12
EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021
Kolga mõisa rikkus ja vaesus Tekst Lea Kreinin Fotod Signe Kanarbik Eestis räägitakse viimasel ajal üha rohkem mõisate olukorrast. Hiljuti ilmus sellel teemal artikkel Äripäevas, Facebooki grupis Eesti mõisad/Estonian manors on pea 11 000 liiget. Huvi mõisate vastu kasvab. Aga Eesti mõisahoonete olukord pole kahjuks eriti kiita. Kunagisest 2000 mõisakompleksist on peahoone alles vaid umbes viiesajal, nii mõnigi on väga viletsas seisukorras. Mõisate aeg sai otsa Eesti Vabariigi kehtestamisega Aadelkonna elu Euroopas jõudis kriisi juba I maailmasõja ajal. Üle oma võimete elamine muutus järjest jätkusuutmatumaks. Ka Eestis hakkas mõisakultuur alla käima pärast sõda ja Eesti Vabariigi maareformi. Kunagistest mõisakompleksi dest kehvemad lammutati ja ehitusmaterjal taaskasutati, paljud mõisahooned võeti kasu tu s ele koolide ja muude ühiskondlike asutustena. Esimesed mõisad võeti muinsuskaitse alla juba esimese vabariigi ajal. Eesti üks esindusmõisaid, nõuk. ajal pioneerilaagrina kasutusel olnud Palmse renoveeriti Lahemaa rahvuspargi keskuseks ja muuseumiks 1970. aastatel koos Sagadi ja Vihula mõisa-
ned aeglamööda korda teha. Alates 2014. aastast on vähehaaval mõisale hinge sisse puhutud. Suvel toimuvad Kol gas teatrietendused, kontserdid, töötab kohvik ja kunstigalerii, kust saab osta ka kohalike ettevõtjate kaupu. Siin käib palju turiste, ühes kõrvalhoones on avatud ka öömaja. Mõisa peahoones on filmitud mängufilme ja tehtud telesaateid, muusikavideoid ja reklaame.
kompleksidega. Hetkel on Eestis palju mõisahooneid, mis teenivad edasi hotellide ja külastuskeskustena. Nii näiteks Muhumaa populaarne Pädaste mõis, kus rikkad ja kuulsad meeleldi puhkamas ja söömasjoomas käivad. Riisiperes ja Koluveres on omanikeks rikkad firmad, ka seal on asjad hästi. Väga paljud mõisad on aga endiselt kehvas olukorras. Kui katus läbi jookseb, siis pöördub olukord kiiresti halvaks. Kolga mõis – 1% Eesti pindalast Eesti suurimale, Kolga mõisale kuulus omal ajal 47 tuhat hektarit maad, mis oli 1% Eesti pindalast. Siin kinnitasid kanda juba tsistertslased, kes Ojamaalt Tsitre sadama kaudu saabusid. Rohkete allikatega asukoht sobis neile kalakasvatusega tege lemiseks. Kloostri valdustest pole eriti midagi säilinud, samuti on vähe järele jäänud De la Gardie perekonna 17. saj. aegsest baroksest Kolgast. Väejuht Pontus De la Gardie ise hukkus Narva all, aga tema poeg oli Rootsi riigis samuti tähtis ja rikas tegelane ning tollane Kolga mõisahoone ehitati hetke kontekstis ülisuur. Mõis läks pärimise kaudu hiljem Stenbockide perekonna omandusse ja peahoone ehitati ümber uhkes klassitsistlikus stiilis. Kolga mõisasüdant ei
Kolga mõisa peahoone.
Mõisa hobusetall.
võõrandatud, see jäi edasi Stenbockide perekonna kätte, kuigi valdav enamik mõisamaid riigistati. Perekonnas kehtis fideikomiss – valdust ei tohtinud võõrandada ega väiksemateks tükkideks jagada, see pidi jääma tervikuks. Nõukogude okupatsiooni aastatel oli Kolgal Kahala sovhoosi keskus, mõisa pea hoones elasid sovhoosnikud ja seal oli mitu asutust. Kui viis kümmend aastat tagasi asutati Lahemaa Rahvuspark, siis asuti korrastama Lahemaa mõisaid – Sagadi, Palmse ja Vihula said peaaegu valmis, Kolgas aga jäid asjad pooleli. 1985. aastal läks Kolga Kirovi kalurikolhoosile, kes alustas mõisasüdame renoveerimist, aga siis tuli võimuvahetus ja mõis anti tagasi Stenbockide perekonnale ning tööd jäid pooleli. Nõukogude ajal uuendatud katusekivid osutusid praagiks, hakkasid ilmastiku tingimuste käes pudenema. Mõis jõudis laguneda üle mitmekümne aasta. Kolga värvikad omanikud
Stenbocki vapp.
Mõisahoov.
Nr. 41
Kolga mõis on kuulunud tuntud tegelastele. Pontus De la Gardie (1520-1585) oli pärit Languedocist Lõuna-Prantsus maalt, saatus viis ta Prantsuse armeesse, seejärel Šotimaa kuninganna Maria Stuarti tee nistusse, sealt edasi Taani kuninga väkke. Vangi langemi sel sai temast Rootsi kuninga Erik XIV nõuandja ja lähedane isik, kes abiellus kuninga sohi tütre Sofia Gyllenhielmiga. Pontus De la Gardie, kellest sai Eestimaa kuberner, uppus Liivi sõjas Narva jõkke – tal polnud eluajal võimalust Kolga mõisas end mugavalt sisse seada. Ta on koos abikaasaga maetud Tallinna Toomkirikusse. Kõige värvikam mõisaelanik on kahtlemata Eric Stanislaus Stenbock (1860-1895), kes õppis Oxfordis ja sai tugevasti mõjutatud prerafaeliitidest. Ta kirjutas sümbolismiaja deka dentlikku ja morbiidset luulet ja
proosat (Oscar Wilde’i arvates parim tolleaegne luuletaja!) ning tema loomingul on ka tänapäeval palju fänne. Kolga mõisas elades (kuhu ta kolis koos oma loomaaia, elusuuruse nuku ja loomeinimestest sõprus konnaga) olid tema eluruumid täidetud pentagrammide, idamaiste lõhnaküünalde ja oopiu misuitsuga. Eric Stenbocki ajal dekoree ritud kontserdisaal (mida on peetud ka kabeliks) on mõisa uhkeim ruum. Eesti Kunstiaka deemia (EKA) restaureerimise professori Hilkka Hiiopi sõnul on see ilusaim klassitsistlik interjöör Eestis – stukkdekoor on põimitud maalitud ornamentidega, mis näivad skulptuuridena. Selles saalis tuleb teostada avariiline töö maalingute päästmiseks – neid hoiab kinni vaid paks tolmukiht. Tegelikult on Kolga mõisas veel palju unikaalset ja päästmist vajavat, kas või näiteks haruldased baroksed maalitud põrandad ja klassitsistlik Versailles’ parkett. Mõnes ruumis on krohvikihi alt nähtavale tulnud vanu seina maalinguid, pööningul on säilinud unikaalsed baroksed püks korstnad. Festina lente – kiirusta aeglaselt Hetkel on Kolga mõis era kätes. Mõisaomanik on õppinud restaureerimist ja kavatseb hoo
Peahoone ja säilinud kõrvalhooned näevad välja ajaloost räsitud. Kunagist hiilgust ja toredust on kohati üsna raske ette kujutada. Kui riik saab taotleda eurorahasid, siis eraisikutel on raske selliste suurte pro jektide jaoks toetust saada. Seepärast korraldatigi hiljuti Kolga mõisa päästmiseks kampaania Hooandjas. Selle käigus koguti 10 000 eurot, kuid kogutud raha on vaid pisike osa vajaminevast. Korrastatud hoo ned saaks panna järk-järgult remondiks raha teenima. Oma nikul on palju plaane. EKA õppejõu ja muinsus kaitse eksperdi Riin Alatalu sõnul on hetkel lahendatud karjuv vajadus peahoone katus parandada. Nüüd võib pisut hinge tõmmata – oodata ja vaadata. Aeglane tempo on isegi hea. Paljudes mõisates tehakse restaureerimisel vigu just liigse kiirustamise tõttu. Muinsus kaitse seisukohast on hea ka see, et Kolga mõisal on normaalne omanik, kellega saab koostööd teha (endised omanikud Stenbockid muinsuskaitse kirjadele ja ettekirjutustele liht salt ei reageerinud). Kust tulevad meistrid? Hetkel löövad mõisa restaureerimisel kaasa tudengid oma praktika raames. Restaureeri mist õpetatakse Tallinnas EKA-s ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Kuid Riin Alatalu sõnul on suur probleem ehitustöölistega. Ehitusettevõt jad kardavad oma töölisi kooli tada, sest pärast seda lahkuvad paljud välismaale, kus on suu remad palgad. Koolitusi on seetõttu raske korraldada. Riigi hanked võidavad suured firmad ja nende koolitushuvi on prakti liselt olematu. Kolgas käib töö vaikselt ja jõudumööda edasi. Endiselt on oodatud kõigi heade inimeste annetused. Mõisad on meie ühine rikkus, tähtis ajaloo- ja kultuuripärand. Meie kõigi abi on väga vaja.
