16
EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022
Nr. 39
Olulised lood noortelt noortele Elin Toona raamat pagulusest sai näidendiks Alljärgnev on 19. septembril Tallinnas peetud suurpõgene mise teabepäeva ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ kir jelduse jätk. Eelmises lehe numbris oli ära toodud Riigi kogu konverentsisaalis peetud rahvusvahelise konverentsi „Suurpõgenemine 1944 ja meie“ kirjeldus. Kell 17 järg
Elin Toona teose ,,Pagulusse“ põhjal näidendi kirjutanud Loone Ots. Foto: Adelle Ader
nes suurpõgenemise teabe tahvli avamine Rootsi-Mihkli kiriku kõrval ning siis siirduti ,,põranda-alusele“ üritusele Rootsi-Mihkli kiriku Püha Olavi saali. Nii lausus naljata des koguduse õpetaja Patrik Göransson. Saal asub kiriku keldris. Mälestustahvel ei ole Rüütli tänava ääres, vaid tuleb astuda läbi parkla Niguliste ja RootsiMihkli kiriku (ja ka 350-aastase Kelchi pärna) vahelisele alale. Teabetahvli õnnistas Haapsalu Püha Johannese koguduse õpe taja piiskop Tiit Salumäe, kelle pere oli valmistunud minekuks üle vee, kuid tema õde jäi pala vikku ning pere jäi koju. Tahvli eest, mille sarnane asub ka Puise rannas, oleme tänu võlgu Eesti Memento Liidule ja ÜEKNile, mille esimees Aho Rebas tahvli juures ka sõna võttis. Mõlema teabetahvli juures on ka mälestusmärk: Puise ninal mere poole vaatava põgeneva ema ja lapse kujud (skulptor Aivar Simson) ning Tallinnas noor pärnapuu ja mälestuskivi, millel kirjas ,,Minna ei taha kuid jääda ei saa. Paadi põge nike mälestuseks.“ ning selle all rootsi keeles Till båtflyktingars minne. Kivi paigaldasid Ees ti rootslaste Kultuuriomavalitsus koos Tallinna Rootsi-Mihkli
Noort Elinit (Mia Karen Põldre) kiusatakse. Põgenemisjärgselt Saksamaal öeldi eestlastele pahatihti verdammte Ausländer, neetud välismaalased. Eakaaslased nimetasid Elin Toonat tihti ka venelaseks, ,,Ütlesid, et ma olen kuradi pruut ja vene emis“ /.../ ,,Keegi ei taha siin venelane olla!“. Inglismaal lastekodus öeldi Elinile aga hoopis German!. Kuna näidendiproovid alles algasid uuel kooliaastal, kasutasid näitle jad tekstituge. Foto: Adelle Ader
Kristi Allpere ja Aho Rebas pagulusse 1944 põgenemise mälestuskivi juures. Foto: Maarja Lõhmus
Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida 19. sep tembril etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Mängis Tallinna 32. Keskkoolis tegutsev KOKK teatritrupp. Esireas vasakult Elin Toona ema Liki (Enno) Toonat kehastanud Arabel Riigor, Elin suurena – Gerda Sepp, suurpõgenemise teabepäevade käivitaja ja eestvedaja Iivi Zajedova, kirjanik Elin Toona Gottschalk, noor Elin – Mia Karen Põldre ja Elini vanaema Ella Enno – Marta Emilie Vurma. Foto: Adelle Ader
kiriku kogudusega aastal 2019. Mälestuskivi ette asetati mäles tuskimp ÜEKN lindiga. Eeskava avas kaks ,,Estonian folks“ tantuspaari kauni rahva tantsuga, täpsemini ,,dramati seering pihlapuu koduigatsu sest“. ,,Estonian Folks on 2016. aastal Londonis, Inglismaal kokku tulnud rahvatantsuhu vilised väliseestlased. Eesmärk on luua side Eesti ja väliseest laste vahel läbi rahvatantsu ja folkloorsete tegevuste, pakkudes tuge ja luues sõprussidemeid. Täna tegutseb Estonian Folks mitmel rindel, ning regulaarselt käiakse koos tantsimas ka Eestis, Tallinnas,“ on kirjas grupi Facebooki lehel (Estonian Folks International MTÜ). Kultuuriloolane ja kirjanik, peamiselt näitekirjanik Loone Ots on loonud 45 näidendit, 8 muusikateatri libretot, filmist senaariume, aimeraamatuid ja proosat. Paljud neist käsitlevad kultuurilugu ja ajalugu üldiselt ning pagulasteema on talle sü dameasi. Ta kirjeldas rahva ette astudes Elin Toona teost ,,Pa gulusse“: ,,See on hea raamat, sugestiivne raamat ja julm raamat.“ Ta väitis, et Elini raa matu igast osast saaks lausa mitu näidendit ning antud tükk ongi Otsa ja lavastaja Eva Kalbuse koostöös sündinud kol mas põgenemis- ja pagulustee maline näidend. 2020. a. 1944. a. suurpõge nemise mälestuspäeval esitasid Tallinna 32. Keskkooli teatri õpilased Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis VABAMU näidendi ,,Üle seitsme mere“, mille Loone Ots kirjutas Tiit Lääne ja Enn Halliku välis eestlastelt kogutud memuaaride põhjal. Eelmisel aastal samas kohas, ikka septembris, mängiti ,,Kutsumata külalised“ Volde mar Mettuse mälestusteose alu sel. Selleks ajaks oli näitlejate grupp kasvanud ja nimeks saanud KOKK teatrigrupp. ,,Siis panime üheks lavastuseks kokku mõlemad näidendid ja siis nimetasime selle kokku ,,Suur minek“. Sisuliselt koos
nes see kahest näidendist,“ sel gitas lavastaja Eva Kalbus. Kevadel mängiti seda Tallinnas, Türil, Kolgakülas, Tartus, Palm ses ja Stockholmis. KOKK teatritrupp tegutseb Tallinna 32. Keskkoolis ning nende ridades on õpilased Tallinna 32. Keskkoolist, aga ka Tallinna Saksa Gümnaasumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Rocca al Mare Koolist. 19. septembri õhtul oli teatri ühendus koos käinud harju tamas vaid mõned nädalad ja seetõttu lugesid peaosatäitjad teksti veel vihikutest maha. Näidendit alles lihvitakse, seega oli väga südantsoojendav, et siiski söandati rahva ette – ja peategelase enda Elin Toona ja tema poja Rein Gottschalki ette sellega suurpõgenemise mäles tuspäeval üles astuda. Andekad noored, haarav tegevus ja tabav, hingeminev tekst ning Jana Volke kostüümid – enamat tollel publikul vaja ei olnud. Imetlus ja lootus tuleviku soori tusteks ning menuks oli kind lustatud. Tulevik tõotab viia noored noorte juurde, suisa koolimaja desse, ajalootundidesse üle Eesti, kiskuma õpilasi maailma, millest nad seni küllap midagi ei tea, ega kujuta ettegi. See kirjutas ette ka näidendi pikkuse – ettekanne peab mahtuma ühe koolitunni ehk 45 minuti sisse. Ning Eesti Draamateatrisse tuleb Loone Otsa sõnul ka täispikk dramatiseering. Etenduse lõppedes ütles ilm selgelt liigutatud kirjanik Elin Toona, et ta oleks justkui viibi nud unenäos. ,,Vaatasin oma elu nagu vitriinis, nagu suletud vitriinis, kust välja ei saa.“ Ta rõõmustas, et endine siinne mõttelaad on nüüdseks purusta tud. „Need noored näitlejad saa vad kindlasti kunagi kuulsaks,“ muheles Toona ajaleht ,,Lääne Elule“ antud intervjuus. Sama ajakirjaniku, Andra Kirna küsimusele ,,Miks on Eestis paguluse teemad nii olu lised?“ vastas möödunud näda lal Loone Ots: ,,Need on meie
Nüüd saab minna mälestama 1944. a. suurpõgenemise üle elanud või selle käigus hukkunud inimesi Tallinna vanalinnas Root si-Mihkli kiriku ja Niguliste kiriku vahelisel platsil Rüütli tänaval. Kivil on kirjas: Minna ei taha kuid jääda ei saa. Paadipõgenike mälestuseks. Selle all on rootsi keeles till båtflyktingars minne ning ees esimene mälestuskimp ÜEKN lindiga. Kivi paigaldasid Eestirootslaste Kultuuriomavalit sus koos Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kogudusega. Mälestuskivi on suunaga läände; selle tagant, Harju tänava majade kohalt pais tab sügisene hommikupäike. Kivi taga on suviti pargiala, millest talvel saab uisuväli. Foto: Riina Kindlam
ühised lood, siia jääjad ja siit minema sunnitud on üks rah vustervik. Nüüd, Ukraina sünd muste valgel, Venemaa ja lääne suure vastasseisu ajal, on 1944. aasta põgenemine korraga rõhu valt aktuaalne. Nii ukrainlaste kui ka eestlaste põgenemised on ehmatavalt sarnased. Loodan väga, et nüüd arenevad asjad teisiti. Et ukrainlased ei pea jääma pagulasteks, vaid saavad võimalikult ruttu koju tagasi.“ Ja et meie väike rahvas teaks alati, millest nad on läbi tulnud, nii halvast kui heast. RIINA KINDLAM, Tallinn
