This newspaper was mailed on Friday, October 8, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 40, 2021
Reedel, 8. oktoobril — Friday, October 8
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Epp Mäe võitis maadluse MM-il hõbemedali
Hea tahte saadik Edith Kotka-Nyman sai Rakveres mälestusmärgi Möödunud pühapäeval, 3. oktoobril toimus Rakveres üritus, mis on seotud nii 1944. a Eestist põgenemisega kui ka pärast Eesti iseseisvuse taasta mist alanud uute sidemete loomisega riikide ja linnade vahel. Pikk tänav 22 väljakul avati linna aukodaniku Edith KotkaNymani skulptuur. Edith KotkaNyman (4.305.1932 Tallinn -7.07.2017 Stockholm) oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste tihedate ja viljakate koostöösidemete loomisesse pärast Eesti taasiseseisvumist. Ta õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kul tuuri- ja ajalugu. Rakvere linna aukodaniku tiitel omistati Edith Kotka-Nymanile 1998. aastal. Skulptuuri avamisele oli Rootsist saabunud suur delegat sioon, kus olid esindatud nii Rakvere sõpruslinna Sigtuna esindajad kui Edithi sugulased, nende seas Edith Kotka-Nymani lapsed Helle, Katrin ja Hendrik. Rakvere linnavolikogu esi mees Mihkel Juhkami ütles, et linnal on hea komme tunnusta da neid inimesi, kes on linna jaoks midagi suurt korda saat nud. „Rakvere linnas on paar suurkuju, kes ei ela enam siin linnas, kuid kes veetsid siin lapsepõlve ja noorusaastad. Üks neist oli Arvo Pärt ja teine Edith Kotka-Nyman.“ Edith Kotka-Nymani kolm last, Hendrik, Katrin ja Helle lasid kõneleda emal. „Oleme leidnud ema majas palju fotosid
ja dokumente, teiste seas ka ühe kirjandi, mille ema kirjutas 12aastasena rootsi keeles, Root si koolis, umbes aasta pärast Rootsisse tulekut,“ rääkisid nad. Kirjandis meenutas väike Edith kolm päeva ja kaks ööd kestnud põgenemist üle tormise mere ülerahvastatud ja kipaka laeva ga, rannal järele lehvitavaid ja nutvaid inimesi, tekirullidesse peidetud noori mehi ja poisse. „Varahommikul, kui avamerele jõudsime, heisati Eesti sini mustvalge lipp. Lipp, mis viimased neli aastat oli keelatud olnud. Selle lipu all sõitsime tundmatusse. Seda päeva ma ei unusta kunagi. See päev, kui oma armastatud Eestit viimane kord nägin,“ kirjutas ta toona. 28. septembril 1944 jõudsid nad Rootsi, mis tundus neile muinasjutumaana. Rootsi jäi Edith jäi elama 73 aastaks. Ta pidi 31 aastat ootama, enne kui sai oma armastatud Eestimaad jälle näha. Alles 1975. aastal sõideti terve perega Eestisse. Laste sõnul on Eesti ja Rakvere alati olnud Edithi ja nende sü dame lähedal. „See, et Edith nüüd igaveseks ajaks Eestisse jõuab, on nii fantastiline meile. Me tuleme teda tihti vaatama,“ lubasid Edithi lapsed. Edith Kotka-Nymani skulp tuuri autoriks on Gea Sibola Hansen, kellel on südamlik traditsioon panna igasse valmi vasse teosesse kaasa väike luuletus. Seekordse luuletuse kandis ette Rakvere Teatri näitleja Toomas Suuman. Skulptuuri arhitektiks on Mai Šein. (VT/Rakvere linn/EE)
Mälestuspingi juures on pildistatud Edith Kotka-Nymani tütar Katrin Nyman Metcalf koos poja ja tütrega.
Üksiknumbri hind: $4.00
Edith Kotka-Nymani skulptuuri autor on Gea Sibola Hansen ja arhitekt Mai Šein.
Leedu-Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamine Ottawas Ülle Baum, Ottawa ,,Celebrating the restoration of Lithuania – Canada diplomatic relations: cultural journey“ – sellise üritusega tähistas Lee du suursaatkond Ottawas 1. oktoobril Kanada Rahvusliku Kunstimuuseumi suures audi tooriumis Leedu – Kanada diplomaatiliste suhete taasta mise 30. aastapäeva, mis oli sel suvel 26. augustil. Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius tervitas oma avakõnes kõiki kutsutud külalisi ja liitis saalis Leedu ja Kanada inimesed ning kultuuri telesilla abil kokku. Saalis viibijate hul gas olid ka esindajad Leedu ja Kanada välisministeeriumist, Eesti ja Läti suursaadikud Toomas Lukk ja Karlis Eihen baums abikaasadega ning ka teised diplomaadid Balti riiki dest. Samuti olid kohal Leedu diasporaa esindajad ja külali s esinejad Leedust ning Ottawast. Kohal olid Global Affairs Canada’st Robert R.A. Fry, Director General Bureau of European Affairs (EUD) ja Antoine Pouliot, Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania. Kanada välisminister Marc Garneau saatis oma tervituse koosviibijatele video teel ja märkis ära aastatepikkust koos
Norra pealinnas Oslos toimu vatel maadluse maailma meistri õistlustel jõudis Eesti võistleja, 29- aastane Epp Mäe naiste raskekaalus finaali. Kolmapäeva õhtul kohtus Mäe finaalis Tokyo olümpial hõbemedali võitnud Adeline Maria Grayga ja pidi lõpuks tunnistama ameeriklanna 4:7 paremust. Epp Mäe läks kohtumist Gray vastu 4:0 juhtima. Kolm minutit enne lõppu vähendas Gray vahe 4:2 seisule ning jät kas domineerimist ja suure pärase viimase minutiga võttis lõpuks 4:7 võidu. Epp Mäe sai maadluse MMilt hõbemedali. Mäe võitis käe soleva aasta alguses Vars savis toimunud võistlustel Euroopa meistritiitli ning on teeninud MM-ilt 2015. ja 2019. aastal pronksmedalid. Adelina Maria Gray on võit nud maadluse MM-ilt kuld medali ka 2019. aastal. (ERR/EE)
tööd ja sõprust Kanada ja Leedu riigi vahel. Leedust kohale saabunud välisministri abi dr. Mantas Adomėnas esines päevakohase kõnega, milles ta rõhutas, et ,,Canada did not recognise the Soviet occupation of Lithuania – as well as other Baltic states – through the dark decades of the Cold War. This required a lot of faith in our future. Canada was also the first
Foto: ERR
(Järgneb lk. 11)
Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk, Leedu suursaadiku abikaasa Dorota Skusevičiene, Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk National Gallery of Canada auditooriumis 1. oktoobril Leedu suursaatkonna üritusel, tähistamaks Leedu ja Kanada diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva. Foto: ©Ülle Baum
