16
EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022
Nr. 38
Tellige EESTI ELU!
ERM kogub mälestusi noorte laulu- ja tantsupeost Sel aastal möödub 60 aastat esimesest noorte laulu- ja tantsupeost. Sel puhul kutsu vad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki üles oma mälestusi noorte laulu- ja tantsupidudel osalemisest jagama. Lugusid ja fotosid oodatakse nii lauljatelt-tantsijatelt, koorija tantsujuhtidelt, õpetajateltjuhendajatelt kui ka pealtvaata jatelt ja kaasaelajatelt. Kõik noortepidude meenutused noor te pidudelt kogutakse ja talleta takse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning avaldatakse selleks puhuks koostatavas kogumikus. Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. a diri gent Heino Kaljuste ja rahva tantsujuht Alfred Raadiku alga tusel ning seejärel on neid toimunud juba 12 korda. Oodatud on kõik meenu tused, mis inimestele noortepi dudest või nendeks valmistu misest eredaid mälestusi on tekitanud. Huvi pakuvad erine vatest aegadest lood – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, rongkäikudest ja transpordist, aga ka peomeeleolust ja ela mustest laulukaare alt või tant suplatsilt, esinemisriietest, ilma oludest, peol leitud sõpradest. Teiste lugusid noorte lauluja tantsupidudelt saab lugeda ning enda meenutusi saab kirja
panna ja ajalukku jäädvustada: h t t p s : / / r a h va l o o d . e e / l o o d / noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/ Lugusid noortepidudelt oo datakse kuni 27. novembrini 2022. Praeguseks on saadetud 11 lugu. ,,Meieni on jõudnud mee nutusi nii esimese, 1962. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koge musest kui ka viimasest 2017. aasta noortepeost, äpardustest ja isegi sellest, kuidas peole ei jõutudki,“ räägib Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael. Meenutusi võib kirjutada va bas vormis ja kirjavigade üle ei pea muretsema. Kes soovivad meenutusi kirjutada käsitsi, võiksid seda teha A4 formaadis paberile ja alustada kirjutamist 3 cm lehe servast, sest hiljem köidetakse materjalid kokku. Kindlasti tasub üle vaadata pildialbumid ning võimalusel saata fotosid ja ümberpildistusi mälestusesemetest või esinemis kostüümidest. Paberfotosid saab saata postiga Eesti Rahva Muuseumi aadressile. Soovi korral tagastab muuseum fotod omanikule. Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumi ku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.
Sel nädalal toimuvad mitmesugused üritused Tartu College’i aastapäeva tähistamiseks. Teatavasti sai Toronto südalinnas Bloori ja Madisoni tänavate nurgal asuv kõrghoone, mis ehitatud üliõpilaste majutamiseks ning mis pakub peavarju eesti akadeemilistele organisatsioonidele ja mitmetele tegevustele, kaks aastat tagasi 50-aastaseks. Paraku pööras koroona kogu juubelipidustuste ettevalmistamise ja peo enda peapeale ning väärikast tähistamisest tuli loobuda. Nüüd on olukord normaliseerunud ja pidu – sel korral ,,50+2“ märgi all saab teoks. Esimesed üritused on lehe ilmumise ajaks juba toimu nud ja mõned veel ees. Kolmapäeva pärastlõunal toimus ,,meet & greet“ BBQ koos muusikalise meelelahutusega, Eestist on külas Lexsoul Dancemachine, kes lisaks esinemistele Torontos ja Hamiltonis teeb ka veel mõnepäevase ringreisi. Külas on ka mitmeti auhinnatud tekstiilikunstnik Anu Raud, kelle loeng toimub laupäeval Tartu College’is, pühapäeval aga linastub samas dokfilm ,,Meie Tartu“ ninga avatakse ka näitus. Lähemalt toimunust järgmistes Eesti Eludes. Fotod: Kai ja Kati Kiilaspea
Kuristapalo ristimets võeti kaitse alla Kultuuriminister Piret Hart man tunnistas kultuurimäles tiseks Tartumaa ja Põlvamaa piiril asuva Kuristapalo risti metsa. Kuristapalo ristimets ning teised Kagu-Eesti risti metsad on vähestena säilinud näited traditsioonist lõigata teekonnal kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule ristimärk. Puusse ristimärgi lõikamine on ajalooliselt ja tänapäeval Kagu-Eestis traditsioonilise ma tusekombestiku üks osa. Selle tulemusena on tekkinud teede äärde ristipuud ja -metsad, kus
iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult ma tuste ajal, vaid need on kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka hiljem. Ristilõikamise traditsiooni on esmakordselt Eestis kirjeldatud 17. saj. Ajalooliste allikate and metel olid varasemalt ristipuud ja -metsad levinud laiemalt Eestis, veel 20. saj I poolel ka näiteks Saaremaal ja Viljan dimaal. Samuti Soomes ja Põhja-Lätis, kus praeguseks on see traditsioon praktiliselt kadu nud.
Kuristapalo ristipuudel on vanemaid ja uuemaid riste, vas tavalt matuste toimumise ajale. Eriaegsete ristide kooseksistee rimine näitab traditsiooni elu jõulisust. Arvestades ka kinni kasvanud ristimärke, on suure tõenäosusega Kuristapalo risti metsa tegelik ristipuude hulk oluliselt suurem kui senistest kaardistustest nähtub. Kultuurimälestisena mäles tise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ on kaitse all 2020. a algusest Rosma ristimets ja 2021. a keskpaigast 14 riigi maal paiknevat ristipuude ala või ristimetsa. (KlMPT/EE)
