12
EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022
Nr. 38
Viies maailmakoristuspäev Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes Viies maailmakoristuspäev toimus 17. septembril. Ühes koos koristasid loodusest prahti seekord 191 riiki, sealhulgas Eesti. Eestist alguse saanud tal gupäev kutsus seekord üles märkama väikeprügi veekogude ääres, metsades ja randades, pöörates nii tähelepanu inimte gevuse tagajärjel prügistuvatele looduskaunitele paikadele. Tä helepanu keskmes oli Lää ne meri ja selleäärsed rannad, aga ka teised veekogud. ,,Prügi, mis Läänemere ran dadest maailmakoristuspäeval üles korjatakse, on suure tõe näosusega kohalikku päritolu. Kui need pudelid ja konid randa maha jätta, jäävad need Lääne mere ökosüsteemi ringlema. Läänemere reostusprobleemi vältimiseks on tänavune maail makoristuspäev vajalik samm meie kõigi huvides,“ sõnas Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. Augustis 2007. a istus kohvi kulaua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe, kellel tekkis idee ühe päevaga Eesti prügist puhastada. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Nii sai teoks Teeme Ära! koristusaktsioon, mille õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis. 3. mail 2008 koristasidki rohkem kui 50 000 inimest 10 000 tonni prügi, aktsioon läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitle mise kulu jäätmefirmadele). Tänaseks on erinevatel ae gadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 60 miljonit inimest enam kui 190 riigist üle maailma. Esimene Maailmakoristus päev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel ko ristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis. Seekordne maailmakoristus päev toimub kahe nädala jook sul: nädal enne ja nädal pärast 17. septembrit. Let’s Do It Worldi 164-liikmelise võrgusti ku president Heidi Solba tõdes,
et koristuspäev on tähtis ja mo tiveeriv üritus, mis teeb kesk konna puhtamaks, aga mitte puhtaks. Nii jätkub maailma koristuspäeva korraldamise kõr val haridusprogramm ja teabe jagamine, tõstmaks kogu kondades teadlikkust. Liikumise tegevjuht Anneli Ohvril julgustas kõiki eestlasi kodu tähendust ümber mõtesta ma. Kodu ei ole pelgalt neli seina, diivan ega televiisor. Kodu on Eesti koos oma kau nite liivarandade, paksude met sade ja eriliste rabadega. Koroona-aastatel koristati eelkõige üksi ja väiksemates gruppides. Sel aastal on taas võimalus koristada ühes koos: ,,Tulla kokku ja anda panus üheskoos – see on kirjeldama tult võimas ja hinge toitev tunne,“ leiab Eesti tegevuse korraldaja Elike Saviorg. Maailmakoristuspäeva kogu konnaliitmise projekti panustab tugevalt ka Briti nõukogu Eesti esindus, kellega koostöös kutsutakse talgutele kohalikud vähemusrahvused, et neid ühis konda paremini ja rohkem integreerida. Koostöös korral datakse avalikke koristusüritusi Maardus, Paldiskis, Narvas ja Põhja-Tallinnas. Tänavu kutsuti talgulisi üles märkama väikest prügi ehk suit sukonisid ja pisiplasti. ,,Eestis jõuab igal aastal loodusesse umbes 84 tonni sigaretikoni filtreid. Need ei lagune bioloo giliselt ning on kaladele ja lindudele surmavad. Vette jõud nud koni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja selles sisaldu vad mürkained võivad seal püsida kuni 10 aastat,“ sõnas Saviorg. Talgupäeva kureeritakse Eesti eestvõttel Telia peakon torist Tallinnas. Tänavused koristuse patroonid on NOËP, Tõnis Niinemets ja Trad. Attack!. Maailmakoristuspäeva korraldamist toetavad Kesk konnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Postimees, Sky Media, Saku Õlletehas ja Telia. Meiegi osalesime Prant sus maal Guermantes’is juba viien dat korda maailmakoristuspäe val ja viisime 17. septembril oma tänavanaabritega läbi koristusaktsiooni. Osales 16 ini mest, neist 10 last (vanuses 6-16). Meie linnakese tänavad tun duvad üldiselt puhtamad olevat kui varem, aga lähemal uuri misel leidsime üllatavalt palju prahti, eriti hekkidest ja põõsas test, aga ka tänavalt. Lapsed olid suure õhinaga ametis ja leidsid staadioni ääres asuvatest põõsastest vana dii vani, kontoritooli ja ehitusma terjalide jäätmeid. Nende ärave damiseks saatsime abipalve linnavalitsusse. Leidsime klaa sist pudeleid (nii Coca, õlle kui viski), plastpudeleid, grillimis resti, plast- ja paberpakendeid, erinevat paberprahti, kasutatud maske, ühe koroonatesti, suit sukonisid, pudelikorke, jpm. Kogusime eraldi kottidesse klaas-, paber- ja plastjäägid, suitsukonid ja ülejäänud prügi.
Pärast prügikorjamise lõppu rääkisin lastele, et seekord on Maailmakoristuspäeval rõhk asetatud prahikorjamisele me rede ja veekogude äärest. Tutvusime Katrin Väljataga toreda raamatuga „Ümarmudil otsib kodu“. Ümarmudil olevat Eesti vetesse saabunud Ukrai nast, nii saime ka veidi sõja teemat puudutada, mis prants laste jaoks on muidu unustusse vajunud. Pärast joonistasid lapsed vahvaid plakateid teemal „Kuidas kaitsta merd ja vee kogusid?“. Iga laps sai tänutäheks Maailmakoristuspäeva logoga diplomi ja Kalevi šokolaadi (mida Eestist tulles olin maail makoristuspäeva tarbeks kaasa ostnud). Lisaks oli kõigil või malus maiustada „Maiuspala“ šokolaadiga. Seejärel lõikasime lahti Eesti Kalevi küpsistest ja banaaniko hupiimast tordi, millel tähekom binatsioon WCUD – World Cleanup Day. Lisaks olid laual traditsioonilised kiluleivad, õunakook ja laste enda küpse tatud šokolaadifondant. Kõik olid ühel nõul, et päev läks igati korda ja kordame akt siooni kevadisel suurpuhastusel ning järgmise aasta maailmako ristuspäeval. Lisaks on plaanis kohaliku kooli ja vabaaja kes kuse koristusaktsioonid, mis viiakse läbi lähinädalate jook sul.
S P ORT
Laskur Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali Poolas Wroclawis toimunud laskmise Euroopa meistri võistlustel võitis Eestile täiskaliibrilise püstoli harju tuses pronksmedali Peeter Olesk. Euroopa meistriks tuli Šveitsi laskur Adrian Schaub 583 sil maga, Aserbaidžaani esindaja Ruslan Lunev sai 583 silmaga hõbeda ning Olesk 582 silmaga pronksmedali. Oleskile on see neljas täis kasvanute Euroopa meistrivõist luste medal. Eelmisel aastal tuli Olesk täiskaliibrilise püstoli harjutuses Euroopa meistriks ning 2017. a võitis ta hõbe medali olümpiakiirlaskmise har jutuses ja pronksmedali täiska liibrilise püstoli harjutuses. (ERR/EE)
Tartu Toomkiriku Eesti viljasaaki varemeisse tahetakse eksporditakse teha restorani Aafrikasse Tartu ajaloolise Toomkiriku varemetesse soovib tippkokk Tõnis Siiguri ettevõte rajada klaaspaviljonis restorani ning linn plaanib juba aastal 2024 võõrustada seal kultuuri pealinna kõrgeid külalisi. Tartlaste hinnangul peaks sel line avalik ruum jääma aga kättesaadavaks kõigile, seal hulgas tudengitele, kes endale restoranihindasid lubada ei saa, vahendas ERR-i portaal. ,,Muuseum on meile tut vustanud kümneaastast visiooni, mis võiks Toomkirikusse roh kem elu tuua. Selge on see, et rahalised võimalused sellise kümneaastase pika arendusvi siooni realiseerimiseks ülikoolil on täna ahtad. Seetõttu välise pakkuja, pöörduja idee tundus meile idee, millega võiks edasi liikuda,“ ütles Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe. Noa, Tuljaku ja veel mitme restorani omanike plaan on sinna rajada üle 100 inimese mahutav klaasist seinte ja laega tipp klassi restoran. Mõte millestki kaasaegsest keset ajaloolist kul tuuriobjekti on saanud erinevaid arvamusi ja hinnanguid. Tartu ettevõtluse osakonna juhataja sõnul ootab linn pro jekti valmimist väga ning ideaa lis võiks ehitus alata juba tule val kevadel. ,,Ajakava on tõeliselt tihe. Eriti kui me soovime, et resto ran töötaks juba 2024. ehk kul tuuripealinna aastal. Aga me ootame eelkõige muinsuskait seameti seisukohti. /.../ Samuti keskkonnaamet, kes on Toome mäe peremees, ka nende seisu koht on meil täna puudu,“ ütles Kstina Vallimäe. (ERR/EE)
Maaklerfirma Copenhagen Merchants viljakauplemise juht Indrek Aigro prognoosib, et Eesti tänavusest põlluvil jade (teravili, raps, kaunvil jad) kogusaagist läheb ek spordiks üle miljoni tonni. Rahvusringhäälingule ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, et taimekas vatuse jaoks oli suhteliselt soodus aasta ning viljade ko gusaak võib ulatuda kahe mil joni tonnini. Eelmise aasta teraviljasaak Eestis oli 1,28 miljonit tonni, rapsi- ja rüpsisaak 215 000 ton ni, kaunviljade saak 79 000 ning kartulisaak 71 000 tonni. Teravilja eksporditi 171 mil joni euro eest. Traditsiooniliselt on Eesti teravilja ekspordis esi kohal nisu, teisel kohal on oder. ,,Nisu, mida Eesti sel aastal ekspordib, läheb väga suures ulatuses toiduks ehk siis ini meste tarbeks, mitte loomasöö daks. Nisu kvaliteet on sel aastal piisavalt hea. Suurem osa vil jaekspordist läheb Aafrikasse. Me näeme, et Nigeeria domi neerib, aga seal on ka Mauri taania, Senegal, Angola. Ja Eesti oder omakorda läheb siis kas Põhja-Aafrikasse (Maroko, Alžeeria, Tuneesia) või Saudi Araabiasse,“ rääkis Aigro. Eestist eksporditi eelmisel aastal 433 000 tonni nisu kogu väärtusega 106 miljonit eurot ja 218 000 tonni otra koguväär tusega 47 miljonit eurot. Nisu hind maailmaturul kas vas hüppeliselt, kui Venemaa käivitas veebruaris täiemahulise agressioonisõja Ukraina vastu. Hind on nüüdseks langenud, kuid püsib umbes veerandi jagu kõrgemal kui aasta tagasi. (ERR/EE)
