Nr. 40
EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Impulsiivsusest Üldistada ei tohi, aga paljud tänapäeva noored, eriti vane mad teismelised arvavad, et on kuidagi puutumatud. Kuidas muidu seletada lau päeval McMasteri ülikoolis toimunud hiigelpidu, märki maks kooliaasta algust. Mas ki deta – isegi, kui nad olid kõik vaktsineeritud, milles tuleb kahelda – alkoholi mõju all, räusates ja lauldes, nii naabreid segades avalikus kohas. Isegi pöörasid ühe kaasõpilase vaevaga ostetud auto ümber, lõid aknad sisse, vandaliseerisid ka teisiti, kaa sa-arvatud grafitiga. See on peamiselt noorte hullus. Politseid kuulda ei võetud, kui neid prooviti laiali saata. Üllatavalt vähe noori jäi sea duse tangide vahele, peamiselt avalikult alkoholi pruukimise eest. Suvel oli analoogne suur noorte pidu Torontos, jälle alko holi pruukimisega. On ju isegi värskes õhus keelatud suuremad kokkusaamised, kuigi kummali selt pesapalli- jalgpallistaadionil võivad tuhanded oma lemmik sportlasi jälgida. Siis on meie linna kesk kooliõpilased, ka tagasi klas siruumis. Paljud vajavad ühis transporti, et kooli jõuda. On olnud hommikuti märgata, et
Eesti Instituudi viies koolitus sarjast ‘Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal’ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 21. septembril Zoomis viienda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välis maal“. Maria Lee Liivak Eesti Instituudist tutvustas kolmandat üleilmset eesti keele nädalast, mis toimub 4.-10.oktoobrini teemal mäng. Eesti Instituut on selleks ette valmistanud väikese tekstikogu eesti autorite luule tuste ja lühikeste näidenditeks tidega. Kutsutakse üles kasuta ma neid tekste õppematerjalina keeletunnis või neid niisama lugema ja etendama. Hakka ja maid teatrihuvilisi innustatakse ise kirjutama ja esitama eesti keelseid näitemänge. Võib ka lugeda või tõlkida luuletusi ja tõlke saata Eesti Instituudile. Lisaks võib otsida eesti kirjandusvaramust veel põnevaid mänguteemalisi luule tusi ja neid teemaviitega #keelest2021 sotsiaalmeedias jagada ja loomulikult ise mängu teemal luuletada. Kuna detsembris tähistatakse Ilmar Laabani 100. sünniaasta päeva, kutsus Maria Lee Liivak üles tema luuletusi oma asuko hamaa keeltesse tõlkima ja jagama sotsiaalmeedias teema viitega #Keelest2021. Eesti Instituut kogub eesti
trammis näiteks, on mask üle suu paljudel, aga mitte üle nina. Ning kahemeetrist vahet ei pea keegi – ka kõnniteedel grupina liikudes. Kõik ninapidi koos. Kas arvavad, et kui vaktsinee rituna, mida kahtlemata kõik ei ole, on neil kuidagi nooruse immuunsus. Vaevalt, et klassi ruumis õpetaja seda lubaks. On ju teada, et selles eas pal jud eiravad ühiskonna põhisea duseid, reegleid. Ja mis salata, oleme kõik sellest vanusest läbi käinud, üle elanud kiusatused ja vallatused. Ent praegusel ajas tul, enam kui kunagi varem nende noorte inimeste, aga ka vanemate inimeste elus, tuleks just olla viisakad, respektee rides teisi ja nende õiguseid. Õnneks on ühiskond, ka noored, kasvanud üldiselt aja loolistest kommetest välja. Vähem on teiste, eriti esimese aasta üliõpilaste häbistamist. Vahel, põlvkond tagasi, oli isegi tegemist füüsilise vägivallaga, tänapäeval pidavat kadalipust läbi minema vähesed. Kahjuks aga olevat seksuaalne ahista mine just kõrgkoolides kasva nud. Või on see tolerantsuse läve nihkumine, muu maailma mõju, seda on raske statistiliselt kinnitada. Võib ka olla, et noored neiud, keda kimbutati minevikus, ei julgenud lihtsalt ette astuda. Hea, et PõhjaAmeerikas vähemalt, on tänu sotsiaalmeediale palju hõlpsam
avalikustada toimunut, ka mine viku patte. Eriti on märklauaks prominendid, kes minevikus on oma staatust naistega kuritarvi tanud. Aga tagasi Hamiltonis asuva McMasteri üliõpilaste juurde. Neid valgus tänavatele pärast esimest jalgpallimängu ülikooli linnakus 2019. aastast saadik. Ajakirjanduse järgi enam kui tuhat. Ühes artiklis ütles 19-aas tane neiu, et ka siis toimus seadusevastaselt selline juubel damine, aga toona ta ei julge nud COVIDi tõttu osaleda. Ei saa aru, kuidas tänavu, kaks aastat hiljem, kui neljas laine näiteks USAs ja mujal ainult kogub jõudu, on teisiti. Aga tsiteeriti teda – et oli rõõm olla vaba. Impulsiivsus, mida muud. Mis noortele ju omane iseloo mujoon. Ütleks ka, et isegi kui poleks pandeemiat, on selline huligaa nitsemine lubamatu. Pahatihti leiavad aga vanemad, politsei, õppejõud, et see on süütu sar vede maha jooksmine. Ei paneks seda vist keegi pahaks, kui poleks purjutamist ja lärmi. Ja eraomandi mitte respekteeri mist, nagu Hamiltonis oli, era maadel puude otsa ronides, murudel tralli lüües. Nii mõneski teises ülikoolis on olnud ajalooliselt sellised pralled. Kingstonis asuv Queen’s on kurikuulus nende spontaansete rõõmustamiste,
peaopanekute eest. Tänavu aga loeti karmid sõnad peale ja üldiselt on seda kuulda võetud. Toronto ülikoolis samuti – vähemalt pole probleeme mee dias kajastatud. Ometi peaks noortel olema teada, et elame pingelisel ajas tul, tuleb käituda eeskirjade, määruste ja mis kõige tähtsam, kaine mõistuse järgi. Seda vii mast muidugi raske jälgida, kui on veres juba parajalt promille. Peaks olema kuu peal elanud, kui poleks teadlik, mida ühis konnaliikmena peaks tegema, et vältida viiruse levikut. Muidugi on mängus, eriti selles eas, ka omavanuste surve, mida just kooliaastatel on raske vältida, kui soovitakse kuuluda, ei taheta valede põhjuste tõttu välja paista, vaid olla kamba jõmm või jõmminna. Fotod McMasteri peost olid jahma tamapanevad ning ka see, et hoolimata politseinike ja ka parameedikute korduvatest pal vetest pidu lõpetada, laiali min na, pidutseti mitu tundi. Oluline oli ka see, et ülikooli juhatus aimas ette toimuvat, paludes kirjas enne nädalalõppu igale õpilasele pidada meeles turvali sust, respekti ja naabruskonda ning paludes mitte koguneda. Ent seda tehti siiski. Ei ole sugugi vanamoeline pärida, millise koduse kasvatuse need noored olid saanud. Teadagi, ülikoolis ollakse pea
igaüks perekonnast, kodunt ee mal, arvatakse, et vahele ei jää da. Kuid kuidas seletavad need, keda arreteeriti alkoholi tarvita mise või korrarikkumise eest, seda oma vanematele. Seda ei saa ju kuidagi kalevi alla pühki da, peita.
keele teemalisi veebimänge ja muid lustlikke rakendusi. Kõiki oodatakse kaasa lööma keele nädala jaoks loodud virtuaalses lauamängus, mis aitab õpetada eesti keelt ja juhtida vestlust kuni 8-liikmelises grupis. Mängida võib mõnes e-suhtlus kanalis, näiteks Zoomis. Mängu suunab mängujuht, kes viskab ekraanil täringut ja liigutab osalejate nuppe. Üks mäng kestab umbes tund aega. Samuti kutsuti üles kõiki üle ilma kor raldama keelenädala jooksul või selle lähiümbruses mõni oma sündmus ja neid keele nädala programmi lisama. Riina Roasto Tahelast tut vustas mitmesuguseid enda loodud digitaalseid keelemänge. Riina Roasto on need mängud ise loonud ja need on mõeldud peamiselt algajatele keeleõppi jatele, peamiselt tasemele A1, aga võib leida ka teistele tase metele sobivaid mänge. Män gud on nii sõnavara kui ka grammatika harjutami seks, sa muti on viktoriinitüüpi kokku võtvaid mänge. Liina Särkinen tegi ülevaate uuest loodavast väliseesti noorte Youtube’i kanalist, kuhu tahe takse erinevate teemade põhiselt koguda noorte tehtud videod üle maailma. Sihtgrupiks on 12- 16-aastased noored, keda kutsutakse üles tegema video näiteks toiduvalmistamise või sportimise teemal ja seda teiste ga jagama, et uusi kontakte leida. Igas riigis võiks olla oma koordinaator, kes videod kokku koguks. See platvorm võiks
kujuneda visuaalseks pangaks eesti koolidele üle ilma. Sarjast Õpetajalt õpetajale tutvustasid Linda Blum ja Olga Pinapfel Müncheni Eesti Kooli. Samuti oli kõigil soovijatel võimalus ühineda hooaja esi mese Keeleruletiga, mida tut vustasid väliseesti õpetaja tele Ave Landrat ja Mari Taalmann Integratsiooni Sih tasutusest. Keelerulett kasvas välja vajadusest koroonaajal keeleõppijatele eestikeelset vestluspraktikat võimaldada. Nii toob Keelerulett inimesed kokku virtuaalselt, Zoomi keskkonnas, kus on võimalus lühivestluste formaadis piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Ja nii mitu ringi järjest. Teemad tulevad osalejatele üllatusena. Alguses kohtuvad kõik ühises suures jututoas ja seejärel jagab Mari osalejad väiksematesse jututubadesse. Igas toas on mentor, kes vestlust juhib. Kõigepealt tutvustatakse ennast ja öeldakse, kust osaleja pärit on ja kus ta hetkel asub. See kord oli väikese jututoa lühikü simuseks, kus osaleja suvel käis. Pikemaks jututeemaks oli tore suvine käik ja miks see meelde jäi. Vestlusnurka olid kõik kutsutud lisama mõne suvega seonduva sõna, et keeleõppihjd saaksid oma sõna vara rikastada. Teises jututoas oli lühiküsimuseks, mis võiks olla selle sügise värv ja tee maks, mida keegi sel sügisel teha tahaks.
Kersti Kaljulaid sai oma piirimärgi
EKRE kasvatab edu Reformierakonna ees
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kinkis president Kersti Kaljulaidile piirimärgi, mis paigaldati teisipäeval piduli kult Võrumaal Eesti-Läti pii rile. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et nimeliste piirimärkide kinki mine on traditsiooniline kõrgem tunnustus neile, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti piiride valvamise arengusse. President Kersti Kaljulaidile pühendatud piirimärk kannab numbrit 109 ning see paigaldati Võrumaale Rõuge valda Kikkajärve kalda lähedale. Piirimärgi kinkimise tradit sioon sai alguse 1997. a, mil esimese omanimelise piiriposti sai tollane piirivalvejuht Andrus Öövel. Tänaseks on Eesti-Läti maismaapiirile paigaldatud ligi 80 nimelist piirimärki inimestele ja organisatsioonidele, kelle hulgas on kõik Eesti Vabariigi presidendid, piirivalveameti peadirektorid ning piirivalve taasloomisel oma osa etendanud inimesed. (ÕL/EE) Keeleruleti vedajad lubasid mõelda ka võimalusele keeruta da Keeleruletti nädalavahetusel, et ajavahe tõttu ka USA ja Kanada soovijad sellest osa saaksid võtta. Aitäh Eesti Instituudile ja kõigile esinejatele informatiivse ja sisuka koolituse eest.
Tuletaks siinjuures meelde kuulsat 80-20 reeglit. 80% inimkonnast on kuulekad, viien dik aga tingimata mitte. Huvita valt, reegel, mis pärineb majan dusilmast, kus ühel viiendikul on 80% maailma rikkusest, kehtib ka hetkel Kanadas vakt siinisaajate kohta. Kui see vii mane kakskümmend protsenti ei soovi süsti, on see nende õigus, aga käitugu siis kõikide reeglite järgi, olgu valmis, et neid tihti testitakse. Üldlaastus saame oma noorte üle uhked olla. Kuid just nagu tilk tõrva rikub terve meepüti, ühest mädanema läinud õunast aitab, et ülejäänud korvis ära rikkuda, ei tohiks selliseid ulakusi enesele lubada, isegi olles veel kasvuaastates. Teata vasti kasvab aju, selge mõistus 25-aastaseks saamiseni. Nii saab ehk prasnikut seletada, küll aga mitte reeglite eiramist. Selleks ju haridus on, juba algkoolist peale. Kahju, et sellised massi üritused ikka toimuvad, vaata mata igapäevastele hoiatustele. Küll elu, mitte kool peab õpeta ma. TÕNU NAELAPEA
Ühiskonnauuringute Instituu di tellitud Norstat Eesti küsit lus näitab, et Eesti Konserva tiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsus on tõusnud re kordkõrgele tasemele ning edu teiseks langenud Refor miera konna ees kasvab, va hendas Postimees. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,2%, Re for mi erakonda 23,8% ja Keskera konda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest. EKRE toetus on viimase nel ja nädala jooksul kasvanud 3,3 protsendipunkti võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2019. a algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuse kü sit lustega alustas. Reformiera kond on seitse nädalat kestnud langustrendi jooksul kaotanud toetusest 7,2 protsendipunkti ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemel alates 2019. a algusest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,2%-ga, Sotsiaaldemok raatlik Erakond (SDE) 9,1%-ga ning Isamaa 6,7%-ga. Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsiooniera kondi 41% vastajatest. (PM/EE)
