4
EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020
Nr. 42
Iivi Zajedova: „Püsima jäämiseks peab püüdma ajalootaju terviklikkuse poole“ Sul on olnud siiani väga vär ja kuidas sattusid sellega tege vikas ja mitmekülgne elu – lema? Palun räägi sellest veidi baleriini, ülikooli õppejõu ja lähemalt. rahvaesindajana. Viimasel See mõte tekkis mul esimeste ajal on sinust olnud rohkem väliseesti uuringutega, ehk oli kuulda seoses suurpõgenemise see Eesti rahvatantsu uurimine aastapäevade tähistamisega ja väljaspool Eestit. Ma algatasin ka seoses Ülemaailmse Eesti selle rahvatantsu-gurude Angela Kesknõukoguga (ÜEKN). Kas Arraste ja Kalev Järvela ette pead end pigem artistiks- panekul. 2008. aastal korralda interpreediks või ühiskonna- sime isegi esimese rahvusvahe ja avaliku elu tegelaseks? lise sümpoosioni Eestis ja Huvitav küsimus, aitäh! väljaspool asuvate rahvatant Eestis töötasin balletiartistina sujuhtidega, see oli tore ja Ülo Vilimaa käe all kolm aastat, meeldejääv suursündmus. Teise hiljem käisin paaril korral rahvusvahelise konverentsi kor Eestis – Estonia teatris kaasa raldasin Tallinna Ülikoolis tegemas ka lavastustes nagu 2015. aastal. Osalesin mitmetes „Giselle“, „Satanilla“, esinesin projektides, sain ka ülikoolist balletinumbritega juubelitel jms. neljaks aastaks grandirahastuse. Nüüd olen EV Teatriliidu Alustasin uute väliseesti interv Balletiliidu auliige ja olen selle juude tegemisega ja materjali üle väga uhke. kogumisega, kirjutasin artikleid 2000. ja 2005. aasta vahel oli jms. väga palju uusi väljakutseid nii Püüdsin võimaluse korral mu enda elus kui ka Eesti võimalikult paljudest väliseesti Vabariigil (NATO, EU). Esiteks festivalidest osa võtta ja mitte pakuti mulle 2000. aastal tööd ainult vaatlejana, vaid ka osale Tšehhi Vabariigi saatkonnas ja jana. Euroopa Eestlaste Kooriga ka Tallinna Ülikooli Riigitea esinesin nii Kanada Suveharja duste osakonnas rahvusvaheliste laulupeol, ESTO-l San Fran suhete õppejõu kohta. Samal ciscos, ettekandega Kotkajärve ajal andsin loenguid ka Praha MÜ-s, ettekandega ÜEKNi Karli Ülikoolis Balti õpingute Rahvuskongressil San Francis erialal, seda ei tahtnud kaotada. cos, Klenk-LEP festivalidel jne. See õnnestus ja annan tänaseni Sellele aitas kaasa, et olin seal rahvusvaheliste suhete Euroopa Eestlaste koori ja osakonnas loenguid, ilma ühtegi Ülemaailmse Eesti Kesknõu aastat vahele jätmata. Pidin kogu liige. Lauldes kooris ja tookord kiiresti otsustama, kas käies koosolekutel, kasutasin saan mingi aja olla Eestis, oma kogu vaba aja uute intervjuude perekonnast eemal, olles samal tegemiseks. Kuna olin Eestis ajal ka doktorantuuris. Eestis sündinud ja okupatsiooniajal olemise aeg venis esialgsest vanemad midagi salaja sosista ühest aastast tunduvalt pike sid, siis sisemine teadmine oli, maks. et midagi on, millest ei saanud Olen alates 2018. aastast vabalt rääkida. Teadagi see ÜEKNi abiesimees ja ÜEKNi puudutas nii küüditamist kui ka 1944. aasta suurpõgenemise 1944. aasta suurpõgenemist. toimkonna esimees ka. Kuid 2000ndatel aastatel sain too 1944. a suurpõgenemise tähista kordselt ÜEKNi esimehelt Ylo mise idee väljakäimise taga Ansonilt Ferdinand Kooli raa Eestis on tegelikult olnud mit matu DP-laagrite ajast, mis sai mete aastate tähelepanekud ja minu jaoks ehk kõige määrava töö. maks. Olin üsna imes tunud, et Olles Tšehhi-Eesti Klubi sellest ajajärgust ja eestluse (TEK) esimees, seda klubi kut hoidmisest ja võitlusest väljas suti 2003. a astuma nii Üle pool räägiti ja kirjutati Eesti maailmsesse Eesti Kesknõu ühiskonnas avalikult üsna vähe, kogusse kui ka Eesti Kultuuri polnud arutlust ega polnud seltside Ühendusse. See oli loodud ka mälestusmärke… TEK klubile vajalik, sest olime Elasid pikalt Prahas. Kas tookord küllatki eraldatult ja nüüd olete perega jäädavalt üksi Kesk- Euroopa kultuu ri Eestisse kolinud või reisid ruumis ning ka Eestiga olid mul endiselt kahe riigi vahel? kontaktid pigem isiklikud. Käesoleval aastal on mul Kuidas tekkis mõte suurpõ mitmed juubelid ja verstapostid genemise aastapäeva tähistada üles lugeda. Mõned arvud: 40
Fotomeenutus eelmisest suvest, kui Tallinna linn võõrustas Raekojas ESTO 2019 kordaminekule panustajaid. Vasakult ÜEKNi esindaja Iivi Zajedova, meediaosakonda juhatanud Piret Kooli jaUSA eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna toimetaja Kärt Ulman. Foto: Kai Kiilaspea
aastat abielu ja elu Tšehhis, 20 aastat Praha Karli Ülikoolis Balti uuringute õppejõuna, Eestis Tallinna Ülikoolis 15 aastat lektorist dotsendini, 17 aastat töötasin Praha Rahvus teatris, 10 aastat õppisin Karli Ülikoolis. 1994-2004 tegin töö kõrvalt teatris läbi päevases õppes sotsiaalteaduskonna po liitiliste teaduste õppekava, alates Bc-st kuni MA ja PhD-ni välja. 29 aastat tagasi Läänemere Liidu Res Baltika õhtul, olin seal liikmeks alates 1983, kut susin inimesi asutama TšehhiEesti Klubi ning 2. veebruaril 2021 on TEK 30 aasta juubel. 1991-1994 töötasin Eesti Vabariigi diplomaatia heaks, esindasin Tšehhoslovakkias ja seejärel Tšehhis mitu aastat Eesti Vabariiki. Nüüd on mul uus väljakutse – eelmisest aastast olen ka õnnelik vanaema ja pean oma oskused suunama lapselapsele eesti meele ja keele edasiand miseks. Milline on eestlaskonna elu Tšehhis? Tšehhoslovakkias ja Tšehhis pole olnud palju eestlasi. Kunagi olin estofiili Vladmiri Macura juhitud Läänemere Liidus ainuke eestlane, kuid teadsin veel vähemalt nelja eestlase olemasolust riigis. Siis, 1990ndatel hakkas vaikselt tu lema eestlasi juurde. Praegu on Tšehhis päris palju eestlasi. Koos käiakse jõulude ajal, jaanipäeval, tähistame ka vastla päeva, käime TEK üritustel ja Eesti Päevadel, Eesti Toas, näitustel, kontsertidel, matkal. Klubi liikmeteks on ka estofiile, kes valdavad eesti keelt heal tasemel. Enamusel eestlastest on praegu väikesed lapsed, see tähendab, et suurim huvi on neil hoida oma laste eesti keelt vaja likul tasemel. Kuidas näed sina täna päeval väliseestlust? Kas ko du- ja väliseesti vahel on endiselt mingi vastandus? Vastust on raske anda, aga püüan. Lähtun pigem oma tegevuse ajendist. Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme suurema rahvastiku liikumise tulemusena on Eestil suur ja hajali paiknev välis kogukond. Tooksin esile ligi 80 000 eestlase põgenemise 1944. aastal nõukogude terrori eest Läände. Sellega loodi alus praegustele väliseesti kogukon dadele. Kuna põgeneti kümnete tuhandetena, siis Eesti kogukon dade koondumine oma uutes asukohamaades toimus kiiresti ja oli liikmeterohke. Peamiseks eesmärgiks oli hoida ja edasi anda oma järeltu levale põlvele eesti meelt ja keelt, võideldes Eesti taasise seisvumise eest. See õnnestus tänu kodu- ja väliseestlaste ühisele pingutusele, vaatamata ligi pool sajandit kestnud väevõimuga eraldatusele. Ma ei arva, et kodu- ja väliseesti vahel on nähtav vastandus. Kuid (Järgneb lk. 13)
Toetame Pärnu Naiste Tugikeskuse projekti Vähemalt iga kol mas naine on ko genud kord elus mingisugust vägi valda. Et toetada psühholoogilist, füüsilist või sek suaalset vägivalda kogenud naisi ja nende lapsi, on Eesti igas maakonnas avatud naiste tugikeskused. Teenus on tasu ta ja kättesaadav ööpäeva ringselt. Tugitelefonile vasta vad põhjaliku täiendkoolituse läbinud naiste tugikeskuste töötajad üle Eesti. Naiste tugikeskustes on nõus tamise ja toetamise kõrval väga oluline ka laste abivaja duse hindamine, nende esmane nõustamine ja toetamine. Naiste tugikeskuse baasteenustes ehk kriisi- ja juhtumipõhises nõusta mises on oluline osa tööst ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine ning ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tege vusplaani koostamine. Teenu sele saabunud teadetest laste abivajaduse osas antakse alati teada kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajale, kellega üheskoos leitakse lahendused, et lisaks ema nõustamisele tugi keskuses saaksid ka lapsed va jadustele vastava nõustamise. Vajadusel pakuvad tugikeskused turvalist pelgupaika pärast vägi vallajuhtumit või vägivallaohu korral võimalust rahuneda ning seal ka ajutiselt elada. Nii Kanadas kui Eestis on riiklikult rahastatud naiste tugikeskused ja ülemineku tugi provintsi või kohalike omavalit suste halduses. Alates 2012. a on Eestis igal aastal tugikeskustesse pöördu
nud üle 1,500 naise. Vaid vähem kui iga kümnes neist on seni vajanud majutusteenust. Sotsiaalkindlustusameti naiste tugikeskuse ohvriabi teenuse juhi Andrea Kinki sõnul on 2019.a on naiste tugikeskustest üle Eesti saanud abi 2,176 naist. Majutusel oli 155 naist ja 103 last. 2020. esimesel poolaastal abistasid naiste tugikeskused üle Eesti 1,287 naist. Majutusel on olnud 91 naist ja 49 last. Sel aastal on olnud Eesti tugikes kustes kokku 917 kriisinõusta mist. Riiklik toetus on piiratud ja toetuse abiraha oleneb naise sissetulekust, lapse abirahast ja isalt ettenähtud toetusest. Pärnu naiste tugikeskuse ju hataja Margo Orupõld ütles, et eriti keeruline on igapäevaselt toime tulla emadel, kel kolm ja rohkem last ning kui laste isad ei taga laste materiaalset heaolu ka siis, kui elatisrahad on kohtulikult välja mõistetud. Prillid, talvesaapad, erivajadu sed ja ootamatud kulud nagu kodumasinate remont või paran dused ja mitmed muud kulud on ülejõu üksikule töötavale emale, kelle neto sissetulek on 600 eurot kuus. Lisaabi on vaja ülemineku ajal, eriti siis, kui naised lastega asuvad omaette elama ja rajavad iseseisvat elu. Margo Orupõllu sõnul jäävad naised, kes vägi valdsest suhtest lahkunud, ena masti vaesusriski piiri alla. Keegi ei taha olla abivajaja. Kui saame neid kuidagi aidata, siis see on suur tugi peredele, kus ainsaks raha teenijaks on laste ema. EERO asutas Noorte Fondi 2020. a jaanuaris, et aidata hät tasattunud lapsi nende arengus ja elutingimuste parandamisel. Koos Eesti abistamiskomiteega New Yorgis ja toetame.com Floridas, jätkame raha kogu mist, et toetada lähisuhte vägivallast väljunud naisi ja lapsi iseseisva elu alustamisel (Järgneb lk. 12)
