Eesti Elu / Estonian Life No. 40 | October 8, 2021

This newspaper was mailed on Friday, October 8, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 40, 2021

Reedel, 8. oktoobril — Friday, October 8

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Epp Mäe võitis maadluse MM-il hõbemedali

Hea tahte saadik Edith Kotka-Nyman sai Rakveres mälestusmärgi Möödunud pühapäeval, 3. oktoobril toimus Rakveres üritus, mis on seotud nii 1944. a Eestist põgenemisega kui ka pärast Eesti iseseisvuse taasta­ mist alanud uute sidemete loomisega riikide ja linnade vahel.

Pikk tänav 22 väljakul avati linna aukodaniku Edith KotkaNymani skulptuur. Edith KotkaNyman (4.305.1932 Tallinn -7.07.2017 Stockholm) oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste tihedate ja viljakate koostöösidemete loomisesse pärast Eesti taasiseseisvumist.

Ta õpetas eesti keelt ning ­tutvustas Eesti ja Rakvere kul­ tuuri- ja ajalugu. Rakvere linna aukodaniku tiitel omistati Edith Kotka-Nymanile 1998. aastal.

Skulptuuri avamisele oli Rootsist saabunud suur delegat­ sioon, kus olid esindatud nii Rakvere sõpruslinna Sigtuna ­esindajad kui Edithi sugulased, nende seas Edith Kotka-Nymani lapsed Helle, Katrin ja Hendrik.

Rakvere linnavolikogu esi­ mees Mihkel Juhkami ütles, et linnal on hea komme tunnusta­ da neid inimesi, kes on linna jaoks midagi suurt korda saat­ ­ nud. „Rakvere linnas on paar suurkuju, kes ei ela enam siin linnas, kuid kes veetsid siin lapsepõlve ja noorusaastad. Üks neist oli Arvo Pärt ja teine Edith Kotka-Nyman.“ Edith Kotka-Nymani kolm last, Hendrik, Katrin ja Helle lasid kõneleda emal. „Oleme leidnud ema majas palju fotosid

ja dokumente, teiste seas ka ühe kirjandi, mille ema kirjutas 12aastasena rootsi keeles, Root­ si koolis, umbes aasta pärast Rootsisse tulekut,“ rääkisid nad.

Kirjandis meenutas väike Edith kolm päeva ja kaks ööd kestnud põgenemist üle tormise mere ülerahvastatud ja kipaka laeva­ ga, rannal järele lehvitavaid ja nutvaid inimesi, tekirullidesse peidetud noori mehi ja poisse. „Varahommikul, kui avamerele jõudsime, heisati Eesti sini­ mustvalge lipp. Lipp, mis viimased neli aastat oli keelatud olnud. Selle lipu all sõitsime tundmatusse. Seda päeva ma ei unusta kunagi. See päev, kui oma armastatud Eestit viimane kord nägin,“ kirjutas ta toona.

28. septembril 1944 jõudsid nad Rootsi, mis tundus neile muinasjutumaana. Rootsi jäi Edith jäi elama 73 aastaks. Ta pidi 31 aastat ootama, enne kui sai oma armastatud Eestimaad jälle näha. Alles 1975. aastal sõideti terve perega Eestisse.

Laste sõnul on Eesti ja Rakvere alati olnud Edithi ja nende sü­ dame lähedal. „See, et Edith nüüd igaveseks ajaks Eestisse jõuab, on nii fantastiline meile.

Me tuleme teda tihti vaatama,“ lubasid Edithi lapsed.

Edith Kotka-Nymani skulp­ tuuri autoriks on Gea Sibola Hansen, kellel on südamlik ­traditsioon panna igasse valmi­ vasse teosesse kaasa väike luuletus. Seekordse luuletuse kandis ette Rakvere Teatri näitleja Toomas Suuman.

Skulptuuri arhitektiks on Mai Šein. (VT/Rakvere linn/EE)

Mälestuspingi juures on pildistatud Edith Kotka-Nymani tütar Katrin Nyman Metcalf koos poja ja tütrega.

Üksiknumbri hind: $4.00

Edith Kotka-Nymani skulptuuri autor on Gea Sibola Hansen ja arhitekt Mai Šein.

Leedu-Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamine Ottawas Ülle Baum, Ottawa ,,Celebrating the restoration of Lithuania – Canada diplomatic relations: cultural journey“ – sellise üritusega tähistas Lee­ du suursaatkond Ottawas 1. oktoobril Kanada Rahvusliku Kunstimuuseumi suures audi­ tooriumis Leedu – Kanada diplomaatiliste suhete taasta­ mise 30. aastapäeva, mis oli sel suvel 26. augustil.

Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius tervitas oma avakõnes kõiki kutsutud külalisi ja liitis saalis Leedu ja Kanada inimesed ning kultuuri telesilla abil kokku. Saalis viibijate hul­ gas olid ka esindajad Leedu ja Kanada välisministeeriumist, Eesti ja Läti suursaadikud Toomas Lukk ja Karlis Eihen­ baums abikaasadega ning ka teised diplomaadid Balti riiki­ dest. Samuti olid kohal Leedu diasporaa esindajad ja külali­ s­ esinejad Leedust ning Otta­wast.

Kohal olid Global Affairs Canada’st Robert R.A. Fry, Director General Bureau of European Affairs (EUD) ja Antoine Pouliot, Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania.

Kanada välisminister Marc Garneau saatis oma tervituse koosviibijatele video teel ja märkis ära aastatepikkust koos­

Norra pealinnas Oslos toimu­ vatel maadluse maailma­ meistri­ õistlustel jõudis Eesti võistleja, 29- aastane Epp Mäe naiste raskekaalus finaali.

Kolmapäeva õhtul kohtus Mäe finaalis Tokyo olümpial hõbemedali võitnud Adeline Maria Grayga ja pidi lõpuks tunnistama ameeriklanna 4:7 paremust.

Epp Mäe läks kohtumist Gray vastu 4:0 juhtima. Kolm minutit enne lõppu vähendas Gray vahe 4:2 seisule ning jät­ kas domineerimist ja suure­ pärase viimase minutiga võttis lõpuks 4:7 võidu.

Epp Mäe sai maadluse MMilt hõbemedali. Mäe võitis käe­ soleva aasta alguses Vars­ savis toimunud võistlustel Euroopa meistritiitli ning on teeninud MM-ilt 2015. ja 2019. aastal pronksmedalid.

Adelina Maria Gray on võit­ nud maadluse MM-ilt kuld­ medali ka 2019. aastal. (ERR/EE)

tööd ja sõprust Kanada ja Leedu riigi vahel.

Leedust kohale saabunud välisministri abi dr. Mantas Adomėnas esines päevakohase kõnega, milles ta rõhutas, et ,,Canada did not recognise the Soviet occupation of Lithuania – as well as other Baltic states – through the dark decades of the Cold War. This required a lot of faith in our future.

Canada was also the first

Foto: ERR

(Järgneb lk. 11)

Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk, Leedu suursaadiku abikaasa Dorota Skusevičiene, Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk National Gallery of Canada auditooriumis 1. oktoobril Leedu suursaatkonna üritusel, tähistamaks Leedu ja Kanada diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

Eesti ostab 290-kilomeetrise laskeulatusega rannakaitseraketid

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kahe Michaeli saaga Lõpuks ometi. Kanadalased Michael Spavor ja Michael Kovrig on vabad, tagasi Vahtralehemaal. Nende võltsitud vangistamine Hiinas, trellide taga olek peaaegu kolmeks aastaks oli reaktsioon sellele, et kanadalased arreteerisid, ameeriklaste palvel, hiidtelekommunikatsioonifirma Huawei majandusdirektori Meng Wanzhou Vancouveri lennuväljal. Meng aga elas oma luksus­ kodus seal linnas, koduse aresti all küll, samal ajal kui kaks Michaelit olid trellide taga.

Kui Meng vältis USAsse minekut, kuna teda süüdistati USA majandussanktsioonide Iraani vastu murdmises, tehes seal äri, siis Michaelite vastu ei esitatud enam kui poolteist aastat ühtegi süüdistust. Ja siis olid need absurdsed. Peking väitis, et nad olid spioonid. Üks neist oli ärimees, teine diplomaat, ajutiselt ametist eemal. Neid pandi kartsa karistusena, näidates kuivõrd geopolii­ tiline diplomaatia on ebavõrdne. Kanada võimetus oma kodanikke vabastada kinnitas samuti, kuivõrd võimas Puna-Hiina on.

Arestid näitasid väga maailma majanduse tipus olevat kommunistlikku suhtumist. Ei mingit demokraatiat seal, ei mingit ausat käitumist.

Kanadalaste eksisamm oli selles, et nad ei osanud arvata, et USA palvele vastu tulles asuks Peking Kanada kodanike inim­ õigusi julmalt rikkuma, põhjendamatute arestidega. Liberaalide valitsus ei suutnud diplomaatia läbi Michaeleid vabastada. Ainult Mengi vabastamine oleks seda taganud, mille vastu muidugi olid ameeriklased. Teisisõnu oldi siin riigis kruustangide vahel.

Aga jõuti lõpuks USAs kokkuleppele Mengi ja Hiinaga. Kõik saladuskatte all, milleni ja kuidas. Näidates taas nende kahe suurriigi absoluutset võimu maailmalaval. Meng olevat kriminaalsüüdistusi eitanud, trahvi ei maksnud, aga nõustus mõne kinnitamata allegatsiooniga.

Pikemas analüüsis, mis ilmus pühapäeval Toronto Staris, kinnitab ajakirjanik Tonda MacCharles, et jonnakus valitses suur­ riikides. Mida näitab ilmekalt see, et spionaaži süüdistustega oodati nii kaua - 557 päeva.

Kui Mengi vastu olid tõsised süüdistused kriminaalselt esitatud, siis kahele Michaelile alul mitte. Olid etturid geopoliitilise diplomaatia malelaual. Pinged Kanada ja Hiina vahel on ikka tera­vad.

Michaelid kaotasid Pekingi reaktsiooni tõttu olulise osa oma elust. Nende perekonnad samuti. Nende saaga on õnneks üle elatud, siin riigis on mitmed rõõmustanud. Kanadas oldi Mengiga inimlikud, Hiinas Michaelitega mitte. Et julm kommunism elab ja vohab, on oluline osa sellest kurvast loost.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal sõlmis Eesti lepin­ gu ettevõttega Proteus Advanced Systems laevatõrje raketisüsteemide Blue Spear 5G SSM soetamiseks.

Laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM on mo­ biilne täppisrelv, mis on võime­ line töötama iga ilmaga nii päeval kui öösel ning võimal­ dab horisonditaguste, liikuvate ja statsionaarsete merel asuvate sihtmärkide tabamist.

Relva maksimaalne laskeula­ tus on 290 kilomeetrit. Relv ­kasutab sihtmärgi otsinguks ak­ tiivset radarsensorit, täpset navi­ geerimist ja robustset sidesüs­ teemi, mis on immuunne elekt­ roonilise võitluse vahenditele.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul jõuavad esimesed süstee­ mid Eestisse kohale 2023. aasta lõpuks. Leping sõlmiti opt­ siooni­ga, mis võimaldab tulevi­ kus relvasüsteeme juurde hanki­ da.

Tegemist on kaasaegseima mobiilse laevatõrje raketisüs­ teemiga, mis katab ära kogu Eesti ranniku. Laevatõrje rake­ tisüsteemi hankimine koos suvel soetatud meremiinidega ­ loovad tervikliku rannikukaitse komplekslahenduse.

Laevatõrje raketid hangitakse ettevõttelt Proteus Advanced Systems, mis on Iisraeli päritolu Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri päritolu ST Engineering Land Systems’i (ST) ühisettevõte. (PM/EE)

President Kaljulaid tegi oma ametiaja lõpul ringsõidu Eestis President Kersti Kaljulaid tegi ametiaja viimasel nädalal neljapäevase Eesti ringsõidu, kohtudes kohaliku elu eestve­ dajate ja ettevõtjatega.

Riigipea alustas ringsõitu ­esmaspäeval Ida-Virumaal Nar­ v­as, kus külastas ka Narva piiri­ punkti. Jõhvis külastas ta Viru jalaväepataljoni ja kohtus seal teenivate kaitseväelastega. Ring­ sõit jätkus Mustvees, kust viis ühine rattaretk Kasepääle.

Teisel päeval kohtus presi­ dent Tammistus Agrenska Fondi esindajatega. Luunja Keskkoolis andis Kersti Kaljulaid 11. ja 12. klasside õpilastele ühiskonna­ õpetusetunni.

Tartus külastas riigipea Naiste tugi- ja teabekeskust ning Eesti Spordi- ja Olümpia­ muuseumit, kus andis üle Tokyo olümpiamängudel talle kingitud olümpiatõrviku. Põlvamaal an­ dis Lõuna Pagarid leivanädala puhul presidendile Eesti Leiva­ liidu poolt üle selleaastase uud­ seleiva. Pärast Eesti ühe suure­ ma õuna­kasvataja Halika Õuna­ talu ning puiduettevõtte Astel külastamist kohtus Kersti Kalju­ laid seto kultuuri eestvedajatega Seto­maal Treskis.

Võrumaal kohtus riigipea piirivalvuritega ning paigaldas Eesti-Läti piirile piiriposti Paganamaal Kikkajärve lähistel.

Foto: mil.ee

Vahipataljon tähistas pataljoni tunnuslaulu autori sünniaastapäeva 1. oktoobril mälestasid Vahi­ pataljoni võitlejad Rahumäe kalmistul Viktor Oxfordi, kes kirjutas Eesti kuulsaima mar­ silaulu.

Viktor Oxfordi kuulsa laulu „Jää vabaks, Eesti meri“ sõnade esimene versioon ilmus 1916. a poeemis „Terasori“. 1936. a on nimetatud laul „Vabadus­ hüm­ nina“ kirja pandud raamatus „Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ja ajaviitelaulud“. 1930-ndate teisel poolel sai see marsilaul üheks enimlauldud lauluks Tallinna garnisonis. Üldrahvalikku reper­ tuaari jõudis „Vabadushümn“ pärast okupatsiooni algust 1940. a, uuesti leidis laul laiemat kõlapinda laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal.

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. a Jänedal Pirsu külas.

Koolihariduse omandas Oxford Tallinnas, kuhu asutas peale

sõda omanimelise tükikoja, kus lasi noote trükkida enamik Eesti heliloojaid. Viktor Oxford suri 15. veebruaril 1984. a 90-aasta­ selt ja on maetud Rahumäe kal­ mistule tema ristiisa perekond Sepa viimsesse puhkepaika.

2004. aasta 1. oktoobril püstitas Vahipataljon Oxfordi kalmule korjanduse abiga soetatud hauakivi.

Vahipataljon kuulub sõja­väe­ politsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolit­ seiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine. Vahi­ pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ameti­ ruume auvahtkonnaga. Sellega seoses erineb vahipataljoni aja­ teenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna va­ hipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.

Samuti külastas riigipea Valga Põhikooli, mis sai 2021. a ­kiusuennetaja kooli tiitli.

Eesti ID-kaardiga ei pääse enam Ühendkuningriiki

Abja-Paluojal kohtus presi­ dent selleaastase soome-ugri kultuuripealinna eestvedajatega ning Viljandimaal tegutsevate Nordmeli mesinikega ja Pärnus vaatas Endla Teatri etendust „Must Lind“.

Viimast päeva alustas p­resident Rapla maakonnas, külas­ta­des Järvakandi klaasi­ toot­mis­ettevõtet O-I Production Estonia ning Kohilas asuvat ­masi­na­ehi­tuslike teraskonstrukt­ sioonide valmistamise ettevõtet Contractor. Harjumaal külastas president ettevõtet Santa Maria, Keila Korvpallikooli ja Keila Rukkilille lasteaeda, mis sai selle aasta kevadel Rohelise Kooli lipu. (Allikas: VPK)

Tapal ehitatakse autode rehviplokkidest teed Tapal peaks valmima järgmise aasta juunis Läpi-Ojaküla teel esimene rehviplokkidest tee, millega proovitakse lahendada vanade rehvide käitlemise prob­ leemi. Mujal maailmas, näiteks Soomes, Rootsis, Ühendkuning­ riigis ja Ameerika Ühendrii­ kides, on seda tehnoloogiat kasutatud juba ligi paarküm­ mend aastat. (PM/EE)

(KVPST/EE)

Seoses Brexiti jõustumisega ei saa alates oktoobrikuust Ühendkuningriiki siseneda enam Eesti ID-kaardiga.

Erandina on pärast 1. oktoob­ rit 2021 lubatud IDkaardiga Ühendkuningriiki sise­ neda seal ametlikult elavatel Eesti kodanikel. Tõrgete välti­ miseks tuleks suhelda reisitee­ nuse pakkujaga ja täpsustada, kas ID-kaardiga võimaldatakse lennule minna ning milliseid lisadokumente sealjuures esi­ ­ tada tuleb.

Välisministeerium soovitab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel reisijatel tutvuda ka tollieeskirjadega, kuna teatud kaupade või isiklike asjade sissetoomisele on kehtestatud ­ erinõuded ning kaupa võib olla vajalik tollis deklareerida.

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesrii­ kidesse saavad Eesti kodanikud siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alu­ sel. Lisaks on Eesti kodanikel lubatud ID-kaardi alusel sisene­ da ka Albaaniasse, Bosnia ja Hertsegoviinasse, Gruusiasse, Moldovasse, Montenegrosse, Kosovosse, Põhja-Makedoo­ niasse ja Serbiasse. Väljaspool Euroopat reisides on reisidoku­ mendiks pass. (ERR/EE)

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kolmapäeval teatasid Kanada peaminister Justin Trudeau ja asepeaminister Chrystia Freeland kohustusliku vakt­ sineerimise kehtestamisest föderaaltöötajaile, samuti rongi- ja lennureisijaile. Üle Kanada oli CTV Vaccination Tracker’ andmetel kolmapäevase seisuga elanik­ konnast vanuses 12+ vaktsinee­ ritud vähemalt ühe doosiga 87,6%, kahe doosiga 81,3%.

Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore teatas teisipäeval, et provints hakkab ­ pakkuma COVID-19 kiirteste mõnedele koolidele ja lasteasu­ tustele, et tagada koolides toi­ muvat õppimist ning vältida koolide sulgemisi nii palju kui võimalik. See toimub koostöös kohalike terviseametitega, ba­ seerudes mitmetel faktoritel nagu viiruse levik piirkonnas, vaktsineerimise näitajad jm.

Teste antakse vaktsineerimata, asümptomaatilistele lastele, prog­rammis osalemine on vaba­ tahtlik. Dr. Moore märkis, et need kiired antgeeni-testid on veel üheks vahendiks, piiramaks koolidega seotud nakatumisi ja haiguspuhanguid. Umbes 1/5 praegustest aktiivsetest juhtu­ dest provintsis on doktori sõnul

praegu kooliealiste laste seas, kuid viiruse edasikandumine koolides on siiski suhteliselt madal.

Dr. Moore’i sõnul pole laiau­ latuslik regulaarne testimine siiski praktiline – Ontario ­ koolides õpib umbes 2 miljonit õpilast.

Ontario haridusminister Stephen Lecce ütles teisipäeval, et umbes 80% haridustöötajaist on avalikustanud, et nad on täielikult vaktsineeritud, mis on umbes sama vaktsineerimise protsent nagu provintsi üldises selleks sobilikus elanikkonnas.

Eelmisel nädalal teatas Ontario pikaajalise hoolduse ­alane minister Rod Phillips ko­ hustuslikust vaktsineerimisest hooldekodude töötajaile alates 15. novembrist; seni kehtis vaktsineerimise kõrval ka regu­ laarse testimise võimalus. Hool­ dekodudes hakatakse ka läbi viima juhuslikke testimisi täie­ likult vaktsineeritud inimestele, nagu töötajad, elanikud, külas­ tajad.

Ontarios on päevaste uute viirusjuhtude arvud viimasel nädalal olnud järgmised: nelja­ päeval, 30. sept. 647, reedel 668, laupäeval 704, pühapäeval 580, esmaspäeval 511, teisi­

päeval 429, kolmapäeval 476.

Seitsme päeva uute juhtude keskmine oli selleks päevaks ­ 574 (nädal varem 597); testide positiivsusnäitaja 1,7% ning ­aktiivsete juhtude arv provintsis 4579 (madalaim alates 20. ­augustist).

Quebecis teatati teisipäeval 436 uuest viirusjuhust. Inten­ siiv­ ravil oli sel päeval 90 pat­ sienti ja aktiivsete juhtude arv provintsis 5023.

Albertas registreeriti nädala­ vahetuse jooksul 4037 uut vii­ rusjuhtu, aktiivseid juhte pro­ vintsis oli esmaspäeval 20,674, testide positiivsusnäitaja 10,74% ja haiglas intensiivravil 257 pat­ sienti. Provints on jätkuvalt juh­ tival kohal Kanadas nii uute päevaste kui aktiivsete juhtude arvu poolest. Provintsi saabus kaheksa Kanada Kaitsejõudude kriitilise ravi meditsiinitöötajat Ontariost ja Nova Scotiast, abiks leevendama ülekoormust Edmontoni haiglas.

Viiruse neljandat lainet kogeb ka Atlandi-äärne Kanada; suurim juhtude arvu tõus on olnud New Brunswickis, kus ­ teatati uutest piirangutest.

Nobeli kirjanduspreemia läks Tansaania kirjanikule

kontinentide vahelisse lõhesse.

NATO saatis välja kaheksa Venemaa esinduse töötajat

Tänavuseks Nobeli kirjandus­ preemia laureaadiks kuulutas Rootsi akadeemia 72-aastase Suurbritannias elava ja ing­ lise keeles kirjutava tansaania romaanikirjaniku Abdulrazak Gurnahi. Nobeli kirjandus­ auhinnaga kaasneb kümne miljoni rootsi krooni (u 985 000 euro) suurune rahaline preemia.

Rootsi Akadeemia tõstis Nobeli kirjanduspreemiat mää­ rates esile kirjaniku kompromis­ situt ja kaastundlikku lähene­ misviisi kolonialismi mõjudele ning nende põgenike saatusele, kes on langenud kultuuride ja

Abdulrazak Gurnah sündis 1948. aastal Zanzibaris. 1968. aastal läks ta õppima Suur­ britanniasse Canterbury Christ Church ülikooli. Praegu elab ta Lõuna-Inglismaa rannikulinnas Brightonis.

Ta on seni avaldanud kümme romaani ja jutukogu, millest tuntuimad on ,,Paradise“ (1994), mis jõudis nii Bookeri kirjandusauhinna kui ka White­ breadi kirjandusauhinna lühi­ nimekirja; ,,By the Sea“ (2001), mis jõudis Bookeri pikka nime­ kirja ja Los Angeles Times Book Awardi lühinimekirja; ning ,,Desertion“, mis nimetati Commonwealth Writers Prize’i lühinimekirja.

Eesti keelde tema teoseid seni tõlgitud ei ole. (PM/EE)

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

NATO teatas kolmapäeval, et saatis välja kaheksa Venemaa esinduse töötajat. Alliansi teatel oli tegemist luurajatega.

NATO teatas ka, et vähendas Venemaa esinduses töötajate arvu 10 inimeseni, vahendas Helsingin Sanomat.

Venemaa delegatsiooni liik­ mete väljasaatmist seoses väide­ tava luuramisega kommenteeris neljapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg ,,Otsus võtta kaheksalt Venemaa NATO delegatsiooni liikmelt akrediteering tehti, tuginedes luureandmetele, sest nad olid deklareerimata Vene luuretöötajad. Me oleme näinud

Eesti Abistamiskomitee Kanadas peakoosolek Eesti Abistamiskomitee Kana­ das korraline aastapeakoo­ solek leidis aset kolmapäeval, 29. septembril. Covid 19-ga seostuvate piirangute tõttu viidi koosolek läbi Zoomi vahendusel. Ettenähtud kel­ laajaks oli registreerinud 32 hääleõiguslikku liiget, mis moodustas vajaliku kvoorumi.

E-posti teel antud volituse kaudu liitusid neile 17 liiget.

Koosoleku avas esinaine Piret Komi, kes palus juhatajaks abiesimehe Allan Meiusi. Juha­ taja teatas, et praegusest juha­ tusest langevad mandaadi lõp­ pemise tõttu välja kolm liiget, kelle asemele tuleb valida uued.

Neist kaks – Linda Laikve ja Tiina Tamm – nõustusid uuesti kandideerima, Marju Säägi loo­ bus. Juhataja ettepanekul aval­ dati Marju Säägile tänu pi­ kaaegse tegevuse eest juhatuse liikmena. Mäles­tati lahkunud li­ iget dr Jaan Roosi.

Välisrevident Glenn Dennis esitas majandusaruande, mis koosolijate poolt kinnitati.

Juhatuse ettepanekul kinnitati Glenn Dennis ametisse ka järg­ miseks tegevusaastaks. Aastane liikmemaks $10.00 otsustati Tutvu • Loe • Kommenteeri Venemaa pahatahtliku tegevuse hoogustumist, vähemalt Euroo­ pas, ja peame seega tegutsema,“ ütles Stoltenberg.

Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško süüdistas NATO-t kahepalgelisuses. ,,NATO juhid rääkisid teisi­

­jätta samaks.

Uuteks juhatusliikmekandi­ daatideks olid andnud nõusole­ku Pia Hess ja Epp Aruja. Nii nen­ dele kui ka uuesti kandideeri­ vatele anti võimalus tutvustada ennast ja oma nägemust EAK tegevusest ja eesmärkidest.

Kuna hääletamine toimus elektrooniliselt, siis ei olnud valimise tulemused koheselt kät­tesaadavad. Tänaseks on need selgunud. Uus juhatus asub ametisse järgmises koos­ seisus: endisest juhatusest jätka­ vad Allan Eistrat, Piret Komi, Allan Meiusi, Anne-Mai Pedel, Kristiina Soolepp, Kristiina Valter, tagasi valituna Tiina Tamm ning uute juhatuse liik­ metena Epp Aruja ja Pia Hess.

Juhatusliikme asemikuks jäi Linda Laikve. Lähipäevil jagab uus juhatus ametid.

Ehatare elu ja tegevuse üm­ ber oli elavat arutelu ja emot­ sionaalseid sõnavõtte. Elanike keskmine vanus on 96 eluaastat.

Teenistujaile pandi südamele osutada neile nii palju tähele­ panu kui iganes võimalik.

Koosoleku juhataja rõhutas ka vabatahtlike vajadust. Täielikult vaktsineerituil on võimalik Eha­ taret külastada, distantsiline piirang on endiselt kehtiv.

Ehatare tegevjuhi positsioon on hetkel vakantne, kuid EAK esi­ naise teatel on sobiv kandidaat leitud. Jääb loota, et temaga lähiajal ka tööleping sõlmitakse.

EERIK PURJE

www.eestielu.ca

päeval, et Venemaaga on vaja suhteid deeskaleerida. Samuti rääkisid nad dialoogi jätkami­ sest Venemaa-NATO nõukogu raames. Kui keegi varem uskus nende avalduste siirust, siis täna neid enam ei ole,“ ütles Gruško.

(ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

Annetajate tutvustus: Tõnu ja Anne Altosaar perega Altosaarte Eestist põgenemise lugu sai alguse 1944.aastal.

Tallinna pommitamise ajal põgenesid Ats ja Ella Altosaar koos pisipoja Tõnuga inimesi täistuubitud laeval üle mere Rootsi. Sel keerulisel momendil ei osanud nad hetkekski aimata, et nende eestluse vaim saab ­aastaid hiljem ühel päeval edasi elama, toetades Eesti kogukon­ na helget tulevikku Kanada KESKUSes. Kõresaarte Eestist põgene­ mise lugu sai alguse samuti 1944. aastal, kuid neil oli suund Saksamaale. Mõned kuud ­hiljem Geislingenis, Viktor Kõresaar otsis põgenikelaagrist, kuhu Eestist oli Nõukogude Liidu sissetungi tõttu põge­ nenud tuhandeid eestlasi, meeleheitlikult taga oma armas­ tatud neiut Maimut. Saatus oli nende poolt, nad kohtusid ja a biellusid kohe sealsamas ­ Geislingeni laagris. Mõni aasta hiljem sündis Kõresaartele pisitütar Anne.

Nagu paljud kodumaalt põ­ genenud eestlased, asusid ka Altosaarte ja Kõresaarte pered lõpuks elama Kanadasse, kus nad alustasid Ontarios uue elu loomist.

Altosaarte pere asus nüüd, pärast nelja-aastat Rootsis viibi­ mist, elama St. Catherines’i kanti talusse, tänu vanatädi sponsorlusele.

Viktor Kõresaar pidi aga tu­ lema Kanadasse esmalt üksinda, kuna pidi tõestama uuele riigile, et suudab kindlustada perele hea alguse uuel maal. Seniks pidi ta jätma üksi oma abikaasa ja väikese beebitüdruku. Pool­ teist aastat hiljem tulid ka Maimu ja pisike Anne Kana­ dasse Viktorile järgi. Pere alus­ tas taas ühist elu Thunder Bays, kuhu Kanada valitsus Viktori ja Maimu puidutööstuse töölistena lähetas.

Kahe sarnase saatusega eesti perede vanemad töötasid järje­ kindlalt. Sarnaselt teiste põge­ nenud eestlastega, leidsid nad endas veel energiat juhtida ning osaleda eesti kogukonna kultuu­ ritegevustes. Tallinnast vanema­ tega põgenemisteed alustanud Tõnu Altosaarele sündis väike­ vend Tom ning Anne Kõresaar sai venna Andruse. Uus eest­ laste generatsioon omandas uuel kodumaal kasvades kõrghari­ duse inglise keeles. Samaaegselt hoidsid nad Eesti keelt ja päran­ dit, mida vanemad olid süstinud oma kasvatusega neisse hällist saati.

Tõnu Altosaar ja Anne Kõresaar lõpetasid mõlemad Toronto Ülikooli – Tõnu arhi­ tektuuri erialal ja Anne psüh­ holoogia erialal, lisaks omandas Anne arstikraadi McMasteri Ülikoolis.

Tõnu on Torontos asuva tuntud arhitektuurifirma B+H ­ Architects partner. Ettevõtte peakontor asub Torontos, kuid selle harukontorites üle maail­ ma töötab kokku üle 450ne inimese. Anne spetsialiseerus laste meditsiini erialale Mc­ Master Ülikoolis ning jätkas

oma erialast tööd Toronto laste­ haiglas.

Kaks ‘saart’ kohtusid Metsaülikoolis Kiirelt aega edasi kerides jõuame hetke, milles kaks ,,saare“ – Kõresaare ja Altosaare eluteed kohtusid Kotkajärvel Metsaülikooli kul­ tuurilaagris, kus mõlemad olid osa juhtkonnast. Noored alusta­ sid peatselt kooselu, mis tugines Tõnu õitsvale karjäärile ning Anne kandvale rollile nende pereelu juhtimisel ja ühise viie lapse kasvatamisele. Pere laste­ rohkuse järgi hakati neid hüüd­ ma hellitavalt ‘saarestikuks’.

Kui Tõnu ja Anne otsustasid teha Eesti KESKUSele 100 000 dollari suuruse annetuse Kalevi­ poja Laua tasemel, toetas seda otsust terve pere. ,,Oleme oma vanematele väga tänulikud selle eest, et nad olid väga eestimeelsed, meenu­ tab Anne. ,Me rääkisime eesti keelt veel enne kui õppisime rääkima inglise keeles. Eesti­ meelne kasvatus vormis meid tugevalt ja tõi kaasa ka mõnin­ gaid konarusi kooliteed alusta­ misel inglisekeelses Kanada koolis, aga me jõudsime kiiresti teistele järele. Meie vanemad tegid õigesti kui sisendasid meisse oma teadmised kultuu­ rist ja uhkustunde eestluse üle.“ Eesti kogemuse jätkamine ,,Kuigi sündisime väljaspool tugevat Toronto Eesti kogukon­ da, suutsime anda Eesti vaim­ suse edasi oma lastele sarnaselt, nagu meie vanemad andsid seda meile“, räägib Tõnu. ,,Saarestik“ elas Torontos, lapsed osalesid kasvamise ajal mitmesugustes eesti kogukonna tegevustes. ,,Tunneme rõõmu, et kõik lapsed elavad meile lähe­ dal.“, ütleb Anne.

Mikk (53) kolis alles hiljuti koos oma abikaasa Jeni ja poja Aleksiga (12) Barriesse. Kõik teised Tõnu ja Anne lapsed ela­ vad Torontos. Pojal Heikil (51) ja tema naisel Erinil on neli last: Abby (17), Nate (16), Callum (14) ja Ellie (12). Poeg Mark (39) on abielus Heatheriga. Poeg Peter (36) kasvatab koos abikaasa Ericaga pisikest Robertit (3). Tütar Katrinil (32) ja tema abikaasa Michaelil on pisike 18-kuune tütreke Quinn.

Nii tekib küsimus, aga kui­ das eestlust jätkuvalt arendada, alal hoida ja kasvatada?

generatsioon elab kiiret elu, kus mõlemad vanemad käivad iga­ päevaselt tööl.“ Anne nendib, et tema pere on hea näide sellest, kuidas eri­ nevad kultuurid on ühinenud.

Kõikide laste abikaasad on mitte-eestlased, kuid lapsed on sellegipoolest jäänud ühel või teisel moel eesti kultuuri päran­ diga ühendusse.

Mikk on aktiivne skautluses, samamoodi nagu olid tema isa ja vanaisa. Miku poeg Aleks on aga juba neljas generatsioon, kes tegeleb skautlusega. Heiki restaureeris vanu kirikuid Saaremaal. Katrin laulis Eesti Kooli kooriga Laulupeol ja on olnud Ööbiku koori liige. Peter osales Jõekääru suvelaagris ja koos venna Markiga käisid Eestis skautlaagris. Mark teeb ka maitsvat rosoljet ja kringlit.

Kõik lapsed õppisid Toronto Eesti koolis. ,,Nad on kõik nautinud oma külaskäike Eestisse ja eesti keele mõistmist,“ lisab Anne.

Tõnu ja Anne olid pikka aega lootusrikkad, et nende vanemate generatsiooni ehitatud vanast Eesti Majast saab ümber ehitada kaasaegsema rajatise. ,,Olime selle mõtte suured toetajad, sest meile meeldis Eesti Maja asukoht. Kuid nüüd kui seda võimalust enam pole, toetame KESKUSt,“ selgitab Tõnu.

KESKUSe arhitektuur loob silmatorkava hoone Tõnu kiidab oma ametivenna Eesti-Kanada arhitekt Alar Kongatsi loodud KESKUSe ka­

KESKUSse on teretulnud kogu eestlaste kogukond

USA ajakirjaniku lugu Eestist võitis reisiajakirjanduse auhinna

,,On tähtis, et KESKUSesse on teretulnud kõik eestlased igasuguse keeleoskuse taseme­ ­ ga. Teretulnud on nii need, kes räägivad eesti keelt kui ka need, kes ei räägi, aga kes on huvi­ tatud oma pärandist ja juurtest,“ ütleb Anne. ,,See on suur ning oluline tegur. Tegevused peavad olema huviäratavad ja kergesti kättesaadavad, kuna meie laste

USA ajakirjaniku Todd Pitocki lugu „A Nation of Saunas and Start-ups“ võitis esimese koha USA reisiajakir­ janduse tuntuimal konkursil Lowell Thomas Travel Journa­ lism Award, vahendas portaal Delfi. Eestit kõige paremast küljest tutvustav lugu sündis EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud pressireisi tule­

vandit. Tõnu on neis asjus tead­ lik, olles Kanada Kuningliku Arhitektuuriinstituudi liige, ning osalenud peaarhitektina arvu­ kates kõrgetasemelistes projek­ tides nii Torontos kui ka üle maailma. Tõnu arhitektuuri­ ettevõttel on kontorid Hiinas Shanghais ja Araabia Ühen­ demiraatides Dubais. ,,Uue KESKUSe disain on suurepärane. Alar Kongats on hea arhitekt ja sellest saab kaht­ lemata silmapaistev hoone“ ­lisab Tõnu.

Altosaarte rahalise annetuse eesmärk on anda tugev panus Eesti kogukonna tulevikku ,,Me soovime anda lootust tulevastele põlvedele, et kui neil on huvi selle vastu, kust nad pärinevad, on neil eestlastena kusagile minna.“, ütles Anne.

Ta lisas, ,,See kingitus võimaldab meil väljendada tänu oma vanematele kasvatuse eest, mis on rikastanud meie mõlema elusid.“ Ning nende lahke kingitus kasvab ja õitseb väga hästi ­edasi.

KESKUSe katusel paiknev mõnus roheline katuse terassi üks aladest hakkab kandma Altosaare pere nime. Terassi kasutatakse tulevikus eriüri­ ­ tusteks, haridustegevusteks või vaikse mõtiskluse alana. Tõnu on ise ka pühendunud aednik, kes kasvatab koduaias Bon­ saisid.

Anne ja Tõnu usuvad, et nende sõjakeerises Eestist lah­ kunud vanemad – Ats, Ella, Viktor ja Maimu – oleksid uh­

musena ning ilmus enne auhinna võitmist mõjukates ­ väljaannetes.

Ajakirjaniku esimene reis Eestisse toimus 2018., teine 2019. a. Lugu ilmus esmalt 2019. a mõjuka väljaande Boston Globe esikaanel, eelmi­ sel aastal ilmus see Readers Digest’i trükiväljaandes. Auhind tuli 2021. aastal.

Auhinna žürii kommenteeris Todd Pitocki võitu heal tasemel lugejasõbralikult kirjutatud ­tekstiga, Eesti vastu huvi tekita­ mise ning kasuliku info andmi­ sega.

ked teadmise üle, et sõjakaoses südamevaluga mahajäetud ko­ dumaa mälestustest sünnib rahulik kogunemispaik lastele, ­ lastelastele ja nende järglastele tulevikus.

Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kale­ vipoja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kija saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

EAS-i turismiarenduskeskus on tänavu korraldanud 49 pres­ sireisi, mille raames on siin käinud kokku 118 ajakirjanikku Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Lätist, Leedust, Poolast, Hollandist, Belgiast, Šveitsist, Itaaliast, USAst. Eesti kui rei­ sisihtkohaga tutvumiseks on külas käinud ajakirjanikud mõ­ jukatest väljaannetest, näiteks National Geographic, Die Welt, Svenska Dagbladet, The Culture Trip, Elle Magazine, MTV Uutiset, Helsingin Sanomat, ­lisaks mitme riigi telekanalid.

(D/EE)

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Impulsiivsusest Üldistada ei tohi, aga paljud tänapäeva noored, eriti vane­ mad teismelised arvavad, et on kuidagi puutumatud.

Kuidas muidu seletada lau­ päeval McMasteri ülikoolis toimunud hiigelpidu, märki­ maks kooliaasta algust. Mas­ ki­ deta – isegi, kui nad olid kõik vaktsineeritud, milles tuleb kahelda – alkoholi mõju all, räusates ja lauldes, nii naabreid segades avalikus kohas. Isegi pöörasid ühe kaasõpilase vaevaga ostetud auto ümber, lõid aknad sisse, vandaliseerisid ka teisiti, kaa­ sa-arvatud grafitiga. See on peamiselt noorte hullus.

Politseid kuulda ei võetud, kui neid prooviti laiali saata. Üllatavalt vähe noori jäi sea­ duse tangide vahele, peamiselt avalikult alkoholi pruukimise eest. Suvel oli analoogne suur noorte pidu Torontos, jälle alko­ holi pruukimisega. On ju isegi värskes õhus keelatud suuremad kokkusaamised, kuigi kummali­ selt pesapalli- jalgpallistaadionil võivad tuhanded oma lemmik­ sportlasi jälgida.

Siis on meie linna kesk­ kooliõpilased, ka tagasi klas­ siruumis. Paljud vajavad ühis­ transporti, et kooli jõuda. On olnud hommikuti märgata, et

Eesti Instituudi viies koolitus sarjast ‘Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal’ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 21. septembril Zoomis viienda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välis­ maal“.

Maria Lee Liivak Eesti Instituudist tutvustas kolmandat üleilmset eesti keele nädalast, mis toimub 4.-10.oktoobrini teemal mäng. Eesti Instituut on selleks ette valmistanud väikese tekstikogu eesti autorite luule­ tuste ja lühikeste näidenditeks­ tidega. Kutsutakse üles kasuta­ ma neid tekste õppematerjalina keeletunnis või neid niisama lugema ja etendama. Hakka­ ja­ maid teatrihuvilisi innustatakse ise kirjutama ja esitama eesti­ keelseid näitemänge.

Võib ka lugeda või tõlkida luuletusi ja tõlke saata Eesti Instituudile. Lisaks võib otsida eesti kirjandusvaramust veel ­põnevaid mänguteemalisi luule­ tusi ja neid teemaviitega ­#keelest2021 sotsiaalmeedias jagada ja loomulikult ise mängu teemal luuletada.

Kuna detsembris tähistatakse Ilmar Laabani 100. sünniaasta­ päeva, kutsus Maria Lee Liivak üles tema luuletusi oma asuko­ hamaa keeltesse tõlkima ja jagama sotsiaalmeedias teema­ ­ viitega #Keelest2021.

Eesti Instituut kogub eesti

trammis näiteks, on mask üle suu paljudel, aga mitte üle nina.

Ning kahemeetrist vahet ei pea keegi – ka kõnniteedel grupina liikudes. Kõik ninapidi koos.

Kas arvavad, et kui vaktsinee­ rituna, mida kahtlemata kõik ei ole, on neil kuidagi nooruse immuunsus. Vaevalt, et klassi­ ­ ruumis õpetaja seda lubaks.

On ju teada, et selles eas pal­ jud eiravad ühiskonna põhisea­ duseid, reegleid. Ja mis salata, oleme kõik sellest vanusest läbi käinud, üle elanud kiusatused ja vallatused. Ent praegusel ajas­ tul, enam kui kunagi varem nende noorte inimeste, aga ka vanemate inimeste elus, tuleks just olla viisakad, respektee­ rides teisi ja nende õiguseid. Õnneks on ühiskond, ka noored, kasvanud üldiselt aja­ loolistest kommetest välja.

Vähem on teiste, eriti esimese aasta üliõpilaste häbistamist.

Vahel, põlvkond tagasi, oli isegi tegemist füüsilise vägivallaga, tänapäeval pidavat kadalipust läbi minema vähesed. Kahjuks aga olevat seksuaalne ahista­ mine just kõrgkoolides kasva­ nud. Või on see tolerantsuse läve nihkumine, muu maailma mõju, seda on raske statistiliselt kinnitada. Võib ka olla, et noored neiud, keda kimbutati minevikus, ei julgenud lihtsalt ette astuda. Hea, et PõhjaAmeerikas vähemalt, on tänu sotsiaalmeediale palju hõlpsam

avalikustada toimunut, ka mine­ viku patte. Eriti on märklauaks prominendid, kes minevikus on oma staatust naistega kuritarvi­ tanud.

Aga tagasi Hamiltonis asuva McMasteri üliõpilaste juurde.

Neid valgus tänavatele pärast esimest jalgpallimängu ülikooli­ linnakus 2019. aastast saadik.

Ajakirjanduse järgi enam kui tuhat. Ühes artiklis ütles 19-aas­ tane neiu, et ka siis toimus seadusevastaselt selline juubel­ ­ damine, aga toona ta ei julge­ nud COVIDi tõttu osaleda. Ei saa aru, kuidas tänavu, kaks aastat hiljem, kui neljas laine näiteks USAs ja mujal ainult kogub jõudu, on teisiti. Aga ­tsiteeriti teda – et oli rõõm olla vaba. Impulsiivsus, mida muud.

Mis noortele ju omane iseloo­ mujoon. Ütleks ka, et isegi kui poleks pandeemiat, on selline huligaa­ nitsemine lubamatu. Pahatihti leiavad aga vanemad, politsei, õppejõud, et see on süütu sar­ ­ vede maha jooksmine. Ei paneks seda vist keegi pahaks, kui poleks purjutamist ja lärmi.

Ja eraomandi mitte respekteeri­ mist, nagu Hamiltonis oli, era­ maadel puude otsa ronides, murudel tralli lüües.

Nii mõneski teises ülikoolis on olnud ajalooliselt sellised pralled.

Kingstonis asuv Queen’s on kurikuulus nende spontaansete rõõmustamiste,

peaopanekute eest. Tänavu aga loeti karmid sõnad peale ja üldiselt on seda kuulda võetud.

Toronto ülikoolis samuti – vähemalt pole probleeme mee­ dias kajastatud.

Ometi peaks noortel olema teada, et elame pingelisel ajas­ tul, tuleb käituda eeskirjade, määruste ja mis kõige tähtsam, kaine mõistuse järgi. Seda vii­ mast muidugi raske jälgida, kui on veres juba parajalt promille.

Peaks olema kuu peal elanud, kui poleks teadlik, mida ühis­ konnaliikmena peaks tegema, et vältida viiruse levikut.

Muidugi on mängus, eriti selles eas, ka omavanuste surve, mida just kooliaastatel on raske vältida, kui soovitakse kuuluda, ei taheta valede põhjuste tõttu välja paista, vaid olla kamba­ jõmm või jõmminna. Fotod McMasteri peost olid jahma­ tamapanevad ning ka see, et hoolimata politseinike ja ka parameedikute korduvatest pal­ vetest pidu lõpetada, laiali min­ na, pidutseti mitu tundi. Oluline oli ka see, et ülikooli juhatus aimas ette toimuvat, paludes kirjas enne nädalalõppu igale õpilasele pidada meeles turvali­ sust, respekti ja naabruskonda ning paludes mitte koguneda.

Ent seda tehti siiski.

Ei ole sugugi vanamoeline pärida, millise koduse kasvatuse need noored olid saanud.

Teadagi, ülikoolis ollakse pea

igaüks perekonnast, kodunt ee­ mal, arvatakse, et vahele ei jää­ da. Kuid kuidas seletavad need, keda arreteeriti alkoholi tarvita­ mise või korrarikkumise eest, seda oma vanematele. Seda ei saa ju kuidagi kalevi alla pühki­ da, peita.

keele teemalisi veebimänge ja muid lustlikke rakendusi. Kõiki oodatakse kaasa lööma keele­ nädala jaoks loodud virtuaalses lauamängus, mis aitab õpetada eesti keelt ja juhtida vestlust kuni 8-liikmelises grupis.

Mängida võib mõnes e-suhtlus­ kanalis, näiteks Zoomis. Mängu suunab mängujuht, kes viskab ekraanil täringut ja liigutab osalejate nuppe. Üks mäng ­kestab umbes tund aega. Samuti kutsuti üles kõiki üle ilma kor­ raldama keelenädala jooksul või selle lähiümbruses mõni oma sündmus ja neid keele nädala programmi lisama.

Riina Roasto Tahelast tut­ vustas mitmesuguseid enda loodud digitaalseid keele­mänge.

Riina Roasto on need mängud ise loonud ja need on mõeldud peamiselt algajatele keeleõppi­ jatele, peamiselt tasemele A1, aga võib leida ka teistele tase­ metele sobivaid mänge. Män­ gud on nii sõnavara kui ka grammatika harjutami­ seks, sa­ muti on viktoriinitüüpi kokku­ võtvaid mänge.

Liina Särkinen tegi ülevaate uuest loodavast väliseesti noorte Youtube’i kanalist, kuhu tahe­ takse erinevate teemade põhiselt koguda noorte tehtud videod ­üle maailma.

Sihtgrupiks on 12-­ 16-aastased noored, keda kutsutakse üles tegema video näiteks toiduvalmistamise või sportimise teemal ja seda teiste­ ga jagama, et uusi kontakte ­leida. Igas riigis võiks olla oma koordinaator, kes videod kokku koguks. See platvorm võiks

k­ujuneda visuaalseks pangaks eesti koolidele üle ilma.

Sarjast Õpetajalt õpetajale tutvustasid Linda Blum ja Olga Pinapfel Müncheni Eesti Kooli.

Samuti oli kõigil soovijatel võimalus ühineda hooaja esi­ mese Keeleruletiga, mida tut­ vustasid väliseesti õpetaja­ tele Ave Landrat ja Mari Taalmann Integratsiooni Sih­ tasutusest. Keelerulett kasvas välja vajadusest koroonaajal keeleõppijatele eestikeelset vestluspraktikat võimaldada. Nii toob Keelerulett inimesed kokku virtuaalselt, Zoomi keskkonnas, kus on võimalus lühivestluste formaadis piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Ja nii mitu ringi järjest. Teemad tulevad osalejatele üllatusena. ­ Alguses kohtuvad kõik ühises suures jututoas ja seejärel jagab Mari osalejad väiksematesse jututubadesse. Igas toas on ­ mentor, kes vestlust juhib.

Kõigepealt tutvustatakse ennast ja öeldakse, kust osaleja pärit on ja kus ta hetkel asub. See­ kord oli väikese jututoa lühikü­ simuseks, kus osaleja suvel käis. Pikemaks jututeemaks oli tore suvine käik ja miks see meelde jäi. Vestlusnurka olid kõik kutsutud lisama mõne suvega seonduva sõna, et ­ keeleõppihjd saaksid oma sõna­ vara rikastada. Teises jututoas oli lühiküsimuseks, mis võiks olla selle sügise värv ja tee­ maks, mida keegi sel sügisel teha tahaks.

Kersti Kaljulaid sai oma piirimärgi

EKRE kasvatab edu Reformierakonna ees

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kinkis president Kersti Kaljulaidile piirimärgi, mis paigaldati teisipäeval piduli­ kult Võrumaal Eesti-Läti pii­ rile.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et nimeliste piirimärkide kinki­ mine on traditsiooniline kõrgem tunnustus neile, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti piiride valvamise arengusse.

President Kersti Kaljulaidile pühendatud piirimärk kannab numbrit 109 ning see paigaldati Võrumaale Rõuge valda Kikkajärve kalda lähedale.

Piirimärgi kinkimise tradit­ sioon sai alguse 1997. a, mil esimese omanimelise piiriposti ­ sai tollane piirivalvejuht Andrus Öövel. Tänaseks on Eesti-Läti maismaapiirile paigaldatud ligi 80 nimelist piirimärki inimestele ja organisatsioonidele, kelle hulgas on kõik Eesti Vabariigi presidendid, piirivalveameti peadirektorid ning piirivalve taas­loomisel oma osa etendanud inimesed. (ÕL/EE) Keeleruleti vedajad lubasid mõelda ka võimalusele keeruta­ da Keeleruletti nädalavahetusel, et ajavahe tõttu ka USA ja Kanada soovijad sellest osa saaksid võtta.

Aitäh Eesti Instituudile ja kõigile esinejatele informatiivse ja sisuka koolituse eest.

Tuletaks siinjuures meelde kuulsat 80-20 reeglit. 80% inimkonnast on kuulekad, viien­ dik aga tingimata mitte. Huvi­ta­ valt, reegel, mis pärineb majan­ dusilmast, kus ühel viiendikul on 80% maailma rikkusest, ­kehtib ka hetkel Kanadas vakt­ siinisaajate kohta. Kui see vii­ mane kakskümmend protsenti ei soovi süsti, on see nende õigus, aga käitugu siis kõikide reeglite järgi, olgu valmis, et neid tihti testitakse. Üldlaastus saame oma noorte üle uhked olla. Kuid just nagu tilk tõrva rikub terve meepüti, ühest mädanema läinud õunast aitab, et ülejäänud korvis ära rikkuda, ei tohiks selliseid ulakusi enesele lubada, isegi olles veel kasvuaastates. Teata­ vasti kasvab aju, selge mõistus 25-aastaseks saamiseni. Nii saab ehk prasnikut seletada, küll aga mitte reeglite eiramist. Selleks ju haridus on, juba algkoolist peale. Kahju, et sellised mas­si­ üritused ikka toimuvad, vaata­ mata igapäevastele hoiatustele.

Küll elu, mitte kool peab õpeta­ ma.

TÕNU NAELAPEA

Ühiskonnauuringute Instituu­ di tellitud Norstat Eesti küsit­ lus näitab, et Eesti Konser­va­ tiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsus on tõusnud re­ ­ kordkõrgele tasemele ning edu teiseks langenud Refor­ ­ miera­ konna ees kasvab, va­ hen­das Postimees.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,2%, Re­ for­ mi­ erakonda 23,8% ja Keskera­ konda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest.

EKRE toetus on viimase nel­ ja nädala jooksul kasvanud 3,3 protsendipunkti võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2019. a algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuse kü­ sit­ lustega alustas. Reformiera­ kond on seitse nädalat kestnud langustrendi jooksul kaotanud toetusest 7,2 protsendipunkti ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemel alates 2019. a algusest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,2%-ga, Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) 9,1%-ga ning Isamaa 6,7%-ga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsiooniera­ kondi 41% vastajatest. (PM/EE)

6

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

Kolmas üleilmne eesti keele nädal Mailis Sütiste-Gnannt

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kuulutab välja ERKÜ Visnapuu auhinna nominendid 2021 Pressiteade, 1. oktoober 2021 Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides nimetab ERKÜ Visna­ puu kultuuri- ja kirjandusauhin­ na nominentideks (tähestiku ­järjekorras): Sirje Okas Ainso. Ajalooline uurimusteos „The Story of BATUN 1966-1991. Baltic Appeal to the United Nations“ (BATUNi lugu 1966-1991. Ühinenud Rahvaste Balti Apell), 2018, USA. Teos on väärtuslik ajalooal­ likas kolme Balti riigi pagulas­ noorte pikaajalisest ühisest vabadusvõitlusest kõrgel rah­ vusvahelisel foorumil, eesmär­ giga taastada Balti riikide ise­ seisvus.

Hilary Bird. Kirjandus­loo­ line koguteos „An Introduction to Estonian Literature“ (Sisse­ juhatus eesti kirjandusse), Slavica Publishers, Indiana University, 2018, USA. Kaasaegne, originaalne ja si­ sukas ülevaade eesti kirjanduse ajaloost ingliskeelsele lugejale, mille järele oli ammu suur vaja­ dus. Ülevaade algab rahvaluu­ lest ja lõpeb Doris Kareva ning Merle Jäägeri luule esitlusega.

486 lk.

Juhani Püttsepp. Lasteraa­ mat suurpõgenemisest „On kuu kui kuldne laev“, Tänapäev, 2020, Eesti.

See on esimene eestikeelne lasteraamat nii keerulisel ja raskel teemal, kusjuures autoril on õnnestunud leida lastepärane vorm ja stiil, mis kasvatab luge­ jas empaatiat. Tulemuseks on eesti lastekirjanduse klassikasse minev teos.

Reijo Roos. Eesti-ja soome­ keelne luuleantoloogia „Sini­ silta/Sinisild“, koostaja Reijo Roos, IlmaPress, 2021, SoomeEesti. „Sinisild/Sinisilta“ on harul­ dane kakskeelne eesti-soome luuleantoloogia, kus on soo­ mendatud 22 eesti autori Soome-teemalised luuletused.

Leonhard Salman. Elutöö Krimmi eesti asunduste ajaloo uurijana, mitmed uurimuslikud koguteosed, neist viimane „Džurtši ja Kiyat-Orka Eesti asundused“, 2019, Venemaa.

Eesti asunike järeltulija, kodu­ loolane – uurija Leonhard Salmani kogus üle 30 aasta hoolikalt teavet eestlaste Vene­ maa asunduste kohta. almani uuri­ muste eriline väärtus on see, et need sisaldavad vähe uuri­ tud teavet Eesti asunduste loomise ajaloo kohta. Krimmi

eestlaste mälestused täiendavad realistlikku pilti sündmustest 19. ja 20. sajandil.

Elin Toona. Elutöö eesti- ja ingliskeelse kirjanikuna, sh tippteos „Into Exile“, Evershine Press, Inc., 2013, eesti keeles „Pagulusse“, Varrak, 2017, USA. Pikaaegse väliseesti kirjani­ kuna käsitleb Elin Toona tundli­ kult ja meisterlikult pagulust ning elu võõrsil. Tema sulest on ilmunud romaanid „Puuingel“, „Lotukata“, „Sipelgas sinise kausi all“, „Kaleviküla viimane tütar“, „Kolm valget tuvi“, „Mihkel, muuseas“. Doku­ metaalsel ainestikul põhinevad teosed on monograafia vanaisast Ernst Ennost, vanaema elulool põhinev „Ella“ ning autobio­ graafiline teos „Pagulusse“. Ta on avaldanud ka lühiproosat, luuletusi, kuuldemänge ja ajale­ heartikleid nii eesti kui inglise keeles. Žürii pidas vajalikuks tõsta esile ning tunnustada silma­ paistva kultuuripanuse eest veel järgmisi kandidaate: Kalju Lepik. Koguteos „Vaid üks eesti kirjandus“, EKSA, 2020, koostajad Janika Kron­ berg ja Brita Melts, Eesti Kerttu Palginõmm. Kunsti­ aja­ looline saksakeelne dok­ toritöö „Pracht und Luxus zwischen Brugge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Schwarzenhäupter“ („Hiilgus ja luksus Brugges ja Tallinnas: Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“), 2020, Saksa­maa Endel Uiga. Elutöö. Inseneri­ teaduste ja digifotograafia pro­ fessor emeritus, autobiograafia „Where The Light Comes From“ (Kust valgus tuleb) koos G. Meredith Betziga, Pearl Buck Writing Center Press, 2020; digifotokunsti album „Mindscapes“ (Meele­maasti­ kud), 2010, rauakunst, USA ERKÜ teatab auhinna saaja 2. jaanuaril 2022 Henrik Visnapuu sünniaastapäeval.

ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja valla­ valitsus (Henrik Visnapuu kodu­ koht Eestis). Žürii töötab koosseisus kir­ jandusteadlane Sirje Kiin, PhD (Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides esindaja), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liidu esindaja) ja Luunja kesk­ kooli direktor Toomas Liiva­ mägi (Luunja valla esindaja).

Esmaspäeval kuulutas Eesti Instituut koostöös Integrat­ siooni Sihtasutuse ning Hari­ dus- ja Teadus­ministeeriu­mi­ ga Zoomis avatuks kolmanda üleilmse eesti keele nädala.

Eesti Instituudi juhataja Katrin Maiste ütles avakõnes, et eesti keele õpetamiseks ja rääki­ miseks tuleb leida eelkõige aega ja julgust ning tõi eeskujuks Teeme ära! kodanikualgatuse, mis sai alguse 2008. a Eestist ja toimub nüüd Maailmakoristus­ päevana korraga juba 180 riigis üle terve maailma. Eesti keelega on samamoodi – ega ühe päe­ vaga seda selgeks ei saa, aga tasapisi saame meie keelt üha laiemalt tutvustada.

2019. a kutsus Eesti Instituut eestlasi üle ilma üles õpetama keelenädalal eesti keelt kõikjal erinevates situatsioonides. 2020. aastal oli keelenädala teemaks toit ja sooviti: „Head eesti keele isu!“ Seekord kutsutakse kõiki keelemänge mängima ning soovitakse „Head mängulusti!“.

Katrin Maiste pakkuski välja esimese mängu, kus igaüks pidi leidma oma ümbruskonnast mõne eseme, mis algaks tema eesnime tähega. Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutusest kir­ jutas selle peale vestlusnurka toreda I-ga algavate sõnadega lause: „Ilus inimene imetleb ilusat ilma.“ Ta tervitas INSA ­ poolt keelenädala korraldamist ja ütles oma pöördumises, et seni, kuni suudame endas säili­ tada mängulisi elemente, võime mistahes keele ära õppida. Ave Landrat Eesti keele majast ter­ vitas julgeid inimesi, kes on valmis eesti keelt rääkima ja keelemänge mängima. Keele­ rulett täiskasvanutele on ju ka mänguline keeleõppimisviis ja 28. septembril toimus selle hooaja esimene Keelerulett just Eesti Instituudist. Narva Eesti keele majalt on keelenädalale kingituseks linnamäng ja toi­mub ringkäik rahvusooper Estonias,

ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USD ulatuses, auhinnaga seotud kunstiese tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult, seda toetab Luunja vald.

Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aas­ tani 2007. Seejärel tegevus kat­ kes auhinnafondi loonute surma tõttu.

ERKÜ taastas Visnapuu ­auhinna 2020. aastal, otsustades auhinda välja anda igal teisel aastal ning laiendas auhinna haardeulatust üldisemaks kul­ tuuriauhinnaks. Tähtajaks 1. aprilliks 2021 esitati viisteist kandidaati kuuest riigist (USA, Eesti, Venemaa, Soome, Saksamaa, Kanada).

Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aine­ line teos proosa, luule, memu­a­ ristika või Eesti-ainelise uuri­

kuhu on oodata palju eesti keele huvilisi.

Keelenädala projektijuht Maria Lee Liivak kutsus mängi­ ma keele- ja sõnamänge, tege­ ma näitemängu ja tõlkima mänguteemalist luulet.

Virtuaalseid keelemänge kut­ sub Eesti Instituut mängima koos Tahelaga ja Riina Roas­ toga, kes need mängud loonud on. Keelenädalal on plaanis virtuaalne lauamäng, mis aitab ­ õpetada eesti keelt ja juhtida vestlust kuni 8-liikmelises gru­ pis.

Eesti Instituut on kokku pan­ nud tekstikogu eesti autorite luuletuste ja lühikeste näiden­ ditekstidega, kus on näitemänge ja luuletusi, mida kutsutakse üles kasutama õppematerjalina keeletunnis või neid niisama lugema ja etendama. Hakkaja­ maid teatrihuvilised on oodatud kirjutama ja esitama eestikeel­ seid näitemänge.

Kes kaamera ette ei kipu, võib lugeda või tõlkida luule­ tusi ja tõlke saata Eesti Insti­ tuudile. Lisaks võib otsida eesti kirjandusvaramust veel põne­ vaid mänguteemalisi luuletusi ja neid teemaviitega #keelest2021 sotsiaalmeedias jagada ja loo­ mu­likult ise luuletada ja tekste eesti Instituudiga jagada.

Kõik on oodatud kandma end üleilmsele eesti keele kaar­ dile, et oleks ülevaade, kus kõikjal maailmas eesti keelt räägitakse ja õpitakse.

Väga oodatud on, et eest­ lased üle ilma korraldaksid keelenädalal (4.–10. oktoobrini) oma sündmuse, olgu see siis virtuaalne või päriselus, laua­ mänguõhtu või näitemäng. Infot oma sündmusest oleks tore jagada sotsiaalmeedias teema­ viitega #keelest2021. Oma sünd­ muse võib soovi korral korral­ dada ka pärast keelenädalat.

Infot keelenädala kohta leiab KeelEST FB lehelt, samuti Eesti Instituudi kodulehelt www.estinst.ee.

Kõik kaasalööjad on oodatud oma sündmusi filmima ja pil­

muse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri­ mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihel­ konnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emig­ reerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is.

Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgse­ ­ maid eesti kirjanikke, tema ­sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mäles­

Maarja Nuudil ilmus kolmas sooloalbum Augustikuus ilmus ka Toron­ tos rohkem kui korra esine­ nud omanäolisel Eesti artistil Maarja Nuudil kolmas soolo­ album ,,Hinged“.

Sooloalbumi kolmandat sing­ lit, armastuslaulu ,,A Scene“ esitles ka BBC 6 raa­ ­ dios le­ gendaarne saatejuht Mary Anne Hobbs oma ,,Hit reset“ mix’is. ,,Hinged“, mis ilmus Eesti taasiseseisvumise 30. aasta­ päeval, 20. augustil, on Maarja Nuudi kolmas sooloalbum, mil­ lele andis loomingulise tõuke maaharimine ning kola täis hoo­ nete sorteerimine vanaemalt päritud talus. Albumilt on eelne­ valt ilmunud avasingel ,,Kutse Tantsule / A Call for Dance“ ning videosingel ,,A Feast“.

(Albumist rohkem tänase lehe ingliskeelses osas lk. 8) (ERR/EE)

distama ja jagama fotosid ja videoid sotsiaalmeedias teema­ viitega #keelest2021ja saatma linke ka Eesti Instituudile ja keelenädala projektijuhile Maria Lee Liivakule maria.liivak@­ estinst.ee Keelenädala läbiviimist toe­ tavad Integratsiooni Sihtasutus ja Haridus- ja Teadusminis­ tee­ rium.

tusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigiametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940-1944.

Visnapuu oli koos Marie Underiga kirjandusrühmituse Siuru mõjukaim luuletaja, see rühmitus moderniseeris eesti kirjanduskeele ja viis eesti kir­ janduse esmakordselt ajaloos Euroopa ja maailmakirjanduse tasemele.

Lähem info: Sirje Kiin USA mobiiltelefon 1 6052701391, sirjekiin@hotmail. com Jürgen Rooste armastatud­ poeet@hotmail.com, Eesti mo­ ­ biil­telefon 372 55 990675

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1074 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18 22

19

23

20

24

26 32

33 37

38

40 43

44

34

29

31

39 42 46

50

47

48

49

54

55

56

57

58

59

1. A uaste mereväes.

5. (Soola)räim.

9. Lõuna-Aafrika Vabariik.

12. _ ___kell, hobu­ rakendi külge kinnitatud kell.

13. Kali.

14. Vorm sõnast ,,aed“.

15. Peruu indiaanlane.

16. Türgi ohvitseri tiitel.

17. _ ___ri, järv Soomes Lapimaal.

18. R_____, spordivahend.

20. J ääajal elanud loom.

22. Härra (ingl.k.).

24. Teat. värv.

26. Puutüüp.

28. ______ ja lõpp.

32. 2 021.a Juno auhinna saanud Kanada džässgrupp.

33. _ ____ Maria, tuntud liköör.

35. Rahandusasutus (ingl.k.).

36. Juustuvesi.

38. Vanamoeline naisenimi.

40. J ordani jõe ja Vahemere vahelise

11

35

41

45

PAREMALE:

30

51

ala ajalooline nimi.

42. Eesti maatähis.

43. Komme, käitumisviis.

46. Tekstiilmaterjal.

48. Ameerika Ühendriigid.

49. Tõele mitte vastav.

51. Virisemine, nurisemine.

54. Võrk, võrgustik (ingl.k.).

55. T_____, endisaegne kuldmünt.

56. Balti riigi pealinn (ingl.k.).

57. Kunst (ingl.k.).

58. Lind.

59. Juhtmõte.

ALLA:

1. Lehekuu.

2. Mehenimi.

3. M______, maskipidu, maskiball.

4. Koorem, raskus.

5. Põhikiri, põhimäärus.

6. International Airlines Group.

7. Kaamelitaoline loom.

8. Tõstemasin.

52

53

Õied, 13. Alp, 14. Rieu, 15. Õllebaar, 17. Aeru, 18. VES, 19. Ikaros, 21. An­­ nus, 24. Skip, 25. Laas, 26. Poots­ man, 30. Lei, 31. Kalos(s), 32. (V)ile, 33. Allianss, 35. Emme, 36. (Unt­sa)­ kad, 37. Osman, 38. Salome, 41. Erk, 42. Oslo, 43. Moskiito, 48. Miln(e), 49. (M)iki, 50. Igav, 51. Mali, 52. Ask, 53. Sale.

Alla: 1. Nõõ, 2. Iil, 3. REL, 4. Edevus, 5. Vaas, 6. Ila, 7. Aprikoos, 8.

Kraaps, 9. (S)eier, 10. EERO, 11.

Puus, 16. BES, 20. Kits, 21. (Üles ja) alla, 22. Nael, 23. Nail, 24. SOLS, 26.

Pandeemia, 27. Mimm, 28. Alma, 29.

Neen(ets), 31. Kaam(e), 34. Ikooni, 35. Eskiis, 37. Ork, 38. Somm, 39.

Asia, 40. Llll, 41. Esik, 44. Oks, 45.

Iga, 46. Tal, 47. Ove.

Nädala retsept

9. Tsitrusvili.

10. Jaapani saarte põlisasukas.

11. Tünn, aam.

19. Naisenimi.

21. Teat. õhuke kuivatatud rõstsai.

22. Tahtmine, igatsus, lootus.

23. Aina, kogu aeg, iga kord.

25. Nurun, mangun.

27. Madu (ingl.k.).

29. Teat. vanaaegsed sõjalaevad.

30. _____tus, soov, ihalus millegi järele.

31. _____š, lõbus-irooniline lühinäidend.

34. _____o, Itaalia mandliliköör.

37. Kaevandustöötaja.

39. H_____, kodulind.

41. H_____s, teat. lind.

43. Kana ,,toode“.

44. Aserbaidžaanlane.

45. Vähipüügiriist.

47. Meri Euroopas.

50. _____s, põlismets.

52. Hamba kinnituskoht.

53. _____r, rõõmsa, lõbusa tuju hääleline väljendus.

Eestlane tuli hirvepeibutamises Euroopa meistriks

Mägi ise hindas oma tule­ must ja saavutust uskumatuks, mis näitab, et harjutades on võimalik kõike saavutada.

Möödunud nädalavahetusel toimusid Ungaris Godollos Euroopa meistrivõistlused hir­ vepeibutamises, kus võitjaks kuulutati eestlane Innar Uus. Meeskondlikult teeniti teine koht. Innari kõrval oli võist­ lustules Mait Mägi.

,,Ma ei saa siiamaani aru, mis toimub. Meil ei olnud isegi lippu kaasas, sest me ei tulnud siia võitma. Ma arvasin, et saame kuskil keskmise koha, aga näe, ära tuli,“ kommenteeris võitu delegatsiooni juht ning EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Naljanurk

Viimati toimusid Euroopa meistrivõistlused hirvepeibuta­ mises 25. mail 2019 Valgevenes Krasny Boris. Tookord oli Eesti meeskond kaheksas, individuaal­ arvestuses tegi kõrgeima, 11. tulemuse Andres Maripuu.

Kohtuistungil kaitseb ema poega: ,,Me oleme oma poega väga rangelt kasvatanud.

Kuidas me pidime teadma, et raha, mida andsime talle suitsu ja viina jaoks, ka­ sutab tema narkootiku­ midele.“

T

Paremale: 1. Nire, 5. Via, 8. Keep, 12.

21

28

S

Ristsõna nr. 1073 LAHENDUS

25

27

36

10

I

Euroopa meistrivõistlused hirvepeibutamises toimusid 22. korda. Võistlejaid oli Ungaris 38 kolmeteistkümnest riigist.

(PM/EE)

Kartuli-kalkunisalat värviliste pipardega Tänupühade aegse kalkuni valmistamisega seoses kipub seda sageli üle jääma. Küpse­ tatud kalkuniliha on hea süüa järgnevatelgi päevadel, külmalt või soojalt, seda on mugav kasutada mitmetes erinevates toitudes, olgu siis võileivakatte­ na, vormiroana... Siinjuures üks kartulisalati retsept, mille juures saab ära kasutatud ka näiteks eelnevalt keedetud ja pidulaualt ülejäänud kartulid (kogused on umbmäärased, neist ei pea kinni pidama).

Valmistusained: 2-3 suurt keedetud (jahutatud ja kooritud) kartulit; kuubikuteks lõigatud 1-2 tassi küpsetatud kalkuniliha; kuubikuteks lõigatud 1 punane ja 1 roheline pipar; hakitud 1 värske kurk; kooritud ja tükel­ datud 1 väike sibul; hakitud hapukoort (või maitsestamata jogurtit) ja majoneesi vastavalt vajadusele maitsestamiseks soola, pipart või teisi soovikohaseid mait­ seaineid Valmistusviis: Segada suures kausis kartulija kalkunikuubikud, hakitud pi­ par, sibul ja värske kurk. Lisada hapukoor, majonees, maitse­ ained; segada läbi.

S P ORT

Tänak Soome rallil teine Eelmisel nädalavahetusel Jyväs­ kylä lähistel sõidetud Soome MM-ralli võitis Elfyn Evans (Toyota), kes oli kiireim ka pühapäevasel punktikatsel. Ott Tänak (Hyundai), kes on kahel viimasel aastal Soomes kiireim olnud, kaotas waleslasele teise­ na 14,1 sekundit ja teenis punk­ tikatsel neli silma. Kolmas oli Craig Breen (Hyundai), kaota­ des Evansile lõpuks 42,2 sekun­ dit.

MM-sarja üldliider Sebastien Ogier piirdus viienda kohaga.

(ERR/EE)

7

Volli veste

Viiruselevitajad Mõnest maailma asjast minu vähene mõistus ei haara kinni.

Et inimesed on nii enesekesksed, teiste peale ei mõtle. Vihje on sellele, et meie riigis on antud range soovitus, et inimesed ei reisiks. Või siis ainult oluliste põhjuste tõttu, mitte lõbuks. Üheks kinnituseks, et inemesed ei kuula, on viimaste kuude olukord meil aias ja minul pargis. Vaat mõne hea aasta eest otsustas meie suurlinna lennuväli, mis muideks sai hilju­ ti eelviimase koha Põhja-Ameerika suuremate reitingus, kuna ei pakkuvat tasemel teenistust, muuta seda, kuidas lennukid maanduvad. Õhurada suunati nii, et kohe üle meie aia.

Nüüd on nii, et hommikust õhtuni on kuulda taevast mootorite mürinat. Ja tihti. Istusin oma pargipingil ühel ilusal õhtul, rehkendasin, et iga viie kuni kaheksa minuti möödudes tuli jälle üks lennuk oma lärmiga maanduma. Mõtlesin, et kes seal ometi peal on. Ning kus kohast on nad tulnud.

On ju teada, et tolle iina viiruse levik käis just lennukitel reisijate tõttu. Ja viimane, too Delta või neljas laine, kolle oli Indias. Ning meie tark valitsus ei peatanud sealt lende enne, kui see viiruse variant oli juba siin kanda kinnitanud.

Sugulaste külastamine põle ju ometi oluline reisimine. Mida nad ometi mõtlevad? Kudagi saab ärimeestest aru, bisness on bisness, riigil raha vaja. Aga eraisikud, eriti turistid, võiksid oodata, kuni panteemia on möödas.

Ennustan, et tuleb selle tõttu viies laine takka. Ning kaaluge USA riigi rumalust. Keelavad autoga piiriületamise.

Ent lennata tohib. Kus on loogika? Hääkene küll, nood kes vaktsiineeritud peavad kinnitust näitama, toda koviidi testi läbi viima nii nehvjorki või tont teab kuhu jõudes ku ka Kanaadasse naastes. Karantiini ega pikajalist kartsa põle. Aga ei tea, kes tahaks sinna minna – nehvjorgis on igal päeval tu­ hat uut nakatanut. Peamiselt need, kes keeldusid süsti saa­ mast.

Ning nigu Albertas on kinnituseks, haiglad seal on üle­ koormatud, ei põhimõtteline seisukoht ega hirm ole mingiks kaitsekilbiks. Nojah, maskeeritult lennukis olles ehk see vii­ rus külge ei karga. Kuid tolles suurlinnas, mida mainisin, on nüüd luba olla maskita.

Temakest see olukord ei sega, ta ei soovigi teistega kon­ takti. Kuid ta ommukuid segavad need neetud lennuki mootorid, äratavad ta liigvara üles. Tean, et vestes peaks ole­ ma natuke uumorit ka. Kuid praegune, tõeste enesekeskne maailm ajab vaid turri. See mina, mina, lähenemine ei sobi peni hänna allagi.

Kuid nii ta on, tuleb leppida. Ehk järgmisel nädalil leidub miskit, mis paneb mind muigama. Ehk ka teisi. Siis hoidun torisemast ja urisemast. Eks näe, ütles pime ja kõndis vastu puud.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark

Keila Miikaeli kirik 17. septembril lasi Omniva/ Eesti Post käibele uue siseriik­ likuks kasutamiseks (90 euro­ senti) mõeldud postmargi, millel kujutatud Keila Mii­ kaeli kirik.

Postmargi kujundas Riho Luuse ja margid on tükitud trükikojas AS Vaba Maa. Keila Mihkli kirik on Harjumaa kõige suurem kihel­ konnakirik. Esimene kivist kirik ehitati siia, muinasaegsete kau­ bateede ristmikule, juba 13. saj. lõpus.

15. saj. teisel poolel valmis pikihoone oma praegusel kujul.

Silmatorkav kirikutorn (19. saj.) on kaunistatud nelja evangelisti sümboliseerivate kujudega.

Portaalil kujutatud inglid tervi­ tavad kirikukäijaid ja peletavad eemale kurja.

Praegu remonditakse piki­ hoone katust, milleks on juba korjatud üle 30 000 euro.

Kogudus tänab väga selle eest, et nüüd on üle tervel maailmal võimalik postmargi kaudu Keila kirikuga tutvuda!

Keila Mihkli kiriku mark & ümbrik on valminud koostöös

Omniva ja Kirikufondiga.

Kirikufond aitab Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul taastada ja hoida kunsti-, kul­ tuuri- ja arhitektuuriväärtusi ning hingetoe jagamist kirikutes üle Eesti. Vaata ka: kirikufond. ee

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Is there a new deal between Budapest and Moscow?

It’s angered Ukraine and bewildered Hungary’s tradi­ tional allies. Some say it was inevitable considering Viktor Orban’s warm relationship with Vladimir Putin.

The new 15-year contract that Hungary and Russia’s Gazprom recently struck brings 4.5 billion cubic meters of ­natural gas through Austria and Serbia, bypassing Ukraine. But Budapest points out that Kiev makes $3 billion from the tran­ sit of gas from Russia despite the ongoing Russian-supported war in the Donbass and the annexation of Crimea – an ­ arrangement that eludes the ­ visceral animosity between the ­ two.

It’s practically impossible to remove politics from gas supply issues, especially since much of Europe is still dependent on Gazprom and places the com­ pany in a position of strength, especially with the completion of Nord Stream 2.

Irrespective of the energy needs of Hungary, it’s been ­reported for years that a special understanding/relationship be­ tween Orban and Putin does exist, unconcealed. Orban has ­ been quoted: “In the past, we Hungarians have suffered a lot under Russia. … Nevertheless.

It needs to be recognized that Putin has made his country great again (remind you of Mr. Trump? Ed.) and that Russia is once again a player on the world stage.”

Orban’s depiction of the steady erosion of freedoms in Russia is one of benign and successful change to an “illi­ beral” society, an evolution he welcomes. These changes need a firm return to traditional “Christian” values that are under attack by sinister forces ­ from the West and foreign ­funded activists. This coincides perfectly with the recently ex­ ­ panded list of groups and orga­ nizations that are considered by the Kremlin to be “foreign agents”. The parallels between Russian and Hungarian leader­ ship is palpable.

Orban returned to power in 2010 and since then he has ­dogmatically shifted his country towards an autocracy. He has claimed control of the major media and congregated a finan­

cial/political clique of loyalists associated with his Fidesz.

(Even though Orban is a vehe­ ment critic of practically all the that EU represents, his business cronies are the largest benefi­ ciaries of funds from the EU. ) While he has strongly criti­ cized EU sanctions against Russia over the annexation of Crimea, he has also rejected a joint statement by the four Visegrad countries criticizing Russia. Orban demanded it be softened. Drafted by Poland, it called for the cancellation of the Nord Stream 2 pipeline project and voiced support for Ukraine and Belarus. He has ­finally accepted a softer version.

Open discourse amongst ob­ servers has focused on the pos­ sible special relationship that Putin and Orban seemingly en­ joy. Of particular fodder for speculation was Orban’s invita­ tion to Putin to visit just after Russia had grabbed Crimea in 2014. For many it was a radical shift for Orban, who had gained a reputation as a fiery freedom fighter in 1989, demanding the withdrawal of Soviet troops from Hungary.

As an opposition politician in 2002, he criticized the Socialist government’s support for Russia’s South Stream gas project as “treasonous”. He ­later became a proponent of the pipeline and accused the EU of sabotaging the project when it was cancelled in 2014.

Orban’s critics see him as following in Putin’s footsteps, restricting media freedom, ­waging a political war on civil society, propagating an ultra-­ nationalistic ideology and ex­ pounding a visceral hatred for the EU. The trademarks of other European far-right political bodies are said to be quite simi­ lar.

With respect to Putin’s Russia, Orban praised Mos­ cow’s defiance of Western ­influence and Russia’s ability to “survive Western attempts to isolate and overthrow the re­ gime”. This has had its conse­ quences: Putin has been polled as more popular in Hungary than Angela Merkel and Hungarians have seen the EU as a more serious threat than Russia in a poll conducted a few years ago.

Nr. 40

The Hamilton Estonian community: “Vital, Rejuvenated, Inclusive.”

This, the third in a series of articles about the Estonian Central Council in Canada (EKN) and Estonian communi­ ties from across Canada pro­ files the Estonian community in Hamilton.

Lia Hess, EKN member from Hamilton was interviewed by Reet Marten Sehr.

1. What has motivated you to become a community lead­ er?

I believe that the prime moti­ vation of most Estonian com­ munity leaders, including my­ self, is that we honor our past and want to pass on the love of our ancestry and cultural heri­ tage to future generations here, in Canada. In order for this to happen, our unique language, traditions, history and customs need to be a part of our life­ style, not just something that happens through occasional visits to Estonia or something ­ we read about. Our hope is that the presence and continuance of Estonian schools, choirs, chur­ ches, camps and other events will provide enough variety and information to keep people ­interested, engaged and partici­ pating. We can all find some­ thing of interest and feel in­ cluded as an extended part of Estonia here in Canada.

It is easy to think that “someone else” will do the work to keep our community going, but I believe that com­ munity service and volun­ teerism begins with each and every one of us. If everyone ­offers to help and participates in whatever capacity they are able to, and donates both their time and resources accordingly, the Estonian communities in Cana­ da will continue.

(Continued on page 9)

Freedom House lowered its score on freedoms in Hungary by 20 points, giving it the lowest rating in the EU. Russia’s laws defining and establishing which organization is a “foreign agent” are also replicated in Hungary.

In spite of all the anti-demo­ cratic changes that Orban’s re­ gime has instituted, it must be said that the treatment of the political opposition and reaction to public protest does not mimic Putin’s repressive style. The level of danger that exists in Russia or obstacles to opposing the government are not as ingrained in Hungary as in ­ Russia.

With the evident similarities between Russia’s and Hungary’s march to autocracy, the differ­ ences in governance may not be enough to save the very spirit of freedom-loving Hungarians from breaking. LAAS LEIVAT

“Hinged” album cover design by Elisabeth Klement.

We’re Listening with EMW: Stepping beyond the mortal plane in Maarja Nuut’s album, Hinged Vincent Teetsov In case you haven’t had the chance to listen to it yet, Maarja Nuut’s album, Hinged (https://maarjanuut.bandcamp­. com/album/hinged), from Au­­ gust 2021, brings her voice to an even more remote place than we’ve heard before: the afterlife.

The title is deliberately bilin­ gual, with “hinged” referring to spirits in Estonian, as well as how “one’s existence hinges on past generations...” As Nuut ­eloquently outlines the concept of her album, “...we are what has come before.”

The album was recorded in her seaside studio while sorting through a farm that she had ­inherited from her grandmother.

She was looking at “five generations’ worth of personal ­ possessions; land that had sus­ tained my forebearers. Clearing the impenetrable brush, and sorting through buildings burst­ ing with artifacts, felt like a long ritual filled with layers, layers, and more layers.”

Unearthing layers like these, through the possessions of one’s family, can bring on a heavy mood. The variable condition of possessions serves to remind us of what we have forgotten in the past. Holding something that was last touched years ago brings us back to that last pair of hands. It can bring tears to your eyes, just as much as it can make you smile from ear to ear.

Going all the way back to her 2016 album Une meeles (with the English title “In the Hold of a Dream”), Nuut has frequently channelled pieces of Estonia’s past in her music. But as of late, she eschews the call and response and violin style of songs like “Hobusemäng”, for a sound that is less of a revival of music from the past and more of a personal link to the past.

To achieve this, she digitally

collages her voice and uses modular synthesizers, an organ, and incorporates the rhythms of Swiss jazz drummer Nicolas Stocker.

The album is lyrically bilin­ gual, too, to an extent. Nuut combines English and Estonian all at once in the song “A Scene.” I’m certain I’ve never heard that done before. It’s usually one or the other. ­ Furthermore, this song’s decay­ ing bell tones sound like a ­reminder of fading memories.

“Subota” is a personal ­favourite from the album, owing to its shifting beat and sense of urgency. Jumpy vocal cut-ins ­ and ambient bog noises sound like an ancient hunting ritual in progress.

As producer, Nuut flips through sound bites like pages in a book. Voices and inter­ jections are used texturally, and many of the songs don’t focus on a hard structure, but rather, a soundscape.

The most singular piece in the album is the song “Vaheala valgus” (English title: “I Hear Behind the Moon”), which acts as a kind of interlude. The organ is chilling, as is the wavering tape recording effect you’ll hear. It makes you feel cold and lost, quite literally, when listen­ ing to it. Maarja Nuut is estab­ lishing historic connections in a much more radical idiom than we have been exposed to through other genres like folk.

The word “clarity” is the last lyric uttered on the album, in the song “Moment.” Despite that word choice, the album’s ending feels almost unresolved.

But that could very easily be my own mortal way of think­ ing, considering this album’s connection to another plane, with spirits, and cycles rather than endings.

Nr. 40

The Hamilton…

(Continued from page 8)

2. Describe your Estonian community Although I grew up in Toronto, I have not lived there for the past 40+ years. The Toronto connection is still very strong, but regular participation in weekly events is not possible largely due to the length of time spent in travel. We drove our children weekly to the Toronto Estonian Schools, Scouts, Guides and numerous other events but as the commute continued to take longer and ­ longer, it was time to reconsider and focus more on the Hamil­ ton community, instead of try­ ing to organize and be active in Toronto.

Hamilton has had a strong and active community since the 1940’s, and we are very fortu­ nate to have our own Estonian House, which was gifted to the Estonian Lutheran Church by a generous donor in the 1970’s.

This “residential” house on 3 Mapleside used to serve as a home for the minister, but lately it has provided a base not only for the Church but also a dedi­ cated space for the pensioners group, the Mixed Choir, the Estonian School and the Hamilton Estonian Society. The number of active members in the Hamilton Estonian Society is about 150, but we have ­renewed optimism and hope to increase our membership and participation numbers when Covid restrictions end.

In 2007, we welcomed over 40 new members to the Hamil­ ton Estonian Mixed Choir, which is the oldest mixed choir outside of Estonia. To celebrate its’ 60th year of continuous activity, the choir attended the ­ Estonian Song Festival for the first time in 2009, and then again, in 2014 and 2019. The choir also performs regularly at most major local Estonian events and is a frequent guest performer at Seedrioru each summer.

In 2015, we restarted the Hamilton Estonian School with a steady participation of about 25 children and adults.

Hamilton has a Senior’s resi­ dence called Aberdeen Gardens where there are already close to 10 Estonian seniors. It is nice to keep our ageing Estonians ­together.

3. What makes your com­ munity unique?

We all work together and are now focusing on the inclusion of many young Estonian fami­ lies who have moved from the GTA to the Hamilton area.

There is great interest for these children to attend the Hamilton Estonian school Korp! Amicitia has many ac­ tive members who are part of Toronto Koondis, but who live in Hamilton/Cambridge/Water­ loo/Guelph/Grimsby and other Southern Ontario communities.

Three years ago, we decided to host a meeting in Hamilton ­instead of travelling to Toronto.

There were about 20 members in attendance, including 5 new

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

ones, so the events have con­ tinued. Our highlight was to rent a limo to attend Komerss celebrations in Toronto and we also had a summer community event at Seedrioru this past June. We intend to gather again in the fall as Covid restrictions allow. Very exciting.

4. What are some recent accomplishments that you’d like to highlight?

The last major event before Covid shutdowns was “We the Nordic” organized by the Hamilton Estonian Society. This event was in lieu of a traditional formal February Estonian Independence Day “aktus” or assembly. The current board headed by Leila Hess and con­ sisting almost entirely of 30-40 yr. old Estonians felt the need to organize an event that they would attend out of interest rather than duty. This new event was held at the Cotton Factory and attracted close to 200 at­ tendees, many of whom had not attended an Estonian event for years. The success of the event also confirmed that people will attend a well-organized, new, interactive, entertaining, infor­ mal yet festive event to com­ memorate Estonia’s indepen­ dence. There was a deliberate attempt to draw more attention to Estonia’s cultural similarity with other Nordic countries ­instead of focusing entirely on our political past.

5. What are some of the challenges that your commu­ nity faces?

We share similar challenges to that of other Estonian com­ munities with too few people volunteering to do the many jobs required to sustain the community.

6. What are community goals for the future?

There are currently hundreds of Estonians on the fringes who for various reasons are not en­ gaged in any Estonian commu­ nity activities, including but not limited to Hamilton. Since the structures and formats of the past do not adequately address the needs and wants of the current generation, we need to ­ be more flexible and open to change. I believe we need the courage to try new events and adjust current programs to meet those challenges. Although the past will continue to be honored, the stubborn old atti­ ­ tude of “but we have always done it this way” could be changed to “How can we adjust our activities and events to suit this generation?”

7. How might your com­ munity or organization bene­ fit from greater cooperation/ collaboration with other Ca­ ­ na­dian Estonian communities and organizations?

If the various Estonian communities develop stronger ­ communication among each other, the sharing of informa­ tion can lead to better events and programs.

8. How do you envision future collaboration in this age of Zoom and global com­ munication?

Perhaps a zoom meeting once or twice a year with repre­

9

We’re hiring!

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

sentatives of all Estonian Cana­ dian communities. An agenda could be prepared in advance outlying various topics to be discussed. This could be an EKN initiative. (NOTE: EKN has organized 3 such events over the past year and another is planned for late October) It is quite likely that most routine and planning meetings will take place on ZOOM in­ stead of having people drive to various locations. A clear bene­ fit of Covid has been the elimi­ nation of personal travel times associated with various meet­ ings. Also, not having to buy coffee, various meals and other meeting essentials saves every organization time and money.

REET MARTEN SEHR,­ EKN Vice President (To be continued)

Estonian students in Hamilton learn and enjoy it.

Choir practice at Seedrioru.

Estonian sorority members from the Hamilton contingent of Korp! Amicitia arriving at Tartu College via ­limousine.

10

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

The return of Estonian Music Week: Everything you need to know for this year’s hybrid festival After many online concerts in the last 12 months, Estonian Music Week is ready to open its doors again for a chain reaction of music and culture from Estonia and Canada.

This year, the festival is hy­ brid, which means you can watch the concerts and events virtually *for free*, or in-per­ son if you purchase one of the limited-availability tickets from estonianmusicweek.ca. Snap up these tickets quickly to secure what may be your first in-per­ son live music date in 18 months.

That being said, if you can’t get tickets in time, you can still watch the show online on the Estonian Music Facebook page (www.facebook.com/Estonian­ MusicWeek) or YouTube chan­ nel (www.youtube.com/channel/ UCwBb2dRot2-4QX5Cbmc_ zDg).

At all concerts, EMW is en­ suring COVID-19 protocol will be observed, with proof of double-vaccination required to ­ enter and venues operating at 50% capacity. Masks must be worn except when eating or drinking.

In an official statement, Artistic and Executive Director Sebastian Buccioni said, “Our mission [is to bring] talented Estonian artists to Canada to share the stage with Canadian artists on the same wavelength.

Whether you’re an Eesti kul­ tuuri ekspert or couldn’t even place Estonia on the map, this one is for you!...We will be connecting audiences and ­bridging communities like never before.”

All the bases are covered with the festival lineup this year.

Is your soul longing for grooves and bluesy vocals?

Then get tickets ($25 each) for night one, on Friday October 22nd at 6:00 PM (EDT), hosted

by Erik Laar.

Titled “New Voices in R&B”, Toronto-based indie artist Estyr and Estonian-Canadian alt-pop singer Kaili Kinnon will per­ form live on the Northern Birch Stage at the Paradise Theatre (1006c Bloor St W, Toronto).

Shortly afterwards, classic soul vocalist Rita Ray will be livestreamed from Philly Joe’s Jazz Club in Tallinn for viewers to watch at the venue in Toronto or at home. Thematically, the music reaches into topics of gender identity, mental health, and sexuality.

Are you looking for indie, electronic, or folk? Night two – at El Mocambo (464 Spadina Ave. #462, Toronto) on Saturday October 23rd at 5:00 PM (EDT) – will be right up your alley. Hosted by Kaili Kinnon, this comprehensive show (with tickets on sale for $35), is titled “Persevering Languages.” Throughout the night, four ensembles and

Duo Ruut at Viljandi Folk.

Photo: Henri Kristian-Kirsip

Tartu College is looking for a FINANCE OFFICER who enjoys working in a versatile environment to join our friendly, collaborative team!

Our not-for-profit and charitable organizations (Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life and Estonian Studies Centre) are constantly evolving, growing and expanding our reach through our many diverse programs. We are very involved with building our community and working with our young student residents. There are plenty of opportunities to learn and grow with our team, especially during these exciting times of change!

This position requires someone with a professional approach, excellent organizational, planning and analytical skills, and ability to work with a high degree of accuracy, good judgement, initiative, and flexibility, ability to deal in an effective, tactful and cooperative manner with the general public, students and staff.

The Financial Officer is directly responsible for the management of the financial records of the companies. This includes the day to day financial operations of Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life and Estonian Studies Centre according to Generally Accepted Accounting Principles (GAAP) as required.

Duties:

@vincentteetsov holding a copy of his book Pumpkin and Stretch.

a­ rtists will present their musical perspective on how languages and cultures have persevered through colonization, oppres­ sion, and globalization.

Beatrice Deer, who is from Nunavik, and her band from Montréal will share Inuit folk tales, legends, and a narrative of searching for understanding and meaning within yourself, as ­articulated in the Inuindie genre she has developed.

Turntable artist Erik Laar will whirl Estonia’s traditional music into a contemporary elec­ tronic context. The two friends who make up Duo Ruut will sing and play as one with their command of a single zither.

Väike Hellero & Friends will bring us close to Estonian and Finno-Ugric folklore and tra­ ditional music.

If you’re looking for daytime events, there’s lots for you to enjoy, too. On Saturday October 23rd at 12:00 PM, come down to Tartu College (310 Bloor St. W) for a fun afternoon of kids’ music and a story reading from author and musician Vincent Teetsov and his friend and drummer extraordinaire, Stefan Loebus. This concert will also be available online through the Estonian Music Week Facebook page and YouTube channel.

On Sunday October 17th at 3:00 PM (EDT), prior to the start of the festival’s music, EMW and VEMU will co-­ present the virtual Canadian premiere of Erle Veber’s docu­

mentary about Finno-Ugric people and the music of Veljo ­ Tormis, titled Unustatud rah­ vaste jälgedes (“In the Steps of Forgotten Peoples”). Tune into VEMU’s YouTube channel (www.youtube.com/user/VE­ MUESC) for the screening, as well as “a d­ iscussion with con­ ductor Endrik Üksvärav and Finno-Ugrist Taisto Rauda­lai­ nen.”

On Wednesday October 20th at 7:00 PM (EDT), in English, Anti Lillak of Eesti Rahva Muuseum (the Estonian Na­ tional Museum) will give us a tour of the museum’s exhibit Echo of the Urals, that explores the identity and lives of FinnoUgric nations. Access it on Zoom by entering the meeting ID number 828 1614 5163.

For their generous support of these events, Estonian Music Week and VEMU would like to thank: partner Estonian Foun­ dation of Canada; sponsors Northern Birch Credit Union and Humphrey Miles Funeral Home; donors Koger Valuations Inc and John Teetsov; sup­ porters Artsvest, Toronto Arts Council, Integratsiooni Sihta­ sutus, Embassy of Estonia (Ottawa), and Eesti Kultuur­ kapital; consultants Music Estonia and Estonian Ministry of Culture.

Mark your calendars and tell all of your friends and family, because you won’t want to miss any of this!

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

• developing and implementing financial policies, systems and procedures • preparing financial statements, budgets, cash flows, and other financial analyses and management reports • managing and maintaining the financial system including Chart of Accounts, general ledger, journal entries, accounts receivable, accounts payable, deposits, reconciliations, posting and batching • managing the month-end and year-end process as well as preparing for the annual external audit process • managing the payroll process • assisting in grant project budgeting • determining and establishing office procedures and routines • filing and organizing records • perform other administrative duties as required.

Education in accounting and client services and a minimum of 3 years experience in accounting and finance profession is preferred. Knowledge of Microsoft Office365 and proficient Excel skills is a plus. Other expectations for this position: • ability to problem-solve; • ability to prioritize and handle multiple tasks and timelines; • ability to work both independently and within a team; • experience in a leadership role; • excellent written and oral communication skills; • ability to communicate in Estonian is an advantage.

This is an on-site, salaried position with benefits, in downtown Toronto. Applicant must be fully vaccinated. We offer competitive compensation with possibility to grow. Com­ pensation will depend on qualifications.

We look forward to receiving your cover letter and resume to: careers@tartucollege.ca if this position interests you and you have all or most of the qualifications described.

We will follow up with selected candidates to set up an intro call.

Why work at Tartu College? Tartu College and associated entities have a very unique working model that supports higher education, promotes Estonian culture and preserves the history of Estonians abroad. We are a central communication channel for our Estonian community. We encourage curiosity, innovation and flexibility. We are committed to the principle of equal employment opportunity and provide a work environment free of discrimination and harassment. We promote responsibility, respect, honesty and professional excellence.

The work ethic of our staff, volunteers, representatives and partners corresponds to the values and mission of the organization. www.tartucollege.ca www.vemu.ca www.eestielu.ca

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Foto: Anne Ise

Eesti sõber Casimir Zacharski 100!

Tagasihoidlik aga väga tegus advokaat Casimir Zacharski, Cross of Terra Mariana ehk Maarjamaa risti teenetemärgi V klassi kavaler, kes on abielus pianist Juta Vaskaga, tähistab 12. oktoobril oma 100 aasta juubelit Charles­ towne’i seenioride kodus Catonsville’is, Marylandi osa­ riigis.

Hr. Zacharski on mees, kes abivajajatele ei ütle kunagi ei.

Nii iseloomustab paljusid eestlasi ja eesti organisatsioone pro bono nõustanud advokaati perekonnasõber Anne Ise. Casimiri elus on muusikal olu­ line koht. Klaverit ta mängib, aga tema eluaegne pühendumus kuulub viiulile. Baltimore’i eestlaskond on Casimiri ja Juta talenti nautinud nii Baltimore’i Eesti Seltsi üritustel kui ka Baltimore’i EELK koguduse jumalateenistustel. Austades oma Poola päritolu osaleb Casimir M. Zacharski aktiivselt ka Poola kogukonnas. Õnnelikud on need, kes on saanud osa Casimiri sõprusest.

Tema eruditsioon ja sügav ühis­ kondlik analüüs on võrratu.

Soovigem juubilarile palju õnne! Sto lat!

AGO AMBRE

Leedu-Kanada…

(Algus lk. 1)

among the G7 nations to give recognition to Lithuania’s restored independence – still ­ very fragile and uncertain. That also required a special kind of faith in Lithuania. We know we are among true friends here in Canada.“ Samuti esines ettekandega National Gallery of Canada vanemkuraator Josée DrouinBrisebois oma tööst eelseisva

Eestis hakkab ilmuma uus ingliskeelne kunstiajakiri

Aapo Pukk maalis Tartu Pauluse kirikusse kaks Jeesus Kristust

Kultuuriministeerium sõlmis lepingu avaliku konkursi võit­ nud SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega (KKEK) viieks aastaks ingliskeelse rahvusvahelise kunstivaldkon­ na teabe avaldamiseks. Esi­ mene uuendatud kontseptsioo­ niga väljaanne ilmub 2022. aastal. ,,Eesmärk on luua ajakiri, mis annaks sissevaate Eesti kunstist maailma kunstipubli­ kule. Ajakirja idee väljatöötami­ sel arvestasime kaasaegsete edastusvahendite ja lugemishar­ jumuste muutumistega ajas, seetõttu asub suur osa ajakirjast veebis, ütles peatoimetaja, KKEKi kommunikatsioonijuht Kaarin Kivirähk.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning kor­ raldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil. (PM/EE)

Möödunud pühapäeval avati Tartu Pauluse kirikus vahe­ tult pärast hommikuse juma­ lateenistuse lõppu kaks maali: „Ülestõusnud Kristus“ ja „Jeesuslaps Maarja süles“.

Maalil ,,Jeesuslaps Maarja süles“ istub Aapo Puki kol­ meaastane tütar Nora ta naise Helge kätel. Teisel maalil ,,Ülestõusnud Kristus“ seisab Saaremaa 41-aastane ettevõtja Jon Ender.

Koguduse õpetaja Kristjan Luhamets rääkis maalide sünni­ loost eKirikule: ,,Kuna küün­ laaluste juurde kiriku tagaosas ei õnnestunud leida sobivat ikoonilkku pilti, mis aitaks kes­ kenduda palvele, pöördusime kunstnik Aapo Pukki poole, kes on usklik inimene ja mõistab koguduse vajadusi.

Maalide valmimine on olnud pikk ja põnev teekond, mille jäädvustavad noored ja andekad dokumentalistid Hõbe Ilus ja Mihkel Oksmann. Film valmib aastal 2022.“ Kuna peaaltaril on Kristus ristil, siis täiendavad maalid ku­ jutavad Teda risti eel ja järel.

Jeesuslaps Maarjaga on Jumala alandustee algus ning ülestõus­ nud Kristus selle võidukas ­tulemus.

Et pühakojas eksponeeritava Kristuse prototüübiks satub tavaline Eesti mees nagu nüüd ­ saarlane Jon Ender, on varemgi juhtunud.

Nii lõi Johann Köler Kristusest freskomaali 1879. a Tallinna Kaarli kirikusse. Tema Kristusele andis näo Kassari kutsar Villem Tamme, keda Köler kohtas Hiiumaal Vaemla mõisas ning teda seal visandas.

Neist visandeist sündinud Kristus on ka Tartu Pauluse kiriku altarimaalil ,,Kutsuv Kristus“, mille Köler maalis 1897. (PM/EE)

Eestis tõusid eluaseme hinnad Statistikaameti andmetel tõu­ sis Eestis eluaseme hinna­ indeks tei­ses kvartalis võrrel­ des eelmise aasta sama ajaga 16,1% ning võrreldes esimese kvartaliga 2,6%.

Korterite hinnad tõusid võr­ reldes eelmise aasta teise kvar­ taliga 14,1 ja majade hinnad 21,6%.

Majade hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2 ja korterite hinnad 2,9%. (ERR/EE)

Leedus Kaunases toimuva bien­ naali näituse kuraatorina. Kau­ nase biennaal, on üks tähtsa­ maid näitusi Baltimaades ning see toimub 12. novembrist 2021 kuni 20. veebruarini 2022.

Biennaalil on esitatud ka pal­ jude Kanada kunstnike tööd.

Kaunas on ka valitud 2022. a.

Euroopa kultuuripealinnaks. Ürituse ametlikule osale järgnes pidulik kontsert tuntud Leedu Rahvusliku Ooperiteatri solisti tenori Rafailas Karpise ja pianisti Darius Mažintase poolt.

Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, tema abikaasa Dorota Skusevičiene, Leedu välisministri abi dr. Mantas Adomėnas, Läti suursaadiku Kanadas abikaasa Inara Eihenbauma ja Läti suursaadik Karlis Eihenbaums. ©Ülle Baum

Eelmisel nädalal ilmus Eesti Elu ingliskeelses osas pikem ülevaade hiljutisest EGO golfiturniirist. Kahjuks kõiki soovitud fotosid ei olnud võimalik korraga avaldada. Siinjuures on eelmi­ sest lehest välja jäänud pildid võitjameeskonnast ja segavõistkondade võitjatest. Meeste võistkondliku võidu said Tyler Krabi, Spenser Krabi, Mike Krabi ja Lee Grant ning segatiimide võidu viisid koju Kyle Burgis, Allan Meret, Helle Varrik ja Enn Varrik.

Täielik fotogalerii turniirist Kerly Ilveselt on Eesti Elu veebil ­eestielu.ca.

Eesti saab ELilt kuni 970 miljoni euro suuruse toetuse

Suri ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare

6. oktoobril suri pikaajalise haiguse tagajärjel ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare (73), kes sai tuntuks kui üks fos­ foriidisõja algataja, vahendas Teisipäeval startisid Kasah­ ERRi portaal.

Juhan Aare kutsus 1987. a stanist Baikonurilt kosmose­ ETV ajakirjaniku ja keskkonna­ laeval Sojuz MS-19 Eesti teemasid kajastava saate ,,Pan­ juurtega vene näitleja Julia da“ saatejuhina ellu üldrahva­ Peresild ja režissöör Klim liku võitluse Virumaale fosforii­ Šipenko rahvusvahelisse kos­ dikaevanduste rajamise vastu. mosejaama filmi tegema.

Rahvaalgatusest kasvas välja Kosmoseprojektis tehakse ühing Eesti Roheline Liiku­ orbiidil võtted filmile ,,Chal­ ­ lenge“. Vene kosmoseagentuuri mine, kus Juhan Aare oli ka Roskosmose teatel soovitakse ­esimene juhatuse esimees.

Aastatel 1969-1991 töötas selle projektiga tuua kosmos Juhan Aare kutselise ajakirjani­ laiemale publikule lähemale. kuna.

See on ajaloos esimene kord, Eesti taasiseseisvumise pe­ kui filmivõtted tehakse kos­ rioo­ dil pühendus Juhan Aare moses. Filmis kaasa tegev Eesti poliitikale ja oli mh Riigikogu juurtega näitleja Julia Peresild liige 1992-1999. on sündinud Pihkvas, Eesti Alates aastast 1999 pühendus idapiirist 20 kilomeetri kaugusel ta dokumentaalsete kultuurfil­ Velikaja jõe ääres. Ta on lõpeta­ mide loomisele, nt ,,Eestlased nud Venemaa teatriakadeemia Kremlis“, Tartu rahulepingust ja ning on töötanud erinevates MRP salaprotokollidest rääkiv teat­ rites, sealhulgas Moskva ,,Põlevad piirid“, ,,Fosforiidi­ riigi­teatris.

Läbimurderolli tegi ta So­ lõks“ jpm. fiana filmis ,,Piir“, mis nomi­ Juhan Aare mitmete pree­ neeriti 2010. a Kuldgloobusele. miate ja auhindade kõrval olid

(PM/EE) olulisemateks valimine 1999. a

Vene filminäitleja ja -režissöör startisid kosmosesse filmima

11

Sel nädalal Tallinnas viibinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulu­ tas välja Eestile kuni 969,3 miljoni euro eraldamise Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastust, mis peaks aitama võidelda koroo­ na­ kriisiga ning taaskäivitada riigi majanduse. Summa võib jääda väiksemaks, kuna Eesti majandus on taastunud ko­ ­ roonakriisist kiiremini kui ­eeldatud.

Euroopa Komisjoni teatel kaaluti Eesti kava hinnates eelkõige seda, kas selles esita­ tud investeeringud ja reformid toetavad rohe- ja digipööret, aitavad lahendada Euroopa ­ poolaasta raames viidatud prob­ leeme ning toetavad kasvupo­ tentsiaali, töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaal­ set vastupanuvõimet.

Euroopa Komisjoni heakskii­ du järel on liikmesriikide valit­ susi esindaval EL-i Nõukogul neli nädalat aega komisjoni ettepaneku heakskiitmiseks, mis järel on komisjonil aega kuni kaks kuud esimese ülekande tegemiseks.

Kava heakskiitmine nõuko­ gus võimaldaks teha Eestile eelmakse 126 miljoni euro ­ ­ulatuses. (ERR/EE)

Lääne-Virumaal toimunud rah­ vahääletusel ,,50 Viru vägeva“ hulka, kelle tegevus 20. saj kõige enam mõjutas Virumaa nägu ning 2006. a presidendi poolt annetatud Riigivapi IV klassi teenetemärk. (ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Dr. Peeter Põldre kolmas loeng COVID-19 teemal Toronto Ülikooli emeriitpro­ fessor dr. Peeter Põldre pidas 29. septembril VEMU loengu­ tesarjas päevakohase ja huvi­ tava loengu teemal „Covid-19: Now! & Next!“. Loeng, mis kõnealusel teemal temalt juba kolmas (varasemad olid „COVID-19: Past, Present, Future“ 18. nov. 2020 ja „Co­ vid-19: Variants & Vaccines – Present & Future“ 3. märtsil 2021), toimus nagu ka kaks esimest, virtuaalselt.

Loengu juhatas sisse VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kes tervitas dr. Põldret ja nimetas, et kaks esimest loengut on saanud suure populaarsuse osali­ seks ning toonud head ta­ gasisidet; nüüd soovivad paljud teada, mida võivad tuua sügis ja talv.

Peeter Põldre märkis, et alates eelmisest loengust pole asjad kulgenud väga sujuvalt.

Lektor alustas globaalsest pers­ pektiivist, tuues võrdlevalt välja, kui palju on esinenud Covidsurmasid ja missugune on ­ela­nikkonna vaktsineerimise prot­sent erinevates riikides, vaa­ deldes USA-d, Kanadat, Eestit, Rootsit, Soomet ja Ukrainat.

Ta kõneles viiruse erinevatest variantidest, mille kirjeldami­ seks kasutatakse kreeka tähti; kust need variandid on alguse saanud ja kuidas levivad; hetkel on kõige domineerivamaks suure nakkusega Delta variant.

Dr. Põldre tõi välja ajajoone­ na, millised sündmused on seo­ ses Covidiga leidnud Ontarios aset alates selle aasta märtsist kuni septembrini: vaktsiinide laialdane kasutuselevõtt ja või­ dujooks ajaga, lockdown, koo­ lide sulgemised, välihaigla rajamine Sunnybrooki haigla ­ juures, suurenenud koormus haiglates Covid-patsientide suure

osakaalu tõttu ning plaaniliste operatsioonide ja protseduuride peatamine (mida praegu näeme Albertas), poodides mitte-vaja­ like kaupade müügi peatamine, pikad järjekorrad suurte vaktsi­ neerimiskliinikute juures, len­ dude peatamine Indiast ja Pakistanist. Ta tõi välja, et kõige kriitilisemal ajal oli Ontario intensiivraviosakonda­ des ravil 900 patsienti ning pat­ siente tuli saata kodulähedastest haiglatest mujale.

Dr Põldre kõneles vaktsiini­ dest ja nende efektiivsusest (kuigi esineb ka nn. läbimurde­nakkusi (breakthrough infec­ tions)) ning samuti vaktsiinides kahtlemisest (vaccine hesi­ tancy), mida elanikkonnas mõnevõrra siiski esineb, ja selle põhjustest. Näiteks võivad kellel­ gi olla logistilised küsi­ mused vaktsineerimisele mine­ kuks, aga ka usaldamatus, olgu siis valeinformatsiooni tõttu või murest, et vaktsiinid loodi väga kiiresti. Lisaks kahtlejatele, kes vajavad mõnevõrra aega, on ja jääb professori sõnul ka neid, kes on kindlad, et end vaktsi­ neerida ei lase. Vaktsineerimise tempole on dr. Põldre sõnul kaasa aidanud selle kohustusli­ kuks muutmine teatud töökohta­ des, aga ka vaktsiinisertifikaa­ tide kehtestamine, mida on ­esit­letud enamuses Kanada provint­ sidest. Ta tõi välja and­ meid vaktsineerimata inimeste suuremast osakaalust Covidiga seotult hospitaliseerimistes ja vajaduses saada intensiivravi.

Juttu oli ka sellest, kui kaua võib kesta vaktsineerimise läbi saadud immuunsus, võimalike booster-süstide vajalikkusest ja kuidas on sellega seoses teiste riikide kogemused; samuti nn. karja-immuunsusest (herd im­ munity) ja selle saavutamiseks

Pickeringi jalakäijate tunnel-sild – maailma pikim

tunnel-sild, mis läheb üle kiirtee 14 sõidurea ja kuue rongi­ rööpme paari ning kohaliku maantee, sai valmis 2018. aasta septembris.

Sild näeb välja eriti kaunis pimedas, kui seda valgustavad 300 LED-valgustit erinevates värvides.

Ehitis on varem saanud ka City of Pickering’s 2019 Urban Design auhinna ning tunnus­ tatud rahvusvahelisel konkursil tunnelite/sildade kategoorias 2019 Engineering News Record Global Best Projects.

Septembri lõpus tuli kinnitus, et Toronto külje all asuvas Pickeringis üle kiirtee 401 ehi­ tatud jalakäijatele mõeldud kinnine sild on pikim oma­ taoliste seas ja väärib kohta Guinnessi maailmarekordite hulgas, teatas Metrolinx mõned nädalad tagasi.

Pikalt planeeritud ja ehitatud 250 meetri (820 jalga) pikkune

märkmik

Nr. 40

Riina Kindlam

Foto: EE

vajalikust vaktsineeritute prot­ sendist, mis võib uute varian­ tide tõttu muutuda, laste vaktsi­ neerimisest jm.

Professor rääkis ka inimeste isiklikust ja grupikäitumisest ning individuaalsete riskide hin­ damisest seoses kokkusaamiste, ürituste, reisimisega jm. Ta avaldas oma mõtteid reisimise osas ja mida inimesed peaksid arvesse võtma, näiteks kindlus­ tused, vajadusel meditsiinilise abi saamine, sissesõidureeglid, kohalik Covidi-olukord, rahva­ tervise-reeglid, haiglate olukor­ rad, meditsiinilised ressursid, testimised, karantiininõuded, samuti tingimused tagasitulekul Kanadasse jpm.

Kõneleja mainis ka nn. lõhestatud ühiskonna (divided society) teemat ja tõi välja mõnede inimeste ekstreemseid arvamusi, näiteks mis puudutab vaktsineerimata haigestunutele mitte kaasa tundmist või isegi Covidi tõttu ravi võimaldamist haiglates. On olnud erinevaid arvamusi kohustuslike vaktsi­ neerimiseeskirjade ja vaktsinee­ rimis-staatuse avalikustamise teemal.

Isiklikest versus ühiskond­ likest õigustest rääkides puudu­ tas dr. Põldre teemat, kuidas suitsetajad võivad selle tege­ vusega tuua lisaks enda ter­ visele ka riski teiste omale, samuti alkoholi tarvitanult auto­ rooli istumine. Suitsetajatele on loodud erinevaid piiranguid suitsetamiskohtade osas ning ­alkoholijoobes autojuhtimise eest võib inimene saada krimi­ naalkaristuse või kaotada auto­ juhiloa. Kuna vaktsineerimata inimene võib samuti avalikus kohas teistele viirust edasi anda, ongi loodud piiratud ligipääs teatud kohtadesse läbi vaktsi­ neerimispasside kehtestamise, selgitas professor.

Siiski pakub meie tervis­ hoiusüsteem ravi kõigile, sh. nendele, kellel on näiteks suit­ setamisest tingitud kopsukah­ justused või kes sai vigastada autoõnnetuses, olles juhtinud autot alkoholijoobes. Sama­moo­ di püüab tervishoiusüsteem päästa näiteks raskes seisus Covid-patsienti, kes tegi valiku end mitte vaktsineerida.

Dr. Põldre avaldas erinevate näidetele tuginedes mõtteid ka teemal, kui kaua võib kesta pandeemia ja millal see muutub endeemiaks (nagu on näiteks sesoonne gripp (seasonal flu).

Loengu lõppedes esitati küsi­ musi, mis puudutasid erinevaid teemasid nagu valeinformat­ siooni levik ja selle põhjused,

Ülal äratoodu on ajalehe „Saarte Hääl“ 29. septembril ilmunud loo pealkiri ja foto. Selle mõistmiseks on vaja tunda kõnekäände. Kes on fotol kosilane? Kas ta on pärit Soome linnast Turust? Miks kummalgi ei ole käes korvi? Võiks Vald olla nime Valdur lühend? Kas meesterahvas osutab näpuga kaadrivälisele korvile? On ,,kõnekäänuline“ tee libe? Kui jah, kas ohtlikult libe või on sellel liugu lasta ülihää?

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

,,Kõnekäänuline“ tee Kõnekäänd on „rahvapärane piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme, omaduse või muu iseloomustamiseks“.

Käänuline ehk suunamuutus­ tega, kõverustega kõne on mahlane ja lõbus nagu pinget pakkuv suusarada. Peaasi, et mõttest ehk asja ivast aru saadakse.

Loogikaülesanne: Kosilane läks turule, Kuressaare turule, jättis kogemata korvi koju.

Korvi on ometi vaja, kui sügisel turule minna. Vald (Valdur?) oli ülimalt lahke ja andis turul kosilasele korvi, et ta saaks a) seeni kosida, b) teist turul uita­ jat kosida, c) turgu kosida?

Kosjasõit turule on suhteli­ selt ebatraditsiooniline, aga seda on ka neiu juuksed. Võib-olla te ei näe – need on poolest peast otsteni rabarberikarva. Moodsad ajad! Võib-olla pakutakse turul mustasõstramahlaga juuste ju­ mestamist. Nagu näha, on tegemist kena tühja platsiga.

Kosilasel võiks lausa puhk­ pilliorkester sabas käia, laiutada ja laiata nagu paabulind.

Tegelikult on letid kahtlaselt tühjad. Äkki on Saaremaa met­ sad seentest ja marjadest tüh­ jaks korjatud? Ja aiasaadusedki otsa saanud? Pidavat olema väga niru tuhli (kartuli) aasta.

Suve esimene pool oli puhta põuane. Aga võib-olla jäädi ­lihtsalt tol päeval turule hiljaks.

Loo tegelik avalõik on: „MTÜ TuuleSuund soovis elu sisse puhuda pikemat aeg varju­ surmas olnud Kuressaare turule, kuid ei jõudnud selles osas Saaremaa vallavalitsusega kau­ bale.“ Veel kõnekäände! (MTÜ on mitte/tulundus/ühing.)

Tegelik pildiallkiri on: „MTÜ TuuleSuund asutajad Ingrid Kobin ja Allar Aas olid valla

reisimisega seonduv, kolmas (ja võib-olla iga-aastane) vaktsiini­ doos tulevikus, teiste riikide kogemused viiruse leviku peata­ mise osas (näiteks Uus-Mere­ maa) jpm.

Dr. Põldre on vajadusel on nõus andma ka neljanda loengu, näiteks veebruaris-märtsis, soo­

o­tsuses pettunud ja rääkisid, et ennekõike häirib neid ametnike tõrjuv hoiak.“ Ühesõnaga – turg on varju­ surmas ja inimesed fotol väi­ davad oskavat esmaabivõtteid (südamemassaaži) selle elusta­ ­ miseks. Nad ei ole teineteisesse, vaid hoopis turgu armunud ja soovivad seda ühiselt, teineteise toel kosida ehk sellele abi­ eluettepanekut teha. Moodsad, vabad ajad! Kuigi mitte, kui abieluettepanek võrdub oman­ ­ damisega. Kui rentimisega, siis kosilane kupeldajaks... ?!

Abieluettepanek on siin ülekantud tähenduses ja vähem­ romantiline äritehing. Korv on ka mõtteline (kuigi nii kergesti ettekujutatav turu kontekstis), mille andmine või saamine on kõigest võrdlev väljend. Korvi andma, korvi saama – „abi­ eluettepanekut või tantsu- või muud kutset tagasi lükkama; sellise ettepaneku või kutse peale eitavat vastust saama“.

(Sõnaveeb) Miks korv? (Mitte rootsi korv, see on vorst.) Korve punutakse kõige tihedamini ­pajust ning antiikajast saadik on paljude rahvaste pärimustes paju leina- ja surmapuu, milles meelsasti elavad nõiad ja vai­ mud. „Aga paju on ka õnnetu armastuse märgiks. Soovimatule austajale, kellest lahti taheti saada, ulatati pajuoksad või pandi talle pilkesõnade saatel pähe pajuvitstest punutud korv, sellest annab tunnistust tänini säilinud väljend ,,kellelegi korvi andma“. (Miksike) Jääme lootma käänulise kõne teekonna igakülgsele õnnelikule lõpule. Peaasi, et mõttest aru saadakse. Eestlaste puhul tähen­ dab see mustast huumorist, sagedasest irooniast ja veel kõnekäändu­dest läbi närimist.

RIINA KINDLAM

vitades vahepealsel ajal kõigil mõelda oma individuaalsetele riskidele, mitte peljata maski kandmist ega distantsi hoidmist – ja võib-olla on võimalik edas­ pidi taas Tartu College’is kokku tulla.

Loeng on järelkuulatav VEMU YouTube’i kanalil. (EE)

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

KALLIST MEEST, ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Olaf Reiman’it * 30.1.1932 Tartu † 3.10.2021 Cornwall Leinavad sügavas kurbuses naine SIIRI LAPSED peredega vend GUNNAR Inglismaal õde HELLE Ottawas

Lugejakiri

Meie kõigi Peetri kirikust

soovitas mulle, kui olin teisme­ line, et kaaluksin usuteadust ­tulevikus. Et järeltulijaid tarvis, just kantslisse, koguduse huvi­ des.

Allakirjutanu pole kunagi olnud Toronto Peetri kogu­ duse liige. Küll aga on ta väga hinnanud, mida omal ajal luterlaste kogudus võimaldas ­ neile, kellel ei olnud majan­ duslikku panust meie kogu­ konnale tähtsa hoone valmi­ misel. Just koguduse toetust näiteks ruumide andmisega, isegi kui see ei olnud tulutoov, vaid rahvusliku eesmärgiga.

Edasi veel isiklikult. Kas­ vasin üles Peetri kiriku lähi­ konnas. Ja kirikus käisin kui te­ gevuspaigas enne seda, kui sain aru, et Jumalasõna õpetus on tõene, tähtis. See algas noorena.

Lembitu skautlipkonna koon­ dustel kiriku keldrisaalis saabus arusaam, et aatelisus on tähtis.

Seda põhimõtet üritan tänaseni jälgida.

Peetri koguduse õpetaja Oskar Puhm oli inimesena meelt mööda. Õp Puhm isegi

Astusin Peetri koguduse puhk­pilliorkestrisse. Inga-Pia Kor­ jus, orkestrijuht oli oluline kui innustaja. Kalmistupühadel esi­ nemised olid kuidagi väga tähtsad. Et vanaemad, -isad kuuleks, kuidas neid pole unus­ tatud. Siis minule väga tähtis perekond, Torgid, vanaisa Juhan, onu Ilmar, isast Andresest, emast Ingest peale, kõigi nende nelja lapseni välja, asusid mind harima. Enne küll sellist kodust kristlikku kasvatust ei olnud.

Peetri koguduse kaudu aga anti.

Vastu oma isa tahtmist astusin koguduse noortekoori Lootus.

Kui hea sõna. Dirigentideks tollal esmalt Lembit Avesson, siis üsna noor Charles Kipper, vist oli alles ülikoolis ja lõpuks Rosemarie Lindau. Roosi oskus meid, enam-vähem ühevanu­ seid, siduda oli unustamatu.

Prantsusmaa vanim mees suri 112-aastasena

gune eakaim mees on hispaan­ lane Saturnino de la Fuente Garcia, kelle vanus teisipäevase seisuga oli 112 aastat ja 236 päeva. Ta sündis kaks kuud ja ühe nädala Theobaldist varem.

Prantsusmaalt on pärit ka sõltumatult kinnitatud andmetel maailma kõigi aegade vanimaks elanud inimene – Jeanne Calment, kes suri 1997. aastal 122 aasta ja 164 päeva vanuses.

Teadaolevalt on seni kõige vanemaks elanud mees 2013. aastal 116 aasta ja 54 päeva vanuses surnud jaapanlane Jiroemon Kimura.

Eakaim teadaolev inimene on praegu 118 aasta ja 276 päeva vanune jaapanlanna Kane Tanaka.

Varem sel aastal Covidist ter­ venenud Prantsuse nunn Lucile Randon on aga 117 aasta ja 236 päeva vanusena eakaim elav ­eurooplane. (PM/EE)

Prantsusmaa vanim mees Jules Theobald suri 112-aas­ tasena, teatas teisipäeval tema perekond.

Prantsusmaa ülemereterritoo­ riumilt, Kariibi meres paikne­ valt Martinique’i saarelt pärit Theobald suri oma kodus, saare tähtsaimas linnas Fort-deFrance’is.

Jules Theobald sündis 1909. aasta 17. aprillil, kuigi pere legen­ di kohaselt tuli ta ilmale kaks aastat varem. Theobald töötas dokitöölise ja kalurina ning tal oli kolm last.

Märtsis olid tema kodu­ piirkonna Pointe des Negres’i elanikud hääletanud innuka ­tantsija ja doominomängija oma aupresidendiks.

Maailma teadaolevalt prae­

Ning tulin aastaid hiljem ta­ gasi Cantate Dominosse laulma,

just Roosi tõttu. Olen tänulik lauluõdedele, -vendadele, kes elamuse, just kirikus, tegid unus­ tamatuks. Sain ka osa ­jumalateenstustest; olen hiljem­ gi Peetri kirikus käinud kuula­ mas Jumala sõna.

Veelgi. Harri Kivilo, Toron­ tosse kolides Montréalist, lõi siin noorte rahvatantsurühma.

Harald Seren õpetas neid mitte-lihtsaid samme. Mu esi­ mene armumine toimus siis. Ja jälle, harjutused toimusid kiriku seltskondlikus saalis. Need ruu­ mid olid ja on tõesti tähtsad.

Sai skautidele tuba. Arhiivile oma tuba. Naisruum, pastoraat, kui saadi aru, et kuluka suure maja pidamine kilomeeter ee­ mal läks liiaks. Anti vabalt, kui­ gi tagapinda ei tea, keldrisaali teatriharjutusteks kasutada.

Lisaks sellest, kui meie järel­ tulijad ei olnud veel koolieas.

Käisime siis talviti, ja veel bussiga, jutumärkides supitä­ ­ dide juures. Minekuga alati oli tegemist. Kuid sõna supitädid!

Oi, kuidas lapsed olid valmis talve tõrjuma. Iga proua nime ei mäleta, aga Peetri kiriku keldri­ saalis oli korraldatud kristlik lastesõim. Kas mähkmetes või mitte, küll need said vajadusel vahetatud. Paps sai pisut vahel­ dust. Ja supitädid, küll on mee­ les Anu Randmaa ja Adelaide Kriisa, vabandan, et teiste nimed ei meenu, lõbustasid ­lapsi, toitsid väga hea supiga ja mis tähtsaim ehk, andsid ka kristlikku kasvatust. See oli olu­ line osa nende lapsepõlvest, mäletavad mõlemad tänaseni.

Siis kunstinäitused, mida kiriku saalides korraldati. Emil Eerme, küll Vana-Andrese kogu­ duse oluline liige, ütles mulle kunagi, et oleks ometi nii, et laenata seda energiat. VanaAndrese kogudus, kuhu kuulun, on alati olnud lahtiste kätega, südamlik, alt üles. Mida vist hetkeseisus ei saa ütelda mujal, kus pealt alla valitseb. Vihje siin kodumaale, kus ollakse ülevalt alla luterlikud, mitte luterlased.

Paraku on paljud head hinged, kes lõid Peetri kiriku, kogudust koos hoidsid, lahku­ nud meie hulgast. Ning kaalul on kiriku müük. Austades usku, selle hingehoidvat tähtsust, teisi võimalusi, mis eksisteerivad, et Peetri kiriku ajalooliselt tähtsat ja kaunit hoonet hoida, kas ei võiks ometi praegune juhatus ümber mõelda? Majanduslikke lahendusi on ju olemas. Selli­ seid, mis annaks tulevikule õige näo. Lootust ja usku leiame ikka.

TÕNU NAELAPEA

Tartu College otsib meie sõbralikku ja koostööaltisse meeskonda PEARAAMATUPIDAJAT, kellele meeldib töötada mitmekülgses keskkonnas.

Siinsed mittetulundusühingud ja heategevusorganisatsioonid Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life ja Eesti Õppetöö Keskus arenevad, kasvavaad ja laienevad pidevalt tänu meie paljudele programmidele. Oleme aktiivselt kaasatud oma kogukonna ülesehitamisse ja töösse majas elavate üliõpilastega. Meie meeskonnas on sul võimalik õppida ja areneda, eriti praegusel põneval muutuste ajal.

Raamatupidaja ametikohale ootame professionaalset, suurepäraste organiseerimis-, planeerimis- ja analüüsioskustega, detailitäpset inimest, kellel on hea otsustus- ja algatusvõime, kes on paindlik ning oskab suhelda tõhusalt ja taktitundeliselt nii üliõpilaste kui kaastöötajatega.

Pearaamatupidaja vastutab otseselt ettevõtete finantsarvestuse haldamise eest, sh Tartu Kolledži, Eesti Elu/ Eesti Elu ja Eesti Õppetöö Keskuse igapäevased finantstehingud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele (GAAP).

Tema kohustused on järgmised: • finantseeskirjade ja -protseduurid väljatöötamine ja raken­damine; • finantsaruannete, eelarvete, rahavoogude ning muude finantsanalüüside ja juhtimisaruannete koostamine; • finantssüsteemi, sh kontoplaani, pearaamatu, kannete, võlgnevuste, hoiuste postitamine ja haldamine; • kuulõpu ja aastalõpu protsessi juhtimine ning iga-aastase auditi ettevalmistamine; • palgaarvestuse protsessi haldamine; • abistab projektitoetuste eelarvete koostamisel; • kontoriprotseduurid ja –rutiinide kehtestamine; • dokumentide esitamine ja korraldamine; • täidab vajadusel muid haldusülesandeid.

Eelistatud on kandidaat, kellel on haridus raamatupidamises ja klienditeeninduses ning vähemalt 3-aastane töökogemus raamatupidamis- ja rahandusvaldkonnas.

Kasuks tuleb Microsoft Office365 tundmine ja Exceli kasutamise oskused.

Muud ootused kandideerijale: • oskab lahendada probleeme; • oskab seada prioriteete ja toime tulla mitmete üles­ annete ja pingelise ajakavaga; • oskab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas; • eelnev juhtiv töökogemus; • väljendab suurepäraselt nii kirjalikult kui suuliselt; • kasuks tuleb eesti keele oskus.

Tegemist on palgalise kontoritööga asukohaga Toronto kesklinnas. Taotleja peab olema vaktsineeritud. Pakume konkurentsivõimelist palka ja benefits koos ametialase arenemisvõimalusega. Töötasu suurus sõltub kvalifikatsioonist.

Kui see ametikoht teid huvitab ja teil on olemas kõik või suurem osa kirjeldatud kvalifikatsioonidest, palun saatke oma teie kirja ja CV-d aadressile: careers@tartucollege.ca.

Miks on tore töötada Tartu Kolledžis? Tartu Kolledžil ja sellega seotud üksustel on väga ainulaadne töömudel, mis toetab kõrgharidust, edendab eesti kultuuri ja säilitab välis­ eestlaste ajalugu. Oleme oma eesti kogukonna kooskäimiskoht ja suhtluskanal. Julgustame inimestes uudishimu, uuen­ duslikkust ja paindlikkust. Oleme pühendunud võrdsete töövõimaluste põhimõttele ja pakume töökeskkonda, mis on vaba diskrimineerimisest ja ahistamisest. Innustame oma töötajaid edendama vastutustunnet, autunnet, ausust ja professionaalset lähenemist oma ülesannetele. Meie töötajate, vabatahtlike ja partnerite tööeetika vastab organi­satsiooni väärtustele ja missioonile.

13

14

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

Lahkus meie armas

LAHKUS KALLIS EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA

Lilli Piil

Lilli Piil

neiuna VILBIKS

* 3. mai 1919 † 30. september 2021

sündinud 3. mail 1919 Harjumaal surnud 30. septembril 2021 Port Perrys, Ontarios

Südamlik kaastunne perekonnale

Mälestavad leinas PEETER MONIKA ASTRID

Jumal on armastus

HENRY ALLAN peredega

Jällenägemise lootuses

AASA ROOSIPUU perega KALJO ja AASA SÜLD perega

Armsad PEETER, MONIKA, ASTRID, HENRY & ALLAN koos peredega, Meie sudamlik kaastunne ema lahkumise puhul LAHKUS ÜKS USTAV KOGUDUSE ASUTAJALIIGE

Lilli Piil

Lilli Piil Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Matt. 11:28

VIIVI RITA, STAN & MATTI INGRID ÜLO, VALVE, ALEKSANDRA & KATRIINA DAPHNE, ANDREW DOUG, AMY, ALEX & EMMA

Hoiame lapsi peredega meie palvekätel, TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Mälestame kallist sugulast

Lilli Piil’i

MÄLESTAME KURBUSES ARMASTATUD LAHKUNUD VENDA, ONU, KAUAAEGSET SÕPRA

3. mai 1919 – 30. september 2021 Südamlik kaastunne PEETRILE, MONIKALE, ASTRIDILE, HENRYLE, ALLANILE perekondadega

Jaan Kivisild’a

Armastuses

25. mai 1933 Tallinn – 20. september 2021 St. Catharines’is Ontarios Avaldame südamest sügavat kaastunnet REGINALE Vaikses leinas Vancouverist vend ARMAS, abikaasa MARET, tütred ERIKA, KRISTA MILVI PUUSEPP

Lein ei mahu sõnadesse, jääb alatiseks südamesse.

Jää minuga, kui saabub õhtutund…

EHA-LEA ja RAUL PUMBER DAVID ja JEANETTE LODU AILI ja TÕNU KÜNG HELJA ja ELOF AHLBERG HELGA LODU

Lahkus

Lilli Piil

Ootamatult lahkus

Lauri Männama Sügav kaastunne armsale VIIALE, TAANIELILE, MIKULE ja kogu perele

Avaldame kaastunnet tema pojale PEETER PIILILE ja perele REIN ENDE, VEERA ENDE, ANDRE VARE

TIINA MART ja VIIVE ANDROS ja KRISTA Lahkus meie armas mehe õde, tädi, vanatädi ja vana-vanatädi Mälestame kurbuses

Lauri Männama’d Sport

Kontaveit ja Kanepi tõusid maailma edetabelis Eesti mõlemad tippnaisten­ nisemängijad – Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi tegi maailma edetabelis tubli tõusu.

Kuigi Kontaveit jättis möö­ dunud nädalal Chicago tennis­ eturniiri pooleli, tegi ta kolme­ kohalise tõusu ja on nüüd ­maailma 20. reket.

Sügav kaastunne VIIALE, RAIVOLE, TAANIELILE, MIKULE, KARL JOOSEPILE, METTE-MARITILE ja kõikidele lähedastele MERIKE KOGER TOOMAS KOGER

ITFi turniirivõitude osas Eesti rekordit uuendanud Kaia Kanepi tõusis samuti edetabelis ja on nüüd 60. kohal.

Naiste tabelis jätkab esimesel kohal austraallanna Ashleigh Barty, järgnevad valgevenalanna Arina Sabalenka, tšehhitar Karolina Pliškova, poolatar Iga

Swiatek ja tšehhitar Barbora Krejcikova.

Meeste edetabelis jätkab esi­ kohal serblane Novak Djokovic, kelle järel tulevad venelane Daniil Medvedev ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Eesti esire­ ket on Kristjan Tamm, kes asub edetabelis 695. kohal. (PM/EE)

Lilli Piil Avadame siirast kaastunnet lastele peredega ÕIE ESTHER ja WALTER perega MARIKA ja PAUL perega

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00 Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNU­ PÜHA JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 19.00 Virtuaalne PIIBLITUND teemaks: Martin Luther „Väike Katekismus’’ I peatükk ja selle alus Pühkirjas.

Osaleda saab Zoomi keskkonnas. Selleks palume end piibli­ tunniks registreerida hiljemalt samal päeval kell 17.30 (5.30 p.l.) koguduse kantselei emeili-aadressil stpeterstoronto@rogers.com ja Teile saadetakse piiblitunniga ühinemise link.

Pühapäeval, 17. oktoobril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus armulauaga Ehatares.

Pühapäeval, 24. oktoobril kell 11.30 ELCIC-ga liitumise TÄNUJUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Osalevad: ELCIC Idapiirkonna piiskop Michael Pryse, EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, praost Mart Salumäe.

Laulab EELK Haapsalu Toom­ koor Lia Salumäe juhatusel.

EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu korraline koos­ olek toimub 24. oktoobril kell 14.00 (kell 2 p.l.) Peetri kirikus.

Kutse ja päevakord saadetakse kõigile meie koguduse täisõiguslikele liikmetele, kes on eelmise täiskogu koosoleku järgselt alates 28.09.2020 kogudusele teinud liikmeannetuse ja vastu võtnud armulauda.

Pühapäeval, 31. oktoobril kell 11.30 USUPUHAS­TUS­ PÜHA JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. EELTEATED:

Surnutemälestuspüha jumalateenistus toimub 21. novembril kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 10. oktoobril ÜLISTUS- JA PALVEHETK koos Timo Ligega.

Pühapäeval, 17. oktoobril TÄNUPÜHA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Täna nagu Jeesus’’.

Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 24. oktoobril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Juhi nagu Jeesus’’. Muusika Lige pere an­sambel.

Pühapäeval, 31.oktoobril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Puhka nagu Jeesus.’’ Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC

VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaLeerikool algab 28. novem- Andrese koguduse Facebooki bril kell 11.30 toimuva 1. lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ Advendi jumalateenistusega ja duse liikmetele, kes on regist­ sellele järgneva leeritunniga. reerinud oma e-posti aadressi, Leerikooli saab ennast juba re­­ - saadetakse uute teenistuste link gistreerida koguduse emaili e-postiga. Kes pole liitunud aadressil: stpeterstoronto@rog- koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun ers.com võtke ühendust koguduse õpetajaga.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 10.30 h LÕIKUS­ TÄNU­ PÜHA jumalateenistus EHA­ TARES. NB! Pühapäeval, 10. ok­­

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Tänulikkuse võõruspeol 15 Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnista­ jate huulte vilja. 16 Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!

Heebrealaste 13.15 -16 Lõikustänupüha ei jäta meist kedagi tänu-säästule. Tänupüha meenutab, et pisemadki asjad, mis meile elus tunduvadki olevat iseenesest mõistetavad ­ pole oma olemuses seda mitte.

Et ma olen, võin hingata, tunda ja tegutseda – kõik see ei olegi iseenesest mõistetav, vaid on väärt harrast imetlemist. „Lõi­ kustänu on tänu selle eest, et Jumal on andnud elu, ka meile,“ teab pühapäeva kooli­ laps õiget vastust tänulikkuse saladusele. Elu on Jumala ­kingitus.

Eesti keelemees Johannes Aavik (1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 1973 Stockholm) on tõlkinud „aaviku – keelde“ vene kirjaniku Ivan Turgenevi (1818 Orjol – 1883 Bougival, Prantsusmaa) proosa– luuletuse: „Ykskord Ylim Olend otsustas teha võõraspeo oma asuurseis saalides. Kõik vooru­ sed oli Ta kylaliseks kutsunud.

Eesti juurtega Rootsi kunstnik hukkus liiklusõnnetuses Eesti päritolu Rootsi karika­ turist Lars Vilks, kes elas alates 2007. aastast politsei kaitse all, kuna sai seoses prohvet Muhamedi kujuta­ vate pilapiltidega tapmisäh­ vardusi, hukkus eelmisel pühapäeval liiklusõnnetuses.

75-aastane Vilks ja kaks politseinikku said kokkupõrkes vastutuleva veoautoga surma, kinnitas Rootsi politsei. Õnnetus juhtus Markarydi linna lähedal, kus Vilksi auto põrkas kokku vastutuleva veo­ kiga. Mõlemad sõidukid süttisid põlema, politsei teatel toimetati veokijuht haiglasse.

Vilks kujutas 2007. a karika­ tuuril prohvet Muhamedi koera­ na ning on viimastel aastatel olnud tapmisähvarduste tõttu ­ korrakaitsjate ööpäevaringse kaitse all.

Ainult voorused... mehi ei olnud ta kutsunud… ainult ­ daame. Neid oli kogunenud üsna rohkesti – suuri ja väi­ keseid. Väikesed voorused olid meeldivamad ja armsamad suurtest ja keskustelid viisakalt eneste keskel, nagu see sobib läheseile sugulasile ja tuttavaile.

Sääl märkas Ylim Olend kor­ raga kaht ilusat daami, kes ei nägind mitte tuttavad olevat ­üksteisega. Piduperemees võttis ühel neist mõlemaist daamidest käest kinni ja viis teise juure. ,,Heategevus,“ ytles ta, osutades esimest. ,,Tänulikkus,“ lisas ta, näidates teise pääle. Mõlemad voorused imestasid ytlematult, sest sestsaati kui maailm seisab – ja ta on juba kaua seisnud – kohtasid nad esimest korda.

(Luuletusi Proosas Eesti Raamat 1972).

Tänulikkus ei saa ju olla mingil kombel üle inimlikku pingutust nõudev enese loo­ vutus, vaid see võiks olla iga loodu loomupärane eluhoiak.

Ometigi ei kirjuta ka Heebrea kirja autor meie poolt tehtud kaunitest sõnadest, vaid eel­ kõige kiituse ohvrist meie huulte viljast. Jeesus Kristuse risti ohver on oma lepituses lõplik. Iga ristitud inimene on Talle sundimatult tänulik. Aga me ei tohiks unustada, et kaunis sõna ja pisemgi hea tegu peavad

käima käsikäes. Ilma tänumee­ les sooritatud heade tegudeta jääks iga seesmine vaimurikkus isekuses teostumata. Vaid tänu­ likkuses jagatud usk on võib olla sisemise rikkuse tunnistus. „Sest mõned inimesed ei tea, kuid tähtis on see, et nad olemas on. Mõned inimesed ei tea, kui hea on neid näha.

Mõned inimesed ei tea, kui trööstiv on teie lahke naeratus.

Mõned inimesed veel ei tea, kui kosutav on nende lähedus Mõned inimesed ei tea, kui vaesed me oleksime ilma nen­ deta. Mõned inimesed ei tea, et nad on Jumala kingitus. Nad teaksid seda, kui me seda nende eest ei varjaks, vaid seda neile ka ütleksime,“ kirjeldab varja­ tud usu ja seni veel tegemist ootavate heategude vahekorda üks tundmatuks jäänud kirjanik. Ärgem unustagem head teha ja osadust pidada. (Heeb­ realastele 13.16) Saatku heategevus ja tänulik­ kus meid mitte üksnes kireval võõruspeol, vaid hallitoonilises argieluski.

Ja ärgem unustagem, et hea­ duse ja tänulikkuse taas­ kohtumine saab alati alguse pis­ kust. Oskus olla ­ tänulik pisku eest on eelduseks m ­ ärgata Suurt oma elus.

Aamen!

Lars Vilks (täieliku nimega Lars Endel Roger Vilks) oli eesti­-läti päritolu Rootsi kunst­ nik, kunstiteoreetik ja ühis­ konnategelane.

Vilksi ema on rootslane, isa Eino Vilks Viljandi maakonnast Mõisakülast pärit läti juurtega

eestlane. Isa põgenes 13. sep­ tembril 1944 Rootsi. Aasta pärast poja sündi lahkus ta pere juurest, kuid pärandas pojale läti perekonnanime ja ühe eestipärase eesnime (Endel). ­ Väliseesti kogukonnaga tal sidemeid ei olnud. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata toob­ril (pikal nädalavahetusel) AGRICOLA KIRIKUS eesti keelset JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 17. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS.

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021

Nr. 40

Tellige EESTI ELU!

Sündmuste kalender

S P ORT

Legendaarne Kalevi suursõit loodetakse taaselustada Praegu on Eesti mootorispor­ difännide tipphetkeks Tartus ja selle ümbruses peetav

Teade Esmaspäeval, 11. ok­ ­ toob­ril on Eesti Elu kontor Lõikustänupüha tõttu SULETUD.

autoralli MM-etapp Rally Estonia, kuid aastakümneid koguneti Pirita-Kose-Kloos­t­ rimetsa ringraja äärde, kus peeti Kalevi suursõitu. Vii­ mane sõit peeti 2006. aastal.

Kalevi suursõit oli pikalt Eesti spordimaastiku üks suure­ maid kui mitte kõige suurem sündmus, kuid viimastel aasta­ tel oli pealtvaatajate hulk tundu­ valt vähenenud. Samuti otsustas Tallinna linnavalitsus 2000. a, et ringrada on motospordivõist­ luste korraldamiseks liiga ohtlik.

Nüüd üritab Eesti Mootor­ rattaspordi Föderatsioon (EMF) legendaarset võistlust taaselus­ tada ning panna Pirital taas ­motikad kihutama. (PM/EE)

• Kuni pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66. AASTANÄITUS Todmorden Mills’is.

• Pühap. 17. okt. kl 3 pl (EDT) VEMU & EMW korraldusel: FILM ,,UNUSTATUD RAH­ VAS­ TE JÄLGEDES“ VEMU You­ Tube’i kanalil.

• Kolmap., 20. okt. kl 7 õ (EDT) VEMU & EMW korraldusel: vir­ tuaaltuur ERMis ,,EXPLORING THE FINNO-UGRIC WORLD“ Zoomis. Meeting ID: 828 1614 5163.

• Reedel, 22. okt kl 6 õ Paradise Theatre’is, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel EMW esitleb: HÜBRIIDKONTSERT NEW VOICES IN R&B – RITA RAY, KAILI KINNON, ESTYR. • Laup., 23. okt. kl 12 p LASTEKONTSERT ,,Pumpkin and Stretch maagiline maailm“ (Vincent Teetsov ja Stefan Loebus) Tartu College’is, EMW Facebook’i ja YouTube’i kanali­ tel.

• Laup., 23. okt. kl 5 õ El Mocambo’s, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel EMW esitleb: HÜBRIIDKONTSERT PER­ SEVERING LANGUAGES – BEATRICE DEER BAND, DUO RUUT, ERIK LAAR, VÄIKE HELLERO & FRIENDS. • Pühap., 24. okt kl 4 p.l.

VIRTUAALKOHTUMINE SOFI OKSANENIGA TIFAl, Eesti Õppetöö Keskuse, Estonian Arts Centre-Keskus koostöös.

• Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TU­­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organi­ satsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olulisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca