aktiivne PõhjaAmeerika Eesti Arstide Seltsis, Tartu Instituudi direktoraadis ja Peetri kiriku nõukogus ning esines sageli akadeemilistel üri tustel ettekannetega. Tema mit mekülgsel eluteel vääristati teda rohkete autasudega, nii oma kutsealal kui ka töö eest eesti ühiskonnas Kanadas ja Eestis, s.h. EKNi teenetemärk, Eesti Kaitseväe, Eesti Piirivalve ja Kaitseministeeriumi teeneteris tid ning Eesti Punase Risti teenetemärk IV klass. Maret astus Eesti Naisüli õpilaste Seltsi liikmeks 1950. aastal Stockholmis ja liitus 1952. aastal Toronto koondise ga. Ta täitis Seltsis mitmeid ameteid, osales komiteedes ja alati oli hea nõuga valmis. Talle meeldis omaküpsetatud kooke tuua koosolekutele (ehkki koo gi-magusa sööja ta ise ei olnud). Kui ENÜS taas-asutati Eestis, oli Maret mitme abistava akt siooni eesotsas. Aastal 2011 valiti teda ENÜS’i auvilistla seks. Osaledes ENÜS’i 100. aasta pidustustel Tartus, pidas ta juubelikonverentsil inspireeriva loengu ja juubelipeol talle lan ges auliikmena au lõigata lahti hiigelsuur sünnipäevatort. Maret lahkus meie hulgast 4. septembril 2021. Tal oli pikk ja huvitav elu. Tema piiramatu energia lubas tal palju saavuta da. Ligimese- ja isamaa-armas tus juhtisid teda. Mäletame Maretit kui rõõmsameelsest, abivalmis, energiat täis liiget ja tunneme temast suurt puudust. Puhka rahus, armas Maret! ENÜS’i nimel ASTA LOKK
Kindlasti on teile fotol olev maius tuttav. Selle kuju, pruuni- ja sinise/kirju ümbris/ paber ja kindel kirja/stiil ehk šrift (font) annavad kohe ajule signaali, millise šokolaadiga on tegemist. Mõtle, kui sa läheksid oma lähimasse nur ga/poodi ja mõnedel sulle tuttavatel Snickersitel oleks järsku pakendil eesti/keelsed sõnad! See tekitab segadust, sest koos on asjad, mis tavali selt ei kuulu kokku. Aga nii tore on näha tavaliste iga/ päeva asjade juures eesti/keel seid sõnu. Sõnad, mis on sulle tuttavad, tekitavad ära/tund mis/rõõmu. See on soe tunne. Nagu siis, kui tuled Eestisse ja kõik su ümber on eesti keeles. Eestis räägitakse šokolaadi/ SNICKERSid tahvlitest. TAHVEL on lame ja õhuke ehk enam/jaolt šokolaad. Snickers on pigem BATOON, nagu on müsli/batoon (granola bar), kus šokolaadile on palju muud juurde lisatud, näiteks maa/pähkleid (peanuts), kara melli ja nugati/kreemi. Iga/ sugune pikliku kujuga sai, kompvek või kondiitri/toode võib olla batoon (nagu inglise sõna baton). Miks on ümbris/paberitel kir jas METSIK, SEGADUSES ja NÄLJANE? Olete kindlasti näinud samadel maiustel nende õige nime asemel inglis/keel seid kirjeldus/sõnu, mis on ühtlasi vastused küsimusele: ,,Milline sa oled, kui su kõht on tühi?“ See on reklaami/kampaa Eesti oma Snickers. Šokolaadi hellitus- ehk hüüd/nimi kõne/keeles on nia, et tähele/panu püüda ja siis ŠOKS. Eesti oma maiuse/tootja kommi/vabrik Maias/mokk (,,sweet sind ostma meelitada. Coca- lip“ tähenduses sweet tooth) valmistab alates 2001. aastast mitmeid Cola on teinud sarnaseid kam just selle/nimelisi maiustusi, kaasa/arvatud juuresolevat šokolaadi/ paaniaid, kus pudeli/etikettidel batooni, mis on oma sisult ja vormilt väga sarnane üle/maa/ilmselt olid peal Eesti inimeste ees/ müüdud USA tootele. Mars’i perekonna kommivabrik sai alguse nimed, hüüd/nimed ja muud Tacomas, Washingtonis aastal 1911 ja Snickers sai oma nime pere konna lemmikhobuse järgi ning toodi turule aastal 1930. tekstid nagu Parimale sõbrale, Foto: Maiasmoka Facebooki lehe/külg Emmele, Kaunitar, Musi/rull, jne. Ja nii/moodi siis erinevates riikides erinevates keeltes, sest eluga. Kui oled segaduses ja kohvikuga Tallinna vana/linnas. see meelitab. näljane, mine metsa oma ,,shok Seal, kus asub kohvik ja martsi Kui nälg näpistab ehk oled siga ehk šoksiga“, nagu noored pani/tuba hakkas Kalevi ja näljane (starving), siis aju vajab lühendatult ütlevad. Tagasi met Kawe eel/käija valmistama kütet (fuel) ja oledki veidi sega sast võid tulla juba palju tervis maiuseid aastal 1806. 2010 sai duses (confused) ning siis ei ole likuma söödava kraamiga, mida AS (aktsia/selts) Kalev Norra päritolu rahvusvahelise Orkla enam pikk maa, kuni juba hak sealt korjasid. RIINA KINDLAM, Tallinn kontserni liikmeks ehk osteti kad metsikult käituma (wild). Metsik ei pea tingimata halb (N.B.! See Maias/mokk ei ole ära, kuid maiustuste tootmine olema. Võrreldes näiteks linna/ seotud aja/loolise Maiasmoka jätkub Kalevi kauba/märgi all.)
Hiiumaal avati uus matkatee RMK matkatee on jõudnud Eesti läänesaartele – hiljuti avati 234 km pikkune Hiiu maa haru marsruudil Helter maa-Ristna-Sarve. Heltermaa sadama juurest alguse saav rada viib läbi Hiiumaa metsade, külade ja rannikute jõudes lõpuks suure ringiga Heltermaale tagasi. „Hiiumaa haru teeb eriti äge daks see, et raja lähedusse jääb nii palju eriilmelisi ja nii Eesti kui maailma mastaabis harul dasi paiku, mida külastada. Näiteks saab näha Hiiumaa ain sat pangaastangut Kallaste pan
ka, ronida maailma ühe vanima tuletorni, Kõpu kõrgustesse, avastada Eesti suurimat liivikut Kaibaldis või imetleda Kõpu kõrgeid metsastunud liivalui teid, mis on kohati puudelatva destki kõrgemad. Matkatee läbib ka Kassari saart, kuhu viib saare ühes küljes üle mere – suvisel ajal vaikse ilmaga saab mereala ületada kuiva jalaga, ent muul juhul tasub üle mere minnes kummikud jalga panna, sest vesi võib seal ulatuda põl vini,“ jagab RMK külastuskor raldusosakonna loodusradade spetsialist Andre Kaur soovitusi, mida lisaks matkamisele mär gata ja külastada Hiiumaa teekonnal.
Pikemalt saab peatuda ühes 19-st RMK peatuskohast, kus on võimalik lõket teha või telki da. Uue matkatee haru äärde jääb ka RMK Hiiumaa külas tuskeskus. Matkatee haru luues valmisid täiesti uued, Rem melko ning Ränkaja lõkke kohad. Hiiumaa haru on mõeldud eelkõige jalgsimatkajale. Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimär gistusega, kilomeetripostidega ning suunavate viitadega. Täp seid rajakaarte ning infot metsapuhkuse võimalustest saab Hiiumaa külastuskeskusest, Loodusega koos äpist ja kodule helt. (D/EE)
