4
EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021
Prof. Olev Träss 90 Hiljuti tähistas juubelisünni päeva lugupeetud prof. Olev Träss, kes on Toronto Üli koolis töötanud enam kui 60 aastat ning on oma professio naalse igapäevatöö kõrvalt teinud palju Kanada eestluse heaks. Prof. Trässi ametlikuks töökohaks (ka praegu) on olnud Toronto Ülikool alates 1. augustist 1958. Ta asus sinna tööle assistant professorina keemiainseneriteaduse ja rakenduskeemia osakonnas, olles saavutanud doktorikraadi keemiainseneri teaduse alal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT). Ta oli esimene professoritiitliga eestlane Toronto Ülikoolis, sest sai kohe sellele positsioonile (sel ajal oli tavaline esimesed aastad töötada lektorina). Olev Träss sündis 9. oktoob ril 1931 Tartus ning põgenes 1944. a. koos ema ja vanema vennaga kodumaalt Rootsi, kus lõpetas Stockholmis gümnaasiumi. Isa oli küüditatud 1941.a. juuniküüditamisel. Kanadasse Halifaxi saabusid nad 1951.a., sealt siirduti Torontosse. Esimene töökoht oli Olevil ühes laboratooriumis tehnikuna ning tekkis kindel otsus ülikooli minna; ta valis keemiainseneri eriala. 1952.a. asus ta õppima Princetoni Ülikooli New Jersey’s USAs. Suurepärase õpilasena oli võimalik stipen diumi saada, mis kattis õppemaksu ja osa elamiskuludest; samaaegselt õpingutega asus ta tööle mitmel erineval kohal, olles viimase ülikooliaasta ka uurimisassistent. 1955.a. lõpetas Olev Träss ülikooli bakalaureusekraadiga. Parima lõpetajana pidas ta aktusel traditsioonilise ladinakeelse tervituskõne. Järgnes suvine töö keemiatööstuses ning edasised doktoriõpingud MIT’is kuhu sai stipendiumi firmalt General Electric – seda esmakordselt kolm korda järjest. Seega läks ta kohe doktoritööle ning vahepealset magistrikraadi ei tei nudki. Doktorikraadi kaitses ta MIT-s 1958.a. Tagasi Kanadas, asus ta tööle Toronto Ülikoolis, kus 10. tööaastal sai täisprofessoriks. Esimesel tööst vabal aastal (ingl. k. sabbatical), 1968/69 läks Träss aastaks külalisprofessoriks Zürichi tehnikaülikooli Šveitsis. Järgmisel vabal aastal (1977/78) siirdus ta Prantsus
Nr. 41
EKKT rõõmustab… (Algus lk. 1)
maale, Nancy tehnikaülikooli külalisprofessoriks, kus õnnestus akadeemilise töö kõrvalt palju mööda Lääne-Euroopat ringi reisida. Nad olid sealgi kogu perega – abikaasa Elvi ning lapsed Ülle ja Toivo. Vabal aastal (1990/91) külastas ta Jaapani, Hiina ja mitmete Euroopa maade ülikoole. Olev Träss on olnud ka Kanada riigi poolt professorite uurimistoetusi otsustava komisjoni liige, abiesimees ja esimees, keemia- ja metallurgiainseneriteaduste alal. Omaette peatükk prof. Trässi elus on side ja tihe professio naalne koostöö Eestiga. Esma kordselt külastas ta kodumaad 1990. a. Ta kohtus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektoriga, pakkudes abi nii programmide kui ülikooli struktuuri ümberkorraldamise valdkonnas. Lisaks on ta pidanud Eestis loenguid ja ettekandeid ja olnud mitmete doktoritööde väline hindaja. 1993.a. sai ta TTÜ audoktoriks. Olev Träss läks Toronto Ülikoolist pensionile 1995.a., ent jäi edasi õpetama, tegelema uurimistööde juhendamisega, olles siiani tööalaselt aktiivne. Suur on Olev Trässi roll Kanada eestluses. Ta on olnud paljude ettevõtmiste sünni juures: Tartu Instituudi ja Kot kajärve Metsaülikooli loojate hulgas jpt. Ta on olnud Tartu College’i asepresident, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige ja juhatuse liige ning kuulunud mitmetesse organisatsioonidesse. Akadeemiliselt kuulub Olev Träss Korp! Fraternitas Livien sise ridadesse. 2007.a. autasustati Olev Trässi Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. (EE) • Lugege ka pikemat Nädala portreed juubilarist, mis ilmus tema 60 a tööjuubelil EE#18, 18.04.2019. • Eesti Elu ühineb juubeliõnnit lustega kauaaegsele kaastöö li sele ja soovib jätkuvalt erksat vaimu ja teravat sulge!
Benno. Esimene neist tõi esile, et juured on meile väga olulised ja ta tunneb tugevat sidet oma eelkäijatega, eriti naistega – seda on näha ka tema kuns ti töödes erinevatel viisidel. Britta Benno tänas võimaluse eest osaleda kunstnike vahetusprojektis tänu Robert Zeidlerile ning muidugi võimaluse eest esineda EKKT näitusel oma töödega. Näituse avamise külalis kõneleja oli Toronto ülikooli õppejõud dr Andres Kasekamp, kes Eesti kogukonnale pikemat tutvustamist ei vaja. Prof Kasekamp kõneleski tänavuaastase näituse põhiteemal – meie pärimuses ja kultuuriruumis olulisel kohal olevast eeposest ,,Kalevipoeg“. Ta tõi paralleele meie naabrite samalaadsete kirjandusteostega. Meie ,,Kalevi poeg“ (koost. F. R. Kreutzwald, ilm. täisversioonis 1862) jäi keskele – nagu ka geograafiline asukoht Läti ja Soome vahel – varasem eepos oli soomlaste ,,Kalevala“ (koost. Elias Lönn rot, ilm. 1835) ja hilisem lätlaste ,,Karutapja“ (ka ,,Karu murdja“, koost. Andrejs Pumpurs, ilm. 1888). Kõigis kolmes on sarnaseid või kattuvaid motiive, mis on leitavad naabrite varemilmunud lugudes. Lätlastel on lausa sisse toodud eesti kangelane Kalapuis (Ka levipoeg), kes Karutapjale paraku võitluses alla jääb, aga kellega lepitakse kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel ning ühendatakse jõud ühise vaenlase vastu. Prof. Kasekamp lisas, et iga rahva eepos on oma rahvale oluline olnud identiteedi kujunemisel ja hoidmisel. Nii on motiive ja vihjeid tegelaskujudest või sündmustest kasutusel täna päevalgi nii kunstis, muusikas, tarbekunstis või muudel argisematel elualadel. Ning kes saaks unustada lootusrikast lubadust, mis aitab rasketel aegadel: ,,Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõi kab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel’ õnne tooma, Eesti põlve uueks looma.“ Käesoleva aasta näituse keskmes olidki Eesti pärimuse ja põlisrahvastega seonduv. Aasta esimeses pooles kuulutas EKKT välja osalemisvõimaluse Kalevipoja-teemalisel konkursil. Nagu varem Eesti Elus teatatud, võitis konkursi noor kunstnik Sylvi Oja, kelle võidutööd sai näitusel imetleda. Samuti olid välja pandud teised konkursitööd erinevatelt autoritelt väga erinevates tehnikates. Kalevi poja teema on alati olnud olulisel kohal meie siinsetes eesti laste suvelaagrites, aluse sellele traditsioonile on pannud Endel Ruberg ja Jaan Veenpere, tänasel päeval räägivad neid päri muslugusid edasi juba palju noorema põlvkonna laagrikasvatajad ja külalisesinejad. Muusikalist vaheldust pakkus pidulikul avamisel noor andekas helilooja ja muusik Erik Kreem,
Britta Benno (Eestist) oma tööde juures. Britta Benno osaleb siin Kanada-Eesti kunstnikevahetuse programmi raames, mida veab Robert Zeidler Hamiltoni Cotton Factorist. Esimene külaliskunstnik Eestist oli Marko Mäetamm 2017. a, kes samuti esines siis EKKT näitusel. Foto: EE
EKKT liige Montrealist Hille Viires oma loominguga.
Foto: EE
Sylvi Oja oma võidutööga Kalevipoja konkursilt.
Foto: EE
kes õpib Toronto ülikoolis kolmandat aastat kompositsiooni ja klaverit, esitades klaveril kolm omaloodud muusikapala, mis sobisid imeliselt avamisõhtu meeleoluga. Ametliku osa lõpul tänas EKKT president Elva Palo kõiki osalejaid – nii esinejaid, külalisi, EKKT toetajaliikmeid, publikut kui ka kõiki näituse teoksaamisele erineval moel kaasa aitajaid ning kutsus kõiki mitmekülgset näitust uudistama ja kunstnikega tutvuma. Elav sumin galeriiruumides andis tagasiside elavast keskust elust ja koosolemise rõõmust. Harjumuspärase kohvi-kringli asemel sai iga lahkuja koduteele kaasa EKKT logo ja Eesti rahvuslille rukkilillega kaunilt kujundatud karbikese, kus Susi Holmbergi valmistatud maitsvad pirukad ja kringlilõik. Tänu EKKTle, kes aasta näitusega imekauni sügisnädala veel meeldivamaks ja värvi rõõmsamaks muutsid. (EE)
Omaloominguliste muusikapaladega rikastas näituse avamisõhtut Erik Kreem. Foto: Paul Kiilaspea
•••
Näitus Todmorden Millsis jääb avatuks 17. oktoobrini. Virtuaalselt saab näitust vaadata: https://www.estonianartiststoronto.com Fotosid näituselt on Eesti Elu veebil: eestielu.ca Ülevaade näitusest järgmises lehenumbris.
