6
EESTI ELU reedel, 8. oktoobril 2021 — Friday, October 8, 2021
Nr. 40
Kolmas üleilmne eesti keele nädal Mailis Sütiste-Gnannt
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kuulutab välja ERKÜ Visnapuu auhinna nominendid 2021 Pressiteade, 1. oktoober 2021 Eesti Rahvuskomitee Ühend riikides nimetab ERKÜ Visna puu kultuuri- ja kirjandusauhin na nominentideks (tähestiku järjekorras): Sirje Okas Ainso. Ajalooline uurimusteos „The Story of BATUN 1966-1991. Baltic Appeal to the United Nations“ (BATUNi lugu 1966-1991. Ühinenud Rahvaste Balti Apell), 2018, USA. Teos on väärtuslik ajalooal likas kolme Balti riigi pagulas noorte pikaajalisest ühisest vabadusvõitlusest kõrgel rah vusvahelisel foorumil, eesmär giga taastada Balti riikide ise seisvus. Hilary Bird. Kirjandusloo line koguteos „An Introduction to Estonian Literature“ (Sisse juhatus eesti kirjandusse), Slavica Publishers, Indiana University, 2018, USA. Kaasaegne, originaalne ja si sukas ülevaade eesti kirjanduse ajaloost ingliskeelsele lugejale, mille järele oli ammu suur vaja dus. Ülevaade algab rahvaluu lest ja lõpeb Doris Kareva ning Merle Jäägeri luule esitlusega. 486 lk. Juhani Püttsepp. Lasteraa mat suurpõgenemisest „On kuu kui kuldne laev“, Tänapäev, 2020, Eesti. See on esimene eestikeelne lasteraamat nii keerulisel ja raskel teemal, kusjuures autoril on õnnestunud leida lastepärane vorm ja stiil, mis kasvatab luge jas empaatiat. Tulemuseks on eesti lastekirjanduse klassikasse minev teos. Reijo Roos. Eesti-ja soome keelne luuleantoloogia „Sini silta/Sinisild“, koostaja Reijo Roos, IlmaPress, 2021, SoomeEesti. „Sinisild/Sinisilta“ on harul dane kakskeelne eesti-soome luuleantoloogia, kus on soo mendatud 22 eesti autori Soome-teemalised luuletused. Leonhard Salman. Elutöö Krimmi eesti asunduste ajaloo uurijana, mitmed uurimuslikud koguteosed, neist viimane „Džurtši ja Kiyat-Orka Eesti asundused“, 2019, Venemaa. Eesti asunike järeltulija, kodu loolane – uurija Leonhard Salmani kogus üle 30 aasta hoolikalt teavet eestlaste Vene maa asunduste kohta. almani uuri muste eriline väärtus on see, et need sisaldavad vähe uuri tud teavet Eesti asunduste loomise ajaloo kohta. Krimmi
eestlaste mälestused täiendavad realistlikku pilti sündmustest 19. ja 20. sajandil. Elin Toona. Elutöö eesti- ja ingliskeelse kirjanikuna, sh tippteos „Into Exile“, Evershine Press, Inc., 2013, eesti keeles „Pagulusse“, Varrak, 2017, USA. Pikaaegse väliseesti kirjani kuna käsitleb Elin Toona tundli kult ja meisterlikult pagulust ning elu võõrsil. Tema sulest on ilmunud romaanid „Puuingel“, „Lotukata“, „Sipelgas sinise kausi all“, „Kaleviküla viimane tütar“, „Kolm valget tuvi“, „Mihkel, muuseas“. Doku metaalsel ainestikul põhinevad teosed on monograafia vanaisast Ernst Ennost, vanaema elulool põhinev „Ella“ ning autobio graafiline teos „Pagulusse“. Ta on avaldanud ka lühiproosat, luuletusi, kuuldemänge ja ajale heartikleid nii eesti kui inglise keeles. Žürii pidas vajalikuks tõsta esile ning tunnustada silma paistva kultuuripanuse eest veel järgmisi kandidaate: Kalju Lepik. Koguteos „Vaid üks eesti kirjandus“, EKSA, 2020, koostajad Janika Kron berg ja Brita Melts, Eesti Kerttu Palginõmm. Kunsti aja looline saksakeelne dok toritöö „Pracht und Luxus zwischen Brugge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Schwarzenhäupter“ („Hiilgus ja luksus Brugges ja Tallinnas: Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“), 2020, Saksamaa Endel Uiga. Elutöö. Inseneri teaduste ja digifotograafia pro fessor emeritus, autobiograafia „Where The Light Comes From“ (Kust valgus tuleb) koos G. Meredith Betziga, Pearl Buck Writing Center Press, 2020; digifotokunsti album „Mindscapes“ (Meelemaasti kud), 2010, rauakunst, USA ERKÜ teatab auhinna saaja 2. jaanuaril 2022 Henrik Visnapuu sünniaastapäeval. ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja valla valitsus (Henrik Visnapuu kodu koht Eestis). Žürii töötab koosseisus kir jandusteadlane Sirje Kiin, PhD (Eesti Rahvuskomitee Ühend riikides esindaja), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liidu esindaja) ja Luunja kesk kooli direktor Toomas Liiva mägi (Luunja valla esindaja).
Esmaspäeval kuulutas Eesti Instituut koostöös Integrat siooni Sihtasutuse ning Hari dus- ja Teadusministeeriumi ga Zoomis avatuks kolmanda üleilmse eesti keele nädala. Eesti Instituudi juhataja Katrin Maiste ütles avakõnes, et eesti keele õpetamiseks ja rääki miseks tuleb leida eelkõige aega ja julgust ning tõi eeskujuks Teeme ära! kodanikualgatuse, mis sai alguse 2008. a Eestist ja toimub nüüd Maailmakoristus päevana korraga juba 180 riigis üle terve maailma. Eesti keelega on samamoodi – ega ühe päe vaga seda selgeks ei saa, aga tasapisi saame meie keelt üha laiemalt tutvustada. 2019. a kutsus Eesti Instituut eestlasi üle ilma üles õpetama keelenädalal eesti keelt kõikjal erinevates situatsioonides. 2020. aastal oli keelenädala teemaks toit ja sooviti: „Head eesti keele isu!“ Seekord kutsutakse kõiki keelemänge mängima ning soovitakse „Head mängulusti!“. Katrin Maiste pakkuski välja esimese mängu, kus igaüks pidi leidma oma ümbruskonnast mõne eseme, mis algaks tema eesnime tähega. Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutusest kir jutas selle peale vestlusnurka toreda I-ga algavate sõnadega lause: „Ilus inimene imetleb ilusat ilma.“ Ta tervitas INSA poolt keelenädala korraldamist ja ütles oma pöördumises, et seni, kuni suudame endas säili tada mängulisi elemente, võime mistahes keele ära õppida. Ave Landrat Eesti keele majast ter vitas julgeid inimesi, kes on valmis eesti keelt rääkima ja keelemänge mängima. Keele rulett täiskasvanutele on ju ka mänguline keeleõppimisviis ja 28. septembril toimus selle hooaja esimene Keelerulett just Eesti Instituudist. Narva Eesti keele majalt on keelenädalale kingituseks linnamäng ja toimub ringkäik rahvusooper Estonias,
ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USD ulatuses, auhinnaga seotud kunstiese tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult, seda toetab Luunja vald. Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aas tani 2007. Seejärel tegevus kat kes auhinnafondi loonute surma tõttu. ERKÜ taastas Visnapuu auhinna 2020. aastal, otsustades auhinda välja anda igal teisel aastal ning laiendas auhinna haardeulatust üldisemaks kul tuuriauhinnaks. Tähtajaks 1. aprilliks 2021 esitati viisteist kandidaati kuuest riigist (USA, Eesti, Venemaa, Soome, Saksamaa, Kanada). Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aine line teos proosa, luule, memua ristika või Eesti-ainelise uuri
kuhu on oodata palju eesti keele huvilisi. Keelenädala projektijuht Maria Lee Liivak kutsus mängi ma keele- ja sõnamänge, tege ma näitemängu ja tõlkima mänguteemalist luulet. Virtuaalseid keelemänge kut sub Eesti Instituut mängima koos Tahelaga ja Riina Roas toga, kes need mängud loonud on. Keelenädalal on plaanis virtuaalne lauamäng, mis aitab õpetada eesti keelt ja juhtida vestlust kuni 8-liikmelises gru pis. Eesti Instituut on kokku pan nud tekstikogu eesti autorite luuletuste ja lühikeste näiden ditekstidega, kus on näitemänge ja luuletusi, mida kutsutakse üles kasutama õppematerjalina keeletunnis või neid niisama lugema ja etendama. Hakkaja maid teatrihuvilised on oodatud kirjutama ja esitama eestikeel seid näitemänge. Kes kaamera ette ei kipu, võib lugeda või tõlkida luule tusi ja tõlke saata Eesti Insti tuudile. Lisaks võib otsida eesti kirjandusvaramust veel põne vaid mänguteemalisi luuletusi ja neid teemaviitega #keelest2021 sotsiaalmeedias jagada ja loo mulikult ise luuletada ja tekste eesti Instituudiga jagada. Kõik on oodatud kandma end üleilmsele eesti keele kaar dile, et oleks ülevaade, kus kõikjal maailmas eesti keelt räägitakse ja õpitakse. Väga oodatud on, et eest lased üle ilma korraldaksid keelenädalal (4.–10. oktoobrini) oma sündmuse, olgu see siis virtuaalne või päriselus, laua mänguõhtu või näitemäng. Infot oma sündmusest oleks tore jagada sotsiaalmeedias teema viitega #keelest2021. Oma sünd muse võib soovi korral korral dada ka pärast keelenädalat. Infot keelenädala kohta leiab KeelEST FB lehelt, samuti Eesti Instituudi kodulehelt www.estinst.ee. Kõik kaasalööjad on oodatud oma sündmusi filmima ja pil
muse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks. Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihel konnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emig reerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is. Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgse maid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mäles
Maarja Nuudil ilmus kolmas sooloalbum Augustikuus ilmus ka Toron tos rohkem kui korra esine nud omanäolisel Eesti artistil Maarja Nuudil kolmas soolo album ,,Hinged“. Sooloalbumi kolmandat sing lit, armastuslaulu ,,A Scene“ esitles ka BBC 6 raa dios le gendaarne saatejuht Mary Anne Hobbs oma ,,Hit reset“ mix’is. ,,Hinged“, mis ilmus Eesti taasiseseisvumise 30. aasta päeval, 20. augustil, on Maarja Nuudi kolmas sooloalbum, mil lele andis loomingulise tõuke maaharimine ning kola täis hoo nete sorteerimine vanaemalt päritud talus. Albumilt on eelne valt ilmunud avasingel ,,Kutse Tantsule / A Call for Dance“ ning videosingel ,,A Feast“. (Albumist rohkem tänase lehe ingliskeelses osas lk. 8) (ERR/EE)
distama ja jagama fotosid ja videoid sotsiaalmeedias teema viitega #keelest2021ja saatma linke ka Eesti Instituudile ja keelenädala projektijuhile Maria Lee Liivakule maria.liivak@ estinst.ee Keelenädala läbiviimist toe tavad Integratsiooni Sihtasutus ja Haridus- ja Teadusminis tee rium.
tusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigiametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940-1944. Visnapuu oli koos Marie Underiga kirjandusrühmituse Siuru mõjukaim luuletaja, see rühmitus moderniseeris eesti kirjanduskeele ja viis eesti kir janduse esmakordselt ajaloos Euroopa ja maailmakirjanduse tasemele. Lähem info: Sirje Kiin USA mobiiltelefon 1 6052701391, sirjekiin@hotmail. com Jürgen Rooste armastatud poeet@hotmail.com, Eesti mo biiltelefon 372 55 990675
