This newspaper was mailed on Friday, October 23, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 42, 2020
Reedel, 23. oktoobril — Friday, October 23
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanada-eesti organisatsioonide virtuaalkonverents koos Eesti ministriga Juku Gold Laupäeval, 17. oktoobril toi mus Zoomi vahendusel Kana da eesti organisatsioonide vir tuaalne konverents, mida kor raldas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN). Konverentsi eesmärgiks oli Kanada Eesti organisatsioonidele üle riigi tutvustada Eesti valitsuse poolt juhitud Üleilmse Eest luse Programmi (ÜEP) ja noorte poolt asutatud Üle maailmset Eesti Noorte võr gus tikku (ÜENV, edaspidi ‘Noortevõrgustik’). Lisaks EKNi esindajatele osalesid Alberta Estonian Heritage Society (AEHS), Eesti Elu, Eesti Kirjanduse Sõbrad (EKS), Eesti Majandusklubi Kanadas, Ottawa Eesti Selts (OES), Toronto Eesti Selts (TES), Vancouveri Eesti Selts (VES), T. E.S. Täienduskoolid, Hamiltoni Eesti Kool, T.E.S. Lasteaed, Eesti Sihtkapital
Rahvastikuminister Riina Solman.
Kanadas (ESK), Estonia Koor, Hamiltoni Eesti Segakoor, Seedr ioru, Tartu College, Toronto Eesti Noorte Selts (TENS), Välis-Eesti Gaidide Liit, Skautlipkond Põhjakotka, Gaidlipkond Põhjarada ja Väliseesti Muuseum (VEMU). Eestist võtsid kon verentsist osa rahvastiku minister Riina Solman (erakond Isamaa), kes pidas avasõna ning jäi edasi ak tiivselt osalema terves ürituses, mis kestis üle kahe tunni ja ÜEP nõunik Keit Spiegel. Minister Solman alustas oma sõnavõttu, rõhutades, et eesti riik toetab Eesti rahvuse ja kul tuuri hoidmist seal, kuhu eesti juurtega inimesed on läinud. Ta lisas: ,,Kanada eestlaskond on meile olnud väärtuslikuks part neriks. Mul on ütlemata hea meel alati meie rahvuskaaslaste ga suhelda, sest nende toetus ning Eesti armastus on tõepoo lest imetlusväärsed“. Nendest mõtetest tulenevalt meenutas ta hiljuti meie hulgast lahkunud T.E.S. täienduskoolide kaua aegset juhatajat ja noorte innustajat Edgar Martenit. Keit Spiegel esitles põh jalikult ja detailselt eespool mainitud Üleilmse Eestluse Pro grammi, mis on mõeldud asen dama praegust Rahvuskaaslaste programmi. ÜEP koostamist alustati 2019. a rahvastiku ministri poolt koostöös Üle maailmse eestluse koostöö komisjoniga ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuri ministeeriumi ja Välisministee riumiga. ÜEP toetab väljaspool Eestit asuvat eestlaskonda, kes tunneb Eesti identiteeti ning kellel on võimalus osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Üks programmi põhifookustest on võimaldada ja julgustada üle ilmsetel eestlastel „tagasipöör duda“ (ehk siis kolida) Eestisse. ÜEP täpsemateks eesmär ki deks on: „Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõr sil; võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvali teetsete teenuste tagamine; Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.“ Keit Spiegeli sõnul on üks üleilmse eestluse kõige olulisem probleem see, et seotus Eesti kultuuriruumiga väheneb, iden titeedid muutuvad ja sidemed Eesti riigiga nõrgenevad. Eesti riik ei ole piisavalt siiani suhel nud võõrsil asuva eestlaskonna ga ning piisavalt kasutanud nende potentsiaali ja andekusi, ning pole ka pakkunud piisa vaid teenuseid neile, kes soo viksid ehk Eestisse kolida või uuesti kohaneda. ÜEP esitluse lõppedes vastas esitatud küsimustele rahvastiku minister. Konverentsi teises pooles tutvustas Ülemaailmse Eesti (Järgneb lk. 5)
Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi Tallinna Metsakalmistul mä lestati kolmapäeval Eesti esi mest valitsusjuhti ja presi denti Konstantin Pätsi, kelle ümbermatmisest Eestisse möödus 30 aastat. Hauale oli rivistunud lipu valve – Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Johan Lai doneri Selts, Eesti Vabadus võitlejate Liit, Westholmi Güm naasium. Peaminister Jüri Ratas ütles mälestuskõnes, et Eesti riigi sünd 102 aastat tagasi ei olnud enesestmõistetav. ,,Meie riigi loomine vajas esmalt soodsate tingimuste kokkulangemist ning teisalt inimesi, kes tekkinud võimalusi tajusid, mõistsid ning olid valmis meie rahva unistuse nimel kiiresti tegutsema.“
Konstantin Pätsi panus ja tähendus ei olnud tema sõnul vaid Eestimaa Päästmise Komi tee või Eesti Ajutise Valitsuse juhtimises, Vabadussõja alguses sõjaministrina teenimises ega peaministri või riigivanema üles annete ja vastutuse kand mises. ,,Need mainitud teod olid juba loodud riigi ehitamise ja arendamise koorem. Pätsil oli väga kaalukas roll ka meie vaba riigi loomise eelduste kujun damisel,“ ütles Ratas. Hingepalve pidas preester Justinus. Mälestustalitust kau nistas segakoor Meriko. Koor laulis „Ta lendab mesipuu poole“, „Noktürn“, „Kaunis tagem Eesti kojad!“ Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutas riigipea säilmete ülesleidmist
Venemaa Tveri oblastist ning presidendi põrmu toomist kodu maale. President Konstantin Päts v ahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsus kaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.
Foto: Leedu välisministeerium
Kanada ja Balti riikide välisministrid allkirjastasid ühisavalduse Vilniuses toimus 16. oktoobril Balti riikide ja Kanada välis ministrite neljapoolne kohtu mine. „Hoolimata geograafilisest vahemaast on Kanada meile väga lähedane liitlane, kellega jagame samu väärusi – tun nustasin Kanada olulist rolli meie piirkonna julgeolekus, mis väljendub meie ühises vaates regionaalsetele julgeolekuoh tudele ja mille kinnitus on Kanada kaitseväe kontingendi reaalne kohalolek eFP juhtriigi na Lätis,“ ütles Eesti välis minister Urmas Reinsalu. Ministrite kohtumisel käsitle ti lisaks transatlantilise koostöö tugevdamise ja piirkondliku julgeoleku küsimustele ka rah vusvahelisi kriisikoldeid, sh po sitiivsete arengute puudumist Valgevenes, olukorda Ukrainas, relvastatud konflikti Mägi-Kara bahhis ja Ida-Vahemerel toimu vat. Vilniuses toimunud kohtumise üheks osaks oli välis ministrite ja Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja jutu ajamine. Välisminister Urmas Reinsalu arutas koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi, Leedu välisministri Linas Lin
kevičiuse, Kanada välis ministri François-Philippe Champagne’i ja Svjatlana Tsihhanovskajaga Valgevene sündmuste jätkuvalt negatiivset kulgu, oldi üks meelel vajaduses veelgi enam toetada sealset demokraatia meelset kodanikuü hiskonda. Minister Reinsalu tutvustas Eesti ettepanekuid, muuhulgas ka Eesti initsiatiivi Valgevene inimõiguste teema tõstatamisel ÜRO Julgeolekunõukogus, Val gevene demok raatia tulevikku käsitleva kon verentsi korralda mist ja sõl tumatu meedia toe tamist. Balti riikide välisministrid ja Kanada välisminister allkirjasta sid Vilniuses ühisavalduse, mil lega kinnitasid tiheda väär tuspõhise koostöö jätkumist, pühendumist transatlantilise suhete edendamisele ja uue init siatiivina iga-aastaste neljapool sete kohtumiste sisseseadmist. Lepiti kokku, et järgmine nelja poolne kohtumine leiab aset 2021.a Kanadas. Avaldades solidaarust Kana daga, taunisid ministrid rahvus vahelise õiguse vastast välisrii kide kodanike kinnipidamist. (VMPT/EE)
Sõna võttis ka Konstantin Pätsi pojapoja poeg Madis Päts. Mälestustalituse korraldasid Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muu seum.
Foto: Stenbocki maja
