This newspaper was mailed on Friday, October 2, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 39, 2020
Reedel, 2. oktoobril — Friday, October 3
Uued teeviidad: võluvõtme ja ajamantliga ekraanil, kunstisaalis ja EKKT 65.a juubelil Uued rajad ja va nad teed kohtusid Todmorden Mills Heritage Site Pa permill Art Gallery kunstisaalis 23. septembrist kuni 4. oktoobrini. EKKT kunstinäituse saali lubati vas tavalt pandeemia seadustele korraga kuni 10 inimest. Samal ajal võisid aga tuhan ded kunstihuvilised ja -ostjad oma kodus arvutihiirega vir tuaalselt ekraanil seigelda ja näituse eksponaate uudistada. Kumma teekonna valisid sina?! Astusin ajaloolise hoone moodsasse kunstisaali. Vasta sin näituse sisenemiseks ter viseküsimustikule ja olingi valges avaras hoones Eesti Kunstnike Koondis Torontos 65. a juubelinäitusel. Kuna pidulik ku avamist ei saadud kohapeal korraldada, oli lugemiseks seinal EKKT presidendi Elva Palo juubelikõne. Veebilehel oli li saks ka suursponsori Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) presidendi Eva Varangu õnnitlus ja VEMU peaarhivaari Piret Noorhani südamlik kakskeelne videotervitus. Papermill Art Gallery kolmes eraldi saali osas pai gutasid juubeliks seintele koha likud kunstinäituse korraldajad oma nägemuse ja valiku alusel kohalesaabunud eesti kunstnike taieseid mitmetest eri paikadest, riikidest. Sissejuhatavat koridori il
mestasid Toomas Heinari, Katriina Isbergi, Reet Mae, Viva Mankini ja Vincent Teetsovi Eestiga ja loodusega seotud maalid. Imposantseks kujunes mantlikujuline eksponaat Re purpose ema-tütre, Elva ja Kai Pajo koostööna. Tahaks kohe mantli nagu selga panna, aga samas vaadata mantli igat pildiosa eri ajastute ja tehnikate sulamina. Linasele riidele oli lisatud pärleid, isegi leiva-, pii makoti plastikklambreid krae kaunistuseks. Kui kohtusin Elva Paloga näitusel, oli tal ka lina sest riidest ajastuteemaline samade värvidega ja eesti motiividega spetsiaalselt mantli ga kokkusobiv näomask ees. Elva ja Kai Palole meeldib põnevat kunsti teha. Kodus õmbleb Kai ka moodsaid riideid kasutatud kangastest. Taaskasu tus on moes! Näituse seintel meelitasid maale vaatama nende hea pai gutus maalide suuruste ja vär vilahenduste kaudu. Oli sinine rahustav sein Jaak Järve jaani lõkke tantsijate maaliga Memo ries, J. Christian S akrüülmaa lidega Reflections ja Going Home, Anne Remmeli akrüül maaliga Emerging Light ning Jesse Pajuääre foto-ja segateh nikaga Lunar Shift. Oranžipaistelises nurga keses kutsus meelitavalt ligi Elva Palo segatehnikas ruk kilille-prossiga maal It’s in our DNA. USA kunstniku Rauno
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kolmas suurpõgenemisele pühendatud seminar ja lavastus Tekst ja fotod Riina Kindlam Neljapäeval, 24. septembril toimus Tallinnas Okupat sioonide ja vabaduse muuseu mis Vabamu teabeseminar „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, millega meenutati suur põgenemise 76. aastapäeva ja mälestati selle käigus hukku nuid. Esimest korda koguneti samanimelisele meenutusõhtule Vabamusse kahe aasta eest, 18. septembril 2018, EV100 üri tuste raames, mil korraldajaks oli Eesti Kultuuriseltside Ühendus. See oli toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõu kogu (ÜEKN) palvel läbi viida vatele mälestusjumalateenistus tele üle maailma ajavahemikus 15.-23. september. Eelmisel aastal oli suurpõ genemise 75. aastapäev, mil ÜEKN pöördus Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõ genemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse. ÜEKN loodab, et ettepanek saab peat selt Riigikogu toetuse. ÜEKNi eestvedamisel toimus läinud aastal samuti Vabamus suur põgenemise 75. aastapäevale pühendatud üritus, mille raames etendus Merle Karusoo lavastus ,,Sügis 1944“, mida esitles Põlva Harrastusteater. Tänavune suurpõgenemise teabepäev „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ toimus EV Rahvastikuministri Riina Sol mani egiidi all. Esimese osa juhatas sisse oma tervitusega idee autor ning teabepäeva
Lehti Merilo Portlandist Oregonist luges õhtu lõpetuseks ette katkendi oma põgenemisloost. Fotol koos EELK piiskopi, EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäega, kes läinud septembris õnnistas põgenike mälestusmärki Puise rannas.
korraldaja, ÜEKNi abiesimees poliitikadoktor Iivi Zajedova, kes kõneles publikuga suure ekraani vahendusel Prahast, kus ta on Karli Ülikooli õppejõud. Ta oli ka eelneva kahe aasta tähistamise programmi looja ja läbiviija. Järgmisena kõneles, ka esialgu kaugjuhtimise teel, rah vastikuminister ja seminari patroon Riina Solman, kes lõpe tas oma sõnavõtu mõttega: „Just väliseestlaste vastupanuvõitlus iseseisvuse taastamise eest oli oluline, et teised meie pürgi musi siin mõistaksid ning toe taksid. Koos saime tagasi meilt röövitud vabaduse, koos läheme (Järgneb lk. 4)
Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega kogus põgenenute lugusid, millest sai kuueköiteline kogu teos „Meritsi maailma läinud eestlaste lood“ luges vahetekste Loone Otsa koostatud dokumen taallavastusele.
(Järgneb lk. 13)
EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu otsustas kindlustada koguduse tegevuse jätkumise veel 2-3 inimpõlveks Pühapäeval, 27. septembril toimus EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu koosolek, mis oli koguduse tuleviku seisukohast oluline. Eriline on juba olukord, milles me prae gu elame ja koguduse elu ülal pidada püüame. EKKT president Elva Palo oma tütre Kai Paloga koostöös valminud imposantse mantlikujulise taiese Repurpose ees. Elva kannab linasest riidest ajastuteemalist samade värvidega ja eesti motiividega spet siaalselt mantliga kokkusobivat näomaski. Foto: Eda Oja
Et koosolekule kohale tuli jate arv ei tohtinud ületada kehtivat piirarvu (50 inimest + korraldajad), tuli luua ka osale
misvõimalus interneti vahendu sel. Kokku võttis koosolekust osa 93 hääleõiguslikku liiget, kellest 48 viibis kirikus ning 45 virtuaalses ruumis. Arvestades, et meil oli 2019. a. annetajaid 252 leibkonda, kujunes osavõtt viimaste aastate suurimaks. Seda oli ka oodata, sest päeva kord sisaldas olulisi punkte – koguduse põhikirja uuendus ja koguduse tuleviku üle otsusta mine. Täiskogu võttis vastu kogu duse uue põhikirja, mis on kooskõlas Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) põhikirjaga ning Kanadas kogu duste põhikirjadele kehtivatele nõuetele. Põhikirjauuendus sai enam kui selleks vajalikud 2/3
poolthääled. Mitu küsimust ja ettepanekut esitati koosolekul näiteks Torontos tegutseva kahe eesti keelse luterliku koguduse ühen damise teemal. Põhikirja uuen dus oligi oluline samm, et taolisteks aruteludeks oleks loodud ühine seaduslik ja õpe tuslik võimalus. Täiskogule anti põhjalik üle vaade koguduse tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Õpetaja aruanne tõi esile, et juba suurem osa koguduse liik metest saab osa kuulutustööst väljaspool kirikuhoonet – Eha tares, Soome Kodus ja matuse talitustel matusemajades. Suurt kirikut vajab kogudus praktili (Järgneb lk. 13)
