6
EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022
Tulemas EKKT 67. aastanäitus Alates 12. oktoobrist on Todmorden Millsi (67 Pottery Rd) Papermill galerii uksed avatud Eesti Kunstnike Koon dise Torontos (EKKT) 67. aastanäitusele. Tänavusel näi tusel eksponeeritavad tööd on inspireeritud laiast The Inter sectionality of Art and Science teemaderingist. Alates tegutsemise algusest on EKKT teinud koostööd ja püüdnud kaasata mitmekülgse taustaga külaliskunstnikke eri nevatelt aladelt nii lähedalt kui kaugemalt. Sel aastal rikastavad EKKT aastanäitust oma töödega läti-kanada kunstnik, LATVIS Art Association’i liige Dace Birkhans, leedu-kanada kunst nik, Baltic Art Association’i lii ge, insener John (Gytis) Vaza linskas Montrealist, Women’s Art Association of Canada (Toronto) kunstnik, kuraator ja kirjanik Dixie Allen, kunstni kud Proomet Torga, Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak Eestist, kelle loomingust on va rem Eesti Elu veergudel juttu olnud. Tänavusel näitusel esi neb ka ukraina-kanada kunst nik, kunstiterapeut, õppejõuabi ülikoolis Olena Darewych. Olena digitaalkunst on suunatud autistlike muredega inimeste abistamisele ja organisatsiooni Help Us Help The Children
Tartu College’is avati Ukraina-teemaline näitus
Külli Trummali töö ,,Sipelgas“.
liikmena pakub kunstiteraapiat orbudest noortele Ukrainas. Kunstinäituse ametlik ava mine toimub neljapäeval, 13. oktoobril kl 6–9 õ. Külalis kõnelejaks on palutud arhitekt Eneri Taul, muusikaga rikastab näituse avaõhtut The Topaz Duo – Kaili Maimets (flööt) ja Angela Schwarzkopf (harf). Samuti on näituse avamisel võimalik proovida Kalev Nis beti hiljuti mitmeid auhindu võitnud käsitöö-õlut. Näitus jääb avatuks kol mapäevast, 12. oktoobrist kuni pühapäeva, 23. oktoobri ni, galerii uksed on avatud kol mapäevast pühapäevani kl 11 h kuni 4 pl. Virtuaalnäitus on avatud alates 1. oktoobrist https://www.estonianartiststo ronto.com/
Pirita raamatukogus on põnev näitus ja esitleti uut raamatut Tänavu on raamatukogude aasta. Eestis on selles vallas nii rõõmustavat kui kurvas tavat. Kurb on see, et meie Rahvusraamatukogu läks mit meks aastaks remonti. Rõõ mustab, et paljud väikesed raamatukogud on suudetud päästa, näiteks ühendades need gümnaasiumide raama tukogudega. Pirita kogukonna raamatu kogu on nüüd samas Pirita Majandusgümnaasiumi raama tukogu. Avarad ruumid võimal davad ka näituste korraldamist. 17. septembril avati siin Ukraina telekunstniku Oksana Sorokina maalide näitus. Enamiku eksponeeritud töid maalis Oksana juba Eestis, Ukrainast sai ta kaasa haarata vaid mõne väikese pastelli. Abikaasa Sergeiga Kiievist põ genedes võeti ühes vaid häda
Nr. 38
pärane ja väike šnautser. Oksana otsustas kodumaalt lah kuda pärast seda, kui ta ajakir janikust sõbranna tapeti. Koos mehega põgenesid nad mööda külavaheteid, sest vene sõdurid tulistasid suurtel magistraalidel liiklejaid ja sealtkaudu oleks võimatu minema pääseda. Oksanal on Eestis sõpru, kelle juures elada ja nii sai ta ka näituseks ette valmistuda. Erksa koloriidiga pildid vahelduvad Oksanal hallikas-pruunide dep ressiivsete lõuenditega, mis pee geldavad ukrainlaste meeleolu kodumaa saatusele mõeldes. Oksana maalid koos teiste Eestisse asunud Ukraina kunst nike töödega on üleval ka Jäneda lossi kaminasaalis. Oksana abikaasa Sergei näi tas Pirita raamatukogus filmi kaadreid Ukraina linnadest enne ja pärast sõjategevust. See on tõesti masendav vaatepilt, mis neist ilusatest linnadest järele on jäänud. Ukrainlased on aga optimistlikud: me ehitame oma linnad uuesti üles, on nad kind lad. Pärast näituse avamist toimus raamatu „Puhkus Viljandis“ esitlus. Raamat valmis heli looja Leo Normeti (17.9.192227.12.1995) 100. sünniaasta päevaks. Pirital elas pikki aastaid ka Leo Normeti õpingu kaaslane Heino Elleri komposit siooniklassist Valter Ojakäär, kes on üks tuntumaid eesti lau luloojaid. Ojakääru abikaasa oli
Ukraina ja Ukrainas toimuv on maailmas eriliselt olulisele kohale tõusnud alates 24. veebruarist, mil Venemaa Ukrai nat sõjaliselt ründas. Viimastel nädalatel on sõjate gevus taas elavnenud, Ukrai na on suutnud tagasi saada küllaltki suure osa venelaste poolt okupeeritud territooriu mist. Sel nädalal eskaleerus olukord taas, kui Vladimir Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Nende sündmuste valguses on saanud uue tähenduse ka reedel, 16. septembril Tartu College’i fassaadil avatud
Ukreaina teemaline näitus. Viielt kakskeelselt (inglise ja prantsuse) fotomaterjaliga va rustatud paneelilt saab ülevaate Ukraina kujunemisest, selle sovetiseerimisest, MolotoviRibbentropi pakti mõjudest, Ukraina võitlusest Teises maail masõjas, iseseisvuse taastami sest 1991 ning viimastest sünd mustest kuni tänaseni. Näituse avamisel võtsid sõna Ukraina Kongressi asepresident, (Toronto osakond) Petro Schturyn, Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga, VEMU peaarhi vaar Piret Noorhani, EKNi pre
sident Kairi Taul-Hemingway ja Läti kogukonna esindajana Andris Kesteris. Petro Schturyn rõhutas taas kord vajadust igal tasandil jaga da teavet Ukrainas toimuva kohta ja jagada õiget, mitte moonutatud informatsiooni, mida vaenupool agaralt levitab. Samuti tänas ta taas südamest kõiki, kes Ukrainat ja seal toi muvat vabadusvõitlust toetavad, nimetades eriti eestlaste väga suurt panust. Kuna näitus on Tartu College’i hoone välisküljel, saab sellega tutvuda igal ajal.
tunnustatud pianist Heljo Sepp – mõlemale on pandud mäles tuspingid Pirita kloostri vare mete lähedusse, kus Birgitta Festivalile saabunud külalised saavad jalgu puhata. Valter Ojakäär oli ka ladusa sulega kirjamees. Tema sulest on ilmunud mitmed popmuusika-teemalised raamatud. Muusikakroonik Valter Ojakäär mäletas isegi seda, mis oli Leo Normeti 1946. aastal kirjutatud laulu algne pealkiri – „Weekendid weedame kõik Wiljandis“. Sealt edasi sai sellest „Puhkuse vee dame kõik Viljandis“, mida nüüd teatakse nime all „Puhkus Viljandis“. See laul valiti sellel aastal Viljandi linna lauluks ja sellest on tehtud mitmeid huvi tavaid arranžeeringuid. Valter Ojakäärul endal on saja-aasta juubel järgmisel aastal – ilmselt ilmub siis temastki raamat, mida Pirita raamatukogus esit
leda. Pirital, Meriväljal elas ka üks meie legendaarsemaid lauljaid Tiit Kuusik. Tema monograafia ilutses Pirita raamatukogu riiuli telgi. Tiit Kuusik võitis 1939. aastal Viini rahvusvahelisel konkursil kuldmedali ja talle pakuti esinemisvõimalusi Viini ooperis. Kuusik tuli Eestisse tagasi, kuhu pidid saabuma lubatud ametlikud kutsed. Sõja tõttu kõik viibis. Temagi püüdis koos Friedebert Tuglasega Läände põgeneda, aga lubatud paat, mis pidi nad Rootsi viima, jäi halva ilma tõttu tulemata. Tiit Kuusikul jäigi Viini ooperis laulmata, samas sai temast üle N. Liidu tuntud ooperilaulja, kes on esinenud kõigis olulise mates N. Liidu ooperimajades. Ka Kiievi ooperis, mis hoolima ta sõjaolukorrast annab etendusi ka praegu.
Tõnu Kaljuste juhatas Torontos kaht maailma esiettekannet
SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life
Fotod: KAI KIILASPEA
Kolmapäeval, 21. septembril oli Toronto muusikasõpradel eriline võimalus taas olla osa liseks erilisel muusikasünd musel. Koerner Hallis toimu nud kontserti, kus tuli maail ma esiettekandele kaks teost, juhatas maailmas tunnustatud dirigent, eestlaste jaoks lausa legendaarne Tõnu Kaljuste, kellega on Toronto muusika publik juba varasemast väga hästi tuttav. Kontserdi esimeses osas tuli esiettekandele Paul Frehneri LEX, solistideks Meghan Lind say (sopran), Rebecca Cuddy (metsosopran), Owen McCaus land (tenor), Alain Coulombe (Järgneb lk. 7)
