Nr. 39
EESTI ELU reedel, 2. oktoobril 2020 — Friday, October 2, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Lavalise kunstitäiuse kolmas komponent Iga kunstiteose lähtepunktiks on looja, kelle jumalikust inspiratsioonist sünnib mida gi, mis inimhingi nii mõjuvalt puudutab, et tekitab seal ra hutust. Kunstilembeline ini mene saab kuulmis – või nägemismeele kaudu teadli kuks, et ta on saanud kauni kingituse osaliseks. Olgu sel leks kirjanduslik teos, lõuen dile siginud maal või voolitud kuju, näidend või mistahes laadi helitöö, igaüks neist on vastava muusa poolt saadetud teele eesmärgiga inimese hin geookeani laisalt loksuvat vett ärritada. Sellest võib kujuneda vaid kerge pinnavirvendus, tõsisem vahuste harjadega lainetus või lausa põhjani ulatuv orkaan. Tõsi, veepind võib jääda ka täiesti vaikseks ja rahulikuks, kuid sel juhul me enam kunstist ei kõnele, vaid tajume pettunult looja missiooni luhtumist. Esimesele komponendile lisandub teisi. Kirjanduse puhul on meil vaja lugejat, kelle reaktsioon on viitsütikuga. Kujutav kunst vajab vaatajat,
kes reageerib kiiremini. Mõle mad jäävad aga tänases artiklis käsitamata. Teatri ja muusika puhul on komponente rohkem ja nende roll, õigemine nende rollide osatähtsus, vajab täpsus tamist, neid tasub vaadelda.
Kanada päevikust
kasv töökohtades. Kõikjal mujal riigis on ettevõtted sulgenud uksi, kuigi mitte suurearvuliselt. Torontos on isekuse tõttu, just nende, kes pidu tahavad panna katku ajal või nende, kes resto rani soovivad külastada, taas teise faasi tagasi astutud, sel nädalal 700 uut koroonajuhtu mit. Kuidas siis on inimestel raha? Et uusi hooneid osta? Ontarios on teada, et pärast pandeemia välja kuulutamist sulgesid 47 protsenti ettevõtteid oma uksed juunis. Majandusmured on sellised, et ei saa prognoosida. Muidugi on USAs eriti olukord täbar. Irooniaks on, et Amazon – kes on näinud stratofäärilist kasvu, teatas ka sellel nädalal, et nende Prime Day, mil pakutakse suuri allahindlusi, sünnib varem kui tavaliselt, oktoobri 13. ja 14. kuupäeval; Amazon on teadagi tohutuid kasumeid teeninud tänavu, sest tuuakse koju kõike võimalikku. Mis on ka põhi mõttelist vale, et jõukad miljar därid kuni 30% komisjonimüüki võtavad, nii nagu Walmart ja teisedki kröösused. Walmarti asutaja Sam Walton teenis nii palju, et tema järeltuljad – ning neid on arvukalt, on kõik jõukad, kuna odavalt tahame kaupa kõik. Ajal aga, kui sulgevad paljud väikeettevõtted oma uksi, ei saa kuidagi aru, kuidas miljonite eest saavad inimesed maju osta. Noored eriti, kel on kõrghari duse tõttu suured õppelaenud ning ka pole tingimata tagatud töökohtagi, elavad peost suhu, peaks olema selle jahmatamapa neva olukorra tõttu tõesti mures. Need on valusad küsimused, kuna alati ei saa ju isa-ema käest laenu võtta. Ajakirjandu ses on näha murelikke nägusid,
Ehitusbuum eitab päris elu Toronto piirkonna eramute ehitajad teatasid teisipäeval hämmastavast uudisest. Võr reldes möödunud aasta augus tiga on uute hoonete ehitamine tervenisti 355 % tõusnud. Seda ajal, kui nii paljudki tunnevat muret – kas neil on töökohta. Kust raha tuleb? Kõikides kategooriates – eral di, või ühise seinaga, mitme korruseliste majade hind on tõsnud 8% võrra, keskmine ostuhind on $1,17 miljonit. Ka kondomiiniumkorterid on nüüd peaaegu miljoni dollari ga turul. Kuid nagu teame, kõrghoonete nuhtluseks on hetkel see, et vaid kaks ini mest tohivad lifti asuda, maskeeritult, muidugi. David Wilkes on BILDi (Building Industry and Land Development Association – ehitajate katusorganisatsioon) president ja juhtis tähelepanu sellele, et kui kevadel arusaa davalt ei julgenud keegi uut kodu osta, siis on tihti just suve lõpul huvi suurem. Seda eriti Durhami piirkonnas, mis on populaarne, kuna paljud ju töötavad nüüd kodust ning suurema perega on ahvatlev rohelus, oma maalapp. Kuid inventuur, nagu ehitaja ütleb, ei ole sugugi nii suur, et ostusoove täita. Hüpoteeklaenuprotsent on madal, stiimuliks uute eramute ostjaile. Kuid kes need on? Kuid samas tuleb kaaluda es maspäevast Kanada statistikaa meti avaldust. See on muretteki tav. Ainult Québecis on olnud
Lavakunstis, kus vaimne looming elustatuna publiku ette tuuakse, tuleb teise komponen dina mängu interpreet. Teatris on selleks näitlejad ja lavastaja, muusikas lauljad/mängijad diri gendi võimsa võlukepi all ja vahel ka ilma selleta. Inter preedi rolli ümber on palju vaieldud. On küsitud, kas ja kuivõrd on tal õigust looja nägemust oma arusaamist möö da tõlgendada. On ta tegevus osa loominguprotsessist või peab ta püsima lihtsalt vagura vahetalitaja osas? Teatris on tal kahtlemata olulisem roll. Vilu nud lavastaja käe all ja heade näitlejate kehastuses hakkab paberile pandud looming elama, võtab arusaadavama vormi. Dirigendil või solistil on selles osas vähem vabadust. Selle küsimuse lahkamine pole aga tänase kirjutise eesmärk.
Kolmas komponent lavalise kunstitäiuse saavutamisel on publik. Kuigi oma olemuselt passiivsem kui eelmised kaks, ei tohi tema tähtsust siiski ala hinnata. Iga live performance on kahekõne lava ja saali vahel, õigemini kuramaaž. Interpreet peibutab publikut serenaadidega ja kui ta võrgutuskatsed õnnes tuvad, võib sellest kujuneda hurmav flirt. Võib aga ka tärgata võimas kirepuhang, mis pühib meeled peast. Üks pool innus tab teist, kuni tundemaailm halvab mõistuse. Kõrgepingest laetud ühendav sild kahe osa poole vahel võib mõnel juhul olla peaaegu füüsiliselt komba tav. Hea näitena meenub üks tšellokontsert Toronto konserva tooriumi saalis lähiminevikust. Noor naissolist esines rahvusva helisele publikule. Ühel hetkel pöördus ta saali poole ja küsis, kui palju eestlasi saalis viibib. Kui kerkiv kätemeri tõestas, et neid oli kõvasti üle poole, tõstis kunstnik poogna keeltele ja pani oma instrumendi elama. Ei mäleta enam pala, mida ta
kellel ei ole teada, mida homne toob. Meie kohalik parlamendiliige Michael Coteau kirjutas hiljuti arvamusloo, mis ilmus Toronto Staris. Kuidas tal oli õpilas laenu enam kui $50 000. Suutis aga maja osta ja maksta võla kinni. Ent arvestades ülalmaini tut ei suudaks ta seda enam teha. Kuid siis viimane selle näda la majandusuudis. Ekspertide järgi on töötajate hulgas, see tähendab nende, kel ikka ameti koht olemas, ette näha palga stagneerimist. Mis tähendab omakorda fakti, et nende töö andjad lihtsalt ei suuda nendele lisapalka anda. See informat sioon on tööturgu konsulteeriva firma Morneau Shepelli käest. Otstarbekas on siin mainida vana kuulsat ütlust – need, kes oskavad tööd teha, teevadki. Need, kes ei oska, konsulteeri vad. Firma järgi 13 protsenti 889-st ettevõttest, keda nad jälgivad, on kinnitanud, et aas tal 2021 külmutatakse palgad praeguseks. Mitte selline tohutu arv, kuid siiski, arvestades, et paljud on pidanud püksirihma koomale tõmbama, avaldab see mõju. Nende hulka kuuluvad muidugi need – nagu lennuliini United piloodid, teisedki suur firmade töölised, kes olid sunni tud vähese reisijate arvu tõttu isegi võtma vastu palga kärpi mist. Küsimuseks – mis meie noortega saab – miinimumpal gaga küll suures Torontos ei saa elukalliduse tõttu tasemel elada. Miinimumpalk – tihti koos joot rahadega, on tööturule astujatel tavaliseks. Kui mitte ka seda häbematust mainida, suurfir made juures nö internina tööta da, palgata. Selleks, et kogemu
mängis, kuid saalis tõusnud elevus ei unune niipea. Kui ovatsioonitorm vaibus, kuulsin üht muusikalembelist tuttavat sosistamas: ,,Issand, see on parem kui Yo-Yo Ma!“ Täpselt sama mõte oli läbinud mu enda pea. See hinnang polnudki ülepakkumine, seda pala esi tades kerkis kunstnik korraks maailma tipptasemele. Kuid ilma tiivustava poolehoiulaen guta (juba enne aplausi) poleks ta sinna jõudnud. Osa kuulsu sest langes meile, kes me saalis viibisime. Ülaltoodu peaks kujukalt selgitama, miks kino teatrit iial välja suretada ei suuda. Filmi tehnika pakub tohutuid või malusi sündmusi reaalsemalt kujutada, kuid teatripubliku kaasaelamisindu need ei asenda. Nüüd natuke selle sillaehita mise varjukülgedest. Tänapäeval on üha enam ja enam hakanud maad võtma tava, et iga muu sik, olgu solist või dirigent, esi neb kontserdi käigus ka sõnalise loengu või koguni loengutesee riaga. Asja mõte on muidugi publikuga parema kontakti loo mine ja enamasti see ka õnnes tub, kuid see on odav saavutus, mis väga tõsise kava puhul
õjub häirivalt. Kiiresti kokku m klopsitud sild on hädaabinõu ja variseb kokku veel enne kui kontsertsaal tühjeneb. Ainult kunsti abil loodud sild valmib aeglaselt, kuid kannab aastaid. Iga tõsine kunstijünger peaks enne lavale astumist endalt kü sima, kumba ta teenib, kas oma muusat või kuulsust ja popu laarsust. Ei ole võimalik teenida korraga kaht isandat. Samm publikule lähemale tähendab sammu kunstist eemale, liigsed sammud muudavad ettekande estraadiliseks. Ei maksa sellest vanamoeli selt karmist hinnangust välja lugeda, et siinkirjutaja estraa dietendusi alahindab. Sugugi mitte. Hea meelelahutus on iga ti teretulnud ja nauditav. Ei saa ka öelda, et see peaks tõsisest kunstist hermeetiliselt eraldatud olema. Nende kahe piir on küllaltki hägune ja vahel läheb vaja ülihead vaistu, et sellel piiril komistamata žongleerida. Aga publikut vajavad mõle mad ja moodne tehnoloogia on suuteline pakkuma vaid viletsat aseainet. Seepärast – värise, viirus, inimsuhetest hoolijad kuulutavad sulle sõja! EERIK PURJE
Eesti perekond aegade keerises
tel abielu tähendanud täiesti üheselt mõistetavalt „mehe ja naise perekondlikku liitu ning kooselu“ (EKSS); kauges mine vikus määratu kohaselt tuleb Harri Kivilo planeedil Maa elu põlvest-põlve Elu planeedil Maa on üha edasi anda ning selleks on kõik kiiremini muutumas: eilsed inimesed sündinud osa meeste mõtlemised ja tegemised on na ja osa naistena; mõlemal lii isegi mõne riigi elulaadi gil on, vaatamata iseloomude, saanud hakata teistsuguseks tunnete ja teistele erinevustele, kujundama. Eesti kombetali täiesti ühesugused elu edasiand tused ja seadused on aga igati miseks vajalikud kehaosad ja ka olnud ja on praegugi koos instinktiivne tung neid keha kõlas kodanike enamuse soo osasid koos kasutada. videga; nende muutmist vä Inimesed võivad tahta sündi hemuste tahtmiste kohaseks ei misega saadud instinktiivseid saa õigustatuks pidada, kui tunge eirates hakata sama soo need tahtmised on vastuolus lise isendiga kooselamist oma elu edasi kestmisega planeedil tunnetele sobivamaks pidama, Maa. kuid seda seksuaalvähemuse Põhiseaduse §27 sätestab, et liikmete kooselu ei saa abieluks „Perekond rahva püsimise ja ega perekonna loomise aluseks kasvamise ning ühiskonna pidada. Eesti põhiseaduse §12 alusena on riigi kaitse all“ ning keelab mis-iganes asjaolude „Abikaasad on võrdõiguslikud“. tõttu diskrimineerimise. Senini Selle põhiseaduse sätte tähen pole Eesti avalikul meedial ol dust pole paljud isikud osanud nud vaja kirjeldada, et §12 vas mõista, sest nad pole tajunud, taselt on rikutud märgatavalt et: eesti keeles on sajandite kes seksuaalvähemuste õigust olla erandlik. Põhiseaduses pole aga ainsatki sätet, mis kohustaks si saada. Ehitusbuum või mitte, riigivõimu seksuaalvähemuste tide soovi kohaselt eirama see on kasuks vähestele. Riigi juh põhiseaduse §27 määratut. abirahadele ei saa loota. Õieti Seega ei ole riik kohustatud kunagi mitte, kuna majandus seksuaalvähemuste organisat spetsialistid pahatihti alati, oma sioonide tegevust toetama ja roosat karva prillidega eeldavad, r ahastama. et iga olukord on ajutine, et mõõnale järgneb tõus ja jõukus. Kahju, aga nii on praeguses olukorras, kui kellelgi pole sel get tulevikuplaani. Ja ehitusbuu mi hea näitaja on vaid üks üksiknumbrid on müügil helge kiir tumedas taevas. Kuna Torontos: on, kes neid kalleid maju suu dab osta. Isegi enne eriolukorda • Toronto Eesti Maja kontoris oli see keskmise palgaga ini (958 Broadview Ave) mesele utoopiline unistus. • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
TÕNU NAELAPEA
