Eesti Elu / Estonian Life No. 39 | October 2, 2020

This newspaper was mailed on Friday, October 2, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 39, 2020

Reedel, 2. oktoobril — Friday, October 3

Uued teeviidad: võluvõtme ja ajamantliga ekraanil, kunstisaalis ja EKKT 65.a juubelil Uued rajad ja va­ ­ nad teed kohtusid Todmorden Mills Heritage Site Pa­ ­ per­mill Art Gallery kunstisaalis 23. septembrist kuni 4. oktoobrini. EKKT kunstinäituse saali lubati vas­ tavalt pandeemia seadustele korraga kuni 10 inimest.

Samal ajal võisid aga tuhan­ ded kunstihuvilised ja -ostjad oma kodus arvutihiirega vir­ tuaalselt ekraanil seigelda ja näituse eksponaate ­uudistada.

Kumma teekonna valisid sina?!

Astusin ajaloolise hoone moodsasse kunstisaali. Vasta­ sin näituse sisenemiseks ter­ viseküsimustikule ja olingi valges avaras hoones Eesti ­ Kunstnike Koondis Torontos 65. a juubelinäitusel. Kuna pidulik­ ku avamist ei saadud kohapeal korraldada, oli lugemiseks seinal EKKT presidendi Elva Palo juubelikõne. Veebilehel oli li­ saks ka suursponsori Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) presidendi Eva Varangu õnnitlus ja VEMU peaarhivaari Piret Noorhani südamlik kakskeelne videotervitus.

Papermill Art Gallery kolmes eraldi saali osas pai­ gutasid juubeliks seintele koha­ likud kunstinäituse korraldajad oma nägemuse ja valiku alusel kohalesaabunud eesti kunstnike taieseid mitmetest eri paikadest, riikidest.

Sissejuhatavat koridori il­

mestasid Toomas Heinari, Katriina Isbergi, Reet Mae, Viva Mankini ja Vincent Teetsovi Eestiga ja loodusega seotud maalid. Imposantseks kujunes mantlikujuline eksponaat Re­ purpose ema-tütre, Elva ja Kai Pajo koostööna. Tahaks kohe mantli nagu selga panna, aga samas vaadata mantli igat pildiosa eri ajastute ja tehnikate sulamina. Linasele riidele oli ­lisatud pärleid, isegi leiva-, pii­ makoti plastikklambreid krae kaunistuseks. Kui kohtusin Elva Paloga näitusel, oli tal ka lina­ sest riidest ajastuteemaline samade värvidega ja eesti ­ motiividega spetsiaalselt mantli­ ga kokkusobiv näomask ees.

Elva ja Kai Palole meeldib põnevat kunsti teha. Kodus ­ ­õmbleb Kai ka moodsaid riideid kasutatud kangastest. Taas­kasu­ tus on moes!

Näituse seintel meelitasid maale vaatama nende hea pai­ gutus maalide suuruste ja vär­ vilahenduste kaudu. Oli sinine rahustav sein Jaak Järve jaani­ lõkke tantsijate maaliga Memo­ ries, J. Christian S akrüülmaa­ lidega Reflections ja Going Home, Anne Remmeli akrüül­ maaliga Emerging Light ning Jesse Pajuääre foto-ja segateh­ nikaga Lunar Shift.

Oranžipaistelises nurga­ keses kutsus meelitavalt ligi Elva Palo segatehnikas ruk­ kilille-prossiga maal It’s in our DNA. USA kunstniku Rauno

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kolmas suurpõgenemisele pühendatud seminar ja lavastus Tekst ja fotod Riina Kindlam Neljapäeval, 24. septembril toimus Tallinnas Okupat­ sioonide ja vabaduse muuseu­ mis Vabamu teabeseminar „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, millega meenutati suur­ põgenemise 76. aastapäeva ja mälestati selle käigus hukku­ nuid.

Esimest korda koguneti sama­nimelisele meenutusõhtule Vabamusse kahe aasta eest, 18. septembril 2018, EV100 üri­ tuste raames, mil korraldajaks oli Eesti Kultuuriseltside Ühendus. See oli toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) palvel läbi viida­ vatele mälestusjumalateenistus­ tele üle maailma ajavahemikus 15.-23. september.

Eelmisel aastal oli suurpõ­ genemise 75. aastapäev, mil ÜEKN pöördus Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõ­ genemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse. ÜEKN loodab, et ettepanek saab peat­ selt Riigikogu toetuse. ÜEKNi eestvedamisel toimus läinud aastal samuti Vabamus suur­ põgenemise 75. aastapäevale pühendatud üritus, mille raames etendus Merle Karusoo lavastus ,,Sügis 1944“, mida esitles Põlva Harrastusteater.

Tänavune suurpõgenemise teabepäev „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ toimus EV Rahvastikuministri Riina Sol­ mani egiidi all. Esimese osa juhatas sisse oma tervitusega ­ idee autor ning teabepäeva

Lehti Merilo Portlandist Oregonist luges õhtu lõpetuseks ette katkendi oma põgenemisloost. Fotol koos EELK piiskopi, EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäega, kes läinud septembris õnnistas põgenike mälestusmärki Puise rannas.

k­orraldaja, ÜEKNi abiesimees poliitikadoktor Iivi Zajedova, kes kõneles publikuga suure ekraani vahendusel Prahast, kus ta on Karli Ülikooli õppejõud.

Ta oli ka eelneva kahe aasta tähistamise programmi looja ja läbiviija. Järgmisena kõneles, ka esialgu kaugjuhtimise teel, rah­ vastikuminister ja seminari ­patroon Riina Solman, kes lõpe­ tas oma sõnavõtu mõttega: „Just väliseestlaste vastupanuvõitlus iseseisvuse taastamise eest oli oluline, et teised meie pürgi­ musi siin mõistaksid ning toe­ taksid. Koos saime tagasi meilt röövitud vabaduse, koos läheme (Järgneb lk. 4)

Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega kogus põgenenute lugusid, millest sai kuueköiteline kogu­ teos „Meritsi maailma läinud eestlaste lood“ luges vahetekste Loone Otsa koostatud dokumen­ taallavastusele.

(Järgneb lk. 13)

EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu otsustas kindlustada koguduse tegevuse jätkumise veel 2-3 inimpõlveks Pühapäeval, 27. septembril toimus EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu koosolek, mis oli koguduse tuleviku ­seisukohast oluline. Eriline on juba olukord, milles me prae­ gu elame ja koguduse elu ülal pidada püüame.

EKKT president Elva Palo oma tütre Kai Paloga koostöös valminud imposantse mantlikujulise taiese Repurpose ees. Elva kannab linasest riidest ajastuteemalist samade värvidega ja eesti motiividega spet­ siaalselt mantliga kokkusobivat näomaski.

Foto: Eda Oja

Et koosolekule kohale tuli­ jate arv ei tohtinud ületada ­kehtivat piirarvu (50 inimest + korraldajad), tuli luua ka osale­

misvõimalus interneti vahendu­ sel. Kokku võttis koosolekust osa 93 hääleõiguslikku liiget, kellest 48 viibis kirikus ning 45 virtuaalses ruumis. Arvestades, et meil oli 2019. a. annetajaid 252 leibkonda, kujunes osavõtt viimaste aastate suurimaks.

Seda oli ka oodata, sest päeva­ kord sisaldas olulisi punkte – koguduse põhikirja uuendus ja koguduse tuleviku üle otsusta­ mine.

Täiskogu võttis vastu kogu­ duse uue põhikirja, mis on kooskõlas Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) põhikirjaga ning Kanadas kogu­ duste põhikirjadele kehtivatele nõuetele. Põhikirjauuendus sai enam kui selleks vajalikud 2/3

poolthääled.

Mitu küsimust ja ettepanekut esitati koosolekul näiteks Torontos tegutseva kahe eesti­ keelse luterliku koguduse ühen­ damise teemal. Põhikirja­ uuen­ dus oligi oluline samm, et taolisteks aruteludeks oleks loodud ühine seaduslik ja õpe­ tuslik võimalus.

Täiskogule anti põhjalik üle­ vaade koguduse tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Õpetaja aruanne tõi esile, et juba suurem osa koguduse liik­ metest saab osa kuulutustööst väljaspool kirikuhoonet – Eha­ tares, Soome Kodus ja matuse­ talitustel matusemajades. Suurt kirikut vajab kogudus praktili­ (Järgneb lk. 13)

2

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

Nr. 39

Valitsus toetas parvlaev Estonia täiendava uurimise ettevalmistustega jätkamist 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vanus ei sea tänapäeval mingeid piire 1990.a. detsembris nimetas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 1. oktoobri rahvusvaheliseks vanemate inimeste päevaks (International Day of Older Persons). Päeva tähistamise eesmärk on tõsta rahva teadlikkust erinevates vanemaealisusega seotud küsimustes, pöörata tähelepanu eakate tervisele ja heaolule ning tunnustada nende panust.

Tänavu märgitakse selle päeva 30. aastapäeva ning fookuses on seekord tervisetöötajate oluline roll vanemaealiste tervise eest seismisel. Väga päevakorral on COVID-19 pandeemiaga seonduv, sest teatavasti on just paljud seeniorid seetõttu märkimisväärselt kannatanud. Lisaks sellele, et ollakse riskigrupiks viiruse suhtes, on tihtipeale väga rusuv isolatsioonis olemine ja tavapäraste tegevuste ärajäämine. ÜRO veebilehelt leiab rahvusvahelise vanemate inimeste päeva kohta palju informatsiooni, samuti huvitavat statistikat. Näiteks, kuidas on maailma elanikkond ja vanuseline koosseis viimastel aastakümnetel muutunud. Ajavahemikus 1950-2010 tõusis eeldatav elu­ iga ülemaailmselt 46-lt eluaastalt 68-le. Üle maailma oli möödunud aastal 703 miljonit 65-aastast või vanemat inimest. Järgneva kolme aastakümne jooksul eeldatavalt vanemaealiste osakaal enam kui kahe­kordistub, jõudes 2050. aastaks 1,5 miljardini.

Vanusega seonduvad teemad on aastakümnetega suuresti muutunud ja varasemad stereotüübid on ammu kaotanud oma tähtsuse.

Tänapäeval pole vanus enam praktiliselt takistuseks mitte millekski.

Pensioniikka jõudmine ei pea tähendama sugugi oma kutsetööst loobumist, ent annab inimesele sageli võimaluse uuteks väljakutseteks: oma hobidega tegelemiseks, aga miks mitte ka õppimiseks ja uue karjääriga alustamiseks. Elukvaliteedi oluliseks osaks on kindlasti hea tervis. Õnneks annavad tänapäeva meditsiinilised saavutused ja tervishoid paljudele võimaluse elada kaua tervet ja täisväärtuslikku elu, näha mitmeid järeltulevaid põlvkondi ja olla tunnistajaks suurtele eluajal toimunud muudatustele.

Kanadas tähistatakse 1. oktoobrit seenioride päevana (National Seniors Day), mis on võimaluseks kõigile tunnustada oma vanemaid pereliikmeid, sugulasi, sõpru, töökaaslasi, naabreid jt. nende panuse eest oma lähedastele ja laiemalt ühiskonnale. Loomulikult pole vanemaealiste tunnustamine piiritletud vaid selle päevaga, vaid peab olema aastaringne, samuti nende kaitsmine. Eriti nüüd, pandeemia tingimustes, tasub nooremail mõelda, kuidas saab eakatele abiks olla, kuna paljude jaoks tähendab isolatsioon ka mitmete harjumuspäraste kontaktide katkemist.

Eestis on eakate päeva tähistamine toimunud traditsiooniliselt mitmete vahvate üritustega. Kuigi tänavu on olukord pandeemia tõttu kõikjal küll muutunud, ei ole teisenenud päeva idee – vanemast põlvkonnast lugupidamine.

KAIRE TENSUDA

Eesti valitsus otsustas nelja­ päeval toimunud kabineti­ nõupidamisel jätkata parvlaev Estonia täiendava uurimise ettevalmistamist, sealhulgas konsultatsioone Soome ja Rootsiga.

Peaminister Jüri Ratase sõnul peab valitsus vajalikuks uurida täiendavalt parvlaeva Estonia seoses nädala algul avalikus­ tatud infoga varem dokumen­ teerimata vigastusest laevakeres.

Discovery voogedastusplat­ vormil esmaspäeval avalikus­ tatud dokumentaalfilmis näidati eelmise aasta septembris filmi­ tud kaadreid, mis kujutavad seni dokumenteerimata vigastust 1994. a hukkunud parvlaeva Estonia keres. Laeva parem­ poolses pardas on vähemalt

n­elja meetri kõrgune ja 1,2 meetri laiune vigastus, mida ­varem pole fikseeritud.

Varem sel nädalal kohtus peaminister Ratas Soome ja Rootsi ametikaaslastega ning koos otsustati, et dokumentaal­ filmis esitatud uue teabe kont­ rollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise reisiparvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega. Selle kokkuleppe põhiline eesmärk on kaitsta reisiparvlaeva Esto­ niat kui katastroofiohvrite vii­ mast puhkepaika mis tahes häiriva tegevuse eest. Riigid ­teevad selles küsimuses tihedat koostööd ja lipuriigina juhib seda protsessi Eesti.

Vaenutegevust Mägi-Karabahhis arutati ÜRO Julgeolekunõukogus

kunute lähedastele ja kutsus osapooli koheselt olukorda deeskaleerima.

Oma sõnavõtus tõi Eesti alaline esindaja Sven Jürgenson ÜRO juures välja, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorgani­ Teisipäeval arutati Eesti, satsioon (OSCE) mängib MägiBelgia, Saksamaa, Prantsus­ Karabahhi külmutatud konflikti maa ja Ühendkuningriigi al­ ­ rahvusvaheliselt lahendamisel ga­tusel ÜRO Julgeoleku­nõu­ olulist rolli. kogus Mägi-Karabahhi küsi­ Julgeolekunõukogu võttis must. vastu ka ühised pressisõnumid, Eesti välisministri Urmas milles kutsub Armeeniat ja Reinsalu sõnul on eelmisel Aserbaidžaani üles pingeid ko­ pühapäeval lahvatanud ulatuslik heselt maandama ning avaldab sõjaline vaenutegevus Mägi- toetust ÜRO peasekretäri üles­ Karabahhis tõsiselt muretteki­ kutsele taastada osapoolte vahe­ tav. Ta avaldas kaastunnet huk­ lised läbirääkimised. (VMPT/EE)

Eesti mahetootja sai maailmamainega toidukonkursil kõrge tunnustuse

kõrgeima auhinna – 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop.

Tänavu oli võistlusel osale­ mas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 Esimese Eesti tootjana teenis ­pälvisid 3-tärni hinnangu.

Piesta Kuusikaru talu Vändra ,,Nii kõrge tunnustus tuli lähistelt maailmas ühe usal­ meile tõeliselt suure üllatuse­ dusväärseimana tuntud toidu- na,“ ütleb Piesta Kuusikaru talu ja joogikonkursil Great Taste perenaine Külli Eller. ,,Esita­ sime Piesta õunastroobi kon­ kursile eesmärgiga saada taga­ sisidet ja professionaalide hin­ Eesti avastati uus nangut oma tootele. Väga südantsoojendav oli kuulda oma kalaliik klientide reaktsioone, mis pi­ Kolmapäeva hommikul püüd­ gem kiidavad sealse žürii taset, sid Eesti kalauurijad Sillamäe et nad hea asja ära tundsid.“ sadama lähistel kalaseiret Eesti ettevõtetest on Great tehes välja kaks uue liigi – Taste konkursil varem edukas lääne-lontmudila isendit, va­ ­ olnud Nordic Honey, kelle üks hendas uudistesaade Ak­­ toode võitis eelmisel aastal tuaalne kaamera.

2-tärni ja kaks toodet 1-tärni Lääne-lontmudil on umbes auhinna.

Sel aastal oli lisaks kümne sentimeetri pikkune Piesta Kuusikaru talule konkur­ kala, keda on lihtne kohalike sil edukas Chocolala, mis võitis mudila-liikidega segi ajada. Uue kokku kuus 1ja 2-tärni auhin­ võõrliigi tunneb ära tema da ning Punch Drinks ühe 1-tär­ pikenenud ninasõõrmete järgi. ni tootega.

Varem on lääne-lontmudilat Läänemerest püütud vaid ühel Piesta õunastroop on nii korral 2007. a Venemaa vetest. maius kui maitseaine. Toote ­ Nagu enamik võõrliike, jõu­ idee on pärit Hollandist, millest dis ka see kala Eesti vetesse ka nimetus stroop, mis tähendab laevade ballastveega. eesti keeles siirupit. Õunastroop Lääne-lontmudila päriskodu koosneb kahest koostisainest – on Kaspia ja Musta mere vetes, põhiosas õunamahl, millele mistõttu pole ta Eesti jahedas karamellise nüansi andmiseks vees arvukalt sigima hakanud. lisatakse pisut rafineerimata

(ERR/EE) suhkrut. (ML/EE)

Eesti esitas president Kaljulaidi OECD järgmise peasekretäri kandidaadiks Neljapäeval andis Eesti suur­ saadik OECD juures Clyde Kull üle dokumendid, millega Eesti esitab enda kandidaa­ diks OECD järgmise peasek­ retäri kohale president Kersti Kaljulaidi. President Kalju­ laid tutvustab oma seisukohti ja visiooni pikemalt 5. ok­ ­ toobri virtuaalüritusel. ,,2020. aastal elame Suure Muutuse ajajärgul. Oleme üleminekul tööstuslikult digi­ taalsele majandusele, fossiil­ setelt kütustelt puhtale ener­ giale. Usun kindlalt riikide mit­ mepoolsesse koostöösse ja näen siin OECD-l suurt rolli – ta peab arenenud riikide üleilmse kogukonnana võtma endale ­aktiivse rolli parimate teadmiste kokkutoojana, et aidata riikidel nende muutustega toime tulla,“ ütles Kersti Kaljulaid.

(Allikas: VPK)

USAs peeti presidendi­kandidaa­tide esimene valimisdebatt Sel nädalal pidasid USA pre­ sidendikandidaadid Donald Trump ja Joe Biden esimese avaliku teledebati.

Poliitikavaatlejad on öelnud, et sisulist debatti ei toimunud ja et debatil otsest võitjat ei olnud.

Mõlemad kandidaadid esine­ sid oodatult ja kumbki kandi­ daatidest ei öelnud poliitika valdkondade kohta midagi, mida poleks varem teada olnud.

Avaliku arvamuse uuringute järgi prognoositakse valimistel rohkem hääli demokraatide kan­ didaadile, 78 aastasele Joe Bidenile, kuid arvestades Ameerika valimissüsteemi ise­ ärasusi, on sama tõenäoline praeguse presidendi Donald Trumpi võit.

Stanley karikas läks Tampa Bayle Edmontonis peetud jäähokiliiga NHL finaalseeria kuuendas mängus sel nädalal alistas Tampa Bay Lightning Dallas Starsi tulemusega 2:0 ja võitis 16 aastase vaheaja järel teist korda klubi ajaloos Stanley karikavõistlused.

Tampa Bay võitis finaalsee­ ria tulemusega 4:2. 2015. aastal jõudis meeskond samuti finaali, kuid seal jäädi alla Chicago Blackhawksile.

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

Eesti Maja lasketiir sulgeb uksed ley, K. Trei, J. Roand, E. Ge­ ring, L. Lilleberg, M. Randla ja F. Vaher.“

Alates 1. septembrist 2020 on Toronto Eesti Püssi- ja Püsto­ liklubi (TEPP) rajatud ja enam kui 50 aastat Eesti Maja pööningul tegutsenud lasketiir suletud. Vaatamata avalikele tagasiüürimise (leaseback) lubadustele, mis oleks kestnud ligi 2 aastat pärast Eesti Maja müüki, sai TEPP 29. juulil Eesti Majalt ‘lõpetamisteate’.

Lõpetamisteates nõuti TEPPlt ruumide vabastamist alates 1. septembrist.

Mõni päev hiljem avaldas Eesti Maja Eesti Elus teadaande avalikkuse teavitamiseks: ,,Üks muutus toimub kiiremini kui me oleksime ette ootanud. Nimelt, pärast müügi teostamist maja uus omanik on leidnud, et las­ ketiir on vaja sulgeda – muutus mis mõjutab mitte üksnes püssiklubi (TEPP) kuid ka muid (näiteks skaudid-gaidid) kes on olnud selle kasutajad.“ TEPP viis küsimuse Eesti Maja õigusest esitada see nõue Ontario kõrgema astme koh­ tusse. Pärast läbirääkimisi lahen­ dati asi kohtuväliselt ja TEPP nõustus ruumid vabasta­ ma, et mitte takistada Eesti Maja müügi lõpetamist.

Eesti Maja lasketiir oli vaid üks kahest Torontosse jäänud lasketiirust, mis tegutses sea­ dusliku mittevastavuse klausli alusel (grandfathering), pärast seda, kui linn muutis oma põhimäärust, keelates Toronto piires avalikud lasketiirud.

Eesti Maja lasketiiru ehitasid eesti pagulased, kellest üks esindas Kanadat 1960. aasta ­ olümpiamängudel Roomas, na­ gu teatati laupäeval, 7. detsemb­ ril 1968 VABA EESTLANE, lk 5: „Asutati Püssija Püstoliklubi Lasketiir Toronto Eesti Majas valmib jõuluks – Materjalikulu 3000 dollarit 27. novembril pidas Eesti Laskesõprade Selts Eesti Majas oma viimase koosoleku. Ontario provintsivalitsuse poolt välja antud patentkirjade põhjal asub Toronto Eesti Püssi Ja Püs­ tol­ klubi endise organisatsiooni asemele ja Laskesõprade Selts kui oma ülesande täitnud, läheb provintsivalitsuse eeskirjade ko­ haselt laiali. Klubi on inkorpo­ reeritud ilma aktsiakapitalita, kümne asutajaliikme nimele.

Lasketiir, mida viimased kaks aastat Eesti Maja pööningukor­ rale on usinalt ehitatud, on praegu lõpetatud ja peaks jõu­ luks täiesti valmis saama.

Kassameister V. Kana ettekande kohaselt on lasketiiru ehita­ miseks läinud materjali 3000 dollari eest. Tööjõud on olnud tasuta – vabatahtlikkuse alusel.

Kui kõik need meistrimeeste töötunnid juurde rehkendada, siis oleks need vähemalt sama palju väärt.

Asutajaliikmed on: A. Tinits, V. Kana, V. Jaanpark, R. Mar­

1990-ndate lõpus viidi tuli­ relvade peadirektori (Chief Firearams Officer – CFO) keh­ testatud uute eeskirjade järgi­ miseks lõpule olulised ventilat­ siooni- ja varjestusuuendused.

Pideva hoolduse ja täienduste käigus vahetati vaid paar aastat tagasi välja kõik valgustid, asendaded need efektiivsete LED lampidega.

TEPP on õpetanud lugema­ tuid eesti gaide ja skaute tuli­ relvadega ohutult ringi käima ning treeninud neid täpsuslask­ mises, milles võisteldakse täna­ päevani olümpiamängudel. Li­ saks on TEPP oma lasketiirul võõrustanud paljusid eesti seltse, korporatsioone ja muid Toronto eestlaste organisatsioone. TEPP klubi ja selle liikmed on võit­ nud laskespordis arvukalt auhindu, võisteldes Metro Toronto püstoliliigas ning üksikliikmed on edukalt võistel­ nud provintsi, riiklikul, rahvus­ vahelisel ja olümpiatasandil.

Ehkki Eesti Maja lasketiir on suletud, ei tähenda see, et Toronto Eesti Püssi ja Püstoli­ klubi enam ei tegutseks. Kaugel sellest. TEPP jätkab oma tege­ vust, rentides igal pühapäeva õhtul Toronto Revolveri Klubis laskeaega (vastavalt kehtivatele COVID-19 reeglitele). Toronto Revolveri Klubi asub Gower Ave, mis on Eesti majast vaid 15 minuti kaugusel, Victoria Park ja St Clairi Ave ristumis­ koha lähedal.

Lisaks haldab TEPP ka Seedrioru välilasketiiru. Paljud teist mäletavad seda lasketiiru oma lapsepõlvest. See lasketiir suleti 1990. aastatel, kuid TEPP renoveeris ja avas selle uuesti 2019. aastal ning korraldab nüüd seal oma tegevust keva­ dest hilissügiseni.

Uued liikmed on alati tere­ tulnud ja laskespordist huvi­ tatud inimesi kutsutakse osale­ ma kõigis TEPP tegevustes, kas Toronto Revolveri Klubis või Seedriorul.

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust TEPP-ga aad­ ressil info@teppclub.ca

Pärnus sai septembri lõpus rannailma nautida Ilmateenistuse andmetel tõu­ sis 25. septembril Pärnus õhutemperatuur 22,5 kraadi­ ni, mis ühtlasi on selle päeva rekord.

Senine tippmark pärines 1924. aastast, kui õhutempera­ tuur ulatus 22 kraadini. Seega ületati 96 aastat vana rekord 0,5 kraadiga.

Selle päeva külmarekord püstitati aga aastal 1939, kui Pärnus näitas termomeeter –1,9.

(PPM/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kahjuks ei ole selles võitluses hetkel midagi rõõmustavat – uute haigusjuhtude arv on suuremates provintsides tõu­ suteel ja esmaspäeval oli Ontarios uusi nakatunuid 700, mis on väga ehmatav, kuna nii kõrget arvu ei esinenud isegi kevadel, pan­ deemia kõrgpunkti aegu.

Kõrgeim oli registreeritud päevaste nakkusjuhtude arv 24. aprillil – 640. Ja augustis oli nädalajagu päevi, mil uued nakkusjuhud jäid alla 100.

Siis algas taas tõus. Viimasel ajal on Ontarios olnud „nor­ miks“ üle 400-se arvuga päevad.

Tõusnud on ka haiglaravil olevate patsientide arv. On tea­ teid uutest puhangutest hool­ dekodudes ja koolides, üks Toronto kool suleti. Umbes kolm neljandikku uutest juhtu­ dest oli Suur-Toronto piirkonnas ja endiselt suur osa on noore­ mas elanikkonnas. Ekspertide sõnul on vaid aja küsimus, kuni nakkus hakkab levima vane­ masse populatsiooni, sest tege­ mist on väga nakkava viirusega, mis ei küsi vanusest. „Me teame, et oleme teises laines ja teame, et see tuleb hul­ lem kui esimene, aga me ei tea veel, kui halb see teine laine ­tuleb,“ ütles provintsi peaminis­ ter Doug Ford, märkides, et ühiste jõupingutustega saab ot­ sustatud, kas seisame silmitsi laine või tsunamiga.

Provints on võtnud kasutu­ sele taas uusi meetmeid viiruse leviku piiramiseks: uued reeglid hooldekodude külastamisel re­ gioonides, kus on kõrged haigestumisnäitajad. Sügisese COVID-19 valmisoleku plaa­ nide hulgas teatas provints ­rahaeraldusest hooldekodudele, kaitsmaks elanikke ja töötajaid viiruse eest.

Eelmisel nädalal kehtestas provints uued rangemad reeglid baaridele ja restoranidele, piira­ tes lahtiolekuaegu ja alkoholi­ müüki.

Teisipäeval oli uusi haigus­ juhte mõnevõrra vähem – 554, ja kolmapäeval 625. Provint­ sivalitsuse prognooside kohaselt võib uute päevaste juhuste arv oktoobrikuu keskpaigaks jõuda 1000-ni.

Kuna on teateid pikkadest järjekordadest COVID-19 testi­ miskeskustes, laiendas provints testimist mitmetesse apteeki­ desse, kuid ainult neile isikuile, kel ei esine sümptomeid.

Ka saabuval tänupühal soo­ vitatakse hoida kogunemised nii väikesed kui võimalik, ainult oma pereringis. Toronto linn on juba teatanud mitme populaarse sügis- ja talveürituste ärajätmi­ sest: Toronto Christmas Market, Cavalcade of Lights ning uu­ s­ aas­tapidustused Nathan Phil­lips Square’il.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 799 uut nakkusjuhtu ja provintsi peaminister Francois Legault teatas, et olukord on

Rekordiline nakatumine Rootsis, Poolas ja Venemaal Neljapäeval teatasid nii Rootsi, Poola kui Venemaa viimaste kuude kõige kõrge­ mast koroonaviirusega naka­ tunute arvust.

Rootsis registreeriti nelja­ päeval 725 uut COVID-19 juh­ tumit, mis on kõrgeim näitaja alates 30. juunist. Sealse ter­ vise­ameti teatel ei registreeritud nakatunute arvu kasvust hooli­ mata ühtegi koroonaviiruse tõttu surnut.

Venemaal teatas neljapäeval, et koroonaviirusega nakatunuid avastati ööpäevaga 8945, mis on kõrgeim näitaja alates 12. juu­ nist. Pealinnas Moskvas regist­ reeriti 2424 uut nakatunut.

Kokku on Venemaal nüüd 1 182 231 nakatunut. Ööpäevaga suri korooanviiruse tõttu 169 ini­ mest, kokku on COVID-19 tõttu Venemaal surnud 20 891 ini­ mest.

kriitiline. Ta pöördus otseselt noorte poole, märkides, et saab aru, et soovitakse sõpradega väljas käia ja aega veeta, kuid rõhutas, et osa lahendusest on siiski noorte kätes. Provintsi kolm regiooni (Montreal, Que­ bec City ja Chaudière-Appa­ laches) on nn. punases tsoonis, kus alates 1. oktoobrist kehtivad neljaks nädalaks ranged piiran­ gud: suletakse baarid, restoranid (avatuks jääb takeout), kasiinod, raamatukogud, muuseumid, kinod ja teatrid; lubatud pole ka kodused külaskäigud.

Samal ajal, kui Kanada suuremad provintsid tugevdavad oma piiranguid võitluses CO­ VID-19 levikuga, liigub Prince Edward Island vastupidises suu­ nas. Provintsi kõrgeim tervise­ ametnik dr. Heather Morrison

Eesti põllumeestel on hea saagiaasta Statistikaameti saagiuuringu andmetel oli septembri kesk­ paigaks koristatud 86 protsenti teraviljapinnast ja 41 protsenti kartulist. Kuigi heitlike ilmade töttu on koristustööd hilinenud, on teravilja ja kartulit saadud ainult pisut vähem kui eelmisel aastal, mil koguti rekordsaak.

Taimekasvatuse lõplikud saaginumbrid avaldab statisti­ kaamet järgmise aasta jaanuaris.

(ERR/EE) Poolas oli neljapäevase teate järgi 1967 uut nakatunut öö­ päevaga. Pandeemia algusest on Poolas registreeritud 93 481 na­ katumist ning 2543 COVID-19 põhjustatud surma.

Eestis teatati neljapäeval, et ööpäevaga lisandus 81 uut koroonaviirusega nakatunut ja ­ suri üks inimene. Eestis on ko­ roonaviirusega surnud kokku 65 inimest. (ERR/EE)

teatas sel nädalal, et saar tõstab limiiti kogunemistel ja lõdven­ dab ka teisi reegleid, näiteks hooldekodude külastamise ja spordi- ning vabaaja-tegevuste osas, märkides, et kuigi on väga murettekitav kuulda suurt nak­ kusjuhtude tõusu teistes pro­ vintsides, on praegu PEI-l väga turvaline ja kaitstud tunne, olles osa ,,Atlandi mullist“. Siiski ei tohi saareelanikud valvsust kao­ tada. Teisipäevase seisuga oli provintsis kaks aktiivset nak­ kusjuhust, kokku on alates pan­ deemia algusest registreeritud seal 59 juhtu. Üle Kanada oli nädala kesk­ paigaks registreeritud COVID-19 juhte enam kui 157.500.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

Nr. 39

HOMSA ,,Walk Through Europe“ Ottawas Ülle Baum Suvi oli alles täies hoos, kui HOMSA Euroopa rühma esindajad valmistasid ette ,,Walk Through Europe“ suurejoonelist avaüritust, mis pidi toimuma Rootsi suursaa­ diku aias sel sügisel. See oleks olnud haruldane võimalus tutvustada Euroopa riikide ­ kultuuri ja traditsioone roh­ kem kui saja diplomaadi abikaasale.

Populaarne 1976. a asutatud organisatsioon HOMSA (Heads of the Mission Spouses Asso­ ciation) ühendab Ottawas diplo­ maatiliste esinduste suursaa­ dikute ja ajutiste asjurite abikaasasid Kanada pealinnas nende lähetuse perioodil.

HOMSA president on praegu Belgia suursaadiku abikaasa Kathleen Billen, kes juhib kogu selle organisatsiooni tegevust.

Kõik need diplomaatide abi­ kaasad, kes on Ottawasse saa­ bunud erinevatest maailma rii­ kidest moodustavad HOMSA viis alagruppi: Euroopa, Aafrika, Ameerika ja Kariibi-, Aasia ja Vaikse Ookeani ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika.

Euroopa alagrupi viitsepresi­ dendiks on kevadest alates Eesti suursaadiku Toomas Luki abikaasa Piret Lukk ja ta kuu­ lub ka HOMSA juhtkonda.

HOMSA liidrite eestvedamisel korraldatakse aasta jooksul eri­ nevaid kultuurilisi ja heatege­ vusettevõtmisi ning COVID-19 perioodil tehti ka heatahtlikult annetusi toidupangale.

Seoses enneolematu pandee­ mia tingimustega tuli see varem planeeritud ,,Walk Through Europe“ ettevõtmine edasi lüka­ ta. Selle asemel otsustati kokku panna HOMSA kingituskott seitsmekümne viiele suursaa­ diku abikaasale. Kingituskoti sisse pandi erinevaid Euroopa riike tutvustavaid rahvuslikke suveniire ja maiustusi. Küpros, Šveits, Albaania, Soome, Root­ si, Belgia, Horvaatia, Eesti, Leedu, Sloveenia, Slovakia, Kosovo, Türgi, Hispaania, Rumeenia ja Euroopa Liidu Delegatsioon toetasid seda ettevõtmist ning annetasid kin­ gitusi.

Nii et seda võiks kutsuda eriliseks Euroopat tutvustavaks ­ esimeseks ,,Walk Through Europe“ ettevõtmiseks kingi­

Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Soome suursaadiku abikaasa Victoria Carol Eriksson olid võtmas osa töisest pärastlõunast Belgia suursaadiku kodus, et aidata kokku panna 75 Euroopat tutvustavat kingituspakikest, kus oli meeneid, suveniire ja maiustusi mitmest Euroopa riigist ja sealjuures ka Eestist.

Foto:©Ülle Baum

Grupp aktiivseid Ottawas resideeruvate Euroopa riikide suursaadikute abikaasasid panid kokku HOMSA’t, Heads of the Mission Spouses Association’i tegevust ja erinevaid Euroopa riike tutvustavaid kingitus­ pakke 29. septembril Belgia suursaadiku residentsis Rockcliffe Park linnaosas Kanada pealinnas. Kingituspakid toimetati isiklikult nende poolt edasi järgneval päeval 75 erineva riigi suursaadiku abikaasale.

Vasakult: Piret Lukk, Eesti suursaadiku abikaasa ja HOMSA Euroopa alagrupi viitsepresident, Victoria Carol Eriksson, Soome suursaadiku abikaasa, Kathleen Billen, Belgia suursaadiku abikaasa, HOMSA pre­ sident ja HOMSA Euroopa alagrupi president, Dorota Skuseviciene, Leedu suursaadiku abikaasa Belgia suursaadiku residentsi ees.

Foto: ©Ülle Baum

tuskoti näol sel sügisperioodil.

Eestit esindasid kingituspakis erinevad meened, rahvuslikud puidust suveniirid, sallid ja maius­tused, mida Piret Lukk oli lahkesti kokku pannud. Euroopa alagrupi liikmed tegid oma parima, et tervitada nende ­ kingitustega ja HOMSA’t tut­ ­ vustavate brošüüridega saa­ dikute prouasid ning lisaks toimetasid need kingituspakid neile isiklikult kätte.

Diplomaatiline Ottawa oli teisipäeval ja kolmapäeval ele­ vusest ning tänutundest tulvil.

Eriti tänulikud olid nende diplo­ maatide abikaasad, kes hiljuti selle aasta jooksul olid Otta­ wasse saabunud. Diplomaatide abikaasadel on omakorda väga suur missioon lähetuse ajal ja on rõõm tõdeda, et esimene Kanadas resideeruv Eesti suur­ saadiku abikaasa Piret Lukk esindab suure ettevõtlikkuse ja ­

Kolmas…

(Algus lk. 1)

ka edasi. Kuid möödunut ei tohi unustada – see on meie ajalugu.

Olgem tänulikud kõikidele, kes on seda kogunud ning meile meenutamiseks pakuvad. See on osa meie väärtustest.“ Järgmisena võttis sõna EELK piiskop Tiit Salumäe, EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja, kes läinud ­ septembris õnnistas põgenike ­ mälestusmärki Puise rannas.

Temale järgnesid EV kultuuri­ minister Tõnis Lukas, kes rõhutas, et igal ühel meist, nii siin- kui sealpool Eesti piiri, on oluline roll ning põhiline on, et see ajaloosündmus, suurpõgene­ mine, teha lähedasemaks meie järglastele. Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste meenutas vihkamise müüri, mida 50 aastat võimude õhutamisel laialipillutatud kaas­ maalaste vahele laoti ning kordas vajadust määrata täht­ ­ päev meenutamaks aega, mil vastupanu kanti teistesse riiki­ desse. Eestluse hoidja, poliitik Tunne Kelam tõi võrdluse, et kuni 80 000 inimese põgene­ mine oli nagu kümme Eesti ­linna oli korraga tühjaks tehtud ning et oli hädasti vaja mõle­ maid, nii koduhoidjaid kui vabaduses võitlejaid. Vastu­pa­ nu­ võitlus jätkub, sõnas Kelam, olgu see libauudiste, propaganda või pandeemia vastu. Kirjan­ dusteadlane ja ÜEKNi liige Sirje Kiin võttis tabavalt sõna South Dakotast interneti vahen­ dusel.

Sisuka sõnavõtuga astus üles kunstiajaloolane, Tallinna Üli­ kooli Akadeemilise Raamatu­ kogu teaduskommunikatsiooni ja näituste juht Harry Liivrand, kes läinud aastal koostas suurpõgenemise ajutise näituse, mida külastas enam kui 2000 inimest, ning samateemalise 2020. aasta seinakalendri. Kõ­ neleja tõi esile raamatukogu silmapaistvat väliseesti kirjan­ ­ duse kogu, selle kogus olevaid haruldasi Karl Hintzeri fotosid

Eesti suursaadiku Toomas Luki abikaasa Piret Lukk viis kingituskotte HOMSA organisatsiooni Euroopa grupi nimel mitmesse suursaatkon­ da. Piret Lukk (fotol paremal) viis ka kingituskoti tervitamaks hiljuti Kanadasse lähetusse saabunud Bosnia ja Hertsegoviina suursaadiku abikaasat Rada Milislavat, kes on fotol koos oma lapsega. ©Ülle Baum

entusiasmiga väga hästi Eestit Kanada pealinnas ning on kõi­ gile hästi tuttav diplomaatilises ringkonnas. Soovime ainult head pärituult selle unikaalse HOMSA organisatsiooni tege­

vusele järgmiseks perioodiks.

2021. aastal tähistab HOMSA oma 25. a juubelit ja kindlasti teiste riikide rahvusvärvide kõr­ val särab siis ka sini-must-valge sümboolika.

eestlaste elust Saksamaa põge­ nikelaagrites ning ka hetkel väl­ japandud Aarand Roosi ja Kalju Lepiku raamatunäitusi.

Seminari teine osa oli kirja­ nik Loone Otsa koostatud do­ kumentaallavastus põgenike koond­ kujudest. Lavastus põhi­ nes Enn Halliku ja Tiit Lääne kuueköitelisel koguteosel „Me­ ritsi maailma läinud eestlaste lood“ ning lühi-näiteepisoodide vahel rääkis raamatute sünni­ loost ning kirjeldas mälestuste kogumist üks autoritest Enn Hallik. Eredamate tutvumiste seas meenutas ta Pärnu Raeküla kalurit Jakob Kembit, kes hil­ jem Vancouveris kõrghooneid ehitas ning suurejoonelist ­maestro Roman Toid.

Uskumatu professionaalsuse­ ga ja äärmiselt südamesse mine­ valt näitlesid viis Tallinna 32. keskkooli teatriklasside näiterin­ gi KOKK õpilast: ÕIE rollis Catlyn Rebas, VALVE: Raili Stina Reidla, LII: Lisette Taube, MARET: Maris Koppel ja KAIREET: Gerda Sepp. Juhendas Eva Kalbus, kunstik oli Jana Volke. Etendati hetki paadi

o­otamisest vaiba all tuulisel mererannal, paatides rändamist, põgenikelaagrite tegevust ja mee­ l eolusid ning PõhjaAmeeri­ kas ja mujal kaugemal kannakinnitamist, saatjaks alata­ sa igatsus ja mure mahajäänute pärast. Ürituse lõpetas külalisesine­ ja, 15-aastasena põgenenud Lehti Merilo, eestluse hoidja Portlandis. Lehti on vanim nel­ jast võõrsil elavast põlvest, kes räägivad eesti keelt ja tantsivad endiselt rahvatantsu. Ta luges ette katkendi oma põgenemis­ loost. Ürituse kordaminikule pani koordineerja ja õhtujuhina õla alla Vabamu külastusjuht Evelin Sennett. Seminari toetas Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuu­ riseltside Ühing. Oli rohkesti mõtteainet ja emotsioone pakkuv teabeõhtu. Lõpus sattusid kohati ülevoolavasse arutellu ka pagu­ lapsi ehk pagulaste järeltuli­jaid, kohalikke ajalooõpetajaid, nen­ de õpilasi ja teisi, kes väärtus­ tavad seda mõneti varju jäänud rahva ajaloojärku.

Teabeõhtu teine osa oli kirjanik Loone Otsa koostatud dokumentaal­ lavastus põgenike koondkujudest. Näitlesid viis andekat Tallinna 32. keskkooli teatriklasside näiteringi KOKK õpilast: Catlyn Rebas, Raili Stina Reidla, Lisette Taube, Maris Koppel ja Gerda Sepp.

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Lavalise kunstitäiuse kolmas komponent Iga kunstiteose lähtepunktiks on looja, kelle jumalikust inspiratsioonist sünnib mida­ gi, mis inimhingi nii mõjuvalt puudutab, et tekitab seal ra­ ­ hutust. Kunstilembeline ini­ mene saab kuulmis – või nägemismeele kaudu teadli­ kuks, et ta on saanud kauni kingituse osaliseks. Olgu sel­ leks kirjanduslik teos, lõuen­ dile siginud maal või voolitud kuju, näidend või mistahes laadi helitöö, igaüks neist on vastava muusa poolt saadetud teele eesmärgiga inimese hin­ geookeani laisalt loksuvat vett ärritada.

Sellest võib kujuneda vaid kerge pinnavirvendus, tõsisem vahuste harjadega lainetus või lausa põhjani ulatuv orkaan.

Tõsi, veepind võib jääda ka täiesti vaikseks ja rahulikuks, ­ kuid sel juhul me enam kunstist ei kõnele, vaid tajume pettunult looja missiooni luhtumist.

Esimesele komponendile lisandub teisi. Kirjanduse puhul on meil vaja lugejat, kelle reaktsioon on viitsütikuga.

Kujutav kunst vajab vaatajat,

kes reageerib kiiremini. Mõle­ mad jäävad aga tänases artiklis käsitamata. Teatri ja muusika puhul on komponente rohkem ja nende roll, õigemine nende rollide osatähtsus, vajab täpsus­ tamist, neid tasub vaadelda.

Kanada päevikust

kasv töökohtades. Kõikjal mujal riigis on ettevõtted sulgenud uksi, kuigi mitte suurearvuliselt.

Torontos on isekuse tõttu, just nende, kes pidu tahavad panna katku ajal või nende, kes resto­ rani soovivad külastada, taas teise faasi tagasi astutud, sel nädalal 700 uut koroonajuhtu­ mit. Kuidas siis on inimestel raha? Et uusi hooneid osta?

Ontarios on teada, et pärast pandeemia välja kuulutamist sulgesid 47 protsenti ettevõtteid oma uksed juunis.

Majandusmured on sellised, et ei saa prognoosida. Muidugi on USAs eriti olukord täbar.

Irooniaks on, et Amazon – kes on näinud stratofäärilist kasvu, teatas ka sellel nädalal, et nende Prime Day, mil pakutakse suuri allahindlusi, sünnib varem kui tavaliselt, oktoobri 13. ja 14. kuupäeval; Amazon on teadagi tohutuid kasumeid teeninud tänavu, sest tuuakse koju kõike võimalikku. Mis on ka põhi­ mõttelist vale, et jõukad miljar­ därid kuni 30% komisjonimüüki võtavad, nii nagu Walmart ja teisedki kröösused. Walmarti asutaja Sam Walton teenis nii palju, et tema järeltuljad – ning neid on arvukalt, on kõik jõukad, kuna odavalt tahame ­ kaupa kõik.

Ajal aga, kui sulgevad paljud väikeettevõtted oma uksi, ei saa kuidagi aru, kuidas miljonite eest saavad inimesed maju osta.

Noored eriti, kel on kõrghari­ duse tõttu suured õppelaenud ning ka pole tingimata tagatud töökohtagi, elavad peost suhu, peaks olema selle jahmatamapa­ neva olukorra tõttu tõesti mures.

Need on valusad küsimused, kuna alati ei saa ju isa-ema käest laenu võtta. Ajakirjandu­ ses on näha murelikke nägusid,

Ehitusbuum eitab päris elu Toronto piirkonna eramute ehitajad teatasid teisipäeval hämmastavast uudisest. Võr­ reldes möödunud aasta augus­ tiga on uute hoonete ehitamine tervenisti 355 % tõusnud.

Seda ajal, kui nii paljudki tunnevat muret – kas neil on töökohta. Kust raha tuleb?

Kõikides kategooriates – eral­ di, või ühise seinaga, mitme­ korruseliste majade hind on tõsnud 8% võrra, keskmine ostuhind on $1,17 miljonit.

Ka kondomiiniumkorterid on nüüd peaaegu miljoni dollari­ ga turul. Kuid nagu teame, kõrghoonete nuhtluseks on hetkel see, et vaid kaks ini­ mest tohivad lifti asuda, maskeeritult, muidugi.

David Wilkes on BILDi (Building Industry and Land Development Association – ­ehitajate katusorganisatsioon) president ja juhtis tähelepanu sellele, et kui kevadel arusaa­ davalt ei julgenud keegi uut kodu osta, siis on tihti just suve lõpul huvi suurem. Seda eriti Durhami piirkonnas, mis on populaarne, kuna paljud ju töötavad nüüd kodust ning suurema perega on ahvatlev rohelus, oma maalapp. Kuid ­ ­inventuur, nagu ehitaja ütleb, ei ole sugugi nii suur, et ostusoove täita. Hüpoteeklaenuprotsent on madal, stiimuliks uute eramute ostjaile. Kuid kes need on?

Kuid samas tuleb kaaluda es­ maspäevast Kanada statistikaa­ meti avaldust. See on muretteki­ tav. Ainult Québecis on olnud

Lavakunstis, kus vaimne looming elustatuna publiku ette tuuakse, tuleb teise komponen­ dina mängu interpreet. Teatris on selleks näitlejad ja lavastaja, muusikas lauljad/mängijad diri­ gendi võimsa võlukepi all ja vahel ka ilma selleta. Inter­ ­ preedi rolli ümber on palju vaieldud. On küsitud, kas ja kuivõrd on tal õigust looja nägemust oma arusaamist möö­ da tõlgendada. On ta tegevus osa loominguprotsessist või peab ta püsima lihtsalt vagura vahetalitaja osas? Teatris on tal kahtlemata olulisem roll. Vilu­ nud lavastaja käe all ja heade näitlejate kehastuses hakkab paberile pandud looming elama, võtab arusaadavama vormi.

Dirigendil või solistil on selles osas vähem vabadust. Selle küsimuse lahkamine pole aga ­ tänase kirjutise eesmärk.

Kolmas komponent lavalise kunstitäiuse saavutamisel on publik. Kuigi oma olemuselt passiivsem kui eelmised kaks, ei tohi tema tähtsust siiski ala­ hinnata. Iga live performance on kahekõne lava ja saali vahel, õigemini kuramaaž. Interpreet peibutab publikut serenaadidega ja kui ta võrgutuskatsed õnnes­ tuvad, võib sellest kujuneda hurmav flirt. Võib aga ka tärgata võimas kirepuhang, mis pühib meeled peast. Üks pool innus­ tab teist, kuni tundemaailm halvab mõistuse. Kõrgepingest laetud ühendav sild kahe osa­ poole vahel võib mõnel juhul olla peaaegu füüsiliselt komba­ tav.

Hea näitena meenub üks ­tšellokontsert Toronto konserva­ tooriumi saalis lähiminevikust.

Noor naissolist esines rahvusva­ helisele publikule. Ühel hetkel pöördus ta saali poole ja küsis, kui palju eestlasi saalis viibib.

Kui kerkiv kätemeri tõestas, et neid oli kõvasti üle poole, tõstis kunstnik poogna keeltele ja pani oma instrumendi elama. Ei mäleta enam pala, mida ta

kellel ei ole teada, mida homne toob.

Meie kohalik parlamendiliige Michael Coteau kirjutas hiljuti arvamusloo, mis ilmus Toronto Staris. Kuidas tal oli õpilas­ laenu enam kui $50 000. Suutis aga maja osta ja maksta võla kinni. Ent arvestades ülalmaini­ tut ei suudaks ta seda enam teha.

Kuid siis viimane selle näda­ la majandusuudis. Ekspertide järgi on töötajate hulgas, see tähendab nende, kel ikka ameti­ koht olemas, ette näha palga stagneerimist. Mis tähendab omakorda fakti, et nende töö­ andjad lihtsalt ei suuda nendele lisapalka anda. See informat­ sioon on tööturgu konsulteeriva firma Morneau Shepelli käest.

Otstarbekas on siin mainida vana kuulsat ütlust – need, kes oskavad tööd teha, teevadki.

Need, kes ei oska, konsulteeri­ vad. Firma järgi 13 protsenti 889-st ettevõttest, keda nad ­jälgivad, on kinnitanud, et aas­ tal 2021 külmutatakse palgad praeguseks. Mitte selline tohutu arv, kuid siiski, arvestades, et paljud on pidanud püksirihma koomale tõmbama, avaldab see mõju. Nende hulka kuuluvad muidugi need – nagu lennuliini United piloodid, teisedki suur­ firmade töölised, kes olid sunni­ tud vähese reisijate arvu tõttu isegi võtma vastu palga kärpi­ mist.

Küsimuseks – mis meie noortega saab – miinimumpal­ gaga küll suures Torontos ei saa elukalliduse tõttu tasemel elada.

Miinimumpalk – tihti koos joot­ rahadega, on tööturule astujatel tavaliseks. Kui mitte ka seda häbematust mainida, suurfir­ made juures nö internina tööta­ da, palgata. Selleks, et kogemu­

mängis, kuid saalis tõusnud elevus ei unune niipea. Kui ­ ovatsioonitorm vaibus, kuulsin üht muusikalembelist tuttavat sosistamas: ,,Issand, see on parem kui Yo-Yo Ma!“ Täpselt sama mõte oli läbinud mu enda pea. See hinnang polnudki ülepakkumine, seda pala esi­ tades kerkis kunstnik korraks maailma tipptasemele. Kuid ilma tiivustava poolehoiulaen­ guta (juba enne aplausi) poleks ta sinna jõudnud. Osa kuulsu­ sest langes meile, kes me saalis viibisime. Ülaltoodu peaks kujukalt ­selgitama, miks kino teatrit iial välja suretada ei suuda. Filmi­ tehnika pakub tohutuid või­ malusi sündmusi reaalsemalt kujutada, kuid teatripubliku kaasaelamisindu need ei asenda.

Nüüd natuke selle sillaehita­ mise varjukülgedest. Tänapäeval on üha enam ja enam hakanud maad võtma tava, et iga muu­ sik, olgu solist või dirigent, esi­ neb kontserdi käigus ka sõnalise loengu või koguni loengutesee­ riaga. Asja mõte on muidugi publikuga parema kontakti loo­ mine ja enamasti see ka õnnes­ tub, kuid see on odav saavutus, mis väga tõsise kava puhul

­ õjub häirivalt. Kiiresti kokku m klopsitud sild on hädaabinõu ja variseb kokku veel enne kui kontsertsaal tühjeneb. Ainult kunsti abil loodud sild valmib aeglaselt, kuid kannab aastaid.

Iga tõsine kunstijünger peaks enne lavale astumist endalt kü­ sima, kumba ta teenib, kas oma muusat või kuulsust ja popu­ laarsust. Ei ole võimalik teenida korraga kaht isandat. Samm publikule lähemale tähendab sammu kunstist eemale, liigsed sammud muudavad ettekande estraadiliseks.

Ei maksa sellest vanamoeli­ selt karmist hinnangust välja lugeda, et siinkirjutaja estraa­ dietendusi alahindab. Sugugi mitte. Hea meelelahutus on iga­ ti teretulnud ja nauditav. Ei saa ka öelda, et see peaks tõsisest kunstist hermeetiliselt eraldatud olema. Nende kahe piir on ­küllaltki hägune ja vahel läheb vaja ülihead vaistu, et sellel piiril komistamata žongleerida.

Aga publikut vajavad mõle­ mad ja moodne tehnoloogia on suuteline pakkuma vaid viletsat aseainet. Seepärast – värise, viirus, inimsuhetest hoolijad ­ kuulutavad sulle sõja!

EERIK PURJE

Eesti perekond aegade keerises

tel abielu tähendanud täiesti üheselt mõistetavalt „mehe ja naise perekondlikku liitu ning kooselu“ (EKSS); kauges mine­ vikus määratu kohaselt tuleb Harri Kivilo planeedil Maa elu põlvest-põlve Elu planeedil Maa on üha edasi anda ning selleks on kõik kiiremini muutumas: eilsed ini­mesed sündinud osa meeste­ mõtlemised ja tegemised on na ja osa naistena; mõlemal lii­ isegi mõne riigi elulaadi gil on, vaatamata iseloomude, saanud hakata teistsuguseks tunnete ja teistele erinevustele, kujundama. Eesti kombetali­ ­täiesti ühesugused elu edasiand­ tused ja seadused on aga igati miseks vajalikud kehaosad ja ka olnud ja on praegugi koos­ instinktiivne tung neid keha­ kõlas kodanike enamuse soo­ osasid koos kasutada. videga; nende muutmist vä­ ­ Inimesed võivad tahta sündi­ hemuste tahtmiste kohaseks ei misega saadud instinktiivseid saa õigustatuks pidada, kui tunge eirates hakata sama­ soo­ need tahtmised on vastuolus lise isendiga kooselamist oma elu edasi kestmisega planeedil tunnetele sobivamaks pidama, Maa. kuid seda seksuaalvähemuse Põhiseaduse §27 sätestab, et liikmete kooselu ei saa abieluks „Perekond rahva püsimise ja ega perekonna loomise aluseks kasvamise ning ühiskonna pidada. Eesti põhiseaduse §12 alusena on riigi kaitse all“ ning keelab mis-iganes asjaolude „Abikaasad on võrdõiguslikud“. ­ tõttu diskrimineerimise. Senini Selle põhiseaduse sätte tähen­ pole Eesti avalikul meedial ol­ dust pole paljud isikud osanud nud vaja kirjeldada, et §12 vas­ mõista, sest nad pole tajunud, taselt on rikutud märgatavalt et: eesti keeles on sajandite kes­ seksuaalvähemuste õigust olla erandlik. Põhiseaduses pole aga ainsatki sätet, mis kohustaks ­ si saada. Ehitusbuum või mitte, riigivõimu seksuaalvähemuste tide soovi kohaselt eirama see on kasuks vähestele. Riigi juh­ põhiseaduse §27 määratut. abirahadele ei saa loota. Õieti Seega ei ole riik kohustatud kunagi mitte, kuna majandus­ seksuaalvähemuste organisat­ spetsialistid pahatihti alati, oma sioonide tegevust toetama ja roosat karva prillidega eeldavad, r ­ ahastama. et iga olukord on ajutine, et mõõnale järgneb tõus ja jõukus.

Kahju, aga nii on praeguses olukorras, kui kellelgi pole sel­ get tulevikuplaani. Ja ehitusbuu­ mi hea näitaja on vaid üks üksiknumbrid on müügil helge kiir tumedas taevas. Kuna Torontos: on, kes neid kalleid maju suu­ dab osta. Isegi enne eriolukorda • Toronto Eesti Maja kontoris oli see keskmise palgaga ini­ (958 Broadview Ave) mesele utoopiline unistus.

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

Nr. 39

Georg Otsa nim Muusikakooli juubeligala

Otsakooli direktor Ivo Lille on tun­ nustatud saksofonimängija.

Foto: saksofon.ee/ERR

Sirje Vihma-Normet Estonia kontserdisaalis oli 27. septembril Otsakooli 100.a juubelile pühendatud gala­ kontsert. Dirigent Ingrid Roose oli kontserdiks kokku kutsunud kooli vilistlastest orkestri, mille saatel astusid solistidena üles juba kuulsust kogunud kunagised lõpetajad - metsosopran Monika-Evelin Liiv, pianist Irina Zahha­ ren­ kova, löökpillimängija Teodor Hirvoja jt. Rahvusvaheliselt kõige tuntum kooli vilistlane on maestro Neeme Järvi, kes kohe muusikakooli lõpetamise järel astus Peterburi konser­ vatooriumisse. Ainuüksi see fakt näitab Tallinna muusika­ koolist saadud õpetuse kõrget taset.

Leelo Tungal sai kirikliku teeneteristi „Mulle oli see autasu väga suureks üllatuseks ja olen väga tänulik!“ on Leelo Tungal (73) auhinna üle imestunud, vahendas Õhtu­ leht. „Aktiivne kirikus käija ma ei ole, aga eks Taevaisa vaatab ka minu peale sealt ülevalt,“ sõnas armastatud kirjanik. „Leelo Tungla loomingus on läbivalt esiplaanil helgus, soo­ jus, inimlikkus ja ligimesear­ mastus, mis katab alati kinni kõik kurja ja vaenuliku. Ilma seda tahtlikult rõhutamata on Leelo Tungal süstinud kõigisse kristluse põhisõnumit headusest, armastusest ja andestamisest,“

Tallinna muusikakool sai Georg Otsa nimeliseks pärast legendaarse laulja surma 1975. aastal. Ajalooliselt on tänane Otsakool seotud meie muusika­ lise kõrghariduse algaastatega.

1919. aastal loodud Tallinna konservatooriumis oli muusika­ kooli osa konservatooriumi alg­ astmeks. Iseseisvaks kooliks saadi alles 1944. aastal.

Tänane muusikakooli di­ rektor Ivo Lille on saksofonist, kes mängib saksofonikvarteti SaxEst koosseisus. Kvartett astus menukalt üles ka Otsa­ ­ kooli juubeligalal – on ju kolm neljast mängijast Otsakooli kasvandikud nagu ka direktor Lille ise.

Kas Georg Otsa nime saab kool ka edaspidi kasutada, seda veel ei tea. On ju ehitamisel modernse arhitektuuriga Kuns­ tide Kool, kuhu ühise juhtimise alla viiakse nii Tallinna Bal­ letikool, Muusikakeskkool kui ka Georg Otsa nim Muusika­ kool.

Juubelikontserdi kava oli ­põnevalt üles ehitatud. Avalooks oli Erkki-Sven Tüüri Veljo Tormisele pühendatud orkest­ riteos ,,Tormiloits“. Erkki-Sven Tüür õppis Otsakoolis flööti. Õpingute ajal kutsus ta ellu hu­ vitava helikeelega rock bändi In Spe, mille kontserdid olid väga populaarsed. Hiljem (1984.a) võttis In Spe kunstilise juhti­

ütles peapiiskop Urmas Viilma Õhtulehele, miks otsustati luu­ letajat ja kirjanikku tunnustada EELK teeneteristi III järgu ­ordeniga.

Sel aastal tunnustatakse teenekaid kiriku töötegijaid, toetajaid ja vabatahtlikke abilisi koroonaviiruse kiire leviku tõttu tavapärasest erinevalt. Tänuju­ malateenistuse asemel Tallinna piiskoplikus toomkirikus an­ takse autasud pidulikult üle ko­ dukohale lähemal toimuvatel jumalateenistustel.

Eesti evangeelse luterliku kiriku teeneteriste on välja ­antud alates 2006. aastast.

EELK teeneteristi III järgu ordeni pälvisid peale Leelo Tungla ka kultuuriministeeriumi nõunik Madis Järv, skulptor Mati Karmin, poliitik Mari-Ann Kelam, Ida-Harju praostkonna praost ja Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja, Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõu­ kogu liige Enn Kunila, Nõmme Rahu koguduse organist-koori­ juht Imbi Laas, ettevõtja ja ühiskonnategelane Indrek Laul, toomkooli taasavamise ja aren­ gu toetaja Peep Mühls, ühis­ konnategelane ja poliitik Lagle Parek, näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, ajalehe Eesti Kirik teoloogiline konsultant, õpetaja Kaido Soom, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo ja Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas. (ÕL/EE)

mise üle tulevane laulva re­ volutsiooni helilooja Alo Mattiisen.

Juubeligalal said sooja vastu­ võtu osaliseks peale üleval nimetatute kõik solistid – saksofonist Karl Tipp, bariton Andre Tõnnis, pianist Dmitri Kurs, flötist Oksana Sinkova ja viiuldaja Maria Goršenina.

Teadustaja Maarja Mitt-Pichen tutvustas soliste värvikate lugu­ dega. Paraku saime temalt teada vaid metsosopran MonikaEvelin Liivi õpetaja nime – Tõnu Bachmann. Oleks tahtnud teada ka teiste solistide kunagisi õpetajaid. Kuna Monika-Evelin Liiv on Londoni Kuningliku Ooperi solist, siis on temast meie ajakirjanduses palju juttu olnud. Nii teame, et pärast Otsakooli lõpetamist astus ta Eesti Muusikaakadeemiasse prof Mati Palmi lauluklassi.

Muusikaelu Eestis on hästi käima lükatud. Publiku huvi elavate kontsertide vastu on suur. ,,Tänu“ kevadisele koroo­ naviirusele on mitmed kontser­ did sügiseks üle kantud. Nii on programmides omamoodi ku­ rioosume – ERSO eelmist hooaega lõpetatakse alles no­ vembris ja Otsakooli 100. sünni­ päevale pühendatud kont­ sert toimus kooli 101. sünnipäe­ va eelõhtul. Kooli sünnipäevaks on 28. september 1919. aastal.

Siberi eestlaste laulud said plaadile Ansambel Tintura ja Arno Tamm avaldavad Siberi eestlaste rahvalauludest albu­ mi, mis põhineb Eesti rah­ valuule arhiivi ekspeditsioo­ nidel kogutud pärimusele.

Tintura teeb elektroonilist pärimusmuusikat, milles on mõ­ jutusi hiphopist, maailmamuusi­ kast, džässist ja rahvapillidest.

Arno Tammega koos tehtud ühisalbumil ,,Kaugel üksi võõra rahva hulgas“ kõlavad Siberisse saadetud ja välja rännanud eestlaste rahvalaulud, kus Eesti eri piirkondadest pärit murde­ tekstid on põimunud kohaliku laulustiiliga. 1990. ja 2000. aas­ tatel Siberis kogutud arhiivma­ terjale on kasutanud mitmed eesti muusikud ja bändid, kuid terviklikku Siberi eestlaste lau­ ludele pühendatud albumit pole Eestis varem välja antud. ,,Tegemist on 90. aastatel ko­ gutud materjaliga Siberi Eesti küladest, eeskätt Anu Korb ja Astrid Tuisk käisid sealt kogu­ mas, ja meie mõtlesimegi, et võiksime ka inimestele fotosid näidata ja valida kogumispäevi­ kutest välja mälestuskilde,“ rääkis Tintura solist Karoliina Kreintaal. ,,Tekst on arusaadavalt mingis murdes, aga laulustiil on midagi täiesti mitte eesti rahva­ laululikku. Midagi slaavilikku, näiteks mitmehäälsus, mida

Foto: välisministeerium

Ansambel Trad.Attack! sai välisministeeriumi kultuuripreemia Välisminister Urmas Reinsalu andis hiljuti üle välisministee­ riumi iga-aastase kultuuri­ preemia ansamblile Trad.

Attack! eduka kontserttege­ vuse ja Eesti tutvustamise eest välisriikides.

Reinsalu tõi preemiat üle an­ des esile kultuuridiplomaatia olulist rolli ka praeguses keeru­ lises olukorras, kus paljude ­kultuuritegijate ülesastumised välismaal on raskendatud.

Välisministeeriumi kultuu­ rinõunik Heilika Pikkovi sõnul on Trad.Attack! tegevus Eesti pärimuskultuuri maailma viimi­

sel silmapaistev. „Oma loo­ mingus kasutab Trad.Attack! muuhulgas Eesti Kirjandus­ muuseu­ mi rahvaluule arhiivist pärit helikatkeid tänapäevases võtmes. Ka eesti kogukonnad välismaal on alati põnevusega oodanud nende ülesastumisi suurematel ja väiksematel lava­ del,“ ütles Pikkov.

Preemia üleandmisel osalesid ansambli liikmed Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli.

Esimest korda anti välis­ ministeeriumi kultuuripreemia üle 2010. a. (VMPT/EE)

Oktoobris jõuab Eestis kinodesse dokfilm sürrealist Ülo Soosterist 21. oktoobril jõuab kinodesse vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm ,,Ülo Soos­ ter. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes“.

Vjugina film on eesti kunst­ nikust Ülo Soosterist, keda ei võtnud omaks ei kodumaa ega ka kauge Venemaa, kuhu ta olude sunnil oma eluteel sattus.

1924. aastal Hiiumaal Pendi talus sündinud Sooster alustas ­ oma õpinguid Tartus Pallases 1943. Mõned aastad hiljem, 1949. a mõisteti ta nõukogude­ vastase tegevuse eest kümneks aastaks Karaganda Dolinka ­vangilaagrisse.

Vabanenud 1956. a, tuli Sooster Eestisse, kuid kolis pea­ gi abikaasa Lidiaga Moskvasse, kus temast sai vene avangardi teise laine tuntumaid esindajaid.

Ta osales Moskva Maneeži avangardistide näitusel 1962. aastal, mida külastas ka Nikita Hruštšov. Mitme kunstniku tööd tekitasid Hruštšovis nõutust, teiste hulgas Soosteri omad.

Kompartei peasekretär nõudis kunstnike tegevuse keelamist.

Sooster korraldas ka Krassini tänaval kuulsaid ,,teisipäevi“, kuhu kogunes Moskva põran­

Eesti rahvalaulus üldse ei koh­ ta,“ ütles muusik Arno Tamm.

(ERR/EE)

daalune seltskond. Ametlikult oli ta graafik, teadusliku ulme illustraator, mitteametlikult eks­ perimentaalmaali meister, esi­ mene nõukogude sürrealist, kelle isiklik metafüüsika pee­ geldus tema stiilis. Ülo Sooster suri 1970. aastal oma ateljees Moskvas 46-aastasena ning tema surma põhjus on senini teadmata.

Film on üles võetud neljas r­iigis: Venemaal, kus kunstnik töötas, Eestis, kus ta sündis ja kuhu on maetud tema põrm, Kasahstanis, kus ta oli vangi­ laagris ja Iisraelis, kus elab praegu tema pere. Film on oma­ moodi rännak ajas ja ruumis, mille teeb läbi kunstniku poeg Tenno Sooster.

Filmi režissöör ja stsenarist on Lilija Vjugina, operaator Sergei Sõrbu, monteerija Sergei Voronin, helilooja Timo Steiner.

Filmi tootjad on Baltic Film Production, AVC Charity ja Reval Film, filmi peaprodutsen­ did on Marianna Kaat ja Maia Avelitševa. Filmi on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Film on valmi­ nud koostöös Eesti Rahvusring­ häälinguga. (ERR/EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1022 1

2

3

4

12

5

6

16

21 27

28

29

31

46

47

11

23

24

25

43

44

33

35

37

10

30

32

34

9

20

22

36

38

39

40

41 48

42

T

Paremale: 1. Rass, 5. Oks, 8. Paat,

17 19

S

Ristsõna nr. 1021 LAHENDUS

14

18

45

8

13

15

26

7

I

12. (Sp)irit, 13. Sol, 14. Otsi, 15. (R) ivis, 16. Kormoran, 18. Senegal, 20.

Eliit, 21. (M)eer, 22. Tki, 23. Vanne, 26. Traksid, 30. Aaa, 31. Kii, 32. Pli(i), 33. Preeria, 36. Stamp, 38. RIA, 39.

Kia, 40. Praak, 43. Sangria, 47. Ru­­ meenia, 49. Laid, 50. Isal, 51. (T)iib, 52. Arve, 53. Atru, 54. Isu, 55. Seen.

Alla: 1. Riis, 2. Arve, 3. Siin, 4.

Stseen, 5. Oskar, 6. Kool, 7. Slr, 8.

Poolik, 9. Atri, 10. (M)asai, 11. Tint, 17. Meka, 19. Gee(l), 22. Tri, 23.

Vap(s), 24. Aar, 25. Nae(l), 26. Tia (Maria), 27. Spa, 28. Ilm, 29. Dip, 31.

Kia, 34. Eraelu, 35. Rike, 36. Sin, 37.

Taglas, 39. Kaabu, 40. PRIA, 41.

Rust, 42. (K)amar, 43. Siis, 44. Rare, 45. Iive, 46. Aden, 48. Nii (ja naa).

49

50

51

52

53

54

55

40. Teat. kala – harjus.

1. Noot.

41. Keemil.elem.

4. M iami _____, 45. Seeme, külvama NBA korvpal(ingl.k.). limeeskond.

48.

I

taalia mandli 8. P urunenu, jäänus liköör. (nt. majast).

50. _

_____plaaster, 12. T eat. põllundus­ vitsanuhtlus. viis.

51. Rohkem kui üks.

13. S õjajumal vana52. Toronto kreeka mütolooSymphony gias.

Orchestra.

14. T eat. kange alko53. Nael (ingl.k.). hoolne jook.

54. Väga vana mees.

15. Maailmajagu.

17. Aafrika sõraline. 55. Kaer (ingl.k.).

18. Ääremärkus.

ALLA: 19. Püsi, rahu.

1. Maa keset vett.

21. _____s, kate.

2. Elu-olu.

22. India rahaühik.

3. Supivedelik.

26. Varakas, jõukas.

4. Sügavalt aukart29. Militaar- (lüh.). lik, pühalik.

30. Imemis-, imev.

5.

Naisenimi.

31. Vorm sõnast 6. Ateena jalgpalli­ ,,aed“. klubi.

32. P oiss, noormees 7. Isevalitsejad. (ingl.k.).

8. Lihakaste hau33. Prõmmima tatud loomali(ingl.k.). hast.

34. Naisenimi.

9.

Valimiskast.

35. Päevitus (ingl.k.).

10. Valitsemiskepp.

36. P aisjärv Sakala 11. Tuule, vihma ja kõrgustikul, müristamise varem Valuoja jumal paisjärv. ,,Kalevipojas“.

37. Vennake, vend.

39. Papagoi.

16. Kõrges vanuses.

PAREMALE:

20. Sinul.

23. Narrimine, pilkamine, nali.

24. Lääge.

25. _____ma, vaistlikult tunnetama, tajuma.

26. Maruviha.

27. Juurdekasv.

28. Vereimeja.

29. Mees (ingl.k.).

32. ______e, Tallinna linnaosa.

33. Telekavas näida­ tav programm.

35. Tõrv, tökat, tõrvama (ingl.k.).

36. Andrese naabrimees A.H. Tammsaare ,,Tões ja õigu­ ses“.

38. Seitse päeva.

39. Pisuhänd, vara­ vedaja.

42. Saksama veebikaubamaja.

43. Sai _____, lõppes.

44. Kalapüügivahend.

45. Päike (ingl.k.).

46. Isiklik-.

47. Naisenimi.

49. Massachusetts Institute of Technology.

Selgitati eestlaste lemmikõunad Kolmandat aastat järjest valis rahvas aiandusettevõtte Han­ saplant korraldatud konkursil parimaks õunasordiks Eesti maaülikooli Polli aiandusuu­ ringute keskuses aretatud sordi ,,Krista“.

Lemmikõna sai valida juba 14. korda. Esikoha pälvinud sügisõun ,,Krista“ järel jagasid teist ja kolmandat kohta sügisõunad ,,Kaimo“ (Pollis aretatud sort) ja ,,Liivi kuldre­ nett“..

Võidusordi aretaja on aian­

dusteadlane Kalju Kask ning sordina registreeriti ,,Krista“ 2007. aastal. Tegemist on hästi säiliva sügissordiga, mis hakkab varakult vilja kandma. Sordi puuduseks võib aga lugeda vil­ jade varisemist, kui koristusega hilineda. ,,Krista“ õunad on valkjas­ kollase põhivärvusega ja suu­re­ mas ulatuses kaetud erksa katte­ punaga, mis teeb vilja väga ­atraktiivseks. Õun on keskmine kuni suur (100–200 grammi), ümmarguse kuni laiümmarguse

Nädala retsept

Lillkapsahakklihavorm Ained: 1 suurem lillkapsapea (võib kasutada ka külmutatud lill­kap­saõisikuid) umbes 1 nael g taist hakkliha 1 suur sibul 1-2 küüslauguküünt 1 sl õli 2 muna 1 tass 10% rõõska koort soola ja musta pipart värsket või kuivatatud maitse­ rohelist Kate: 100 g riivitud mozzarella või mud meelepärast pehmemat juustu Valmistamine: Murra lillkapsas väikesteks õisikuteks ja keeda neid 5 minutit soolaga maitsestatud ­keevas vees. Nõruta.

Pruunista hakkliha ja hakitud sibul ja küüslauk pannil õlis.

Maitsesta ­ hakkliha (lisaks soolale-piprale võid kasutada ka tilli, paprikapulbrit, tšillihelbeid jms.

Kata võitatud küpsetusvorm pruunistatud ja maitsestatud hakklihaga, peale aseta nõru­ tatud lillkapsaõisikud. Kalla peale kergelt soola-pipraga maitsestatud muna-kooresegu ning küpseta 390 F ahjus 20 minutit.

Puista peale riivitud juust ning küpseta veel 10 minutit.

Serveeri nt tomatisalatiga.

kujuga. Viljaliha on valge, tihe, hea magushapu maitsega. Õun sisaldab keskmiselt 8,6 protsenti suhkruid ja 9 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Õunad koristatakse septembri esimesel poolel ja heades säilitustingi­ mustes võivad viljad säilida kuni veebruarikuu lõpuni. ,,Liivi kuldrenett“ on sageli Eestimaa aedades kasvav õuna­ puu, mille täpne päritolu on teadmata. (TPM/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Poolt vai vasta Vata neid valimisi on ju nii palju olnud-nähtud ja ädaga üle elatud, et enam ise kah ei mäleta, keda vai mida sa valisid.

Vai kas ültse valisid, ainult ääletasid. Vai kas neil kahel mis­kit vahet kah on. Vai kas sel sirkusel mõtet oligi, et ot­ sus oli enne valimisi ära tehtud.

Neid valimisi tuleb ju jälle, mitmel pool ja mitmel maal.

Sellepärast need endised ajad mulle meelde tulevadki.

Nisukesed ajad, kus mina kah veel valija olin ja minu ääl kuhugi kostis ja midagi maksis. Nüid akkan mõtlema ja arutama, et kuda see asi täpselt käis. Et valimine tähendas, et sul pidi olema, mida vai keda valida. Et kanditaatisi vai kandieitesi oli rohkem kui üks ja sina valisid nende ulgast selle, kes sulle kõige enam meeldis. Aga kui oli üks ja ainumane, siis ei valind, vaid ainult ääletasid.

Ainul ühe korra elus olen seda kogend, et valimine ja ääletamine tähendasid sama asja. See oli sii, kui kommud esimest korda Eestimaal venelase kombel laiutama akkasid.

Nendel oli nii vali ääl, et aitas ühest kanditaadist ja ääleta­ da tohtis ainult poolt, ka siis, kui sa teda ei pooldand. Nigu vasta ääletasid, nii vastutasid.

Temukraatlikus ilmas võib kah ainult üks kanditaat olla, aga sellele ääletatasse poolt vai vasta. Kui vasta ääletajaid on rohkem, tekib kriis ja tuleb otsida uus kanditaat. Aga kui neid on rohkem, nii et saab valida, siis ammetlikus korras ääletatasse ainult poolt. Aruga inime otsib kõige kobedama välja ja ääletab selle poolt, sest ta pooldab teda.

Aga mina olen tähele pand, et kõik inimesed ei talita seda­viisi. Mõned otsivad just selle kõige niruma välja ja ääletavad selle vasta. Kui trehvab olema kaks kanditaati, siis mõni saab pooltääli ka nendelt, kes teda ei poolda, vaid on ainult teise vasta. Mina olen nisuke inime, kes tahab kedagi pooldada, kui vähegi võimalik. Kui kumpki kandi­ taat ei kõlba, siis jätan ääletamata, sest pole, keda poolda­ da. Aga need põhjusmõttelised vastaolijad ei astu kõrvale, vaid valivad ükskõik kelle, sest muidu ei saa vasta olla.

Vat siin ongi see vahe vai tihverents. Kui mina ääletan kellegi poolt, siis ma teda ka pooldan. Tema ääletab vasta, aga tagajärgede eest ei vastuta. On vasta ka siis, kui vali­ mised läbi, ja ikke on vastutusest prii.

Kas keski oskab mulle ära seletada, kumba pidi on õi­ gem. Mina olen arjund sedasi mõtlema, et juhtugu mis juh­ tub, keski peab vastutama. Aga ega ma uuembate voolu­ dega kursis ei ole. Äkki nüid ongi vastaolemise ajajärk ja pooldaja kark saetasse pooleks.

KARGU KARLA

Eestit vaenlaseks pidavate venemaalaste hulk langes Hiljutistest Levada keskuse uuringutest selgub, et vene­ maalastest peab Eestit Vene­ maa suhtes vaenulikuks rii­giks 11 protsenti, mis on viimase 15 aasta madalaim näitaja.

Levada keskus laskis Vene inimestel nimetada, millised viis riiki on nende hinnangul kõige ebasõbralikumalt ja vaenulikumalt meelestatud Ve­ nemaa suhtes ja 11 protsenti vastanutest märkis ära Eesti, mis andis ,,vaenlaste edetabelis“ üheksanda koha.

See on Eestile viimase 15 aasta madalaim näitaja. Kõr­ geim oli see aprillirahutuste aastal 2007, kui 60 protsenti venemaalastest pidas Eestit vaenulikuks riigiks, mis oli üldse kõrgeim näitaja riikide arvestuses.

Lätit ja Leedut peab Vene­ maa vaenlasteks võrdselt 26 protsenti venemaalastest.

Edetabeli esikohal on Ameerika Ühendriigid, keda

peab Venemaa vaenlaseks 60% vastanutest. Viimastel aastatel on see näitaja langenud – 2019. arvas nii 67 ja 2018. aastal 78 protsenti venemaalastest. ,,Vaen­ laste edetabelis“ on teisel kohal Ukraina 35 ja kolmandal Ühendkuningriik 29 protsendi­ ga.

Suurimaks sõbraks peavad Venemaa elanikud Valgevenet – nii arvas 58 protsenti vastanu­ test. ,,Sõprade“ tabelis järgne­ vad Hiina 40 ja Kasahstan 35 protsendiga.

Lääneriikidest peetakse kõige sõbralikumaks Saksamaad, nii arvab 10% vastanuist.

Kuus protsenti Venemaa elanikest leiab, et tema riigil polegi lähedasi liitlasi. (ERR/EE)

Naljanurk Sõbrad omavahel. ,,Mul oli öösel pikem jutuajamine oma naisega, ütleb üks“. ,,Millest te rääkisite?“ tunneb teine huvi. ,,Ei mäleta, jäin tukku­ ma.“

8

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Western thugs advancing the Kremlin’s bid (III) One could question why street thugs, soccer hooligans, neo­Nazis, fight clubs provide an fertile recruitment reserve for Russian intelligence services?

The KGB has had decades of experience in co-opting out­ casts and outlaws. These groups, within and outside of the Gulag system, have been used for generations by the KGB and its predecessors. It was far easier to co-opt groups hostile to the govern­ ment rather than constantly arresting them, only to see new ones emerging elsewhere.

During the Soviet era, the authorization of the Communist party was all that was neces­ sary. Without it fringe groups wouldn’t be targets for the KGB’s penetration operations and eventual elimination.

Similarly, using fringe groups today isn’t done without Krem­ lin approval. The collaborative relationship would be informal and managed by the intelligence services. This cooperative ar­ rangement was more convenient than a tiresome adversarial stand-off and the practice could be adaptable to Western groups and operations.

Eerik Niiles Kross has noted that combat training by the GRU has been given to a neo-Nazi group in Hungary, the Hungarian National Front and like-minded groups in Slovakia, the Slovak Conscripts and the Slovak Revival Movement.

Online interference in Ger­ man elections in the past can be traced to the GRU. Cyber as­ saults are one thing, but accord­ ing to Kross, Russian special operations were becoming more aggressive and dangerous.

While cyber interference may inflict much damage, covert ­operations require actual opera­ tives on location.

In Sweden, for example, in­ vestigators discovered that the neo-Nazi group, Partizan, re­ sponsible for a bomb attack against a refugee center, had re­ ceived weapons training from a Russian paramilitary group, the Russian Imperial Movement, which itself is involved in Russia’s war against Ukraine.

Their political aim is to create a “Right Wing International” movement.

Far right groups throughout

Europe have found traction with Russia’s fringe right ideas and activities, especially the macho allure of brandishing military weapons. The leader of the Danish National Front was also under the tutelage of Russian weapons experts. The rabidly pro-Russian Czechoslovak Sol­ diers in Reserve, a known orga­ nizer of weapons training, is es­ timated to have over 6000 members.

Are ties between far right groups in the West and the Kremlin actually visible? A typical example of obvious ­ ­connections with Russian intel­ ligence services is the case of Lars Agerbak, leader of the farright National Front in Denmark. Agerbak has lived in Russia and received weapons training there.

Istvan Györkös, leader of the neo-Nazi Hungarian National Front, established the website hidfo.net, which has lauded Putin’s Russia and is a steady conduit for the Kremlin narra­ tive. In addition, GRU officers, under diplomatic cover at the Russian embassy in Budapest, have been identified as regular attendees at the combat training sessions given to the Hungarian National Front.

According to a BBC docu­ mentary, the leader of the farright Russian soccer hooligans, Spartak, explained that his thuggish followers took orders from the Kremlin as “Putin’s foot soldiers”. Following the broadcast, all of those inter­ viewed in Russia for the pro­ gram were ordered to appear at local police stations to sign declarations stating they were ­ forced by the BBC to lie.

Would it be a far stretch to find a link with U.S. gun-rights advocates and Russia? Maria Butina, an activist promoting the National Rifle Association (NRA) was charged with being a Kremlin agent. Was this an indicator of the Kremlin’s efforts in seeking ties with ­ staunchly conservatives in the U.S.?

As a prime example of how fringe American groups are embracing the same values as ­ Kremlin-sponsored European groups, one just has to consider the recent reaction of the U.S. street fighter organization, the

Nr. 39

The target range at the Estonian House closes its doors As of September 1st, 2020, the shooting range which the Toronto Estonian Rifle and Pistol Club (TEPP) estab­ lished and operated in the Eesti Maja attic level for more than 50 years has closed. Despite the public promises for a leaseback ­period of nearly 2 years after the sale of the Estonian House, TEPP received a ‘Notice of Termination’ from the Esto­nian House Board on July 29th. The termination notice demanded TEPP to vacate the premises as of Sept 1st.

In commemoration of the 76th anniversary of war refugees escaping the Soviet invasion of Estonia in September of 1944, monuments have been installed in many locations in Estonia.

This installation depicting a mother and child with suitcases was opened at the village of Puise on the shores of the Baltic Sea. Of some 70,000 fleeing West, about 5000 left in small boats from Puise. Anne Eenpalu, head of the Kodutütred, spoke at the dedi­ cation.

Photo: major Ülo Isberg

A few days later, Estonian House published an announce­ ment in Eesti Elu to inform the public that ‘One change will happen faster than we could have expected. Namely, after the finalization of the sale, the new owner of the House has

found that the shooting range needs to be closed – a change that affects not only the gun club (TEPP), but others as well (e.g. scouts and guides), who have been users of the range.’

TEPP took the issue of the right of Eesti Maja to make this demand to the Ontario Superior Court of Justice. After negotia­ tions, the matter was settled out of court and TEPP agreed to ­vacate the premises, so as not to impede the closing of the sale of Eesti Maja.

The Eesti Maja range was only one of the two shooting

Proud Boys. After Trump en­ dorsed their legitimacy in the first presidential debate recent­ ly, the Proud Boys were imme­ diately emboldened to add “standing by Sir” to their logo, directly quoting Trump in his supportive reference to them.

More conspicuous are ties that the American alt-right group, the National Policy Institute, exhibits. It helped sponsor a 2017 rally in Charlottesville, Virginia, where chants of “Russia is our friend” was prominently heard. The group’s leader, Richard Spen­ cer, has praised Putin for being a “protector of the white race”, more specifically that “Russia is one of the few countries left that supports and up-holds Pro-European values such as ­ strength, unity, racial aware­ ness”. Uber-conspiracy theorist and alt-righter Alex Jones idolizes Putin and has hosted ­ rabid Russian nationalist Alexander Dugin. The alt-right website list is extensive. Visits to many of these websites show a pro-Trump leaning if not ­outright support.

Partnerships between the Kremlin and Western fringeright groups seem to be authen­ tic. Both embrace the idea that liberal democracy is rotten and aim to subvert it. It’s clearly more than just a matter of con­ venience. These groups can be reliable Kremlin agents of in­ fluence who are manipulated, sometimes without realizing it, to the Kremlin’s bidding. The groups of social outcasts brim­

ming with anger are attracted to a Kremlin ideology of “tradi­ tional Russian values” and auto­ cratic rule, in sharp variance with Western tolerance, indivi­ dual rights, free self-expression and diversity in life-style. Thus typically racial prejudice, anti­feminism, anti-immigration are part of a common rhetoric.

The European reserves of skin-heads, street thugs, soccer hooligans, outlaw bikers, and fight club warriors provide the Kremlin with a vast resource of aggressive, violence-prone re­ sentful warriors ready to foment mayhem. But more importantly, they give undetected introduc­ tions to far-right political par­ ties and their politicians. These players have common interests with Putin – opposition to NATO, the European Union and transatlantic alliances.

The Kremlin is adept at em­ powering the fringe-right groups in Europe as well as elsewhere.

Through far right on-line sites and the social media The Kremlin’s efforts can operate covertly, out of the direct view of law enforcement and intelli­ gence agencies. The Kremlin also uses hidden financing to bankroll the destructive pro­ grams of fight clubs and socially outcast bands of the same ilk.

A casual acknowledgment of the issue simply isn’t enough.

Estonia is directly affected by a weaker NATO and EU. The more we understand the depth and spread of the problem, the better we will be able to handle it.

LAAS LEIVAT

ranges remaining in Toronto, operating under a ‘legal non­ compliance’ clause, better known as ‘grandfathering’, after the city amended its bylaws to pro­ hibit public shooting ranges within Toronto.

The Estonian House range was built by Estonian refugees, one of whom represented Canada in the 1960 Olympic Games in Rome as reported in Vaba Eestlane, Saturday, De­ cember 7th, 1968 page 5, trans­ lated from Estonian.

Rifle and Pistol Club Founded Shooting Range at the Toron­to Estonian House will be ready for Christmas – Material cost $3000 On November 27th, the Estonian Shooting Friends Association held its last meet­ ing at the Estonian House.

Based on the Letters Patent ­issued by the provincial govern­ ment of Ontario, the Toronto Estonian Rifle and Pistol Club will replace the previous orga­ nization and the Shooting Friends Association, having fulfilled its purpose, will dis­ ­ band according to the rules of the provincial government. The club is incorporated without share capital in the name of ten founding members.

The shooting range, which has been diligently under con­ struction in the attic of the Estonian House for the past two years, is finished for now and should be fully ready for Christmas. According to Trea­ sur­er V. Kana, $3000.- has been spent on material. The labour has been free of charge – based on volunteers. If one were to add all the hours spent by the tradesmen, then these would be worth at least as much.

Founding members are: A. Tinits, V. Kana, V. Jaanpark, R. Marley, K. Trei, J. Roand, E. Gering, L. Lilleberg, M. Randla and F. Vaher.

In the late 90’s, substantial ventilation and shielding im­ provements to the range were completed to comply with new regulations set by the Chief Firearms Officer. With ongoing maintenance and upgrades, con­ version to efficient all LED lighting was completed just a (Continued on page 10)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

9

EELC St. Peter’s church information On September 27, 2020 a ple­ nary meeting of the EELC St. Peter’s Evangelical Lutheran Church of Toronto was held, which was important for the future of our congregation.

The situation in which we are currently living and trying to sustain the life of the church and our congregation, is criti­ cal.

The elected Board of Direc­ tors (Executive) fully shares the sadness felt by all members of our congregation, and certainly by many outside the congrega­ tion. With an unknown future, we share in the sorrow and anxiety of every person who ­ has contributed to the creation of our church building and con­ gregation, and who have many memories spanning over 60 years.

The unfortunate reality is that the most active sector of the church membership is get­ ting older and shrinking. In the last ten years, 465 church members have passed away. ­ Our current total membership is 1,466; of those, only 252 house­ holds made donations in 2019 and more than half of this ­donor group is in the 70+ age group.

To manage the church build­ ing, 400–500 households would need to be added as permanent donors and donating $300 per person to the congregation each year. For the past five years, we have been able to maintain our church building, largely thanks to the Salvation Army, which pays $96,000 in rent each year; however, as this is a one year renewable lease, there are no guarantees their ongoing com­ mitment.

We don’t know how long the pandemic will last. No one does. The decisions that needed to be reached could not wait that long and we made the tough decision to hold the meeting when we did, taking every possible precaution into account. As the number of people attending the meeting ­ was not allowed to exceed 50

Penal Code amendment allows blood doping athletes to be tried for fraud ERR, September 2020 The ski doping scandal that enveloped Estonia’s national ski team from last year also tested the Penal Code in see­ ing if sufficient investigation, and punishments for offences connected to blood doping, would be carried out. A sec­ tion of the Penal Code does specify doping cases, but can only be used to try distribu­ tors or producers. As a result, the code is to be amended.

Urmas Sõõrumaa, head of the Estonian Olympic Com­ mittee (EOK), says he has met and spoke on occasion with dis­

The rumour circulating that St. Peter’s Church had already

been sold is false.

The only sustainable way to currently continue the church congregation for more than 3-4 years is for the Assembly to ­authorize the Executive to look for a buyer for the church ­property. A vote took place, as a result of which 73% of the voting members supported the mandate of the Executive to prepare for this difficult but ­inevitable step. This was not a vote to sell the church. Moving forward, if there is a bidder whose terms of purchase are acceptable, the Executive will ­ submit it to the Assembly for approval. Final decisions, in­ cluding not selling, can only be made by the Assembly of ­voting members.

The question of the future of the church and congregation has been brought up at every Council and Assembly meeting for the past decade. Recom­ mended donation levels have been put forward in order to try to mitigate the financial drain but donating to the Church has always been voluntary. Those who have been concerned about the future of the Church have donated often and generously.

The finances have been re­ viewed constantly and mention has been made at each meeting of the path to the future we have been on. For this to be a surprise to many is not the fault of the Council, Executive or the pastors of the time. Those who have been disinterested, apa­ thetic, inactive, or simply ob­ livious might be surprised by what is transpiring, but that is not the fault of the Church.

Just before and during the Assembly session, we have re­ ceived offers of assistance from several competent individuals to discuss opportunities that could significantly improve the eco­ nomic performance of the church without the sale of the church. We have seen how, in the run-up to this Assembly meeting, some people who were not among the donors for several years restored their supportive

graced national ski coach Mati Alaver since the doping scandal kicked off last February, but has not spoken to the erstwhile trainer about the case itself, as it had been under extensive ­investigation.

Sõõrumaa evaluated his emo­ tional state in regards to the scandal as: “A lot of disappoint­ ment, because I really expected more seriousness from a person so serious and convincing.”

Alaver reached a plea bar­ gain with the prosecutor’s office last November and was sen­ tenced to a one-year suspended prison sentence for facilitating doping activities. That decision was made on an outdated act, however, where doping was considered a medicinal pursuit, and the maximum punishment was a year’s imprisonment. The Penal Code has been since

amended, preparations for which were initiated right after the scandal blew up in February 2019.

The maximum punishment for doping is now two years, and five for repeat offences.

Doping – basically removing and transfusing back an ath­ lete’s blood to give them a per­ formance boost – is no longer considered just a medicinal treatment but also a method.

The entire section speaks of doping consumption, marketing, production and distribution, but as things stand would not lead to the prosecution of athletes.

The current regulation is considered sufficient by politi­ cians on the EOK’s executive committee.

MP Jaanus Karilaid (Center) said: “The greatest punishment for a coach and an athlete is

Rev. Mart Salumäe.

Photo: Peeter Põldre

people (current COVID-19 re­ strictions) it was also necessary to create an opportunity for all other members to participate virtually. A total of 93 members of the congregation took part in the meeting; 48 in person, 45 online. Given that we have 252 voting members, attendance was the highest in recent years.

COVID safety restrictions ­(temperature check, masks, so­ cial distancing) were enforced by the Executive.

The Assembly adopted a new congregation statute that is con­ sistent with the statutes of the Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) and the re­ quirements for congregation statutes in Canada. The amend­ ment to the Articles of Asso­ ciation received more than the required 2/3 of the votes in favor. Several questions and ­ suggestions were presented at the meeting, for example, on the unification of the two Estonian-speaking Lutheran congregations operating in To­ ronto. The revision and approval of the statutes was an important step in creating a common legal and doctrinal opportunity to now pursue such discussions.

CEEC thanks the Canadian Government for supporting Belarusian civil society September 24, 2020 TORONTO – The Central and Eastern European Coun­ cil in Canada, representing the inter­ ests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, would like to thank the Government of Canada and Ministers Champagne and Gould for their commitment to support Belarusian civil society and independent media with $600,000 in funding.

The CEEC applauds Minister Champagne’s strong statement condemning the illegitimate in­ auguration of Aleksander Lu­ kashenka, who proclaimed him­ self President of Belarus after a fraudulent election in August and has engaged in six weeks of brutal violence against peaceful pro-democracy demon­ strators.

The CEEC reiterates its call for the Lukashenka regime to step aside after 26 years and fi­ nally give the Belarusian people the opportunity to grow and

relationship with the church, and we encourage all to come forward with not only their suggestions, but in taking the ­ lead to help us move forward on those ideas.

We are aware that a group of people acted, without seeking to partner with either the Council or Executive, to get St. Peter’s Church under heritage protec­ tion. We do not deny them this; however, applying to declare this building a heritage site will not save St. Peter’s Church.

Perhaps this will ensure that el­ ements of the building are pre­ served but it will not create the required economic sustainabili­ ty for the congregation to oper­ ate, maintain and­­repair an ag­

s­ociety condemning them and I think the social control and social condemnation is the ­ greatest purge.”

MP Hanno Pevkur (Reform) added: “I believe the severity of punishment is not the matter currently. The question is how you can prove guilt and that the section was added, gives the prosecutor’s office and investi­ gators opportunities to uncover other doping crimes.”

Anne Kruusement, advisor at the Ministry of Justice, said that athletes using doping could theoretically be prosecuted for ­ fraud. A relevant extension to the doping section is still await­ ing implementation, however.

Kruusement said: “The section allows for a large ring ­ of actions and persons to be prosecuted. I think we are ­trying to implement it first, the

prosper in a democratic society free of repression, corruption and fear.

Thousands of brace Bela­ rusian protestors have been de­ tained, many viciously beaten and at least one protester has been killed. Riot police using water cannons, rubber bullets and stun grenades have been used to suppress protestors in at least a dozen Belarusian cities. ,,The Central and Eastern European communities in Canada stand with all Bela­ rusian Canadians and the people of Belarus in their struggle for freedom and democracy,“ said CEEC President, Marcus Kolga. ,,We are thankful that Canada is working with our allies to hold Lukashenka and his officials to account for their abuse of human rights, and hope that ­ sanctions will soon be applied to the regime and those carry­ ing out violent repression on its behalf.“ For more information: ceecoun­ cilincanada@gmail.com

ing building. If anything, it will increase the costs, as the repair will need to be customized to meet specific standards. The re­ sult of such external interven­ tion is that the congregation will be at the m ­ ercy of the City, which has no obligation to pre­ serve the s­acred function of the building or to have an interest in burying a foreign community on their property.

We are at a crossroads. If we choose to act on only emotions, our demise is just around the corner. If we act wisely, we can save our congregation and put ourselves on a path to recovery.

It’s entirely up to all of us.

EELC ST. PETER’S ­EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH OF TORONTO

amendment was put into force on March 1 of 2020 and we can come back to it in the future, if necessary.”

Sõõrumaa said further cases are inevitable: “Does not matter which laws society approves, someone will still do it – do the wrong thing – until it endangers life or comes against a law. It will stay among us, what can we do.”

Blood doping is an illegal activity in most sports govern­ ing bodies’ understanding; three Estonian skiers, former double Olympic and world gold medal­ list Andrus Veerpalu, and Alaver himself, were all found to have engaged in the activity follow­ ing a police swoop at last year’s world championships in See­ feld, Austria.

10

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

We’re Listening with EMW: The Crosslegs – Young Estonians facing off in the Noortebänd Competition Vincent Teetsov On the night of August 15th 2018, The Crosslegs were sitting in a circle sipping on ­ beers. It was their usual postshow tradition; even sitting in complete silence if that’s what the moment called for. They were close to a pause in their journey as a band, or as singer and guitarist Alden ­ Mayfield would tell you, as a family.

The initial three members of this folk rock band – Alden, singer and pianist Villem Suits, and flautist Siim Sõmer – have long been a part of each other’s lives. At five years old, when Alden moved with his mother and sisters to Estonia from Toronto, Siim’s mother was their babysitter. Siim’s mother then introduced Alden and his family to many other families, one of which was Villem’s.

These families had rich m usical traditions: Siim’s ­ parents are guitar and piano ­ teachers, for instance. Siim and Villem acquired an interest in Irish instrumental folk music from their respective parents, which was then passed onto Alden by Villem. Together, Alden explained to me, the trio represented “the next genera­

tion” of musicians within their families.

The band started to play to­ gether informally, stirred by Irish folk music’s intense, struc­ tured melodies that “pet the ear”, in the sense that they’re pleasant and easy on our senses.

The use of this saying, which could be taken directly from “silitab kõrva” added to my ­curiosity about Alden’s identity as a musician in Estonia. Is he considered Canadian by his peers? While his place of birth and name warrant some in­ terest, he is Estonian through and through. He sings in English without an Estonian ­accent, but at the same time, he apologizes for his “rusty” English.

Still, as a band that has been winning the hearts of young Estonians, there are plenty of outside influences in the music of The Crosslegs. The members of the band are unanimously appreciative of English singer­songwriter and actor Johnny Flynn and the rowdy folk punk of The Pogues. As an actor and student at the Estonian Aca­

How design and visual storytelling shape music media: a conference discussion from Tallinn Music Week For example, for The White Stripes, singer and guitarist From the perspective of some Jack White pushed for the duo music listeners, it would not to build their flavour of rock seem that the visual presenta­ and roll around the number tion of a musician or en­ ­ three. Red, white, and black. semble is a crucial part of the Guitar, drums, and singing. listening experience. If music Tonic, subdominant, and domi­ is revealed to us in an audi­ nant chords. This all came from tory form, what could photos, White’s early work as an up­ video effects, fonts, colours, holsterer, where he started each and clothing have to do with job with three staples into the it? As music industry creative back of a piece of furniture. director Effi Summers We also can’t forget David demonstrated in her presenta­ Bowie, who divided his music tion at Tallinn Music Week into eras with distinct costumes 2020, visual storytelling and and personas; including Ziggy design is crucial for musicians Stardust, Halloween Jack, and to communicate with us as the Thin White Duke.

In a 1987 l­ isteners. interview with Joe Smith, At this point, the mutual ex­ Bowie said “I never really felt clusivity of visual design and like a rock singer or a rock star. music is something long gone in many genres. The arrival of I always felt a little bit out of MTV in 1981 was a significant my element.” Drama and fashion step in the direction of visuals allowed him to create characters shaping the way listeners to write songs about, arguably consume music. For listeners, caricatures of his own perso­ ­ visual design can associate nality traits.

So the question over visual ­faces with music. Music has be­ come categorized and marketed design in music is whether it is with appearances guiding indi­ authentically representing what viduals’ selection of music. The a musician is about or not. emphasis on the visual compo­ That’s what makes it effective. nent of music began telling In her Tallinn Music Week artists’ stories in a more presentation, Summers spoke to ­ ­thorough way to the public. viewers about the design that

Vincent Teetsov

The Crosslegs.

Photo: Sille Riin Rand, used with permission from Alden Mayfield

demy of Music and Theatre, Alden was compelled at one point to make reference to a Chekhov play in one of their songs. Powerful literary ideas channel their way into their song lyrics.

Either Villem or Alden will sing, but as soon as any band mate expresses themselves through lyrics on paper, it is left alone as something sacred. In this assembly of songs, there is great respect for the craft of every member of the band. ­ They are equals. And while they are open about this pro­ cess, the band refrains from ­being too direct in their delivery of lyrics, as pop songwriters would do. They are true to the tradition of poetry.

The origin of their band name is not derived from the dictionary or a single from their

went into popular artists like Billie Eilish, Madonna, Katy Perry, Sia, Taylor Swift, and The 1975. Design devices used include shifts from black and white to colour videos to denote new eras, wearing wigs to cover one’s face, and matching fabric patterns.

To create an “online culture” as Summers described it, cohe­ siveness is a primary focus.

Doing one thing well is a signal to listeners that they can rely on a musician for a particular ­experience.

There are quite a few perti­ nent examples of this within Estonian music. For example, Mari Kalkun has cultivated her own folk style that draws on simple live show instrumenta­ tion and peaceful rural imagery that elicit life in Võrumaa.

Vaiko Eplik showcases an appreciation for antique objects,

Photo: www.facebook.com/Kerli/

favourite band. While the stock of available band names con­ tinues to dwindle, “The Crosslegs” appeared in Villem’s head while riding on a bus one day in Tartu; saved up for the occasion in 2016 when he would ask his friends whether they wanted to take their infor­ mal teenage band to the next level. Following the choice of name, they would perform and pose for promotional photos with their legs crossed.

When the band played what was supposed to be their final show just over two years ago, they were overwhelmed by immense feelings of awe and ­ surprise. Given one last chance to “do something different” as Alden put it, they recruited bassist Vidrik Toom Tabas, playing to a cheering, packed­solid room at Tartu’s Genialis­

The target range…

(Continued from page 8)

few years ago.

TEPP has taught countless Estonian guides and scouts in firearms safely and the demand­ ing sport of target shooting, which remains an Olympic sport. In addition, TEPP has hosted many fraternities, sorori­ ties and other Toronto Estonian organizations at its range. The TEPP club and its members have won numerous awards in the shooting sports, competing

kitsch imagery, illustrations, and humorous photos that factor into his visual storytelling.

Kerli Kõiv is also an example, with her own “BubbleGoth” aesthetic philosophy which she says “takes light and dark and puts them together.”

Design applies not only to physical album releases, but to concerts, day-to-day appearan­ ces, and the use of social me­ dia. Considering identity design as an appreciator of music is akin to finding out the secret behind a card trick: you wonder if you want it to remain a secret for the sake of your own enjoy­ ment.

But if a musician is so in­ clined, design can expand their messages to us more clearly than songs alone.

Nr. 39

tide Klubi. Their rollicking songs and regular shows at ­venues like Naiiv had grown a devoted following in their hometown of Tartu. This was something that they knew they couldn’t ignore. When they ­returned as a band, Karl Valkna joined them on drums, rounding out their rhythm section.

Now, The Crosslegs find themselves facing up to 12 other semi-finalists in the annual Noortebänd competition. It’s a time when all five musicians who make up the band are rotating through feelings of ­ gratitude and nerves. Should they make it to the finals, pro­ ducers, festival and venue book­ ing agents, and record label ­executives will be there in the audience to take note of them.

Regardless of what the result of the competition is, The Crosslegs plan to record and ­release an EP and potentially an album within the next year.

Their ambition is to first reach out to new listeners throughout Estonia, then across Europe, and beyond.

You can hear The Crosslegs’ latest tracks, “Chimera” and “Ticking Bomb”, on Sound­ Cloud (https://soundcloud.com/ user-464783315).

For updates on their progress, follow them on Instagram and Facebook. Also follow the Noortebänd Facebook page to keep tabs on competition per­ formance videos and results. As EMW looks toward the next generation of musicians, we love to follow the journey of young bands like The Crosslegs.

in the Metro Toronto Pistol League and individual members have competed successfully at the provincial, national, interna­ tional and Olympic level. Even though the Estonian House range has been closed, it does not mean that the Toronto Eesti Püssi ja Püstoliklubi is no ­longer active. Far from it. TEPP continues its activities, leasing range time at the Toronto Revolver Club every Sunday evening (subject to current COVID-19 rules). The Toronto Revolver Club is located at Gower Ave, which is a mere 15 min away from the Estonian House. It is near the intersec­ tion of Victoria Park and St Clair Avenue.

In addition, TEPP also ­ anages an outdoor shooting m range at Seedrioru. Many of you will remember this lasketiir from your childhood. That range was closed down in the 1990’s but TEPP renovated and reopened it with regulatory ­approval in 2019, and now or­ ganizes range activities there from the spring until late fall.

New members are always welcome and people interested in the shooting sports are invited to participate in all TEPP activi­ ties, whether at the Toronto Revolver Club or at Seedrioru.

For more information, please contact TEPP at info@teppclub. ca

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

11

Report on the 24th EGO Golf Tournament On September 26th, 2020, the year of the COVID, 67 golfers registered to play at the 24th Annual EGO Golf Tourna­ ment at the Cardinal Golf Course just north of Toronto, Ontario. The weather was simply an idyllic fall day for the game of golf.

As the golfers arrived for their tee- off times starting at 10:30 am they were received by hot coffee and kringel at the registration desk by both Kariina Järve and Declan O’Neill. The kringels were donated by Ülle Veltmann ­ Catering. Lunch was provided after nine holes and a choice of hamburger or sausage on a bun with a soft drink was available.

After each group posed for their photos, off they went to compete over the next 18 holes on the Cardinal West Course.

The course was in excellent shape, lots of water and many of the greens were protected by sand bunkers.

The individual winners were as follows: West Hole #2 – Closest to the Pin (Everybody) – Toomas Eichenbaum West Hole #3 – Closet to the Beer Keg – Kristjan Lindstrom West Hole #4 – Men’s Longest Drive – Nick Kazakoff

West Hole#5 – Closest to the Pin (Men) – Felice Turano West Hole #7 – Closest to the Pin (Everybody) – Uno Jaason West Hole #10 – Ladies Longest Drive – Lesley Brown West Hole #14 – Closest to the Pin (Everybody) – Ian Daniels West Hole #15 – Straightest Drive (Everybody) – Roy Turner West Hole #17 – Closest to the Pin (Ladies) – Riina Klaas Men’s putting champion was Gary MacKinnon who won with a score of 110 points.

Women’s putting champion was Aili Wells with 85 points.

All individual winners will receive $50 gift cards from LCBO and BEST BUY through the mail.

Most of the golfers played the scramble format.

The winners for the Scramble Teams were as follows: Ladies top two teams 1st Place – Aili Wells, Lesley Brown, Paula Sainthill, Susan Blye (EVEN) 2nd Place – Marlene Kuutan, Tiiu Tõnisson, Riina Klaas (+14) Men’s top three teams 1st Place – Jason Brooks, Ian Daniels, Vince Turano, Felice

Turano (-7) 2nd Place – Mark Vaher, Erik Silmberg, Paul Saumets, Joe McGrath (-5) 3rd Place – Steve Robinson, Lou Venneman, Bill Dunlop, Gary MacKinnon (-3) Mixed top two teams 1st Place – Helle Varrik, Enn Varrik, Allan Seim (+2) 2nd Place – Helve Raun Ranniste, Jaak Ranniste, Mihkel Ranniste (+23) “240” top two teams 1st Place – Tiit Romet, Tõnu Rüdmik, Toomas Eichenbaum, Peter Tõnisson (EVEN) 2nd Place – Kuldar Palo, Randel Palo, Harry Rannala, Peter Bulionis (+1) CHAMPIONSHIP Play MEN’S LOW GROSS 1st Place Jon Pagonis 94 2nd Place Paulo Dioz 96 3rd Place David Hogg 98 Most Honest Golfer – Kirk Dickenson When the players came into the clubhouse after their round of golf they finished the day with a putting contest. The raffle generated $1000.00 for ­ the EGO tournament. Winner of the round trip for two airfare in

Põhjakotka begins a new scouting season This past Saturday morning, the Põhjakotka family ­gathered in the fresh air and sunshine of Todmorden Mills to mark the beginning of another scouting season. This year, the sixth under the PK banner, is undeniably not identical to Septembers past, yet our traditions endure, adapting to present cir­ cumstances.

Our Lembitu hundud, with no less than seven newcomers, gathered at a distance to one side of the parking lot, with the Kalevi skaudid and Viru vendu­

rid spread out at the other.

Smiling eyes were visible above the latest fashionable masks as group commissioner, nskm.

Marcus Tamm offered words of welcome to all and wishes for another remarkable season ahead.

With the cancellation of jüripäeva paraad in April, over­ due was the distribution of commendations. Nskm. Aleks Kivi did the honour of bestow­ ing the “hoolas hundu” award to Lukas Puust and Karu Soots (absent). Recipient of the “hoo­ las skaut” award was Parsa

Joe McGrath, Paul Saumets, Mark Vaher, Erik Silmberg.

Photo: Jaak Järve

Petersoo (absent) and MarcAndre Perron (absent) received the “eeskujulik skaut” award.

For their years of distinguished and indispensable service, Peter Jeeger and Alrek Meipoom were promoted to “skautmas­ ter”. Skm. Enno Agur presented the Põhjatäht II commendation to nskm. Mati Pajo and ac­ knowledged that nskm. M ­ arcus Tamm had received the Põh­ jatäht III commendation back in the spring.

Paula Sainthill, Aili Wells, Lesley Brown, Susan Blye. Photo: Jaak Järve

Canada was Joe McGrath.

Winner of 4 rounds of golf at Cardinal Golf Course was Jon Pagonis.

The tournament was a huge success due to the participation of the players but also our hole sponsors – Mark Vaher – Remax Premier, Nick Kazakoff – Urban Realty, Jason Brooks, Ian Daniels, Vince Turano, Tony Turano, Ülle Veltmann Cater­ ing, friends of Peeter Kopvillem and Allan Liik, Jack Lake Productions Inc. and Anony­ mous.

EGO (Estonian Golf Club of

Ontario) would also like to thank Kariina Järve and Declan O’ Neill for their registration and photography duties during the day. Thank you Jason Mc­ Nally, and the entire Cardinal Golf Course team, you made us feel welcome.

See you all next year, at our 25th anniversary, at the Cardi­ nal West Golf Course on September 25th 2021!

JAAK JÄRVE EGO Tournament Organizer

More photos of golf tournament on EE website: eestielu.ca

Following the opening cere­ monies, the various sections split up for their annual bike hikes. The hundud ventured north along the nearby Don River Trail, while the skaudid and vendurid bicycled to the south.

Meetings are being conducted out-of-doors or online this fall.

It was a welcome opportunity to bring the whole troop to­ gether briefly as we resume our scouting adventures.

CHRIS TIMUSK and­­ MARCUS TAMM

Mart Niklus, Estonian years-long political GULAG prisoner of conscience who was sprung from the Soviet concentration camp as a direct result of pressure applied on Gorbachev, thanks to President Reagan’s intervention, has now written a book which was put on sale in Tartu and Tallinn by the Apollo bookstore.

Torontonian Andres Gutman helped him deliver the first batch of 120 units to Apollo recently. The title of the book is “Tagasivaade läbielatule” or Reflections on my past life or Recollections of my past years, etc. Mart Niklus has in 2020 been honored and desig­ nated notably by the Estonian President as well as recently by the Estonian Freedom-Fighters’ Organization.

Photo: A. Gutman

12

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kindral Alaver kuldas ja hävitas Eesti suusaspordi Austrias algas kohtuprotsess Saksa dopinguarst Mark Schmidti üle, kelle tabamine 2019. aastal tõmbas keerisesse ka Eesti suusatajad ja paljastas valemängurite ühe võtmeisiku, Kindrali varjunime kandnud Eesti suusatreeneri, kogu Eesti spordi ühe autoriteetsema arva­ musliidri Mati Alaveri.

Alaver sai Eesti kohtus oma karistuse, aasta tingimisi van­ gistust ja mõnisada eurot trahvi, juba ammu kätte, aga lugu pole sugugi lõppenud. Eesti meedia­ organisatsioonid polnud rahul sellega, et Alaveri protsessi ma­ terjalid salastati ja võitsid kohut ning said pooltele toimikutele ligi. Neist selgus õõvastavaid asju. Kuidas Eesti suusatajad Karel Tammjärv, Algo Kärp ja Andreas Veerpalu Alaveri juhendamisel välismaal verd andmas ja oma organismi tagasi saamas käisid. Kuidas Alaver Saksa tohtriga pahandas, et miks seda või teist keelatud ainet nii vähe manustatakse ja läks nii ahneks, et dopingu­ tohter manitses – ma tahaks, et need mehed tulevikus tervetena elaksid. Kuidas mindi koguni selleni, et sportlastele loomade ravimeid manustati…

Eesti suusaspordi kuldajad on seotud Šmigunide tiimiga (krooniks Kristina kaks olüm­ piakulda ja MM-tiitel), meeste poole pealt Mati Alaveri pea­­­t­reeneri ajaga. Andrus Veerpalu kaks olümpiakulda ja MMtiitlit, Jaak Mae olümpiapronks, Raul Olle Vasaloppeti võit jne.

Nüüd on paljastused kõik ­poriga üle valanud. Ja paljudel spordisõpradel sellest Alaveri teema kerimisest ehk pidevast paha haisu sees elamisest süda paha. Mis aga Alaveri endasse puutub, siis iidoli mutta kukku­ mine ehk ühiskondlik massiivne hukkamõist on talle selgelt suurem karistus, kui oleks reaalne vangistus või suur raha­ trahv.

Nagu kirjutasin, lugu pole veel lõppenud. Protsess Austrias tuleb pikk, sinna on kutsutud ka Eesti suusatajad ja paljastusi, kindlasti mitte meeldivaid, võib sealt veel tulla. Kas haisuteraa­ pia Eesti suusaspordi mainet võiks parandada või andis Alaver surmahoobi, eks näis.

Kanepi tõusis tuhast, Kontaveit langes Pariisis Roland Garros’ välja­ kutel algas tänavune kolmas ja viimane (Wimbledon jäi Co­ vid-19 viiruse süül ära) Grand Slami tenniseturniir French Open. Kahest põhiturniirile pääsenud Eesti tennisistist tegi avaringis säravama etteaste staažikas Kaia Kanepi (WTA ­ 106.), kes võitis 4:6, 6:4, 6:2 tšehhitar Maria Bouzkova (WTA 46.) ja kohtub nüüd järg­ mises ringis belglanna Elise Mertensiga (WTA 20.).

Eesti praegusel esireketil, Kanepist kümme aastat noore­ mal Anett Kontaveidil (WTA 21.) seekord hästi ei läinud.

Tema avaringi vastane Caroline Garcia (WTA 45.) võitis eest­ lannat maratonmängus 6:4, 3:6, 6:4. Seega jääb ära ka võimalik maiuspala eestlastele ehk kol­ manda ringi mäng Kanepi – Kontaveit. Muide, viimatise omavahelise kohtumise Tallin­ nas oli võitnud Kontaveidist maailma edetabelis 80 kohta tagapool seisev Kanepi.

Rallimehi ootab MM-etapp Belgias Autoralli maailmameistri­ võist­ lustel said praegused tiit­ liomanikud Ott Tänak ja Martin Järveoja teatavasti 2020. aasta MMi arvestuses septembris ki­ hutada Eesti kodustel kruusa­ teedel ja võtsid siin ka kindla võidu, tõustes punktidelt kol­ mandaks. Vahed kahe esimesega olid väikesed, tiitli kaitsmine tundus reaalne.

Aga siis tuli järgmine MMralli Türgis ja kogu lootus kuk­ kus kokku. See võistlus kujunes loteriiks, kus kivistel teedel ja läbipaistmatus tolmus lõhkusid nii rehve kui autosid paljud ja teise päeva avakatsel jäid tee äärde ka Hyundail kihutavad Tänak-Järveoja. Mis konkreet­ selt roolisüsteemis katki läks, on seni saladus, aga selle tead­ mine ei muudaks ka midagi.

Reaalsus on, et MMi juhib 97 punktiga üllatuslikult britt Elfyn Evans (Toyota), kes on küll kõva sõidumees, aga kel on jamadest pääsemisega ka usku­ matult palju õnne olnud. Teine on 79 punktiga kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier (Toyota), kolmandat kohta ­jagavad 70 punktiga Ott Tänak ja noor soomlane Kalle Ro­ vanperä. MM-kuld on Otil ­siiski teoorias võimalik.

Mis nüüd edasi saab, on veidi uduloori taga. Plaanis on sõita kõigepealt Belgia ja siis Sar­ diinia ralli ning seitsme etapiga MM-ile kriips alla tõmmata.

Aga me keegi ei tea, millised piirangud seab kuri koroona­ viirus. Ja kas rahvusvaheline autosspordiliit FIA kasutab võimalust mõni varus olev ralli (ilmselt Monza) MM-sarja lisa­ da. Mis oleks küll imelik, kui Sardiinia järel öeldaks, et ah, teeme ühe ralli veel! Keegi, kel punkte vähem, saaks kingiks veel ühe võimaluse…

Flora päästis veidi Eesti jalgpalli au Eesti rahvusmeeskond jätkas rahvuste liigat Armeenias, kus kaotas kohalikele 0:2 ja on nüüd kümme mängu võiduta ning seitse mängu väravat löömata. Eesti rahvusnaiskond kohtus EM-valiksarjas Vene­ maaga Lätis (Eesti ranged koroonareeglid pannuks vene­ ­ lannad enne kaheks nädalaks karantiini ja lasknuks alles siis inimeste sekka, lätlased on leebemad) ja kaotas samuti 0:2.

Kas Eesti meeskond peab oma järgmised rahvuste liiga kodu­ kohtumised Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga ka Lätis? Või­ma­ lik.

Jalgpalli nutust seisu leeven­

Nr. 39

TESS sügistalgud Kotkajärvel Kotkajärve maa-alad Musko­ kas on sel aastal olnud päris vaiksed. Plaanitud skautide ja gaidide suurlaager jäi Covid19 pandeemia tõttu ära, samuti tühistati traditsioonili­ selt augusti lõpus toimuv Metsaülikool. Samal ajal mar­ sib aga loodus ikka oma rada, putukad söövad puud, vihm sajab allapoole ja tuul toimib oma tahtmise järgi. Praeguse seisuga on ikka veel lootust, et veebruaris saab Kotkajärvele talilaagrisse suusatama min­ na.

Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi ning Põhjarada ning Põhjakotka lipkondade organi­ seerimsel korraldati möödunud laupäeval, 26. septembril ühe­ päevased korrastustalgud, et Kotkajärve saabuvaks talveks ette valmistada. Need talgud olid seekord palju väiksema mahuga ja ilma skautide-gai­ dide ametliku osavõtuta, et tagada reeglitepärane füüsiline distantseerumine. Tavapärasest sajakonnast talgulisest oli kohal vähem kui veerand. Ka tööd olid ainult välised, mis õnneks sobis hästi tänu suurepärasele päikesepaistelisele ilmale.

Koristati mahalangenud puid, millest osa tehti kohe ahju- ja lõkkepuudeks, hundude platsile kerkis tegevusala põranda kohale vihma eest kaitsev katus, eemaldati vana kanuukuur järve ääres ning hooned valmistati ette talve tulekuks.

Tekst: TAUNO MÖLDER Fotod: MAIMU MÖLDER (rohkem pilte Eesti Elu veebil eestielu.ca ja EWR võrgulehel eesti.ca)

S P ORT

Rootslane uuendas pikalt püsinud teivashüpperekordit Rootsi teivashüppaja Armand Duplantis näitas hiljutisel Teemantliiga etapil Roomas väga head vormi, ületades kõrguse 6.15 ja võttes sellega enda nimele legendaarse Sergei Bubka pikalt püsinud maailmarekordi.

Veebruaris sisetingimustes 6.18 ületanud Duplantis suutis seekord välitingimustes ületada 6.15 teisel katsel. 20-aastane rootslane oli eelnevalt püüdnud Sergei Bubka valduses olnud maailmarekordit 6.14 ületada 14 korda.

80-ndatel ja 90-ndatel jär­je­st maailmarekordit uuenda­n ud Bub­ ka parandas oma tule­ must pidevalt sentimeetri kaupa ning senine rekord 6.14 kehtis alates 1994. aastast. (PM/EE)

das veidi Tallinna Flora klubi meeskond, kes alistas Euroliigas 2:1 Islandi meistri Reykjaviki ja sai seejärel penaltiseerias jagu ka Malta meistrist. Euroopa lii­ ga alagrupiturniirist (kuhu ükski

Mikk Altosaar ja Tohver Timusk töötavad hunduplatsil asuva tegevu­ sala katuse ehituse kallal.

Paul Oja puid vedamas.

Imbi Uukkivi.

Maaja Uukkivi.

Eesti inimese oodatav eluiga on kasvanud Statistikaameti andmetel oli 2019. a meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esin­ dajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem, näita­ vad statistikaameti andmed.

Samas tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Ethel Maasingu sõnul suurenes ka tervena elatud aas­ tate arv võrreldes eelmise aasta­ ga ja eelkõige oli positiivset muutust märgata maapiirkon­ dades. ,,Võrreldes 2018. aastaga, kui tervena elatud aastate näita­ ja langes 10 aasta tagusele tase­ mele, elavad nii Eesti mehed kui ka naised möödunud aastal tervemana. Mehed elavad terve­ na 72,7 ja naised 70 protsenti oma elust,“ lisas Maasing.

Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naiste

Eesti vutiklubi pole veel jõud­ nud), mis tooks Florale sisse kolm miljonit eurot, lahutab Tallinna klubi veel vaid võit Zagrebi Dinamo üle.

ENN HALLIK

eluiga veidi üle kahe aasta. ,,Toona ennustati, et naised elavad meestest peaaegu 10 aas­ tat kauem, aga praeguseks on see vahe vähenenud kaheksa ja poole aastani. Samas tervena elavad nii mehed kui ka naised sama palju aastaid oma elust kui 10 aastat tagasi. Aastate jooksul on olnud tõuse ja langu­ seid, kuid pikemas perspektiivis on see näitaja olnud stabiilne,“ selgitas Maasing.

Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine oo­ datav naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Kõrgeim naiste oodatav ­ eluiga oli Hispaanias (86,3) ja madalaim Serbias (78,4). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,9) ja madalaim Lätis (70,1).

Kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja oli naistel Maltal (73,4) ja madalaim Lätis (53,7).

Meeste kõrgeim näitaja oli Rootsis (73,7) ja madalaim samuti Lätis (51). (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

13

Uued teeviidad…

(Algus lk. 1)

Täiskogu koosolekul Kairi Taul-Hemingway, koguduse õpetaja praost Mart Salumäe ja nõukogu esimees Allar Viinamäe. Foto: Peeter Põldre

EELK Toronto…

(Algus lk. 1)

selt kord aastas jõuluõhtul.

Koroonasuvi on tõestanud, et videopalvused koguduse FB grupis on palju suuremale audi­ tooriumile kättesaadavad kui kirikus peetavad jumalateenis­ tused. Koguduse osadus ei piirdu enam ammu ainult kiri­ ­ kuhoonega.

Annetajate hulgale aga on tänavune aasta laastavalt mõju­ nud, sest septembri alguseni oli annetajaid vaid 70 leibkonda.

Koguduse liikmeskonna ak­ tiivne osa vananeb ja kahaneb.

Viimase kümne aastaga on iga­ vikku lahkunud 465 koguduse liiget. Üle poole 252-st annetaja­ leibkonnast on vanusegrupis 70+. Samas just nende ohvri­ meelsus moodustab olulise osa annetustest. Et kirikuhoonet majandada, peaks püsianneta­ jaid lisanduma 400 – 500 leib­ konda, kes igal aastal ohver­ davad kogudusele $300 inimese kohta. Seesuguse annetusaktiiv­ suse kasvu lootus kuulub täna­ ses ühiskonnas utoopia vald­ konda.

Viimased viis aastat oleme suutnud oma kirikuhoonet ülal pidada tänu Päästearmeele, kes maksab aastas ligi sada tuhat dollarit üüri. Aga üürilepingut nendega õnnestub pikendada heal juhul veel vaid kaks aastat.

Päevakorra kõige otsustavama punkti juhatas sisse koguduse tulevikukomitee raport. Ette­ kandja rõhutas, et koguduse juhatus ega tulevikukomitee ei ­ taha kirikut müüa ning on ot­ sinud võimalusi, mis lubaks seda vältida.

Samuti kinnitas ettekandja, et kellegi poolt liikvele lastud kuulujutt, et Peetri kirik olevatki juba müüdud, on täielikult vale.

Tulevikukomitee on läbi aruta­ nud erinevad lahendused, mis võimaldaks kas või osaliselt olemasoleva hoone säilitamist, kuid need on osutunud krundi väiksuse tõttu mõeldamatuks.

Ainus reaalne tee koguduse ­tegevuse jätkamiseks kauemaks kui 3-4 aastat on see, kui täis­ kogu volitab juhatust asuma kiriku kinnistule ostjat otsima.

Ning kui leidub pakkuja, kelle pakutavad ostutingimused on vastuvõetavad, esitab juhatus selle täiskogule kinnitamiseks.

Ainult nii saab toimuda kiriku müük.

Pärast arutelu ning mitmetele küsimustele antud vastuseid toi­ mus hääletamine, mille tulemu­

sel 73% osalejatest toetas juha­ tuse volitamist seda rasket, kuid paratamatut sammu ette val­ mistama. Seega täiskogu üle­ kaalukas tahe on, et EELK Toronto Peetri kogudus suudaks oma tegevust jätkata veel 2-3 inimpõlve. Küll praegusest olu­ liselt erinevates tingimustes, aga hoopis avaramates võimalustes.

Sellega võiks ülevaate täis­ kogu otsustest lõpetada.

EELK Toronto Peetri kogu­ duse juhatus jagab täiesti seda kurbust, mida tunnevad kõik meie koguduse liikmed ja kindlasti ka paljud väljaspool ­ kogudust. Me jätkame ka selle täiskogu otsuse järel lisaks võimaliku ostja otsimisele tööd lahenduste nimel, mis võimal­ daks meil oma pühakoda säili­ tada. Oleme saanud vahetult täiskogu eel ja ajal mitmelt pädevalt inimeselt abipakkumisi selliste võimaluste läbiaruta­ miseks, mis võiks aidata oluli­ selt parandada koguduse majan­ duslikku suutlikkust ilma kiriku müügita. Oleme näinud, kuidas selle täiskogu koosoleku eel taastasid mõnedki inimesed, ­ keda mitu aastat annetajate ­hulgas polnud, vähemalt selleks korraks oma toetava sideme kogudusega. Meile kõigile on see kirikuhoone armas.

Samas peame rõhutama, et igasugune tegevus Peetri kiriku nimel või väidetavates huvides, mis toimub koguduse juhatuse seljataga, on vastuolus kogu­ duse täiskogu igati seadusliku tahtega ega teeni koguduse huve.

Meile teadaolevalt asus grupp inimesi tegutsema (loode­ tavasti siiras usus, et nad teevad midagi väga head ja olulist) koguduse juhatusega kooskõlas­ tamatult Peetri kiriku muinsus­ kaitse alla võtmiseks. Ega me seda neile keelata ei saa. Kana­ da on vaba maa ja kellel iganes on õigus tegutseda oma parima arusaamise järgi. Aga igal tege­ vusel on ka omad tagajärjed.

Ning kui meie koguduse ainsale seaduslikule esindajale, kogu­ duse põhikirjalisele juhtorganile tehakse takistusi ning piiratakse oluliselt valikuvõimalusi kogu­ duse edasikestmise kindlusta­ misel, siis tehakse lõppkokku­ võttes kahju mitte ainult kogu­ dusele, vaid tervele siinsele eestlaskonnale.

Peetri kirikut ei päästa hoone muinsusväärtuseks kuulutamise taotlemine. Võib-olla see tagab hoone välisilme säilitamise nõude, kuid ei loo kogudusele mingeid täiendavaid võimalusi hoone ülalpidamiseks. Pigem

Jõksi akrüülmaal Forest on Fire ja Jaan Tengi kaheosaline päevalillemaal äratasid oma kiirgusega suurt tähelepanu.

Margi Taylor Self vesivärvimaa­ lil Start of a Good Day oli val­ guse ja päeva jätk. Enda Bardell, kunstnik Briti Kolum­ biast, joonistas päikeseloojangu maastikku Solemnity. Saali olid kujundatud ka pruun sein, kirju sein ning suurmaalide sein.

Päevakajaliste teemadega tegi pintslitõmbeid kunstnik Erik Spirka elusuuruses siniste kummikinnaste ja näovisiiriga lõuendil Beat It Back. Andres Musta suurmaal #100headschal­ lenge tõi esile segatehnika baa­ sil teostatud inimeste portreid.

Marjut Karu-Nousiaineni puu­ alusel lilleõite maal Whoever Thought: Toilet Paper during Covid 2020 – ,,Flowers“ oli valmistatud värvilisest kok­ ku­ kägardatud tualettpaberist. Mõt­ lemapanev oli Jaak Järve sini­ mustvalge maal COVID. Lähenedes loodusmaalidele kunstisaali seintel, tundus, et oledki rahutul merel nagu kunstnik Rauno Jõksi ak­ ­ rüül­ värvidega lõuendil Isa/Aias Taevas. Viive Jaasoni õrnade ja mahedate värvitoonidega maa­ list Spring Blooms õhkas keva­ delõhnu. Mai Vomm Järve suur­ maal Autumn köitis pilku tükiks ajaks oma abstraktsuse, sügis­ värvide ja mitmetähendus­ likkusega. Kaugusest tundusid maali piirjooned olevat justkui sibula moodi või ikkagi sügis­ lehe moodi.

Chloe Everti tindi ja vesivär­ videga joonistus Grossularia / Gooseberry tuletas meelde va­ naema aias kasvavaid rohelisi tikreid, mis nii valusasti tor­ kasid neid korjates. Ashley Lennoxi tugevates tumedates värvides tööd edastasid naise­ likkust ja romantikat.

Selma Piheli vesivärvitehni­ kas Poppies pani külastajat sei­ satama tulipunaste lopsakate õielehtede imetlemiseks. Kunst­ nikud Monika Uesson-Talpak ja Hele-Mall Salusoo maalisid loodusmaastikke meie oma ko­ dukandist Ontariost väga jõuli­

muudab see ülalpidamiskulud veelgi kallimaks, sest lisandub hulga muinsuskaitselisi kohus­ tusi ja piiranguid. Taolise sek­ kumise lõpptulemus on, et kogudus peab ikkagi kas loo­ vutama oma pühakoja linnale või müüma olematu hinnaga ja ostjale, kes on nõus midagigi maksma ja kellel pole kohustust säilitada hoones sakraalfunkt­ siooni ega pidada oma kinnistul talle võõra kogukonna matmis­ paika. Nii kujuneb esmapilgul kiriku säilitamise eest vägisi võitlemine reaalsuses kõige kaotamiseks, mis eelkäiad on ohvrimeelse armastusega oma kogudusele kogunud.

EELK Toronto Peetri koguduse juhatuse liikmed: Kairi Hemingway, Naani Holsmer, Jüri Laansoo, Leena Liivet, Talvi Maimets, Allar Viinamäe ja praost Mart Salumäe.

Erik Spirka elusuuruses siniste kummikinnaste ja näovisiiriga lõuend Beat It Back peegeldab praegust pandeemia-elu.

Foto: Eda Oja

selt ja tõetruult. Linnud oma pärissulgedega piltidel Crane ja Cockatiel kauaaegse sulgteh­ nika-kunstniku Lana KasakMcColli poolt meisterdatuna on looduse ehtsateks loomutruiks kujudeks. Randel Palo digitrükk lõuendil Puffins võlus tormise ranna ja üksiku paadi vaatega.

Mustvalgeid fotosid talvest ­esitas Merike Martin.

Loodusvaateid jõe voola­ misest andis edasi Natalie Gerasimchuk. Eva Maripuu Judge’i akrüülmaal Flanders Fields tõi esile loodusliku vär­ vigammaga mitmetähenduslik­ kust. Helve Raun Ranniste akrüülmaal Okanagan Reflec­ tions kirjeldas põllumaastikku mägede taustal. Maarika Lepiku vesivärvitehnikas CN joonistas silme ette silla maanteel.

Hugo Silberbergi Urban­ scape värvilahendused ja Anne Lepp’a maal hobusest tõestavad kunstnike haruldast võimet ja osavust nägemaks maailma ­kujutava kunsti kaudu.

Jalutades kunstisaalis Elva Paloga, tutvustas ta juubelinäi­ tuse külaliskunstnikku – Sacide Sezer’i, kes kasutas oma õli­ maalidel Hope ja Resistance palju pruune toone eristamaks nägemusi maalidel.

Virtuaalsel show’l veebile­ hel estonianartiststoronto.com on oma töid näitamas lisaks ka kunstnikud Mart ja Külli Trummal Eestist, Ukraina taus­ taga kunstnik Valerie Kolesni­ kow, Villem Karja, Annaliisa McConville jmt. Veebinäituse koostas ja kujundas Laani Heinar, kes kunstnikuna esitas näitusel erivärvides maale Colour Studies.

Pildi sisse minek võttis tunde, jäädes kunstimaailma lummusesse, ikka veel. Kas kunst on pelgupaik, on ta teraa­ pia? Kas kunst on ühendav meedium, mis kokku toob, arut­ les Piret Noorhani tervituskõnes EKKT 65. a juubeli puhul.

Kujutava kunsti puhul on kõik võimalik, sest kunstnikud tee­ vad kunsti pühendumuse ja suure armastusega.

Koduteel meenutan keelevää­ najate riime: Maali maalis maali.

Kunstil ei ole keelepiire, sest kunstikeel on eriline. Elagu

Ashley Lennoxi tugevates tume­ dates värvides tööd edastasid naiselikkust ja romantikat.

Foto: Eda Oja

Chloe Everti tindi ja vesivärvidega joonistus Grossularia / Goose­ berry tuletas meelde vanaema aias kasvavaid rohelisi tikreid.

Foto: Eda Oja

Marjut Karu-Nousiaineni puualu­ sel lilleõite maal Whoever Thought: Toilet Paper during Covid 2020 – ,,Flowers“ oli valmistatud värvili­ sest kokkukägardatud tualett­ paberist.

Foto: Jaak Järve

EKKT ja eesti kunstnikud üle maailma – 65 korda! EDA OJA Vaata näitust virtuaalselt: https:// www.estonianartiststoronto.com/

14

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

ELLEN – Moerolt pääsenud Kirja pannud Maie Ilves On september aastal 2020.

Terve maailm võitleb koroo­ na­­viirusega. Me oleme isolee­ rinud end nii füüsiliselt kui vaimselt ja see on tekitanud meis sügavat stressi. Kuid me tuleme toime, meil ei ole vali­ kut.

Tuletame meelde möödunut ja arutame, kuidas elu meid s­ ­ uunanud on. Kirjutan oma täditütrest Ellenist, kes on 95-aastane, kümme aastat mi­ nust vanem. Ta on meie järel­ olevast suurest perest kõige va­ nem ja sageli mäletab kauget minevikku veel kõige paremini.

Alljärgnev on Elleni lugu, nii kuidas ta on mulle seda jutusta­ nud, peamiselt üle telefoni.

Räägime iga päev. Ta elab ük­ sinda oma meeldivas kodus New Jerseys, USAs. Elleni isa Elmar Vilk pärineb Lüganuselt, vald lääne pool Narva-Jõesuud, umbes 5 kilo­ meetrit lõuna pool Soome lahte.

Ta oli kasvanud suures peres, kus paljud olid kalurid. Ellen ei ole kunagi perekonda kohanud, peale ühe õe. Elmar õppis apteekriks ja asus elama ­ Amblasse, umbes 3 kilomeetrit Berendseni Innu talust. Alide, vanim Berendseni kaheksast lapsest, oli Amblas kooliõpetaja ja nii noored kohtusid ja sinna elama sattusid. Kui tuli esile, et Alide oli lapseootel, põrutas Innu Papa jalaga vastu köögi põrandat ja nõudis, et Alide ja Elmar kohe abelluvad.

Selline juhtum oli lubamatu ja möödunud sajandi alguses skandaalne. Üldse peeti armu­ vahekorda salajases, sellest ei kõlvanud rääkida, oli tabu.

Siis ei teadnud veel Innu Papa (nii me teda kutsusime), et Ellenist saab kunagi tema ar­ mastatuim lapselaps. Isegi oma surmavoodil kutsus ta Ellenit: ,,Ellen, Ellen, kus sa oled?“ Ta ei teadnud, et Ellen oli elus, aga kaugel. Nendest kaheksast lapsest, kes Innul üles kasvasid, peeti Ellenit kui ühek­ sandaks Innu lapseks. Laste nimed olid: Alide, Juhannes, Linda, Karl, Hugo, Robert, Endel ja Marie.

Ellen sündis Innul suures elutoas ja magas hiljem väikeses hällis Innu Mamma Anette kõrval, ainukeses maga­ mistoas, mis talus oli. Häll oli originaalselt tehtud Hermani (Innu Papa) noorele vennale Robertile (Lilli, Õie ja Olevi isale). Nii Herman kui Robert kasvasid üles Koovitsaares.

Peale Roberti kiigutamist toodi häll Innule ja kõik need kahek­ sa last said seal kiigutatud ja pärast veel ka Ellen.

Alide ja Elmari abielu ei ol­ nud õnnelik. Elmar oli rahutu, otsis teistlaadi elu ja pärast paari aastat otsustasid kumbki minna oma teed. Alide mõtles nii enda kui Elleni tulevikule ja registreeris ennast Tartusse, Meliini Kliinikusse nelja-aas­ tasele õdede kursusele.

Alide jättis Elleni Innule.

Lapsel oli Innul üles kasvada hea ja kindel, sealne elu kasva­ tas iseseisvust ja õpetas tundma loodust. Kõik need loomad, leh­

mad, põrsad, hobused ja alati koerad vajasid tähelepanu ja avasid lapsele huvitava maail­ ma, mis linnalastele jäi saamata.

Aedvilja eest tuli hoolitseda, musti ja punaseid sõstraid ja vaarikaid korjata. Õunu oli ­korvide viisi. Aga ümbruses ei olnud noori lapsi. Paljud tädid ja onud olid juba omaette elama läinud ja endile pered loonud.

Kel iganes oli aega, hoidis Ellenil silma peal. Ellen uitas ringi, avastas kaevu, mis oli sügav, tume ja müstiline. Asju sisse visates tuli oodata huvita­ vat vastukaja. Kord aastas pu­ hastati kaev ja siis tuli esile hulk üllatavalt kadunud asju.

Köögis oli suur pliit. Vahel lükati kausid või potid sügavale, et toitu soojana hoida. Kuna Ellen oli peres kõige väiksem, käskis vanaema Anette Ellenit ahju ronida ja potid välja tõm­ mata. Ellen oli väga hirmul ja ta mäletab seda kui üht halba ­unenägu – klaustrofoobia.

Kanad olid kavalad, neile meeldis mune peita ja vahel pidi Ellen ronima laudas räästa alla et pesad üles leida. Räästa alused olid sageli heintega kaetud ja sealt võis kergesti alla kukkuda. Aga munad tulid üles leida, sest muidu läksid pahaks ja hakkasid haisema.

Vahel Ellen aitas ka lehmi lüpsta, aga ta käed olid väi­ kesed ja ei jaksanud tugevalt piima välja tõmmata. Värskelt lüpstud piima hoiti suurtes tihe­ da kaanega piimanõudes, kül­ mas kaevus, seniks kui meie­ ­ reisse viidi või piimale järele tuldi.

Juhtus ka, et tädi Marie võt­ tis Elleni karja kaasa. Tee äärtes ja põõsaste all kasvasid kana­ varbad, nurmenukud, kullerku­ pud ja pääsusilmad, aga Marie ja Ellen läksid lehmadega kuusiku poole. Kui karjamaale jõuti oli Elleni võileib otsas.

Kord saadeti Ellen üksi karja 7-8 lehmaga. Ta väga kartis. Oli viie- või kuueaastane ja lehmad ei kuulanud sõna. Läksid pea Ambla asulani välja. Ellen jooksis nuttes koju ja sai abi.

Ellenile meeldis naabri ta­ lusid külastada. Laps oli alati teretulnud. Ühel kevadhommi­ kul tuli naabri perenaine Innule, kaasas väike labakinnas, moosi täis. Ellen oli naabri sahvrit külastanud ja avastanud moosi­ purgid. Ta vaeseke oli aga moo­ sise kinda maha unustanud.

Kui Ellen külastas Ilumäe talu, mis asus teisel pool suurt põldu, käis Innu Papa tal järel ja koju tulles sai Ellen vitsu.

Kui aga vanaema Anette ühel talvepäeval Amblasse hakkas minema, sammus Ellen talle järele. Vanaema käskis tal koju tagasi minna. aga Ellen ei kuu­ lanud ja lõpuks vanaema ähvar­ das vitsaga. Nii see oligi, et Ellen sai vitsaga päris paljale taguotsale paar sähvakat.

Oli üks talu, kus Ellen väravast sisse ei astunud – see oli Ärma talu. Ta jalutas vära­ vani ja pööras ringi. Värava ees oli suur sipelgapesa ja sinna ei saanud ju kuidagi sisse astuda.

Kui leidis aset mingi pere­ kondlik sündmus, nagu pulmad või ristsed, võttis Ellen alati

osa. Onu Juhannese ja tädi Erna laulatus Amblas, Udu kõrtsis oli üks selline sündmus. Ellenil on suur valge tutt peas ja vii­ na­ klaas ees. Selle viinaklaasi kohta on palju juttu olnud.

1929. aastal abiellusid tädi Linda ja onu Sass. Ellenil oli raske harjuda muudatusega, kuna Linda oli olnud Ellenile kui ema. Ta sõi Linda sülest ja eriti hoolitses ta eest. Pulmad olid aga meeldejäädavad. Pruut­ paar sõitis Ambla kirikusse veo­ autoga, mis dekoreeritud noorte kaskedega. Peale noorpaari is­ tusid autos ka vanavanaema Louise (elas 92 aastani) ja Ellen. See oli nende esimene autosõit.

Jõule ei peetud Innul eriti suurelt. Kui tuli külalisi kauge­ malt, siis rongiga Lehtse jaama ja seal oli vastas kas hobune vankriga või talvel saan. Vahel tuli ka see neli kilomeetrit jala käia. Autode aeg oli veel tulevi­ kus.

Kuusk toodi metsast jõulu­ laupäeval ja külge riputati küün­ lad ja õunad. Kui Jõulu­ vana tuli pühaderõõmu tooma, siis tõi ta kotitäie taliõunu.

Ellen tundis kohe ära, et Jõulu­ vanaks oli onu Endel. Keegi ei mäleta täpselt, kas Ambla vanas kirikus ka jumalateenistust peeti, aga küllap peeti ja Innu rahvast oli kindlasti kohal Innu Mamma Anette. Õhtusöögiks oli tavaliselt seapraad, kaalilohk ja ahjus pruunistatud kartulid. Magus­ toiduks oli rosinasai.

Kui Ellen oli 5-aastane lõpe­ tas Alide Tartus õdede kursused ja asus tööle kui ämmaemand­õde Võsul, alevik Eesti põhja­ rannikul, Tallinnast ida suunas.

Võsul on ilus liivarand ja männimetsad. Alide üüris väikeses majas paar tuba ja ema ja tütar olid jälle koos. (järgneb)

Jaan Kaplinskit vääristati Bernard Kangro kirjanduspreemiaga Kirjanik Jaan Kaplinskile anti 17. septembril Võrus üle Bernard Kangro kirjandus­ preemia. Kangro preemia žürii tunnustas Kaplinskit raamatute ,,Latsepõlve suve“ ja ,,Piirpääsukese Euroopa.

Baikalist Assoorideni“ eest.

Kaplinski sõnade kohaselt ei tea ta oma esivanematest keda­ gi, kes oleks olnud põhja poolt Emajõge. ,,Olen lõunaeestlane – mulkidega oli meie perel side­ meid vähe, lähemad ja armsa­ mad sugulased elasid ikka Võrumaal,“ sõnas Jaan Kap­ linski, kes oli preemia vastuvõt­ misel Võrus kohal, kuid kelle mõtted luges ette žürii liige ja ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg.

Jaan Kaplinski (79) on sün­ dinud Tartus ning kirjutanud rohkelt nii luulet, proosat, es­ seistikat kui ka näitekirjandust.

Tänavu on temalt ilmunud ka esseekogumik ,,Eesti, estoranto ja teised keeled“.

Kangro preemiat antakse Võrumaal välja alates 1990. a

Nr. 39

Lahkus meie seast

Tiit Deinhardt Kaastunne perele EESTI KODU PERE

Lahkus armas sõber

Alan Tiit Deinhardt † 23. septembril 2020 Torontos Ilusad lapsepõlvemälestused püsivad Südamlik kaastunne ema ENDLALE ANDRUS Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

ANNE

Lahkus minu ristiema ja meie kauaaegne perekonnasõber

Helly Lübek surnud 30. augustil 2020 Sault Ste. Marie’s, Ontarios Mälestavad MARTIN KIIK, perega TIINA KIIK

KASULIK TEADA

mist: olla aktiivne; närida kaua oma toitu; süüa igal hommikul Nõuandeid 100 aasta puuvilja; abikaasa lisab ka suh­ tumise ning et elu üle tuleb piiri ületanud naerda. Üks 105 aasta vanune naine inimestelt õpetab joogat.

CBC kirjutas mõni aeg tagasi Üks 110-aastane malemeis­ sellisel huvitaval teemal nagu ter, kes lõpetas sellega tegele­ pikaealisus: millised on mise 107-aastaselt märgib, et nõuan­ded 100 aasta piiri üle­ hoiab oma mõistuse teravana tanud inimeste poolt, et selle lugedes uudiseid ning e-­ verstapostini jõuda? Kas ai­ ­ mailides sõprade ja perega – tab ainult ülitervislik elus­ tiil, oma esimese arvuti ostis ta või mitte alati? Küllap on 95-aastaselt. kõrge vanuseni jõudnud ini­ Tuntud näitleja ja autor Kirk meste hulgas nii neid, kes Douglas, kes elas üle 100 aasta alati väga oma elustiili tervis­ vanaks, on kirjutanud palju raa­ likkust jälginud ja jällegi teisi, matuid. kes on elu igati nauti­ nud, Üks 111-aastane naine jälle söönud kõike meele­ pärast, ütleb, et tema võti pikaeali­ rohkelt joonud ja suitsetanud. suseks on igapäevane õlu ja Seega, kas on siiski olemas ­viski... mingi retsept või sõltub kõik Üks vanemaealine proua lihtsalt õnnest? toob välja ilusa mõtte: tuleb Artiklis on juttu 10-minuti­ pühitseda igat päeva ja mitte lisest dokumentaalfilmist „100 vaadata kalendrisse. and counting“, kus kohtame Seega, üldist retsepti ilmselt 110 aasta vanust meest, kes pole. Kuigi alati ei pruugi see elab koos 100-aastase abikaasa­ pikaealisuse saavutamisel aidata, ga Torontos. Nad on olnud abi­ on siiski olulisel kohal tervislik elus 80 aastat. Oma igapäeva­ eluviis ja eluterve suhtumine. rutiinidest nimetab mees järg­ (CBC/EE)

eesmärgiga teadvustada ja väär­ tustada Võrumaaga seotud kir­ janike loomingut. Esimese preemia laureaat oli Võrumaal Vana-Antsla vallas sündinud luuletaja, proosakirjanik ja kir­ jandusteadlane Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) ise.

Kangro preemia anti üle Võrus Kreutzwaldi muuseumis, kus samal ajal toimus ka Bernard Kangro päev ja esitleti Kangro seni avaldamata luule­ tustest koostatud kogu ,,Põues

on palanguid, põskedel õhtuse paitus“. (TPM/EE)

Foto: A. M. Mõistlik, Vikipedia

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 4. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 4. oktoobril kell 4 p.l. PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 11. oktoobril pikal nädalavahetusel Agricola kirikus JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 11. oktoobril kell 10.30 h JUMALATEENISTUS EHATARES. Pühapäeval, 18. oktoobril kell 1.30 p.l. LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pärast Jumalateenistust KO­­ GUDUSE TÄISKOGU. EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeri­ aeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunnia­ jast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtu­ aalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juuni­ kuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades jär­ gime praeguse aja elureegelid.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

Kristlase vabadus

Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760, epost: timolige@kardla.edu.ee

18. pühapäev pärast nelipüha, 04.10.2020

Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 4. oktoobril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Is­­ sanda surma mälestamine. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muu­ sikaansambel.

Pühapäeval, 11. oktoobril JUMALATEENISTUST KIRI­ KUS EI TOIMU. Pühapäeval, 18. oktoobril kell 11 h TÄNUPÜHA JUMALATEE­ NISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige. Muusika Timo Lige.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 13.00–18.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähe­ malt kahemeetrist füüsilist dis­ tantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibu­ miseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 4. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Jumalateenistus Ehatares.

Pühapäeval, 11. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus.

Pühapäeval, 18. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

Advokaat—Notar

SURNUTEMÄLESTUSPÜHA JUMALATEENISTUS on 22. novembril kell 11.30.

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

praost MART SALUMÄE

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com

ENN ALLAN KUUSKNE

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Tel 416-465-0639

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

B.M., LL.B.

15

Eelteated:

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Vabadus võib olla väga suhte­ line mõiste.

Rabi viis lapsed loomaaeda, et näidata neile, kui imelisi elu­ kaid Jumal on loonud. Seal oli ka uhkes puuris väärikas papa­ goi, kes oskas rääkida. Lapsed imetlesid lindu ja tema sõnaosa­ vust. Korraga küsis üks lastest rabilt: „Aga kas papagoi naerab ka?“ Rabi mõtles veidi ja lau­ sus: „Miski teda ei ohusta, näl­ ga teda ei jäeta ja mingeid ko­ hustusi tal pole. Miks ta siis naerma ei peaks? Istub puuris ja on täiesti vaba.“ Vabal maal pole uskumiseks mingeid takistusi. Igaüks võib uskuda, mida iganes. Aga tõelise usu tunnistamine nõuab kõikide vabaduste ajastul üha rohkem teadlikkust ja usujul­ gust. Paljud pelgavad sattuda sõprade või tuttavate naerualus­ teks ega julge oma usust rääkidagi. On väga kurb, kui vanemad kodus ei räägi lastele usust. Miks nad jätavad oma lapsed ilma oskusest näha elu

Eestikeelse piibli 300. aastapäevaks kavandatakse piibli uut tõlget Eestikeelse piibli 300. aasta­ päevaks 2039. aastal kavanda­ takse piibli uut tõlget. Kiri­ kute, riigi, omavalitsuste ja ülikoolide esindajad allkirjas­ tasid pöördumise, et üldrah­ valiku ettevõtmisena hakata tõlget ette valmistama.

Tallinnas majas, kus praegu asub Vanalinna täiskasvanute gümnaasium, trükiti aastal 1739 esimene eestikeelne piibel.

Terviklik piibel ilmus põhjaees­ tikeelsena ja see otsustas põhja­ eesti keele saamise meie kirja­ keeleks.

Samas hoones kirjutati kol­ mapäeval alla ühispöördumisele selleks, et eestikeelse piibli 300. aastapäeval ilmuks trükist piibli uus tõlge. ,,Kui me saame struktuuri paika ja võib-olla ka mingisu­ guse ajakava, kuidas me suu­ dame, meie Eesti inimesed sel­ lega kaasa tõmmata, et neil tekiks huvi selle vastu, siis see ongi esimene samm,“ ütles Eesti piibliseltsi esimees Tiit Salumäe. ,,Piiblile võib läheneda erine­ vatelt seisukohtadelt. Võib püü­ da väga täpse ja sõnasõnalise tõlke teha. Aga võib püüda ka seda sõnumit anda edasi nõnda, et ta oleks üsna sarnane sellele, mis ta kord oli,“ rääkis teoloog, uue testamendi tõlkija Toomas Paul.

Toomas Paul koos Uku Masinguga tõlkis uue testamen­ di. See tõlge ilmus 1989. aastal.

Seni viimane piiblitõlge ilmus 1997. aastal. (ERR/EE)

pühamat ja kadumatut poolt?

Kas kartusest või juba oma lapsepõlvekodust kaasa saadud oskamatusest?

Nii ongi paljude põliste krist­ like perede järeltulijad kerge­ käeliselt vahetanud usuvabaduse hoopis usust vaba elulaadi vastu, mis oma olemuselt on liht­l abane ebakompetentsus usuasjus. See väljendub näiteks lauses: „Ah, ma ei mõtle üldse sellistest asjadest.“ See kõike­ haarav mõtlematuse pisik on muutunud meie sajandil juba inimkonnale palju ohtlikumaks kui globaalne kliimasoojene­ mine ja hetkel aktuaalne pan­ deemialaine.

Kristlase vabadus on osadus Jumalaga – rõõmus teadmine, et elu eesmärk peabki olema suurem kui elu; alandlik tõde­ mus, et üksnes igavik annab ajalikkusele mõtte. Vaid siis, kui usk Kristusesse on südame

Lapimaal esilinastus Veiko Õunpuu film ,,Viimased“ Septembri keskel esilinastus Lapimaal Veiko Õunpuu viies film ,,Viimased“.

Helsingist 1000 kilomeetrit ja polaarjoonest 150 kilomeetrit põhjapool asuv Ylläs valiti filmi maailma esilinastuseks, sest just seal, keset Põhja-Soome tundrat toimus valdav osa võtetest.

Filmi ,,Viimased“ (,,The Last Ones“) tutvustatakse kui põhja­ maist vesterni, kus peategelane, kullakaevur Rupi, keda kehas­ tab Pääru Oja, loodab tundrat

vabastanud mõtlematu enese­ kesksuse kitsukesest puurist, os­ kab inimene näha puude taga metsa, huvigruppide asemel ühiseid huvisid ning täna ehita­ da mälestuste vundamendile homset elu.

Kristlase vabadus on Jumala kingitus, vaimuand, mis annab oskuse näha ka õhtuhämaruses juba uue koidu kuma. „See ongi võit, mis on võitnud ära maailma - meie usk.“ 1Jh 5:4c Issand Jeesus. Sina oled Valitseja üle kõigi maapealsete valitsejate ja Vabastaja üle kõigi aheldajate. Ära lase meil vaba­ dust isekuses elamise peale rai­ sata vaid kingi meile alandlik­ ku, meeleparanduse kaudu are­ nevat tarkust ja rõõmsat, suurelt unistada julgevat lootust.

Aamen!

Praost MART SALUMÄE EELK Toronto Peetri koguduse ­õpetaja

õõnestades piisavalt raha kokku ajada, et trööstitusest põgeneda.

Omal kohal on ka armastus­ kolmnurk, hea ja kurja tund­ mine ning igavene õnne otsi­ mise teema. Kaasa teeb rida Soome legendaarseid näitlejaid nagu Tommi Korpela, Elmer Bäck, Laura Birn ja Samuli Edelmann.

Filmivõtted Euroopa põhja­ poolseimas kullakaevandus­ piirkonnas, lisaks veel Norra tundras kestsid kaks kuud ja lõppesid tegelikult juba kolm aastat tagasi. Montaažis läks ligi aasta ning film sai lõpuks valmis eelmise aasta lõpus.

(ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020

Nr. 39

Tellige EESTI ELU! Sündmuste kalender

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) ja Kanada Eesti organisatsioonide virtuaalne konverents Laupäeval, 17. oktoobril 2020 (kl 17 Eestis; kl 10 Torontos, Hamiltonis, Montrealis; kl 7 Vancouveris) Zoom’i vahendu­ sel.

Palun registreerige 10. oktoobriks: reetsehr@gmail.com Esitage osalejate nimi ja meiliaadressid ning organisatsio­ on mida esindate. Kui olete registreerinud, saadame teile Zoom lingi ja lisainformatsiooni.

Palume teie organisatsiooni esindajate osavõttu EKNi ja Kanada Eesti organisatsioonide konverentsil, laupäeval 17. oktoobril, 2020.

Teemad: • Üleilmse eestluse programm Sissejuhatus ja tervitus: Riina Solman, EV rahvastiku­ minister Programmi ülevaade ja tööprotsessid: Keit Spiegel, nõunik, Üleilmne eestlus, siseministeerium, rahvastikuminis­ tri valdkond • Arutelu ja küsimused Koostamisel on Üleilmse rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030, ning Üleilmse eestluse programm 2021–2024, mis asendab aastaid toiminud Rahvuskaaslaste programmi.

Konverents pakub võimaluse tutvuda uue programmiga, osaleda arutelus ja esitada küsimusi. Konverentsi avab rah­ vastikuminister Riina Solman ning Keit Speigel annab sise­ ministeeriumi poolt ülevaate Üleilmse eestluse programmist ja tööprotsessidest.

• Üleilmsete Eesti noorte programm Programmi tutvustus: Juku Gold, MTÜ Üleilmne Eesti Noorte Võrgustik (ÜENV), abipresident • Arutelu ja küsimused Üleilmne Eesti Noorte Võrgustik asutati 2019. a oktoobris noorte poolt, kes olid aktiivsed osalejad ja korraldajad 2019 suvel toimunud ESTO ülemaailmsete kultuuripäevade noorte­ programmis. ÜENV peaeesmärkideks on esindada ja kaitsta välismaal elava eesti noorsoo õigusi ja huve, toetada ja võimaldada noorte sideme hoidmist Eesti riigiga, suurendada noorte osalust eestluse edendamises ning aidata kaasa koda­ nikuühiskonna arengule.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Kairi Taul Hemingway, president Reet Marten Sehr, abipresident, Globaalne Eestlus

Tutvu teiste kultuuridega: Korea nädal Kanadas Ülle Baum Vahtralehemaa tänupühade eel tähistatakse Kanadas ka Korea tänupüha Chuseok iga­aastase Korea kultuurinädala raames, mida organiseerib Korea suursaatkond ja ­Ko­­rean Cultural Centre Ottawas ja see kestab kuni 10 ok­­toobrini.

Korea kultuurinädal toimub sel aastal virtuaalselt. Korea kultuurinädala raames toimub 3.

Ottawa Korea filmide festival OKFF, kus näidatakse tuntud filme nagu ,,Underdog“ (2019), OH Sung-yoon, LEE Chunbaek; ,,Detective K: Secret of

the Living Dead“ (2018), KIM Sok-yun; ,,The Witch: Part 1.

The Subversion“ (2018), PARK Hoon-jung; ,,Beauty Inside“ (2015), BAEK Jong-yul. Samuti toimub K-Pop Cover Dance Festival, muusikaline etendus ,,Let’s Dance Crazy!!“ SACHOOM2 grupi esituses ja etendus ,,No One There“ Seoul Metropolitan Dance Theatre’i esituses.

Organiseeritud on ka ,,Am­ bassador’s Cup Poomsae (Taekwondo) Championship“.

Teatavasti mitte ükski Korea kultuurüritus ei saa toimuda ilma selleta, et tutvustatakse mitmekülgset Korea toitu. Seda näidatakse programmide ,,All About Kimchi“, ,,Korean Tea Series“ ja ,,Celebrate Chuseok with Songpyeon“ vahendusel.

Kultuurinädala raames tut­

EGO golfiturniir – juba 24. korda

• Kuni pühap., 4. okt. Eesti Kunstnike Koondise Torontos 65. a JUUBELINÄITUS Todmorden Mills’is, 67 Pottery Rd. • Kuni laup. 3. okt. VIKTORIIN ,,Tunne oma naabreid“ VEMU Facebook’i või veebilehe (www. vemu.ca) kaudu.

• Laup., 17. okt. (kl 17 Eestis; kl 10 Torontos, Hamiltonis, Mont­ realis; kl 7 Vancouveris) Zoom’i vahendusel EKN ja Kanada Eesti organisatsioonide VIRTUAALNE KONVERENTS. Registreerige 10. oktoobriks: reetsehr@gmail.com • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kuulutas välja hanke Maarja kirikutorni taaspüstitamiseks 23. septembril avalikustati Tartu Maarja kiriku torni taaspüstitamise hange „Tartu Maarja kiriku kirikutorni ehi­­t ustööd“ (viitenumber 227746). Pakkumuste esita­ mise tähtaeg on 20. oktoober 2020.

Tartu Maarja kirikul on meie rahva ja riigi kujunemisloos suur roll. Pühakoda on läbi oma liikmete osaline meie rahvuse, laulupidude traditsiooni ja oma­ riikluse tekkes ning sarnaselt Eesti rahvaga kannatanud võõrvõimu repressioonide all.

1941. aastal hävinud kiriku taastamistööd said alata alles ­ 2009. aastal, kui vahepeal Maaülikooli valduses olnud hoone tagastati kogudusele.

Igal inimesel on võimalus toetada Tartu Maarja kiriku taas­ tamise töid. Selleks saab teha nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swed­ banki kontole EE132200­ 221­021269201. SILVIA LEIARU Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, juhataja +372 5665 0956, silvia.leiaru@­eelk.ee

vustatakse ka Korea rahva­ riietust Hanbok, Korea keele­ kursust ja palju muud.

Osalege Korea kultuurinädala üritustel Korean Cultural Centre veebilehe kaudu: Canada.­ korean-culture.org Kanada on multikultuurne riik, kus elab paljude teiste rah­ vuste keskel 240,000 korealast.

Miks mitte lähemalt tutvuda praegusel ajal uute kultuuride, traditsioonide ja keeltega. Olen isiklikult asunud praegu koos tütrega Korea keelt õppima ja see kingib suurt rõõmu.

Laupäeval, 26. septembril toimus Torontost põhjapool asuvas Cardinal Golfiklubis eestlaste golfiklubi iga-aastane turniir, mis sel korral kandis järjekorranumbrit 24. Pandeemiast hoolimata oli kohal muljetavaldav arv – 67 – golfijat ja muidugi peeti kinni distantsireeglitest. Turniiri peakorraldaja oli Jaak Järve. Täpsemalt turniirist ja ka tulemustest on käesoleva lehe ingliskeelse osas lk 11. Fotogalerii Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca. Juuresoelvatel piltidel – peakorraldaja Jaak Järve ja registreerimist läbi viinud Kariina Järve. Edukas segavõistkond Helle Varrik, Enn Varrik ja Allan Seim. Pikaajalised turniiril osalejad Jaakko Pettinen, Toomas Trei, Peter Ojala, Peeter Põldre.

Fotod: Jaak Järve kaamerast