Eesti Elu / Estonian Life No. 42 | October 23, 2020

This newspaper was mailed on Friday, October 23, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 42, 2020

Reedel, 23. oktoobril — Friday, October 23

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanada-eesti organisatsioonide virtuaalkonverents koos Eesti ministriga Juku Gold Laupäeval, 17. oktoobril toi­ mus Zoomi vahendusel Kana­ da eesti organisatsioonide vir­ tuaalne konverents, mida kor­ raldas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN). Konverentsi eesmärgiks oli Kanada Eesti organisatsioonidele üle riigi tutvustada Eesti valitsuse poolt juhitud Üleilmse Eest­ luse Programmi (ÜEP) ja noorte poolt asutatud Üle­ maailmset Eesti Noorte­ võr­ gus­ tikku (ÜENV, edaspidi ‘Noortevõrgustik’).

Lisaks EKNi esindajatele osalesid Alberta Estonian Heritage Society (AEHS), Eesti Elu, Eesti Kirjanduse Sõbrad (EKS), Eesti Majandusklubi Kanadas, Ottawa Eesti Selts (OES), Toronto Eesti Selts (TES), Vancouveri Eesti Selts (VES), T. E.S. Täienduskoolid, Hamiltoni Eesti Kool, T.E.S. Lasteaed, Eesti Sihtkapital

Rahvastikuminister Riina Solman.

Kanadas (ESK), Estonia Koor, Hamiltoni Eesti Segakoor, Seed­r ioru, Tartu College, Toronto Eesti Noorte Selts (TENS), Välis-Eesti Gaidide Liit, Skautlipkond Põhjakotka, Gaidlipkond Põhjarada ja Väliseesti Muuseum (VEMU).

Eestist võtsid kon­ verentsist osa rahvastiku­ minister Riina Solman (erakond Isamaa), kes pidas avasõna ning jäi edasi ak­ tiivselt osalema terves ürituses, mis kestis üle kahe tunni ja ÜEP nõunik Keit Spiegel.

Minister Solman alustas oma sõnavõttu, rõhutades, et eesti riik toetab Eesti rahvuse ja kul­ tuuri hoidmist seal, kuhu eesti juurtega inimesed on läinud. Ta lisas: ,,Kanada eestlaskond on meile olnud väärtuslikuks part­ neriks. Mul on ütlemata hea meel alati meie rahvuskaaslaste­ ga suhelda, sest nende toetus ning Eesti armastus on tõepoo­ lest imetlusväärsed“. Nendest mõtetest tulenevalt meenutas ta hiljuti meie hulgast lahkunud T.E.S. täienduskoolide kaua­ aegset juhatajat ja noorte ­innustajat Edgar Martenit.

Keit Spiegel esitles põh­ jalikult ja detailselt eespool mai­nitud Üleilmse Eestluse Pro­ grammi, mis on mõeldud asen­ dama praegust Rahvuskaaslaste programmi. ÜEP koostamist alustati 2019. a rahvastiku­ ­ ministri poolt koostöös Üle­ maailmse eestluse koostöö­ komisjoniga ning Haridus- ja

Teadus­mini­s­teeriumi, Kultuuri­ minis­tee­riu­mi ja Välisministee­ riumiga. ÜEP toetab väljaspool Eestit asuvat eestlaskonda, kes tunneb Eesti identiteeti ning kellel on võimalus osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Üks programmi põhifookustest on võimaldada ja julgustada üle­ ilmsetel eestlastel „tagasipöör­ duda“ (ehk siis kolida) Eestisse. ÜEP täpsemateks eesmär­ ki­ deks on: „Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõr­ sil; võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvali­ teetsete teenuste tagamine; Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.“ Keit Spiegeli sõnul on üks üleilmse eestluse kõige olulisem probleem see, et seotus Eesti kultuuriruumiga väheneb, iden­ titeedid muutuvad ja sidemed Eesti riigiga nõrgenevad. Eesti riik ei ole piisavalt siiani suhel­ nud võõrsil asuva eestlaskonna­ ga ning piisavalt kasutanud nende potentsiaali ja andekusi, ning pole ka pakkunud piisa­ vaid teenuseid neile, kes soo­ viksid ehk Eestisse kolida või uuesti kohaneda. ÜEP esitluse lõppedes vastas esitatud küsimustele rahvastiku­ minister.

Konverentsi teises pooles tutvustas Ülemaailmse Eesti ­ (Järgneb lk. 5)

Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi Tallinna Metsakalmistul mä­ ­ lestati kolmapäeval Eesti esi­ mest valitsusjuhti ja presi­ denti Konstantin Pätsi, kelle ümbermatmisest Eestisse möödus 30 aastat.

Hauale oli rivistunud lipu­ valve – Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Johan Lai­ doneri Selts, Eesti Vabadus­ võitlejate Liit, Westholmi Güm­ naasium.

Peaminister Jüri Ratas ütles mälestuskõnes, et Eesti riigi sünd 102 aastat tagasi ei olnud enesestmõistetav. ,,Meie riigi loomine vajas esmalt soodsate tingimuste kokkulangemist ning teisalt inimesi, kes tekkinud võimalusi tajusid, mõistsid ning olid valmis meie rahva unistuse nimel kiiresti tegutsema.“

Konstantin Pätsi panus ja tähendus ei olnud tema sõnul vaid Eestimaa Päästmise Komi­ tee või Eesti Ajutise Valitsuse juhtimises, Vabadussõja alguses sõjaministrina teenimises ega peaministri või riigivanema üles­ annete ja vastutuse kand­ mises. ,,Need mainitud teod olid juba loodud riigi ehitamise ja arendamise koorem. Pätsil oli väga kaalukas roll ka meie vaba riigi loomise eelduste kujun­ damisel,“ ütles Ratas.

Hingepalve pidas preester Justinus. Mälestustalitust kau­ nistas segakoor Meriko. Koor laulis „Ta lendab mesipuu poole“, „Noktürn“, „Kaunis­ tagem Eesti kojad!“ Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutas riigipea säilmete ülesleidmist

Venemaa Tveri oblastist ning presidendi põrmu toomist kodu­ maale.

President Konstantin Päts v­ ahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsus­ kaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Foto: Leedu välisministeerium

Kanada ja Balti riikide välisministrid allkirjastasid ühisavalduse Vilniuses toimus 16. oktoobril Balti riikide ja Kanada välis­ ministrite neljapoolne kohtu­ mine. „Hoolimata geograafilisest vahemaast on Kanada meile väga lähedane liitlane, kellega jagame samu väärusi – tun­ nustasin Kanada olulist rolli meie piirkonna julgeolekus, mis väljendub meie ühises vaates regionaalsetele julgeoleku­oh­ tudele ja mille kinnitus on Kanada kaitseväe kontingendi reaalne kohalolek eFP juhtriigi­ na Lätis,“ ütles Eesti välis­ minister Urmas Reinsalu.

Ministrite kohtumisel käsitle­ ti lisaks transatlantilise koostöö tugevdamise ja piirkondliku julgeoleku küsimustele ka rah­ vusvahelisi kriisikoldeid, sh po­ sitiivsete arengute puudumist Valgevenes, olukorda Ukrainas, relvastatud konflikti Mägi-Kara­ bahhis ja Ida-Vahemerel toimu­ vat.

Vilniuses toimunud kohtu­mise üheks osaks oli välis­ ministrite ja Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihha­novskaja ju­tu­ ajamine. Välis­minister Urmas Reinsalu arutas koos Läti ­välisministri Edgars Rinkēvičsi, Leedu välisministri Linas Lin­

kevičiuse, Kanada välis­ ministri François-Philippe Cham­pagne’i ja Svjatlana Tsihhanovskajaga Valgevene sündmuste jätkuvalt negatiivset kulgu, oldi üks­ meelel vajaduses veelgi enam toetada sealset demokraatia­ meelset kodaniku­ü hiskonda.

Minister Reinsalu tutvustas Eesti ettepanekuid, muuhulgas ka Eesti initsiatiivi Valgevene inimõiguste teema tõstatamisel ÜRO Julgeole­kunõukogus, Val­ gevene demok­ raatia tulevikku käsitleva kon­ verentsi korralda­ mist ja sõl­ tumatu meedia toe­ tamist.

Balti riikide välisministrid ja Kanada välisminister allkirjasta­ sid Vilniuses ühisavalduse, mil­ lega kinnitasid tiheda väär­ tuspõhise koostöö jätkumist, pühendumist transatlantilise suhete edendamisele ja uue init­ siatiivina iga-aastaste neljapool­ sete kohtumiste sisseseadmist.

Lepiti kokku, et järgmine nelja­ poolne kohtumine leiab aset 2021.a Kanadas.

Avaldades solidaarust Kana­ daga, taunisid ministrid rahvus­ vahelise õiguse vastast välisrii­ kide kodanike kinnipidamist.

(VMPT/EE)

Sõna võttis ka Konstantin Pätsi pojapoja poeg Madis Päts.

Mälestustalituse korraldasid Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muu­ seum.

Foto: Stenbocki maja

2

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Nr. 42

Riigikohus andis loa kogumispensioni reformiks

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Inimlikkus On kuidagi kentsakas üliarenenenud heaoluriigis loota, et kogukond suudaks taas käituda nii, nagu aastatuhandeid tagasi tehti, selleks et ellu jääda. Vihje on põhiinstiktidele. Meie sugu on jõudnud üllatavate saavutusteni. Ning enamus ei oska seletadagi, kuidas igapäevane toimib. Kuidas nupule vajutades äkki on ühendus inimesega, kes istub samuti mingi aparaadi taga. Kuidas, kui nälg rõhub, on vaid samm või paar suure vaikselt undava kapini, mida avades saab pingu­tusteta sealt värsket võtta.

Mida aga teame on, et üksi ei tule keegi meist toime.

Nii-nimetatud Esimeses Maailmas ei küsi vajalikke küsimusi peaaegu et keegi. On unustatud, et mitte eriti kaua aega tagasi tuli tühja kõhu huvides ise kas põllule, metsa või merele minna, pingutada. Kas kartulit maast kaevata, püünisest looma leida, mille liha sai küpsetada, veest kas võrgu või ahingu abil samal eesmärgil leida söödavat. Või loota teistele.

Siis keha ja vaimu eest hoolitsemine – jällegi, on tarvis teisi.

Abielu on määratlusteta ilus mõiste. Aitame loodud truuduse ja armastuse läbi teist inimest edasi elada selles siinsinatses.

Tuleb küsida, miks politiseerime seda vajalikku. Arvestades sellega, et ajalooliselt on tugevamad ellu jäänud. Mitte ainult need, kes künnavad kas mulda või merd, tagades teistele võimaluse ellu jääda.

Oleme tänulikud, et need julged ja tugevad on olemas, nõrgemate huvides enese eluga riskides. Kuid pahatihti on raha olulisem kui hoolivus.

Loodusjõud on karmid ega soosi neid, kes elukingitust ei suuda kas vastupanu või põgenemise kaudu järglastele edasi anda.

Charles Darwini teooriad peavad paika mineviku mõistes, küll mitte tänapäeva mugavusilmas. Esitame küll kogukonnana tänu – aitäh üksi aga ei too leiva, selle kõrvase lauale. Ja vaimule toitu. Tuleb hinnata tervikuna kõiki, kes on osa sellest ketist, mis seda võimaldab.

Tänu vastand on viha ja raev. Mida paradoksaalselt nüüd, kui just on eriti vaja teiste toetust, on kõikjal heaoluriikides näha. Ning viha juureks on hirm. Põhiloomuseks inimesel on kas põgeneda kardetava eest või selle vastu täie jõuga hakata. Mitte aga teiste ponnistusi, saavutusi lõhkudes. Ainult ühise rindena elame.

Traagelniidid inimkonna lõuendi ajaloos on negatiivsed. Sõjad.

Vägivald. Kadedus. Võrdsete eristamine, liigitamine. Kuid siiski on head põhiväärtused nurgakiviks. Usk, lootus ja armastus pole sõnakõlks, aga tõde. Ei kalur ainult enese huvides viska noota merre – oma armastatute toitmiseks ikkagi. Tänapäeva eriti keerulises iga­ päevases, kui ei ole lihtne homsetki kaaluda, tuleks keskenduda sel­ lele, et vaid üksteist hoides oleme suutnud elu, nii enese loodud head kui paratamatult mujalt tulnud viletsat, säilitada. Tuleb hinnata inimlikkust, mitte pealiskaudselt kartes teadmatut või võõrast. Et me kõik seda mõistaks.

TÕNU NAELAPEA

Riigikohtu üldkogu jättis rahuldamata president Kersti Kaljulaidi taotluse kuulutada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vas­ tuolus olevaks.

Reformiga antakse tööealis­ tele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aas­ tat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.

President peab nüüd vaid­ lustatud seaduse välja kuuluta­ ma ja see jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud sätted, millele seadus näeb ette erineva jõustumisaja. (ERR/EE)

Eesti valitsuse koalitsioon jäi püsima Nädalapäevad kestnud tuliste arutelude tulemusena leppis võimuliit (EKRE, Keskera­ kond ja Isamaa) kokku koalit­ siooni jätkamises.

Kriisiolukord sai alguse pärast siseminister Mart Helme intervjuud Deutsche Wellele, kus väljendas muuhulgas eba­ sõbralikkust seksuaalvähemuste suhtes.

Keskerakond, EKRE ja Isamaa võtsid neljapäeval vastu ühisavalduse, milles rõhutavad, et põhiseaduse järgi ei tohi ke­ dagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliiti­ liste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Samuti viitasid erakonnad põhiseaduse punktile, mille järgi on igaühel õigus vabalt ­ levitada ideid, arvamusi, veen­ dumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. See õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ning hea nimi.

Rahvahääletus riigielu küsi­ musena abielu mõiste üle plaa­ nitakse läbi viia 2021. a keva­ del. (ERR/EE)

Valitsus suurendab Nordica aktsiakapitali Valitsus kinnitas eelmisel nel­ japäeval e-istungil Nordicale 22 miljoni eurose aktsiakapi­ tali suurendamise otsuse. Ühtlasi saab ettevõte SA KredEx vahendusel 8 miljoni eurose laenu tähtajaga 31. detsember 2026.

Muutunud äritegevuse ja COVID-19 pandeemia tulemu­ sel on ettevõtte nõukogu vastu võtnud uue strateegia ning kin­ nitanud äriplaani, mis on saanud heakskiidu ka Euroopa Komisjonilt.

Aktsiakapitali suurendamine ning laen on käsitletavad riigi­ abina, seetõttu on järgitud ka riigiabi andmise reegleid ja aju­ tise raamistiku tingimusi.

(PM/EE)

Foto: välisministeerium

Eesti ja USA kinnitasid digipöörde arengukoostööd 21. oktoobril allkirjastasid välisminister Urmas Reinsalu ja Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengukoostöö agentuuri (USAID) asejuht Bonnie Glick Tallinnas ühis­ deklaratsiooni, et süvendada kahepoolset koostööd digi­ pöörde edendamisel arengu­ koostöö partnerriikides.

Välisminister Reinsalu sõnul on tulevase koostöö olulised valdkonnad muu hulgas e-valit­ semine, hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine,

e-tervis, aga ka vaba meedia edendamine.

Eestis võidakse keelata isikustamata kõnekaardid

Eesti film võitis tudengifilmide Oscaril kuldmedali

Majandus- ja kommunikat­ siooniministeerium (MKM) tahab turvakaalutlustel kee­ lustada anonüümsed kõne­ kaar­did, sest nende kasutami­ sel ei ole võimalik tuvastada lõppkasutajat.

Ministeerium toob elektroo­ nilise side seaduse (ESS) muut­ mise seletuskirjas välja, et suure­ ma osa kuritegeliku suht­ luse jaoks kasutatakse ano­ nüüm­ seid kõnekaarte, kuid kaartide täielik keelustamine ei pruugi olla parim lahendus. Üheks võimalikuks lahen­ duseks võiks olla ID-kaardi, mobiili-ID, pangalingi või muu usaldusväärseks tunnistatud kesk­ konna kaudu identifitseeri­ da kõnekaart ning alles siis saaks seda kasutama hakata.

Seega tekiks sideettevõtjatel kohustus siduda inimese and­ med ostetud kõnekaardiga. ,,Suurematest riikidest ei ole see kohustuslik näiteks USA-s, Kanadas, Mehhikos. Naaberrii­ ki­dest puudub kohustus Soome, Rootsi, Läti ja Leedu puhul.

Küll aga on enamus LääneEuroopast selle kohustuse sätes­ tanud,“ toob ministeerium võrd­ luseks.

Lisaks on kavas muudatus, mille tulemusel peaks numb­ ri­ põhised suhtlusäpid nagu Skype, Viber ja WhatsApp end registreerima sideteenuse osuta­ jaks. (ERR/EE)

Eesti režissööri German Golubi film ,,Mu kallid lai­ bad“ (,,My Dear Corpses“) võitis tudengifilmide Oscaril kuldmedali.

Teise allkirjastatud ühis­ deklaratsiooni eesmärk on suurendada koostööd kiiresti areneva majandusega riikide digitaalsel võimestamisel, kaa­ sates sellesse ka erasektori.

Allkirjastamisele eelnenud kohtumisel käsitleti küberaren­ gukoostööd ja Eesti erasektori uuenduslike lahenduste kaasa­ mist arengukoostööprojekti­ desse. (VMPT/EE)

Teatasime EE# 37 (18.9.20), et Ameerika filmiakadeemia valis 15. septembril parimaid ­ tudengifilme üle maailma ja et rahvusvahelise mängufilmi ka­ tegoorias jõudis esikolmikusse Tallinna Ülikooli BFM-i tuden­ gi German Golubi linateos ,,Mu kallid laibad“ (,,My Dear Corpses“).

Nüüd on selgunud iga kate­ gooria paremusjärjestus ja eel­ nimetatud film pälvis oma ­kategoorias kuldmedali.

Ameerika filmiakadeemia v­ alis parimad tudengifilmid välja 1474 kandidaadi seast, ­ mis valmisid 207 Ameerika ja 121 rahvusvahelises filmikoolis.

Kõigil võitjatel on õigus kan­ dideerida parima lühifilmi Oscari nominendiks, vastavalt siis kas mängufilmi, doki või animafilmi kategoorias.

Tudengifilmide Oscareid an­ takse välja alates 1972. a, et anda võimalus alustavatele fil­ mitegijatele ja tutvustada filmi­ tööstuses nende talenti. Eesti filmitegijatest on varem tuden­ gi-Oscari võitnud Tanel Toom filmiga ,,Pihtimus“ (2010).

(ERR/EE)

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Ühispankade päev

Janne Laanemaa Ehatare puhke- ja põetuskodu ees.

Vasakul Mara Leja, Northern Birch Credit Unioni Branch Manager ja paremal Lauma Stikuts, Kristus Darzs Latvian Home tegevjuht

Neljapäeval, 15. oktoobril tähistas meie ühine pank Northern Birch Credit Union rahvusvahelist ühispankade päeva. Ülemaailmne tähtpäev loodi juba 1948.a, et tead­ vustada ühispankade tegevust ja selgitada, kuidas toimub liikmete ja kogukondade toe­ tamine.

Käesolev aasta seadis oota­ matuid piiranguid, kuidas seda päeva tähistada. Tavapärase kringli ja kohvi asemel, mida pangakontoris klientidele ikka sel päeval pakuti lisaks muudele üritustele, soovis Northern Birch Credit Union ikkagi leida viisi, kuidas tõmmata tähelepa­ nu meie kogukonnale ning aida­ ta neid, kelle jaoks aasta pole kergelt läinud.

Seekord otsustasime teha ­annetused meie vanade- ja hool­ dekodudele: Ehatare, Kristus Darzs Läti Kodu ja Suomi-Koti.

Toetussummad lähevad otse elanike eluolu parandamiseks.

Ehatares otsustati muretseda uus filmiprojektor, et jätkata ­i ganädalaste filmiõhtutega.

Neljapäeva-õhtuti on tavaks saanud koos filme vaadata ning

nautida suupisteid ja jooke.

Mängufilmi, kontserti, näidendit või ooperit vaadates tekib tunne, nagu oleks ise kohapeale kultuuri nautima mindud. Kuna filmiõhtud on väga populaar­ seks osutunud, siis on plaanis alustada reedeste esitustega nendele, kes ei taha õhtul pikalt üles jääda. Kõik ikka selleks, et mitte keegi ei jääks sellest suurepärasest elamusest ilma.

Kristus Darzs Läti Kodu võtab siseruumides ette seina­ maalingud rõõmsama meeleolu loomiseks. Majas on juba olemas aatrium koos pursk­ kaevuga, kuid Northern Birch Credit Unioni toetus lubab tuua elu ja värvi mõningatesse väik­ sematesse ja pimedamatesse nurkadesse ning ruumidesse.

Rahvusvahelisel ühispankade päeval tähistame koos, kui eri­ nevad me teistest finantsasutus­ test oleme. Sest siin on nii liikmed kui kogukonnad alati kesksel kohal. Northern Birch Credit Union tunneb uhkust, et saab olla kogukonnale tugevaks toeks. Samas ei tohi unustada, et õieti on iga ühispanga liige just see, kes ulatab oma abistava käe nendele, kes seda kogukonnas kõige rohkem vaja­ vad. Rohkem infot leiab siit: www.northernbirchcu.com.

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Üle Kanada on registreeritud COVID-19 juhtude arv juba ületanud 200.000 piiri, olles neljapäeva hommikuse seisu­ ga 206.360. Paranenute arv oli selleks ajaks 173.748 ja aktiivsete juhtute arv riigis 22.783.

Olukord Ontarios ei ole ka sel nädalal sugugi hea – uute nakatumiste arv on igapäevaselt kõrge. Selle nädala arvud on olnud järgmised: esmaspäeval ­ 704, teisipäeval 821 ja kolma­ päeval 790. Kolmapäeval teatati ka üheksast surmast, päev va­ rem oli see arv kolm. Kolma­ päevane uute juhtude arv tõstis provintsi üldarvu 66.686-le (mille hulgas nii paranenud kui surmad); paranenuid oli alates pandeemia algusest 57.325, sur­ masid 3062 ning aktiivseid hai­ gusjuhuseid provintsis 6299.

Haiglaravil oli kolmapäevaks 260 inimest.

Suurem osa uutest nakkus­ juhtudest on ikka nn. „hotspot“ides nagu Toronto, Peel, York ja Ottawa. Viimastel päevadel on olnud ka testitute arv madalam – teisipäeval 24.000, mis eriti madal, provintsi päevane testi­ misvõimsus on 50.000. Teata­ vasti toimub testimine alates 6. oktoobrist eelnevalt kinni pan­ dud aja alusel. Ontario pea­ minister Doug Ford ütles teisi­ päeval, et ta ei saa sundida inimesi testima minna, aga ­ soovitas sümptomite ilmnedes seda siiski teha.

Viimastel päevadel on ka teateid viiruspuhangutest mõnes Toronto haiglas. Ka koolides on nakatunuid.

Provints on karmistanud ter­ visereegleid mitmes piirkonnas; teatavasti keelati Torontos, Ottawas ja Peeli regioonis ala­ tes tänupühade laupäevast vähe­ malt 28 päevaks siseruumides einestamine söögikohtades, samuti suleti treeningklubid, kinod, kasiinod jmt. vaba aja veetmise paigad. Käesoleva nädala esmaspäevast laienesid piirangud ka Yorki regiooni, kus samuti viirusjuhtude arv murettekitavalt kõrgel tasemel.

Nädala algul andis provints välja ka soovitused jätta ära tänavune Halloweeni-aegne trick-or-treating „hotspot“-ides (Ottawa, Peel, Toronto ja York regioon), vaid leida alternatiiv­ seid võimalusi selle pühitse­mi­ seks. Väljaspool neid regioone on ukselt uksele käimine küll lubatud, kuid igati arvesse võttes praegusi tervisereegleid, nagu ainult oma pereliikmetega koos käimine, maskide kand­ mine, distantsi hoidmine, käte sagedane puhastamine ning kommide jagamisel näiteks tan­ gide kasutamine, et vältida ­lähikokkupuudet.

Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas, et ka tema perekond jätab seekord trick-ortreating’ule minemata, rõhuta­ des, et kõikide kanadalaste jaoks on oluline kuulata oma ­ kohalikke terviseametnikke.

Ka Quebeci provintsis on COVID-19 olukord endiselt murettekitav: kolmapäeval re­ gistreeriti 1072 uut viirusjuhtu, viies provintsi üldarvu 96.288-le.

Paranenute üldarv oli selleks päevaks 81.267.

Manitobas registreeriti kol­ mapäeval 135 uut viirusjuhtu, Saskatchewanis 57, Albertas ja Briti Kolumbias olid vastavad arvud 406 ja 203. Kanada Atlandi-äärsetes provintsides on viimastel päevadel uusi viirus­ juhte lisandunud vähe.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

KANADA UUDISED

• ONTARIO. Teisipäeval teatas Ontario provints $550 miljoni suurusest rahaeraldusest, et ehitada 20 uut ja kaasajastada 8 olemasolevat kooli järgneva aasta jooksul, mis lisab ligi 16.000 uut kohta õpilaste jaoks ja 870 kohta lastehoius. Doug Ford rõhutas provintsi pühendu­ must õpilaste edu saavutamise tagamisel ning kaasaegsete koolide vajadust, kus on ­modernsed ventilatsioonisüs­ teemid, kiire internet jm.

4

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Nr. 42

Iivi Zajedova: „Püsima jäämiseks peab püüdma ajalootaju terviklikkuse poole“ Sul on olnud siiani väga vär­ ja kuidas sattusid sellega tege­ vikas ja mitmekülgne elu – lema? Palun räägi sellest veidi baleriini, ülikooli õppejõu ja lähemalt. rahvaesindajana. Viimasel See mõte tekkis mul esimeste ajal on sinust olnud rohkem väliseesti uuringutega, ehk oli kuulda seoses suurpõgenemise see Eesti rahvatantsu uurimine aastapäevade tähistamisega ja väljaspool Eestit. Ma algatasin ka seoses Ülemaailmse Eesti selle rahvatantsu-gurude Angela Kesknõukoguga (ÜEKN). Kas Arraste ja Kalev Järvela ette­ pead end pigem artistiks-­ panekul. 2008. aastal korralda­ interpreediks või ühiskonna- sime isegi esimese rahvusvahe­ ja avaliku elu tegelaseks? lise sümpoosioni Eestis ja Huvitav küsimus, aitäh! ­ väljaspool asuvate rahvatant­ Eestis töötasin balletiartistina sujuhtidega, see oli tore ja Ülo Vilimaa käe all kolm aastat, meeldejääv suursündmus. Teise hiljem käisin paaril korral rahvusvahelise konverentsi kor­ Eestis – Estonia teatris kaasa raldasin Tallinna Ülikoolis tegemas ka lavastustes nagu 2015. aastal. Osalesin mitmetes „Giselle“, „Satanilla“, esinesin projektides, sain ka ülikoolist balletinumbritega juubelitel jms. neljaks aastaks grandirahastuse.

Nüüd olen EV Teatriliidu Alustasin uute väliseesti interv­ Balletiliidu auliige ja olen selle juude tegemisega ja materjali üle väga uhke. kogumisega, kirjutasin artikleid 2000. ja 2005. aasta vahel oli jms. väga palju uusi väljakutseid nii Püüdsin võimaluse korral mu enda elus kui ka Eesti võimalikult paljudest väliseesti Vabariigil (NATO, EU). Esiteks festivalidest osa võtta ja mitte pakuti mulle 2000. aastal tööd ainult vaatlejana, vaid ka osale­ Tšehhi Vabariigi saatkonnas ja jana. Euroopa Eestlaste Kooriga ka Tallinna Ülikooli Riigitea­ esinesin nii Kanada Suveharja duste osakonnas rahvusvaheliste laulupeol, ESTO-l San Fran­ suhete õppejõu kohta. Samal ciscos, ettekandega Kotkajärve ajal andsin loenguid ka Praha MÜ-s, ettekandega ÜEKNi Karli Ülikoolis Balti õpingute Rahvuskongressil San Francis­ erialal, seda ei tahtnud kaotada. cos, Klenk-LEP festivalidel jne.

See õnnestus ja annan tänaseni Sellele aitas kaasa, et olin seal rahvusvaheliste suhete Euroopa Eestlaste koori ja ­osakonnas loenguid, ilma ühtegi Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ aastat vahele jätmata. Pidin kogu liige. Lauldes kooris ja tookord kiiresti otsustama, kas käies koosolekutel, kasutasin saan mingi aja olla Eestis, oma kogu vaba aja uute intervjuude perekonnast eemal, olles samal tegemiseks. Kuna olin Eestis ajal ka doktorantuuris. Eestis sündinud ja okupatsiooniajal olemise aeg venis esialgsest vanemad midagi salaja sosista­ ühest aastast tunduvalt pike­ sid, siis sisemine teadmine oli, maks. et midagi on, millest ei saanud Olen alates 2018. aastast vabalt rääkida. Teadagi see ÜEKNi abiesimees ja ÜEKNi puudutas nii küüditamist kui ka 1944. aasta suurpõgenemise 1944. aasta suurpõgenemist. toimkonna esimees ka. Kuid ­ 2000ndatel aastatel sain too­ 1944. a suurpõgenemise tähista­ kordselt ÜEKNi esimehelt Ylo mise idee väljakäimise taga Ansonilt Ferdinand Kooli raa­ Eestis on tegelikult olnud mit­ matu DP-laagrite ajast, mis sai mete aastate tähelepanekud ja minu jaoks ehk kõige määrava­ töö. maks. Olin üsna imes­ tunud, et Olles Tšehhi-Eesti Klubi sellest ajajärgust ja eestluse (TEK) esimees, seda klubi kut­ hoidmisest ja võitlusest väljas­ suti 2003. a astuma nii Üle­ pool räägiti ja kirjutati Eesti maailmsesse Eesti Kesknõu­ ühiskonnas avalikult üsna vähe, kogusse kui ka Eesti Kultuuri­ polnud arutlust ega polnud seltside Ühendusse. See oli loodud ka mälestusmärke…

TEK klubile vajalik, sest olime Elasid pikalt Prahas. Kas tookord küllatki eraldatult ja nüüd olete perega jäädavalt üksi Kesk- Euroopa kultuu­ ri­ Eestisse kolinud või reisid ruumis ning ka Eestiga olid mul endiselt kahe riigi vahel? kontaktid pigem isiklikud.

Käesoleval aastal on mul Kuidas tekkis mõte suurpõ­ mitmed juubelid ja verstapostid genemise aastapäeva tähistada üles lugeda. Mõned arvud: 40

Fotomeenutus eelmisest suvest, kui Tallinna linn võõrustas Raekojas ESTO 2019 kordaminekule panustajaid. Vasakult ÜEKNi esindaja Iivi Zajedova, meediaosakonda juhatanud Piret Kooli jaUSA eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna toimetaja Kärt Ulman.

Foto: Kai Kiilaspea

aastat abielu ja elu Tšehhis, 20 aastat Praha Karli Ülikoolis Balti uuringute õppejõuna, Eestis Tallinna Ülikoolis 15 aastat lektorist dotsendini, 17 aastat töötasin Praha Rahvus­ teatris, 10 aastat õppisin Karli Ülikoolis. 1994-2004 tegin töö kõrvalt teatris läbi päevases õppes sotsiaalteaduskonna po­ ­ liitiliste teaduste õppekava, alates Bc-st kuni MA ja PhD-ni välja.

29 aastat tagasi Läänemere Liidu Res Baltika õhtul, olin seal liikmeks alates 1983, kut­ susin inimesi asutama TšehhiEesti Klubi ning 2. veebruaril 2021 on TEK 30 aasta juubel.

1991-1994 töötasin Eesti Vabariigi diplomaatia heaks, ­esindasin Tšehhoslovakkias ja seejärel Tšehhis mitu aastat Eesti Vabariiki.

Nüüd on mul uus väljakutse – eelmisest aastast olen ka õnnelik vanaema ja pean oma ­ oskused suunama lapselapsele eesti meele ja keele edasiand­ miseks.

Milline on eestlaskonna elu Tšehhis?

Tšehhoslovakkias ja Tšehhis pole olnud palju eestlasi.

Kunagi olin estofiili Vladmiri Macura juhitud Läänemere Liidus ainuke eestlane, kuid teadsin veel vähemalt nelja eestlase olemasolust riigis. Siis, 1990ndatel hakkas vaikselt tu­ lema eestlasi juurde. Praegu on Tšehhis päris palju eestlasi.

Koos käiakse jõulude ajal, jaanipäeval, tähistame ka vastla­ päeva, käime TEK üritustel ja Eesti Päevadel, Eesti Toas, näitustel, kontsertidel, matkal. ­ Klubi liikmeteks on ka estofiile, kes valdavad eesti keelt heal tasemel. Enamusel eestlastest on praegu väikesed lapsed, see tähendab, et suurim huvi on neil hoida oma laste eesti keelt vaja­ likul tasemel.

Kuidas näed sina täna­ päeval väliseestlust? Kas ko­ ­ du- ja väliseesti vahel on endiselt mingi vastandus?

Vastust on raske anda, aga püüan. Lähtun pigem oma ­tegevuse ajendist. Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme suurema rahvastiku liikumise tulemusena on Eestil suur ja hajali paiknev välis­ kogukond. Tooksin esile ligi 80 000 eestlase põgenemise 1944. aastal nõukogude terrori eest Läände. Sellega loodi alus praegustele väliseesti kogukon­ dadele. Kuna põgeneti kümnete tuhandetena, siis Eesti kogukon­ dade koondumine oma uutes asukohamaades toimus kiiresti ja oli liikmeterohke.

Peamiseks eesmärgiks oli hoida ja edasi anda oma järeltu­ levale põlvele eesti meelt ja keelt, võideldes Eesti taasise­ seisvumise eest. See õnnestus tänu kodu- ja väliseestlaste ühisele pingutusele, vaatamata ligi pool sajandit kestnud väevõimuga eraldatusele. Ma ei arva, et kodu- ja väliseesti vahel on nähtav vastandus. Kuid (Järgneb lk. 13)

Toetame Pärnu Naiste Tugikeskuse projekti Vähemalt iga ko­l­­ mas naine on ko­ genud kord elus min­gisugust vägi­ valda. Et toetada psühholoogilist, füüsilist või sek­ suaalset vägivalda kogenud naisi ja nende lapsi, on Eesti igas maakonnas avatud naiste tugikeskused. Teenus on tasu­ ta ja kättesaadav ööpäeva­ ringselt. Tugitelefonile vasta­ vad põhjaliku täiendkoolituse läbinud naiste tugikeskuste töötajad üle Eesti.

Naiste tugikeskustes on nõus­ tamise ja toetamise kõrval väga oluline ka laste abivaja­ duse hindamine, nende esmane nõustamine ja toetamine. Naiste tugikeskuse baasteenustes ehk kriisi- ja juhtumipõhises nõusta­ mises on oluline osa tööst ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine ning ohvri ja tema laste esmane ­tur­variskide hindamine ja tege­ vusplaani koostamine. Tee­nu­ sele saabunud teadetest laste abivajaduse osas antakse alati teada kohaliku omavalitsuse laste­­kait­se töötajale, kellega üheskoos leitakse lahendused, et lisaks ema nõustamisele tugi­ keskuses saaksid ka lapsed va­ jadustele vastava nõustamise.

Vajadusel pakuvad tugikeskused turvalist pelgupaika pärast vägi­ vallajuhtumit või vägivallaohu korral võimalust rahuneda ning seal ka ajutiselt elada.

Nii Kanadas kui Eestis on riiklikult rahastatud naiste tugikeskused ja ülemineku tugi provintsi või kohalike omavalit­ suste halduses.

Alates 2012. a on Eestis igal aastal tugikeskustesse pöördu­

nud üle 1,500 naise. Vaid vähem kui iga kümnes neist on seni vajanud majutusteenust.

Sotsiaalkindlustusameti naiste tugikeskuse ohvriabi teenuse juhi Andrea Kinki sõnul on 2019.a on naiste tugikeskustest üle Eesti saanud abi 2,176 naist.

Majutusel oli 155 naist ja 103 last.

2020. esimesel poolaastal abistasid naiste tugikeskused üle Eesti 1,287 naist. Majutusel on olnud 91 naist ja 49 last. Sel aastal on olnud Eesti tugikes­ kustes kokku 917 kriisinõusta­ mist. Riiklik toetus on piiratud ja toetuse abiraha oleneb naise sissetulekust, lapse abirahast ja isalt ettenähtud toetusest.

Pärnu naiste tugikeskuse ju­ hataja Margo Orupõld ütles, et eriti keeruline on igapäevaselt toime tulla emadel, kel kolm ja rohkem last ning kui laste isad ei taga laste materiaalset heaolu ka siis, kui elatisrahad on kohtulikult välja mõistetud.

Prillid, talvesaapad, erivajadu­ sed ja ootamatud kulud nagu kodumasinate remont või paran­ dused ja mitmed muud kulud on ülejõu üksikule töötavale emale, kelle neto sissetulek on 600 eurot kuus.

Lisaabi on vaja ülemineku­ ajal, eriti siis, kui naised lastega asuvad omaette elama ja rajavad iseseisvat elu. Margo Orupõllu sõnul jäävad naised, kes vägi­ valdsest suhtest lahkunud, ena­ masti vaesusriski piiri alla.

Keegi ei taha olla abivajaja. Kui saame neid kuidagi aidata, siis see on suur tugi peredele, kus ainsaks raha teenijaks on laste ema.

EERO asutas Noorte Fondi 2020. a jaanuaris, et aidata hät­ tasattunud lapsi nende arengus ja elutingimuste parandamisel.

Koos Eesti abistamiskomiteega New Yorgis ja toetame.com Floridas, jätkame raha kogu­ mist, et toetada lähisuhte vägivallast väljunud naisi ja ­ lapsi ­ iseseisva elu alustamisel (Järgneb lk. 12)

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Kui vaid neid ristipuid jalus ei oleks...

Marju Kõivupuu TLÜ TÜHI maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur (Ilmunud Postimehes (PM), siin avaldatud autori ja PM lahkel nõusolekul) 21. sajandit võime nimetada ka kultuuripärandi sajandiks. Roh­ kem kui kunagi varem räägime elavast pärandist, selle märka­ misest, väärtustamisest, hoid­ misest ja kaitsmisest – seda vii­ mast esmajoones küll iseendi lühinägelike või mõtlematute otsuste eest. Oleme vaimsele ja materiaalsele pärandile pühen­ danud kaks üleriigilist teema­aastat (2013 ja 2018), on loo­ dud veebipõhine Eesti Vaimse kultuuripärani nimistu1, kuhu lisanduvad igal aastal üha uued põhjalikud sissekanded. Teo­ree­ tiliselt peaks olema kõik ke­ ­ nasti: pärand elab ning seob erinevaid põlvkondi põlvestpõlve pärandatud väärtuste abil.

Paraku seda neil juhtudel, kui elav pärand asub nii-öelda mugavustsoonis – ei tekita rii­ gile erilist tüli ega nõua lisares­ sursse.

Olin 1960ndate keskel too­ naste arusaamade kohaselt juba piisavalt suur, et mind võis ka matustele kaasa võtta – minuealised kasvasid üles maailmas, kuhu kuulus kõige ­ muu kõrval ka surm ja matused.

Peierongiga Saru Mäepõrust teel Hargla kalmistule või Harglõ pääle, nagu meie kandis on kombeks öelda, peatuti põ­ lises Saru ristipalus. Selleks, et lõigata männipuu tüvesse valus­ valev ristimärk tunnistuseks, et üks siitkandi hingelistest on läinud kalmuliste maile. Ma ei mäleta, et meile, lastele, oleks eraldi seletatud, miks sellist kommet – ja nagu paljusid ­teisigi, mis matuste juurde ilm­ tingimata kuulusid – peeti.

Lihtsalt nii oli tavaks. Tead­ mised ja lähedaste seletused ühe või teise matusekombe täitmise vajalikkusest ning tähendusest sugenesid ajapikku koos vanuse ja elukogemusega.

Komme lõigata lahkunu viimsel teekonnal kodust või leinamajast kalmuaiale ka met­ sapuu sisse ristimärk on osa tänasest Kagu-Eesti matuse­ kombestikust. Seda kommet on varasematel sajanditel tuntud hajusalt üle kogu Eesti, samuti

lähimate naabrite – soomlaste ja lätlaste juures. Risti lõikamine selleks kohalike inimeste poolt sobivaks peetud metsatukka või mõnda suuremasse küla risti­ puusse on läbi aegade olnud ­esmajoones tavaõigusel põhinev tava, toimunud kõigi osapoolte vaikival kokkuleppel – rituaali järgides austati lahkunute mä­ lestust ja väärtustati kohalikke kombeid. Sest eks toonased metsaomanikud ja metsade ma­ jandajad olid samuti kohalikud, osa kogukonnast, kes teadsid, tundsid ja järgisid kohalikke kombeid samamoodi kui üle­ jäänud kogukonna liikmed ja nendegi lähedaste ristid olid lõigatud kõrvu kõigi teiste kü­ laelanike omadega – mida vanem inimene, seda jämedam ­ puu, pereliikmete-sugulaste ris­ tid kas samal puul või naabruses.

Ristipuu või ristimetsa asu­ koha valik sõltus küll maastiku iseärasustest, kuid üldjuhul markeeris see teadlikult või alateadlikult piiri, millest üle viiduna jätsid lähedased lah­ ­ kunuga lõplikult hüvasti – nüüdsest oli ta koduringist välja arvatud. Selliseks piiriks oli kas talu, küla või ka mõnikord ­kihelkonna piir. Ristilõika­mi­ seks tehtud peatus oli omastele viimane koosolemise hetk lah­ kunuga enne temaga lõplikku hüvastijätmist kalmistul, kuhu tulid jumalaga jätma needki tuttavad, keda mingil põhjusel ­ peietele polnud kutsutud.

Kuigi ristimärgi lõikamist võib tõlgendada ka kristliku toi­ minguna, ei kuulu see ei orto­ doksse ega luterliku kiriku matusetalituste hulka ning on ­ pigem käsitletav arhailise ani­ mistliku toimingu kohandu­ mi­ sena kristliku sümboolikaga2.

Kohalikud Lõuna-Eesti kirikuõ­ petajad on ristilõikamist pigem aktsepteerinud (lahkunu ja lähedaste viimased soovid on ­ kombeks täita) kui tauninud.

Samas, nõukogude ajal suhtuti tavasse halvustavalt kui väi­ detavalt kristlikku traditsiooni, mis ei haakunud ateistliku ­maailmavaatega.

Nüüdseks ongi matustel puusse ristilõikamise komme elavana säilinud vaid KaguEestis, peamiselt ajaloolise ehk vana Võrumaa kihelkondades.

Mujal on see komme erinevatel põhjustel 19.-20. sajandil hää­ bu­nud ning ristimärkidega puud­ ki maastikult kadunud. Soomes juhtus see 19.-20. sajandi vahe­ tusel seoses raudteede ehitamise ja metsatööstuse tormilise aren­ guga. Lätis sattusid ristipuud löögi alla nõukogude ajal, mil selle kombe järgijaid süüdistati ja trahviti „nõukogude rohelise kulla rüvetamise eest“, jättes sealjuures silmakirjalikult tä­ helepanuta puude vaigutamise, mis ei vigasta puid sugugi vähem.

Eestis, tuleb tõdeda, aga võeti nõukogude perioodil hoopis nii mõnedki küla suured ristipuud looduskaitse alla või püüti neid säilitada, muutes näiteks natuke

kavandatud sõidutee trassi. Üks looduskaitsealustest, selle sa­ jandi alguses kuivanud ligi 300-aastane sadade ristidega ristimänd Sangaste kihelkonnast Õru-Laatre kandist, leidis en­ dale eksponaadina püsiva koha uues Eesti Rahva Muuseumis – seda kohalike inimeste soovil.

Niisiis on mälestusristidega puudest kui inimese ja looduse religioossete suhete avaldumi­ sest saanud tänaseks elav kultuu­ ripärand – haruldane kombekäitumise viis, mida jär­ gitakse. Tõsi, ristimärki ei lõika nii mõnelgi juhul enam ristipo­ jad või lähemad meessugulased, nagu see on olnud varasemalt kombeks, vaid seda teeb mõni kohapealne oskaja meesini­mene.

Ning see komme rändab nii mõnelgi juhul koos inimestega – näiteks on Tallinna siselinna kalmistul kasvamas ristimärgiga vaher. Lahkunud olid Võrumaalt pärit ning matustel muud või­ malust risti lõigata polnud kui selle kalmistutee otsa, kust ­suunduti hauaplatsile.

Sellised lood annavad tunnis­ tust kombe olulisusest. Uurijana Lõuna-Eestis ringi liikudes ta­ bab mind alati mõningane skisofreeniline tunne – mõnda ­ värsket risti silmates tõdeb uurija minus, et komme elab, ­ inimesena aga adun, et ühe inimese ajalik elu on siinilmas otsa saanud. Ja nii mõnedki ristimärkidega puud märgivad ­ kahjuks sedagi, et sellest või teisest külast on kalmuaiale vii­ dud sealsed viimased asukad.

Paraku on 20.-21. sajandi vahetusel seoses metsade ma­ ­ jandamisega (metsade eras­ ta­ mine, kohalike metsavahtide ametikohade koondamine, rii­gija erametsade majandamise ­in­tensiivistumine, maanteede laiendamised ja maantee-äärsete metsade maharaiumine, et avar­ dada autojuhtide vaatevälja jne) sattunud ristimetsad ja ristipuud seniset suuremasse ja kiire­ masse hävimisohtu, hoolimata sellest, et tubli 20 viimast aastat on saanud teha järjekindlalt ja järjepidevalt igakülgset selgi­­tusja teavitustööd nii RMKs (Rii­ gimetsa Majandamise Keskus, toim.) kui erametsaomanikele, seda nii koostöös Eesti Rohelise Liikumisega kui läbi ajalooliste looduslike pühapaikade eksper­ dinõukogu. Kahjuks pole risti­ puude kaardirakendus ning tea­ vitusmeetmed soovitud tulemusi andnud ja jätkuvalt on vähesed säilinud ristimetsad aina suu­ remas ohus. Kui 2016. aastal sai koostatud nimekiri, millised ristmetsad vajaksid kaitse alla võtmist, siis oli neid 20 ümber.

Tänaseks on neist täielikult ­säilinud kõigest kaheksa, täieli­ kult hävinud on kuus, ülejäänud on osaliselt hävinud.

Peamine probleem on selles, et ristimets tuleks säilitada tervi­ kuna. Lageraielangile või selle serva püsti jäetud üksikud ristipuud ehk JOKK lahendus paraku ei päde – sellised puud murduvad kergesti ka mitte kui­

gi tugevate tuulte käes. Samuti ei toeta ega võimalda üksipuude langile jätmine kohalikel ini­ mestel soovi korral järgida põlvest põlve pärandatud risti­ lõikamise traditsiooni – see ei ole enam rituaalipaik. Me võime ju diskuteerida, kas puu vigas­ tamine rituaalsel eesmärgil on mõistlik, aga nii mõnedki vana­ metsad meie maastikul on alles veel just seetõttu, et need on ­rituaalselt märgitud. Teadu­poo­ lest hoiavad vanametsad alles ­liigi- või elurikkust.

Mul polnud võimalust selles elus kohtuda oma metsavahist vanaisaga. Kuid lugesin temast alles jäänud dokumente, kus ta oli lahti lasknud kaks metsa­ töölist, kes olid metsa varasta­ nud ja puid lohakalt maha võt­ nud – jätnud langile püsti liiga kõrged kännud. Mida see talle ja tema lähedastele kaasa tõi, pole selle teksti teema. Nõu­ kogude ajal Saru lauatehases töötanud hutsuulid (hutsuul – Karpaatia ukrainlane, toim.) ristpuudele saagi sisse ei löö­ nud. Aga kui ma nägin langile püsti jäetud ca’ kahe-kolme meetri kõrgusi ristidega poolela­ vaid kände, haaras mind masen­ dus. Kuhu on jäänud meie metsi majandavate inimeste ja met­ satööliste eetika? Aukartus elu ees? Kas tõesti on meie metsa­ majanduses olukord nii hull, et piltlikult öeldes tuleb elusal orikal ära lõigata tagumine ­ kints, et jõuludeks oleks nälja­ sele perele midagigi lauale pan­ na, aga orikale jääks ka ikkagi niivõrd-kuivõrd hing sisse?

Kui kokku arvutada, kui mitu tihumeerit ristipuid on praegu­ seks veel alles jäänud meie metsadesse, on see metsatöös­ tuse vaatekohast kaduvväike protsent3, kultuuripärandi hoid­ mise ja unikaalse traditsiooni säilimise vaatekohast aga mul­ jetavaldavalt suur, sest ristidega puid mujalt maailmast enam ei leia. Metsaraied ei tohiks olla anonüümsed. Kus metsa raiu­ takse, peaks olema ka silt teabe ja kontaktinfoga: kes on metsa omanik ja kes teostab raietöid – nii nagu see on normiks teede- või muude ehituste puhul.

••• 1. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, kus leidub sissekanne ka ristipuude tradistiooni kohta: https://rahvakultuur.ee/vkp/ nimistu/ 2. Pikemalt võib lugeda risti­ puudest siinkirjutaja lühimonograafiast „Hinged puhkavad puudes“ (Huma, 2007).

3. Ligikaudsete arvutuste põhjal räägime ca’ 50-60 hektarist riigi- ja erametsamaast.

• Tallinna Ülikooli vanem­ teadur Marju Kõivupuu esitas Kultuuriministeeriumile amet­ liku pöördumise, milles paluti kaitse alla võtta ristimetsad.

Eelmisel nädalal tuli sellele ­vastus. Kultuuriministeerium on saatnud ametkondadele kirja, et koos Muinsuskaitseametiga on välja valitud Kagu-Eestis 12 riigimetsas asuvat ristimetsa, ­ mille kohta alustatakse riikliku kaitse alla võtmise menetlus.

Kanada-eesti…

tuua kokku Kanada-eesti noori üle riigi, võimaldades üksteist tundma õppida ja nende eestlust julgustada.

(Algus lk. 1)

Noortevõrgustiku tegevust alla­ kirjutanu, kes on EKNi noorte direktor ning ÜENV aseesimees ja üks Noortevõrgustiku asuta­ jaliikmetest. Noortevõrgustik asutati 2019. a oktoobris noorte poolt, kes olid aktiivsed osale­ jad ja korraldajad 2019 suvel toimunud ESTO ülemaailmsete kultuuripäevade noorteprogram­ mis. Noortevõrgustiku pea­ ees­ märkideks on tuua kokku välis­ maal elavaid eesti noori, toetada ja võimaldada nende sideme hoidmist Eesti riigiga, suuren­ dada noorte osalust eestluse edendamises ning aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule.

Suvel toimunud Noortevõr­ gus­ tiku korraldatud virtuaalpäeva­ dest ilmus artikkel Eesti Elus # 32 (5.06.2020) Noortevõrgustik loodab tege­ vust laiendada Kanadas ning

(Allikas: ERR raadiouudised.)

Konverentsist kujunes meel­t­ ülendav näidis sellest, et erine­ vate organisatsioonide vahel on huvi ja võimalus teha koostööd ning koordineerida tegevusi ja plaane. Suureks abiks on, et Eestil on hoolitsev rahvastiku­ minister, kes toetab Kanadaeestlaste tegevust ja on alati valmis meid kuulama ning ­meiega suhtlema.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Tee akkuna avõõ!

Eesti tähistas hõimupäevi Tee akkuna avõõ tähendab vadja keeles „Tee aken lahti!“. See oli tänavuste soome-ugri hõimupäevade juhtlause. Soome-ugri keeled on tänapäeval hääbumas või tugevalt ohustatud. Nende keelte kõnelejaist on oma riik vaid eestlastel, soomlastel ja ungarlastel. Enamik soomeugri rahvaid elab aga Vene­ maa territooriumil.

Hõimupäevade pidamine meie soomeugri keelesuguluse ja -sugulaste auks on Eestis iga-aastane traditsioon, mis ula­ tub tagasi kahe sõja vahelisse aega. Inimesed on alati huvi tundnud, kes me oleme ja kust me tuleme. Kuigi hiljuti lükati soome-ugri keelepuu teooria geneetikute uute avastustega ­ ümber ning seati kahtluse alla meie Uurali-tagune füüsiline algkodu, on keelesugulus fakt, ­ mida ei saa eirata, ka meie maailmanägemine ja rahvatra­ ditsioonid on väga soome-ugri­ likud.

Riigikogu otsustas juba 2011. aastal kuulutada hõimu­ päeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riiklikuks pühaks – siis heisatakse kõikjal Eestis ka riigilipud.

Eestis ületavad hõimupäevad kahtlemata uudistekünnise.

Hõimuside on eestlastele olu­ line, kuid veelgi tähtsam on see nendele rahvastele, kellel puu­ dub oma riik. Venemaa soome­ ugrilastele on tänu hõimuside­ metele olemas suured ja vabad vennad, kes neid moraalselt

toetavad. Kõige suurem oht ­(eriti Venemaal elavate) hõimu­ rahvaste puhul ongi keelte hääbumine ning suuremate rah­ vastega segunemine. Tänapäeval tehakse soome-ugri koostööd eelkõige kultuuri ja hariduse vallas.

Fenno Ugria asutus korral­ dab igal aastal hõimupäevade üritusi kõikjal üle Eesti, kuid keskpunktideks jäävad ikka Tallinn ja Tartu. Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimus ka sel aastal hõimupäevade ava­ kontsert, mille avas kultuuri­ minister Tõnis Lukas.

Kuna Eestis on tänavu digi­ kultuuriaasta, siis hõimupäevade konverents oli seekord teemal „Soomeugri rahvaste ema­ keeled ja küberruum“. See ­toimus Eesti Rahvusraama­tu­ kogus. Traditsiooniline kon­ve­ rents tõi kokku eesti ja teiste soome-ugri rahvaste emakeele­ õpetajad, et vahetada omavahel positiivseid kogemusi ja infor­ matsiooni. Venemaa soome-ugri rahvaste esindajad osalesid ­sellel veebi vahendusel.

Väga meeleolukas oli Tal­ linnas Helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühenda­ tud kontsert-lavastus ,,Soomeugri maastikud“ Veljo Tormise soome-ugri rahvamuusikal põ­ hinevast kooriloomingust ja ehedast rahvamuusikast. See ­ toi­mus Vaba Lava teatrikeskuses ning kaasa tegid segakoor Vox Populi ja soome-ugri rahvaste laulikud.

Tänavuste koroonapiirangute

Nr. 42

tõttu oli kohal vaid üks välis­ maine ansambel – ungarlaste „PásztorHóra“, see-eest esine­ sid kontserdil Eestis elavate soomeugrilaste kultuuriseltsid ja ansamblid. Eestis õpivad soo­ me-ugri noored ülikoolis erine­ vaid asju – keeleteadusest ­kunsti ja muusikani. Paljud ot­ sustavad pärast õpingute lõppu jäädagi Eestisse. Nad kandsid peol oma kauneid rahvarõivaid ning pärast kontserdi ametlikku lõppu tantsiti-lauldi veel kaua üheskoos.

Hõimupäevade viimane kont­ sert tuleb 28. oktoobril Maarja­ mäe lossis – seal on kavas soome-ugri klassikaline muusi­ ka – teiste hulgas esitab keelpil­ likvartett ja pianist Diana Liiv eestlaste Mihkel Lüdigi ja Rudolf Tobiase loomingut.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Stseen lavastusest.

Foto: Rünno Lahesoo

Publikumagnet Anna Karenina Sirje Vihma-Normet

Anna Karenina dramaatiline lugu on taaskord jõudnud Estonia teatri lavalaudadele.

Trad.Attack! jõudis Sedapuhku Marina Kesleri lavastuses. Meenutagem, et Grammyde Anna Kareninat on Estonia eelvalikusse teatris varem tantsinud Tamara Soone (Enn Suve Ansambel Trad.Attack! teatas 1973. a lavastuses) ja Kaie hiljuti, et tänu muusikafestivalil Kõrb (Jurijus Smoriginase Folk Alliance saadud kontaktile jõudsid nad tänavu Grammy 2000. a lavastuses). Mõlema muusikaauhindade eelvalikkuse. lavastuse aluseks oli Rodion Parima kaasaegse folkalbumi Štšedrini muusika. Marina nominatsiooni nimel võistleb Kesleri koreograafia on loo­ kovitši nende sel keva­ del vaminud dud aga Dmitri Šosta­ muusikale.

Suurepärane idee album ,,Make Your Move“, ja teostus, mis samas nõuab parima singli nominatsiooni eest aga koostöös Vaiko ka Estonia orkestrilt ja diri­ Eplikuga valminud lugu ,,Ar­ ­ gentidelt (Kaspar Mänd ja Lauri Sirp) ülimat rütmitäp­ masta mind“.

Jalmar Vabarna kinnitas, et sust ja kontsentratsiooni.

Paraku saab seda publiku­ kuigi nad on jõudnud eelvali­ magnetit näha haruharva, sest kusse, pole neil tegelikult aimu­ kevadine koroonakriis on ka gi, kas valikusse kuulub 10, 100 Estonia teatri kavad segamini või 1000 albumit. (ERR/EE) löönud. Esietendusel tantsis Anna Kareninat Anna RobertaBelgias tuli Lahesoo. Teisedki peategelased olid meie oma balletikooli esiettekandele Arvo kasvandikud – sellest hooajast Pärdi uusteos rahvusballeti uueks esitant­sijaks Jevgeni Grib Arvo Pärdi juubelisünnipäev ülendatud (Vronski), Anatoli Arhangelski on toonud lisa tema muusika ettekannetele maailmas. (Karenin), Kitty (Ketlin Oja).

Flandria festivalil (Festival Kuluaarides räägiti sellest koos­ van Vlaanderen) Belgias kõlas seisust vaid ülivõrdes. Saades 22.–24. septembril maailma teada, et järgmisi etendusi tant­ esiettekandes Pärdi renessan­ sitakse alles maikuus, kiirusta­ siaja maalikunstnikule pühen­ sin minagi teatrisse.

Jõudsin etendusele 2. ok­ datud uusteos ,,Für Jan van toob­ ril. Kava sirvides oli mul Eyck“ segakoorile ja orelile. tunne, nagu oleks loterii peavõit Esmaesitaja oli Collegium mu sõrmede vahelt minema li­ Vocale Gent, mille asutaja ja bisenud – peaosalised olid kõik kunstiline juht on Philippe võõraste nimedega ja mulle Herreweghe. Ka ansambli kogu tundmatud.

Ainukesed Tallinna programm kandis Pärdi teose nime ning esitati kolmel festi­ Balletikooli kasvandikud olid Heidi Kopti (Kitty) ja poisiohtu valipäeval kaheksal korral.

Teose tellis Arvo Pärdilt noormees Roman Aljohhin.

Genti linn tähistamaks teema­- Roman on tõesti üliandekas – aastat ,,OMG! Van Eyck was seda kinnitas ka publikult saadud vägev aplaus temale. here“.

Flaami maalikunstnik Jan Etenduse võluvaimad hetked van Eyck (1390–1441) kuulus olidki seotud lastega. Need olid varajase Põhjamaade renessansi helgeks kontrastiks Anna koolkonda, teda peetakse õli­ Karenina loole ja muutsid Anna maali leiutajaks ja edendajaks, elutraagika veelgi sügavamaks. ta kuulsamate religiooni aines­ Vivat! meie balletikooli lastele! tikul loodud teoste hulgas on 2. oktoobril tantsisid: Lola aga näiteks Genti Sint- Howard (Anna), Cristiano Baafskathedraali altarimaalid.

Principato (Vronski), All Urata

(ERR/EE) (Karenin), Anna Gergeli

(Betsy). Dirigeeris Lauri Sirp.

Marina Kesleri psühholoo­ gilise veenvusega loodud lava­ loo kulminatsiooniks oli Anna Karenina viimane soolo, kus kaunis naine oli oma mehe ja hiljutise armukese jääkülmade ,,seinte“ vahel. Mõlemad mehed pöörasid talle selja. Lola Howardi tantsukeeles väljenda­ tud ahastus oli lausa verbaalselt kuuldav – iga liigutus peegeldas psühholoogiliselt nurka aetud naise meeleheidet. Eriti valus oli Annale see, et ta poeg hoidis samuti isa poole. Šostakovitši muusika abil tõusis pinge nii suureks, et isegi lugu mittetund­ vale inimesele oli selge – ainuke pääsetee on enesetapp.

Siinkohal tahaksin tunnusta­ da kunstnikku Reili Evartit ja valgustuskunstnikku Rasmus Rembelit. Kunstiline šokk oli võimas. Anna jooksis üles raud­ teesillale ja tardus sinna käsi taeva poole sirutavasse poosi.

Kaugusest kostis tõelise 19. sajandi auruveduri läbilõikav ­ vile. Hiigelprožektori pimes­ ta­ vas valguses kihutas raudko­ lakas otse publikusse. Viimsel hetkel sulgus eesriie, millele järgnes täielik vaikus, täielik pimedus. Kuna Marina Kesleri ­ poolt valitud Šostakovitši muusika katkendite seas oli ka muusika filmile ,,Hamlet“, kõlasid minu peas etenduse lõpuhetkede ajal Hamleti mono­ loogi lõpuread ,,The rest is ­silence“... .

Lõpuaplaus oli tänu vapus­ tavatele vaikusehetkedele lausa kõrvulukustav. Mulle oleks meeldinud täielikus vaikuses lahkuda.

Koreograaf Marina Kesler.

Foto: Mait Jüriado

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1025 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 25

26

23

33

34

37

38

39

41 43

44

45

35

29

9

10

11

30

31

32

48

49

50

36 40

42

46

47

51

52

53

54

56

57

58

59

60

61

kõnes).

47. Avatud, lahti (luulek.).

51. Keel Euroopas.

52. Rammetu, nõrk, jõuetu.

55. Härra Poolas.

56. A____, teise nimega, teisiti.

57. Teat. märguande­ vahend.

58. Lahtine pirukas (ingl.k.).

59. Ebameeldiv, vaeva valmistav tunne.

60. Aserbaid­žaan­ lane.

61. Võõrtäht.

Suure Vallrahu korallide arvukus kahaneb Austraalia vetes asuva Suure Vallrahu korallipopulatsiooni arvukus on vähenenud alates 1995. aastast rohkem kui poole võrra. Austraalia mere­ teadlaste arvates on selle põh­ juseks soojenev merevesi.

Maailma suurimas korall­ rahus on kahanenud kõik koral­ litüübid. Enim on kahjustada saanud harulised ja lapikud korallid, mis pakuvad elupaika kaladele ja muudele mereelu­ katele.

Kõige järsemalt kahanes

8. Valik, 10. Varas, 11. Emakas, 13.

EELK, 14. Eesti Elu, 16. SBA, 17.

Katse, 18. Luu, 19. (P)ortl(and), 20. Tumm, 21. Avita, 23. Kiasm, 25.

Aval, 26. Samm, 27. Lar, 28. Avara, 30. Tap, 33. Karabiin, 35. Kamp, 36.

Radoon, 37. Gamma, 38. Serot, 39.

Aspe, 40. NTL, 41. GTA. Alla: 1. Karla (kalendrisaba), 2. Arak, 3. EMS, 4. Samss, 5. Plate, 6. Miki, 7.

Saeb, 8. Veetl(us), 9. Kaelus, 10.

VES, 12. Slumm, 14. EATA, 15. (K) uum, 17. Krt, 19. Oil, 20. TAM, 21.

Avaar, 22. Varras, 23. Karn, 24. Ima, 25. Alk, 26. Saint, 28. Abort, 29.

Viool(a), 30. Tampa, 31. Amme, 32.

PPA, 34. Aden, 35. Kast, 37. GAG.

Nädala retsept

55

23. AIDSi põhjustav viirus.

1. Vancouver Art 24. _

____r, looma Gallery. poolt veetav 4. Kate potil, pannil. veok.

8. Tegi lahti.

25. Privaat-.

12. Vend ja _____.

26. Äkki pähe tulnud 13. Samoa pealinn. mõte.

14. Nuhk.

27.

Research in 15. Learning Estonia.

Resource 29.

Truu.

Exchange.

30. Graduate English 16. N eelav, imev Association. veekeeris; kiire­ 31.

M

ajahaldjas eesti vooluline koht. rahvausundis.

17. Kandur, tugi.

32. Lühiajalise 18. Ühendnimetus töötamise Vene sunnitööregistreerimine. laagrite kohta.

35. Toronto Eesti 20. Pikkusmõõt.

Meeskoor.

ALLA : 22. R uum toidu 38. ____ ja taga. hoiuks.

1. Tagastamisele 40. Üleaedne.

25. S uurim kontinent kuuluv raha­ 42. Eesti piirilinn. (ingl.k.). summa.

43. Hõljub taevas.

28. K artuli toiduks 2. Pruunvetikas.

44. Sama, mis 33. tarvitatav osa.

3. Želee. par.

33. Balti riigi pealinn. 4. Riidetükk.

45.

Suuline (ingl.k.).

34. Virtual Network 5. (Inim)ahv (ingl.k.).

46. Alevik Järva Topology.

6. Madagaskari maakonnas.

36. Usulahk. poolahv.

37. Naisenimi.

7. Küla Saaremaal. 48. Hädasolija hüüd.

39. I nimese ülakeha 8. Astumine; samm. 49. Märge meeldi­ mise kohta ning hobuse kere 9. Aam, tõrs.

Facebookis. ja jalgadega 10. Eesti kirjanik 50. Eesti lauljanna olend Kreeka (1890–1952).

(Eda-Ines Etti) mütoloogias.

11. Maa keset vett. artistinimi.

41. V _____, Eesti 19. N_____, 53. Vankri osa. idanaaber. ninahäälik.

43. K irjanduse esit21. Eesti Rahva 54. Maximum likeliluslaad (sidumata Muuseum. hood estimation.

PAREMALE:

T

Paremale: 1. Kae, 4. SPM, 7. Sarm,

21

28

S

Ristsõna nr. 1024 LAHENDUS

24

27

I

korallide arvukus pärast 2016. ja 2017. a ulatuslikke pleekimi­ si. Pleekimise käigus heidab korall liiga sooja õhutempera­ tuuri tõttu oma kudedest välja seal elavad värviandvad vetikad ja hääbub seetõttu ise toitainete puuduse tõttu. Suures Vallrahus pleekis massiliselt koralle ka tänavu, vahendab BBC News. Üldjuhul suudavad korallid pleegitamisest taastuda, kuid neil võib kuluda selleks aasta­ kümneid.

Enam kui 2300 kilomeetri pikkune Suur Vallrahu kuulub alates 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

(ERR/EE)

Foto: K. Tensuda

Ahju-loomaliha kartuliteporganditega Valmistusained: umbes 1,5-kilone tükk loomaliha 2 küünt küüslauku pisut oliivõli, soola, pipart kartuleid, porgandeid Valmistusviis: Lõigata küüslauguküüned ­pikuti väikesteks pikkadeks tük­ kideks. Torgata liha sisse terava noaga lõiked, millesse toppida küüslaugutükikesi. Määrida liha kergelt oliiviõliga, puistata peale soola ja pipart ning aseta­ da sügavale ahjupannile, ras­ vane pool ülespoole ning panna (eelsoojendatud) ahju.

Küpsetada esmalt umbes 425 F kraadi juures 25-30 minutit, kuni liha hakkab kergelt pealt pruunistuma ning alandada siis ahjutemperatuuri 350-375 F kraadini, võib-olla hiljem veelgi madalamale ning lasta küpseda kokku 2-2,5 tunni ringis.

Kui liha on juba ahjus, koorida kartulid ja lõigata sek­ toriteks ning lisada liha kõrvale pannile umbes tund hiljem, maitsestada kergelt sooviko­ haste maitseainetega. Samuti võib lisada tükeldatud porgan­ deid (või miniporgandeid). Vilju võib valmimise ajal vahepeal keerata.

2-2,5 tunniga peaks kogu praad olema valmis. Liha val­ mi­ solekut saab kõige paremini kontrollida lihatermomeetri abil.

Tõsta praad ahjust, katta fooliumiga ning lasta enne serveerimist umbes 10 minutit seista, et mahlad paremini ­settiksid.

7

KARLA KALENDRISABA

Kas trikk vai triit No kas ei ole ull lugu! Terve ilm on selle koroonaviirusega ädas nigu mustlane mädas. Surra ei taha, elada ei lasta, kol­ mandat moodust ei leia. Tõbi on, rohtu pole. Pole tohtert, kes retsepti välja kirjutaks; ega apteekert, kes ta käekirjast aru saaks. Mina kah ei saa avitada. Kui ütled kellelegi, et rohtu pole sellepärast, et aigust ennast kah ei ole, siis vahi­ tasse sind nigu kahe londiga elevanti. Kudas ei ole, kui poliidikud ütlevad, et on?

Vata inimesed on imelikud. Muidu nad kunagi poliidi­ kuid ei usu, aga kui need ikke kokku lepivad ja valetavad kõik ühest suust ja küllalt äbematult, siis usuvad. No mis siis minagi, lähen kah nende usku üle. Aga ühes punktis olen ma teistest ees. Mul on selle olematu äda vasta ead ja äraproovitud rohtu. Odav on see rohi kah, aga et rahval pole odavasse rohusse usku, siis panin talle ladinakeelse nime „umoorikus apsoluutus“.

See rohi tõestab, et viirusest on natuke kasu kah.

Alluviin on ukse ees, aga ükski veike maskega pantiit ei jul­ge mu ukse taha tulla ja käratada, et kas trikk vai triit. Et kui triiti ei saa, siis ma sulle triki teen. Ta peab nüid kodus istuma ja kompluutert vahtima. Saatku mulle iimeil, kui tahab. Ma loen ja naeran. Mis trikki sa mulle teha saad?

Mina istun kodus sohva peal, võtan pisikese pitsi alluviina ja ammustan alluviinerit peale. Triit missugune, ei miskit trikki.

Katale õpetasin kah kavala triki, aga ma pole kindel, kas ta oma naisterahva peaga sellest õppust võtab. Tema käib ikke iga nädal pangas oma kopikaid üle lugemas, aga seal tuleb ju nüid sabas seista enne kui uksest sisse saad. Ega kõik kunded nii targad ole, et kahte meetert silmaga mõeta mõistavad vai asvaldi peal jalajälgi märkavad. Muutkui trü­ givad ligi ja külvavad sula surma. No kaegu loomariiki.

Skunksil pole sarvi ega kihvu, aga kõik teda pelgavad.

Soovitasin, et söögu enne pangasappa minekut kõht oma­ keedetud rammusat ernesuppi täis, siis on rabapüss laetud ja julgeolek karanteeritud. Nigu pahvaka paned, nii trügija taipab ja taganeb.

Mul on neid trikkisi veel, aga etkel ei saa teile rohkem jagada. Kata trehvas üle mu õla kaema, kui ma eelmist parakrahvi kirjutasin ja siis kandus lahinguväli kodusele tandrile üle. Pean nüid kähku punkti panema ja oma isikli­ ku julgeolekuga tegelema.

KARGU KARLA

Ajaleht Sirp tähistas 80. sünnipäeva Eesti kultuuri nädalaleht Sirp tähistas 9. oktoobril 80 aasta möödumist lehe esimese ­numbri ilmumisest. Sel puhul avati Tallinnas kaks näitust.

Balti jaama tunnelis avati näitus ,,Hulgad“. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tuden­ gid kultuurilehe 80 aasta kujun­ duste ja arhiivifotode ainel uusi kunstiteoseid. Näituse autor ja disainer on Aimur Takk.

Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis avati näitus ,,Tõs­ ted“, mida kureerib Anneli Porri. Piia Ruber on pildistanud kultuurilehe Sirp tarvis 1997. aastast alates inimesi, kelle loomingut, mõtteid ja vaateid on kultuurileht vahendanud ja kritiseerinud. (ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Kuressaare lossi langevõre pandi liikuma Seoses ,,Apteeker Melchiori“ filmivõtetega tehti töökorda Kuressaare lossi sissekäigu kohal seni liikumatult püsi­ nud langevõre, mille siinid on pärit 14. sajandist.

1985. aastal ehitati uus lan­ gevõre, mida pole aga kordagi liikuma saadud ja see rippus ­lihtsalt sissekäigu kohal. ,,See oli kinni kiilunud.

1985. aastal, kui see paika pan­ di, siis see lihtsalt kiilus kinni ja alla ei tulnud. Lahti see tuli isegi üllatavalt kergesti, aga nädalakese me toimetasime sel­ lega,“ selgitas Arens Ehituse juhatuse liige Olari Aavik uu­ ­ distesaatele Aktuaalne kaamera.

35 aastat vana tammepuust võre ja tõstesüsteem on ehitatud oletuste põhjal. Saaremaa muu­ seumi haldusjuht Tõnu Sepp kinnitas, et ei ole teada, milline esimene võre võis olla.

(ERR/EE)

Naljanurk ,,Võiksid mind täna ikka korra suudelda, ikkagi kuld­ pulmapäev,“ ütleb naine me­­hele. ,,Juba jälle, alles hõbe­ pulma ajal suudlesin,“ po­ riseb mees vastu.

8

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Nr. 42

Virtual trade mission to Estonia October 27–30, 2020 Estonian American Business Alliance

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Cheap words that inspire millions In 2016, Donald Trump sup­ porters found him “refresh­ ing” to hear, admired his “political candidness”, wel­ comed his “unorthodox” po­ litical pitch, something rarely heard in Washington.

In spite of lying pathologi­ cally and constantly contradict­ ing himself, Trump’s loyalists still persist in admiring this bizarre rhetoric. One can ­ assume this eloquence and ­ ­cognitive dexterity continues to provide the intoxication that holds the devotion of his sup­ porters.

An arbitrary selection rep­ resents just a tiny fraction of these gems. Unfortunately, the most stunning statements con­ tain juvenile vulgarities which diminish the seriousness of the message and would lower the standard of this publication.

“Sorry losers and haters, but my IQ is one of the highest – and you all know it! Please don’t feel so stupid or insecure, it’s not your fault.”

(On Puerto Rico) “This is an island surrounded by water, big water, ocean water.”

“The beauty of me is I’m very rich.”

“We got more money. We got more brains. We got better houses, apartments. We got nic­ er boats. We’re smarter than they are. And they say, ‘The elite.’”

“My fingers are long and beautiful, as it has been well documented, are various other parts of my body.”

“I think the only difference between me and other candi­ dates is that I’m more honest and my women are more beau­ tiful.”

“You know, it really doesn’t matter what the media write as long as you’ve got a young, and beautiful, p**** o* a**.”

“I will be phenomenal to the women. I mean, I want to help women.” 2015.

“I think Viagra is wonderful if you need it, if you have med­ ical issues, if you’ve had sur­ gery. I’ve just never needed it.

Frankly, I wouldn’t mind if there were an anti-Viagra, something with the opposite ef­ fect. I’m not b­ ragging. I’m just lucky. I don’t need it.” 2004.

“She does have a very nice figure… If [Ivanka] weren’t my daughter, perhaps I’d be dating her.” 2006.

“You’re disgusting.” (On

Joe Biden on a 2016 visit to the Baltic States, with presidents Grybauskaite (Lithuania), Vejonis (Latvia) and Ilves (Estonia).

Photo: Robertas Dačkus/Office of the President of Lithuania

Joe Biden pledges support for Baltic States in presidential campaign paper

breastfeeding mothers.) 2015.

“I could stand in the middle of 5th Avenue and shoot some­ body and I wouldn’t lose ­voters.” 2016.

“What you’re seeing and what you’re reading is not ERR, October 2020 what’s happening.” 2018.

“The closest thing is in 1917, United States Democratic they say, the great pandemic. It Party presidential candidate certainly was a terrible thing Joe Biden has pledged to be where they lost anywhere from supportive of all three Baltic 50 to 100 million people. States if he gets elected in Probably ended the Second November.

Biden’s stance on the region World War (sic). All the sol­ appeared in his vision, as pub­ diers were sick.”

“Do you know it’s my dream lished by his campaign team, to have my face on Mount which notes that as early as Barack Obama’s two-term pre­ Rushmore.”

“I’ve never met him. I have sidency, Biden, who served as no relationship with Putin. I Obama’s Vice-President, had already proclaimed his support don’t think I’ve ever met him. I ­ never met him … I mean if he’s of security for Estonia, Latvia in the same room or something. and Lithuania.

But I don’t think so.”

The team notes that Biden “The people of Crimea, from plans to send a strong message what I’ve heard, would rather to Russia, that NATO is not an be with Russia than where they organization which can be were.” 2015. ­bullied easily.

“It is always a great honor to The campaign team also pre­ be so nicely complimented by a sented the stance in direct man (Putin, ed.) so highly re­ ­contrast to Republican opponent spected within his own country and current incumbent, Donald and beyond.”

Trump.

“I do have a relationship, and “Joe Biden’s long-term sup­ I can tell you that he’s very in­ terested in what we’re doing here today.” 2013.

“We got along great by the way.” 2015. will go away very quickly.”

“The concept of global 2020. warming was created by and for “Suppose that we hit the the Chinese in order to make body with a tremendous, wheth­ U.S. manufacturing non-com­ er it’s ultraviolet or just very petitive.” 2012. ­powerful light,” Trump said at a “China has been working White House coronavirus brief­ very hard to contain the corona­ ing on 23 April, before continu­ virus. The United States greatly ing: “Supposing you brought appreciates their efforts and the light inside the body, which transparency. It will all work you can do either through the out well. In particular, on behalf skin or in some other way.” of the American People, I want 2020. to thank Pre­si­dent Xi!” 2020.

“Is there a way we can do “Terrific working with something like that by injection President Xi, a man who truly inside (disinfectant, ed.) or al­ loves his country. Much more most a cleaning? It sounds in­ to come!” 2020. teresting to me, so we’ll see.

“The United Nations must But the whole concept of the hold China accountable for their light, the way it kills it in one ­actions.” 2020. minute. That’s pretty powerful.” “[The world] must hold ac­ 2020. countable the n­ ation which un­ “They don’t write good. leashed this plague on to the They have people over there, world: China.” 2020. like Maggie Haberman and “And you’ll develop – you’ll ­others, they don’t – they don’t develop herd – like a herd write good. They don’t know ­mentality (sic). It’s going to be how to write good.” (The New – it’s going to be herd-­ York Times) 2016. developed, and that’s going to “I don’t think anybody happen. That will all happen. knows it was Russia that broke But with a vaccine, I think it into the DNC. [Clinton’s] say­

port for the Baltic States and his trust in U.S. commitment to its NATO allies is contrary to that of Donald Trump, who has started to question the value of NATO alliances,” the document reads, noting an earlier incident where Trump reportedly ap­ peared to confuse the Baltic States with the Balkans.

Biden promises to continue with the European Deterrence Initiative (EDI), which pays for the deployment of the U.S. and NATO troops to the Baltic States. “[Biden] won’t use the fund as Donald Trump did, to build a wall on Mexico’s bor­ der, transferring $770 million.”

Biden also opposes Nord Stream 2 (a system of offshore natural gas pipelines linking Russia to Germany), the vision says.

In Biden’s opinion, Nord Stream 2 increases Europe’s de­ pendency on Russian gas and makes the continent vulnerable.

ing Russia, Russia, Russia, but I don’t – maybe it was. I mean, it could be Russia, but it could also be China. It could also be lots of other people. It also could be somebody sitting on their bed that weighs 400 pounds, OK?” 2016. “[Vladimir Putin] is not go­ ing into Ukraine, OK, just so you understand. He’s not gonna go into Ukraine, all right? You can mark it down. You can put it down.” 2016. (Russia had already annexed Crimea in a ­ 2014 intrusion into Ukraine that left thousands dead.) “[John McCain] is not a war hero. He’s a war hero – he’s a war hero ’cause he was captured.” “Lock her up.” (On ­ October 17, at a campaign rally in Michigan, Trump encouraged his mainly unmasked followers to chant this “Trumpism” after authorities had arrested a farright group plotting to kidnap and murder the state’s governor, Gretchen Whitmer.)

Words matter. Sad. Swept together by LAAS LEIVAT

Explore Estonia – the world’s most advanced digital society and gateway to the Nordic and Baltic Regions.

Come and explore Estonia on a virtual trade mission with the International Trade Council, Enterprise Estonia, Invest Estonia, Trade Estonia, the Estonian Ministry of Foreign Affairs, the Estonian General Consulates in NYC and in San Francisco.

Participants in this virtual trade mission will have the opportunity to learn about do­ ­ ing business in Estonia (and the Nordic Region and the Euro­ pean Union), explore the market, gain exposure to the business culture, meet with potential partners, source new products and/or services and find invest­ ment opportunities.

Why Participate in the Trade Mission to Estonia?

• Explore the world’s most advanced digital society.

• Be introduced to trade and investment opportunities from across Estonia in a variety of sectors.

• Get direct access to high-level business and government offi­ cials from relevant industries and sectors.

• Understand how to do busi­ ness and/or establish a base of ­operations within the European Union.

• Learn about the Estonian Start-up Visa program.

• Interact with other entrepre­ neurs, startups and investors.

• Participate in briefings and round-tables with the legal and business community on local busi­ ness practices and opportunities.

• Meet with Estonian C-Level executives through pre-sche­ duled appointments with pre­qualified targets.

• Engage in a collaborative, high-level, trade and investment oriented, cultural experience with other CEO’s from across the globe.

Who Will You Meet?

• This trade mission is designed to bring start-ups, entrepre­ neurs, investors and multi­ national corporations in direct contact with government agen­ cies and companies in the Estonian market.

• Senior Government Officials from Trade, Investment & Startup • CEO’s and Senior Executives from a range of industries • Startups • Investors Need to make contact and share news and information?

If you’d like to share news with Estonian American Busi­ ness Alliance, or need to re­ spond to information published in the newsletter please E-mail it to renee@estoniaamerica.com

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

9

Kid’s Corner: Navigate the neighbourhood for Halloween, mardipäev, and kadripäev Vincent Teetsov

A jolt of cinnamon Living this miserable virtual life of isolation and inactivity can drag you down without friends, who keep you in­ formed of what is taking place elsewhere. Such as the won­ derful people at Estonian Music Week here in the Big Smoke. Hard to believe that it is only a little more than two years since that wonderful blast of live music straight from Estonia. Now, alas, we have to live with YouTube and other options that mask, par­ don the bad pun, the fact that to attend a live concert with all the accompanying energy may be a long time coming.

The EMW people sent an email – sure glad that they are keeping esto music lovers up to date – at the beginning of the last month focusing on Tallinn Music Week, and since then the slender one has been greatly ­enjoying listening to a featured artist. Who is the tongue-incheek named Anna Kaneelina.

Not only an obvious spoof of the Leo Tolstoy novel Anna Karenina (which translated into Estonian means give [me a] coarse or rough nose).

Kaneelina plays with cinnamon – kaneel – the ina could be translated to be as an alternative or even cinnamon-like. In fact, while Anna is the singer-song­ writer’s real first name, her last name is Pärnoja, married to the wonderful guitarist-composer Erki, who, for the slimster’s money had the best album of 2018 and was a standout at EMW. Anna Kaneelina’s self-titled debut album merely cleaned up at the 2020 Estonian Music Awards. She picked up four major awards. One was, alas, ­ sexist, for why have a category for female artist of the year?

Much more important are the other three: album of the year, alternative/indie album of the year, and debut album of the year.

Check her out for yourself on YouTube, as was suggested by the EMW folks. They included a link to an almost ­ nine-minute-long live number,

“Mother”, recorded by Eesti Kontsert last November in Tallinn as part of their concert series “Curioosum” – Psyche­ delics of science and art. Bit of a high falutin’ name, but the music for these jaded years was quite compelling, guitar work

by Pärnoja is stellar and the string section in the second half of the performance is dynamic.

YouTube will also take you to hear “What Have I Done For Love” and “Thunder” showing the singer’s at times ethereal, at others powerfully exotic range.

There is, of course, a website to visit, www.annakaneelina. com for more, with some selfhype, which in the interest of marketing in this COVID age is certainly to be expected and quite natural for musicians in any case. It is also possible to hear the opening sections of all the cuts on the eponymous CD, adding to the flavour and antici­ pation of perhaps getting the entire recording. Or hopefully having the opportunity, should the world ever return to a sem­ blance of normal, of hearing the singer live at the next Toronto Estonian Music Week.

The slimster cannot ignore the obvious connection. First, musically Neil Young’s “Cin­na­ mon Girl” Anna is not – not melodically nor musically. She ­ is in a category by herself. But, as Young sings, “I wanna live / with a cinnamon girl /I could be happy / the rest of my life” Betcha Erki feels that way.

Second, a real-life confession.

Back in the day a cuppa Joe went great with a splash of Jack on a Sunday afternoon, blearyeyed after staying up far too late catching a live act some­ where. Too old for that these days. Now the Sunday treat is a sprinkle of cinnamon in the coffee filter before brewing. ­ Not too often, mind – cinnamon has a way of deadening the taste buds. But when it comes to aural pleasure, Anna Kanee­ lina has been spicing up an otherwise ho-hum quotidian ­ existence for the last five ­ weeks. Might just jolt yours as well. Just put her on the big speaker, close your eyes, avoid the computer screen and Zoom into her musical world.

OTEPÄÄ SLIM

The first time I ever visited Estonia was in late November.

It was already bitter cold and powdered with snow, which offset the usual autumnal mood of American Thanks­ giving. However, visiting with relatives, my family was shown something that changed our perspective of November. No, there wasn’t turkey, sofa hibernation, and football – there was kadripäev!

Though this holiday was arguably celebrated before any saint was associated with it, the day is named after Saint Catherine. Every year on the 25th of November, Estonian kids dress up as kadrisandid.

They wear head scarves and white shawls that symbolize the snow of the approaching winter.

Similar to what happens on Halloween or the Gaelic festival of Samhain on October 31st, houses are visited to collect ­edible gifts. Wool may be given, too, reflecting the traditional role assigned to women in tak­ ing care of sheep on farms. To guide the ritual, a kadriema (“Kadri mother”) is selected.

So on the night of the 25th, we all drove around Tallinn in the dark of the evening, visiting friends of our relatives at various houses and apartment ­ blocks. On their doorsteps, all of the kids would wrap them­ selves up in their white shawls and scarves and sing, repeating each line twice: ;,; Laske kadrid sisse tulla, katri-katri ;,; ;,; Kadri küüned külmetavad, katri-katri ;,; ;,; Kadri varbad valutavad, katri-katri ;,; ;,; Kadrid tulnud kaugelt maalta, katri-katri. ;,; It’s a song that’s effectively asking to be let inside because it’s cold. These lyrics (from lastega.ee, where you can also hear the melody) represent just one song that could be sung as participants visit people’s

homes.

Not long before that is mardipäev, on November 11th.

In reference to the equivalent German holiday of St. Martin’s Day, Martin is referred to by the Kaiserlautern American newspaper as a “friend of the children and patron of the poor.” In contrast to kadripäev, mardipäev connects more to the conclusion of the harvest period and hingedeaeg, the Time of Souls, when ancestral spirits were greeted (mentioned in a previous issue of Estonian Life). Mardipäev looks ahead to the next spring when growing would start again.

Just like kids dress up as Kadri, they also dress up as Martin, wearing baggy coats, hats, and fake beards. Alter­ natively, animal masks may be made and worn. A mardiisa (“Mardi father”) is chosen here to lead the activities.

The celebration includes cracking jokes and singing this song (lyrics found at miksike. ee), a variation of the Kadrilaul above, with the same melody: ;,; Laske mardid sisse tulla, marti-marti ;,; ;,; Mardi küüned külmetavad, marti-marti ;,; ;,; Mardi varbad valutavad, marti-marti ;,; ;,; Mardid tulnud kaugelt maalta, marti-marti ;,; ;,; Ümbert see ilma ilusa, marti-marti ;,; ;,; Kaugelt see kuu kõvera, marti-marti ;,; ;,; Tagant taeva tähtesida, marti-marti ;,; Visitors may greet and wish well for the upcoming spring for the household they visit, then ask for money and food, and thank them for the gifts they receive. Similar to the con­ cept of “trick or treat, smell my feet, give me something good to eat”, if visitors are not given gifts or let inside, then the visitors might curse the home. ­ It seems that every individual has their own version of how you can greet your neighbours,

Illustration: Laani Heinar

hand candles back and forth, dance at the door, and so on.

One might even request a cooked goose! Halloween isn’t the only time you can pester your neighbours...

But seeing as Halloween is already going to be pretty dif­ ferent this year, without trickor-treating door-to-door, why not put an Estonian spin on it?

Instead, you can do your own neighbourhood scavenger hunt!

Scurry around your local area and look for as many specific types of decorations as you can: bats, cats, crows, dragons, ghosts, pumpkins, skeletons, spiders, spiderwebs, tomb­ stones, vampires, and witches.

To help practice Estonian ­vocabulary and to make it even easier to scavenge, we’ve created a printable scavenger hunt sheet with drawings and Estonian words for each type of decora­ tion, which you can find on the Eesti Elu website. When your family group finds several of each decoration type, they’ll all get a piece of candy from the family candy pot.

Then, when you get home, everybody can sing one or both of these mardipäev/madripäev songs on your doorstep, to round out the end of the night.

In the spirit of Mardipäev, you can also pour all of your candy onto the floor to bring about an abundant spring ahead.

This year, Halloween hap­ pens to be on a Saturday night with a full moon, so let’s make the most it and draw from some fun Estonian traditions.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

Minister Champagne meets with Belarusian opposition leader and Baltic Group foreign ministers Global Affairs Canada, October 2020 The Honourable FrançoisPhilippe Champagne, Minis­ter of Foreign Affairs, concluded his mission to Europe today with a stop in Lithua­ nia, where he met with Belarusian opposition leader, Sviatlana Tsikhanouskaya, to reiterate Canada’s support for the ­people of Belarus.

While in Vilnius, and at Canada’s initiative, the Minister also held talks with his counter­ parts from the Baltic Group.

With the foreign ministers of

Lithuania, Latvia and Estonia, he discussed ways on partnering to support democracy, peace and security, human rights and the rules-based international system.

emphasized the urgent need to fully respect the ceasefire agreement and resume negotia­ tions under the auspices of the Organization for Security and Co-operation in Europe.

Together, the ministers also expressed their solidarity with the people of Belarus and com­ mitted to working with interna­ tional partners to ensure that those responsible for violence and for undermining democracy in that country are held ac­ countable.

These meetings in Lithuania come at the close of a five-day tour of Europe during which the Minister also made stops in Greece, Austria and Belgium.

His visit underscored Canada’s commitment to security, stability and prosperity, as well as its enduring transatlantic engage­ ­ ment, including through its NATO membership and close co-operation with the European Union, and European partners.

Finally, the ministers dis­ cussed the latest developments in Nagorno-Karabakh. They

10

Planning has continued for the new International Estonian Centre Despite the challenges that the COVID19 pandemic presents to all aspects of our lives, the International Estonian Centre (IEC) project team is charting good progress. The team is working steadily on next steps toward opening the new Centre in mid-2022.

Project Manager David Kalm and architect Alar Kongats provided a look at the planning and work that is taking place.

What is the status of the work underway for the IEC? In early March, the drawings required by the City of Toronto for the IEC’s Building Permit were completed.

This was a mammoth task, representing literally thousands of hours of work by the project team. The permit ­submission shows the IEC from every conceivable angle and strata through to detailed drawings. It describes the building’s construction methods and proposed materials.

Consultants who contributed to the permit process included geotechnical, structural, acoustic, mechanical and electrical engineers; the landscape architect; heritage architect and the kitchen/catering consultant.

Another major task recently completed was another separate submission to the Toronto Transit Commission (TTC) since the building straddles ­subway tunnels.

Why is the TTC approval so important?

The TTC concern during construction is about impact on the subway tunnel and ensuring that the IEC’s foundation work is conducted safely, ­ doesn’t impact transit and doesn’t

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

cause damage. The construction sche­ dule includes a site verification before the construction starts, and the structural, soil/geotechnical and shoring engineers have all provided impact ­ ­calculations to ensure there will be no problems. As one would expect, the level of scrutiny is high to ensure ­public safety.

The foundation of the IEC will be specially constructed to support its weight and impact, so that the vibration from the subway won’t be felt within the building. This is key, since many of the activities at the IEC will be musical and cultural performances. The firm retained by the project was the ­vibration engineering consultant for the Four Seasons Centre in Toronto, home to the Canadian Opera Company and the National Ballet of Canada, and this building also contended with subway tunnel considerations so the project is in experienced hands. The working ­relationship with the TTC is positive.

Where are things at now with the permit process?

The submission to the City was made before the COVID-19 pandemic hit Toronto. While the pandemic has slowed the permitting process, it has not stopped. The City of Toronto con­ tinues to review the submission, and we have been responding to comments from the various municipal departments as they come in. When there is mutual agreement that the process has been completed, then the permit will be issued.

We are grateful to the whole team, and to City of Toronto and TTC officials, who are working diligently despite the restrictions. Everyone is being so cooperative in helping us make progress.

How will the construction of the IEC be managed?

The general contractor, who will be the “construction manager” overseeing

tailed description of the finishes proposed for the IEC. The quality of the finishes are to some degree determined by the success of the capital campaign, which will shortly be reigni­ ted. We are also intending to include a work stream whereby certain design components are put out for competition to invigorate the Centre’s aesthetic with artist input.

How long will the construction take? the construction, will be hired shortly through a competitive Request for Proposal (“RFP”) process which has been underway and concluded over the last month and closed earlier this month. It will be their job to oversee all aspects of the IEC’s construction, and to conduct the tendering of all the sub-trades needed for the project.

This includes a long list of experts including the contractors who will do the excavation work, shoring and preparation of the building site; build the foundation; install the sound and vibration attenuation; install the steel structures for the “frame” of the building; prepare and pour the concrete foundation; manage the waterproofing; install the mechanical systems for the HVAC (heating and cooling system); install the systems for plumbing, fire protection, electrical//technology, roofing and windows. There are also a host of contractors who will later work on the interior finishes such as drywall, woodwork and plasterwork.

All hiring by the general contractor will take place in an open and transparent manner. The Project is working together with the Business Diplomacy Division of Estonia’s Ministry of Foreign Affairs [see https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/10/16/nuud-eksportima-uus-keskus-ja-pop-up-digimissioonkanadasse] to ensure that where pos­ sible, Estonian materials and knowhow will figure prominently in the IEC. The IEC will be able to review the bids and have a say as to which sub-trades will be hired. We will also remain ­involved in all aspects of the construc-

Hand-crafted wooden boats from Nõva Vincent Teetsov Building a sea-worthy vessel requires a good sense of humour, because you never know what might come your way in the process. You might meticulously steam and bend a wooden bow for the frame of your spiffy new boat, put it in place, and then *snap*, your hard work has split in two. Paadimeister (boat mas­ ter) Anti Kreem of MTÜ Eesti Viikingid (Estonian Vikings) believes you wouldn’t accom­ plish anything if you took it too seriously.

There is a palpable team

spirit involved in the building of these boats, too. In 2011, Kreem collaborated with MTÜ NordEstNõva, whose motto is “Ühtususes peitub jõud” (“there is strength in unity”). In fact, because Eesti Viikingid and NordEstNõva are non-profit organizations, it has become a ­ very community-based endea­ vour. The Viking boats they have made are part of a broader mission to enrich Nordic com­ munities through involvement in hands-on activities, of which boat-building is one part.

It was in the autumn of 2005 that Norwegians from the town

Nr. 42

of Risør visited Nõva, sparking interest in the idea of a commu­ nity association. This connec­ tion is also reflected in the deci­ sion to work with Anti to make boats similar to Norwegian Viking fjord boats from the 10th century CE. Between the Norwegian visitors, Eesti Vii­ kingid, and NordEstNõva, there was a mutual interest in seafar­ ing heritage and practical skills.

Anti Kreem, Peeter Jõgar, and their team of boat builders may use power tools to help them make these fierce boats, but the designs closely resemble what would have been gliding

Photo: eesti-viikingid.ee

tion performed by the sub-trades as this is method most commonly used in project management to ensure a high-quality end result within budget.

Are there special considerations for the heritage house at 11 Madison?

Indeed. A valuable member of our team is the heritage architect, who is working with Toronto Heritage Con­ servation services as part of the building permit process. The 11 Madison property, which comprises part of the IEC, is a heritage-designated residence built over 100 years ago. It is a typical brick home found in this part of Toronto, known as The Annex. This is an historic neighbourhood with many beautifully preserved homes and buildings, and retaining the integrity of the 11 Madison house allows IEC to blend in with the area.

Toronto homes built in this era had a lovely soft, red brick typically sourced from the Don Valley Brick Works. The brick on the exterior of 11 Madison was painted by a previous owner. The paint will be removed and the masonry repaired. The design of the IEC blends this historic property with the modern, Nordic-inspired elements of the rest of the Centre.

When will the design finishes be finalized?

The design team continues to refine the final choices of what materials will be used and who the suppliers will be.

Please see https://www.estoniancentre.ca/post/march-10-2020 for a de-

around the coasts of the Baltic Sea back in the day.

Viking boats were construct­ ed with heavy planks of wood, rather than opting for a craft like the light and maneuverable birchbark canoes of Indigenous Canadians. Allowing a heavy boat like this to float requires metal and dependable reinforc­ ing structure. First, local wood is milled and cut into planks.

The planks are bent into precise curvature, fit together with cop­ per nails, and strengthened with bows that go across the width of the boat’s hull. One of Kreem and NordEstNõva’s creations, Thule, is 6.7 metres ­ long, with oar ports that are fine-tuned to the movements of the oars, as well as a rounded and carved front stempost. A mast and sail were added, though this wasn’t a typical Viking feature, so it could move with the help of the wind. The final touches involve brushing varnish on the entirety of the boat and intentionally filling the boat up with water, so that any gaps in the wooden planks close tightly together. You must be humble and patient before you can glide proudly across the water.

As with most Viking boats, this variety wasn’t intended for use on the open ocean or sea.

The boats would usually hug

It’s estimated the building process will take the time of the Estonian House leaseback to complete. It’s important that we remain committed to the “one-move” scenario so activities, equipment and supplies can move right from the Estonian House to the IEC with as little disruption as possible.

How does the inspection process work?

There are a series of checks and balances throughout the whole process and lots of eyes on everything. The general contractor calls the appropriate city official to the site when they are ready for an inspection.

In addition, a third party engineering firm will also come in at several key points during the construction. This takes place during tasks such as measuring strength of concrete for the foundation, the glass installation, electrical and plumbing systems, elevator operation, etc.

When the project is complete, all the final details are in place and the building is safely and securely ready to operate, the building department grants the occupancy permit and the doors to the new International Estonian Centre can open!

Keep in touch with project news • Visit our website www.estoniancentre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us EestiKeskus

on

Facebook:

@

the coastline and come in and out of fjords, which was useful for rapid raids and skirmishes.

The crews would row from place to place, taking turns every 8 kilometres or so. At ­ times, they could have been rowing away under raining arrows from coastal defences. ­ In 2008 and 2010, archaeolo­ gists on the coast of Saaremaa discovered Scandinavian ships with arrowheads embedded in their sides, presumably from ­arrows shot by the Oeselians of Saaremaa.

A hand-crafted rowboat can work just as well for a leisurely paddle, too, just as the people of Nõva have enjoyed when some of these boats were ­finished. Their increased width allows for more stability, which would come in handy for fish­ ing.

While there’s no store front for you to go in and buy a wooden boat like this in Estonia, you can learn boat building skills in a hands-on way from Eesti Viikingid’s workshops. Likewise, you can contact NordEstNõva at nen@ nordestnova.org to access more info regarding their boat expe­ ditions and community activi­ ties. They both welcome and encourage participants from all over to make fun memories... and boats!

Nr. 42

märkmik

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Riina Kindlam

Kui lihunik lahkub letist Inimene, kes selle sildi jättis, ei ole aga tõenäoliselt päris lihunik ise, vaid lihamüüja.

Nuga tarvitab ikka. Ja peab vahel ostjate eest irduma, et väljakäiku minna. Minu Taat ütles mõnikord kempsu või niisama võssa minnes, et läheb hobust jootma. Ei mingit hobust, kurvastas omal ajal laps. Lapsed ütlevad otse välja, mida tegema minnakse, suured inimesed proovivad rääkida mõistujuttu, et oleks viisakam. Öeldakse, et see on koht, kus keiser või kuningas käib jala.

Kristiine Keskuse nimelises ostukeskuses on kodumaise Matsimoka lihapoe müügilett, kus seda vaimukat silti märgati­ gi. Vanasti nimetati lihapoodi lihaKARNiks ja seda veidi ­ möödunud aegu meenutavat nimetust kasutavad mõned poed ka nüüdisajal. Nostalgia müüb.

Pesu on näiteks võimalik viia ettevõttesse Kalamaja Pesuköök ja Tallinna vanalinnas on juus­ turestoran Rae Meierei. Sõna karn arvatakse tulevat alamsak­ sa sõnast scharne, tähendusega lett või lausa ruum, kus paikne­ vad letid. Juhtumisi on ka sobiv kattuvus sõnaga karnivoor – loomtoiduline, lihasööja, ka ­kiskja.

Killavoor ja karnivoor, Voo­ re­ maa, lauluvõistluse kolmas voor... Voor võib olla 1) ridami­ si liikuvad koormaga veokid või hobuvankrid (killavoor, -voori); 2) „liikuva liustikujää all kuju­ nenud lauge ovaalne kõrgendik“ (liivane voor, -voore); ja 3) võistluse osa või järk (hääle­ tusvoor, -vooru). Seega, kui liha­karnid omavahel võistlevad, võiks täpsustükeldamine olla üks karnivoor. Karnivooride karnivoorud.

Venemaa plaanis küberrünnakuid Tokyo olümpiamängude vastu Suurbritannia valitsus teatas esmaspäeval, et Vene sõja­ väeluure GRU üksus plaanis ja jõudis ka juba teostada küberrünnakuid tänavu suvel toimuma pidanud Tokyo suveja paraolümpiamängude vas­tu.

... jätab ta poodlejatele sildi, millel kirjas: „Teritan nuga! Tulen kohe tagasi“. Kõrval on ka näha kella, kuhu on sätitud aeg, millal ta teritamise lõpetab ja tagasi on.

Väidetavalt. Ja sõnum: „Vaban­ dame! Avame.....“ (lugege seieri­ telt). Taolisi kellasid on kõige tihedamini näha eestlaste autode armatuurlaudadel (dashboard) parkimiskelladena. Nendega an­­ takse parkimiskontrolöridele teada, millal parkimist alustati ja palun mitte parkimistrahvi koja­ mehe vahele pista.

Foto: Riina Kindlam

Fotol oleva sildi taustal, paremal, on vaevu näha salaa­ mivorsti kangisid, mis laa­ ger­ dudes ehk käärides, fermen­ teerides ripuvad nn kliimakapis.

Esialgu ripuvad need seal kolm päeva 20 kraadi juures, seejärel langeb temperatuur järjest mõne kraadi võrra kuni kahe kraadini.

Kokku on salaami kapis vähe­ malt kuu aega. Nii on kirjelda­ tud vorsti elu Matsimoka kodu­ leheküljel internetis. Taustajõu­du ehk laagerdumist kliimakapis võiks põhimõtteliselt nimetada salaamilaagriks.

Soovin lugejatele ja nende lähedastele vahedat nuga ja mõistust! Eestis on tihti kuulda vastust „vahet pole“, kui küsi­ takse, kas soovid ühte või teist.

Kui vahet ei ole, siis vahedust ehk teravust olgu ikka.

RIINA KINDLAM

Tänupüha rõõmu meie seenioridele Tänupüha esmaspäeval Eesti Maja Sõbrad külastasid ja viisid kodutehtud tänupüha lõuna- või õhtusöögi vanemate eestlastele. Külastustel olid kõik väga ettevaatlikud ja peeti hoolega kõikidest reeglitest kinni praeguse Covid-19 ajal. Lõunasöök koosnes võileibadest ja õhtu­söögiks oli ahjukalkun sousti ja pohlamoosiga, kartulipuder, juurviljad ja hapukapsas. Lisaks viidi veel kodusküpsetatud magusaid küpsetisi ja anti ka kõigile oma aias kasvatatud tomateid. See päev rõõmustas igaühte – nii saajaid kui andjaid. Pilt: Hilda Truupere nautimas Tänupüha

11

Ei täpsustatud, missugusel kujul rünnakud juba võistluse edasi lükkamise eel toimusid ning kas need olid ka edukad.

Samas toodi välja, et rünnakud hõlmasid võltslehekülgede üles seadmist ja erinevate olümpia­ mängudega seotud inimeste ­online-kontode võltsimist. Ühtlasi teatas Suurbritannia valitsus, et neil on tõendeid, et Venemaa korraldas küberrünna­ kuid ka 2018. a Pyeongchangi taliolümpiamängude vastu. Väi­ detavalt häiriti rünnakutega sadade arvutite tööd, lisaks ­ võeti võistlusareenides maha ­ internetiühendus ja häiriti tele­ ­ ülekannete pilti.

The Guardian kirjutab, et häkkerid võtsid eriliselt luubi alla Pyeongchangi mängude avatseremoonia, mille ajal võeti olümpiastaadionil WIFI-ühen­ dus maha. Lisaks jooksutati suurvõistluse koduleht kokku, et pealtvaatajaid ei saaks pileteid välja printida. (D/EE)

Eesti serveri kaudu püüti mõjutada USA valijaid Ameerika Ühendriikide luu­ re­ ülema John Ratcliffe’i sõnul on ameerika demokraatidest valija­ tele ähvarduskirjade saatmise taga Iraan. Ähvarduskirjade saatmiseks kasutati muu hulgas ka oma kontrolli alla võetud Eesti kirjastuse Koolibri ser­ verit. Ratcliffe ütles, et eriti Iraan saatis ameeriklaste eposti­aadressidele petukirju, mille eesmärgiks oli heidutada vali­ jaid, õhutada sotsiaalseid rahu­ tusi ja kahjustada president Trumpi. (PM/EE)

Snowden sai Venemaalt alalise elamisloa

Eesti keele tunnis (vas) Liisa Tipman, Marion Collin, Maret Maurison, Lukas Schuler Desnoyer, mikrofoni hoiab instructor Marii-Heleen Mõtsmees.

Foto: Wing Man Cheung

Eesti Vabariigi aastapäeva kokkusaamisel: Jasmine Fodor, võõrustaja Evelin Fodor, AEHS president Kelly Schuler, Amelie Desnoyers-Schuler, Lorne Hennel, John Erdman.

Foto: Wing Man Cheung

Alberta eestlased tegutsevad koroona kiuste Alberta eestlased on sitked ja vastupidavad. Kuigi vahe­ maad on tihti pikad ja teevad kokkusaamiste korraldamise keerukaks, on eesti jonn ja visadus kõigest hoolimata sealgi suutnud eestlusega tege­ lemise elus hoida.

Muidugi on üks aasta täht­ sündmusi Eesti sünnipäeva pühitsemine ja sel puhul avasid

Ehatares toimub aktiivne tegevus ka koroona-ajal Eestlaste puhke- ja põetuskodus pole elu koroona ajal seisma jäänud. Kuigi reeglid nii külas­ tamiste osas kui erinevate üri­ tuste korraldamise osas on palju karmimad kui veebruari-märtsi­ kuus, püütakse elanike jaoks leida nii palju meelelahutust ja tegevusi kui võimalik. Õnneks oli vahepal ka soe suvi ja sel ajal sai mitmeid vahvad ettevõt­ misi – nagu näiteks ,,ooper

oma kodu uksed kaasmaalastele Steve ja Evelin Fodor.

Ka eesti keele õppimine on au sees. Koroona-ajal ei ole isiklikud kokkusaamised mui­ dugi võimalikud, aga tunde pee­ takse ka virtuaalselt ja endine kauaaegne albertalane Helgi Leesment jagab nüüd Briti Kolumbias elades oma teadmisi sadade kilomeetrite tagant.

Rohkem Alberta eestlaste elust järgmise lehe ingliskeelses osas ja rohkem pilte Eesti Elu vee­ bilehel eestielu.ca

külas“ läbi viia majaesisel parkimisplatsil. Külas on käi­ nud ka teisi esinejaid ja oma lauludega ehatarelisi rõõmusta­ nud. Regulaarselt toimuvad ka filmi-/teatri-/kontserdiõhtud, kus tõsi küll, saab esinejaid näha­kuulda ekraani vahendusel.

Septembris aga võeti osa üleilmsest Eesti keele nädalast.

Eelmisel aastal laulsime siin koos Prantsusmaal elava Greta Gnannti laulu ,,Armas Eesti­ maa“ ning sel aastal tegid eha­ tarelased sellele veel oma salmi juurde. Videot saab näha Eesti Elu veebil eestielu.ca

Vene võimud andsid USA kodanike massilise jälgimise paljastanud ja seejärel Vene­ maale põgenenud Edward Snowdenile alalise elamisloa.

Otsusest neljapäeval mee­ diale teatanud Snowdeni advo­ kaat Anatoli Kutšerena ütles, et tema klient ei kaalu siiski Vene kodakondsuse taotlemist.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja Riikliku Julgeole­ ku­ agentuuri (NSA) endine töötaja Snowden saabus 2013. a suvel Venemaale, kus sai varjupaiga ja elamisloa. USA nõuab Vene­ maalt Snowdeni väljaandmist, et ta saaks kodumaal kohtu ette astuda. (ERR/EE)

Ehatares on pandeemia ajal avatud igal kolmapäeval ja laupäeval väike äri, kust elanikud saavad oma igapäevaseid tarbeid osta ja tellida, et elu läheks edasi kenasti sellel Covidi ajal. See on just kui väike ,,Covinion“ store ...

12

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Toetame…

(Algus lk. 4)

Nr. 42

EERO (ECF), 17 Tufton Cres., Toronto, ON, M4A 2E2. EERO on ametlik Kanada heategevus­ organisatsioon (#89233 8369 RR0001) ja jagab annetajatele tulumaksukviitungid veebruaris eelmise aasta annetuste eest mis on vähemalt $25. Ühendriikides saatke oma tulumaksuvaba-annetus: Eesti Abistamiskomitee USAs, 243 East 34th Street, New York, NY 10016-4852 või PayPaliga www.estoreliefusa.org. Eesti Abistamiskomitee jagab tulu­ maksukviitungeid annetuste eest mis on vähemalt $250.00. Eesti Abistamiskomitee USAs on registreeritud 501(c)3. Väik­se­ maid annetusi võib ka teha www.toetame.com PayPaliga või saata tšekk: Toetame, 160 W Camino Real, #179, Boca Raton, FL 33432.

Palun märkige, et annetate ESTO Childrens Fund (ECF) ja teatage, kui võime avaldada Teie nime annetajate nimekirjas (ilma summata).

EERO, Eesti Abistamis­ komitee USAs ja toetame.com tänavad lahkeid heategijaid, kes on juba annetanud ja teatavad, et esimesed annetused saadame varsti Eestisse.

Pärnu- ja Tartumaal.

Mailis Alt, kes juhib Eesti Naisliitu, on selleks avanud pangas eriarve ja seisab selle eest, et rahad suunatakse meie pilootprojektile Pärnu naiste varjupaigas. Praegu on Pärnu varjupaigas 22 naist ja 38 last, kes alustavad iseseisvat elu. Kui saame piisavalt toetusraha, plaanime laiendada projekti teiste maakondade varjupaika­ desse.

Projektiga aitame just neid naisi ja lapsi, kes on alustanud oma iseseisvat elu ning eriolu­ korrast tingitud majanduskriisi tõttu on sattunud lastega majan­ duslikult väga raskesse olu­ korda. Samuti on neil peredel Septembrikuu kokkusaamisele Washingtoni, DC-s tulid kohale (vasakult) vil!! Tiiu Kera, Liina Keerdoja, Inne puudu laste talve-jalanõudest ja Joonsar, Jane Raub, Kaia Kirchmann, Tiina Ets, Lya Karm, Jaane Orav.

-riietest. Keskendume projektis sellele, et osta korralikud talve­ saapad ja -riided lastele, kelle peredes see ei ole võimalik.

Alates märtsikuu ärajäänud da, näiteks aprillis arutlesime oma rebasele värvide üleand­ Toetame naiste ja laste toime­ tulekut ning turvalist elu kodu­ kommersist, kuhu olime piki­ August Kitzbergi raamatu mist. silmi oodanud ka kahte „Libahunt“ ja maikuus „Eesti Meil on nüüd septembri-­ kohas. külalis-indlaensist Eestist, on naisluuletajad läbi aegade“ ning oktoobrikuust olemas pretse­ Palun toetage naisi ja nende ­ korp! Indla USA koondis septembris-oktoobris rohkem dent, kus rebane on saanud oma lapsi järgmiselt: otsinud erinevaid võimalusi, koroonaviiruse teemadel. värvitekli ja värvipaelad pool­- Kanadas võite annetada: kuidas ilma suurema selts­ Suvekuudel juunist kuni isiklikult/pool-virtuaalselt. Suu­ money transferiga emailile MARI ANN TAMMARK, EERO konna kogunemiseta ikkagi ­ maks pidulikkuseks ja tähis­ eeroesimees@gmail.com või augustini tegime pausi, kuid re­ TOOMAS KILM,­ Northern kohtuda ja oma korporat­ alates septembrist otsustasime tamiseks tuleb siiski oodata pangaülekandega Eesti Abistamiskomitee USAs Birch Credit Unionis EERO siooni-asju toimetada. jätkata ametlikke koosolek-­ pandeemiaperioodi lõppu.

REIN LUNING, vil! JAANE ORAV Esto Childrens Fund (EERO – Kuna paljude elud on karan­ kokkusaamisi, nii isiklikult kirjatoimetaja ECF) arvele või saata tšekk: toetame.com KLENK tiini ajal ja kodust töötamisel ­ vabas õhus kui ka virtuaalselt liikunud on-line’i, siis oleme ehk nii öelda hübriid-kooso­lekmeiegi proovinud leida tasuta kokkusaamistena. veebiplatvorme, mille kaudu Uued ajad nõuavad uusi lõhe infrastruktuuris viib vae­ KANADA UUDISED kohtuda. meetmeid ja kohanemist uute Varalahkunud suse poole ja alandab elanike Oleme kasutanud Skype’i, oludega – päris mitmed on dirigenti meenutati elukvaliteeti, mis võib halvene­ Messenger Room’i ja Ring saanud virtuaalmaailma-tehni­ da, kui ei tehta suuri investee­ kontserdiga Central’i. kast teadlikumaks, kuid eks ringuid. (Lüh. CTVNews) Meil on olnud osalejaid nii ikka tuleb ette, et keegi ei kuule 17. oktoobril andis rahvus­ • OTTAWA. Kolmapäeval – aasta Washington, DC ümbruskonnast või ei ole nähtav. Kohapeale ooperi orkester sümfoonia­ LONDON, ONT. Humane pärast seda, kui liberaalid valiti Virginiast ja Marylandist kui ka kokkusaamisele on tulnud vaid kontserdi varalahkunud diri­ Society London & Middlesex New Yorgist, Delaware’ist, need, kes seda soovivad ja jul­ gendi Peeter Lilje (30.10.1950- föderaalvalimistel taas riiki­ (HSLM) sai sel nädalal 88 uut j ­ uhtima, elas valitsus üle usal­ Connecticutist, Floridast ja gevad, võtmata mittevajalikke 27.10.1995) 70. sünniaasta­ dushääletuse, kus sai toetuse kassi nende omaniku poolt, riske.

Californiast. päevaks. Solistina astus üles ­kellele käis sellise hulga kasside Viimatine hübriid-koosolek Oleme soetanud lainurk-vee­ Rahvusooperi nõukogu esi­ Uusdemokraatide (NDP) ja pidamine üle jõu ja tegi vastu­ Roheliste Partei poolt, vältides tõi kokku viimaste aastate uue bikaamera ja lauamikrofoni, et mees, pianist Ivari Ilja. Diri­ tustundliku otsuse, andes kassid rekordi - 20 osalejat. kohapealseid õue-koosolekuid geeris rahvusooperi peadiri­ erakorralisi valimisi keset üle. Kassid olid erinevas vanu­ COVID-19 pandee­ m ia teist Aprillis oli meil esimene paremini kuuldavaks ja nähta­ gent Arvo Volmer. lainet. Opositsioonis olevad ses ja erinevas tervislikus seisu­ virtuaalne kohtumine, kus oli vaks teha on-line’is osalejatele ­ Peeter Lilje oli säravamaid korras. Varjupaik lisas sellise üksteist tore üle pika aja näha ja ning tuleb rõõmuga tõdeda, et dirigendiisiksusi Eesti muusi­ konservatiivid algatasid eri­ hulga uute elanikega toime­ komitee loomise, mis uuriks kuulda, et mis uudist ja kuidas seesugune võimalus on toonud kaelus. Tema poolt antud kont­ valitsuse kulutustega seonduvat. tulekuks oma tööliste ja vaba­ kõigil karantiiniaeg läinud oli. osalejaid juurde. sertide ja ooperietenduste ar­ tahtlike tunde ning palus ka On olnud ka kurbi uudiseid Oleme ka pidanud teatud vukus on tõestuseks viljakast Neljapäeval tegi Konserva­ inimestelt abi, et olla kindel, et tiiivide Partei juht Erin O’Toole ­seoses uue pandeemiaga. pidulikud protseduurid ümber kunstnikust, kes pühendas oma ­ kõik loomad saavad vajalikku Püüame iga kord ka mingi mõtlema, näiteks kuidas nüüd­ elu muusikale. Peeter Lilje ja ettepaneku järgmiseks algatu­ hoolt. (Lüh. CTVNews) seks, mille sihiks on uurida ettekande või teema üle arutle­ sel pandeemia-ajal korraldada Rahvusooper Estonia koostöö • va­ litsuse reageerimist pandee­ kestis 21 aastat.

ONTARIO. Kaks provintsi miaga seonduvale.

Peeter Lilje mälestusele

(Lüh. Globalnews) kolledžit, partnerluses kodu­ pühendatud kontserdil kanti ette hooldusteenuse firmaga, paku­ • W. A. Mozarti üks tuntumaid NOVA SCOTIA. Provintsis on vad tasuta isikliku toetustöötaja sümfooniaid nr 31, D-duur, K toimumas dispuut kalapüügiõi­ (personal support worker) kur­ 297, alapealkirjaga „Pariisi guste üle, mis on viinud vastas­ sust, et lahendada vastavate sümfoonia“, Eduard Tubina Süit seisu ja tekitanud pingeid põlis­ töötajate vähesuse probleemi, balletist „Kratt“ ning Ivari Ilja rahvast ja mitte-põlisrahvast mis on eriti üles kerkinud pan­ soleerimisel Frédéric Chopini kalameeste vahel. Küsimuse all deemia aegu. (Lüh. Globalnews) klaverikontsert nr 1, e-moll, op. on põlisrahva kalapüügiõigused, 11. (Allikas: Rahvusooper Estonia) et teenida mõõdukat elatist ja püüda kala väljaspool kala­püü­ Eestlased gi­ hooaega, mis on kehtestatud lepinguga mitu aastasada tagasi hindavad teatrit ja kinnitatud Kanada Ülem­ endiselt kõrgelt kohtu poolt 1999.a. Küsimus on olnud sel nädalal teravalt üleval Eesti Teatri Agentuuri statistika Kanada parlamendis. näitab, et 2019. aastal käidi

(Lüh. Globalnews) etendusasutustes kokku üle 1,2 • miljoni korra, teatrite mänguka­ NUNAVUT. Uue raporti koha­ vas oli üle 600 lavastuse, selt on infrastruktuur Nunavuti millest uuslavastusi üle 200. territooriumil kaugel taga ena­ Keskmiselt oli ühel etendusel muses Kanadast – näiteks ter­ 184 vaatajat, iga päev võis vali­ vishoiu, eluasemega seonduvas da keskmiselt 19 etenduse vahel ning interneti kättesaadavuse ja teatrisaalides istus iga päev aka! ema Anu Oinas esitleb uut värvikandjat Deborah Klepp.

Dirigent Peeter Lilje. Foto: erakogu valdkondades. Tuuakse välja, et keskmiselt 3489 inimest. (PM/EE)

Korp! Indla USA koondis 2020 koroona-ajastul

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Unustatud raudtee ajalugu Georgian Bay ääres Collingwoodi ja Thornbury linnade vahel Highway 26 ääres näeb kaunis tee ääres ühte vanemat tumepunast tornikesega maja, sildi peale maja ees on kirjutatud Craigleith. Selline väike küla seal ongi ja kuigi ta pole suur, on tal rikkalik ajalugu, tähtsamana läbis asulat rongi­ liin 19. sajandil, mis on juba nüüdseks ammu kadunud ja pisut unustatud. Läheduses asub ilus rand, Blue Moun­tain ja mitmed teised suusakuu­ rordid ja endiste rongiröö­ baste trajektooril tehtud kergliiklustee „Georgian Bay ­ Trail“, nii et tegemist jätkub ka praegu palju. Uurime natuke lähemalt, kuidas küla alguse sai ja miks ta nii tun­ tuks puhkepaigaks on saanud.

Craigleith sai oma päris a­lguse juba 1649. aastal, kui Wyandot ehk Wendati pärimaa­ lased rändasid Ameerikast põh­ japoole ja asusid Georgian Bay kaldale, kuna seal oli hea ligi­ pääs kalastamisvõimalustele ja sai vabalt liikuda järve kallast mööda, kus nad said ka kokku Prantsuse karusnahakaupleja­ tega. Wyandot’ hõim kui funkt­ sioneeriv poliitiline ja jõukas pärismaalaste kogum, sai oma alguse sellel ajal, sest Wyandot kolm klanni „Kits,“ „Hunt“ ja „Kilpkonn“ ja nende pealikud said kokku uues kodus. Peaaegu kakssada aastat elasid nad seal rahus, aga nagu ka teiste maa­aladega, sinna hakkas 19. sajan­ di alguses asuma rohkem Inglise ja Euroopa päritolu ini­ mesi, kuna riik andis välja nende „omatud“ maatükke asus­ tamiseks piirkonnas uutele ­immigrantidele.

1840. aastatel tuli esimene uus elanik nimega John Brazier enda kodu sinna rajama, aga nime küla ei saanud, kuni Kanada tuntud raudteedeinsener sir Sandford Fleming tõi oma vanemad, õed ja vennad sinna elama 1854. aastal. Fleming nimetas piirkonna Craigleith’iks mis tähendab „kivine sadam“ ja nii hakkas küla kasvama, asutati

lahtine kaevandus ja mööbli­ tööstus. Huvitav väike punkt on see, et ehitati ka esimene kruu­ satee asulasse, mis käiski möö­ da Wyandot pärismaalaste vana rada kalda ääres. 19. sajandi lõpuks oli seal 50-80 elanikku, pood, saeveski, kaks kirikut ja postkontor, mille ülemaks sai Flemingu isa. Siinkohal on ka väärt nimetada, et Sanford Fleming disainis esimese Kanada postmargi 24-aastaselt, kujutis margil oli kobras.

1872. aastal müüs Flemingu isa maatüki selle sama kruu­ satee ääres Northern Railway kompaniile, kuna nendel oli plaanis teha pikendus raudteele, mis jõuaks välja Meafordi, veel Thornburyst põhja poole. 1882. aastal ostis Grand Trunk Railway Northen Railway ära ja varem nimetatud muinasjutu­ line, võluva torniga Craigleith’i siis kaasaaegse disainiga raud­ teejaam ehitati samal aastal, selle aja peale läbis küla viis rongi päevas. Hoones olid eri ootealad meeste ja naiste jaoks, seal elas ka jaamaülem aasta­ ringselt oma perega. Kuigi elanikke jäi külas vähemaks ­ Collingwoodi ja Thornbury kas­ vamisega 20. sajandi algul, sai asula ootamatult suusakesku­ seks 1940. aastatel, kuna sai talvel võtta hommikul kella seitsmese rongi Toronto Union Stationist Craigleithi jaama ja sealt sõita 25 sendi eest hobuse­ ga veetud saanis, mis viis otse Blue Mountaini suusamägede juurde. Rongiga sai sõita külasse, kuni 1960. aastateni, kui autoliiklus muutus popu­ laarseks, laiendatud teevõrgus­ tiku tõttu.

Rongijaama on hoidnud ko­ halik valitsus ja vald ilusti kor­ ras, nüüd on see piirkonna muu­ seumiks tehtud ja hoone ees kasvavad ilusad sirelipõõsad Flemingute talu maade pealt, väike viide koha ajaloole. Ärgem unustagem kohalikku ajalugu, minge avastage ilusat puhkepaika Georgian Bay kallastel!

Tekst ja foto KATI KIILASPEA

Iivi Zajedova…

(Algus lk. 4)

­oku­patsioonivõimu pikaajaline propaganda on kojujäänutele jätnud nähtavasti oma jälje.

Seda ajaloolist Eesti rahva ras­ ket katsumust pole tänapäeval Eestis piisavalt käsitletud ja on märke, et see osa, millest Eestis pole saadud poole sajandi pik­ kuse okupatsiooni jooksul vabalt rääkida, põhjustab sep­ tembrikuu traagiliste sündmuste langemist ajaloo hämarusse ning pole võtnud sisse kindlat kohta meie rahva ühisteadvuses.

Püsima jäämiseks peab püüdma ajalootaju terviklikkuse poole ning sõjajärgset aega tuleks vaadelda paralleelselt nii ENSV kui ka paguluse perspektiivis.

Nii leiaks meie ülemaailmne ja aktiivne pagulus oma õige koha meie ühises ajaloos.

Seetõttu astus Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) sammu, paludes Eesti valitsusel ja Riigikogul kinnitada suurpõ­ genemise mälestuspäev tähtpäe­ vade kalendrisse. 2018. aastast algatati mitmepäevaseid suurpõ­ genemise tähistamisi Eestis (vä­ liskogukondades märgitatakse seda igal aastal). Kindlaks toeks on olnud Eesti Evangeelne Luteri kirik, Meremuuseum, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Eesti Kul­ tuuriseltside Ühendus, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, Memento, Kaitseliit, Eesti Ini­

13

mõiguste Instituut.

Milline on Sinu arvates eestlaskonna ja eestluse tule­ vik?

Eesti Vabariik on meie ühis­ looming. Urmas Reinsalu on öelnud, et seni on liiga vähe tehtud Eestis ja väljaspool ­ Eestit elavate eestlaste ühen­ damiseks. Rahvastikuminister Riina Solman peab üle­ maailmset eestlaskonda meie rikkuseks ja potentsiaaliks.

2019.a moodustatigi Eesti valit­ suse poolt ülemaailmse eestluse koostöökomisjon, milles osale­ vad väliseesti keskseltsid, esindades eesti rahva üht osa, ­ pidades suurpõgenemist 1944.a Eesti rahva ajaloos pöördelise tähtsusega sündmuseks.

Tõdeme, et Eestis ei tähistata kõiki lähiajaloo sündmusi samavõrdselt ja kõik pole seni ­ saanud vajalikul määral amet­ likku tähelepanu. Möödunud on 76 aastat suurpõgenemisest, kuid tähtpäeva pole ikka rah­ vuskalendrisse sisse viidud.

Oleme teadlikud, et üleilmne Eesti kogukond poleks täna saanud olla nii elujõuline, kui kümned tuhanded eestlased poleks 1944. aastal põgenenud nõukogude terrori eest. Nemad juhtisid aktiivselt maailma avalikkuse tähelepanu Balti ­ riikidele osaks saanud eba­ ­ õiglusele. Tänu väliseestlaste püüdlustele ei lakanud Eesti riik de jure olemast, see aitas kaasa 1991. a Eesti Vabariigi iseseis­ vuse taastamisele.

24. septembril 2020 peetud teabeseminar Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu andis võimaluse antud teemal kaasa mõelda. Eesmärgiks peaks olema tekitada ajaloohuvi nooremate põlvkondade hulgas, alustama traagilise ajajärgu ­uuringutega. Tähtis on, et meie rahva õilsad teod, ettevõtmised ja võitlus paguluses oma rah­ vuslike väärtuste, isamaa ja omariikluse taastamise eest ­ oleksid nähtavad ja jäädvus­ tatud. Tahan esile tuua, et sama­ suguse saatusega Läti ja Leedu rahvaga koostöö on nii pagulu­ ses kui ka kodu-Eestis (Balti kett) vilja kandnud.

Minu jaoks on olnud heaks kogemuseks, et olen olnud seotud tugevalt nii kodu- kui ­ väliseesti organisatsioonidega see annab võimaluse paremini aduda ja mõista, kuidas eestlust on võimalik alal hoida.

Lõpuks tahaksin saata omalt poolt tervitused Kanada ja eriti Toronto lugejatele, sest mul on seal palju tuttavaid, häid sõpru ja koguni väga hea sõbranna MÜ ajast, kes ka on mul Prahas külas käinud. Hoidke eestlust, Eesti Maja, MÜ Kotkajärvel ja pagulaste poolt loodud suve­ laagreid, need on seda väärt!

Edu Eesti arhiivile ja Tartu College’i hoidjatele, Eesti Elu lehele! Meenutan kultuuri hoidjaid Ants Saart, Toomas Metsalat, Roman Toid ja palju­ sid teisi.

Küsis LEA KREININ

Tänan kogu südamest rahvastikuministrit Riina Solmanit isiklikult jagamast ja kutsumast vaatama 24.9. toimunud teabeseminari „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ – salvestust.

Oleks hea, kui salvestus leviks Eestis ja eesti kogukondades väljaspool Eestit.

Tegemist on eesti rahvale raskete otsuste ja katastroofilise ajaga, mis viimasel ,,Minna ei taha kuid jääda ei saa“ teabeseminaril kõlama jäi. Teame, et 1940. a juunikuu massilise küüditamise ja represseerimise tagajärjena põgenes Eestist 1944. a sügisel naasva puna­ armee eest ligikaudu 80 tuhat hinge, kellest ligikaudu 6000 hukkus külmas Läänemeres!

Kõik, mis lähedane ja armas, kaotati ühe hetkega. Vähemalt sama palju sugulasi, sõpru, tuttavaid jäi maha – niisiis kokku mitusada tuhat eestlast, kes ­lisaks kõigile teistele sõja­ õudustele ja küüditamisele, rõhutud kartuste, murede ja teadmatuse käes oma lähemate saatuse pärast aastakümneid muretsesid.

Sõjajärgset aega pole meil ­siiani vaadeldud paralleelselt nii ENSV kui ka paguluse perspektiivist. Siiani on võõrvõimu r­epressioonide tõttu tekitatud suurpõgenemist ja pagulaste vabadusvõitlust Eestis üldiselt käsitletud kui midagi väljaspool Eesti ajaloo kulgu seisvat!

Tundub, et see on üks põhjus­test, miks pole teave suurpõge­nemise põhjustest, DP laagritest ja sellele järgnenud tegevusest jõudnud suure osa Eestis asuva rahva teadvusesse. See on jäänud piisava selgituseta ja pole leidnud kindlat kohta meie ühisteadvuses.

Eelnevalt lühidalt ära märgitud põhjustel algatas Üle­maailmne Eesti Kesknõukogu 2018. ja 2019. a hääbuva suur­põgenemise meenutamist Eestis. Tallinna Jaani kirikus toimusid mõlemal aastal mälestusteenistused. Tänu EELK peapiiskop Urmas Viilma üleskutsele märkis 19.9. 2019 tähtpäeva kellahelin üle terve Eesti. Teenistusi peeti lisaks Haapsalus, Põlvas, Keilas ja Tartus. Avati mitmeid tutvustavaid näituseid, peeti kõnesid, korraldati kontserte ja ühiseid arutlusõhtuid koostöös Eestis asuvate asutuste, organisatsioo­ nide ja MTÜ-ga.

Mälestuspäeva ettekande tegid EV peaminister Jüri Ratas, rahvastikuminister Riina Solman.

Kohal olid EV Riigikogu esimees Henn Põl­ luaas, EV Välisministee­ riumi esindajad, Riigikogu liikmed ja ministeeriumide esindajad. Vajalikud sammud suurpõgenemise täht­ päeva äramärkimisega on astunud Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu koostöös EKSÜ-ga, Meremuu­seum, TLÜ AR, Memento Liit, Inimõiguste Instituut jt.

Uue valitsuse koalitsiooni­lepingus on ära toodud soov luua tihedamad suhted välismaal elavate rahvuskaaslastega. Selleks astus rahvastikuminister Riina Solman vajaliku sammu, koondades enda alla ainulaadses formaadis Üleilmse eestluse koostöökomisjoni, mis aitaks kaasata ja aktiveerida üle­ maailmset Eesti kogukonda. See võiks aidata kaasa ühendada 1944. a vägivaldselt lahutatud eesti kogukonnad. Aitaks tuua meie ühisesse teadvusesse 1944. a septembrikuu sündmusi õiges valguses, elimineerides 50 a pealesurutud okupat­ siooni propaganda mõju. Nii võiks leida eesti ülemaailmne ja aktiivne pagulus oma õige koha ühises Eesti ajaloos. Võidaks sellest Eesti ja eesti rahvas tervikuna. Ka selles peitub ülesanne nii pagulaseestlaste keskorganisatsioonidele kui Vabariigi Riigi­ kogule ja valitsusele.

Jõudu ja häid kordaminekuid rahvastikuminister Riina Sol­manile ja meile kõigile, kes osalevad ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimise ja kaa­samise komisjonis, IIVI ZÁJEDOVÁ ÜEKNi esindaja Üleilmses eestluse komisjonis ÜEKNi Suurpõgenemise toimkonna esimees

14

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Nr. 42

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

LENDAS TÄHTE TAHA MEIE ARMAS LUULE

Luule Kann

Luule Kann

Südamlik kaastunne JUKULE, TOOMASELE perega ja KARENILE perega INGRID perega AILI perega ristitütar ANITA perega JANET perega

Südamlik kaastunne abikaasa JUKULE ja pojale TOOMASELE perega Mälestavad kurbuses MILVI PUUSEPP Vancouverist ELIZABETH (LIISA) ULLMAN, Billings, Montana Family and cherished friends will be there I have loved; joy like a river around me will flow.

Mälestame kurbuses head sõpra ja ,,lumelindu“

Luule Kann Südamlik kaastunne JUKULE ja ta perekonnale

KAUAAEGSET ARMAST SÕPRA

Edgar Marten’it Mälestavad leinas ja südamlikus kaastundes REEDALE ja JUHANILE peredega Nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.

HILJA ja ANTS VIIRLAID

1 Kr 13:13

VALDEKO ja AINO

Kallist ristiema ja perekonnasõpra

Luule Kann’i mälestavad PILVI ELIZABETH VOOGJÄRV perega VELLO VOOGJÄRV perega VALVE NYSTROM perega

Mälestame kallist eesti kooli õpetajat, juhatajat ja sõpra

Edgar Marten’it Sügav kaastunne JUHANILE ja REEDALE peredega VIIVE, ROBERT, MAARIKA ja TIINA HIIS HILLAR, LEMBIT ja AARNE TORK peredega PAUL HIIS ASTRA HIIS

Maailma kestlike reisisihtkohtade esisajas on mitu Eesti paika Pärnu pääses rahvusvahelise säästvat turismi arendava organisatsiooni Green Des­ tinationsi kestlike sihtkohtade nimekirja kaitsealuse ranna­ niidu külastajatele avamise edulooga.

Pärnu esitas konkursile kait­ sealuse rannaniidu külastajatele avamise loo. Natura 2000 ala pani ranged piirid Pärnu suu­ rima atraktsiooni, ranna-ala laienemisele. Piirangutest said plussid, sest leiti lahendus, kui­ das külastajatele kaitseala tut­ vustada, panna neid seda väär­ tustama ja pakkuda vaheldust rannaliival peesitamisele. Nüüd on kaitsealal looduse õpperada ja vaatetornid ning rannaniite hooldavad linnalehmad.

Eestist pääsesid Green Destinationsi nimekirja veel Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu ja Rakvere.

Esisajasse valituid analüüsi­ takse kevadeni 70 kriteeriumi alusel, et välja kuulutada Green Destination Award tuleva aasta maikuus.

Eesti sihtkohtade osalemist programmis rahastab Euroopa regionaalarengu fond. (PPM/EE)

Edgar Marten Mälestame eesti hariduse tugisammast Kanadas.

Sügav kaastunne perekonnale TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE VEMU

Sügav kaastunne lähedastele

Mälestame meie armsat

,,Mamma Kann’u“ ja avaldame kaastunnet perekonnale ja omastele AIME NURMSE ERIKA JÕGI KAY TÜLL KRISTIINA VALTER

Mälestame kurbuses ustavat klubi liiget

Endla Kannel’it BIBLIOGRAAFIA KLUBI

Lahkus meie armas sõber ja sugulane

Alar Vaher Südamlik kaastunne tütardele – PATRICIA ja CAROLYNN ja lähedastele

Euroopa Parlament andis Sahharovi auhinna Valgevene opositsioonile Euroopa Parlament otsustas anda tänavuse Sahharovi mõttevabaduse auhinna Val­ gevene demokraatlikule opo­ sitsioonile.

Europarlament tõi esile, et Valgevene opositsiooni esindab opositsiooni koordinatsiooni­ kogu, millesse kuuluvad oposit­

siooni hiljutine presidendikan­ didaat Svjatlana Tsihhanovs­ kaja, Nobeli kirjanduspreemia laureaat Svjatlana Aljaksijevitš, jt.

Alates vaidlusalustest presi­ dendivalimistest 9. augustil on Valgevenes toimunud laialdased protestid autoritaarse presidendi Aleksandr Lukašenko vastu.

Valgevene võimud on meele­ avaldused vägivaldselt maha surunud.

Sahharovi mõttevabaduse auhind antakse pidulikult üle 16. detsembril. (ERR/EE)

Puhka rahus!

Mälestavad INGRID, AILI, ANITA ja JANET perekondadega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Aino Lund’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Eelteated: SURNUTEMÄLESTUSPÜHA JUMALATEENISTUS on 22. novembril kell 11.30.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 25. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Seoses Covid19 põhjustatud olukorrast tingitud provintsi valitsuse mõistetava otsusega välja kuulutatud regulaarset KOGU­ DUSE TÄISKOGU KOOSOLE­ KUT 25. oktoobril Agricola kirikus EI TOIMU. Täiskogu toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näitajate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vastavast sisulisest otsusest.

Uue täiskogu toimumise ajast anname teada.

EELTEADE

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Kell 3 pl JUMALA­ TEE­ NIS­ TUS EHATARES. Jutlus ja muu­ sika Timo Lige.

Pühapäeval, 1. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine.

Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunni­ ajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

Pühapäeval, 8. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige.

Muusika ansambel. Jumalatee­ nistusele järgneb korraline koguduse koosolek.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

Toronto Eesti Evangeeliumi Luteriusu Vana-Andrese koguduse juhatuse teade Hea koguduse liige!

Teatame, et seoses Covid19 põhjustatud olukorrast tingi­ tud provintsi valitsuse mõistetava otsusega välja kuulutatud regulaarset KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEKUT 25. oktoobril Agricola kirikus EI TOIMU. Täiskogu toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näita­ jate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vas­ tavast sisulisest otsusest.

Uue täiskogu toimumise ajast anname teada.

KOGUDUSE JUHATUS

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Viisakas ristirahvas 15 Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. 16 Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: „Õpe­ taja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule. 17 Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?“ 18 Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: „Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? 19 Näidake mulle maksu­ raha!“ Nemad tõidki ta kätte teenari. 20 Ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja kiri sellel on?“ 21 Nad ütlesid temale: „Keisri.“ Siis ta ütles neile: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!“ 22 Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika. (Matteuse 22: 15–22) Kallis palvesõber!

Ilmselt olete tähele pannud, et elu on täis keerulisi küsimusi.

Kuidas käia alandlikult Juma­ laga ning olla tõsine Jeesuse saadik? Kas ma söön seda küpsetatud koogikest või pean oma dieedist kinni? Kas lipsan üle ristmiku, kui valgus muutub kollasest punaseks või peatun?

Või 2020. aasta lemmik: kas ma

kannan COVID-19 märgina näomaski või lihtsalt löön käega, eeldades, et minuga ja ­ kõigi teistega on niikuinii kõik korras?

Jeesusele esitatakse siin vii­ sakate variseride jüngrite ja semulike heroodeslaste poolt keerukas küsimus, midagi sellist laadi, nagu Jeesus ise harrastas.

Mõlemad seltsingud olid Jeesusega opositsioonis. Nad küsisid Temalt: ,,Kas keisrile makse maksta on seaduslik või mitte?“ Eitavat vastust andes märgistaks Jeesus end mässaja­ na, kes pilkab Rooma valitsust ja on valmis võitlema okupat­ sioonivõimu vastu. ,,Jah“ – vas­ tusega võib ta tunduda alistuv, andes rahu säilitamiseks järele Rooma türanlikule võimule.

Aimates oponentide riukalik­ kust, võtab Jeesus mündi, näi­ tab seda ja esitab neile küsi­ muse: ,,Kelle kuju ja kiri see on?“ Loomulikult oli mündile vermitud valitseva keisri kuju.

Kui ka salajas sooviti, et Jeesus annaks soovituse maksukohus­ tuse eiramiseks, siis pidid nad pettuma. Ta käskis neil mitte ainult maksu maksta, vaid viitas selgelt, et ka ülejäänud vara,

mida nad valdasid, polnud nende päralt.

Iga juudi õpetlane teadis esi­ mesel sajandil mündi tähendust: mündil võis olla keisri palge kujutis, kuid sellegipoolest kuu­ lusid keiser, rahvas ja maailm Jumala valitsuse alla (vt 5Moosese 10:14; Psalm 24:1; Iiobi 41:25–26 ). Ükskõik kui karm ka oli Rooma haare juutide üle, olid nad Jumala valitud inimesed ja seda juba ­ ammusest ajast: ,,Sest sa oled Issandale, oma Jumalale pühit­ setud rahvas ja sind on Issand välja valinud, et sa oleksid temale omandrahvaks kõigist ­ rahvaist, kes maa peal on!“ (5Moosese 14: 2) Siin peitubki uskliku tõeline rõõm – selles teadmises, et oleme Jumala omad ja samuti kõik see, mida varandusena oma­ m e.

Olles lunastatud Jeesuse veres, anname endid usus tema hoole alla, olles kind­ lad, et tema arm varustab meid kõigega, mida eluks vajame.

PALVE: Taevane Isa, tuleta meile meelde, et meie ja kõik, mis meil on, on sinu päralt.

Jeesuse nimel. Aamen.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

Norras leiti esimene vanapõhja puittempel Arheoloogid leidsid LääneNorras Ose-nimelises väikeses mereäärses külas 1200 aasta vanuse vanapõhja templi jäänused. Pühapaik oli pü­ ­ hendatud kristluse-eelsetele jumalatele Thorile, Odinile ja Freyrile.

Arheoloogide sõnul oli suur muistne puuhoone umbes 14 meetri pikkune, kaheksa meetri laiune ja kuni 12 meetri kõr­ gune. Nende hinnangul pärineb pühamu 8.sajandi lõpust ning seal jäeti suvisel ja talvisel pööripäeval jumalatele ohv­ riande, vahendab Live Science.

Vanapõhja kultuur sai kuul­ saks ja isegi kurikuulsaks vii­ kingite kõrgajal. Skandinaavia viikingite kauba- ja rüüsteretked sagenesid, kuid nad hakkasid ka Euroopas, Islandil, Gröönimaal ja Kanadas rannikualasid püsi­ valt hõivama.

Bergeni Ülikooli muuseumi arheoloog Søren Diinhoffi sõnul on kõnealune pühapaik esimene Norra aladelt leitud vanapõhja tempel. Varem on leitud sarna­ seid ehitisi Rootsist ja Taanist.

Täpsustus EE # 40 (9.10.2020) lk 6 oli teade, et hiljuti ilmus Kalle Muulilt raamat Vaba­ dus­ sõja­ laste liidu juhist Artur Sirgust, kelle surma põhjused on salapärased. Ekslikult on tutvustuses märgitud, et Sirk suri haigla aknast alla kukkudes. Sirk suri küll Luksemburgis Echternachi hospiitshaiglas aknast välja­kukkumisel saa­dud vigastus­tesse, kuid ta ei kukkunud alla haigla ak­­nast. Toimetus vaban­dab ebatäpsuse eest.

15

(ERR/EE)

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020

Nr. 42

Tellige EESTI ELU! Fännipasunatest viikingite naasmiseni: millest räägib koroonafolkloor?

Vaadake suurpõgenemisele pühendatud seminari ja lavastust Eesti Elu # 39 (2.10.2020) ilmus artikkel ja pildid Tal­ linnas Okupatsioonide ja vaba­duse muuseumis Vabamu 24. septembril toimunud tea­ beseminarist ja lavastusest „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, mis pühendatud suurpõ­ genemise 76.aastapäevale.

Esimest korda koguneti sa­ manimelisele meenutusõhtule Vabamusse kahe aasta eest, 18. septembril 2018, EV100 üri­ tuste raames, mil korraldajaks oli Eesti Kultuuriseltside Ühendus. See oli toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) palvel läbi viida­ vatele mälestusjumalateenistus­

Sündmuste kalender • Laup., 24. okt. kl 8 õ livestream kontsert – ERIK LAAR, Estonian Music Week korraldusel EMW Facebooki lehel facebook. com/estonianmusicweek • Kolmap., 28. okt. kl 7 õ LOENG. PIRET VOOLAID:

tele üle maailma ajavahemikus 15.-23. september.

Eelmisel aastal oli suur­ põgenemise 75. aastapäev, mil ÜEKN pöördus Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõ­ genemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse.

Tänavune suurpõgenemise teabepäev „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ toimus EV Rah­ vastikuministri Riina Solmani egiidi all. Ülevaadet sündmusest saab vaadata Facebooki lehelt Suurpõgenemine1944, ligipääs lingile on ka Eesti Elu veebil eestielu.ca

,,FÄN­­NIPASUNATEST VII­KIN­ GITE NAASMISENI: MIL­ LEST RÄÄGIB KOROONA­FOLKLOOR EESTIS?“ VEMU You Tube’i kanalil.

• Kolmap., 11. nov. kl 7 õ VEMU You Tube kanalil COOKING WITH KÄBI. • 1. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Selleteemaline veebiloeng leiab aset kolmapäeval, 28. oktoob­ ril algusega kell 7 õ VEMU YouTube’i kanalil (www.you­ tube.com/user/VEMUESC), lektoriks Eesti Kirjandus­ muu­ seumi folkloristika osa­ konna vanemteadur ja Eestiuuringute Tippkeskuse tegev­ juht Piret Voolaid.

Fännipasunad (ikka need­ samad, millega spordisõbrad võistluste ajal tuututavad, et oma lemmikutele toetust ja poolehoidu avaldada), olid Eesti koroonakriisis väga tähendus­ likud. Terviseameti ametlikus aruandes kinnitati, et Saare­ maal, Eestis koroonaviirusest kõige rohkem räsitud maakon­ nas, sõna otseses mõttes puhuti viirus laiali fännipasunatega – märtsikuus toimunud võrkpalli­ võistlustel. Piret Voolaidile, kes on tegelenud ka spordifolkloo­ riga, oli see eriti huviväärne, kuna fännipasunad on olnud varemgi fännikultuuri tõsine ­ aruteluobjekt – koroonakriis taaselustas selle diskussiooni. ­ Tekkis jalgpallifännide vastuar­ vamus: ,,Tahad meeskonda toetada, tee seda eht-eestlasli­ kult, lauluga. Kui ei taha laulda, plaksuta.“ Oli põnev näha, kui­ das sport ja koroonaviirus nii otseselt seotud olid.

Viikingite saabumise motiiv pärineb aga naljadest. Levis rohkelt meeme sellest, kuidas lockdown seiskas inimtegevuse ja loodus muutus niivõrd puh­ taks, et loomad tulid linna vaa­ tama, mis on inimestega juh­ tunud ja delfiinid saabusid Veneetsia kanalitesse. Ka Lää­ nemeri olevat muutunud nõnda puhtaks, et viikingid hakkasid siia ajaloost tagasi pöörduma.

Piret Voolaid räägib oma l­oengus sellest, millised olid eestlaste reageeringud pandee­ miale, mil viisil hirmud kana­ liseerusid huumoris (meemi­ des), kuidas eriolukord käivitas inimestes äärmise nutikuse ja piiritu loomingulisuse. Ka saame teada, mida folkloristid kogusid, millele tähelepanu pöörasid ja mida räägib kogutud materjal inimestest koroonaajal ning inimloomusest üldse.

Loeng on eesti keeles, sellele järgneb diskussioon.

VEMU tuletab ka meelde, et kogumisaktsiooni ,,We Are All in This Together: COVID-19“ tähtaega on pikendatud kuni 30. novemb­ rini k.a. Ettevõtmise kohta vaata lähemalt: vemu.ca

www.eestielu.ca

Valminud on video muusikalile ,,Laulev revolutsioon“ Augustikuus Tallinnas laulu­ väljakul filmitud muusika­ video ,,Never Forget Who You Are“ muusikalile ,,Laulev ­revolutsioon“ (,,Singing Revo­ lution: the Musical’s“), mida esitab tunnustatud lauljanna Kristi Roosmaa, on valmis.

Muusikali on kirjutanud Tony Spinosa ja James Bear­ harti, inspireerituna meie aja­ loost ja see on plaanitud esi­ etenduma tuleval aastal Los

Angeleses.

Eesti-Ameerika ühistööna valminud muusikavideo produt­ sent ja režissöör on Vivian Säde ja projektis teevad kaasa brän­ dijuht Valev Laube The VL Studios’t ning Broadwaysidemetega muusik Harrison Beck loo orkestreerijana. Muu­ sikavideo tootmist toetas Tallinna Lauluväljak ja Eesti moelooja Liina Stein.

Videot saab vaadata You Tube’i lingilt ja rohkem in­ formatsiooni muusikali kohta leiab: https://singingrevolution­ themusical.com

Teadaanne – tähtraamat 2021 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/täht­raamatus ilmuvad orga­ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­test/parandus­test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca