Eesti Elu / Estonian Life No. 42 | October 22, 2021

This newspaper was mailed on Friday, October 22, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 42, 2021

Reedel, 22. oktoobril — Friday, October 22

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Korporatsioon Filiae Patriae sajandipidu Torontos Tartus 27. oktoobril 1920 asutatud esimene naiskorporatsioon Filiae Patriae, Isamaa tütred, on saanud saja-aastaseks. Tegelikult saab meie üliõpilasorganisatsioon kohe­kohe juba 101-aastaseks.

Ajaarvamine ei ole sassis, sassi ja lukku läksid elukorraldus ning ühiskond, milles juubelit ootavad ja ettevalmis­ tavad korporatsiooni liikmed elasid. Ülemaailmsed korp! Filiae Patriae koondised on tähistanud oma 100.a juubelit erinevatel aegadel läinud aasta jooksul ning lõpuks jõudis kaua ooda­ tud järg ka 1952. a. asutatud Toronto koondise kätte. Peo­ komitee oli ammu leidnud vää­ rilise tähistamispaiga korporat­ siooniga samal kümnendil ehitatud ja kuulsa mainega ­ ­hotellis „Windsor Arms“ Toron­ to südalinnas.

Kui pidada suurejoonelist üritust ihaldatud paigas, lüüakse selles suhtes käed pikalt ette, ajaliselt. Aega on kõigil olnud palju, suhtlemist eesti sõpradega vähe. Peokomiteel on kaks aas­ tat olnud ärevad ajad, oodates, millal korporatsiooniõed koos kaaslastega saaksid ja julgeksid turvaliselt ja meeldejäävalt suur­ juubelit tähistada. See või­

malus jõudis lõpuks kätte 15. oktoobri õhtupoolikul neile, kes olid varem tõendanud mõlema kaitsesüsti saamist ning tundsid, et lõpuks on saabunud turvaline võimalus kokku saada ja suhelda ammuste lõbusate suurürituste vaimus. Selleks puhuks oli liik­ metel ka võimalus tellida kor­ poratsiooni valge, punase ja ­rohelise vapiga näokaitsemaske.

Kokku tuli 86 korporatsioo­ niõde ja kaaslast, nende seas õdesid Eestist, Vancouverist,

Juubeliürituste õnnestumise taga seisvad naised ajaloolise hotelli art nouveau hõngulises fuajees: vilistlased C!FP abi-esimees Anneli Andre-Barrett, esimees Koidula Aedna Nisbet ja galakomitee liige Maiki Andre Lupp.

Foto: vil! Kati Kiilaspea

Kaliforniast, Floridast ning Ottawast ja Hamiltonist. Pidulik õhtu algas maskiballi hõnguli­ selt. Hotelli mezzanino korrusel klaverimängu saatel koguneti ja tuvastati sõpru silmade ja naeru­ kurdude järgi. Ühes sa­ longis voolas ajalugu ekraanil ajalooliste fotode näol, teisel pool fuajee suurlühtrit voolasid punast ja rohelist värvi selleks õhtuks loodud imepärased tervi­ tuskokteilid „Leekiv Filiae“ ja „Patriae passioon“.

Pikad kindad võisid olla, kit­ sas värvipael pidi olema. Teklid ootasid järgmise päeva „Tartu“ üritust. Toronto oma Tartusse on sellest peenest galaõhtu-paigast vaid paarisajameetrine (võima­ lik rongkäigu) tee mööda amet­ likku Bloori tänava kultuuriko­ ridori. All, hotelli suures saalis ootasid nüüd aga väljapanekud ja nimekaardid.

Nagu mälestuste spaleer olid väravatest saali sisenedes va­ sakul käel teklid, rapiirid, lauli­ kud ja korporatsiooni puuduta­ vad teosed ning paremal palju tuttavaid nägusid, kelleta on siia­ maani raske ette kujutada Filiae märgilisi üritusi. Vil! Maiki Andre Lupp ja tema abikaasa vil! Mart Lupp (korp!

Frat. Estica) olid koostanud ja trükkinud välja „Tartu-aegsete“ liikmete portreefotod kaartide­ na, kus sees isikute olulisemad eluloolised andmed ja aka­ deemilised saavutused. Viisteist nendest olid Toronto koondise asutajaliikmed korporatsiooni 30. aastapäeval 1952. Oleme tänulikud, et korporatsiooni ar­ hiivi haldaja vil! Epp Aruja jät­ kuvalt tegutseb fotode ja muude materjalide korrastamisega.

Korp! Filiae Patriae juubeli galapeo-komitee liikmed vasakult: vil! vil!

Elle Rosenberg, Inga Eichenbaum, Anne Liis Keelmann ja Maiki Andre Lupp.

Foto: vil! Mart Rosenberg (Rotalia)

Laudadel olid vaimukad ja rõõmsad taimeseaded rooside, rediste ja kapsaroosidega! Neid oli loonud vilistlased Ene Migur ja Elle Koor. Gau­ deamuse laulmisele järgnes kirjalike tervituste lugemine ­ kau­getelt sõsarkoondistelt Göte­ borgis, Stockholmis, New Yorgis, Austraalias ja ka kahelt toetajaliikmelt Albertas: Pärja Vilistus Tiislar ja Tiiu Kuhi Adamek. Õnnesoovidega kirja oli läkitanud ka korp! Revelia.

Söögipalve luges vil! Mall Pärn Puhm ning kõrgustest hakkas kõlama „Kungla rahvas“.

Paratamatult oli juba veidi raskem olla maskiga, kui joodi korp! Filiae Patriae terviseks vahuveini ning eelroana saabus homaaripiisk ehk bisque de homard, lobster bisque. Jätkuv maskiball oli siiski täiesti ko­ hane; oli ju paljudele esimene kord 2020. a. märtsikuust

s­aadik olla taolisel üritusel inimeste seas ning see kõik oli veidike võõrastav.

Maitsvate käikude vahele oli pikitud sõnavõtte: korporat­ siooni ajaloost pajatas abi-esi­ mees vil! Anneli Andre-Barrett, Toronto koondise asutajatest vilistlased Maiki Andre Lupp ja Inga Eichenbaum-Falby ning siis tulid ette õnnesoovijad: vil!

Talvi Parming ENÜSi ja teiste naisorganisatsioonide nimel, vil! Tõnu Altosaar Sakala ja Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) esindajana, EÜSi esi­ mees vil! Veiko Parming, vil!

Toomas Kütti Vironia nimel, vil! Kairi Taul Hemingway ­luges ette C!FP vilistlase presi­ dent Kersti Kaljulaidi isikliku ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tervitused.

President,

vil!

Kaljulaid,

(Järgneb lk. 4)

2

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

Eesti koroonaolukord halvenemas

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Misjonitöö ohud Uudis, et Haitis võeti seitseteist misjonäri pantvangideks, ameeriklasi peamiselt, ka üks kanadalane, ei ole miskipärast haaranud tähelepanu, mida see vääriks. Haiti on vaene riik, mida ka loodus on hüljanud, seal toimus hiljuti jällegi maavärin, viies suuremaid linnastatud saareriigi osi hukatusse. Sel sajandil juba teine selline ja varemgi on neid olnud. Ning hädasolijale tullakse inimlikult appi.

Vaesusega käib tihti käsi-käes kuritegevus. Mitte ainult mujalt toetus. Kaks kuulsat Duvalieri, isa ja poeg, olid türannid, diktaatorid, kes oskasid nagu sellised – ikka, elada jõukalt, kui muud haitila­sed vaevlesid. Siiski sai Haiti välisriikidelt majanduslikku toetust, kõikidele faktidele vaatamata.

See on üldse Lääne, demokraatia, üks suurimaid vigu. Et toetatakse kas süümetunde või muu tõttu vaesemaid riike. Nii tehes rikastades tihti vaid võimul olevaid, mitte aidates neid, kes seda tõesti vajaks.

Usk on muidugi isiklik, kuid ka vajalik isegi kõige rangemates tingimustes. Igal maailma religioonil on omad plussid, ka varju­ küljed. Kristlusel on oma kurb minevik, kuidas seda mõõgaga prooviti levitada. Islamlastel on ebatolerantsus sisse kirjutatud.

Ja ka budistid, isegi kui nad tunnistavad, et elu on läbiminek kannatuste orust, on isoleeritud lähenemisega.

See ei muuda seda, et kurjategijad, kes võtsid pantvangideks misjonärid, kes mitte ei olnud ainult Jumala sõna levitamas, vaid kohal, et pärast augustikuist maavärinat uusi kodusid saare­ rahvale ehitada, kasutasid ära võimaluse, mida maailmas paha­ tihti on näha. Et nende arust rikaste ameeeriklaste lunastust eitada, vaid nende eest raha saada. Miljon dollarit inimeselt oli viimane nõue. Kuid ega raha pea­ varju paku, einena kõlba.

Hetkeseisus on raske ennustada, kas kristlik misjoniorganisatsi­ oon, Ohios asuv, tuleb väljapressimisele vastu.

Ent kui kurb, et asjad nii kaugele jõudsidki. Kristlik sõnum on ju põhiliselt selles, et armasta oma ligidasi, mitte ainult enese veresugulasi. Et seda kuritarvitada kriminaalselt, isegi kui ollakse vaesuses, ei õigusta kellegi tegevust.

Et jõukus loob tegutseva misjonitöö, on kiiduväärt. Et aga maksumaksja doteerib, toetab kuritegevust, on lubamatu.

Pantvangidest noorim on kaheksakuine. Kinnitades, et kurja­ tegijatel ei ole raasugi moraalset arusaamist. Ja kaugelt kirjutades, olukorda hinnates, ei saa ka aru, miks korrumpeerunud riike, isegi kõige põhilisema inimliku kaalutlustega, ikka ja jälle toetatakse.

TÕNU NAELAPEA

Terviseameti andmetel oli neljapäeva hommikul Eestis haiglas 441 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest kaks kolmandikku ei ole vakt­ sineeritud. Ööpäeva jooksul avati haig­ lates 76 uut haigusjuhtu. Inten­ siivravil oli 36 patsienti, neist juhitaval hingamisel 17. Öö­ päevaga suri kuus koroonavii­ rusega nakatunut, kellest viis oli vaktsineerimata.

Kokku on Eestis surnud 1444 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8804 testitulemust, millest 1506 olid positiivsed.

Positiivse testi saanutest oli 974 vaktsineerimata ja 532 lõpe­ tatud vaktsineerimiskuuriga.

Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elani­ ku kohta on nüüd 1167,1. Ööpäeva jooksul manustati 2461 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 407 092 doosi.

Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 55 protsenti.

(ERR/EE)

EKRE jätkab liidrina Reformierakonna ees MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti koostatavas reitingutabelis kaks nädalat tagasi esikohale kerkinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) hoiab liidrikohta ning Reformi­ era­ konnale on hakanud tagant poolt lähenema ka Kesk­ erakond.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,8%, Refor­ mi­ erakonda 23,7% ja Kesk­ erakonda 20%valimisõiguslikest kodanikest.

Neile järgnevad Eesti 200 11,9%, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,6% ning Isamaa 7,6%-ga. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. a augustist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,7 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 41 protsenti vas­ tajatest.

Tartu Ülikooli teadur Martin Mölder tõdes, et kohalike vali­ miste nädal suuremaid muutusi erakondade toetuses kaasa ei toonud. Samas jätkusid mõned juba varem alanud trendid, mis osaliselt ka peegeldavad erakon­ dade valimistulemusi. ,,Tugeva hüppe üles tegi Isamaa toetus. Viimase nädala tulemus küündis neil üheksa protsendini, mis viis ka Isamaa nelja nädala koondkeskmise kõrgemale, kui ta juba ammu on olnud. Isamaa nelja nädala keskmine toetus tõusis 7,6 prot­ sendini, mis viimati oli sellisel tasemel enam kui kaks aastat tagasi. Isamaa toetus on märga­ tavalt kasvanud meessoost ning eestlastest valijate hulgas,“ rää­ kis Mölder. (ERR/EE)

Foto: välisministeerium

Voldemar Pätsi teenetemärgid jõudsid Ajaloomuuseumisse Möödunud reedel Eesti Aja­ loomuuseumis toimunud pi­­ du­likul tseremoonial anne­tas perekond Jürvetson Ajaloo­ muu­seumile Voldemar Pätsile kuulunud aurahad. Üleand­ mistseremoonial tänas välisminister Eesti kunsti- ja ühiskonnategelase Voldemar Pätsi järeltulijaid selle väärtusliku ja sümboolse annetuse eest. „Eestlaste saatus pole olnud lihtne. Voldemar Pätsi osaks langes pagendus. On sümboolne, et tükk tema pärandist jõudis võõrsilt tagasi sinna, kuhu see kuulub – koju Eestisse,“ ütles välisminister. „See on dis­ k­ reetne kummardus tervele põlvkonnale ja austuseavaldus ühele Eesti omariikluse loos erakordset rolli omavale pere­ konnale. Välisministeeriumil on hea meel, et saime meie San Fransisco peakonsulaadi abiga toetada killukese Eesti ajaloo jõudmist tagasi kodumaa pin­ nale.“

Välisminister tänas oma kõnes neid, kes tegid võimali­ kuks Voldemar Pätsi teenete­ märkide jõudmise Eesti Aja­ loomuuseumi varamusse – Voldemar Pätsi järeltulijaid ­perekond Jürvetsoni, Trivimi Vellistet, Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti peakonsulaati San Franciscos.

Eesti Ajaloomuuseumi ko­ gusse jõudnud üle 30 Kons­ tantin Pätsi vennale Voldemar Pätsile kuulunud teenetemärgi, medali ja muu aumärgi seas on Pätsile omistatud aurahasid ühiskondliku tegevuse eest nii Eestis kui ka väliseesti kogu­ konnas, samuti märke, millega teda on tunnustatud teiste rii­ kide poolt või mida ta on ise kogunud. Aurahad annetas Ajaloomuuseumile Voldemar Pätsi lapselapse Tõnu Jürvetsoni abikaasa Tiiu Jürvetson. Väär­ tuslik kollektsioon jõudis Ees­ tisse Välisministeeriumi vahen­ dusel. (Allikas: välisministeerium)

Kohalikel valimistel osales 54,7 protsenti valijatest

na kaotas Keskerakond Tal­ linnas ainuvõimu, saades 79 voli­kogu kohast 38, (Vaja olnuks 40). Nende lähim konkurent Reformierakond sai ainult 15 kohta. EKRE sai volikogus kaheksa, Eesti 200 seitse, sot­ ­ siaaldemokraadid kuus ja Isamaa viis kohta. Rohelised pealinnas volikokku ei pääse­ nud.

Esmaspäeval ja teisipäeval toimus vastavalt seadusele kohaliku omavalitsuse voli­ kogu (KOV) valimistel (mis toimus 17. oktoobril) antud häälte teistkordne üleluge­ mine linna ja valla valimiskomisjonides.

1 074 046 hääleõiguslikust inimesest osales kohalikel vali­ mistel 587 361. Pärast topel­ t­ hää­ l etamise kontrolli läks lugemisse 273 620 e-häält. 313 741 valijat andis oma hääle pabersedeliga jaoskonnas. See­ ga on lõplik osalusprotsent 54,7.

Kehtivaid sedeleid oli 584 902. Kehtetuid sedeleid oli 2459.

Suurim oli valimisaktiivsus Jõgeva maakonnas, Põlva- ja Hiiumaal (kõikjal ligi 60%).

Väikseim oli valimisaktiivsus Ida-Virumaal, Rapla- ja Pärnu­ maal.

2017. a oli KOV valimisak­ tiivsus 53,3 protsenti.

E-hääletamisel sai enim hääli Reformierakond, järgnes Kes­ k­ erakond. Raplamaal oli e-hääle­ tajate seas populaarseim e-hääletuse kriitiline EKRE. Kohalike valimiste tulemuse­

Keskerakonna suurim häälte­ magnet oli linnapea Mihhail Kõlvart, kes kogus Lasnamäel 27 737 häält.

Erakonnajuhtidest võib pida­ da suurimaks võitjaks Eesti 200 liidrit Kristina Kallast. Parla­ mendiparteide juhtidest oli suurim põruja sotside liider Indrek Saar, kelle isiklik hääl­ tesaak ja ka erakonna tulemus üle-eestiliselt oli kehv.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme kandideerisid Tallinnas Mustamäel, kus Ratas sai 3034 ja Helme 2957 häält. Selles piirkonnas oli suurim toetus lin­ naosa vanemale Lauri Laatsile, kes kogus 8466 häält. Ratas oli kogu Eestis Keskerakonnale viies häältetooja, Helme EKREle suurim.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas kohalikel valimistel ei kandideerinud. (PM/ERR/EE)

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Eesti sai rahvusvahelises õigusriigi indeksis kõrge koha Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) liikmed ja külalised 14. oktoobril Šveitsi suursaadiku Salome Meyeri residentsis Rockcliffe Park’i linnaosas Ottawas maalilise McKay järve ääres. Fotol keskel esimeses reas: Eesti suursaadiku abikaasa Toomas Lukki abikaasa Piret Lukk, Šveitsi suursaadiku Salome Meyeri abikaasa Marije Bijl ja Uus-Meremaa suursaadiku Martin Wilfred Harvey abikaasa ja HOMSA president Susan Harvey.

Foto: © Ülle Baum

HOMSA tutvustas Prantsuse dokfilmi ,,Tomorrow“ Ülle Baum 14. oktoobri pärastlõunal kogunesid Ottawas suursaadikute abikaasad Šveitsi suursaadiku Salome Meyeri residentsis, mis asub Rockcliffe Park’i linnaosas ilusa McKay järve ääres. Nimelt toimus Šveitsi suursaadiku abikaasa Marije Bijli initsiatiivil ja korraldusel 2015. a valminud Prantsuse režisööride Cyril Dioni ja Mélanie Laurent’i dokumentaalfilmi ,,Tomor­ row“ (,,Homne päev“) linasta­ mine diplomaatide abikaasadele ja nende sõpradele.

Enne kahetunnise dokfilmi ,,Tomorrow“ ühisvaatamist tegi Marije Bijl sissejuhatuse, öel­ des, et Prantuse režissööride linalugu keskendub ühiskonnas toimuvatele muutustele ja sel­ lele, kuidas ka linnakogukonnad muuta kaasaegseks ja jätkusuut­ likuks pidevalt uuenevates ja muutuvates oludes. Film on

Tabati hiigelkogus kokaiini Rahvusvahelise politseioperatsiooniga konfiskeeriti Atlandi ookeanil seilanud purjelaeva pardalt hiigelkogus kokaiini, mille väärtus mustal turul on umbes 200 miljonit eurot, vahendas Portugali politsei teadet Postimees.

väga läänemaailmale keskenduv ja esialgu oli mõeldud Euroopa vaatajaskonnale, kuid filmi sõ­ num on universaalne ja ülekan­ tav nii Kanadasse kui mujale maailmas.

See üritus oli üheks esime­ seks suuremaks Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) organisatsiooni liik­ mete kokkusaamiseks sel sügi­ sel Kanada pealinnas. Pandee­ mia ajal on sel 137 erineva riigi Ottawas diplomaatilises lähetu­ ses asuva saadikute ja ajutiste asjurite abikaasasid ühendaval ühiskondlikul organisatsioonil jätkuvalt väga oluline osa.

HOMSA president on UusMeremaa suursaadiku abikaasa Sarah Harvey. Eesti suursaadiku Toomas Lukki abikaasa Piret Lukk ja Leedu suursaadiku abikaasa Dorota Skusevičienė kuuluvad HOMSA juhtkomi­ teesse ning juhivad koos Euroopa regionaalse grupi tege­

Politsei täpsustuse kohaselt saadi kätte 5,2 tonni kokaiini, mis on viimaste aastate suurim tabatud kokaiinilast Euroopas.

Võimude arvates kuulub konfiskeeritud uimastipartii rah­ vusvahelisele narkojõugule. Jahi pardal vahistati kolm kahtlusa­ lust, kellest kaks on Hispaania kodanikud ja kolmas Peruu päritolu mees.

vust.

Marije Bijl ja Piret Lukk andsid omapoolse panuse õn­ nestunud ürituse ettevalmista­ miseks ja läbiviimiseks. Plaanis on jätkata samateemaliste filmide tutvustamist kõigile HOMSA liikmetele ja laiemale publi­ kule..

Soovitan ka kõigil ,,Eesti Elu“ lugejatel vaadata filmi ,,Tomorrow“, sissejuhatuseks võib tutvda filmi tutvustava treileriga YouTube’is.

Prantsusmaal The César Awards auhinna pälvinud film on saanud viimastel aastatel paljudele inimestele maailmas inspiratsiooni allikaks ja andnud tõuke ligi 700 ühiskondlikule ettevõtmisele, nende seas ka mouvement Colibris (Humming­ bird)ile.

Anname ka oma panuse, et maailm muutuks globaalsemaks ja jätkusuutlikumaks ühiskon­ naks.

Operatsioonis osalesid Portu­ gali, Hispaania, USA ja Briti korrakaitsejõud.

Belgia prokuratuur teatas sa­ mal ajal narkojõugu tabamisest, mis oli riiki smugeldanud 15 tonni kokaiini. Kokku võeti ope­ ratsiooni käigus kinni 27 kahtlusalust kõikjal riigis.

(PM/EE)

Rahvusvaheline mittetulun­ dus­organisatsioon World Jus­ tice Project (WJS) paigutas Eesti värskelt avaldatud rahvusvahelises õigusriigi indeksis 139 riigi seas 11. kohale.

Kuigi Eestile antud hinne on võrreldes eelmise aastaga täp­ selt sama langes Eesti aastaga globaalses indeksis ühe koha võrra, 10. kohalt 11. kohale.

Eesti sai võimalikust ühest punktist 0,81.

Indeksis hinnatakse õigusrii­ gi tugevust kaheksas kategoo­ rias – valitsusvõimu piiramine, korruptsioonivastane võitlus, avatud valitsemine, põhiõigu­ sed, sisejulgeolek, regulatiivne jõustamine, tsiviilõigus ja kri­ minaalõigus.

Kõigis kategooriates on võimalik saada maksimaalselt üks punkt. Kõige kõrgema ­hinde andis WJP Eestile sisejul­ geoleku valdkonnas – 0,89 punkti. Kõige madalamalt hin­ das organisatsioon Eesti krimi­ naalõiguse olukorda – 0,72 punktiga. Valitsusvõimu piira­ mise valdkonnas sai Eesti 0,83, korruptsioonivastases võitluses 0,80, avatud valitsemises 0,80, põhiõigustes 0,82, regulatiivses jõustamises 0,79 ja tsiviilõigu­ ses 0,80 punkti.

Aastaid domineerivad tabeli eesotsas Põhjamaad. Sel aastal on esikohal Taani, järgnevad Norra, Soome ja Rootsi.

Esikümnes on ka Saksamaa, Holland, Uus-Meremaa, Luk­ sem­burg, Austria ja Iirimaa.

Eestile järgneb 12. kohal Kanada (0,80 p). 13. kohal on Austraalia, edasi Belgia, Jaapan ja Suurbritannia. Leedu on tabe­ lis 18. ja Läti 24. kohal.

Euroopa Liidu riikidest on

Foto: Peeter Põldre

Indrek Saar ei kandideeri uuesti sotside esimeheks Indrek Saar ütles sel nädalal ajalehele Postimees, et ei kandideeri veebruarikuisel kong­ ressil uuesti Sotsiaaldemok­ raatliku Erakonna (SDE) esimeheks.

Alates 2019. aastast sotside esimees olnud Saar ütles, et kuna ta on alates 2010. aastast erinevates ametites, sh. pea­sek­ retärina, sotsides juhtivas rollis tegev olnud, vajab erakond nüüd värskust ja uusi vaateid.

Kes võiks olla Saare enda eelistus tema mantlipärijaks, en­ dine kultuuriminister avaldada ei soovinud. (PM/EE) ­ adalamail kohal Ungari (69. m kohal). Ameerika Ühendriigid on 0,69 punktiga 27. kohal, Vene­maa on 0,46 punktiga 101. ­kohal.

Tabeli viimasel, 139. kohal on Venezuela 0,27 punktiga.

Eelviimane on 0,32 punktiga Kambodža.

Tabelist on välja jäänud hulk Aafrika ja Kesk-Aasia riike, samuti Põhja-Korea.

Rahvusvaheline mittetulun­ dusorganisatsioon World Justice Project (WSJ) asutati 2006. a USAs Washingtonis. (PM/EE)

4

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Korporatsioon…

(Algus lk. 1)

ÜRO laste ja naiste eestkõneleja kirjutas: „Head õed Torontos, ilusat galaõhtut, südamlikku õestuspidu! Meie väliskoondi­ sed sündisid ja kasvasid suureks aegadel, mil piirid olid ületa­ matud. Saatus tahtis, et ka meie 100. sünnipäeva pidustused oleksid ajal, mil kokku saada ei olnud kuidagi võimalik.

Okupatsiooni lõppu pidime ootama pool sajandit, misjärel saime taastada korporatsiooni aktiivse tegevuse ka Eestis. Ent isegi süngetel 70tel, ka Eestis, hoidsid õed kokku ja olid üks­ teise jaoks olemas. Nii sai minu põlvkond siiski kasvada ausate mälestuste saatel.

Jah, need ausad mälestused tähendasid kasvamist päris õnneliku lapsepõlveta, sest kes ­ ikka saab olla täitsa õnnelik, kui ta kodu on okupeeritud, ta vanaema F!P! õed peavad kohtuma värvideta ja sinimust­ valge kõrvuti paberile vedamine on keelatud. Aga ausad mäles­

tused on minu jaoks alati maks­ nud rohkem. Olen kasvanud isa­ maa tütrena ja selle üle uhke.“ Allakirjutanul oli au lugeda ette meie Tartu koondiselt saa­ bu­ nud tervitus, vil! Silvi Laan Otsmaa tõi tervitusi Kalifornia koondiselt ja Ramona Erika Johanson Kanada lääneranni­ kult.

Galale eel-registreerijate va­ hel toimus õnneloosimine. Elle Jääger Rosenberg ja Ingrid Jürman Callum võitsid pääsmed võõrustajahotelli kuulsale briti kõrget teekultuuri jäljendavale einele!

Suhtlemine järgnes mõnusa elava muusika saatel, mis tantsu hoogustudes hiljem muutus plaadikeerutamiseks. Rahvas ei tahtnud lahkuda. Meeldima hak­ kas see igatsetud suhtle­ mine. Õnneks said õed järg­ neval päeval taas vaiksemalt omakeskis kokku Toronto Tartus.

Kauges Eesti Tartus tähis­ tavad õed aga just neil päevil jätkuvalt „sajandipidu“, nüüd juba Filiae Patriae 101. aasta­ päeva. Lehe trükkiminekupäeval

Vasakult päripäeva vil! Robi Trei (Vironia), vil! Annike Andre-Barrett, vil!

Vello Keelmann (Vironia), vilistlased Katrin Tamm ja Maili Vessmann, vil!

Markus Jeeger (Vironia) ja vil! Leila Lomp Trei.

Foto: vil! Epp Aruja

Vil! Anita Ernesaks koos ema vil!

Silvia (Kilu) Ernesaksaga, kes oli juubelipeo auväärseim osavõtja.

Foto: erakogu

külastatakse lahkunud liikmete haudu ja peetakse vaikset õhtut konvendis, reedel, lehe ilmu­ mispäeval, toimub ball Eesti Rahva Muuseumis. Laupäeval 23. oktoobril on koosolekud konvendis ja õestuspidu Vane­ muise kontserdimajas ning pühapäeval kosutav hommiku­ kohv konvendis. Kui armas on saada jätkuvalt kinnitust, et oleme alati Tartusse külla ooda­ tud! Hetkel elame kaasa seal viibivale vil! Anne Liis Tüll Keelmannile.

Kiitus meeletu korraldustöö tegijatele, eeskätt peokomitee liikmeile vil!vil! Elle Rosen­ berg, Inga Eichenbaum, Anne Liis Keelmann ja Maiki Andre Lupp koos abistajatega, tänu kellele igatepidi ajalooline ja kauaoodatud juubeli tähistamine õnnestus nii hiilgavalt! See andis kõigile lootust ja tuult ­ tiibadesse elukestvaks õppeks ning sõpruseks.

Aastal 1960 kirjutas Bernard Kangro Stockholmis C!FP 40.a juubeliks luuletuse, mille vii­ mane, kolmas salm kõlab järg­ miselt: Kõik, mis kallist meil, Eestile anda – elu, õnn ja armastus!

Valget, punast ja rohelist kanda ükskõik kui kaua ja kus!

Vivat, crescat, floreat corporatio Filiae Patriae in aeternum!

ELAGU EESTI! RIINA KINDLAM

Windsor Arms Hotelli kogunes Korporatsioon Filiae Patriae 100. a juubeli galaõhtuks 15. oktoobri õhtul 86 pidulist. Varsti samuti saja-aastaseks saava hoone saali laevalgustuse moodustab C!FP tekli sarnane valge sõõr. Ümbritsevate sammaste tippudesse oli selleks õhtuks lisatud punaseid ja rohelisi triipe, moodustades kokku 27. oktoobril 1920. a. asutatud üliõpilasorganisatsiooni kolmikvärvid.

Foto: vil! Kati Kiilaspea

Nr. 42

Kaugeid külalisi: vasakult vil! vil! Tiiu Ristmäe Wallner Ottawast, Riina Kindlam Tallinnast, Liisa Suurkask Hein Vancouverist, Silvi Laan Otsmaa San Franciscost ja Ramona Erika Johanson Vancouveri lähistelt. Fotolt puudub Epp Tikenberg Waldin Floridast.

Foto: vil! Kati Kiilaspea

Nooremaid tähistajaid Windsor Arms hotellis: EÜSi esimees vil! Veiko Parming, vil! Kristina Soolepp Lepik, Armand Lepik, teisi naisüliõpilas­ organisatsioone esindav vil! Talvi Parming (ENÜS), vil!vil! Tiina Hiis, Mark O’Donaghue, vil! Liis Jakobson ja peatselt ametisse astuv uus Korp! Filiae Patriae esimees vil! Heli Vanaselja.

Foto: vil! Epp Aruja

Vasakul vil! Tõnu Altosaar, EKLi presideeriva korp! Sakala esindaja ning vil! Epp Tikenberg Waldin ja Toomas Waldin Floridast. Epu kadunud ema ül!vil! Daisy (Priideman) Tikenberg (coetus 1934) võttis omal ajal enda peale suure kohustuse olla Toronto koondise esimene esimees aastal 1952.

Foto: vil! Kati Kiilaspea

Vasakult: vil! Mall Pärn Puhm ja vil! Ilo Puhm (Ugala), vil! Kadri-Ann Birk Laar ja vil! Tõnis Laar (Fraternitas Estica) ning vilistlased Eneri Laasi Taul ja Mall Toots Jürman.

Foto: Kairi Taul-Hemingway

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Omariikluse põlistumise päevast Oli 4. juuni 1984, sinimust­ valge lipu 100. sünnipäev.

Seda päeva teadvustasid need suhteliselt vähesed, peamiselt vanemad eestlased, kes vaevusid (Eestis) kuulama Amee­ rika Häält. Nemad olid harjunud sellega, et Ernst Jaakson tervitas neid iga aasta 24. veebruaril kui Eesti Vabariigi kodanikke, ehkki neil olid lauasahtlis Nõukogude passid.

Nõukogude võim – koos va­ hepealse kolmeaastase Saksa okupatsiooniga – oli kestnud juba 44 aastat. See tundus iga­ vikuna. See oli masendav. Vene tsaaride võim oli varem siinmail püsinud kaks sajandit. Küsiti üksteiselt: kas nüüd läheb jälle samamoodi?

Kuid siis ilmus silmapiirile tundmatu nimi – Gorbatšov.

Esialgu ei pööratud sellele suuremat tähelepanu. Nimede vahetumine Kremlis oli saanud harjumuspäraseks. Vähehaaval sugenes ometi märke, mis viisid mõttele katsetada lubatu ja lubamatu piire. Sotsioloog Ülo Vooglaid õpetas: ärge astuge täistallaga üle lubatu piiri, as­ tuge ikka poole tallaga. Ja siis vaadake kahele poole. Kui mi­ dagi ei juhtu, astuge jälle poole tallaga.

Nõnda sündis muinsuskait­ seklubisid ja -seltse, kes hak­ kasid unustatud haudu hoolda­ ma ja kaminaõhtutel nendest kõnelema. Ja midagi ei juhtu­ nud! 1987. aasta lõpul rajati

Eesti Muinsuskaitse Selts. Seltsi asutav kogu otsustas taastada Suure-Jaanis Lembitu mäles­ tusmärgi. Tegemist oli ausamba­ ga muistsele vabadusvõitlusele saksa ristirüütlite vastu. Aga see oli ka Eesti Vabadussõja ausam­ mas!

Kohalikud muinsuskaitse seltsid sündisid kihelkondlikul põhimõttel. Kaks aastat hiljem, aastal 1989, loodi Eesti koda­ nike komiteed just sama mustri järgi. Ja kui Eesti Kongress 1990. aasta märtsis kokku astus, kuulutas ta: Eesti riik pole sil­ mapilgukski lakanud olemast, olgugi võõrriigi poolt okupeeri­ tud. Paljud kaasmaalased said aru, et nad on tõepoolest Eesti ja mitte N. Liidu kodanikud.

Pisikeste sammudega oli jõutud päris kaugele!

Professor Rein Taagepera on rõhutanud: laulvas revolutsioo­ nis oli vaja kõiki pillirühmi, mis üksteist toetasid, isegi kui nad teinekord omavahel kõvasti vaidlesid. Ülemnõukogu ja Eesti Kongress olid väga erine­ val alusel sündinud – kvaasipar­ lamendid. Ühel oli suurem jõud de facto, teisel seevastu de iure.

Ja siis ilmus deus ex machi­ na! Jumalik sõrm langes 19. au­ gustil 1991 ülalt alla ja näitas teed. Eesti Kongress ja Ülem­ nõukogu suutsid kõrgpinges ühele meelele jõuda. Kümned eesti mehed ja naised olid üht­ aegu valitud nii Ülemnõukokku kui ka Eesti Kongressi. Nad

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Epp Mäe tõi maadluse MM-hõbeda Tokyo suveolümpial veidi alla­ poole lootusi esinenud (8. koht) naismaadleja Epp Mäe paran­ das nii enda kui pöidlahoidjate tuju, naastes Oslost maailma­ meistri­ võistluste (MM) hõbe­ medaliga.

Kahes esimeses ringis alistas kuni 76 kg kaalus võistlev Mäe oma vastased ülekaalukalt punktidega 12:0 ja 12:2. Pool­ finaal kaukaaslase Medel Kyzyga lõppes viigiliselt, ent viimasena sooritatud võte andis võidu Mäele. Finaalis viie­ kordse maailmameistri ameerik­ lanna Adeline Marie Greyga läks Epp Mäe punktidega 4:1 ette, ent viimasel minutil pani Grey oma kogemused ja vastu­ pi­ davuse maksma ning võitis 6:4.

Kahtluseta maailma paremate naismaadlejate sekka kuuluv Epp Mäe lisas seega oma ka­ hele senisele MM-pronksile nüüd hõbeda, lisaks on ta tänavune Euroopa meister.

Kontaveit ja Kanepi on jätkuvalt heas hoos Eesti parimad tennisemängi­ jad Anett Kontaveit (WTA 20.) ja Kaia Kanepi (WTA 70.) tiirlevad maailma turniirikarus­

sellil ja on edukad.

Kontaveit sai Tšehhis Ostra­ vas oma karjääri kolmanda WTA turniiri võidu, alistades järjest Sorana Cirstea, Paula Badosa, Belinda Bencici, Petra Kvitova ja Maria Sakkari.

Järgmisel turniiril Chicagos andis väsinud Anett vastasele ­ loobumisvõidu, aga kõrgetase­ melisel Indian Wellsi turniiril oli jälle värske ning jõudis veerandfinaali, kus jäi alla Ons Jabeurile. Ameerikast rändas Kontaveit Venemaale Moskva Cremlin Cupile, kus võitis ava­ ringis paarismängu olümpiavõit­ ja Katerina Siniakova. Eesti esi­ reket on uue treeneri käe all jälle maailma edetabeli esiküm­ nesse pürgimas.

Kaia Kanepi kogub praegu edetabelipunkte pääsemaks jaanuaris Australian Openil otse põhitabelisse. ITF turniiri USAs Kanepi võitis, Indian Wellsis kaotas võitluse järel endast edetabelis tunduvalt kõrgemal ­ seisvale Madison Keysile.

Eesti parim rallipaar on ebaõnnesõdurid 2019. aastal juubeldas Eesti spordiüldsus Ott Tänaku ja Martin Järveoja autoralli maailmameistriks tuleku puhul. ­ Sellega katkestati prantslaste

moodustasid hea silla Põhi­ seaduse Assamblee sünniks.

Meie praegune, teine Eesti aeg on kestnud kolmkümmend aastat. Eelmine Eesti aeg vältas umbes 22 aastat. Kokku on Eesti Vabariik olnud võõrvõi­ must prii umbes 52 aastat. Kui mõtelda sellele, et vähem kui poole aasta pärast pühitseme oma riigi 104. sünnipäeva, kerkib küsimus: kas oleme tões­ ti juba pool aega olnud vabad?

Ja teise poole oma riigi ajast – sõltlased (Rein Taagepera kõnepruuk)? Sellele küsimusele saame täpselt vastata, kui loeme Eesti Vabariigi kõik päevad kokku.

Mäletatavasti pühitsesime 27. märtsil 2013 priiuse põlistumise päeva. Tol päeval sai meie prae­ gune Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks sõjaeelsest Eesti ajast.

Tol päeval lõime oma vabaduse rekordi! Toomas Kiho nimetas päeva tabavalt priiuse põlistu­ mise päevaks. Kandsime toona rinnas märki arvuga „7890“.

Mõlemad Eesti ajad olid eelne­ nud õhtul (26. märtsi lõpuks) saanud võrdselt 7890 päeva ­pikkuseks.

Ja nüüd on meie huulil küsi­ mus: millal saab siis Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv suuremaks kõikide okupat­ sioonide all elatud päevade koguarvust?

Meie riik on üle elanud neli võõrvõimu: kaks Saksa ja kaks Nõukogude Vene aega. Saksa okupatsioonid olid suhteliselt lühikesed: 1) keiserliku Sak­

samaa okupatsioon 25.02.1918 – 10.11.1918 (11. novembril 1918 oli Saksamaa varing ja taas jätkus Eesti aeg, mis varem oli kestnud vaid ühe päeva – 24. veebruari 1918); 2) Natsi-Saksa okupatsioon 1941 – 1944. Ka seda aega saaks täpsemalt ­mõõta, kui lepime kokku, millal lõppes esimene Nõukogude oku­patsioon ja millal algas teine Nõukogude okupatsioon.

Aga sellisel täpsel määratle­ misel pole meie praeguse arut­ luse seisukohast erilist tähtsust, kuna kahe sõbra – Stalini ja Hitleri omavoli asendasid teineteist sujuvalt. Pigem on mõistlik kokku lugeda mõlema Vene ja nende vahele jäänud viimase Saksa okupatsiooni päevade koguarv, sest nende va­ hele ei mahtunud ühtki Eesti päeva. (Otto Tiefi valitsuse aega on raske lugeda omaette Eesti ajaks, sest Eesti Vabariigi valit­ sus ei teostanud sel ajal meie maal de facto riigivõimu.)

Niisiis, mitu päeva mahub ajavahemikku 17. juunist 1940 kuni 20. augustini 1991? Nagu teame, oli 17. juuni 1940 Eesti Vabariigi Punaarmee poolt oku­ peerimise päev. Seega eelmine Eesti aeg leidis oma lõpu 16. juunil 1940. Ja 20. august 1991 on esimene uue vabaduse ehk teise Eesti aja esimene päev – olgugi et sümboolne haamrilöök kõlas Toompea lossis üsna selle kuupäeva lõpul. Lootusetu oleks hakata päevi tundideks jagama ja aega selle järgi mõõtma.

30. november 2021 ongi

o­mariikluse põlistumise pööri­ päev – meie riigi vabaduse aeg saab pikemaks võõra kanna all elatud ajast

Sebastien Loebi ja Sebastien Ogieri 15 aastat kestnud valit­ semine. Tõsi küll, vaid korraks, sest 2020 oli Ogier taas ilma­ meister ja tõenäoliselt kuulub tiitel talle ka tänavu.

Tänakul ja Järveojal pole pärast Toyotast Hyundaisse ko­ limist põrmugi vedanud. WRC sarja ilmselt kiireim duo on ­hädas kas auto tehniliste prob­ leemide või enda sõiduvigade­ ga. Viimase kuu jooksul peetud kahest MM-rallist said Tänak ja Järveoja Soomes teise koha, möödunud nädalavahetusel peetud Kataloonia asfaltrallil aga tabasid ühes kurvis kändu, lõhkusid auto ja katkestasid. Nii on eestlastel tänavu kirjas üks rallivõit, üks teine koht, rida punktikatse võite ja ports katkes­tamisi. Hooaja tabelis on nad enne viimast Monzas peeta­ vat rallit viiendad, seda ilma iga­ suguse lootuseta esikolmi­ kusse tõusta.

Järgmisel aastal sõidetakse MM-sarjas hübriidajamiga (elek­ ter+bensiin) autodega, mis on ilmselt veel altimad purunema ja üldse ütles otsekohese väljen­ damisega Tänak nende kohta, et pole nagu päris autod.

Motospordis tuleb hoopis kiita neljarattaliste tsiklite ehk quadracerite klassis seljavigas­ tusele vaatamata neljandat korda Euroopa meistriks kroonitud Kevin Saart. Noor pärnakas ootab nüüd, et lõpuks peetaks ­ tema meelisalal ka MM.

Pallimängusarjad jätkuvad nii murul kui saalis

klubist, aga kaotas Iisraeli Ness Ziona Ironile.

Eesti jalgpallimeeskond on uue treeneri Thomas Häberli juhtimisel saanud üle pikast punkti- ja väravapõuast. MMvaliksarjas teeniti Walesis 0:0 viigi eest tabelisse esimene punkt, järgmiseks kodumängus küll Walesile 0:1 kaotati, aga seejärel võideti koroonaviirusest harvendatud Valgevene 2:0.

Eesti vuti parim klubimeeskond Tallinna Flora pääses ajalugu tegevalt esimest korda Euroopa Meistrite Liiga põhiturniirile, kus paraku küll pole suudetud veel punktiarvet avada.

Bigbank Tartu võrkpallimeeskond kui valitsev Eesti meister alistas Euroopa Meist­ rite Liigas Šveitsi Amriswili Lindareni klubi, aga kaotas järgmises ringis Portugali Lissaboni Benficale.

Eesti korvpallimeister, hea­ de võõrleegionäridega täienda­ tud Kalev/Cramo meeskond osaleb tänavu korraga koguni kolmes liigas. Euroopa Meist­ rite liiga põhiturniiril, kuhu esi­ mese Eesti klubina pääseti, saa­ di kolme kaotuse kõrvale võit Türgi Bursa Tohase üle. Ida­ suunalises tugevas Ühisliigaski avati võiduarve, alistades Nižni Novgorodi meeskond. Kolmas liiga, kus tallinlased mängivad, on Eesti-Läti ühisliiga. Euroopa korvpalli nuusutas ka Eesti ­mullune hõbe Pärnu Sadama meeskond, kes sai jagu Viini

Kregor Zirk, Eneli Jefimova, Kristin Kuuba ja raudmees Ratasepp Eesti hetke kaks tugevamat ujujat Kregor Zirk ja Eneli Jefimova on heal rahvusvaheli­ sel tasemel. Zirk on oma Türgi klubiga pääsenud rahvusvahe­ lise ujumissarja ISL poolfinaali, 14aastane Jefimova aga sai Berliinis MK-etapil kaks teist kohta, edestades ka olümpia­ võitjat.

Sulgpallur Kristin Kuuba võitis Inglismaa lahtised meis­ trivõistlused, tõusis maailma 50 parema naismängija sekka ja jätkab nüüd kõrgetasemelisel turniiril Prantsusmaal.

Ultratriatleet Rait Rata­ sepp võttis ette püstitada maail­ marekord, läbides 60 päeval järjest täispika triatloni (3,8 km uju­ mist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksu). Kümnest esimesest päevast seitsmel sai ta endalegi üllatuseks hakkama ajaga alla 11 tunni. 14. päeval tuli aga tõsine tagasilöök, sest Ratasepp põrkas enda süül ­kokku autoga. Ratas sai kõvasti, mees veidi vähem viga, aga ega siis sellepärast üritamine katki jäänud! Rait pani plaastrid peale, võttis varuratta ja väntas edasi. Võib küll küsida, et milleks kõik see enesepiina­ mine, aga ikkagi – müts maha selliste piire ületavate meeste ees!

ENN HALLIK

20. august on kokkuleppeli­ selt iga-aastane pidupäev ja see­ ga ikkagi esimene uue vabaduse päev. Loendamine kinnitab, et ajavahemik 17.06.1940 – 19.08.1991 (viimane päev k.a.) sisaldab 18 691 päeva. Kui nüüd lisada siia veel 1918. a. esimese Saksa okupatsiooni päevade arv (259), saame kõigi nelja okupatsiooni päevade kogu­arvuks 18950.

Tänavuse 29. novembri kuu­ päeva lõpuks aga on Eesti Vabariigi kõikide vabana elatud päevade koguarv samuti 18 950.

Seega 30. november 2021 ongi omariikluse põlistumise pööri­ päev – meie riigi vabaduse aeg saab pikemaks võõra kanna all elatud ajast.

Kas see pole mitte hingeliselt ja vaimselt ülioluline hetk meie riikluse ajateljel? Vahest enam­ gi, kui oli 27. märts 2013? Kui nii, siis kuidas me seda päeva meeles peame? Kuidas pühit­ seme? Kas omariikluse põlis­ tumise päev on piisavalt tabav väljend? Või oskab keegi anda sellele päevale veel sobivama nime?

TRIVIMI VELLISTE, suursaadik, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees TIIT RIISMAA, matemaatikadoktor UKU PIHLAK, keemiadoktor

(Ilmunud kylauudis.ee)

6

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Unustatud rahvaste jälgedes Sellist pealkirja kandis dokumentaalfilm, mida oli võimalik vaadata pühapäeval, 17. oktoobril VEMU vahendusel.

Filmi režissöör on Erle Veber ja unustatud rahvad, millest juttu, on meie hääbunud või hääbuma kippuvad hõimurahvad. Filmis osaleb Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava taktikepi all, esi­ tades katkeid Veljo Tormise kuueosalisest laulutsüklist „Unustatud rahvad“. Filmi koostajad sooritasid koos kooriga retki nende rahvaste põlisaladele, vestlesid elani­ kega, kes veel mingil määral valdasid oma keelt, tutvusid nende elustiili ja kultuuri­ pärandiga.

Iga osa Tormise tsüklist on pühendatud eri rahvusele ja nende rahvalaulude töötlusele.

Esimene osa kannab pealkirja „Liivlaste pärandus“. Liivlased paiknesid peaasjalikult Liibavi (Liepaja) ümbruses. Liivi keele igapäevases elus kasutajaid pole enam olemas, küll on aga selle valdajaid. Viimane liivlane suri

Kanadas 2013. aastal kõrges vanuses. Nende järglased on täielikult lätistunud ja sulanud kohalikku ühiskonda. Huvitav (ja mõnevõrra ängistav) on kuulda, et Läti valitsus ei soosinud liivi kultuuri eden­ damist. 1923. aastal loodi Liivi Liit, kuid foklorist Oskar Loorits, kes liivlasi korduvalt külastas, kuulutati Lätis persona non grata’ks ja saadeti maalt välja. Liivlaste elust andsid filmis eesti keeles seletusi liivi rahvalaulik Julgi Stalte ja diri­ gent Girts Gailitis. Tormis lõ­ petab selle osa ühe läti lauluga sümboolse sulandumisena läti rahva hulka.

Teine tsükkel on „Vadja pul­ malaulud“. Keeleteadlane Paul Ariste oli see, kes viis Tormise Vadjamaale ja aitas tal leida vastavaid rahvaviise. Vadjalased hääbusid ammu, segunesid venelaste, soomlaste, isurite ja eestlastega. Nende keel on ammu olnud väljasuremise lävel. Ariste pilt on Vadja muu­ seumis aukohal. „Isuri eepos“ tutvustab rahvakildu, kes tuli peamiselt ­

Veljo Tormis 2014.

Foto: EE

Karjalast ja pidas veidi kauem vastu kui vepsalased. Nagu jutustab isuri aktivist Dimitri ­ Harakka-Zaitsev, mõjus nende püsimisele hävitavalt nende piirkonda rajatud tohutusuur sadam. Sellele lisandus tugev venestamise surve. Huvitav oli vaadelda nende käsitöid: kirja­ tud kindad, rätid, linikud, punutud korvid. „Ingerimaa õhtud“ on kokku pandud tantsulauludest. Filmi jälgijail võimaldus näha korra­ likku külapidu, kuidas see algas

Segerstami pühendusteos prints Philipile Sirje Vihma-Normet Eesti rahvusorkestrit ERSO-t dirigeeris 15. oktoobril legen­ daarne Soome dirigent ja helilooja Leif Segerstam.

Sibeliuse ja Tšaikovski muusika kõrval kõlas esiettekandes Segerstami sümfoonia prints Philipi mälestuseks – „Salut­ ing a Royal Soul...“.

Nii kontserdi avalugu – Sibeliuse orkestrisüit „Pelleas ja Melisande“ kui lõpulugu – Tšai­­kovski sümfoonia „Man­f­ red“ – on kirjutatud kirjandusli­ kule algmaterjalile toetudes, kus surma teema on kesksel k­ohal.

Need teosed moodustasid mõju­ va raamistiku Segerstami süm­ fooniale „Saluting a Royal Soul“. Eesti rahvusorkester kõlas Segerstami käe all emot­ sionaalse veenvusega, surma teema oli mõjuvalt esile toodud.

Melisande’i imekaunis (surma) teema Sibeliuselt juhatas kuula­ jaid ette Segerstami pühendus­ teose meeleollu. Kuulates Se­ gerstami orkestriteost „Saluting a Royal Soul“ tuli tahtmine parafraseerida Rainer Maria

Prints Philip.

Foto: Allan Warren, Vikipeedia

Rilket – ta hakkas heliloojaks, sest teab, et maailmas on nii palju asju, mida sõnades väljen­ dada ei saa. Just seetõttu on muusikalised pühendusteosed nii mõjuvad.

Siinkohal võiks meenutada, et Leif Segerstam on kirjutanud pühendusteosed ka oma Eesti sõpradele: Peeter Liljele („Flower­ bouquette No. 43E“, esiettekanne 1993.a Oulus) ja Eri Klasile (sümfoonia „Stretch­ ing Thoughts Towards“ (esi­ ettekanne toimus Eri Klasi 80. a juubelile pühendatud mälestus­ kontserdil Tallinnas 2019.a).

Kõik mäletame kuninganna Elisabeth II külaskäiku Eestisse ja neid rahvahulki, kes olid teda Tallinna raekoja platsile tervita­ ma tulnud. Teame sedagi, et tema kuninglik kõrgus ööbis va­ nalinnas, hotellis „Kolm õde“.

Kui kuninganna Elisabeth II elust oleme lugenud juba oma kooliaegsetest ajalooõpikutest, siis tema galantsest abikaasast teadsime vähe. Pärast prints Philipi surma näitas Eesti TV dokfilmi printsi ligi sajandipik­ kusest eluteest ja nii olid mõistetavad Segerstami süm­ foonias kõlanud suure trummi „paugutamised“ ja tormilisele merele viitavad mõjuvad or­ kestrilõigud. Muusikas kõlanud reaalsete viidete kohal kõrgus aga see miski, millele võimatu sõnu leida. Leif Segerstam kir­ jutas oma mälestusteose juurde kommentaariks: ,,/… /Minu ­k alevalalik-väinämöislaslikus südames värahtas muusikaline kujutelm, kuhu on kootud hää­ led ja meloodiad-harmooniad, milles on saunaaurus istuva vel­ jeskonna soome sisu maik./.../ Pean tõdema, et selliseid

i­ ntiimseid mõtteid, mis ins­ pireerisid mind liikuma univer­ sumi või multiversiivsete maas­ tike suunas, kus ma ise elaksin siis, kui minu aeg peaks saabu­ ma, suudan formuleerida vaid muusikaliste väljendusvahendite kaudu.“ Mälestusteose ettekande ajal kõlas suur orkester ilma diri­ gendita. See aitas veelgi süm­ foonia muusikasse süveneda, sest Segerstami atraktiivne, lausa müütiline kuju ei võtnud osa tähelepanu enda peale. Kuidas see aleatooriline juhustemäng, mis jätab pillimeestele partituuri tõlgendamisel suured vabadu­ sed, nii hästi kokku kõlas, on lausa müstiline. Ilmselt aitas õnnestumisele kaasa ERSO kontsertmeistriks kutsutud Mikk Murdvee, kes viiuldamise kõr­ val on ka dirigent.

Kontsert toimus ERSO 95. sünnipäeva ja Eesti Kontserdi 80. juubeliaasta hooajal. See­ tõttu võimendus veelgi kontser­ dil kõlanud heliloojate valiku tähendus – Sibelius on enne sõda meie orkestrit Tallinnas ­dirigeerinud ja Eesti heliloojate­ ga „Kuldse Lõvi“ kõrtsis ven­ nastunud, Tšaikovski on oma viimasesse, 6. sümfooniasse sisse kirjutanud eesti rahvaviisi „Kallis Mari, kaugel elad“, mis mõjub ta kunagiste Haapsalusuvede helge mälestusena.

Segerstam ise aitab elus hoida Lydia Koidula suurt unistust „Soome sillast“, pühendades oma Eesti sõpradele mälestus­ teoseid ja käies siin aeg-ajalt ka dirigeerimas. Ja seda kõike kuldse ringi ooperimajades diri­ geerimise ja kuulsate orkestrite juhatamise kõrvalt. Suur tänu talle selle eest!

Nr. 42

ja lõppes. Selles olid suured teened kunagisel kolhoosi esi­ mehel, kes vastupidiselt valit­ suse hoiakule soosis ingerlaste rahvuskultuuri ja lubas neil asutada oma laulu- ja tantsurüh­ ma. Ingerlased olid luterlased, kirik oli nende identiteeditugi.

Peterburi ümbruses oli neid kunagi 150.000. Kümne aastaga hävitas nõukogude võim neist umbes kolmandiku. „Vepsa rajad“ on Äänisjärve kaldal. Vepslased moodustasid osa järel-viikingite kaubandus­ võrgustikust. Nad olid alepõle­ tajad ja seetõttu rändrahvas, kes pidevalt uudismad rajades edasi liikusid ida poole kuni Vologda kanti välja. Nende keel on eesti keelega üllatavalt sarnane, nüüdseks on aga sellesse sega­ tud palju vene laensõnu. Tore oli vaadata vepslasi oma rahva­ rõivais. 1960. aastad, kui suleti kõik koolid, mõjusid neile rusu­ valt.

Viimane osa tsüklis pealkir­ jaga „Karjala saatus“ peegeldab läänemeresoome kuulsaimat laulumaad. Karjalased on väga avatud iseloomuga, nendega on kerge suhelda. Karjala vabariik on pindalalt kolm korda suurem

kui Eesti, tänaseks moodustavad umbes 87% selle elanikkonnast venelased. Tormis lõpetab tsükli hällilauluga, mille käigus laps sureb. Dirigent Miina Pärn kommenteerib sellist lõppu küsides, kas see peab sümboli­ seerima kõigi nende rahvaste suremist. Ja vastab Veljo Tormise sõnadega: ,,Ei, hälli­ tame nad magama. Ehk ärkavad veel kunagi.“

Metsatöll andis välja uue loo koos videoga

manimelise raamatu ainetel, ent vaatab läbi Kivirähu ja ka laulu minategelase, fiktiivse karakteri Leemeti, veel veidi kaugemale ürgeestlaslikku soovunelmasse pöörata aeg tagasi müütilisse muistsesse aega, kui rohi oli hulga rohelisem ja moolok-har­ vesteride asemel müttasid met­ sas sõbralikud mesikäpad. Too arusaam muistsest ja kaunist murueidetütarde ja Kunglaajastu maailmast on muidu­ gi­ mõista kaunis vildakas, see­tõttu on ka Metsatöllu laul täis vinte rohkemgi kui värssidest esma­ pilgul välja lugeda võib.“

2. oktoobril toimus Ugala teat­rist otseülekanne Aasta õpe­ taja galakontserdist, kus esitleti esmakordselt Ain Mäeotsa lavastatud mitut uut eesti muusikavideot. Laulud, millele videod loodi, olid kirjutatud ning valmistatud spetsiaalselt toimunud galakontserdi tarvis ning inspireeritud tuntud kirjandusteostest.

Ansamblile Metsatöll valmis­ tati Mäeotsa juhtimisel muu­ sikavideo laulust ,,Mees, kes teadis ussisõnu“.

Metsatöllu laulu sõnadelooja Lauri Õunapuu kirjeldab uut laulu nõnda: ,,Metsatöllu laul ,,Mees kes teadis ussisõnu“ on kirjutatud Andrus Kivirähu sa­

Film on kaugelt enam huvi­ pakkuv ja omapärasem, kui seda on võimalik ühe põgusa vaatamise järel kirjeldada.

Lõpus toimus vestlus VEMU pearhivaar Piret Noorhani juhti­ misel. Võimalikele küsimustele olid valmis lisaseletusi andma dirignet Endrik Üksvärav, fen­ nougrist Taisto Raudalainen ja etnomusikoloog Taivo Särg.

Selgus, et filmi valmimisele ­kulus umbes kolm aastat. Õieti on see kombinatsioon kolmest dokumentaalfilmist. Tasub ehk meeles pidada Veljo Tormise sõnu, kui ta lausub, et olgu see ka hoiatuseks eestlastele: oma rahvuskultuuri hoidmata ja edendamata võime ka meie hääbuda. Ärgem laskem seda juhtuda!

EERIK PURJE

,,Mees, kes teadis ussisõnu“ salvestati ja mängiti kokku Tõnis Noevere ja Metsatöllu poolt Tallinnas, augustis 2021.

Helivalmiku (mastering) valmis­ tas legendaarne Taani heliin­ sener ja produtsent, Grammy nominent Jacob Hansen.

Metsatõll on esinenud ka mitmel korral Torontos. Fotol Markus Teeäär ja Lauri Õunapuu.

Foto: EE

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1076 1

2

3

4

5

6

7

8

9

29

30

31

45

46

47

14

15

16

17

18

19 21

25

26

20

22

23

27

32

33

34

35

36

37 39

24

28

40

38

41

42

43

44

48

49

50

51

52

53

54

55

56

PAREMALE:

1. Sõnaosa.

5. Koeratõug.

9. Sidesõna.

12. Seatina.

13. _ _____a, teater Eestis.

14. Low-noise amplifier.

15. K_____, toidunõu.

16. Veekogu osa.

17. K_____, pintsak.

18. Mentorship Self Assessment Tool.

19. Nõusolekut väljendav sõna.

20. Baas.

21. Ühesugused vokaalid.

23. Lennuvõimetu lind.

25. Teat. ahv.

28. _____s, söögiriist.

32. V iguritega poiss O. Lutsu ,,Kevades“.

33. Täht.

34. B_____, kohvikubaarimees.

36. E esti kuulsaim maletaja (perek. nimi + eesn, täht).

37. I _____, mitte kunagi.

38. Vorm sõnast ,,arg“.

39. _____-kola, träni.

42. Edev.

44. Siiras, avatud.

48. Aeg sünni ja surma vahel.

49. Esiplaanil, teoksil.

50. ______la, hobuste lasipuu.

51. Summa (ingl.k.).

52. ______la, mõõteastmik.

53. Peruu indiaanlane.

54. Ese. 55. Lihakauplus.

56. Ühesugused vokaalid.

ALLA:

1. Rämpspost (ingl.k.).

2. Kaunis, kena.

3. Pane juurde!

4. Teat. pähkel.

5. A. Raudkatsi seatud tuntud rahvatants, ka samanimeline koori­laul.

6. Türgi ohvitseri tiitel.

7. Glasuuritud pottkivi v saviplaat.

8. Solid Logic Technology.

9. Esialgu, esiti.

Filateelia • Uus postmark

Eesti Jalgpalli Liit 100 Omniva/Eesti Post lasi 30. augustil välja uue postmargi, millega märgitakse Eesti Jalgpalliliidu 100. aastapäeva.

Siiditrükis mark on valmis­ tatud ehtsast jalgpalli materja­ list. Margi kujundas Indrek Ilves ja 5,90 € nominaalväärtu­sega postmargid on stantsitud trükikojas Cartor Security Printing.

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) asu­ tati 14. detsembril 1921.

EJL asutasid kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna

Volli veste

T

Sabakondist südameni

Paremale: 1. See, 4. Psii, 8. Aken, 12.

11

13

S

Ristsõna nr. 1075 LAHENDUS

10

12

I

10. Pühvelhobu.

11. The Association for the Advancement of Baltic Studies.

20. Manner ja riik.

22. 365 päeva.

24. _______dama, muljuma; rusuma, vaevama.

25. Maksu- ja tolliamet.

26. Advanced Orthomolecular Research.

27. Villasööja.

29. International Aero Engines.

30. Küsisõna.

31. Nõiatrumm.

35. USA osariik.

36. Sõjaväevaimulik.

39. Ettevalmistuseks sööti jäetud maa.

40. Kaunis.

41. Sajab talvel.

43. Valelik, valetaja (ingl.k.).

45. Mitte noor.

46. ( T)______, Eesti nahakunstnik (1890-1942).

47. ______n, ronitaim.

49. Eesti Sihtkapital Kanadas.

Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindajat (Bern­ hard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. det­ sembril 1988.

Tänapäeval on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, mis korraldab 14 erineva rah­ vuskoondise tööd ja nende kodu­ mänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meis­ trivõistlusi ning erinevaid kari­ kavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klu­ bisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infra­ struktuuri jne.

Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 236 erinevas klubis 21573 jalgpalliharrastajat.

7

All, 13. Akme, 14. Role(x), 15. LAV, 16. RAI, 17. Atoll, 18. (V)abariik, 20.

Kesik, 21. (P)iip, 22. Kino, 23. Karis, 26. Pes(to), 27. LAT, 30. Emis, 31.

Raa, 32. Sell, 33. Kii, 34. Hea, 35.

Sõkal, 36. PPA, 38. Kai, 39. Staap, 41.

Vaaraod, 45. Kaljulaid, 47. Air (Mail), 48. (As)imuu(t), 49. Sari, 50. Asa, 51.

Puhk, 52. EROK, 53. Aua. Alla: 1. Sala, 2. Elab, 3. Elva, 4.

Pariis, 5. Skaip, 6. Imik, 7. I.e., 8.

Arten, 9. Koosolek, 10. Elli, 11. Nelk, 17. (R)akis, 19. Riis, 22. Kea, 23. KEK, 24. Ami, 25. Riipalu, H., 26. Paa, 28.

Ala, 29. TLL, 31. RE, 32. Sõir, 34.

Hapu, 35. Saadik, 37. Pajuk, 38.

Kairo, 39. Skip, 40. Tamu(la), 41.

Vaar, 42. Aaaa, 43. Oisu, 44. Draa, 46. LSE.

Nädala retseptid

Kik need aastat hiljem olen ämmingus, et vanalell mind neil sõjasuvedel vastu võttis. Ja välja kannatas. Kuna mitte ainult olnu koerpoiss-põrnikas uudishimulik ja vallatu (vanalt, hal­ lilt, ikke, aga tsuts vähem, kuna valitsejanna ei luba liialdu­ si), aga küsis tõeste rumalaid küsimusi. Et miks on lindudel luud, kaladel ka, aga inemesel kondid. Mis on luukere küljes.

Ikke kondid. Närisin selle küsimuse kallal kaua. Vastust ep ma tia.

Meenus hiljuti, kui meie toidupoes oli odava hinnaga, kuid ütelge, mis tänapäeval odav on, praekana letis. Põlnd mõnda aega seda vaaritand, ostsin ära, sidusin põlle ette (koka oma, mitte emaskuleeritud mehe, mida mudugi olen, nigu vist iga­ üks, kes ilusate silmade ja hea säärejooksu tõttu õnge läksi) ja asusin oma kuntsi harrastama. Temakese ainus viga on see, et tal köögisolek ei istu. Kui just ei ole mingi magusamaga tegelemist.

Võiasin siis korralikult toda linnukest, pipardasin ja mait­ setasin nigu sai memmelt õpitud. Küll ta oli hea hing, leidis ja leidis veel noil keerulisel aastatel, ku noormehed alatasa kurdavad, et kõtt on tühh, piisavalt seda, et halin ei kestnud kaua. Praekana eelis on ka selles, et ku karkassilt on enampvähemp kik ära nokitud saab see supi aluseks. Mida mitu head päeva, ku pisut maaubinaid, riisi, põrknaid ja tsiivlit sees, saab süüa.

Meenus siis, pintseldades rooga just vedelikega, et inglas­ tel on üks imelik nimi kana, vist iga söödava linnu, sabaroot­ su jaoks. Pastori nina anti tollele päranippule. On ju ainult rasv ja vähesed skeletitükikesed. Maitsev. Olen, vist selle tõt­ tu, et rasva sain nooruses vähe, just selle himuline tänaseni.

Ning kõrvalpõikena, siin tervist hoidvas Ameerikas ei leia inämp, isegi enne panteemiat, kamaraga sealiha toorpraadi.

Pole ju parempat ku kõvaks praetud oskari nahk ja selle alune rasvakiht. Sealt lisada praekardlit, mida rohkem seda enam ja kuninglik eine ongi olemas.

Asusin kanadest kirjutama, mitte ossist. Meenus see, et miks ma olen parempoolne. Minul on see kura osa kehast kudagi nõrgem ku hää. Kederluud olen nikastanud selles jalas, inämp kui tahan meenutada. Korra tolle jala murdnut.

Ning ka kõige pikema varba. Muidugi olen enamuse hulgas, hää kääga käib kirjutamine ja põhiline tegevus. Aga panin mõne aasta eest talvel jäisel teel libisedes potsti istmikule, küll sabakont röökis. Vasakult poolelt.

Avokaadod pakuvad terve rea tervislikke omadusi – südamele, silmadele, seedimisele jm. Nad sisaldavad küll palju kaloreid, kuid samas häid rasvu ning lisaks paarikümmend vitamiini ja mineraali, olles toitaineteri­ kas ja tuues kasu tervisele. Sel maitsval viljal öeldakse olevat võime leevendada mitmete hai­ guste riski ja sümptomeid.

Võimalusi, kuidas avokaadot igapäevatoidus kasutada, on rohkesti: kas poolitatuna lusi­ kaga koore seest süües, salati komponendina, guacamole val­ mistamiseks jm.

Avokaadoga on ainult see asi, et peab olema valvel, millal on õige aeg kasutada. Vahel on nad poest ostes veel kõvad ja vajavad paar päeva seismist, enne kui vili pehmeneb. Ent kui neid jällegi liiga kaua hoida, lähevad nad liiga pehmeks ning kollakas-roheline viljaliha muu­ tub pruunikaks.

Avokaado-munasalat soovikohase lisandiga Siinkohal lihtsalt n-ö salati põhiained, millele muud lisada pole vajagi, ent soovi korral võib seda täiendada näiteks krevettide, hakitud kanaliha või singiga. Kes tahab soolase ja magusa maitse kombinatsiooni, võib lisada näiteks maasikaid või vaarikaid. Kogused on umb­ määrased.

Aga nigu temake tuletab mulle mesimagusalt meelde.

Nigu paljusid teisi elutõdesid. Vasakul asub ju süda. Mis mul muud, ku noogutada, ütelda, et see ju põle enam mu enese oma. Üits varas on omaks võtnu.

VABARNA VOLLI

Naljanurk Poeg uurib pankurist isalt: ,,Ma ei saa aru, kuidas sa raha teenid. Nägin täna, kui­ das inimesed panka raha panid, aga nad võivad selle ju homme uuesti välja võtta.“ ,,Ma annan sulle näitliku õppetunni,“ ütleb isa ja viib poja külmkapi juurde. Ta avab külmkapi ukse, võtab sealt pekitüki välja ja paneb siis tagasi. ,,Nägid, võtsin pekitüki välja ja panin tagasi, aga käed jäid ju rasvaseks.“

Valmistusained: avokaado; poolitatud, kivi eemaldatud spinati ja värske salati lehti pisut punast sibulat; hakitud keedetud muna; hakitud rohelisi oliive sidrunimahla, sidrunipipart, küüs­laugusoola Valmistusviis: Laotada pestud salatilehed serveerimisalusele, lisada tükel­ datud avokaado ja teised kom­ ponendid. Pritsida üle sidruni­ mahlaga, lisada maitseaineid.

Eurovisioon 2022 toimub Torinos Järgmise aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Itaalia linnas Torinos, mis valiti välja 16 kandidaadi seast.

66. korda toimuva Euro­ visiooni finaal toimub 14. mail 2022 PalaOlimpicos, mis on Itaalia üks suurimaid sisehalle.

Poolfinaalid leiavad aset 10. ja 12. mail 2022.

Eelmisel aastal tõi Itaaliale võidu bänd Måneskin looga ,,Zitti e Buoni“.

Itaalia on Eurovisiooni laulu­ võistluse korraldajamaaks kol­ mandat korda. Varem on see toimunud Napolis 1965. a ja ­ Roomas 1991. a. (ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The legacy of the Bronze soldier The heightened tensions between the NATO allies and Russia have reached Cold War heights as widely claimed. But they seem to decline and ascend as inter­ national circumstances dictate.

The current NATO/Moscow mutually incriminating faceoff will most likely be temporary, as history has shown.

But the Estonia/Russia standoff seems immutable. No, the Bronze soldier is not a news­ worthy item in the on-going unyielding and acrimonious ­ historical dispute between ­ Estonia and Russia. Although it’s been relocated to a military cemetery, far from its former place in Tallinn’s centre, the Bronze Soldier still remains lodged as a potent historical symbol for both countries.

Briefly, the statute erected in 1947 by the Soviet occupation regime, ostensibly marked the grave of Red Army soldiers, thus signifying for Moscow and for most Russians in Estonia a memorial for victory over Nazism. It reinforced their Russian identity, for many Russian-speaking Estonian citi­ zens and non-citizen residents.

Most had been relocated into Estonia during the occupation, a transgression under the Geneva Convention forbidding occupy­ ing powers guiding its citizens onto occupied territories.

For Estonians, Red Army soldiers were not liberators.

They were totalitarian occupiers making the statue a galling and painful symbol of a half century of cruel Soviet mass de­ portations, outright assassination, general repression, shortages of everyday goods, etc. The Bronze Soldier was a painful symbol of half a century of Soviet oppression and repre­ sented a resumption of Moscow’s earlier occupation of their homeland – a genocidal interlude that had been the result of the squalid pact be­ ­ tween Hitler and Stalin in 1939.

The post-war WWII years saw a remorseless strangling of any hope of a revived indepen­ dence. And still unacceptable to all Estonians is the Kremlin’s relentless insistence that Estonia voluntarily joined the USSR during the first Soviet occupa­ tion in 1940.

The resentment that had been mounting beneath the surface of Estonian society, broke out in

April 2007 and the government moved the statue to its current location. This was perceived as an outrageous insult by many Russians who rioted and looted the following two nights. The media reaction, local as well as international, generally favoured the government’s actions.

Veteran diplomat Kalev Stoicescu has said that the events of 2007 revealed some truths about Estonian society: Russian speakers were not as integrated into society as it was supposed, that official Russian propaganda could influence the Russian minority in Estonia and that Russia wouldn’t hesitate to meddle in Estonia’s domestic affairs at opportune moments.

Analysis of the 2007 events clearly indicates that Russia anticipated and was well pre­ ­ pared to act. The removal of the statue had been part of public discourse for some time, and Putin’s speeches in 2006 gave hints of Moscow’s possible ­reaction.

It’s probable that Moscow aimed to intensify the riots in Tallinn and foment inter-ethnic violence. The riots lasted only two nights, did not spread and Estonia did not endure any ­international condemnation.

Moscow’s pre-planned punish­ ment was delivered out in the form of a full-scale cyberattack.

State institutions, political par­ ties, online media, banks and other organizations were targets and temporarily disabled. It was obvious that the Russian govern­ ment was the instigator as hackers had the wherewithal, resources and coordination to launch the attacks for several weeks.

With this, Russia showed that it would not hesitate to wage hybrid warfare. Estonia, on the other hand, became the first country to successfully de­ fend itself despite the massive surprise offensive.

Estonia consequently gained world-wide respect and ac­ knowledgement of its capabili­ ties. It became the home for NATO’s Cooperative Cyber Defense Centre of Excellence, an establishment that had been planned before 2007 but then became immediately indispen­ sable.

The Bronze Soldier’s legacy has helped the West to better understand Russia’s intentions, competency and willingness to

Ex-president Kersti Kaljulaid passes on her duties, rights and privileges to newly elected Alar Karis.

Newly invested President Alar Karis, with the Ex-Presidents Kersti Kaljulaid, Arnold Rüütel (far left) and Toomas Hendrik Ilves (far right).

Photos: Ulo Isberg

The Estonian Sea Captain The Estonian Sea Captain tells the story of my father, Captain Evald Jakobson, his life, family, and the country of Estonia. A naval adventurer and a patriot, he built up his own shipping company, carrying cargo, smuggling vodka, and delivering arms to the Spanish Civil War. The second World War drove him to move to England, where his house became a centre for the Estonian diplomatic and shipping communities. He worked integrating Estonian ships into the British wartime convoys, was flown up to Stockholm end 1943 on a mys­ terious mission for the British Government, and was active with helping Estonians in the Great Escape to Sweden.

Postwar, in addition to em­ ploying mostly Estonian crews in his shipping business, he set up a publishing company, Boreas, to build support for Estonia and its literature in ­exile.

Like many exiles he talked little of his life in Estonia prewar nor of the fate of his two very different families, one firmly attached to the land, the other to the sea, that stayed on

engage in dangerously risky confrontational behaviour.

LAAS LEIVAT

through the Nazi and Soviet ­occupations.

After years of supporting Estonia through his shipping and publishing businesses, Evald died in 1973. Estonia seemed a distant part of the family’s history at that time. All this was to change dramatically in 1991 when Estonia regained its independence and with it, the new Government’s policy of returning properties to their original owners.

With The Estonian Sea Captain, I embarked on a new and challenging voyage of dis­ covery of two families and a country.

PETER JAKOBSON About Peter Jakobson I was born in 1941 and grew up in Surrey, England, where my childhood straddled two cultures. My brothers, cousin, and I were brought up as 1950s middle class English school­ boys by our Estonian parents, Evald and Asta, who believed this was the best for our futures.

At home, they spoke Estonian to each other, but not to us boys.

After attending boarding school, I studied French and German at Oxford University.

Languages led me into a life­ long career of sales and market­ ing of wines and spirits, travel­ ling worldwide but primarily in Europe – including selling vodka in the Baltic, my first ­

link with world.

Evald’s

shipping

In the tradition of my father and Estonian sea-farers, I speak several languages, including passable Estonian. I have lived in England, France, and Belgium, where I retired in 2018.

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Alternative/R&B singer-songwriter Estyr depicts “in-between” spaces in her upcoming Estonian Music Week concert Vincent Teetsov If you haven’t yet bought your tickets or bookmarked Estonian Music Week’s You­ Tube channel (www.youtube. com/channel/UCwBb2dRot24QX5Cbmc_zDg) or Face­ book page (www.facebook. com/EstonianMusicWeek) for the concerts on Friday October 22nd and Saturday October 23rd, then you’ll definitely want to do so now!

On Friday the 22nd – the first night of the festival – Estyr will be sharing the stage Estyr.

Photo: Serville Poblete of Toronto’s Paradise Theatre with Kaili Kinnon, in addition does going against expectato a live-streamed performance tions play a role in your comfrom Rita Ray in Tallinn, positions?

Estonia.

For me, I arrange songs not You may know Estyr from to go against expectations but to the alt-pop band Tiger Balme, be honest about the feeling I’m featuring a quintet of vibra­ expressing. “High on a Feeling” phone, harp, drums, bass, and is about love that floats into guitar. Alternatively, you may your life and creates a big be familiar with her perfor­ ­ chaotic disruption in the best mances as a solo artist, for way! which she has headlined with In the past, you’ve spoken Kaili Kinnon in the past. Across eloquently about your Fin­nish, these projects and Toronto’s Singaporean, and Chinese music scene, she has presented background. You’ve performed poignant musical vignettes in Finland and speak Finnish. through her singing and acous­ Do you find connecting to tic guitar playing. your family heritage to be a Before her concert, read more vital part of your career as an about the story behind the artist? songs: It’s essential! As a multi­ One of the themes you racial person, it has taken me a describe as being part of your long time to collect the threads music is the concept of of my heritage. Through my art, liminality. You also mention I’m able to knit these threads ­ Toronto’s suburbs. What in together and discover a way particular about this city and forward. liminal spaces are you seeking What was the best part of to capture with your songplaying shows in Finland? writing?

Experiencing a Finnish crowd My mother lived in Finland for over 20 years, and my dad was so interesting! Whenever I grew up in Singapore for the make art, I’m aware of a same length of time. As their Finland of the past: the Finland daughter, I always felt the which raised my mom. It felt presence of what they left refreshing to give a Finnish ­ behind. It felt as if we were ­audience the songs I had been ­ always “in-between” the past writing, and it felt like a way to ­ and the future. To me, the connect the present to the past. suburbs represent this in-­ You previously performed ­ between space as well: an area with fellow Estonian Music that many folks don’t have deep Week artist Kaili Kinnon at roots in; a place where they the Drake Underground in hope to build and experience a early 2020. Have you known each other for a long time? lasting sense of home.

Listening to your 2019 I met the one-in-a-million single “Human Alchemy”, it Kaili Kinnon in a gospel choir ­ seems that you have long been class at York University. We’ve a proponent for a measured been friends since as we share a building-up of dynamics in a deep love for songwriting and song. In music, would you of course, European heritage. agree with a statement like What are you most excited “quiet is the new loud”? about in the lead-up to perWhen I went to Finland and forming your songs at night experienced Lutheran religious one of Estonian Music Week services, I felt how deeply my on October 22nd? music is influenced by a The pandemic has changed Finnish sensibility of writing me as an artist and I’m excited haunting melodies and honour­ and proud to share what I’ve ing silence. Finns aren’t afraid been working on with this of using silence to make a state­ ­community. ment. Perhaps I would say ••• ­“quiet is the old loud” haha.

You can get tickets for all At the same time, in songs like your recent single “High Estonian Music Concerts at on a Feeling”, you contrast ­estonianmusicweek.ca. mid-tempo tranquility with a (This interview has been edited volatile final chorus. How and condensed.)

9

We’re hiring!

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

What’s propelling Finswimming in Estonia’s athletic scene?

Vincent Teetsov “In every pool in the world, at least two Estonians can be found.” Or was it every port?

Ernest Hemingway’s quote aside, it is true that Estonians are adept at meeting or surpassing their proportional representation in international sports.

This was seen in 2018 during the 20th Finswimming World Championships in Belgrade, Serbia. During the women’s 400 metre immersion finswim­ ming event, two Estonians were in the water: Anastassia-Anna Kunitsõna and Jelena Smirnova.

Before the race, swimmers secured their monofins (a single fin that attaches both of their feet together) and their cylin­ ders of compressed atmospheric air. These cylinders are held right in front of each swimmer instead of breathing in above the surface of the water.

Furthermore, as was explained by the commentator, “the use of oxygen-enriched mixtures is completely forbidden...”

At that point, they sat up on the starting blocks, clamping down on their breathing appara­ tuses, ready to jump in as soon as the starting beep sounded.

The eight swimmers leaped for­ ward cleanly into the water in unison, moving immediately into a fluid dolphin kick with slightly bent knees and unifor­ mity of movement. It’s essential that the push and pull of their fins is strong and even, as arms are not used in immersion finswimming.

Once their heads reached the turning T at the end of the first length, each swimmer went into a modified flip-turn: flipping head-first with the oxygen canister tucked into their core, ­ whipping their legs over to meet the turning target on the pool wall, before rotating and pushing off into the next length of the pool.

The first lap of 50 metres (international finswimming competitions always use Olym­ pic-sized pools) was completed

The 2019 Estonian Finswimming Championships.

Photo: finswimmer.com

in 20.22 seconds by Yi Ting Sun from China.

The swimmers were very quickly back to a full extension of the body and legs. All along, you could see precisely spaced exhale bubbles. After eight laps, Yi Ting Sun came out in first place with a time of two minutes and 59.24 seconds, while Kunitsõna and Smirnova tied in sixth with an identical overall time of three minutes and 8.13 seconds Similar events include sur­ face finswimming with a ­snorkel and bi-fins (the standard pair of two, with feet detached) in a front crawl stroke, or single laps completed with just one full breath and a monofin. These events are governed by the Con­ fédération Mondiale des Ac­ ti­ vités Subaquatiques (CMAS, or World Underwater Federation).

Long before this sport existed, the International Swimming Hall of Fame notes that “Polynesian swimmers used hard palm [leaves] tied to their feet as swimming aids.”

Benjamin Franklin is said to have invented the very first hand-powered fins. In 1876, R.H.W. Dunlop patented foot “plates” made out of wood. In the 1930s, Louis de Corlieu from France and Owen Chur­ chill from the United States both created more flexible de­ signs. De Corlieu then created a monofin in 1937, but it was only after the design was ­adjusted by several other divers and swimmers that the monofin gained notoriety for its speed in competitions in the early 1970s.

The choice of material also changed from titanium and canvas to fibreglass, as de­ ­ veloped in Russia. Competition

rules still had to catch up to the technique of monofins, but eventually they became pre­ ferred over bi-fins.

Speaking about Estonia’s connection to finswimming, the organizers of the 2020/2021 CMAS World Championships in Tomsk, Russia said, “Estonia has been strong in underwater orienteering since the end of 1950s in [the USSR] and worldwide. Until the collapse of the USSR it was the main un­ derwater sport for the country.”

With the current era in mind, they added, “[Estonian] sport divers almost never miss the world and European champion­ ships and get on the podium.”

In a 2012 interview with Finswimmer Magazine, Jelena Smirnova noted how Estonia had “six clubs with about 400 swimmers,” which includes Spordiklubi Fortuna in Tallinn and Maardu Finswimming Club, outside of Tallinn, where she coaches.

Smirnova herself was Euro­ pean champion in 2012 and 2014, bronze medallist in the World Championships of 2013, European silver medallist in 2016, and a European record holder. Her strongest perfor­ mances are in longer-distance 400 or 800 metre immersion finswimming events.

Now, she pays it forward to her local community of young finswimmers. Smirnova is one of three coaches at Maardu Finswimming Club, along with Maria Zavjalova and Maksim Merkuri, who himself trained Smirnova. Across age groups, from three months old into the teenage years, youth are en­ (Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

In Memoriam: 5 pillars of the Estonian-Canadian Musical Community This article is sponsored by Humphrey Miles Newbigging Funeral Home in celebration of Estonian Music Week 2021.

Now that Estonian Music Week is almost upon us and live music is making a slow but sure comeback after an almost two-year hiatus, it’s a good time to remember and reflect upon poignant com­ posers and musicians who have made a lasting impact on our Estonian-Canadian community here but are no longer with us. Take a walk down memory lane with EMW and think back on the contri­ bution of these pillars of Estonian culture and arts in Toronto and their legacies.

Among the first to begin paving a path for the future generations of mu­ sicians was con­ ductor, organist, and composer Roman Toi (1916–2018). He came to Canada in 1949 and first settled in Montreal, soon after moving to Toronto where he began con­ ducting the Toronto Estonian Male Choir in the following year. That was the beginning of his decade-long involvement with choirs in our community, he conducted the Estonian Mixed Choir for a long while as well as the “Estonia” Mixed Choir (of which he was also the founder) among others. Many remember Toi sitting behind the organ at St. Peter’s and St. Andrew’s Estonian Evangelical Lutheran Churches during ser­ vices well into his 90’s, a posi­ tion he held very near and dear for years. He was directly involved with the Ontario Choral Federation in the 70’s and served as president in 1973–74 in a time where he was at the height of his involve­ ment with our choirs. Roman also brought some Estonian influence into the Royal ­ Conservatory of Music, teach­ ing courses in theory, conduct­ ing and composition from 1972 onwards.

He also had a great influence in keeping our spirit alive through the Soviet times by organizing several culturally ­ significant festivals such as Men’s Music Days, diaspora Song Festivals and ESTO’s ­internationally. Let’s not forget that he was also guest and honorary conductor at Song ­ Festivals in Estonia from 1990 onwards, something that is still a big source of pride for our community. Among his compo­ sitional works are nine cantatas, nine symphonies, and over 80 choral works. Many describe him as someone who was one of the main torchbearers, so to speak, of our culture and made a truly great impact not only here but back in Estonia where

he is still honoured through concerts at which his pieces are performed frequently.

Around the same time as Toi was beginning to be active, Udo Kase­ mets (1919–2014) was also starting to make an impact on the Canadian community on a larg­ er scale. He can be credited with putting Estonia on the map musically in the Toronto and Hamilton areas, at a time where experimentalist music was just blossoming. Kasemets was most notably one of the first who adopted the methods of famed ­ avant-garde composer John Cage and introduced his ideas and techniques to Canadians.

He was a jack of many trades, working as a conductor, lecturer, pianist, organist, teacher, and writer over the years.

While also being relatively active in the Estonian commu­ nity, he was more responsible for introducing Estonia to Canadians in general, through his musical teachings, composi­ tions and articles, at a time when it was most crucial to showcase the importance of a small but strong country actively resisting its occupiers. Through­ out the decades, Kasemets was a respected music critic at the Toronto Daily Star, organized Toronto’s first new music series “Men, Minds and Music” (’62– ’63), and directed the first Toronto Festival of Arts and Technology titled “SightSound­ Systems.” While his music is just now beginning to be played and presented on a wider scale in Estonia, he is respected and remembered in our community as someone who brought our little country into the limelight at a time when it was most ­necessary.

Much in the same way that Kasemets played a part in introducing new musical concepts, Kaljo Raid (1921– 2005) brought his stellar musi­ cal background with him when he emigrated to Canada in the early 50’s and begun to enrich young, budding musicians in Toronto as well as paving a path for them in the future. His studies under famed Estonian composer Heino Eller fueled his passion for music and the want to share that with others when he arrived here. As of 1954, Raid was the pastor of the Estonian Baptist Church and his chosen spiritual path was a new way for him to spread his love of music to young Baptist con­ gregation members at the time.

He started several musical groups within the congregation, among them a unique mandolin orchestra which even had per­ formances on TV over the

The Toronto chapter of Korporatsioon Filiae Patriae (“Daughters of the Fatherland”) sorority, Estonia’s oldest, was finally able to fittingly celebrate turning 100 on October 15 and 16, 2021. The gala party, which had been postponed due to the pandemic lockdown, was held at the historic Windsor Arms Hotel in downtown Toronto. The building dates back to 1927, and its old-world serenity and elegance provided the perfect backdrop for a formal dinner and dance with almost 90 guests attending. A more intimate group of members met the next day at Tartu College for a slightly less official social gathering than is usually the case for Korp! Filiae Patriae anniversaries. In front is the Toronto chapter’s newest recruit noorliige Aleksa Gold. In the first row from the left are: vil! vil! Anne (Kõresaar) Altosaar, Tiiu (Ristmäe) Wallner from Ottawa, kirjatoimetaja Merike Remmel, abiesimees Ellen Valter, current esimees Koidula Aedna Nisbet, incoming esimees Heli Vanaselja, abi-esimees Anneli Andre-Barrett, laekur / treasurer Kia Puhm and Anne Liis (Tüll) Keelmann. Second row from the left are vil! vil!: Mall (Pärn) Puhm, abiesimees Kristi Sau Doughty, Kadri-Ann (Birk) Laar, Kairi Taul Hemingway, Eneri (Laasi) Taul, Ingrid Laar, Maris-Ann (Heinmaa) Vanaselja, Kati Kiilaspea, Johanna Helin, Mai-Reet Eljas-Cartan, Karin Ivand, Anu Jõe, Riina Kindlam from Tallinn, Inga Eichenbaum Falby and Elle (Jääger) Rosenberg.

Photo: Joona Kasekamp

What’s propelling…

(Continued from page 9)

years! He founded the local, weekly Estonian language radio broadcasts and kept close con­ tact with Estonians around the world consistently.

Being a cellist, Raid involved himself in the community on a larger scale by performing at several cultural functions and events over the years with vio­ linist Valdeko Kangro. Over the years, he wrote around 500 works, among them sympho­ nies, chamber music, cantatas and choral pieces. Working with such internationally famed conductors such as Neeme ­ Järvi, Raid’s compositions made a definite mark on the musical world at large as well. He is a respected performer and com­ poser that definitely made a lasting impact on our diaspora community and helped in keep­ ing our culture alive.

On the topic of religion and music, Lembit Avesson (1925–2008) was an organist, choral conductor, and composer who, much like Raid, expressed his spiritualism through his many solo organ works, choral compositions, and vocal-symphonic pieces.

Notably, he is fondly remembered as the long-time ­ organist for the St. Andrew’s Estonian Evangelical Lutheran Church and as a choral conduc­ tor at St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church.

Avesson performed as a solo organist nationally and founded quite well-known mixed choir Musica Divina who presented several of his own works and introduced them to the wider public. Within the past 10 years or so, his music is becoming more of a focal point in Estonia and finally gaining the notoriety it deserves. While focusing more on the spiritual side of

gaged with pool training, cross training, competitions across Europe, and extra social activi­ ties. The club was started in 1992, and since, finswimming has become the most popular sport in town. The swimmers regularly win medals between junior and adult championships.

Indeed, the community of young finswimmers is looking very strong.

Finswimming competitions held regularly in Estonia in­ clude Tartu’s Madwave Chal­ lenge, the Children’s Finswim­ ming Competition in Tallinn, and the Estonian Finswimming Championships.

The sport has room to grow

music and composition, he is remembered as an important choir conductor and contributor to our cultural heritage.

A couple of pro­ minent themes amongst the musi­ cians we’re re­­mem­ bering have been choral conducting and composition, and you would be hard pressed to find a conductor who is more fondly remembered within the Esto­ nian community than Charles Kipper (1951–2018). “Charlie,” as everyone warmly called him, was a true pillar of our cultural heritage not only through his musical contributions but also through his general involvement and participation in several aspects of the community.

Kipper conducted several choirs, among them Academic Mixed Choir “Ööbik” and the Toronto Estonian Men’s Choir for years.

He was a pianist, composer and educator as well, often a sought after accompanist for

in popularity, but its participants are dedicated in each town and city it approaches. Even with the relative simplicity of swim­ ming, fins can diversify the ways in which athletes train by overcoming the resistance of water.

Moreover, swimming with fins and breathing equipment brings the focus onto high pro­ pulsion kicking technique, rather than upper body pull and breathing. It’s as close as SCUBA diving or snorkelling will get to lane swimming. And you can do all of it like a fish, without the hindrance of com­ ing up for air or even tilting your head to the side.

With finswimming having become more established than ever, we see how any sport can evolve in unexpected ways.

solo, group or choral perfor­ mances at events and functions.

After retiring from teaching Vocal Music and Musical Theatre at Rosedale Heights School of the Arts, he spent nights as an accompanist for the National Ballet School of Canada. His own compositions include choral and instrumental works, several of which were performed by the Men’s Choir and various other mixed choirs.

Like Kaljo Raid, Charlie was also strongly involved with the Toronto Estonian Baptist Church and was choral conduc­ tor and organist within the congregation for years. He is ­ remembered as kind and poignant member of our com­ ­ munity.

These torchbearers of Esto­ nian culture were crucial in keeping the spirit alive through­ out oppressive times, when it was needed the most, and our community is that much better for all of the contributions they have made.

KATI KIILASPEA

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Kauplemisest ja ostlemisest Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt Pariisi on ikka peetud New Yorgi, Londoni ja Milano kõrval üheks maailma trendi­ kamaks sisseostude tegemise metropoliks. Prantslased ar­ mastavad ostlemas käia suur­ tes kaubamajades, ostukes­kus­ tes, aga eelistavad kind­ las­ ti suuremate sisseostude tege­ miseks vabrikumüügi­poode eht outlet’e ning suvist ja talvist suurt allahindlusperioodi.

Osturetk ühendatakse tavaliselt ostlemisele järgneva restoraniskäiguga.

Pariisis asuvad paarisaja meetri kaugusel Garnier’ ooperi­ majast Hausmanni bul­ varil prestiižsed suured kauba­ majad Les Galeries LaFayette ja Le Printemps Hausmann, mis mitmekesise luksusliku kau­ bavaliku kõrval pakuvad oma juugendstiilis kuppellagedega ka silmailu. Mõlema kaubamaja katuselt avaneb kaunis vaade Pariisile. Les Galeries La Fayette’is pakuvad oma kaupa 70 000 ruutmeetril 3500 rahvus­ vahelist kaubamärki. Kauba­ maja erinevates hoonetes saab osta naiste-, meeste-, lasterõi­ vaid ja jalatseid, ilutooteid ja parfüüme, ehteid ja kodukaupu.

Väga armastatud on erinevad restoranid ning prantsuse gur­ meetooted, mida hiiglaslikus toiduosakonnas degusteerida ja kaasa osta saab. Hinnaklass on pigem kallis, kuid allahindluste perioodil võib leida nii mõnegi toote mõistliku hinna eest.

Seitseteist aastat tagasi Pariisi saabudes, olid ostukes­ kused siin tavaliselt nädalavahe­ tusel kinni. Nüüd on need ka nädalavahetustel üha rohkem

Pilku püüavad elegantsed kauba­ reklaam — väljapanekud.

Daamidele midagi kaunist Diori väljapanekust.

avatud. Tavaliselt avatakse nad pühapäeval tunnike hiljem ja suletakse õhtul tunnike varem kui teistel päevadel.

Les Galeries La Fayette’i kõrval asuv Le Printemps Hausmanni’i kaubamaja pakub samalaadseid luksuskaupu, aga on avatud esmaspäevast lau­ päevani kell 9.35 h kuni 8 õ ja neljapäeval veidi kauem – kuni 8.45 õ. Pühapäeval on Le Printemps Hausmann suletud.

Prantsusmaal ongi väga sageli just neljapäeva õhtul ostukes­ kused veidi kauem avatud.

Le Bon Marché ostukeskus, kiviviske kaugusel Luksemburgi aiast on armastatud ka oma hea toiduainete valiku poolest juus­ tudest veinide ja kuulsate mak­ roonideni, aga ka kvaliteetsete rõiva-, kosmeetika- ja juvee­ likaupadega.

Väga on armastatud pariis­ laste ja turistide hulgas Le Forum Les Halles, kus ostukes­ kus erinevate rõivaste, jalatsite, kosmeetika ja teiste kauba­ märkide butiikidega on rajatud metroopeatuse Châtelet/Les Halles’i ümber maa alla ja seal orienteerumiseks on erinevatele käikudele kinnitatud lausa täna­ vanimede sildid. Hinnaklassi poolest võib siit leida endale midagi sobivat igaüks. See ­maa-alune ostukeskus on avatud esmapäevast laupäevani kella 10 h kuni 8 õ ja pühapäeval kuni 7 õ.

La Défense’i juures, mis jääb juba Pariisi piiridest veidi välja, pakub suurepäraseid ostlemis­ võimalusi Le 4 Temps oma 240 rõiva-, dekoratiivkauba, ilutoo­ dete jt kauplustega. Samuti asub seal palju erinevaid restorane.

Sealsamas asub ka Le CNIT ­ostukeskus, kus on 50 kauplust.

Selliseid ostukeskusi on Pariisis veel terve hulk ja ­valdav enamus neist on avatud kõikidel nädalapäevadel, lahti­ olekuajad küll varieeruvad pisut.

Pariislastele ja prantslastele meeldib väga võtta ette ostu­ retki vabrikupoodidesse ehk outlet’idesse, kust saab tuntud kaubamärkide tooteid tunduvalt odavamalt. Neist tuntuim Pariisi regioonis, La Vallée Village asub asub 35 minuti kaugusel Pariisist Euro Disneylandi lähedal Serris’es. Seal on 120 erineva kaubamärgi butiiki, mis pakuvad eelmise hooaja kaupu 30%-70% hinnaalandusega.

Pariisist on võimalik sinna sõita RER A-ga Val d’Europe peatu­ sesse või kasutada Shopping Express eriliini, mis väljub Louvre’i juurest kaks korda päevas kell 9.30 h või 1 p.l. ja tagasi Pariisi saab sellega sõita kell 4 p.l. või 6.45 õ. La Vallee Village’i outlet on avatud iga päev vähemalt kuni kell 7 õ.

Pariisist 45 minutilise rongi­ sõidu kaugusel põhja pool asub Usine Center Paris Nord II, kus on 100 erinevat riide-, jalatsi-, pudukaubapoodi, lisaks šoko­ laadibutiigid ja restoranid.

Kohale viib Parisiist RER B ja väljuma peaks peatuses Parc des Expositions Villepinte. Ka see vabrikumüügikeskus on avatud kõikidel nädalapäevadel.

Väga armastatud on prants­

Les Galeries keskus.

Lafayette

ostu­

Ostukeskuses pakuvad lisaks põnevale kaubavalikule kõrged juugendstiilis kuppellaed.

laste hulgas vabrikumüügikes­ kus One Nation Paris, mis asub 30 minuti kaugusel Pariisist ja 10 minuti kaugusel Versailles’ lossist. Selles ostukeskuses saab 400 suure kaubamärgi tooteid 30-70% hinnaalandusega, muu­ hulgas ka Les Galeries La­ Fayette’is müüdavaid luksus­ kaupu saab seal endale soetada Les Galeries Outletist soodsa hinnaga. Pärast ostlemist on mõnus istuda mõnes heas kohvikus ja osta lähedastele kaasa Godiva või Lindti šoko­ laadi või Kusmi Tea tooteid.

Prantslased leiavad, et on väga hea, kui ostukeskused nädalavahetusel avatud on, sest tavaliselt tehakse suuremaid sisseoste kord nädalas ja töö­ ­ päeviti ostetakse vaid värskeid saiatooteid lähedal asuvast pa­ gariärist. Vahemaad töökoha ja kodu vahel on sageli väga pikad ja tööpäevadel sisseostude tegemiseks aega lihtsalt ei jää.

Samas ei peeta vajalikuks, et ostukeskused peaksid olema avatud kella 10 või 11-ni hilisõhtul, sest tavaliselt kell 8 süüakse õhtust ning prantslaste jaoks on päevased söögikorrad väga tähtsad ja neist peetakse väga rangelt kinni. Pärast kella 8 õ enam sisseostude tegemise peale eriti ei mõelda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui siinsed ostukeskused 17 aastat tagasi olid nädalavahetus­ tel suletud ja Pariisis sai toi­ dukaupu laupäeval-pühapäeval osta vaid mõnest nn väikesest nurgapealsest araablase poest,

11

Eesti valik võõrkeelse filmi Oscarile on Peeter Simmi ,,Vee peal“ Tänavuseks Eesti valikuks saata kandideerima Ameerika filmikunsti ja -teaduste akadeemia parima rahvusvahelise mängufilmi (endise nimega võõrkeelse filmi) auhinnale on Peeter Simmi hiljuti linastunud draama ,,Vee peal“. ,,Valikuprotsessi iseloomus­ tas kindlasti häälte jagunemine erinevate filmide vahel ja valik saabus napi enamusega,“ ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. ,,Komisjoni valik näitab, et ,,oma eesti lood“ on täna äärmiselt olulised.“ Filmilugu leiab aset 1980. aastate alguse Eesti NSV-s Võrumaa looduskauni Tamula järve ääres. Peategelane Andres (Rasmus Ermel) on pärast isa Venemaale kadumist ja ema Rootsi põgenemist jäänud koha­ ti järskude vanavanemate kas­ vatada. Teismelisele Andresele meeldib kalal käia ning teeb ta seda koos veidi vilus kasvanud täisealise sõbra Kollaga (Aarne Soro), keda ta peab ,,kõige targemaks lollipaberitega me­ heks“. Film on valminud Olavi Ruitlase samanimelise raamatu alusel.

Filmivabrikus toodetud lina­ teos on Simmi 12. mängufilm, mida peetakse ka lavastaja kar­ jääri üheks tipphetkeks. ,,Peeter Simmi film vääriks suuremat tähelepanu, lisaks oleks huvitav näha, millist tagasisidet saab film rahvusvahelisel turul,“ ütles Sepp. (ERR/EE)

Kreekas süüdati Pekingi olümpiatuli 18. oktoobril süüdati Kreekas, iidsete olümpiamängude toimumispaigas 2022. a Pekingi taliolümpiamängude tuli, vahendas ERRI portaal.

Tseremoonia lõpus anti olümpiatuli edasi esimesele tõr­ vikukandjale, Kreeka mäesuusa­ taja Ioannis Antonioule, kes tegi sellega väikese ringi ja andis seejärel omakorda tule üle Hiina kiiruisutajale Li Jiajunile.

Pekingi olümpiamängud toi­ muvad järgmisel aastal 4.–20. veebruarini ning paraolüm­ piamängud 4.–13. märtsini.

Tseremoonia ajal sisenesid staadionile kolm inimõiguste aktivisti üleskutsega boikoteeri­ da olümpiamänge. Enne tsere­ mooniat pidas politsei staadionil kinni veel neli meeleavaldajat.

NHLi täht sai võltsitud koroonapassi kasutamise eest pika võistluskeelu NHLi klubis San Jose Sharks mängiv ääreründaja Evander Kane jäi vahele võltsitud koroonapassiga ja teenis NHLis pika võistluskeelu, millega kaotab paar miljonit dollarit.

Löök on seda valusam, et kanadalane on hasartmängudega maha mänginud kümneid mil­ joneid ja pankroti veerel.

Kane sattus NHLi uurimisor­ ganite huvi alla sellega, et tema endine kaasa süüdistas meest seksuaalses ja füüsilises väär­ kohtlemises. Samuti väitis naine sotsiaalmeedias, et Evander panustas NHLi mängude tule­ mustele. (ÕL/EE)

Suri USA endine välisminister Colin Powell 18. oktoobril suri 84-aastasena endine USA välisminister Colin Powell. Telekanali CNN andmetel suri ta Covid-19 põhjustatud tüsistustesse, vahendas ERR. Colin Powell oli esimene mustanahaline USA välisminis­ ter. Ta kuulus vabariiklaste parteisse. Powell teenis sõjaväes 35 aastat. Ta oli Vietnami sõja veteran. President Ronald Reagani administratsioonis oli ta riikliku julgeoleku nõunik.

USA välisminister oli Powell aastatel 2001-2005. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. Välis­ minister oli Powell George W. Bushi administratsioonis.

Colin Powell sündis 5. april­ lil 1937 Harlemis Jamaica ­immigrantide peres. Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin avaldas Powellile austust ja ütles, et maailm on kaotanud ühe suurima juhi. ,,Esimene afroameeriklasest staabiülemate ühendkomitee esi­ mees, esimene afroameerik­ lasest välisminister. Mees, keda austati kogu maailmas,“ lausus Austin, kellel on endal au olla esimene mustanahaline kaitse­ minister. (ERR/PM/EE)

(ERR/EE)

kus müüdi tavaliselt vaid puuja juurvilja, alkoholi ja mõnin­ gaid esmatarbekaupu, siis nüüd on suured ostukeskused nädala­ vahetusel tavaliselt avatud.

Hetkel nõutakse ostukes­ kus­ tes, mis suuremad kui 20 000m2, sisenemisel Covidipassi, seega vaktsineerimise-, Covidi läbipõdemise- või nega­ tiivse testi tõendit. Kehtib ka maskikandmise kohustus nagu kõikjal avalikes siseruumides.

Piirangud on aga kõikjal tasapi­ si leevendumistendentsis.

Foto: USA riigidepartemang, Wikipedia

www.eestielu.ca

12

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

Kunstnik-resident Cotton Factorys Britta Benno: Elaksin nagu filmis Kas olete esimest korda Kanadas? Kuidas esimese kahe nädala jooksul on läinud? Kas pandeemia on residentuuri negatiivselt mõ­­ ju­tanud?

Olen esimest korda siinpool maakera, nii et kõik on natuke uudne ja teistsugune. Paljud a sjad meenutavad stseene ­ Ameerika filmidest, nii et mul on nii mõnigi kord olnud Hamiltonis residentuuris olles filmis olemise sürreaalne tunne.

Nagu elaksin filmis. Või teatris – sest Cotton Factory saja-aas­ tane interjöör mõjub teatraalselt ja dramaatiliselt. Sellises hõlju­ vas, kergelt unenäolises olekus ongi esimesed kaks nädalat läinud, kuid tunnen, et orien­ teerun nüüd juba paremini uues aegruumis. Residentuuri korral­ dajad ja ka kohalikud eestlased on mind ääretult soojalt ja abivalmilt vastu võtnud, nii et maandumine uuele mandrile on

olnud kahtlemata pehme.

Ma hindan järjest enam Hamiltoni linna vaimu, uusi tut­ vusi ja kunstipraktika võimalu­ si, mida rohkem kohalikku välja tundma õpin. Inspiratsiooni ja uusi teadmisi jätkub tihedalt igasse päeva. Kuna tulin siia ­ keerulistes oludes, viimse het­ keni kaheldes, kas reisimine üldse õnnestub, siis olen tänulik igasuguste kohtumiste ja üri­ tuste üle, mis selle residentuuri jooksul toimuvad. Ja eks see reisimine ühest riigist teise ongi praegu kõige raskem osa, õnneks on kohapeal Kanadas ­ praegu piirangutest hoolimata võimalik paljust osa saada, ­kunsti teha ja näha.

Esimest korda kunstnike vahetusprogrammi ajaloos on kunstnik lapse kaasa toonud.

Poeg Uku käib residentuuri jooksul Hamiltonis koolis.

Kuidas talle meeldib? Mis vahet on tema siinse kooli ja

Britta allakirjutanule oma töid tutvustamas.

Britta Benno koos keraamik Kai Eichenbaumiga, kellel stuudio samuti Cotton Factorys.

Britta Benno Cotton Factory ees, kus Robert Zeidleri initsiatiivil on juba mitmel aastal saanud kunstnikud Eestist Kanada-Eesti vahetusprogrammi raames uusi tutvusi sõlmida ning värskeid mõtteid ja kogemusi saada, mida oma loomingus kasutada.

Tallinna kooli vahel?

See on tõesti väga uudne ja väga tervitatav käik, ma leian, et sain geograafia- ja ajaloohu­ vilise, Kanada fännist poja ­endaga kaasa võtta. Tema koge­ mus võib olla elumuutvamgi kui minu oma. Ta väga naudib kohalikus koolis käimist, see olevat tunduvalt lihtsam ja va­ bam kui tema kooli programm Eestis. Samuti meeldis talle väga Hamiltoni Eesti Kooli tun­ nist möödunud pühapäeval osa võtta.

Partnelus Cotton Factory’s asuva Smokestack Studio trükikojaga on uus. Kas on juba positiivseid tulemusi?

Kuna olen graafikakunstnik ja töötan Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoja meistrina, siis võimalus teha erialast tehnikat Hamiltonis, kõrgtasemel siidi­ trükki koos meister Laine Groe­ neweg’iga, on ühe kauaaegse unistuse täitumine. Õpin tehnili­ selt siin väga palju ja saan uued teadmised Eestisse kaasa viia, et siis sealseid siiditrüki vahen­ deid ja töömeetodeid täiustada.

Siin trükitud serigraafiad lähe­ vad ühtlasi eksponeerimisele minu järgmisele isikunäitusele jaanuaris Tartu Kunstimajas.

Kas on olnud võimalusi kohalike kunstnikega kon­ takte luua?

Jaa, Cotton Factory omanik Robert Zeidler on mind kokku viinud juba mitmete kohalike kunstnikega, kellest paljud toimetavad ühtlasi sellessamas kultuuritehases. Armastan siin­ set sõbralikkust ja abivalmidust, mis teeb tutvumise ja kohese koostegutsemise väga hõlpsaks.

Loodan, et mõnest kontaktist kasvab suurem ja pikaaegsem kultuuride ning riikide vaheline sild Eesti ja Kanada kunstnike vahel.

Pidasite hiljuti Ehatares loengut. Mis veel seisab ees?

Ehatares käik oli tore sünd­ mus. Tulemas on veel loodeta­ vasti vestlusring ja väike väl­ja­ panek Hamiltonis Cotton Factorys ning virtuaalne loeng suuremale publikule. Loodan leida aega veel ringi käia, suhelda ja näha, aga loodan end mõnel päeval ka stuudioruumi sulgeda ja nähtut-kogetut loo­ minguks vormida. Kuu lendab kiiresti! Küsis: MERIKE KOGER Fotod: MERIKE KOGER

Koos poeg Ukuga Hamiltoni mäel Devil’s Punch Bowl joa juures.

Mart Sanderi ,,Kennedy intsident“ tõi Eestile auhinna Mart Sanderi film ,,Kennedy Intsident“ jõudis Veneetsia Teleauhindadel nominatsioo­ nini Parima Telefilmi kategoorias ning tuli lõpuks kolmandaks.

Venice TV Awards on Veneetsia Filmifestivali järel toimuv telefilmide ja –sarjade ­ võistlus, mida peetakse üheks Euroopa prestiižsemaks. Ükski Eesti (ega ka Baltimaade) tele­ projekt ei ole varem nominat­ sioonini jõudnud. Rahvusvahe­ lisse žüriisse kuulus ka Toomas Luhats, kes aga oma riigi toodangu eest häält anda ei saanud.

Mart Sander tundis pronks­ medalist rõõmu: ,,See on nii­ võrd karm võistlus, et isegi sel­ li­ sed kultussarjad nagu ,,Peaky Blinders“, ,,Patrick Melrose“ ja ,,Catherine the Great“ on pi­ danud jagama teist ja kolmandat kohta.“ Võitjaks on tunnistatud näiteks sarjad ,,Chernobyl“ ja ,,Uus Paavst“.

Selleaastane esikoht läks BBC toodetud ja juba BAFTAl (Briti Filmi- ja Teleakadeemia Auhind) võitnud tööle ,,Antho­ ny“. Teise koha sai tele­ kanal ARTE toodetud ,,Claire

Andrieux“.

Sanderi arust on see, et kahele Euroopa võimsamale ­ telekanalile lisandub TV3 oma ligi viiskümmend korda väikse­ ma eelarvega tehtud filmiga, küll ühte avatud šampanjat väärt. ,,Olgu seegi siis 50 korda odavam Sovetskoje,“ muigab ta. ,,Kennedy Intsident“ esilinas­ tus kevadel USAs, Santa Fe Filmifestivalil, kus võitis pea­ preemia. Sellest alates on film võitnud auhindu mitmetelt festi­ validelt. Parima näitlejanna tiit­ liga on tunnustatud on ka Lisette Pomerantsi (Monika) ja Britt Kõrsmaad (Claudette).

Talvel peaks film jõudma USA kinolevisse. (D/Kroonika/EE)

Mart Sander esinemas Torontos Ehatares.

Foto: EE

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

13

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Peidetud ajalugu Edwards Gardensis

Duo Ruut: Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane.

Foto: Ako Lehemets

Duo Ruut: Tegelikult mängime me hoopis teisi pille Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa.

Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane sattusid 2017. aastal ühe kandle taha istuma. See otsus oli suures osas juhuste kokkusattumine. Kandlest sai duo jaoks ,,tühi leht“, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate aren­ ­ damiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid – nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt mini­ malistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis. ­ Duo Ruudu debüütalbum ,,Tuule sõnad“ ilmus 2019. aas­ tal ning see sai Aasta Debüü­t­ albumi tiitli 2020. aastal. Album kandideeris Eesti Muusika­ auhin­ dadel kahes kategoorias 2021. aastal.

Eestis on etnovaimustus kestnud juba tükk aega.

Pärimuspillid on üha populaarsemad – torupill, lõõts, parmupill, viiul. Kuidas juhtus see, et teie pilliks sai just kannel?

Tegelikult mängime me hoo­ pis teisi pille ja kannelt me muusikakoolis eraldi õppinud ei ole. See pill jõudis meieni läbi ühe õnneliku juhuse, kui olime ühe rahvamuusika töötluse festi­ vali jaoks tegemas seadet ning

Duo Ruut esinemas hiljutisel Tallinn Music Weekil.

Foto: Tallinn Music Week

leidsime prooviruumi nurgast sellesama tolmuse kandle. Tava­ pärase kolme puidust kandlejala asemel leidsime vaid kaks ja seetõttu asetasime pilli meie va­ hele sülle ja hakkasime uurima ja katsetama, milliseid hääli sellest pillist välja võluda saab.

Teie mängite nn. rahvakannelt, millel on duurikeeled ja soolokeeled. Aga kannel on mitme maa rahvapill ja sellel on eri variante. Kas olete proovinud ka muid kandle­ tüüpe?

Eks mõtetest on muidugi läbi käinud ka teised sarnased pillid, kuid nii kaua, kuni veel uusi mõtteid tuleb meie enda pilliga, jääme selle juurde – see on omamoodi katsumus leiutada uusi tehnikaid ühe ja sama pilli peal.

Võlute kandlest välja väga erinevaid ja müstilisi helisid – pillikeeli, kõlakasti ja huvitavaid väliseid vahendeid kasutades. Kas olete kõik või­ malikud variandid juba läbi katsetanud-avastanud või on veel arenguruumi uute tehni­ liste võtete ja kõlade avastamisel?

Võimalusi on selle pilli juures üllatavalt palju, ka ise poleks esimene kord seda kätte võttes uskunud, mida kõike sel­ lega teha saab. Tihti juhtub ka, et mingit tehnikat katsetades see ei tundu toimivat ja me jätame ta sinnapaika. Mõne aja pärast jõuab see aga mõne teise loo kontekstis meieni ringiga tagasi.

Olete vaatamata duo suh­ teliselt ,,noorele“ eale juba palju esinenud erinevatel festivalidel üle kogu maailma.

Kas inimesed saavad teie muu­ sikast igal pool ühtemoodi aru?

Tundub, et muusika on tõepoolest universaalne keel. Ei saa olla kindel, kas seda just täpselt samamoodi mõistetakse, aga see kõnetab kindlasti kuula­ jaid erinevates maailma otstes.

Näiteks just hiljuti andsime kontserdi Tallinn Music Weekil,

Mitmed lugejad on kindlasti käinud Torontos ilusas Ed­­ wards Gardens’is jalutamas ja nautimas kõike, mida loodusel on pakkuda. Aga kui parkimisplatsi läänepoolses osas natuke kaugemale metsa alla uurima minna, võib mäe­ nõlvakul märgata haua­ kive, mis on eraldatud suure aiaga.

See ongi piirkonna asutaja Milne’i perekonna viimne puhkepaik ja koht, kus nad elasid mõningad aastad enne, kui kolisid ida poole Law­ rence’il.

Mis oli perekonna tähtsus?

Uurime natuke lähemalt.

Alexander Milne tuli pere­ konnaga tolleaegsesse Yorki piirkonda Šotimaalt 19. sajandi alguses ja 1815. aastaks oli ta alustanud Etobicoke’s villatöös­ tuse, sõber James Farr lubas tal kasutada ühte oma veskihoonet äri ja lao jaoks. 1827. aastal asus Milne koos perekonnaga elama Leslie ja Lawrence’i edelanurka, kuhu ta ehitas maja, saeveski ja jällegi villatööstuse. Üle aastate ostis ta Lawrence’i piirkonnas järjest maad kokku kuni just Don Millsist edasi oruni. Milne’il oli vägev kolme­ korruseline ehitis, kus villatöös­ tus oli allkorrusel ja veski opereeris kolmandal korrusel. ­ Lugedes kuulutust 1827. aastast, on näha, et ta garanteeris head tööd ja võttis vastu nisu, kaera, tangusid ja maisi tasuks töö eest. Kahjuks pidi Milne kolima 1832. aastal ida poole Law­ rence’i ja Don Millsi piirkonda orgu jõe äärde, kuna eelmises paigas hakkas veevool liiga ­nõrgaks jääma. Aga originaalne maa Leslie ja Lawrence’i nur­ gas oli ikkagi perekonnas üle saja aasta.

Aga kuidas sinna siis kus oli kuulajaid paljudest eri­ nevatest riikidest, kuid tundub, et südamest liigutatud said nad kõik, hoolimata oma taustast.

See oli jällegi väga inspireeriv.

Missugune on teie jaoks olnud kõige eksootilisem või erilisem esinemiskoht?

Muusika on meid päris palju erilistesse kohtadesse viinud, aga kõige eksootilisematest kohtadest saame välja tuua minituuri Jaapanis ja esinemise Usbekistanis. Eriti rõõmustav oli sealsete inimeste soe vastu­ võtt nii meie kui ka meie muusika suhtes.

Kas olete Kanadas käinud?

Seni pole me sinna veel sat­ tunud, kuid juba 23. oktoobril saame virtuaalse silla kaudu oma loomingut jagada ka kuula­ jaskonnale Kanadas.

Mida teeksite praegu selli­ sel juhul, kui tol korral poleks seda saatuslikku kannelt teie vahele sattunud?

Tahaks arvata, et tegeleksime ikkagi muusikaga, aga poleks sugugi nii kindel, kas teeksime seda koos. Küsis LEA KREININ

Alexander Milne’i perekonna ja järeltulijate puhkekohad.

Milne’i perekonna puhkepaiga leidmiseks tuleb olla tähelepanelik, et puude sees seda näha. Läheduses asuval mäenõlvakul asus pere­ konna maja, milles alusmüüri kivid on samuti alles.

Edwards Gardens tekkis? Tege­ likult oli see maa-ala alati täis ilusaid lilli ja hooldatud peen­ raid, kuna Milne oli teinud ­sinna suure privaatse pargi oma perele, kus sai loodust nautida.

Kui nad ära kolisid, siis ei hool­ datud seda kaua aega ja see kasvas umbrohtu.

1944. aastal ostis ärimees Rupert Edwards maa ala ära, sest see olevat olnud just selline „maakoht keset linna“, millest oli unistanud ning ta lasi suure maa-ala kõik ära korrastada. Ta lasi sinna teha privaatse golfi­ väljaku, tegi kindlaks, et mets­ loomade jaoks oleks oma rahu­ lik osa ja kogus kive igalt poolt ning selle tõttu on park tuntud

Eesti idufirma nutikad ülekäigurajad levivad Euroopas Tartus tegutsev idufirma Bercman Technologies sai Euroopast uusi tellimusi nutikate ülekäiguradade eks­ pordiks. Lisaks arendab Bercman veel mitut uut lahendust, mis aitavad liiklust ohutumaks muuta.

Bercman Technologies tegev­ juht Mart Suurkask kinnitas, et eestlaste välja töötatud liikluso­ hutuslahendus tekitab Euroopas laialdast huvi.

Nutikas ülekäigurada saab hakkama nii sademete, pakase kui ka vastupidi väga kõrgel temperatuuril töötamisega, mis teeb lahenduse atraktiivseks kogu Euroopa jaoks.

Eestisse on Bercman varem paigaldanud kolm nutikat üle­ käigurada.

Lähemal ajal toob Bercman turule ohuolukordasid ennetada aitava tehnoloogia, mis muudab nutika ülekäiguraja veel tõhusa­

ühe kõige suurema kivitaimlana Kanadas.

1954. aastal tahtis linn maaala ära osta, kuna Don Millsi hakati rajama uut elamurajooni, aga Edwards ootas maa müümisega, kuni linn lubas, et see jääb pargiks. Kaks aastat hiljem avatigi Edwards Gardens publikule.

Tänapäeval on seal palju uurida, saab vaadelda erilisi ­ taime- ja lilleliike, mõnikord kontserti kuulata ning suurde Wilket Creek Park’i saab sealt ka edasi väga kergesti, kui on soovi pikemat jalutuskäiku ette võtta.

Minge avastage natuke rohkem kohalikku ajalugu!

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

maks. Uuel tarkvaral põhinevate ülekäiguradade lahenduses ka­ sutatakse masinnägemist, mille abil suudab ülekäiguraja info­ süsteem liiklejaid – nii sõi­ du­ keid kui jalakäijaid – tuvastada ja neid võimalike ohuolukor­ dade eest hoiatada. Selleks jäl­ givad masinnägemise algoritmid liiklejate liikumistrajektoore ja nende võimalikku kattuvust. ,,Kui süsteem liikumistee­ kondade vahel konflikte ei näe, toimib nutikas ülekäigurada ta­ varežiimis – jälgib liiklejaid ja annab neist lähenevale sõidukile valgussignaaliga märku. Kui aga süsteem märkab, et kahe liikleja vahel võib toimuda kokkupõrge, lülitub tulevikus ­ sisse ülekäiguraja ohurežiim, mille algoritme Bercman praegu arendab. Ohurežiim hoiatab jalakäijat helisignaaliga ning ­ sõidukijuhti veel silmatorkava­ ma valgusignaaliga,“ selgitas Suurkask liikluslahenduse toi­ mimispõhimõtet. (PM/EE)

14

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

SAN FRANCISCOS LAHKUS 10. OKTOOBRIL 2021 VAIKSELT MEIE ARMAS

Mälestame kurbuses armast õde ja tädi

Hille Novak

Helvi Ehrstein

(née MÄE, varem SONIN)

sündinud TERTS

kes oli armastatud abikaasaks varemlahkunud VICTOR NOVAKULE (2011), õeks ILME REGINALE (2017) ja tütreks VILVE (1993) ja AUGUST (1975) MÄELE.

* 25. jaanuar 1932 † 14. oktoober 2021

Kallist tädi mälestavad õelapsed Kanadas: IMBI ja REIN LAINEVOOL MICHELE ja TOIVO LAINEVOOL ALEXA ja RAVO LAINEVOOL

JULIEANNE GRIMALDI (FRANK) LUCY HANIAK (STEVE) TOM REGINA (LAUREN McINNES) perekondadega

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmisel reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam, et Kanada on liikumas esimesse tüüpilisse gripihooaega alates COVID19 pandeemia algusest, samal ajal kui tervishoiusüsteemid võitlevad jätkuvalt COVID-19 neljanda lainega. Dr. Tam märkis, et eelmisel aastal oli gripp (flu) Kanadas peaaegu olematu, tänu rahvatervise reeglitele, mis mõeldud kaitsmaks COVID-19 vastu.

Ka pandeemia-eelsetel aega­ del on gripihooaeg olnud haiglatele koormav, ent prae­ guses olukorras võib koormus saada eriti suureks; doktori sõnul peaksid inimesed tegema kõik, mis võimalik, et vähenda­ da nii COVIDit kui teisi respi­ ratoorseid viirusi, hoidmaks tervishoiusüsteemi käigus. Dr. ­ Howard Njoo, kõrgeima ter­ viseametniku asetäitja märkis, et üheks positiivseks küljeks gripi jt. hingamisteede haiguste ennetamisel on ka inimeste har­ jumused, näiteks käte saniteeri­ mine ja maskide kandmine, mis loodetavasti jätkuvad.

Ontario terviseminister Christine Elliott ütles teisi­ päe­ val, et provints alustab suuremat gripi vastu süstimise kampaa­ niat kui eelmisel aastal; eelis­

Lahkus kauaaegne Rahvusteatri liige

Meie perest lahkus armas

Jaan Kivisild

Helvi Ehrstein

Südamlik kaastunne omastele

(n. TERTS)

Mälestame kurvalt Puhka rahus!

järjekorras on kõrgema riskiga grupid. Kõigile ontariolastele saab gripisüst võimalikuks järg­ misel kuul.

Ontarios on COVID-19 olu­ kord praegu kontrolli all, mida näitavad arvud. Viimasel näda­ lal on uusi nakatumisi olnud järgmiselt: neljapäeval, 14. ok­ toobril 417, reedel 496, laupäeval 486, pühapäeval 443, esmaspäeval 373, teisipäeval 328, kolmapäeval 304. Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 1,3, aktiivsete viirusjuhtude arv provintsis 3435 (madalaim alates 14. augustist), haiglaravil 258 patsienti, neist 159 inten­ siivravil.

(Väike vahelepõige kodu­ maale, kus teatavasti on viiruse­ olukord praegu üsna kriitiline: kolmapäeval teatas Terviseamet, et viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 8753 testi­tulemust, millest 1347 osu­ tus positiivseks; 20. oktoobri hommikuse seisuga oli haiglas 413 koroonaviirusega naka­ tunud patsienti; neist 302 vajas haig­laravi raskeloomulise CO­VID-19 tõttu.)

Leevendamaks haiglakoor­ must Saskatchewanis on On­ tario lubanud võtta ravile kuus intensiivravi vajavat patsienti.

Saskatchewanis on olukord ol­ nud raske eriti viimastel nädala­ tel, seda nii haiglakohtade kui töötajate osas; ära on tulnud ­jätta plaanilisi operatsioone.

Albertas on olukord hiljutise­ ga võrreldes mõnevõrra para­ nenud – aktiivsete viirusjuhtude arv oli teisipäevaks (sel päeval registreeriti 531 uut juhtu) lan­ genud 11,402-le (oktoobri algu­

EESTI RAHVUSTEATER

ses oli see üle 20,000), kuid on siiski juhtival kohal Kanadas, moodustades riigi aktiivsetest juhtudest enam kui kolmandiku.

Provintsi peaminister Jason Kenney sõnul võib minna näda­ laid, enne kui provints näeb suuri muutusi hospitaliseerimise osas, ja tuhanded edasilükatud operatsioonid on ootamas. Üle Kanada on endiselt tuli­ punktis kohustuslike vaktsinee­ rimiste teema. Väga suure ­tähelpanu all on Ontarios olnud kohustusliku vaktsineerimise küsimus haiglatöötajaile.

Oma vaktsineerimiseeskirju on esitanud paljud töökohad, piirangud kehtivad vaktsi­ neerimata inimeste sisenemi­ seks paljudesse kohtadesse.

Esmas­päe­val teatas Ontario provintsivalitsus, et kõigil pro­ vintsi elanikel on võimalik alla laadida vaktsiinisertifikaadi QRkood, mida saab skaneerida kohtades, kus nõutakse vaktsii­ nitõestuse esitamist.

Teisipäeval teatati, et alates 22. novembrist peab igaüks, kes siseneb Kanada Parlamendi Alamkoja (House of Commons) territooriumile, olema täielikult vaktsineeritud COVID-19 vastu – nii parlamendiliikmed, tööta­ jaskond, külastajad jt.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

1.25.1932 – 10.14.2021 Oleme leinas õe IMBI, REINUGA, õelaste RAVO, ALEXAGA ning TOIVO, MICHELE’iga

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on Sinuga…

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Mälestame kurbuses

Helvi’t Südamlik kaastunne IMBILE koos perekonnaga LEHTA REET RUTH VIIVI ELLEN ja PEETER

Lahkus minu abikaasa õde

Leidi Raudsepp sündinud SARAPUU * 3.6.1947 Tallinnas † 30.9.2021 Tallinnas Südamlik kaastunne tütar KÄTLINILE perega Mälestab kurbuses SELMA SARAPUU perega

Sport

Kregor Zirk tuli MK-etapil kolmandaks Eesti ujuja Kregor Zirk saa­ vutas Dohas toimuval FINA maailmakarika (MK) etapil kolmanda koha.

Zirk tuli kolmandaks 400 m vabaltujumise distantsil ajaga 3.42,35. See oli Zirgi karjääri teine kõige parem aeg 400 m vabaltujumise distantsil. Isik­ likust rekordist jäi Zirgil puudu vaid 0,23 sekundit.

Finaali võitis Lõuna-Aafrika ujuja Matthew Sates (3.38,64), teise koha sai leedulane Danas Rapsys (3.38,88). (ERR/EE)

EVA EVI LEILI ANDRES & SILVIA perega ristitütar MAI & BRIAN perega ristitütar SILVI & ERIK perega PEARU & KRISTINA perega Austraalias

Lahkunud on hea perekonnasõber

Olaf Reiman Südamlik kaastunne abikaasa SIIRILE, tütardele MERIKESELE ja MARI-LIISILE peredega Mälestab TIIU ROODUS

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 42

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

(ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS. TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 24. oktoobril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Juhi nagu Jeesus’’. Muusika Lige pere an­sambel.

Pühapäeval, 31. oktoobril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Puhka nagu Jeesus.’’ Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 7. novembril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Vere vägi’’. Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 14. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesus paadis’’. Muusika Ma­­ rika Wilbiks.

EELTEADE: Koguduse kor-

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 24. oktoobril kell 11.30 ELCIC-ga liitumise TÄNUJUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Osalevad: ELCIC Idapiirkonna piiskop Michael Pryse, EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, praost Mart Salumäe.

Laulab EELK Haapsalu Toomkoor Lia Salumäe juhatusel.

EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu korraline koosolek toimub 24. oktoobril kell 14.00 (kell 2 p.l.) Peetri kirikus. Kutse ja päevakord saadetakse kõigile meie koguduse täisõiguslikele liikmetele, kes on eelmise täiskogu koosoleku järgselt alates 28.09.2020 kogudusele teinud liikmeannetuse ja vastu võtnud armulauda.

Vastavalt hetkel kehtivatele reeglitele peavad koosolekul osalejad esitama kehtiva Covid 19 vastu vaktsineeri­ mise tõendi (kahedoosilise vaktsiini teisest süstist või ühedoosi­ lise vaktsiini saamisest peab olema möödunud vähemalt 2 nädalat). Seepärast palume täisõiguslikel liikmetel end koosolekule eelregistreerida hiljemalt 22. oktoobril kell 17.00 (5 p.m.) koguduse emaili aadressil stpeterstoronto@rogers.com või jättes sõnumi koguduse kantselei telefonile 416 483-5847.

Pühapäeval, 31. oktoobril kell 11.30 USUPUHASTUS­ PÜHA JUMALA­TEE­­NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 7. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 JUMALA­ TEE­ NISTUS Ehatares Pühapäeval, 14. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 21. novembril kell 11.30 SURNUTE­MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JU­­MA­ LA­TEE­NISTUS ARMU­LAUA­ GA. Kell 12.45 LEERITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com raline TÄISKOGU KOOSOLEK toimub neljapäeval, 28. oktoob­ ril, kell 7 õhtul.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Võida kuri ära heaga Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Rm 12:21 80 aastat tagasi suri Auschwitzis paljude teiste vangide seas Poola preester ­ Maximilian Kolbe. Ta oli üks nendest, kes otsustas tohutule kurjusele ja ülekohtule vastu astuda headusega. Ta oli üks, ­ kes ei lasknud ennast muuta oma vangistajate ja ründajate sarnaseks. Vastupidi. Ta kutsus teisi üles palvetama valvurite eest ja neid mitte vihkama.

17. veebruaril 1941 suleti saksa võimude poolt Kolbe asu­ tatud klooster ja Kolbe koos nelja kaastöötajaga arreteeriti Gestapo poolt ning viidi Pawiaki vanglasse. Hiljem viidi vaimulikud edasi Auschwitzi laagrisse, kus Kolbe nimi muu­ tus numbriks 16670. Juuli lõpus teatati, et laagrist on põgenenud üks Poola vang ja selle karis­ tuseks valiti välja 10 meest, kes pidid minema ilma vee ja toidu­ ta maa-alusesse punkrisse, kus nende saatus oli veepuudusesse ja nälga surra. Üks valitutest hüüdis läbi pisarate: ,,Mu naine, mu lapsed!“ Mees kartis, et ta pere ei jää ellu ilma temata.

Seda nähes astus Kolbe, kes oli üksik, rivis sammu ette ja palus ennast arvata surmamõistetute

Hiiumaal pandi kokku haruldane jääpurjekas Hiiumaal Kärdlas pandi kok­ ku Hollandist tagasi Eestisse toodud jäiga purjega harul­ dane 1970. aastatest pärinev jääpurjekas.

hulka. Hämmastunud vangi­ valvurid nõustusid vahetusega.

Tunnistajate sõnul juhatas Kolbe kõik karistuse saanud mehed seal maa-aluses punkris enne nälga ja janusse suremist Jumalaga kokku. Kui kahe nädala pärast punkrit puhastama tuldi, siis oli Kolbe ainus, kes veel elas ja ta tapeti valvurite poolt.

Võib ju küsida, mis Kolbe headusest kasu oli? Ta kannatas ikkagi. Ta suri ikkagi. Jah, aga ta ei paljundanud kurjust, vaid süütas pimeduses valguse. Ta istutas lootusetusse lootust ja lõpetas ühe vihkamise, kätte­ maksu ja kibeduse ahela. Ta päästis enda igavese hinge langemata kibeduse ja kätte­ maksu pimedasse hukatusse. Ta päästis ühe isa oma lastele ja mehe oma naisele ning ta juhtis Jumala juurde üheksa kaaskan­ natajat ning me ei tea, kui pal­ jusid inimesi on mõjutanud ja muutnud tema lugu.

Kui Jeesus rippus ristil ja p­alus armu oma ristilööjatele: ,,Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea mida nad teevad!“, siis võib ju samuti küsida, mis Jeesus sellest headusest kasu sai? Ta suri ikkagi. Teda piinati ikkagi. Variserid ja kirjatundjad said ikkagi oma tahtmise ja tundsid võidurõõmu. Selle tule­ must võime mõista, kui vaata­ me sadu ja sadu kirikuid, mida näeme Torontos või üle maail­ ma. Iga kiriku taga on sajad ja tuhanded inimesed, kes on leid­ nud lootuse, kes on leidnud elu ja kes on leidnud tee Jumala juurde. 2000 ja rohkema aasta jooksul on Jeesuse kui oma

isikliku päästja vastu võtnud miljardid ja miljardid inimesed. Üks surm on toonud esile mil­ jardeid sündimisi igavesele ­elule.

Jeesus kutsus meid üles ole­ ma selles ühiskonnas soolaks ja valguseks. Pimedust ja rikne­ mist on kõikjal, kuhu me vaa­ tame. Meie osa ei pea olema selle paljundamine, vaid pime­ duses valguse pakkumine ja rik­ nemisprotsessis soolaks ole­mine.

Kolbe lugu annab mõista, et ei ole nii pimedat kohta, kus me peaks ütlema, et meie valgusel pole mõtet või meie soolal pole tähendust. Ei ole nii suurt kur­ just, mis peaks tegema tühjaks Jumala armastuse meis. Ja iga pimedus taandub väikseimagi valguse ees.

Vihata on lihtne, armastus on vastu voolu ujumine. Armastus eeldab enda maha panemist ja Jumalale ruumi andmist oma elus ja oma elu läbi. Aga just selleks Jumal meid on kutsu­ nud. Me ei pea muutuma kur­ juse sarnaseks, vaid meie osa on ,,muutuda meele uuenda­ mise teel.“ (Rm 12:2).

Elus on äärmist ebaõiglust ja selle kogemine või isegi näge­ mine muudab meid vahel jõue­ tuks. Sa päästad iseennast ja oma lähedasi, kui sa otsustad andestada, mitte kätte maksta.

See on loomulik, kui ütleme, et me ei jaksa ega suuda. Selleks võimegi paluda, et Jumal täi­ daks meid taevase rahu ja ar­ mastusega, et me ei peaks kur­ jale vastama kurjaga, vaid võik­ sime keset suurimat ebaõiglust külvata andestust, hoolimist ja mõistmist.

Selliseid jääpurjekaid täna­ päeval levinud võistlusklasside arvestuses ei näe.

Puri on eriline, sest on jäik ja see lubab koguda tuule jõul suuremat kiirust kui pehme ­purjega. ,,Tallinna Masinatehases töö­ tas selline legendaarne jääpur­ jekate ehitaja nagu Girsi Volli ja ta tegi selliseid riistapuid viis tükki. See on kõige kiirem jääpurjekas. Tema maksimum­ kiiruseks on mõõdetud kuni 125 kilomeetrit tunnis,“ rääkis jää­ purjetaja ja merendushuviline Ain Tähiste.

See alus rändas 1990. algu­ ses Hollandisse, kus kuulus jääpurjetaja Wim van Acker lootis rajada jääpurjetamise muuseumi. Plaan ei saanud teoks ja tema järeltulijad võtsid ühendust Eesti Jääpurjetamise Monotüüp XV Liiduga, et pur­ jekas koju tagasi tuua. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021

Nr. 42

Tellige EESTI ELU!

Sündmuste kalender • Reedel, 22. okt kl 6 õ Paradise Theatre’is, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel. EMW esit­ leb: HÜBRIIDKONTSERT NEW VOICES IN R&B – RITA RAY, KAILI KINNON, ESTYR. • Laup., 23. okt. kl 12 p LASTEKONTSERT ,,Pumpkin and Stretch maagiline maailm“ (Vincent Teetsov ja Stefan Loebus) Tartu College’is, EMW Facebook’i ja YouTube’i kanali­ tel.

• Laup., 23. okt. kl 5 õ El Mocambo’s, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel. EMW esit­ leb: HÜBRIIDKONTSERT PER­ SEVERING LANGUAGES – BEATRICE DEER BAND, DUO RUUT, ERIK LAAR, VÄIKE HELLERO & FRIENDS.

Sahharovi mõttevabaduse auhinna pälvis Aleksei Navalnõi 2021. aasta Sahharovi mõtte­ vabaduse auhinna sai vangis­ tatud Venemaa opositsiooni­ poliitik ja korruptsioonivastase võitluse aktivist Aleksei Navalnõi. ,,Euroopa Parlament valis selle aasta Sahharovi auhinna võitjaks Aleksei Navalnõi,“ ütles kolmapäeval Euroopa Parlamendi president David Sassouli.

Aleksei Navalnõi on vangis­ tatud Venemaa opositsiooni­ poliitik, korruptsioonivastase võitluse aktivist ning Venemaa

TU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada • Kolmap., 27. okt kl 7 õ (EDT) eestlastele – tähtaeg pikendatud LOENG. Dwight Storring ,,Anna novembri lõpuni 2021.

Kaljas: The Untold Story“. • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl Ingl.k., Zoomis, meeting ID: 885 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. 3943 9064.

TÄIENDUSKOOLIDE EESTI • Neljapäeviti kl 3–4 p.l. LAS­T EAIA VIRTUAAL­P ROG­ LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ RAMM, registr.: eestikool.ca • Pühap., 24. okt kl 4 p.l.

VIRTUAALKOHTUMINE SOFI OKSANENIGA TIFAl, Eesti Õppetöö Keskuse, Estonian Arts Centre-Keskus koostöös.

presidendi Vladimir Putini peamine poliitiline vastane.

Navalnõi sai rahvusvaheliselt tuntuks sellega, et organiseeris Putini ning tema valitsuse vas­ taseid meeleavaldusi, kandi­ deeris valimistel ning toetas korruptsioonivastaseid reforme.

2020. aastal ta mürgitati ning viibis mitu kuud Berliinis ravil.

1988. aastal loodud Sahha­ rovi preemiaga tunnustatakse üksikisikuid ja organisatsioone, kes kaitsevad inimõigusi ja põhivabadusi. Auhind on nime saanud Nõukogude Liidu füüsi­ ku ja poliitilise teisitimõtleja Andrei Sahharovi järgi.

Preemiaga kaasneb 50 000 euro suurune auhinnaraha. (ERR/EE)

Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenu­ raamatu­kogu on alates 26. oktoobrist avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretul­ nud!

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organi­ satsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olulisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca